52006SC1696

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 18.12.2006

SEK(2006) 1696

KOMISJONI TÖÖDOKUMENT

Lisadokument, mis täiendab KOMISJONI TEATIST NÕUKOGULE KAHESUGUSE KASUTUSEGA KAUPADE JA TEHNOLOOGIA EÜ EKSPORDIKONTROLLIREŽIIMI LÄBIVAATAMINE MÕJU HINDAMISE KOKKUVÕTE {KOM(2006) 828 lõplik}{KOM(2006) 829 lõplik}

KOMISJONI TÖÖDOKUMENT

Lisadokument, mis täiendab KOMISJONI TEATIST NÕUKOGULE KAHESUGUSE KASUTUSEGA KAUPADE JA TEHNOLOOGIA EÜ EKSPORDIKONTROLLIREŽIIMI LÄBIVAATAMINE MÕJU HINDAMISE KOKKUVÕTE

1. TAUST JA METOODIKA

A) Taust

EÜ määrus kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia ekspordi kontrollimise kohta aitab kaasa liikmesriikide kohustuste täitmisele tuumarelva leviku tõkestamise valdkonnas. Seda seetõttu, et kahesuguse kasutusega kaubad on tsiviilkaubad, mida võib kasutada sõjalistel eesmärkidel ning mõningatel juhtudel massihävitusrelvade (tuuma-, bioloogilise ja keemiarelva või rakettmürskude) tootmiseks või nende kandevahendite jaoks.

B) Metoodika

1) Uuringu pädevus

Otsus tellida mõju hindamise uuring väljastpoolt allhankena tehti 2004. aasta detsembri alguses, sest peadirektoraadil puudusid selleks võimalused. Uuringu pädevusest tulenevad esialgsed ülesanded esitati liikmesriikidele 2005. aasta jaanuaris. Pakkumiskutse avaldati Euroopa Liidu Teatajas 2. märtsil 2005 (ELT S 43).

Uuringu üldeesmärk oli uurida erinevate võimaluste mõju ja teostatavust seoses kahesuguse kasutusega kaupade ELi ekspordikontrollirežiimi reformimisega selliselt, et see vastaks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1540 sätestatud standarditele ning et liikmesriigid rakendaksid kõnealuse määruse rakendamise eksperthinnangutest tulenevaid soovitusi 2004. aastal (vt teatis ELi režiimi reformimise kohta ja eelmine aruanne määruse rakendamise kohta ajavahemikus 2000–2004[1]).

2) Uuringu läbi viinud firma valiti välja 2005. aasta juulis

Konsultatsioonifirma[2] alustas uuringut 2005. aasta septembris. Lõpparuanne avaldati 23. veebruaril 2006 järgmisel URL-aadressil:http://ec.europa.eu/comm/trade/issues/sectoral/industry/dualuse/pr230206_en.htm.

3) Metoodika Esimene ülesanne oli kindlaks määrata eksportijate asjakohane valim. Selleks saadeti küsimustikud umbes 450 võimalikule ELis asuvale kahesuguse kasutusega kaupade eksportijale (kaasa arvatud suur hulk majandusharu liitusid ELis (70)). Uuringu käigus läbi viidud eksportijate ja sidusrühmade küsitluse tulemused tehti avalikuks kaubanduse peadirektoraadi veebilehel 5. oktoobril 2005. Uuringu käigus küsitletud sidusrühmade (umbes 150 firmat) valim põhines esimesele küsimustikule vastanud eksportijate vastustel. VKEde, suurte ja keskmise suurusega ettevõtete ning määruse I lisas[3] loetletud kümmet liiki kahesuguse kasutusega kaupade tarnijate jaotus on valimis rahuldav. Konsulteeriti ka vedajate ja kaubandusringkondadega. Uuringu käigus küsitleti kõiki sidusrühmi erinevate võimaluste kohta määruse muutmiseks, kaasates nad aktiivselt protsessi. Liikmesriikide ja muude sidusrühmade arvamusi uuringu tulemuste ning komisjoni talituste kavandatud järelmeetmete kohta koguti 2006. aasta jaanuarist kuni juuli alguseni ning ettepanek kajastab neid põhjalikult. |

2. MÕJU HINDAMISE UURINGU KÄIGUS LÄBI PROOVITUD PEAMISED VÕIMALUSED, KOMISJONI TALITUSTE ARVAMUSED MÕJU HINDAMISE TULEMUSTE KOHTA NING KOMISJONI TALITUSTE ETTEPANEKUD NÕUKOGULE

A) Allhankena tehtud mõjuhindamise uuringu käigus läbi proovitud võimalused, mis ei kajastu komisjoni ettepanekutes määruse muutmise kohta

1) Õigusaktide läbipaistvus eksportijate seisukohalt

Mõju hindamise uuringu käigus läbi proovitud võimaluse abil oli võimalik hinnata liikmesriikide kulusid, kui nende eksportijate ligipääs asjaomastele õigusaktidele ja nende rakendamist hõlbustavatele suunistele vastaks läbipaistvust käsitlevatele ELi ühtsetele miinimumnõuetele. Jõuti järeldusele, et liikmesriigid, kellel puudus veebileht või kelle veebileht ei sisaldanud uuringus määratletud vajalikku minimaalset teavet, on kohustatud viivitamata olukorda parandama.

Teine kaubanduse peadirektoraadile vastuvõetav võimalus oli nende veebilehe[4] laiendamine nii, et see sisaldaks rohkem taustteavet rahvusvahelise ekspordikontrollirežiimi kohta[5] ning et sellelt saaks siseneda kõikidele ELi liikmesriikide veebilehtedele.

Kaubanduse peadirektoraat toetas samuti soovitust nn ühtse akna avamise kohta komisjoni veebilehel, et kõik vastavad EÜ õigusaktid ekspordi ja impordi kohta oleksid ELi ettevõtjatele kättesaadavad ja asuksid ühes kohas.

2) Võimalus, mille puhul koondlubade andmine (määratletud määruse artiklis 6) sõltuks siseriikliku nõuetele vastavuse programmi rakendamisest eksportija poolt.

Sellise võimaluse läbi proovimisel lähtuti:

- kaubanduse peadirektoraadi esialgsetest vaatlustest ja neid kinnitavatest eksperthinnangutest, mis rõhutasid erinevusi liikmesriikide tavades;

- tõdemusest, et muudes riikides on eksportijad valitsuse survel kaasanud siseriiklikud nõuetelevastavuse programmid oma soovituslike parimate tavade hulka (eelkõige Ameerika Ühendriigid).

Järeldustes tõsteti esile, et need programmid suurendavad oluliselt eksportijate suutlikkust pidada täiel määral kinni neile antud ekspordilubade kehtivusalast ja tingimustest, eriti immateriaalse tehnoloogiasiirde korral. Siiski kestis kõnealune uuring liiga lühikest aega, et anda põhjapanevaid hinnanguid siseriiklike nõuetelevastavuse programmide kohustuslikuks muutmise mõju kohta majandusharule ja liikmesriikide ametiasutustele.

Kõikidest nimetatud kaalutlustest tulenevalt loobus kaubanduse peadirektoraat esialgsest võimalusest ning tegi ettepaneku muuta määruse artiklit 8 nii, et selles viidataks siseriiklikule nõuetelevastavuse programmile kui positiivsele tegurile, mida tuleb arvesse võtta ekspordi koondlubade taotluste hindamisel.

3) Ühenduse üldise ekspordiloa muutmine, et liikmesriigid saaksid selle kuritegelike juhtude korral tühistada

Kõnealuse võimaluse põhjendamisel lähtutakse liikmesriikide tavasid ja määruse rikkumisega seotud kriminaalkaristuste täitmist käsitleva uuringu tulemustest. Uuringu käigus leiti, et viiekümnele eksportijale ELis oli mõistetud kriminaalkaristus ühenduse üldise ekspordiloa rikkumise eest. Seega jõudsid konsultandid ja mõned liikmesriigid järeldusele, et sellisel viisil määruse muudatusi põhjendada ei saa. Leiti ka muid rakendamisega seotud raskusi ning sellest tulenevalt loobus kaubanduse peadirektoraat kõnealusest võimalusest.

4) Uute ja täiendavate ühenduse üldiste ekspordilubade kehtestamisest (võimalikud EL002 ja EL003)

Uuring on näidanud, et eksportijad, kes said kasu siseriiklikest üldistest ekspordilubadest siseriiklikul tasandil, omavad suhtelisi konkurentsieeliseid võrreldes ülejäänud eksportijatega. Et tagada kõikidele eksportijatele võrdsed võimalused, on komisjon võtnud kohustuse esitada ettepanekud uute ja täiendavate ühenduse üldiste ekspordilubade kehtestamiseks, kuid ajapuuduse tõttu ei olnud komisjonil võimalik nimetatud ettepanekuid käesolevasse dokumenti lisada. Üksikasjad on esitatud komisjoni teatise V lisas, mis käsitleb ELi määruse muutmist.

5) Võimalus kehtestada ekspordilubade menetlemiseks maksimaalne ajavahemik

Uuring on näidanud, et eksportijad kannatavad mõningatel juhtudel olulise viivituse tõttu, mis tuleneb eksporditaotluste menetlemisest liikmesriikide ametiasutustes. Sellised viivitused kahjustavad eksportijate tegevust kolmandate riikide turgude hõlvamisel (eelkõige kujunemisjärgus majandusega riikides nagu Hiina ja India), sest neid turge teenindavad väliskonkurendid, kes saavad nimetatud load kiiremini või on end nendel turgudel juba sisse seadnud.

Sellest tulenevalt jõuti soovituseni, et ümbersõnastatud määrus peab sisaldama sätet, milles liikmesriigilt nõutakse tema õigusaktides soovitusliku ajalise raamistiku kehtestamist eksporditaotluste menetlemisele või eskportijate riiklikele asutustele esitatud selliste päringute menetlemisele, mis käsitlevad loetelusse kandmata kaupade ekspordilubade staatust juhul, kui on kahtlusi kaupade lõppkasutusega seoses.

6) Võimalused kõrvaldada vastuolud I lisas loetletud kaupade siseriiklikus tõlgendamises

Ainus abinõu liikmesriikide või ELi ja ekspordikontrollirežiimi rakendavate kolmandate riikide vahel selliste erinevuste kõrvaldamiseks on kõnealuste juhtumite käsitlemine rahvusvaheliste ekspordikontrollirežiimide raames, sest nende alusel määratakse kontrolli maht. Kuid arvestades, et Euroopa Ühendusel ei ole mingit rolli nende režiimidega seoses ega ka soovi nende rakendamisel aktiivsemalt osaleda, loobuti selle võimaluse kasutamisest, julgustades samas majandusharu komisjoni sellistest juhtumitest teavitama, et komisjon saaks omakorda liikmesriikidele nendest teatada.

B) Allhankena tehtud mõjuhindamise uuringu käigus uuritud võimalused, millest tulenevalt on komisjon esitanud ettepanekud EÜ määruse muutmiseks

1) IIIa lisas määratletud ekspordilubade vormi ühtlustamine

Uuringu tulemuste kohaselt on määrus vaja ümber sõnastada, et kaoks olemasolevast sõnastusest tulenev ebaselgus. Sellega luuakse võrdsed tegevusvõimalused ning hõlbustatakse määruse täitmise järelevalvet ELis, sest leiti, et mõned siseriiklikud ekspordikontrolliload ei vasta IIIa lisas esitatud nõuetele.

2) Kahesuguse kasutusega kaupade transiidi ja ümberlaadimise kontrolli sisseviimine

Kõnealuste võimaluste põhjendus tuleneb:

- 2004. aasta aprillis vastu võetud ja 2006. aastal muudetud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1540 sätestatud kohustustest;

- asjaolust, et kõnealune kontroll on muudetud määruse artikli 3-4 alusel erandiks.

Võimalused põhinevad praegu mõnes liikmesriigis kehtival kolme eri liiki kontrollil[6]. Ettepanekus kasutatud transiidi määratlust kohaldatakse ka ümberlaadimise suhtes.

Arvestades ELi läbiva kaubanduse suurt mahtu välistati ettepanek allutada ELi sisenev, kuid väljaspool ELi asuva sihtkohaga kahesuguse kasutusega kaupade kogu transiit või ümberlaadimine süstemaatilisele eellubade taotlemise nõudele. Teisest võimalusest, mille puhul ainult teatavatel transiidi või ümberlaadimise juhtudel (kahtlustäratavatel) on vaja luba, loobuti liikmesriikide ja transpordifirmade märkustele toetudes. Seega tehti ettepanek, et kõikide liikmesriikide pädevad siseriiklikud ametiasutused võivad transiitveol või ümberlaadimisel oleva kahesuguse kasutusega kauba oma valdusse võtta, kui usaldusväärse teabe kohaselt (peamiselt luureallikatest) kõnealune kaup on või võib olla mõeldud relvade ebaseaduslikuks levitamiseks kolmandates riikides.

3) Kontrolli kehtestamine kahesuguse kasutusega kaupadega seotud vahendusteenuste vahendamise/osutamise üle

Erinevate võimaluste puhul on arvesse võetud, et kontroll vahendamise üle (teenus, mis hõlbustab kolmandates riikides asuvate kahesuguse kasutusega kaupadega tehtavat tehingut) hõlmaks väljaspool ELi asuvaid kaupu ning oleks seetõttu kolmandate riikide õigusaktide reguleerimisalas. Uuring näitas, et sellise kontrolli sisseviimine võib osutuda ülimalt raskeks. Jõuti järeldusele, et kontroll peaks toimuma üksnes kahel piiratud juhul:

- kui vahendaja on teadlik kaupade ebaseaduslikus massihävitusrelvadega seotud lõppkasutuses kolmandates riikides;

- kui liikmesriik, kus vahendaja asub, on viimast teavitanud massihävitusrelvade leviku ohust.

Nendel juhtudel on vahendaja kohustatud taotlema luba, kui tema eesmärk on tehingu lõpule viimine.

4) Lõppkasutuse kontrolli rakendamise ühtlustamine

Läbi proovitud võimalus seisnes sõnade „vajaduse korral” väljajätmises kehtiva määruse artikli 4 lõikest 6. Nende sõnade kasutamisel piirdub teabe, mis käsitleb siseriiklikku kohustust kontrollida teatud lõppkasutajatele ettenähtud loetelusse kandmata kaupu, jagamine liikmesriikide vahel üksnes nende juhtudega, mida liikmesriigid peavad vajalikuks. Uuring on näidanud, et „vajaduse korral” tähendas liikmesriikide tava kohaselt „mitte kunagi”. Komisjoni küsitlus on samuti kinnitanud ja täiendanud uuringu tulemusi liikmesriikide tavades esinevate oluliste erinevuste kohta, mis mitte ainult ei moonuta kaubandust, vaid kahjustavad ka ELi turvalisust ja ELi ekspordikontrollisüsteemi tõhusust.

Uuringu tulemuste põhjal on tehtud ettepanek kompromisslahenduse kohta algselt läbi proovitud võimaluse ja tegeliku olukorra vahel. Ettepaneku eesmärk on kohustada liikmesriike jagama ülejäänud liikmesriikide ja komisjoniga asjakohaseid üksikasju (tooted ja lõppkasutajad) üldnõuete kohta, mille liikmesriigid kehtestavad siseriiklikele eksportijatele, et kohustada neid taotlema ekspordiluba enne loetelusse kandmata kauba eksportimist asjaomasele lõppkasutajale (määruse artikli 4 lõige 1 kuni lõige 3 või lõige 4). Lisaks tehti ettepanek vahetada korrapäraselt teavet liikmesriikide tavade kohta, et aidata kaasa vastastikusele lähenemisele ja ühtlustamisele.

5) Ühenduse üldise ekspordiloa ja siseriiklike üldiste ekspordilubade kasutustingimuste ühtlustamine

a) Komisjon tegi mõjuhindamise uuringu tulemuste alusel ühenduse üldist ekspordiluba käsitleva ettepaneku, mis:

- selgitab, et eksportijatel tuleb end registreerida siseriiklike ametiasutuste juures, andes märku oma kavatsusest kasutada ühenduse üldist ekspordiluba enne või hiljemalt 30 päeva pärast esimest vedu;

- ühtlustab aruandlusnõuded määruse artiklis 16 kirjeldatud nõuetega;

- loetleb kriteeriumid, mille kohaselt ühenduse üldise ekspordiloa kasutamise võib keelata.

b) Siseriiklike üldiste ekspordilubade kasutustingimuste ühtlustamiseks tuleb selle võimaluse kohaselt tugevdada määruse rakendamise järelevalvet, muutes registreerimise kohustuslikuks kõikidele siseriiklikke lube kasutavatele eksportijatele.

6) Kõigi ekspordilube kasutavate eksportijate ja V lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade vedu ühenduse piirides kavandavate tarnijate registreerimine (ümbersõnastatud artikkel 25)

Positiivne mõju tuleneb liikmesriikide suurenenud suutlikkusest kontrollida määruse rakendamist.

C) Muud EÜ määruse muutmise ettepanekutes antud soovitused, mida ei käsitletud allhankena tehtud mõjuhindamise uuringus, kuid mille mõju hinnati peadirektoraadisiseselt koostöös asjaomaste peadirektoraatidega.

1) Immateriaalse tehnoloogiasiirde kontrolli sisu selgitamine (ümbersõnastatud artikli 2 punkti b alapunkt iii)

Ettepanekul võib kõnealuses valdkonnas olla teatav mõju, sest praegu kogu ELi hõlmav immateriaalse tehnoloogiasiirde kontrolli määratlus ja kontrolli järelevalve ühtlustamine puudub. Üheks põhjuseks on asjaolu, et viimase ajani ei olnud selge, kas kehtiv artikli 2 punkti b alapunkt iii hõlmas kontrollitud kahesuguse kasutusega tehnoloogia siiret intraneti kaudu väljaspool ELi asuvate kolmandate isikute poolt.

2) Ümbersõnastatud artikli 7 lõike 2 eesmärk on praeguse ohu vähendamine, et liikmesriik ekspordib kahesuguse kasutusega kaupu lõppkasutajale, seades tehinguga ohtu muu liikmesriigi olulised julgeolekuhuvid

Kaubanduse peadirektoraadi läbiviidud uuringust selgus, et 50% juhtudest, kui liikmesriik oli pöördunud teise liikmesriigi poole taotlusega lõpetada riigi olulisi julgeolekuhuve ohustav eksport artikli 7 lõike 2 alusel, ei jõutud soovitud tulemuseni. Ettepaneku lisandväärtus on käimasolevate kahepoolsete konsultatsioonide laiendamine muudesse liikmesriikidesse lahkarvamuse korral kahe asjaomase liikmesriigi vahel, suurendades sel viisil ELi julgeolekut.

3) Määruse ümbersõnastatud artikli 9 eesmärk on tõhustada keeldumisest teavitamist ning vähendada võimalust, et liikmeriik ekspordib kahesuguse kasutusega toote lõppkasutajale, kuigi teine liikmesriik ei oleks eksporti lubanud

Pärast komisjoni 2003. aastal tehtud esialgset ettepanekut ja eksperthinnangute järeldusi on määruse muudatusettepanekute eesmärk:

- eksperthinnangute soovituste rakendamine;

- ELi režiimi vastavusse viimine rahvusvaheliste ekspordikontrollirežiimi suunistega, nõudes keeldumiste kehtivuse korrapärast läbivaatamist teatava ajavahemiku järel;

- vajaduse korral turvalise elektronsüsteemi loomise võimaldamine ELis tundliku teabe, kaasa arvatud keeldumised, vahetamiseks andmebaasi katsetamise etapis komisjoni talituste saadud õppetundide põhjal.

Hinnang sellise süsteemi loomise kulude kohta on esitatud määruse muutmisettepaneku seletuskirja lisas.

4) Ümbersõnastatud artiklis 10 on sätestatud, et liikmesriik võib kogu ekspordiloa menetlemise teha elektrooniliselt

Artikli 10 muutmise eesmärk on töö hõlbustamine vastavalt majandusharu nõuetele.

5) Ümbersõnastatud artikkel 11 ELis kontrollitavate kaupade loetelu kohta

Eesmärk on määruse kohandamine ELi alates 2004. aasta maist muutunud institutsioonilise olukorraga, sest mitte kõik uued liikmesriigid ei kohalda rahvusvahelist ekspordikontrollirežiimi.

6) Määruse ümbersõnastatud artikkel 16

Lisaks osas B-6 üksikasjalikult kirjeldatud registreerimiskohustusele on muudetud andmete säilitamise kohustust, et vastu tulla sidusrühmade nõudmistele olukorra parandamiseks, kehtestades selleks proportsionaalsed ja täidetavad nõuded eelkõige immateriaalseks tehnoloogiasiirdeks ja vahendajatele vahendusteenuste osutamiseks.

7) Ümbersõnastatud artikliga 19 kehtestatakse kontrolliloetelu läbivaatamiseks komiteemenetlus

Eesmärk on komiteemenetluse kehtestamine kontrollitavate kaupade loetelu muutmiseks (määruse I lisa). Sellel on positiivne mõju liikmesriikidele ja majandusharule. Komisjoni jaoks on selle mõju peamiselt tehnilise ja haldusliku iseloomuga.

8) Ümbersõnastatud artikliga 21 lisatakse viide kriminaalkaristustele vähemalt määruse ja selle kohta liikmesriikides vastu võetud rakendamissätete tõsise rikkumise eest

a) Mõju on soodus, sest hoiab ära ekspordikontrollimääruste rikkumise. Muudatus on kooskõlas 12. detsembril 2003.aastal vastu võetud Euroopa massihävitusrelvade leviku tõkestamise strateegia üleskutsega kehtestada ühine poliitika kriminaalkaristuste osas massihävitusrelvadega seotud materjalide ebaseadusliku ekspordi, vahenduse ja üle piiri toimetamise eest ning ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540 üleskutsega kehtestada asjakohased tsiviil- ja kriminaalkaristused ekspordikontrollimääruste rikkumise eest. Samal ajal kajastab muudatus liikmesriikide kehtivaid tavasid, mis nähtus komisjoni talituste 2005. aastal vastavalt Euroopa Ülemkogu 2004. aasta juuni deklaratsioonile läbi viidud uuringust

b) Ümbersõnastatud artikkel 22 rahvusvahelise koostöö kohta

Aitab kaasa selliste olukordade lahendamisele, mille puhul eksportijad kolmandates riikides ja ELis on sunnitud rikkuma kas kolmandate riikide seadusi või kahesuguse kasutusega kaupade vaba liikumise põhimõtet ühtsel turul. Samuti hõlbustab see ekspordilubade vastastikust tunnustamist, mis aitab oluliselt kaasa ühiste tööstus- ja uurimisprojektide läbiviimisele kolmandate riikidega. See võimaldab vastu võtta ekspordikontrolli erimenetluse, kui ELi kahesuguse kasutusega tehnoloogiat kasutatakse kolmandate riikidega seotud projektides (materiaalsel ja immateriaalsel kujul).

9) Ümbersõnastatud artikliga 24 suurendatakse liikmesriikide tavasid käsitleva Euroopa Komisjoni aruande läbipaistvust

Muudatuse mõjul suureneb läbipaistvus, mis on kõigi poolte huvides.

10) Ümbersõnastatud artikliga 25 asendatakse praegused ümbersõnastatud V lisas loetletud kaupade ekspordieelsed load eelteavitamissüsteemiga vastavalt kahesuguse kasutusega kaupade vaba liikumise põhimõttele ühtsel turul ning kooskõlas EMÜ asutamislepingu artikliga 30.

Mõju majandusharule on positiivne, kuna see hõlbustab kaupade edastamist siseturu piires, ilma et see mõjuks negatiivselt julgeolekule, sest liikmesriikidele jääb võimalus blokeerida selline edastamine mõjuvatel põhjustel.

11) Läbivaatamisklausli kehtestamine on hea tava, mida eeldab komisjoni kohustus liikuda parema õigusloome suunas.

Selle mõju on positiivne kõikidele sidusrühmadele.

[1] Kaubanduse peadirektoraadi veebilehel: http://ec.europa.eu/comm/trade/issues/sectoral/industry/dualuse/index_en.htm

[2] Märge valiku kohta avaldati kaubanduse peadirektoraadi veebilehel 10. augustil 2005.

[3] Mõned liikmesriigid on nõustunud avaldama kaubanduse peadirektoraadile küsitlemiseks eksportijate nimed või eksportijate arvu, kellele nad ekspordilube väljastavad. Kahesuguse kasutusega kaupade eksportijate koguarv ELis jääb 5000 ja 6000 vahele. Kõige suurema arvu lube väljastavad liikmesriigid loevad eksportijate arvuks umbes 1000. Keskmise arvu lube väljastavad liikmesriigid loevad eksportijate arvuks 50–100 iga riigi kohta, sel ajal kui mõnel liikmesriigil puuduvad eksportijad üldse.

[4] http://ec.europa.eu/comm/trade/issues/sectoral/industry/dualuse/index_en.htm

[5] Käesolev lehekülg (http://ec.europa.eu/comm/trade/issues/sectoral/industry/dualuse/links.htm) võimaldab juurdepääsu kõikidele asjakohastele veebele veebelehekülgedele, mis käsitlevad rahvusvahelist ekspordikontrollirežiimi (näiteks tuumatehnoloogia tarnijate grupp, Wassenaari kokkulepe, Austraalia grupp (bioloogilised ja keemilised kahesuguse kasutusega kaubad) ning raketitehnoloogia kontrollimeetmed).

[6] Kolm kontrolli liiki on:

– süstemaatiline eelluba;

– siseriiklike ametivõimude kehtestatud eelloa taotlemise kohustus üksnes kahtlustäratavate tehingute korral;

– siseriiklike ametivõimude kehtestatud seaduslik võimalus kahesuguse kasutusega kaupade transiidi peatamiseks ja mõningatel juhtudel nende konfiskeerimiseks.