15.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 305/15

—

kutsub komisjoni üles suurendama jõupingutusi kõige kõrgemal poliitilisel tasandil, et tugevdada kliimamuutuse vastu võitlevat rahvusvahelist koalitsiooni, kuna kliimamuutuse probleeme saab lahendada ainult kõigi (peamiste) riikide osavõtul;

—

on seisukohal, et liikmesriikidele, kel on ainult piiratud võimalused toota energiat taastuvenergia allikatest, peaks andma võimaluse saavutada oma taastuvenergia eesmärk kauplemise teel, kas ELi rohelise energia sertifikaadisüsteemi raames või kahepoolsete lepingute kaudu teiste riikidega, kellel on suurem taastuvenergiavaru. Selle eesmärk on vähendada taastuvenergia eesmärkide saavutamise kogukulusid;

—

soovitab lisaks struktuurifondidele ette näha täiendavaid rahalisi vahendeid ja meetmeid kui kasulikke vahendeid, millega toetada kliimamuutusega kohanemise poliitikat ja leevendamismeetmeid, nagu energiasäästmine ja taastuvenergia, mille abil vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid;

—

rõhutab piirkondliku paindlikkuse olulisust tõhususe ja taastuvenergia eesmärkide saavutamisel, kuna piirkondlik paindlikkus vähendab kliimapoliitika kogukulu. Siiski peaksid kõnealused eesmärgid olema ELi tasandil kohustuslikud;

—

nõustub komisjoniga, et saastekvootidega kauplemise süsteemi tuleks lisada lennutegevus, sest lennundustööstus on kiiresti kasvav kasvuhoonegaaside allikas, ning kutsub komisjoni üles arvesse võtma kõiki tagajärgi, mida see tööstusharu kliimamuutusele on põhjustanud;

—

toetab alalise võrgustiku väljatöötamist, kuhu kuuluvad ambitsioonikad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, kes tahavad parandada teabevahetust ning luua platvormi, kus arendada uusi ideid, kuidas kasvuhoonegaasi heitkoguseid majanduslikult tõhusalt vähendada.

Raportöör

:

Lenie DWARSHUIS-VAN DE BEEK, Lõuna-Hollandi provintsivalitsuse liige (NL/ALDE)

1.

leiab, et heas seisukorras keskkond on inimtegevuse põhiline eeltingimus ning seetõttu on keskkonna kaitsmine inimeste heaolu tagamiseks äärmiselt tähtis;

2.

leiab, et hästi välja töötatud keskkonna- ja kliimapoliitika toetab igal juhul majandusarengut;

3.

arvab, et kasvuhoonegaaside heidetest tulenev suureneva kliimamuutuse oht on pakiline probleem, mida peaks otsustavalt lahendama eelkõige praegune põlvkond;

4.

nõustub hinnanguga, et kliimamuutus mõjutab märkimisväärselt inimeste heaolu, näiteks kuumarabanduse ohvrid, terviseprobleemid, kahju bioloogilisele mitmekesisusele, põllumajanduse tootlikkuse alanemine mitmes piirkonnas, turismivõimaluste vähenemine ning meretaseme tõusust ja äärmuslikest ilmastikutingimustest põhjustatud kahju, mis võivad põhjustada keskkonnamuutustest tulenevat massilist rännet kõige lähemal asuvatesse arenenud piirkondadesse;

5.

arvab, et kliimapoliitikal on ka palju positiivseid kõrvalmõjusid, sest selle abil parandatakse ka õhukvaliteeti (tänu SO2, tahkete osakeste ja NOx väiksematele heitkogustele), energiavarustatuse kindlust (tänu väiksemale sõltuvusele fossiilkütuste impordist) ja mullaviljakust (tänu orgaanilise ainese väiksemale kaole);

6.

nõustub täielikult komisjoniga selles, et kulud kliimamuutuse vähendamise meetmetele on märkimisväärselt madalamad kui kliimamuutuse hinnangulised kulud ning seega on kliimapoliitika tõesti väga tõhus poliitika;

7.

toetab Kyoto protokollis esitatud seisukohti põllumajandusmaade tähtsuse kohta süsiniku ladustajana. Orgaanilise süsiniku koguse suurendamine ja orgaanilise aine pinnasesse ladustamine aitavad oluliselt kaasa riikide süsinikdioksiidi tasakaalu parandamisele. Pinnasekaitsele suunatud maahoolduse kaudu on võimalik vähendada ka muid kliimat mõjutavate gaaside heiteid, nagu dilämmastikoksiid, metaan jt. Siinkohal ei ole küsimus vaid ladustamisvõimsuse säilitamises, vaid eelkõige selle kasutamises. Pinnas peab täitma oma funktsiooni süsiniku ladustajana, et muude eeliste, nagu pinnase viljakuse tõstmise ja suurema veeladustamisvõime kõrval mõjutada positiivselt süsinikdioksiidi tasakaalu. Süsinikdioksiidi tasakaalu parandamisel on olulised eesmärgid huumuse kasutamine maahoolduses ning piirkondlikult korraldatud orgaanilise aine maapinda tagasisuunamine kompostimulla ja põllukultuuride jääkide kaudu;

8.

kutsub komisjoni üles suurendama jõupingutusi kõige kõrgemal poliitilisel tasandil, et tugevdada kliimamuutuse vastu võitlevat rahvusvahelist koalitsiooni, kuna kliimamuutuse probleeme saab lahendada ainult kõigi (peamiste) riikide osavõtul;

9.

kutsub komisjoni üles töötama välja ajakava kliimamuutusega seotud oluliste algatuste jaoks ja selge strateegia kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamiseks, mis tuleks ellu viia 2009. aastal Kopenhaagenis toimuva ÜRO kliimateemalise tippkohtumise alguseks;

10.

tunnistab, et Euroopa piirkondade haavatavus kliimamuutuse suhtes on väga erinev, peamiselt looduslike tingimuste ja asustustiheduse erinevuste tõttu;

11.

tunnistab samuti, et majanduslikult tõhusate võimaluste kättesaadavus kasvuhoonegaasiheidete vähendamiseks on eri piirkondades väga erinev, peamiselt looduslike tingimuste ja majandusstruktuuri erinevuste tõttu;

12.

avaldab seetõttu kahetsust, et komisjon ei pööra rohkem tähelepanu minnalaskmisest tulenevate kulude ja meetmete võtmisest saadava kasu piirkondlikule jaotusele, ning kutsub komisjoni üles viima läbi põhjaliku analüüsi kliimamuutuse ja kliimapoliitika kulude ja tulude piirkondliku mõõtme osas;

13.

soovitab lisaks struktuurifondidele ette näha täiendavaid rahalisi vahendeid ja meetmeid kui kasulikke vahendeid, millega toetada kliimamuutusega kohanemise poliitikat ja leevendamismeetmeid, nagu energiasäästmine ja taastuvenergia, mille abil vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid. See suurendaks toetust Euroopa kliimapoliitikale;

14.

palub komisjonil 2008. aasta eelarve vaheläbivaatamisel eraldada suuremaid rahalisi vahendeid leevendamismeetmetele, kuna seatud ambitsioonikaid kliimaeesmärke on võimalik saavutada ainult suurema riikliku rahastamise olemasolul;

15.

nõustub Euroopa Komisjoni, Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Parlamendiga selles, et Euroopa Liit peaks järgima ühepoolseid ambitsioonikaid eesmärke, sest kliimamuutuse vastu võitlemise globaalse koalitsiooni loomiseks on vaja eestvedajat. Seega tervitab eesmärki, mille kohaselt soovitakse sõltumata teiste piirkondade meetmetest vähendada 2020. aastaks Euroopa Liidus kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 20 % võrreldes 1999ndate aastate tasemega;

16.

kutsub komisjoni üles sõnastama ka vahe-eesmärgid CO2 heitkoguste vähendamisel, näiteks aastaks 2013 või 2015, et edendada ning analüüsida ja kontrollida leevendamismeetmete rakendamist;

17.

toetab eesmärke, et 2020. aastaks tuleks tõsta energiatõhusust vähemalt 20 % ning taastuvenergia osakaal peaks 2020. aastal küündima vähemalt 20 %ni. Need eesmärgid võivad olla tõhusad vahendid heitkoguste vähendamise üldeesmärgi saavutamiseks. Nimetatud eesmärke ei ole võimalik saavutada ainuüksi uute tehnoloogiliste arengute abil, vaid selleks tuleb muuta ka tootjate (nt energiatõhusa, kuid samas tarbijale atraktiivse kujundusega) ja tarbijate suhtumist;

18.

rõhutab piirkondliku paindlikkuse olulisust tõhususe ja taastuvenergia eesmärkide saavutamisel, kuna piirkondlik paindlikkus vähendab kliimapoliitika kogukulu. Siiski peaksid kõnealused eesmärgid olema ELi tasandil kohustuslikud;

19.

nõustub komisjoniga, et ELi saastekvootidega kauplemise süsteemil peaks olema põhiroll, kuna see on potentsiaalne majanduslikult tõhus vahend kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks;

20.

kutsub komisjoni üles eraldatud saastekvoote tõhusalt haldama, kuna saastekvootidega kauplemise süsteem toimib tõhusalt ainult juhul, kui piirmäär (st saastekvootide koguarv) on märkimisväärselt madalam kasvuhoonegaaside heitkoguste tasemest;

21.

rõhutab, et saastekvootidega kauplemise süsteemi raames eraldatavate saastekvootide koguarvu tuleks vähendada kooskõlas komisjoni heitkoguste vähendamise eesmärkidega 2020. aastaks, et heitkoguste vähendamises ei pandaks liigset koormat sektoritele, mis süsteemis ei osale, nagu majapidamised ja teised väikesed energiatarbijad;

22.

on saastekvootide osalise enampakkumise poolt, eriti kaitstud tööstusharudes, sest sel teel motiveeritakse rohkem heitkoguseid vähendama ning seega suurendatakse ka saastekvootidega kauplemise süsteemi tõhusust. Samuti on kõnealune lähenemisviis rohkem kooskõlas põhimõttega, et saastaja maksab. Selle tulemusel oleks osalevatel ettevõtetel ka väiksem majanduslik koorem võrreldes olukorraga, kus kõik saastekvoodid jaotataks enampakkumise teel;

23.

on seisukohal, et enampakkumise ja ülejäänud (suurema) osa saastekvootide tasuta eraldamise (võrdlusaluse põhjal) võiks jätta liikmesriikide hooleks, kui jaotusmenetlused on ELis ühtlustatud, et vältida konkurentsimoonutusi liikmesriikide vahel ja parandada süsteemi tõhusust. Tulevases kauplemissüsteemis võiks seoses teatud majandussektoritega, millel on võrreldavad Euroopa võrdlusalused, kaaluda kvootide eraldamise ja/või eesmärgi määramist ELi tasandil eraldi riiklikust vähendamiseesmärgist, kusjuures kõigile turuosalejatele jaotatakse heitkoguste saastekvoote tootmisüksuse kohta võrdselt;

24.

soovib, et komisjon kaaluks, kas oleks vaja kasutada sobivaid vahendeid (nt struktuurifondide vahendid), et pakkuda hüvitist äärepoolseimatele piirkondadele, kui lennutegevuse lisamine kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi mõjutab neid suhteliselt suurel määral;

25.

tervitab kõiki jõupingutusi kooskõlastada Euroopa saastekvootidega kauplemise süsteemi võrreldavate lähenemisviisidega kolmandates riikides. Asjakohaste meetmetega (nt tasakaalustusmaksed) tuleks vältida konkurentsimoonutusi, mis soosivad nende riikide tootjaid, kus võrreldav saastekvootidega kauplemise süsteem puudub;

26.

tervitab ettepanekut laiendada saastekvootidega kauplemise süsteemi teistele gaasidele ja sektoritele, kuna see suurendaks süsteemi tõhusust;

27.

kustub komisjoni üles hoolikalt kaaluma võimalust avada saastekvootidega kauplemise süsteem väikestele, aga energiamahukatele heidete põhjustajatele, sest see alandaks tõenäoliselt nende heitkoguste vähendamise kulusid;

28.

nõustub komisjoniga, et saastekvootidega kauplemise süsteemi tuleks lisada lennutegevus, sest lennundustööstus on kiiresti kasvav kasvuhoonegaaside allikas, ning kutsub komisjoni üles arvesse võtma kõiki tagajärgi, mida see tööstusharu kliimamuutusele on põhjustanud;

29.

palub komisjonil arvestada saastekvootide jagamisel lennundussektori erijoontega, eelkõige sellega, et lennundustegevusest tulenevatel heitkogustel (nii süsiniku kui vesiniku heited) on kliimamuutusele suurem mõju kui maapinnal toimuval tegevusel;

30.

on kindlalt vastu ettepanekus esitatud valitsuse lendudega seotud erandile, sest valitsused peaksid olema eeskujuks, et suurendada avalikkuse toetust kõnealusele poliitikale;

31.

toetab süsiniku sidumise ja ladustamise kaasamist Euroopa saastekvootidega kauplemise süsteemi vaid rangete järelevalve- ja ohutusnõuete järgimisel. Enne tuleb aga näidistehaste abil tõestada, millisel määral ja/või milliste kuludega võivad sellised tehnoloogiad kaasa aidata kasvuhoonegaaside heitkoguste vältimisele;

32.

kutsub komisjoni üles välja töötama süsteemi, mille abil liikmesriigid ja piirkonnad saavutaksid taastuvenergia ja energiatõhususe eesmärgid majanduslikult tõhusal viisil;

33.

on seisukohal, et liikmesriikidele, kel on ainult piiratud võimalused toota energiat taastuvenergia allikatest, peaks andma võimaluse saavutada oma taastuvenergia eesmärk kauplemise teel, kas ELi rohelise energia sertifikaadisüsteemi raames või kahepoolsete lepingute teel teiste riikidega, kellel on suurem taastuvenergiavaru. Selle eesmärk on vähendada taastuvenergia eesmärkide saavutamise kogukulusid;

34.

palub komisjonil seada energiatõhususe eesmärgi koondtasandil (st energiatarbimise intensiivsus majanduses tervikuna), arvestades piirkondlikke erinevusi sektori struktuuris. See annaks liikmesriikidele ja piirkondadele paindlikkuse jõuda oma eesmärkideni enamate meetmete abil, sh meetmete kaudu, mis on suunatud aparaatide energiatarbimisele ja (piirkondliku) majanduse tööstuse struktuurile;

35.

tervitab Euroopa Komisjoni kavatsust vähendada ELis müüdavate uute autode keskmise CO2 heitkoguse 120g-ni kilomeetri kohta alates 2012. aastast ning kutsub komisjoni tegema kõik võimaliku, nt kõnealuses valdkonnas tehtava uurimistöö edendamise teel, et 2020. aastaks saavutada autode CO2 heitkogus 95g/km;

36.

kutsub komisjoni üles uute poliitikavahendite loomisel hoolikalt arvestama subsidiaarsuse põhimõttega. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on heas positsioonis, et võtta tõhusaid meetmeid valdkondades, nagu ühistransport, liikluse infrastruktuur, energeetika infrastruktuur, ruumilise planeerimise poliitika, energiatõhususmeetmed ja avalikkusele suunatud teavitamismeetmed;

37.

on veendunud, et kohaliku ja piirkondliku tasandi meetmed on tõhusa Euroopa kliimapoliitika jaoks asendamatud;

38.

leiab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on ka oluline roll kliimamuutusega kohanemisel. Regioonide Komitee koostab varsti sel teemal arvamuse;

39.

märgib, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused juba annavad oma panuse Euroopa kliimapoliitikasse mitmel viisil, näiteks:

40.

võtab enda peale oma kohustuse julgustada taoliste meetmete rakendamist kohalikul ja piirkondlikul tasandil kolme liiki tegevuse kaudu:

41.

kutsub komisjoni üles korraldama konverentsi kohaliku ja piirkondliku kliimapoliitika teemal, et levitada parimaid tavasid Euroopa piirkondades ja arutada, kuidas saaks komisjon kohalikku ja piirkondlikku kliimapoliitikat tõhusalt toetada;

42.

toetab alalise võrgustiku väljatöötamist, kuhu kuuluvad ambitsioonikad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, kes tahavad parandada teabevahetust ning luua platvormi, kus arendada uusi ideid, kuidas kasvuhoonegaasi heitkoguseid majanduslikult tõhusalt vähendada;

43.

soovib aktiivselt osaleda Euroopa kliimapoliitika edasises väljatöötamises.