52007DC0100

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 8.3.2007

KOM(2007) 100 lõplik

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Sooline võrdõiguslikkus ja naiste mõjuvõimu suurendamine arengukoostöös [SEK(2007) 332]

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Sooline võrdõiguslikkus ja naiste mõjuvõimu suurendamine arengukoostöös

SISSEJUHATUS

On laialt tunnustatud, et sooline võrdõiguslikkus ei ole ainult iseenesest oluline, vaid on üks põhilisi inimõigusi ning sotsiaalse õigluse aspekt. Lisaks on sooline võrdõiguslikkus oluline majanduskasvu saavutamisel ja vaesuse vähendamisel, samuti on see millenniumi arengueesmärkide saavutamise võti. Sellest hoolimata on sooline ebavõrdsus paljudes riikides ikka veel kultuuri-, sotsiaal- ja poliitiliste süsteemide osa.

Euroopa Komisjonil ja ELi liikmesriikidel on juhtroll soolise ebavõrdsuse kaotamisel arenevas maailmas. Rahvusvahelisel tasandil on nad kirjutanud alla soolist võrdõiguslikkust toetavatele rahvusvahelistele lepingutele ja deklaratsioonidele (1) (kõik lõppmärkused I lisas ). Sellest lähtuvalt sisaldab ELi arengupoliitika siduvat kohustust kiirendada edusamme nimetatud tähtsas valdkonnas.

Seega rõhutatakse Euroopa konsensusega (2) soolise võrdõiguslikkuse tähtsust uute abivõimaluste puhul. Kui sooline võrdõiguslikkus on terve ELi ühine eesmärk ja väärtus, siis konsensuse põhjal on sooline võrdõiguslikkus iseseisev eesmärk. Veelgi enam, poliitikadokument määrab soolise võrdõiguslikkuse kindlaks ühena viiest ELi arengukoostöö ühtsest põhimõttest (3) .

Lisaks on EL võtnud kohustuse jälgida naiste ja meeste, tüdrukute ja poiste võrdõiguslikkust kõigi geograafiliste piirkondadega sõlmitavates arengukoostöölepingutes (4) . Lisaks määratakse naiste õiguste edendamine ja nende mõjuvõimu suurendamine väljaspool ELi "Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse tegevuskavas" (5) kindlaks ühena kuuest prioriteetsest valdkonnast (6) .

Selleks et jõuda suurema soolise võrdõiguslikkuseni, on enamus liikmesriike ja Euroopa Komisjon võtnud vastu kahetasandilise strateegia. See koondab ühelt poolt soolise võrdõiguslikkuse suurendamist kõigis poliitikavaldkondades, strateegiates ja tegevustes, teisalt aga rahastamismeetmeid, millega toetatakse naiste mõjuvõimu suurendamist (7) .

Selleks et seda uut lähenemisviisi kohandada vastavalt uutele abivõimalustele ja abi tulemuslikkust käsitlevale Pariisi deklaratsioonile, korraldas komisjon koos ÜRO naiste arengu fondiga (UNIFEM) (8) novembris 2005 suure konverentsi teemal "Arengu kontrollimine: soolise võrdõiguslikkuse edendamine uute abivõimaluste ja partnerluste puhul". Nimetatud konverentsil vaadeldi arenevas maailmas soolise ebavõrdsuse likvideerimisel tehtud edusamme ja hinnati taas ELi rolli soolise võrdõiguslikkuse saavutamise kiirendamisel ELi arenguabi ülesehituses tehtavate muudatuste kaudu.

Käesolev teatis põhineb konverentsi tulemustel, Euroopa konsensuse poliitilisel raamistikul ja seni saadud praktilistel kogemustel. Teatis vastab ka kohustustele, mis on võetud naiste ja meeste võrdõiguslikkuse tegevuskavas, koostades ELi strateegia, et saavutada järgmist:

- võrdsed õigused (poliitilised, kodaniku-, majanduslikud, tööhõivealased, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused) naiste ja meeste, tüdrukute ja poiste jaoks;

- naiste ja meeste võrdne juurdepääs vahenditele ja võrdne õigus vahendeid kasutada;

- naiste ja meeste võrdsed võimalused poliitilise ja majandusliku mõju saavutamiseks.

Kui eelmise tegevusprogrammiga (soolise võrdõiguslikkuse suurendamine ühenduse arengukoostöös), mis kehtis aastatel 2001−2006, pandi alus suutlikkuse suurendamisele Euroopa Komisjonis, siis käesoleva dokumendiga paigutatakse sooline võrdõiguslikkus ja naiste mõjuvõimu suurendamine kindlalt ELi tasandile ja kavatsetakse kõigi tulevaste ELi arengukoostööalgatuste puhul tugevalt rõhutada soolise võrdõiguslikkuse tähtsust.

SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE JA NAISTE MÕJUVÕIMU SUURENDAMISE PÕHJENDUS

Naised on jätkusuutliku sotsiaalse ja majandusarengu, vaesuse vähendamise ja keskkonnakaitse keskmes. Sellest hoolimata kogeb suur osa maailma naisi igapäevaselt soolist ebavõrdsust. Hoolimata sellise ebavõrdsuse keerulisest laadist, on kogemused näidanud, et naiste seisundi ja jätkusuutliku vaesuse vähendamise vahelise suhte mõistmisel on eriti tähtsad järgmised valdkonnad.

Naiste rolli tööhõives ja majandustegevuses on tihti alahinnatud, kuna enamik naisi töötab mitteametlikus sektoris, kus tootlikkus ja sissetulekud on sageli madalad, töötingimused halvad ja sotsiaalkaitse vähene või puudub. Näiteks moodustavad naised 52% Aafrika koguelanikkonnast, teevad 75% põllumajandustöödest ning toodavad ja turustavad 60-80% toidust. Naisi töötas 2005. aastal Sahara-taguses Aafrikas 73 miljonit, mis moodustas 34% ametlikus sektoris töötajatest, samas kui nende teenistus moodustas vaid 10% sissetulekutest ja nende omanduses oli 1% vahendeid (9) .

Kuigi kaubanduse liberaliseerimisel on olnud enamiku riikide majandusele pikemas perspektiivis soodne mõju, võib see lühiajaliselt anda negatiivseid tagajärgi, millel on mõju haavatavatele inimrühmadele, eelkõige vaestele naistele (10) . Erinevatel majandussektoritel võib olla oluline mõju soolisele võrdõiguslikkusele: näiteks võib puudulik infrastruktuur takistada tüdrukute koolitamist, sest ebakindel transport või lähikonnas asuvate veevarude puudumine "sunnib" vanemaid tüdrukuid kodutöödes kasutama.

Naiste mõjuvõimu suurendamine on valitsemise peamisi aspekte. Paljudes riikides kiputaksi naisi otsustajatena alahindama. Õigus, mis tagab võrdsed õigused (11) kõigile naistele ja meestele, on hädavajalik ja sellele peab lisanduma ka selle rakendamine, et kaitsta naiste peamisi inimõigusi ning tõhustada vaesuse vähendamist ja suurendada majanduskasvu. Konfliktiolukordades on naistel tähtis roll ja see tuleks täielikult kaasata rahu taastamiseks tehtavatesse jõupingutustesse kooskõlas ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooniga nr 1325 (12) .

Sooline ebavõrdsus püsib haridusele juurdepääsu valdkonnas (13) . 57% kooliealistest lastest, kes ei käi koolis, on tüdrukud (14) , ja peaaegu kaks kolmandikku maailma kirjaoskamatutest on naised (15) . Naiste ja tüdrukute võimet suurendada oma majanduslikku ja sotsiaalset mõjuvõimu, minnes kooli või tegeledes tootva või ühiskondliku tegevusega väljapool kodu, piirab neile pandud vastutus igapäevaste kodutööde eest.

Tervishoiu valdkonnas teeb muret naiste piiratud juurdepääs põhilistele tervishoiuteenustele. Lisaks on peamine valdkond, kus valitseb suur sooline ebavõrdsus, seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu ning -õiguste valdkond. Suurem seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu rahastamine ei toeta mitte ainult põhilist inimõigust, vaid naiste tervisliku seisundi paranemisel on soodne mõju tervele majandusele. Viimaste aastakümnete tagasihoidlik panus naiste tervishoidu on mitmel pool põhjustanud HIVi/AIDSi pandeemiaohu. Lisaks valmistab suurt muret HIVi nakatumise suurenemine naiste ja tüdrukute seas.

Sooline vägivald rikub naiste inimõigusi ja on tõsiseks takistuseks võrdsuse, arengu ja rahu saavutamisel. Väga sageli on HIVi/AIDSi levikuga seotud seksuaalvägivald. Naistega kaubitsemine on kuritegu, mille juured peituvad levinud vaesuses, ebavõrdsuses, nõrgas valitsemises, relvakonfliktides ja puuduvas kaitses diskrimineerimise vastu.

II lisas on esitatud soolise ebavõrdsuse üksikasjalikum analüüs.

EDUSAMMUD JA VÄLJAKUTSED

Euroopa Liit on astunud olulisi samme suurema soolise võrdõiguslikkuse nimel nii liidus kui väljaspool seda. Sooline võrdõiguslikkus on saamas üha enamate partnerriikidega peetava dialoogi tunnustatud osaks ja see kaasatakse ka kodanikuühiskonnaga peetavatesse konsultatsioonidesse. Need edusammud on suurendanud meie arengupartnerite teadlikkust soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise tähtsust ning on pööranud nende tähelepanu eelkõige suurema võrduse ja vaesuse vähendamise suhtele (17) . Need edusammud on täiendanud märkimisväärset arengut riigi tasandil soolise võrdõiguslikkuse saavutamise kiirendamisel erinevate projektide ja programmide kaudu, mida toetavad Euroopa Komisjon ja ELi liikmesriigid (18) . Kümnenda Euroopa arengufondi programmikoostamisel on Euroopa Komisjon asetanud põhirõhu sooküsimuste teadvustamisse riiklikes strateegiates. Edu on saavutatud ka suutlikkuse loomisel nii liikmesriikides kui ka komisjonis. (19)

Siiski on edusammudele vaatamata jäänud tõsiseid väljakutseid. Esiteks oleme me ikka veel kaugel millenniumi arengueesmärkide saavutamisest. Eelkõige ületati esimest tähtaega (aasta 2005) millenniumi arengueesmärkides, mis oli seatud soolise eristamise likvideerimiseks alg- ja keskhariduses. Arengumaades olid keskmiselt 89% keskkooliõpilastest poisid. Naistele jätkub ikka veel vähem inimväärseid töökohti kui meestele ja üks naine kolmest kannatab oma elu jooksul soolise vägivalla mõne vormi all. Lisaks keskendutakse millenniumi arengueesmärkides soolise võrdõiguslikkuse tervishoiu ja haridusega seonduvatele aspektidele ning ei suudeta hõlmata soolise võrdõiguslikkuse teisi mitmetahulisemaid mõõtmeid (20) .

Teiseks leidub sotsiaalsel ja kultuurilisel tasandil olulisi tegureid, mis aeglustavad arengut soolise võrdõiguslikkuse saavutamise suunas. Seega võivad traditsioonilised sotsiaalsed struktuurid pakkuda vaid piiratud stiimuleid olemasoleva meeste ja naiste vahelise jõuvahekorra muutmiseks, eriti neile, kelle huve praegune olukord teenib. Võtaks palju ruumi, et selgitada, miks sooküsimustega seonduvaid meetmeid ei peeta alati prioriteetseks ja miks enamikus riiklikes strateegiates on sugu teisejärguline küsimus (21) .

Hoolimata märkimisväärsetest edusammudest on ilmne, et tõhusat soolise võrdõiguslikkuse edendamist ei ole veel täielikult riiklikesse strateegiatesse ega ka tegelikku ELi arengukoostöösse integreeritud. Euroopa Komisjoni puhul tunnustati temaatilises hinnangus "Sooküsimuste integreerimine Euroopa Komisjoni arengukoostöösse kolmandate riikidega" (2003) komisjoni tehtud konstruktiivset tööd, kuid järeldati, et konkreetsete soolise võrdõiguslikkuse poliitikaeesmärkide saavutamine ja sooküsimuste integreerimine EÜ arengukoostöösse ei ole olnud edukas. Lisaks järeldati aruandes, et rahalised vahendid, mis eraldati konkreetselt sooküsimuste arengukoostöösse integreerimise toetamiseks, on olnud tühised võrreldes muudele horisontaalsetele küsimustele eraldatud vahenditega. See annab märku, et paljud nimetatud hinnangus komisjonile ja teatavatele liikmesriikidele esitatud soovitused kehtivad ka praegu. (Vt IV lisas esitatud aruande 9 peamist soovitust ). (22)

Üks ELi peamisi vahendeid soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks välissuhetes on liidust pärinev hea tava. EL tunnustab soolist võrdõiguslikkust peamise inimõigusena ja vajaliku tingimusena ELi majanduskasvu, täieliku tööhõive ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärkide saavutamiseks. Vastavalt sellele on EL soolist võrdõiguslikkust igakülgselt toetanud õigusaktide (23) , sooküsimuste edendamise, naiste ametialaseks edutamiseks suunatud erimeetmete, tegevusprogrammide, sotsiaalse dialoogi ja kodanikuühiskonnaga peetava dialoogi abil.

Ainult Euroopale omane lähenemisviis peaks põhinema sellel pikaajalisel kogemusel ja Euroopa kui multikulturaalse ja väga eriilmelise riikide rühma ainulaadsusel, mis hoolimata märkimisväärsetest erinevustest kultuuris ja traditsioonides on koondunud, et pühenduda naiste ja meeste vahelise võrdõiguslikkuse küsimusega tegelemisele. Kuna tegu on Euroopa ühe peamise eesmärgiga, peaks EL toetama kolmandaid riike selliste rahvusvaheliste kohustuste nagu Pekingi tegevusplatvormi järgimisel.

ELI STRATEEGIA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SAAVUTAMISE KIIRENDAMISEKS

Euroopa Liit on praegu murdepunktis seoses soolise võrdõiguslikkusega arengukoostöös. Poliitiline raamistik on kindlaks määratud ja kõige olulisem küsimus on see, kuidas tagada selliste strateegiate ja tavade tõhus rakendamine, mis uute abivõimaluste puhul naisi ka tegelikult toetaksid. Tuleb tunnistada, et meetmetel, mis suurendavad peale sotsiaalse ühtekuuluvuse ja naiste inimõiguste kaitse ka soolist võrdõiguslikkust, on suur mõju majanduskasvule, tööhõivele ja vaesuse vähendamisele.

Eesmärgid

ELi uus strateegia peab vastama kahele eesmärgile : esimene neist on sooküsimuste edendamise tõhustamine , teine aga tähelepanu koondamine naiste mõjuvõimu suurendamise erimeetmetele meie partnerriikides. Selleks et nende eesmärkideni jõuda, tuleb soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise koostööstrateegiaid kohandada uue abi ülesehitusega, eelkõige eelarvetoetusega.

Tõhus edendustöö

Et soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja naiste mõjuvõimu suurendamine oleks tõhusam, tuleb teha muudatusi kolmes valdkonnas:

1. Poliitiline tegevus:

2. Sooline võrdõiguslikkus ja naiste mõjuvõimu suurendamine tuleb kõneaineks võtta partnerriikidega kõige kõrgemal tasandil peetava poliitilise dialoogi raames (24) ;

3. Arengukoostöö:

4. Koostööstrateegiate ettevalmistamisel ja rakendamisel tuleb võtta arvesse naiste võtmerolli majanduskasvus ja arengus, nt põllumajandus- ja toiduohutusstrateegiate puhul tuleb igal juhul tegeleda eristavate piirangutega, mida kogevad maapiirkondades elavad naised, sest teatavates arengumaades on nemad vastutavad kuni 80% põhiliste toiduainete tootmise eest (25) .

5. Tuleb panna alus tõhusale partnerlusele, dialoogile ja konsulteerimisele asjaomaste sidusrühmadega (sealhulgas valitsused, teaduskeskused, ülikoolid, kodanikuühiskond, rahvusvahelised organisatsioonid) riiklike strateegiate ja abiprogrammide ettevalmistamisel;

6. Tuleb kehtestada vastastikuse aruandluse mehhanismid, mis hõlmavad soolist võrdõiguslikkust ja naiste mõjuvõimu suurendamist, ja erinevate osaliste – valitsuste, piirkondlike majandusühenduste, arenguametite, rahvusvaheliste institutsioonide, kodanikuühiskonna, parlamentide ja meedia – roll nendes.

7. Tuleb töötada välja võtta kasutusele parameetrid soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel tehtud edusammude mõõtmiseks.

8. Eelarvetoetuse puhul tuleb võtta arvesse soolise võrdõiguslikkuse probleeme, sidudes stimuleerivate summade väljamaksmise soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel tehtud edusammude mõõtmise parameetritega ja jätkates samal ajal kõrgetasemelist poliitilist dialoogi.

9. Institutsioonilise suutlikkuse tõstmine:

10. Tuleb töötada välja ajakohastatud praktilised vahendid hindamis- ja rakendusfaasis (26) .

11. Partnerriikidele ja ametnikele tuleb võimaldada sooküsimustealast koolitust ning parandada juurdepääsu teabele ja headele tavadele.

Erimeetmed naiste mõjuvõimu suurendamiseks

Tuginedes alapunktis 2 esitatud analüüsile, on määratud kindlaks 41 sooküsimuste erimeedet järgmistes laiemates valdkondades:

- valitsemine (inimõigused, naistele poliitilise mõjuvõimu andmine, parameetrite väljatöötamine, naiste roll konflikti- ja konfliktijärgsetes olukordades).

- tööhõive ja majandustegevus (naistele majandusliku ja sotsiaalse mõjuvõimu andmine, tööhõive, sooküsimustega seonduva eelarve analüüs, avalik finantsjuhtimine).

- haridus (koolitasude kaotamine, stiimulid tüdrukute koolitamiseks, koolikeskkonna parandamine, täiskasvanute kirjaoskus).

- tervishoid (sotsiaalkaitseskeemid, seksuaal- ja reproduktiivtervishoid ning -õigused).

- sooline vägivald (õigusaktid, ohvrikaitse, teadlikkuse suurendamine meedia ja koolituste abil).

Nendest võimalikest abimeetmetest on koostatud esialgne loetelu, mis on esitatud III lisas . Nimetatud tegevusvaldkonnad on näited, mis aitavad määrata kindlaks tegeliku programmide kogumi iga konkreetse riigi või piirkonna jaoks. Tegelikud tegevusvaldkonnad otsustatakse üksikjuhtumitest lähtuvalt, tuginedes iga konkreetse olukorra põhjalikule analüüsile.

Omavastutuse põhimõte ja uued abivõimalused

Pariisi deklaratsiooni keskmes on põhimõte, et arengukoostöö algatuste eest "vastutab" abistatav riik. Meetmeid, mis edendavad soolist võrdõiguslikkust ja naiste mõjuvõimu suurendamist, peaksid kogemuste põhjal "vastutama" mitte ainult partnervalitsused, vaid ka abi saavad naised ise. Tegelikkuses tähendab see sageli vastutust läbi osaluse kodanikuühiskonna organisatsioonides ja avaliku sektori organisatsioonides (27) . Abi kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kes toetavad soolist võrdõiguslikkust, on eriti oluline juhtudel, mil kohalikus või keskvalitsuses või parlamendis aktiivselt osalevate naiste arv on piiratud. EL püüab seetõttu toetada kodanikuühiskonna organisatsioonide teket seal, kus neid veel ei ole, ja tagada märkimisväärseid investeeringuid organisatsioonide suutlikkuse suurendamisse seal, kus sellised organisatsioonid on küll olemas, kuid vajavad tuge näiteks järgmistes valdkondades: lobitöö oskused, propaganda, sooküsimuste analüüsimine ja majanduslik kirjaoskus.

EL püüab tagada arenguabi tõhusa suunamise riiklikesse sooküsimustega seotud poliitikavaldkondadesse partnervalitsustega ja oluliste valitsusväliste sidusrühmadega peetava sügavutimineva poliitilise dialoogi põhjal. Et luua tegelik kohalik vastutus nii valitsuse ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kui ka abi andva ühiskonna tasandil, tuleb analüüsida piiranguid ja vajadusi iga konkreetse riigi olukorrast lähtuvalt.

Paradigma nihkumist märkivat Pariisi deklaratsiooni kajastavad eelistatud uued abi andmise mehhanismid, nt eelarvetoetus ja sektoripõhised lähenemisviisid, üksikprojektide toetamise asemel. Eelarvetoetuse kasutamine sõltub teatavate tingimuste olemasolust, eelkõige riikliku või sektoripõhise arengustrateegia rakendamisest, makromajandusliku reformi programmi olemasolust, millel on suured rahvusvahelised rahastajad (tavaliselt Rahvusvaheline Valuutafond), ja reformikavatsuste tõendamisest.

Eelarvetoetuse kaudu võib toetada soolise võrdõiguslikkuse saavutamist, sidides erinevad väljamaksed soolise jaotuse parameetrite paranemisega, tugevdades riigi finantsjuhtimissüsteeme ja stimuleerides laiemat arutelu partnerriikide poliitiliste prioriteetide üle.

Euroopa Komisjon ja liikmesriigid toetavad parameetrite väljatöötamist ja asjaomaste andmete kogumist, mille põhjal on võimalik jälgida muutusi soolises võrdõiguslikkuses ja mida saaks siduda erinevate väljamaksetega.

Sooküsimused riiklikes strateegiates

Vaesuse vähendamise strateegiadokumendi, riikliku arengukava või riikliku strateegiadokumendi ettevalmistamine annab ainulaadse võimaluse analüüsida naiste olukorda võrreldes meestega, määratleda sooküsimustega seonduvad takistused arengu ja majanduskasvu teel ning määrata kindlaks riiklikud sooküsimuste seisukohast tundlikud poliitikavaldkonnad. Riigi olukorda tuleb sooküsimuste seisukohast analüüsida sektoriüleselt, püüdes mõista nende mõju majanduskasvule ja vaesusele. Selleks et tagada soolise võrdõiguslikkuse küsimuste kaasamine vaesust põhjustavate tegurite analüüsi, kasutatakse käimasolevat ELi poliitilist dialoogi partnerriikidega. Nimetatud poliitilist dialoogi täiendab ELi abi riiklike ametiasutuste sooküsimustealase suutlikkuse tugevdamiseks. Rõhutatakse vaesuse määratlemist mitte lihtsalt sissetuleku või rahaliste vahendite puudumisena, vaid pigem ühiskonna materiaalsetele ja mittemateriaalsetele hüvedele juurdepääsu puudumisena ning nende kasutamise võimaluse puudumisena. See hõlmab mitmeid poliitilise tegevuskava aspekte:

- vaesuse laiema mitmetasandilise mõistmise kindlustamine, kusjuures vaesusega tegelemine hõlmaks mitte ainult sissetuleku puudumisest tulenevat vaesust, vaid ka ajanappust ning naisi ja mehi erinevalt mõjutava vaesusega seonduvaid meetmeid ja ajanappuse vähendamise tehnoloogiate edendamist;

- kokkuleppe kindlustamist, mille kohaselt kodanikuühiskond peab andma panuse poliitilisse dialoogi, vaesuse vähendamise strateegiat käsitleva dokumendi koostamisse ja jälgimisse sooküsimuste seisukohast, ja ka sellise kokkuleppe kindlustamist, mis määrab kindlaks suutlikkuse suurendamise meetmed.

Vajadus sooküsimuste hindamise parameetrite järgi

Sellised parameetrid on vajalikud, et mõõta soolise võrdõiguslikkuse edendamise ja sooküsimustes võetud meetmete tulemusi (28) . Enamik parameetreid, mida praegu kasutatakse, kipuvad kajastama soolise võrdõiguslikkuse probleeme sotsiaalvaldkonnas. Enamikes arengumaades on vähe usaldusväärseid parameetreid, mille abil mõõta muutusi naiste tööhõives, tasustamata majapidamistöödes, kodanikuõigustes, naiste vastu suunatud vägivalla vähenemises ning õiguses kasutada maad, naiste esindatuses ja osalemises otsuste tegemisel pärimis- ja omandiõigustes.

Seetõttu toetab EL sooküsimuste hindamise parameetrite väljatöötamist ja kasutamist ning nende aluseks olevate peamiste statistiliste andmete täiustamist, et teha võimalikuks edusammud kõigis käsitluse all olevais võrdõiguslikkuse ja mõjuvõimu suurendamisega seonduvates küsimustes (29) . VII lisa sisaldab mittetäielikku loetelu võimalikest parameetritest, mille puhul võetakse arvesse valdkondi, nagu haridus, tervishoid, valitsemine/naiste mõjuvõimu suurendamine, tööhõive/majandustegevus, ajakasutus ja naiste vastu suunatud vägivald.

Strateegiad sooküsimusi arvesse võtva eelarve jaoks

Suurenenud eelarvetoetuse kasutamine peamise abi andmise vahendina tõstatab küsimuse, kuidas edendada soolist võrdõiguslikkust sellise programmi raames või kaudu. Selle saavutamine on väga tähtis, et tagada sooküsimustega arvestamine partnerriikide eelarves. Selleks on vaja järgmist:

- keskenduda sooküsimuste alase teadlikkuse suurendamisele ja soolise võrdõiguslikkuse edendamisele eelarve koostamisel nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil;

- määrata kulude uued prioriteedid ja suunata ümber programmid sektorisiseselt nii, et oleks võimalik saavutada nii sooline võrdõiguslikkus kui ka inimareng;

- kontrollida valitsemissektori tulusid ja kulusid, et tagada naiste ja meeste vahelise ebavõrdsuse tegelik vähenemine.

Kooskõlastamine ja ühtlustamine liikmesriikidega

ELi liikmesriikide ja komisjoni programmide vastastikuse maksimaalse täiendavuse saavutamiseks tehtav kooskõlastamine on olulise tähtsusega soolise võrdõiguslikkuse tõhusaks edendamiseks arengukoostöös. Komisjon jätkab tavaks saanud korrapäraste kohtumiste korraldamist liikmesriikide asjatundjatega sooküsimustes ja püüab koostöös liikmesriikidega suurendada mitte ainult ELi-sisest kooskõlastamist, vaid ka arengukoostöö raames soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks võetavate meetmete ühtlustamist. Prioriteediks on sooküsimustes avaldatavate Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide eksperdiarvamuste suurendamine heade tavade kindlaks määramise ja vahetamise kaudu. Riiklike strateegiadokumentide ja ühiste abistrateegiate koostamine on jätkuvalt tõhustatud kooskõlastamis- ja ühtlustamistegevuse keskmes. Lisaks jätkavad Euroopa Komisjoni delegatsioonid ja liikmesriikide saatkonnad olemasolevate kooskõlastamismehhanismide kasutamist, et tegeleda soolise võrdõiguslikkuse küsimustega selles valdkonnas.

ELi tegevus rahvusvahelisel ja piirkondlikul tasandil

Kahepoolset koostööd partnerriikidega soolise võrdõiguslikkuse küsimustes täiendab ELi tegevus rahvusvahelisel tasandil. Ühtne Euroopa arvamus sellel tasandil tugevdab ELi rolli olulise üleilmse partnerina arengukootöös. Komisjon ja ELi liikmesriigid püüavad aktiivselt edendada soolist võrdõiguslikkust ja naiste mõjuvõimu suurendamist asjaomastes rahvusvahelistes foorumites. Erilise tähtsusega on soolise võrdõiguslikkuse kohaldamise ala laiendamine tervishoiult ja hariduselt teistele kolmandates millenniumi arengueesmärkides nimetamata valdkondadele.

Piirkondlik ja piirkondadevaheline koostöö julgustab teabevahetust piirkondlike organisatsioonide liikmete vahel sooküsimustes kasutatavate vahendite, andmete, analüütilise dokumentatsiooni ja koolituse alal. Komisjon ja liikmesriigid edendavad seetõttu jätkuvalt piirkondlikku koostööd ning osalust olemasolevates rahvusvahelistes ja piirkondlikes võrkudes soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas.

EUROOPA KOMISJONI ERIMEETMED SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE EDENDAMISEKS

Euroopa Komisjoni roll nimetatud strateegia rakendamisel hõlmab tegevust kolmel tasandil:

Riiklik programmitöö

Euroopa Komisjon pöörab erilist tähelepanu sellele, et tagada soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise lülitamine kõigisse tulevastesse riiklikesse ja piirkondlikesse strateegiatesse (30) . See hõlmab:

- riiklike vahendite ja programmitöö suuniste edasist täiustamist;

- riiklike ja piirkondlike strateegiate süstemaatilist hindamist sooküsimuste seisukohast, sealhulgas nende strateegiate vahe- ja lõpparuandeid;

- riiklike strateegiate kohandamist vastavalt nimetatud hindamiste tulemustele;

- partnerluse loomist asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, kellel on märkimisväärne kogemus sooküsimuste integreerimisel projektidesse ja programmidesse. (31)

Temaatilised programmid ja teised rahalised vahendid

Lisaks riiklikele ja piirkondlikele programmidele on olemas lisavahendid mitmeaastastes temaatilistes programmides, mida komisjon kavandab 2007.−2013. finantsperspektiivi raames. Temaatiline programm "Investeerime inimestesse" (32) sisaldab finantsraamistikku Euroopa Komisjoni meetmete rahastamiseks soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimus suurendamise valdkonnas. Temaatilise programmi kaudu tehakse Euroopa Komisjoni rahastamine kättesaadavaks järgmistes laiemates sekkumisvaldkondades:

- poliitilised ja propagandaüritused rahvusvaheliste kohustuste võtmise edendamiseks;

- valitsusväliste organisatsioonide ja soolise võrdõiguslikkuse ning naiste õigustega tegelevate ühenduste suutlikkuse suurendamine;

- valitsemissektori statistikaalase suutlikkuse tugevdamine.

Olemasolevad rahastamisvahendid eraldatakse abikõlblike organisatsioonide konkursikutsete kaudu ja valitud partneritega sõlmitavate otselepingute teel.

Soolist võrdõiguslikkust toetatakse ka keskkonna- (33) ja toiduohutuse (34) temaatiliste programmide rakendamise, samuti demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi (35) ja stabiilsusvahendi kaudu (36) .

Kontroll ja järelmeetmed

Nimetatud ELi strateegia konkreetseid tulemusi tuleb kontrollida. Selleks et tehtud edusamme hinnata ja strateegiat täiustada ning kohandada vastavalt rahvusvahelisel tasandil toimuvatele muutustele, korraldab Euroopa Komisjon 2010. aastal teise suure rahvusvahelise soolise võrdõiguslikkuse alase konverentsi, millest võtavad osa peamised sidusrühmad (37) . Lisaks sellele korraldab välishindaja 2010. aastal ja kümnenda Euroopa arengufondi lõpus strateegia rakendamise vahe- ja lõpphindamise. Need hindamised hõlmavad Euroopa Komisjoni rahastatavate projektide ja üldist eelarvetoetust saanud projektide sooküsimustega seonduva eelarve analüüsi vähemalt kaheteistkümnes pilootriigis.

Euroopa Komisjoni delegatsioonid kaasavad tihedas koostöös liikmesriikide saatkondadega oma iga-aastasesse aruandlusse soolise võrdõiguslikkuse edendamise ja saavutamise hindamise partnerriigis. "Euroopa Ühenduse aastaaruandes arengupoliitika ja välisabi rakendamise kohta" avaldatakse soolist võrdõiguslikkust käsitlevas osas ka edaspidi koondteavet soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel tehtud edusammude kohta. Euroopa Komisjon ja liikmesriigid kaaluvad võimalust ühtseks ELi aastaaruandluse süsteemiks, mis hõlmaks kontrolli soolise võrdõiguslikkuse edendamise üle ELi arengukoostöös.

KOKKUVÕTE

Vaesuse likvideerimine nõuab naistele ja meestele võrdsete õiguste andmist majandus- ja sotsiaalsfääris ning võrdse juurdepääsu võimaldamist ühiskondlikele vahenditele ja nende kasutamise võimalust. Et ELi arengumaadest partnerid saaksid saavutada märkimisväärset edu soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas, peab EL süstemaatiliselt kõrvaldama takistused selle eesmärgi saavutamise teelt – nii arengumaadest tulenevad kui ka ELi arengukoostöö mehhanismidest põhjustatud takistused. Nende probleemidega saab tegeleda ainult tõhustatud poliitilise dialoogi kontekstis, mis kaasab sooküsimused eraldi teemana ja sillutab teed ELi sidemetele nende kodanikuühiskonna organisatsioonide ja teiste organisatsioonidega, kes asjaomases riigis soolise võrdõiguslikkuse suurendamisega tegelevad.

Selle raamistiku suurema soolise võrdõiguslikkuse saavutamise peamist vahendit, milleks on soolise võrdõiguslikkuse edendamine , tuleb kasutada tõhusamalt ja praktilisemalt, kui me soovime saavutada tegelikku edu suurema soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel. Lisavahendit, milleks on erimeetmed , mis on suunatud naiste mõjuvõimu suurendamisele, tuleb kasutada edendamismeetmete täiendamiseks ja tegelemiseks strateegiliste võtmeküsimustega, millel on mõju eriti haavatavate inimrühmade heaolule ja võimalustele. Mõlema vahendi puhul peab nende kohaldamine arvestama ja kajastama ELi arengumaadest partnerriikide ainulaadset sotsiaalset ja kultuurilist olukorda. Et sellist lähenemist toetada, on soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel, mis seni on keskendunud peamiselt tervishoiule ja haridusele, vaja laiendada ka teistele tegevusvaldkondadele.

Propaganda, naisteühenduste toetamise ja erimeetmete kombinatsioon muutmaks kultuurilisi, sotsiaalseid ja poliitilisi veendumusi ning poliitilise ja majandusliku võimu jaotumist, tagab edu soolise võrdõiguslikkuse edendamisel. Ilmselgelt on see raske ülesanne. Kuid EL on võtnud kohustuse aidata oma partnerriikidel sel raskel, kuid olulisel teel ees seisvaid takistusi ületada.