19.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 312/93

1–2

3–6

7–12

1.

Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskus (edaspidi keskus) loodi nõukogu 2. juuni 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 1035/97 (1). Keskuse esmaseks ülesandeks on anda liidule ja liikmesriikidele usaldusväärset teavet rassismi, ksenofoobia ja antisemitismi kohta liidus ja teha nendes valdkondades koostööd Euroopa Nõukoguga.

2.

Tabelis 1 esitatakse kokkuvõtlikult keskuse pädevusvaldkonnad ja ülesanded. Keskuse poolt koostatud 2005. eelarveaasta finantsselgituste põhiteave on toodud tabelites 2, 3 ja 4.

3.

Käesolev avaldus on adresseeritud Euroopa Parlamendile ja nõukogule kooskõlas nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (2) artikli 185 lõikega 2, avaldus koostati pärast keskuse raamatupidamisaruannete kontrollimist vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 248.

4.

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1035/97 artiklile 12 koostas keskuse direktor 31. detsembril 2005 (3) lõppenud eelarveaasta raamatupidamisaruanded ja need saadeti kontrollikojale, mille ülesandeks on esitada kinnitav avaldus raamatupidamisaruannete usaldusväärsuse ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

5.

Kontrollikoda viis auditi läbi kooskõlas oma põhimõtete ja standarditega, mis põhinevad ühenduse kontekstiga kohandatud rahvusvahelistel auditistandarditel. Audit kavandati ja viidi läbi saamaks piisavat kinnitust raamatupidamisaruannete usaldusväärsuse ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

6.

Audit andis kontrollikojale piisava aluse alljärgneva avalduse esitamiseks.

7.

Ehkki 2005. eelarveaasta assigneeringute kulukohustuste määr oli üle 90 %, selgus, et rohkem kui 50 % halduskulude kohustustest kanti üle ning et ülekantud assigneeringuid iseloomustas suur tühistamismäär (15–25 % olenevalt jaotisest). See olukord näitab, et keskus peab parandama oma kulude planeerimist ja järelevalvet kulutuste tegemise üle. Ülekanded eelarveridade vahel peavad olema põhjendatud ja dokumenteeritud vastavalt kehtivatele sätetele.

8.

Kontrollikoda tuvastas, et keskus ei olnud kasutusele võtnud tegevuspõhist juhtimist, ehkki keskuse finantsmääruses on selle rakendamine ette nähtud ja seda on rakendatud üldeelarve osas eesmärgiga parandada tegevusalast järelevalvet. Selle taustal peaks keskuse eesmärkide saavutamine tähendama mitte lihtsalt rea ülesannete täitmist, vaid pigem keskuse põhimääruses sätestatud eesmärkide täitmisesse antavat panust. Keskuse tööprogramm peaks põhimõtteliselt väljendama seda panust tegevusalaste ja mõõdetavate näitajate kaudu.

9.

Keskusel puudub süsteem varustuse ostmise planeerimiseks ja haldamiseks. Lisaks ei kontrolli keskus perioodiliselt oma inventarinimestikku, ehkki see suurendaks nimestiku usaldusväärsust.

10.

Keskuse sisekontrollisüsteemi mõjutavad mitmed puudused. Eelarvevahendite käsutaja poolt kasutusele võetud rahastamiskanaleid ei kirjeldatud. Eelarvevahendite käsutaja ei olnud kinnitanud süsteeme, millega tema ja tema poolt volitatud isikud edastasid teavet peaarvepidajale. Ülesannete lahususe põhimõtet ei järgitud rangelt, eriti tehingu algatamise ja kinnitamisega seotud ülesannete osas. Samuti peaksid järelkontrollide nimekirjad kulukohustuste osas sisaldama usaldusväärse finantsjuhtimise kriteeriume.

11.

Värbamise osas puudub piisav dokumentatsioon avalduste eelvaliku etapi, eelkõige avalduste vastuvõtu või tagasilükkamise põhjuste kohta. Alati ei järgitud reeglit, mille kohaselt peavad valimiskomisjoni liikmed olema täidetava ametikohaga samal või kõrgemal palgaastmel.

12.

Keskuse väljastatud pakkumiskutsetes antakse vähe selgitusi selle kohta, milline on pakkumiste nõutav miinimumkvaliteet ning kuidas võetakse arvesse hinnafaktorit. Selline olukord ei võimalda saavutada piisavat läbipaistvust ning toob kaasa riske pakutavate toodete ja teenuste kvaliteedi osas. Kui puudub põhjus vastupidiseks, tuleks kasutada hinna ja kvaliteedi suhte meetodit, mis tagab ostetavate kaupade ja teenuste parima võimaliku kvaliteedi.