25.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 105/34

—

on seisukohal, et rahvatervise küsimustega ning eelkõige toitumise, ülekaalu ja rasvumise probleemiga tegelemisel on vaja valdkondadevahelist poliitikate integreerimist, alates toidu ja tarbijaga seonduvast kuni spordi, hariduse, transpordi ja tootmiseni, kusjuures erilist tähelepanu tuleb pöörata probleemi sotsiaalsele küljele;

—

on arvamusel, et rohkem tähelepanu tuleks pöörata riiklike kogemuste levitamisele, mis aitaks vähendada lähenemisviiside erinevust ning luua uusi vahendeid tõhusaks võitluseks ebatervislike eluviiside vastu;

—

on veendunud, et partnerluste edendamine on toitumise, ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud terviseprobleemidele kõige tõhusam lahendus ning et üksnes ühest lähenemisviisist ei piisa. Ainus võimalik viis ennetada terviseprobleeme — mida põhjustab eelkõige vale toitumine — on suunata kõigi, nii rahvusvahelise ja riikliku kui ka piirkondliku ja kohaliku tasandi sidusrühmade tegevus konkreetsete meetmete võtmisele;

—

palub Euroopa Komisjonil eraldada struktuurifondidest järgmisel finantsplaneerimise perioodil konkreetseid vahendeid käesolevas arvamuses kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks;

—

soovitab, et liikmesriigid ja piirkonnad saaksid kaitsta oma kodanikke meedias esitatavate sõnumite eest, eriti televisioonis ja raadios edastatavate suure rasva- või suhkrusisaldusega toiduainete reklaamide eest. Lisaks saaksid riigid ja piirkonnad kehtestada kõrged „reklaamikulud” või isegi nõuda täiendava teabe esitamist teatavate toodete kahjulikkuse kohta siltidel;

—

toetab sidemete tugevdamist teiste, väljapoole tervishoiuvaldkonda jäävate toiduainetootmisse kaasatud sektoritega (nt põllumajandussektor) ja turustajatega, asetades rõhku kohalikele ettevõtjatele.

Raportöör

:

Mario MAGNANI (IT/ALDE), Trentino-Alto Adige/Südtiroli piirkondliku nõukogu aseesimees

1.

leiab, et tervis on prioriteetsel kohal kõigis Euroopa Liidu poliitikates ja meetmetes ning neis tuleb tagada tervise kõrgetasemeline kaitse. EÜ asutamislepingu artikli 152 kohaselt peab ühendus etendama inimeste tervishoiu valdkonnas aktiivset rolli, võttes subsidiaarsuse põhimõtet järgides tarvitusele meetmed, mida liikmesriigid ise võtta ei saa;

2.

rõhutab, et liidu muu poliitika ja muude meetmete määratlemisel ning rakendamisel tuleks võtta arvesse tarbijakaitse nõudeid. Euroopa Liit peab edendama tarbijate õigust teavitamisele, koolitamisele ja oma huvide kaitseks organiseerumisele ning saab soosida tervislikku toitumist ja elustiili;

3.

tuletab meelde, et ühenduse meetmed on suunatud rahvatervise parandamisele, inimeste haiguste ennetamisele ja inimeste tervist ohustavate tegurite kõrvaldamisele ning need täiendavad liikmesriikide poliitikat;

4.

sellest tulenevalt ärgitab komisjoni austama liikmesriikide pädevust oma tervishoiupoliitika määratlemisel, terviseteenuste korraldamisel ja osutamisel. Meetmete tõhustamiseks tuleb eeskuju võtta nende piirkondade tegutsemisviisidest, kus on saavutatud parimaid tulemusi. Samuti tuletab komitee meelde, et spordi ja füüsilise tegevuse edendamisel peavad ELi sammud täiendama liikmesriikide ning nende piirkondlike ja kohalike omavalitsuste meetmeid ning võimalusel võiks kaasata ka ülikoole ja muid õppeasutusi;

5.

märgib, et nõukogu on korduvalt kutsunud komisjoni üles tegema algatusi toitumise ja füüsilise tegevuse valdkonnas. Rohelise raamatu teemal konsulteerimine näitas, et ELi oodatav panus tähendab töötamist suure hulga riiklike, piirkondlike ja kohalike sidusrühmadega, ning osutas vajadusele tagada ELi poliitikate sidusus ja rõhutas valdkonnaülese lähenemise tähtsust;

6.

leiab, et valge raamatu eesmärk on töötada välja laiahaardeline ELi lähenemisviis, mis aitaks vähendada ebaõigest toitumisest, vähesest füüsilisest tegevusest, ülekaalulisusest ja rasvumisest tingitud terviseprobleeme. Samuti on komitee seisukohal, et nimetatud eesmärgi saavutamiseks on tingimata vajalik koostada metodoloogilised juhised, et ärgitada võrgustike loomist tõeliselt tõhusate ja toimivate teenuste pakkujate vahel piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

7.

märgib, et toitumisest, ülekaalust ja rasvumisest tingitud probleemidega tegelemisel tuleb selles valdkonnas edendada nii asjaomaste tegevusvaldkondade integreeritud ja täiendavaid meetmeid (horisontaalne lähenemisviis) kui ka eri tasandite meetmeid (vertikaalne lähenemisviis);

8.

toetab valge raamatu eesmärke ning leiab, et piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel on võtmeroll ebaõigest toitumisest ja eluviisidest tuleneva kahju vähendamise rakendusprojektide väljatöötamisel;

9.

tervitab komisjoni seisukohta, et mitmetes valdkondades ei tule meetmeid võtta mitte ainult riiklikul ja kohalikul tasandil, vaid ka riikideülesel tasandil. Koostööd tuleks edendada piirkondade vahel, mis asuvad küll eri riikides, ent mis on kultuuriliste, territoriaalsete või sotsiaalsete tingimuste poolest sarnased;

10.

soovitab seega, et ELi tegevus peaks olema suunatud riiklikul või piirkondlikul tasandil tehtavate algatuste täiendamisele, edendamisele ja levitamisele või ELi strateegiate teatavaid tegevusvaldkondi puudutavate probleemide lahendamisele;

11.

on veendunud, et riiklikke strateegiaid saadab edu, kui neid toetatakse piirkondliku tasandi tegevuste ja kohalike omavalitsuste algatustega. Seega peab komitee soovitavaks kaasata kooskõlas EÜ asutamislepingu artikliga 152 ELi tegevusse piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused;

12.

rõhutab, et toitumise, ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud probleemide esinemine mitmes liikmesriigis ei tähenda, et tingimata oleks tarvis leida ühtne üleeuroopaline lahendus;

13.

tõdeb heameelega, et komisjon peab oluliseks suurte erinevuste olemasolu eri liikmesriikide toitumisharjumustes ning poliitilises lähenemises. Jätkuv algatuste tegemine piirkondlikul ja kohalikul tasandil on tõesti tähtis, kuna see on kodanikele kõige lähem tasand ning „sellel tasandil on võimalik kujundada konkreetsest olukorrast lähtuvaid ja tegelikkuses paikapidavaid meetmeid”;

14.

on seisukohal, et terviseprobleemide vähendamine on pikaajaline töö. Seetõttu tuleb ka majanduslikke investeeringuid ülekaalulisuse ja rasvumise vastastesse meetmetesse vaadelda mitmeaastases perspektiivis;

15.

väidab, et rahvatervise küsimustega ning eelkõige toitumise, ülekaalu ja rasvumise probleemiga tegelemisel on vaja valdkondadevahelist poliitikate integreerimist, alates toidu ja tarbijaga seonduvast kuni spordi, hariduse, transpordi ja tootmiseni, kusjuures erilist tähelepanu tuleb pöörata probleemi sotsiaalsele küljele. Samas rõhutab komitee, et tervise aspekt mõjutab kõige otsesemalt riigi rahandust ja inimeste elukvaliteeti;

16.

juhib tähelepanu sellele, et avaliku sektori võimalike sidusrühmade mitterahuldav kindlaksmääramine võib osutuda tõsiseks probleemiks. Rakendamaks projekte, mille jaoks on olemas tehnilised ja majanduslikud ressursid, ning tagamaks selgelt määratletud integratsiooni- ja koostööprotokollide olemasolu, on vaja arvestada kahe eesmärgiga. Esiteks tuleb eelkõige riiklikus tervishoiusektoris olevad ressursid regulaarselt kataloogida ning teiseks tuleb enne igasuguste meetmete planeerimist koostada koostööprotokollid;

17.

on seisukohal, et esmane ennetus on kehakaaluga seotud terviseprobleemide, rasvumise, südamehaiguste, diabeedi, infarktide jms ärahoidmisel kõige tõhusam lähenemisviis. Teaduslikult on tõestatud, et toitumine on kõnealuste terviseprobleemide ennetamisel võtmetähtsusega. Tüsistuste kontrolli all hoidmiseks ehk teisisõnu rasvumise raviks tuleb rakendada teisese ennetuse projekte, mis on suunatud ülekaaluliste või rasvunud isikute tüsistuste leevendamiseks;

18.

peab oluliseks suunata tegevus otse õiget ja tervislikku toitumist määravatele teguritele ning kõigile sobivat kehakaalu hoida aitavatele faktoritele, st füüsilisele aktiivsusele, kultuurile, tavadele ja traditsioonidele, teabele, sotsiaal-majanduslikule kontekstile, põllumajandustootmisele, toiduainetööstusele, infrastruktuurile ning transpordile;

19.

on seisukohal, et võetavad meetmed tuleks suunata terviseprobleemide põhjustele ning need peaksid puudutama tervet rida strateegilisi valitsussektoreid ja valitsemistasandeid, andes kindlat tunnistust piirkondliku ja kohaliku tasandi võtmetähtsusest meetmete edukuses;

20.

leiab, et komisjoni strateegiasse tuleks kaasata ka erasektori osalejad, näiteks toiduainetööstus ja kodanikuühiskond, aga ka kohalikud sidusrühmad, nagu koolid, muud õppeasutused ja kohalikud terviseorganisatsioonid, et nendega koos panna alus konkreetsete teenuste pakkumisele või seda tugevdada;

21.

on arvamusel, et rohkem tähelepanu tuleks pöörata riiklike kogemuste levitamisele, järgides näiteks toitumisteadusele spetsialiseerunud ülikoolide eeskuju. Teavitustööd tuleks teha ELi tasandil, mis aitaks vähendada lähenemisviiside erinevust ning luua uusi vahendeid tõhusaks võitluseks ebatervislike eluviiside vastu;

22.

rõhutab, et järgmisel paaril aastal on oluline korraldada laiaulatuslikku järelevalvet. Komitee on veendunud tungivas vajaduses kohandada parameetreid, mida statistikainstituudid kasutavad andmete kogumiseks rahvastiku toitumisharjumuste kohta. Asjaomaste uurimuste jaoks on vaja koguda kvantitatiivseid, ehkki ligikaudseid andmeid. Sel taustal peab komitee oluliseks ka rakendatud meetmete mõju jälgimist ja hindamist;

23.

on veendunud, et partnerluste edendamine on toitumise, ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud terviseprobleemidele kõige tõhusam lahendus ning et üksnes ühest lähenemisviisist ei piisa. Ainus võimalik viis ennetada terviseprobleeme — mida põhjustab eelkõige vale toitumine — on suunata kõigi, nii rahvusvahelise ja riikliku kui ka piirkondliku ja kohaliku tasandi sidusrühmade tegevus konkreetsete meetmete võtmisele;

24.

on arvamusel, et ainult selline lähenemine, mis hõlmab ka avaliku ja erasektori osapoolte partnerlust, suudab kaasa tuua keskkonna ja majanduselu muutused, mis mõjutavad inimeste tervistkahjustavat käitumist ja harjumusi. Tegevuse kooskõlastamise ja järelevalve eest peavad aga vastutama ametlikud riiklikud asutused;

25.

rõhutab, et sotsiaalsest aspektist vaadelduna ja ka olemasolevate sotsiaal-majanduslike erinevuste vähendamiseks peaks tervisliku toitumise edendamine olema suunatud üksikisikutele. Samas peaks seda toetama ka nn struktuurilised meetmed, millesse tuleks kaasata kõik asjakohased sidusrühmad: teadmistepõhised algatused tuleks lülitada tervisliku toidu paremat kättesaadavust võimaldatavasse tegevuspoliitikatesse;

26.

peab väga oluliseks luua sidemeid tervishoiu, majanduse, põllumajanduse ja sotsiaalpoliitika valdkonna otsuselangetajate ning tootjate, turustajate, jaemüüjate ja tarbijate vahel;

27.

peab seega vajalikuks arendada tegevuspartnerlust Euroopa tasandil ja tugevdada tulevasi meetmeid silmas pidades kohalikke tegevusvõrgustikke, jagades konkreetseid metodoloogilisi ja teaduslikke juhiseid. Samuti leiab komitee, et toetada tuleks toitumisteaduse kui õppeaine soovituslikuks muutmist tervisega seotud kursustel ülikoolides;

28.

tervitab ja toetab mõtet, et EL peaks kandma lõplikku vastutust liikmesriikidevaheliste jõupingutuste kooskõlastamise eest, kehtestades teavitatud tarbijaid, tervisliku ja tasakaalustatud toitumise ettepanekuid ning füüsilist aktiivsust käsitlevad suunised ning pakkudes oma komiteede ja Euroopa Toiduohutusameti abil teaduslikku tuge;

29.

peab vajalikuks arvestada tervist edendavate Euroopa koolide võrgustiku raames saadud kogemustega ja kujundatud heade tavadega;

30.

leiab eelmainituga seoses, et just EL peab võtma liikmesriikide jõupingutusi jälgides tarvitusele meetmed ning soodustama kogemuste tutvustamist ja võrdlemist, luues nii positiivse mõjuringi, mille mõjul võetakse laialdaselt kasutusele oma tõhusust juba tõestanud mudelid;

31.

rõhutab, et igal aastal tuleks korraldada kohtumine, mis toob kokku need Euroopa piirkonnad, kus on välja töötatud ja rakendatud parimaid tulemusi andnud ennetusmudelid. Seetõttu peaks komisjon kaaluma andmebaasi loomist, et liikmesriigid saaksid kergesti tutvuda erinevate kogemustega;

32.

palub Euroopa Komisjonil eraldada struktuurifondidest järgmisel finantsplaneerimise perioodil konkreetseid vahendeid käesolevas arvamuses kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks;

33.

tervitab komisjoni tõdemust, et kõigi komisjoni pädevuse piires kavandatud meetmete eesmärk peaks olema toetada või aidata lõpule viia liikmesriikides võetud meetmeid. EÜ asutamislepingu artikli 152 lõike 2 kohaselt soodustab ühendus liikmesriikidevahelist koostööd kõnealuses valdkonnas ja toetab vajaduse korral nende meetmeid. Komisjon võib tihedas kontaktis liikmesriikidega teha kõiki kasulikke algatusi, et sellist kooskõlastamist edendada. Liikmesriigid peaksid suunama oma meetmed eelkõige toitumise, ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud küsimustele;

34.

soovitab, et selles osas saaksid liikmesriigid ja piirkonnad kaitsta oma kodanikke meedias esitatavate sõnumite eest, eriti televisioonis ja raadios edastatavate suure rasva- või suhkrusisaldusega toiduainete reklaamide eest. Lisaks saaksid riigid ja piirkonnad kehtestada kõrged „reklaamikulud” või isegi nõuda täiendava teabe esitamist teatavate toodete kahjulikkuse kohta siltidel (nt kohustuslik märge transrasvade sisalduse ning küllastunud, monoküllastumata ja polüküllastumata rasvade protsendiline sisaldus). Samuti leiab komitee, et edasise otstarbeka meetmena võiks kehtestada majanduslikud soodustused tervislike toiduainete kasutamisele ning mõjusad majanduslikud karistused toitumuslikult tasakaalustamata või sobimatute toiduainete kasutamisele;

35.

on seisukohal, et muutmaks eelkõige lastele ja noortele mõeldud teavet tervislike eluviiside kohta mõjusamaks, on niinimetatud virtuaalsed vahendid sõnumi edastamisel eriti olulised. Läbiviidud projektide põhjal saadud head kogemused annavad muu hulgas tunnistust sellest, et kulutustega võrreldes on tulemused väga head;

36.

ärgitab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi võtma endale kohustuseks pakkuda tervislikke alternatiive tervist kahjustavatele käitumismustritele, rakendades eluetappe arvestavat lähenemisviisi ning teavitades üldsust elukestva tervisliku toitumise põhimõtetest, mida tuleks järgida;

37.

rõhutab, et kõikides piirkondades tuleks läbi viia koolitus- ja teavitusprogramme, et ennetada rasedate liigset ja kiiret kaalutõusu, kuna sellel on otsene ja väga selge mõju sündimata lapsele ja tema kaalule; Samuti toob komitee välja vajaduse vältida liigset kaalutõusu lapse esimese viie elukuu ning algkooliaastate jooksul, kuna see soodustab kalduvust ülekaalulisusele edaspidi;

38.

soovitab, et noorte spordis keskendutaks nii harrastus- kui ka tippspordile ning et mõlema aluseks oleks rõõm, aus mäng ja igaühe õigus osaleda vastavalt oma võimetele, et ärgitada mitte ainult üksikisikuid, vaid terveid perekondi füüsilisele aktiivsusele: aktiivsetes perekondades kasvavad aktiivsed lapsed;

39.

märgib vajadust tegeleda mugavuskultuuri probleemiga: valmistoitude tarbimine on lõks, mis pakub toidu nautimise asemel valikut rasvaste ja suhkrurikaste toiduainete ning rangelt piiratud toiduvaliku vahel;

40.

märgib kahetsusega, et füüsilisest aktiivsusest saadav nauding on taandatud tihti harjutuste tegemisele, mis oma sunduslikkusega on paljudele vastumeelne;

41.

kinnitab taas oma toetust laste ja noorte mängimisele: nagu valges raamatus rõhutatud, on väga oluline tõsta teadlikkust toitumuslikke ja käitumuslikke valikuid mõjutavatest teguritest, kuid samuti on tarvis valida asjakohastatud lähenemine, mis toetab uut sotsiaalset kultuuri, mis oli varem aluseks traditsioonilistes kultuurides, kus rasvumine ja ebatervislikust elustiilist tulenevad probleemid peaaegu puudusid;

42.

julgustab andma inimestele tagasi nende ruum: lapsi ja noori tuleks innustada mängima, seda nii koolis kui ka spetsiaalsetes selleks loodud kohtades kodus ja linnas. Mängualade rajamine parklate asemele ennetaks ülekaalulisust ja rasvumist ning leevendaks kõrgvererõhu ja südame-veresoonkonna probleeme, mis on Euroopas surma põhjuste hulgas esikohal;

43.

soovitab, et igat tüüpi koolide ja iga kooliastme puhul loodaks ruumilise planeeringu osana turvalisi jalutusteid, spordirajatisi ning mängu- ja puhkealasid;

44.

Kutsub üles aktiivselt osalema projektis „Tervislikud linnad”, mida toetab Maailma Terviseorganisatsioon, kelle eesmärk ei ole üksnes tervisliku toitumise edendamine, vaid ka tervisliku elukeskkonna säilitamine, aktiivse ühiskondliku elu ja füüsilise tegevuse edendamine tervise allikana;

45.

peab vajalikuks planeerida regulaarseid toitumisalaseid programme (vähem loomseid rasvu, rohkem puu- ja juurvilju) ning koostada „piirkondlikud suunised” kooskõlas Euroopa Komisjoniga;

46.

leiab, et on vajalik tarbijaid rohkem teavitada nende toitumisharjumuste ja eluviiside olulisusest nende oma tervisele ning ära tuleks keelata eksitavad ja salakavalad reklaamid. Selle saavutamiseks võiks EL kasutada Euroopa Toiduohutusameti oskusteavet, näiteks seoses teatavate toiduainete koostise, lisaainete kasutamise ning reklaamides ja märgistusel esitatavate väidete tõesusega;

47.

pooldab mõtet viia igat tüüpi koolides ja kõikides kooliastmetes sisse toitumisalaseid programme, seda ennekõike eel- ja algkooli astmes;

48.

ärgitab koolilaste edasise tervisliku toitumise toetamiseks kaasama otseselt koolitoitlustuse sidusrühmad, perekonnad, õpetajad, lastearstid ja kooli tervishoiutalitus, kes kõik mängivad toitumisalase teabe levitamisel olulist rolli;

49.

näeb vajadust jälgida eraldi just kooliealiste laste ülekaalulisust/rasvumist ning hinnata käimasolevaid ennetustegevusi, keskendudes eelkõige toitumishäiretele;

50.

tervitab algatust korraldada laiaulatuslikke ja intensiivseid teabekampaaniaid peamiste teabekanalite abil ning toetab üldsusele mõeldud teatmike loomist, milles propageeritakse igapäevast füüsilist aktiivsust, mis ei ole seotud kinniste ja/või spetsiaalsete spordikeskkondadega (spordiklubid);

51.

kutsub piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi üles käivitama algatusi füüsilise aktiivsuse edendamiseks, näiteks riputada avalikes hoonetes käidavatesse kohtadesse (näiteks liftide juurde) plakatid, mis ärgitaksid inimesi lifti asemel treppe kasutama;

52.

juhib tähelepanu sellele, kui oluline on toetada füüsilist aktiivsust koolide õppekavades alates algkoolist ja põhikoolist. Õpetajaid tuleb korralikult teavitada ning paluda neil kasutada kõikides koolides olemas olevaid vahendeid füüsilisele aktiivsusele mõtte andmiseks ja selle väärtuse rõhutamiseks;

53.

tervitab algatust suurendada täiskasvanute võimalusi osaleda struktureeritud füüsilises tegevuses, kaasates riiklikud asutused koostöös kohalike organite või assotsiatsioonidega. Komitee rõhutab vajadust soosida füüsilise aktiivsuse võimalusi (liikmemaksud, sihtrühmale sobivad ajakavad) ning jälgida pakutavate teenuste kvaliteeti (treeningu tüüp, kestus, sobivad ruumid, transpordi mõttes hea asukoht, treenerite koolitus ja kvalifikatsioon);

54.

leiab, et piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused saavad üldsuse füüsilise aktiivsuse edendamisel sobivalt ära kasutada ka kohalikke keskkonnaressursse, rajada teid linnas (jalgrattateed, jalutusalad, ohutu mittemotoriseeritud transport) ning kasutada linnast väljas asuvate kohtade potentsiaali (jalgrattasõit, jalutamine). Sellised rajatised peaksid tagama täieliku juurdepääsu kõigile, väljendades sel viisil eri liikumisvõimalustega inimeste võrdset õigust liikuvusele;

55.

rõhutab vajadust koolitada tervishoiutöötajaid, et nad mõistaksid, kui oluline on propageerida füüsilist aktiivsust üldsuse seas. Perearste tuleb teavitada rahvusvahelistest soovitustest, mis on oma tõhusust tõestanud. Perearstid peavad olema suutelised andma täieliku ülevaate soovitatava treeningu kohta, samuti peavad nad tundma oma tegutsemispiirkonnas pakutavaid võimalusi, kui nad soovivad igal konkreetsel juhul täita oma nõustamise ülesannet asjakohaselt. Tervishoiutöötajate — eelkõige arstide — põhiõpe ja täiendusõpe peaks sisaldama tervise soosimise küsimusi;

56.

on seisukohal, et eraettevõtjad mängivad tarbijate valikute kujundamises olulist rolli ning saavad suunata tarbijaid tervislikuma eluviisi poole: nende tegevus võib täiendada riiklikku poliitikat ning seadusandlikke algatusi nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil;

57.

tervitab mõtet kaasata peamiste kogunemiskohtade (nt ostukeskuste) juhid, toitlustajad ja turustajad, et nad valmistaksid tervislikke toite ja reklaamiksid neid selgelt oma menüüdes. Sel viisil tõhustataks oluliselt partnerlusel põhinevat lähenemist, milleks komisjon ettepaneku tegi;

58.

julgustab toiduainetööstust kas vabatahtlikkuse alusel või koostöös tarbijaorganisatsioonidega töötama välja „käitumisjuhised” ja/või „kohandama” toodete energia- ja toitaineväärtuse suurust. Selles suunas tegutsevaid tööstusi tuleks motiveerida erinevate soodustustega (sh majanduslikud soodustused);

59.

on veendunud, et meedia — televisioon, raadio, Internet ja trükiajakirjandus — võiks olla partnerina kaasatud toitumisealastes teabekampaaniates ning võtta vastu isereguleerimise eeskirjad „kahjuliku” reklaami kohta;

60.

toetab sidemete tugevdamist teiste, väljapoole tervishoiuvaldkonda jäävate toiduainetootmisse kaasatud sektoritega (nt põllumajandussektor) ja turustajatega, asetades rõhku kohalikele ettevõtjatele;

61.

märgib, et vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 152 lõikele 3 edendavad ühendus ja liikmesriigid rahvatervise alal koostööd kolmandate riikide ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega;

62.

tõdeb, et piirkondadel on soovitav tegutseda kooskõlas riiklike ministeeriumidega (tervishoiu-, sotsiaalpoliitika-, haridusministeeriumid jne) ja teha nendega koostööd. Samuti soovitatakse teha koostööd Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa regionaalbürooga. Maailma Terviseorganisatsioon on juba teinud ettepaneku kooskõlastamiseks teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega (FAO, UNICEF, ILO ja OECD), et toetada järgmiste algatuste läbiviimist: selgitada välja üksikute piirkondade vajadused; määratleda olukord, suundumused ning rakendatavad strateegiad; koguda, analüüsida ja levitada teaduslikke tõendeid läbiviidud tegevuste tõhususe kohta;

63.

leiab samuti, et on vajalik teha koostööd Maailma Terviseorganisatsiooniga toitumise ja füüsilise aktiivsuse järelevalvesüsteemi ettevalmistamiseks, osaliselt kavatsusega võtta vastu teine toidu ja toitumise tegevuskava;

64.

rõhutab, kui oluline on kogemuste ja oskusteadmiste vahetamiseks koostöö tegemine riikidega, kes on koostanud rasvumist käsitlevad strateegiad;

65.

kutsub üles kasutama kohalikest tavadest ja eluviisidest pärit teadmisi, mis aitavad ennetada ülekaalulisust, rasvumist ja ainevahetushäireid (diabeet, degeneratiivsed haigused). Komitee tuletab meelde, et Maailma Terviseorganisatsioon on toetanud katseid, mille eesmärgiks on traditsiooniliste ravivormide ja tervislike eluviiside taastamine teatud rahvuste ja etniliste rühmade seas;

66.

peab vajalikuks toetada epidemioloogiliste uuringute läbiviimist ülekaalulisuse, rasvumise ja diabeedi kohta, mida nähakse täna tõelise kriisikoldena.