52007DC0005

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 16.01.2007

KOM(2007)5 lõplik

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

DIREKTIIVI 2000/53/EÜ (KASUTUSELT KÕRVALDATUD SÕIDUKITE KOHTA) ARTIKLI 7 LÕIKE 2 PUNKTIS b LOETLETUD EESMÄRKIDE KOHTA {SEK(2007)14}{SEK(2007)15}

1. Sissejuhatus

Direktiivis 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta on sätestatud järgmised kasutuselt kõrvaldatud sõidukite korduvkasutamise, ringlussevõtu ja taaskasutamisega seotud eesmärgid:

- 85% korduv- ja taaskasutamist ning 80% korduvkasutamist ja ringlussevõttu 1. jaanuariks 2006 („2006. aasta eesmärgid”),

- 95% korduv- ja taaskasutamist ning 85% korduvkasutamist ja ringlussevõttu 1. jaanuariks 2015 („2015. aasta eesmärgid”).

Direktiivis on sätestatud, et Euroopa Parlament ja nõukogu vaatavad komisjoni aruande põhjal läbi 2015. aastaks püstitatud eesmärkide täitmise. Aruannet koostades võtab komisjon arvesse sõidukite materjalide alaseid uuendusi ja kõiki muid sõidukitega seotud asjakohaseid keskkonnaküsimusi.

Komisjon koostas käesoleva aruande eespool nimetatud volituse alusel. Aruande koostamise oluliseks osaks oli nimetatud eesmärkide ning alternatiivsete võimaluste keskkonnaalaste, majanduslike ja sotsiaalsete mõjude hindamine. Mõju hindamise aruande kommenteeritud kokkuvõte, milles antakse ülevaade direktiivis sätestatud eesmärkide võimaliku muutmise tagajärgedest, on esitatud käesoleva teatise lisana.

2. HINDAMISMENETLUS

Mõju hindamine hõlmas direktiivi tulude ja kulude uuringust saadud teabe analüüsi, mille viis komisjoni jaoks läbi väliskonsultant, samuti ametlikke ja mitteametlikke konsultatsioone sidusrühmadega mitmete sidusrühmade esindajatest moodustatud töörühmas ning uuringu lõpparuande kooskõlastamist elektroonilisel teel, kohtumisi liikmesriikide ekspertidega ning erinevate võimaluste majanduslike ja keskkonnamõjude stsenaariumi koostamist komisjoni poolt.

Hindamise muutis keeruliseks asjaolu, et direktiivi rakendamine on liikmesriikides alles algusjärgus ning teave liikmesriikides käesolevaks hetkeks saavutatud ringlussevõtu ja taaskasutuse taseme kohta on piiratud. Liikmesriigid peavad 2008. aastal esitama esimesed eesmärkide täitmise aruanded, mis sisaldavad teavet 2006. aasta kohta.

Komisjonile kättesaadav teave on siiski võimaldanud anda õiglase hinnangu praegusele olukorrale ning sõidukite taaskasutamise ja ringlussevõtu väljavaadetele tulevikus, samuti jõuda otsusele, kas direktiivis 2015. aastaks püstitatud eesmärke peaks muutma või mitte.[1]

3. Hindamise tulemused

Hindamine näitab, et direktiivis sätestatud eesmärkide täitmisega kaasneb märkimisväärne keskkonnaalane ja majanduslik tulu ning et nende eesmärkide tühistamine või vähendamine vähendaks seda tulu. Saadava tulu ulatus on tihedalt seotud keskkonnahoidlike uuendustega, ilma milleta tooks olemasoleva tehnoloogia levimine vähest majanduslikku ja keskkonnatulu, samal ajal kui keskkonnahoidlike uuenduste tulemusena suureneks tulu märkimisväärselt.

See tulu saadakse, suurendades ringlussevõetavate ja taaskasutatavate materjalide (peamiselt teatavad plastid) osakaalu ning vähendades kasutuselt kõrvaldatud sõidukite ladestamist.

Eesmärkide keskkonnamõjud

Kõikide püstitatud eesmärkide puhul on metallide ringlussevõtt endiselt laiaulatuslik, sest metalli hind on kõrge. Siiski võimaldaksid kõrgemad ringlussevõtuga seotud eesmärgid suurendada nende metallide ringlussevõttu, mis saadetakse praegu prügilatesse purustusjäätmete ebapiisava eraldamise tõttu.

2015. aastaks püstitatud eesmärkide saavutamiseks tuleb purustusjäätmetest saadud plastid ringlusse ja taaskasutusse võtta. Purustusjäätmetest saadavate erinevate plastide ringlussevõtu ja taaskasutamisega seotud keskkonnamõju on ühtlasi otsustav tegur ringlussevõtu ja taaskasutamisega seotud eesmärkide keskkonnamõju kujundamisel.

Kui lähtuda stsenaariumist, mille kohaselt aitavad 2015. aastaks püstitatud eesmärgid kaasa tehnoloogia arengule, mis võimaldab plastide paremat eraldamist purustusjäätmetest,[2] siis kaasneb 2015. aasta eesmärkide saavutamisega mitmetahuline keskkonnatulu, sealhulgas CO2-ekvivalendi hinnanguline kokkuhoid 280 000–980 000 tonni aastas, fotokeemilise oksüdatsiooni, õhu hapestumise, veereostuse ja eutrofeerumise ning tekkivate jäätmete vähenemine. Tegelik keskkonnatulu sõltub aga siiski tehnoloogia arengust, millele aitavad kaasa püstitatud eesmärgid.

Üldiselt oleksid mis tahes vähendatud eesmärkide keskkonnamõjud halvemad kui praegu 2015. aastaks kehtestatud eesmärkide keskkonnamõjud. Kõnealune direktiiv on andnud tõuke tehnoloogia arengule kasutuselt kõrvaldatud sõidukite töötlemise valdkonnas, kuid uued tehnoloogiad ei ole veel kõikidele Euroopa ringlussevõtuturgudele levinud. Mõnd liiki plastide ringlussevõtuks vajalike töötlemistehnoloogiate jätkuva arenguga kaasneks tänu nende plastide ringlussevõtule märkimisväärne keskkonnatulu. Turuprobleemide ületamiseks on siiski ka edaspidi vaja kõnealuse tehnoloogia arengut toetada ning direktiivi vahendite muutmine või eesmärkide vähendamine tõenäoliselt aeglustab seda arengut või isegi peatab selle, seades ohtu ka planeerimise usaldusväärsuse.

Eesmärkide majanduslikud mõjud

Erinevate eesmärkide võimalikud majanduslikud mõjud sõltuvad tehnoloogia arengu tasemest 2015. aastal. Praegu püstitatud eesmärkide puhul oleks parima stsenaariumi korral keskmise kasutuselt kõrvaldatud sõiduki töötlemise puhas lisandväärtus 120 ja 90 euro vahel, kusjuures kasutuselt kõrvaldatud sõidukite arvu prognoositavat kasvu arvesse võttes oleks nende töötlemisprotsessi maksimaalne koguväärtus 2015. aastaks ligikaudu 1,6 miljardit eurot aastas. Isegi kui tehnoloogia arengut ei toimuks, oleks majanduslik kasu ikkagi 55–80 eurot ühe kasutuselt kõrvaldatud sõiduki kohta.

Kui vähendada kasutuselt kõrvaldatud sõidukite 85% ringlussevõtu eesmärki 5% võrra, kahaneks majanduslik tulu kasutuselt kõrvaldatud sõidukite töötlemisest maksimaalselt 1,1 miljardit eurot aastas.

Kehtivast 95% madalam taaskasutamise eesmärk mõjutab majanduskulusid üksnes juhul, kui 2015. aasta ladestamishinnad on väiksemad kui 80 ja 100 eurot tonni kohta. Vastasel korral taaskasutamise eesmärgi vähendamine töötlemiskulusid ei muudaks.

Üldiselt toob kasutuselt kõrvaldatud sõidukite töötlemine vastavalt 85% ringlussevõtu ja 95% taaskasutamise eesmärkidele oluliselt suuremat majanduslikku tulu kui madalamate eesmärkide täitmine. Lisaks võivad kõrgemad eesmärgid anda tõuke juba olemasolevate ja uute töötlemistehnoloogiate arengule ning turustamisele, mis võimaldaks loodusvarade tõhusamat kasutamist, hõlbustades suurema koguse plastjäätmete ringlussevõttu ning kvaliteetsete teiseste materjalide tootmist toormaterjalidest madalama hinnaga. See vähendaks ELi majanduse kulutusi energiale (plaste kasutatakse kütuse asemel või elektrienergia tootmisel) ja plastide töötlemise lähteainetele. Isegi innovatsiooni madala taseme puhul tagavad praegu olemasolevad parimad tehnoloogiad madalamad kulud kui praegu kasutuselolevad meetodid.

Varakult kõrvalejäetud muud võimalused

Mõned sidusrühmad pakkusid välja selliseid võimalusi nagu ringlussevõtu eesmärgi tühistamine või eesmärkide asendamine täieliku või osalise prügilasse ladestamise keeluga.

Nimetatud võimalusi ei analüüsitud põhjalikult, sest direktiiviga kehtestatud 2015. aasta eesmärkide hindamine oli piisav näitamaks, et eesmärkide kaotamine või prügilasse ladestamise keeld vähendaks oluliselt majanduslikku ja keskkonnatulu, eelkõige seetõttu, et kaoksid ringlussevõtust saadavad majanduslikud ja keskkonnatulud. Lisaks jääksid sellised võimalused tõenäoliselt väljapoole direktiivis määratletud ülesannet ja viiksid selle põhjalikule läbivaatamisele. See protsess võiks kergesti ohustada praegust edasiminekut jäätmekäitluse innovatsiooni valdkonnas.

4. PÕHIKÜSIMUS

Keskkonnahoidlikud uuendused on kasutuselt kõrvaldatud sõidukite suurenenud ringlussevõtust ja taaskasutamisest saadud majanduslike ja keskkonnatulude võimendamise peamisteks käivitajateks.

On tõendatud, et kasutuselt kõrvaldatud sõidukite direktiiv on kiirendanud tehnoloogia arengut kasutuselt kõrvaldatud sõidukite töötlemise vallas, kuid uued jäätmetöötluse tehnoloogiad ei ole Euroopa ringlussevõtuturul siiski piisavalt laialdaselt levinud. Purustusjäätmete töötlemise kõrgtehnoloogia arengu innovatsiooni takistavad mitmed turuprobleemid, millest mõned on iseloomulikud kogu tööstusinnovatsioonile, mõned on seotud keskkonnahoidlike uuendustega ning mõned konkreetsete ringlussevõetud töödeldud purustusjäätmete ja plastide turgudega, mida süvendab veelgi ebakindlus kasutuselt kõrvaldatud sõidukeid käsitlevate eesmärkide tuleviku suhtes.

Praegu direktiiviga 2015. aastaks kehtestatud eesmärkide säilitamine võiks lahendada mõne nendest turuprobleemidest ning tuua suhteliselt suurt keskkonna- ja majanduslikku tulu. Püstitatud eesmärkide tase määrab kindlaks tehnoloogilise arengu kiiruse kasutuselt kõrvaldatud sõidukite töötlemise sektoris. Kuna 85% ringlussevõtu eesmärk looks teatavad turud purustusjäätmete ja polümeeride ringlussevõtu kõrgetasemelistele tehnoloogiatele, suurendaks see oluliselt investeeringuid teadus- ja arendustegevusse uute tehnoloogiate vallas. 2015. aasta eesmärkide saavutamiseks jääb seitse aastat turustamiseks ning edasiseks teadus- ja arendustegevuseks ning kaks aastat tehnoloogiate rakendamiseks. Teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute tulemuseks on väga tõenäoliselt olemasolevate töötlemistehnoloogiate edasine kaubanduslik areng või uute töötlemistehnoloogiate areng. Isegi kui edasist tehnoloogia arengut ei toimuks, stimuleeriksid 85% ringlussevõtu ja 95% taaskasutamise eesmärgid kõige tõhusamate olemasolevate tehnoloogiate levikut.

Teadus- ja arendustegevuse ergutamine jäätmetöötluse vallas võib muuta ELi maailma liidriks suure potentsiaaliga tehnoloogiaturul ja tugevdada tema positsiooni tehnoloogia eksportijana. Kasutuselt kõrvaldatud sõidukite jäätmete kogus kasvab kogu maailmas ja paljud riigid töötavad välja kasutuselt kõrvaldatud sõidukite ringlussevõtu strateegiaid. Lisaks sellele saab samu tehnoloogiaid kasutada teiste jäätmevoogude, näiteks elektroonikajäätmete töötlemiseks. Tohutut globaalset potentsiaali omavad sellised tehnoloogiad, mille abil toodetakse tooteid jäätmevoogudest, mille abil on võimalik asendada praegu kasutatavaid toormaterjale odavamate materjalidega.

5. Kokkuvõte

Kasutuselt kõrvaldatud sõidukite direktiivis 2015. aastaks sätestatud eesmärgid võivad tuua märkimisväärset keskkonna- ja majanduslikku tulu. Nende eesmärkide tühistamine või vähendamine kahandaks mõlemat liiki tulu.

Kuna mis tahes prognoos järgneva üheksa aasta kohta sisaldab paratamatult teatud määral ebakindlust, teeb komisjon järelduse, et 85% korduvkasutuse/ringlussevõtu ja 95% korduvkasutuse/taaskasutamise eesmärgid 2015. aastaks on optimaalsed nii keskkonnakaitsealaste kui ka majanduslike tulemuste osas.

Need eesmärgid peaksid jääma muutumatuks, et tagada investeerimiskindlus majanduslikult tasuvamatesse jäätmetöötlustehnoloogiatesse. Seepärast ei tee komisjon ettepanekut eesmärke läbi vaadata.

Siiski tuleks arvesse võtta kõige olulisemat järeldust, mille kohaselt on keskkonna- ja majandustulu suurus tihedalt seotud keskkonnahoidlike uuenduste tempoga. On oluline, et ebakindluse hajutamine direktiiviga 2015. aastaks püstitatud eesmärkide edaspidise kehtivuse suhtes vähendab iseenesest turu toimimises täheldatud puuduste osakaalu ning takistusi keskkonnahoidlikele uuendustele. Keskkonnahoidlike uuenduste toetamiseks selles valdkonnas ja kõrgtehnoloogiate edendamise ja kasutuselevõtu soodustamiseks komisjon:

- kaasrahastab teadusalgatusi Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi raames, samuti fonde ühendavaid teadusuuringuid tulevase seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi raames;

- töötab välja projekte ja algatusi konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi raames;

- edendab ennetavalt purustustehnoloogiaid ja plastide ringlussevõttu.

2009. aastal esitab komisjon uue aruande kasutuselt kõrvaldatud sõidukite direktiivi rakendamise kohta liikmesriikides. Selles aruandes hinnatakse muuhulgas vajadust käsitleda direktiivi ühtlustamata rakendamise probleemi. Kõnealuses aruandes hinnatakse eelkõige direktiivi rakendamise kulusid ja kaupade liikumist liikmesriikide vahel ning seda, kas direktiivi teatavad sätted peaks kuuluma asutamislepingu artikli 95 kohaldamisalasse. Aruandes hinnatakse ka keskkonnahoidlike uuenduste arengut ning võetakse arvesse nendega seotud arenguid, näiteks jäätmete raamdirektiivi käimasoleva läbivaatamise ja CARS 21 projekti tulemusi.

[1] Direktiiviga 2000/53/EÜ hõlmatud sõidukite keskmine kaal on suurenemas ning andmed kasutuselt kõrvaldatud sõidukite tegeliku kaalu kohta erinevad. Käesolevas aruandes on kasutuselt kõrvaldatud sõiduki keskmiseks kaaluks 2015. aastal loetud 1025 kg. Kuid kõikide sõidukitootjate kaalutud keskmine viitab kasutuselt kõrvaldatud sõidukite suuremale kaalule, mis 2019. aastaks vastab umbes 1280 kilogrammile. Kui aruandes oleks kasutatud suuremat kaalu, oleks mõjude suund sama, aga mõjud oleksid suuremad. Kaaluga seonduvast eeldusest tulenevat erinevust on üksikasjalikumalt kirjeldatud mõju hindamises ja selle lisades.

[2] Kasutati polüprolüleenist/etüleenpropüleendieenkautšukist (EPDM) kaitseraua näidet, mis valiti sellepärast, et polüpropüleen on tõenäoliselt kõige enam ringlussevõetav polümeer, mille keskkonnamõjud on üldjoontes sarnased enamiku teiste tõenäoliselt ringlussevõetavate polümeeride keskkonnamõjudega.