52006SC0866

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 4.7.2006

SEK(2006) 866 lõplik

Eelnõu:

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ, Euratom) ,

millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad

SELETUSKIRI

Menetlus

Komisjon kiitis 18. mail 2006 heaks finantsmääruse läbivaatamise muudetud ettepaneku[1], kaasates sellesse laias ulatuses teiste institutsioonide arvamused ja võttes arvesse kodanikuühiskonna esindajate väljendatud probleeme. Komisjoni muudetud ettepaneku peamine eesmärk on täiustada eeskirjade tõhusust ja läbipaistvust ning parandada selleks kontrollikulude ja asjaomaste finantsriskide vahelist tasakaalu, säilitades samal ajal ühenduse vahendite kõrgetasemelise kaitse.

Praegu kehtiva finantsmääruse artikli 184 kohaselt on enne läbivaadatud finantsmääruse nõukogupoolset lõplikku vastuvõtmist parlamendi nõudmise korral vajalik nõukogu ja parlamendi vaheline lepitusmenetlus. Eesmärgiks on seatud finantsmääruse suhtes 2006. aastal võimalikult kiiresti kokkuleppele jõuda, nii et muudatused saaksid jõustuda 1. jaanuaril 2007 koos uue põlvkonna kuluprogrammidega.

Õigusloomeprotsessi kiirendamiseks võtab komisjon käesolevaga initsiatiivi esitada määruse nr 2342/2002 (millega kehtestatakse finantsmääruse rakenduseeskirjad) muutmise määruse eelnõu ja konsulteerida teiste institutsioonidega finantsmääruse kohta tehtud muudatusettepanekute üle.

Käesolev ettepaneku eelnõu käsitleb rakenduseeskirjade muudatusi, mida on võimalik teha alles pärast finantsmääruse eelnevat muutmist, s.t muudatusi, mis on seotud finantsmääruse läbivaatamisega. See põhineb suures ulatuses 2005. aasta oktoobris esitatud rakenduseeskirju käsitleval komisjoni töödokumendil[2], mis edastati teavitamise eesmärgil teistele institutsioonidele. Lisaks sellele on käeolevas ettepaneku eelnõus arvesse võetud Euroopa Parlamendis hääletusele pandud finantsmääruse muudatusettepanekuid, mille sisu seondub rakenduseeskirjadega. Et anda teistele institutsioonidele võimalus nende kohta arvamust avaldada, on käesolevasse ettepaneku eelnõusse kaasatud ka need EP muudatusettepanekutest tulenevad muudatused, mille puhul ei ole finantsmääruse eelnev muutmine formaalselt nõutav.

Eeldusel, et finantsmääruse läbivaatamise protsess edeneb ladusalt ja nõukogu võtab läbivaadatud finantsmääruse vastu varasügisel ning samal ajal esitavad teised institutsioonid käesoleva määruse eelnõu kohta oma arvamuse, on komisjonil võimalik võtta kõnealuseid arvamusi arvesse ja võtta finantsmääruse rakenduseeskirju käsitlev määrus lõplikult vastu 2006. aasta teisel poolel. Loodetavasti juhtub see piisavalt vara, et talitustel oleks võimalik õigusakti muudatuste kohaldamiseks ette valmistuda. Sel juhul saaks uusi finantseeskirju tervikuna kohaldama hakata alates 2007. aasta jaanuarist.

muudatusettepanekud

Eelarvepõhimõtted – eelmaksetelt saadud intressid

Seoses eelarve ühtsuse põhimõttega tuleb veelgi täpsustada finantsmääruse artikliga 5a ettepandud uut eeskirja, mis käsitleb eelmaksetelt saadud intressi sissenõudmist . Kõigepealt määratakse kindlaks, et eelmakse summa, mida loetakse märkimisväärseks ja millest suurema summa puhul tuleb intress finantsmääruse kohaselt sisse nõuda (vähese tähtsusega abi eeskiri), on üldjuhul 50 000 eurot ja välistegevuse korral, pidades silmas kõnealuse tegevuse spetsiifikat ja valitsusväliste organisatsioonide suurt kaasatust selle rakendamise juures, 250 000 eurot (artikkel 3). Nimetatud künnist tuleks häda- ja humanitaarabi puhul suurendada 750 000 euroni, et võtta arvesse selles valdkonnas finantsjuhtimisega seotud erandeid (nt asjaolu, et eelmakseid võib teha selliste kulude katteks, mis on kantud juba enne toetuse andmist).

Lisaks nõutakse finantsmääruse kavandatud muudatustes (artikkel 5a), et rakenduseeskirjades loetletaks olukorrad, kus erandina ettepandud eeskirjast, mille kohaselt intress tuleks maha arvata lõppmaksest, tuleks eelmaksetelt saadud intress sisse nõuda iga-aastaselt Euroopa Liidu finantshuvide kaitsmiseks. Tekkepõhise raamatupidamisarvestuse kohaselt nõutakse, et oluline teenitud tulu tuleb kirjendada selle aasta eelarvesse, mil see tekkis. Seda arvesse võttes ja pidades silmas komisjoni erinevaid poliitikavaldkondi, tehakse ettepanek kehtestada künniseks 750 000 eurot (rakenduseeskirjade artikkel 4).

Euroopa Parlamendi nõudmisel, mida ta avaldas oma muudatusettepanekus nr 32, lisatakse seoses arvestusühiku põhimõttega artikli 7 lõikele 1 uus säte, et vältida vääringu ümberarvestustoimingute olulist mõju Euroopa Liidu kaasrahastamise tasemele.

Seoses eelarve sihtotstarbelisuse põhimõttega tuleb finantsmääruse artiklites 22 ja 23 kavandatud muudatuste kohaselt kohaldada teatavatel juhtudel ülekannete suhtes, mille maht on kuni 10% ühe eelarverea assigneeringutest, paindlikumat menetlust kui 10% piirmäära ületavate ülekannete suhtes. 10% piirmäära arvutamise meetodit tuleks selgitada (artikkel 17). Samal ajal täpsustatakse artikli 17 lõikes 1, millisest hetkest hakatakse „teatamise korra” puhul tähtaega arvestama.

Kontrollikoja, nõukogu ja EPga peetud arutelude tulemusel määratletakse ühtse sisekontrolli raamistiku loomise tegevuskavas aluseks olevate tehingute ebaseaduslikkuse või eeskirjade eiramise riski haldamisel aktsepteeritav riskitase. Kõnealune mõiste on defineeritud finantsmääruse artikli 30a lõikes 3. Rakenduseeskirjad muudavad üldise raamistiku selgemini piiritletuks, kuid põhiõigusaktides või nende valdkondlikes rakenduseeskirjades tuleb esitada üksikasjalikum teave kontrolli kohta. Protsess muudetakse veelgi rohkem sügavuti minevaks institutsioonidevahelise aruteluga, mis on sätestatud komisjoni ühtse sisekontrolli raamistiku loomise tegevuskavas[3]. Kuni 2009. aastani nähakse ette üleminekuperiood, mille jooksul vaadatakse finantsselgitused ja/või õigusaktid vajaduse korral läbi.

Eelarve täitmise meetodid

Rakenduseeskirju tuleks muuta täpsustamaks, et finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktis c kavandatud muudatuste kohaselt peaks eelarve kaudset tsentraliseeritud täitmist saama lisaks riigi avalik-õiguslikele asutustele rakendada ka rahvusvahelised avalik-õiguslikud organisatsioonid, ühise välis- ja julgeolekupoliitika erinõunikud, kellele on usaldatud konkreetsete välis- ja julgeolekupoliitika valdkonna meetmete haldamine, ja kolmandate riikide asutused, mida ei ole nimetatud rakenduseeskirjade artiklis 38 (rakenduseeskirjade artiklid 38, 39, 41). Ühenduste finantshuvide kaitsmiseks peavad isikud, kellele on usaldatud konkreetsete välis- ja julgeolekupoliitika valdkonna meetmete haldamine, kehtestama asjakohased struktuurid ja menetlused, et võtta vastutus oma hallatavate rahaliste vahendite eest (rakenduseeskirjade artikkel 39a). See annaks kehtivale tavale parema raamistiku. Kuna finantsmääruse muutmise ettepanekus on piirangud siseriiklike asutuste kasutamiselt, eelkõige vajadus nende kasutamist lubava põhiõigusakti järele, kõrvaldatud, tuleb siseriiklike asutuste kasutamise lihtsustamiseks kõrvaldada veel mõned rakenduseeskirjades kehtestatud piirangud, näiteks komiteemenetlust käsitlev säte. Sel juhul peaks komisjon aga seadusandjat delegeeritud täitmisülesannetest ja asjaomastest asutustest iga-aastaselt teavitama.

Seoses kontrolliga, mida komisjon peab tegema erinevate eelarve täitmise meetodite üle , on komisjon teinud ettepaneku lisada muudetavasse finantsmäärusesse selliste põhinõuete kogumi, mis kehtiksid nii otsese kui ka detsentraliseeritud eelarve täitmise suhtes (artikkel 56). Neid eeskirju on vaja täiendada, täpsustades, et nende kahe täitmismeetodi puhul võib komisjon rahvusvaheliselt tunnustatud standardeid nõuetekohaselt arvesse võttes tunnistada finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktis c ("siseriiklikud asutused") ja artikli 166 lõike 1 punktis a (kolmandad riigid) nimetatud asutuste hankemenetlused enda omadega võrdväärseks.

Eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega on uues artiklis 42a osutatud olemasolevatest audititest ja kinnitustest tehtava iga-aastase kokkuvõtte eesmärk võimaldada komisjonil analüüsida liikmesriikide auditeerimis- ja kontrollitegevust, tehes kättesaadavaks asjakohased audiitori järeldusotsused ja juhatuse deklaratsioonid, mis seonduvad koostöös liikmesriikidega eelarve täitmise raames ELi programmidest abisaajatega.

Seoses eelarve täitmisega ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega peavad rahvusvahelised organisatsioonid järgima hanke- ja toetuslepingute sõlmimise põhimõtteid, mis tuleb kehtestada nendega sõlmitavates lepingutes.

Finantsjuhtimises osalejad

Artiklid 74 ja 75 tuleks nende sisu muutmata ümber struktureerida ja lihtsustada. Kooskõlas komisjoni muudetud ettepanekuga finantsmääruse läbivaatamiseks lisatakse rakenduseeskirjade artiklisse 75 volitatud eelarvevahendite käsutaja jaoks võimalus anda asi üle finantsrikkumiste uurimise toimkonnale .

Võlgade sissenõudmine

Seoses eesõigustega kehtestatakse finantsmääruse kavandatud muudatustes põhimõte (finantsmääruse uus artikkel 73a), mille kohaselt ühenduse nõuete suhtes kohaldatakse siseriiklikes õigussüsteemides samu eesõigusi kui liikmesriikide maksunõuete suhtes (“võrdväärsuse põhimõte”, mis on tuntud juba seoses ESTÜga[4]). Kuna siseriiklikus õiguses võib eri maksude suhtes kehtida eelissüsteem, tuleb erinevate siseriiklike maksude hulgast kindlaks määrata asjakohane maks, millega tuleks ühenduse nõuded võrdsustada. Käibemaks on selles suhtes kogu Euroopa Liidus piisavalt ühtne, et ühendus saaks oma eelisõigust kõikides liikmesriikides võrdse tõhususega kohaldada. Samas tuleb täpsustada, et eeliskohtlemist kohaldatakse ka rakenduseeskirjade artiklis 86 käsitletud viiviste suhtes.

Kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise ja õiguskindluse põhimõttega kehtestatakse finantsmääruse kavandatud muudatustes (finantsmääruse uus artikkel 73b) ühenduse võlgadele ja nõuetele kolmandate isikute suhtes üldine viieaastane aegumistähtaeg , mille möödumise järel võlanõue aegub. Sellest tulenevalt peaksid rakenduseeskirjad sisaldama üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad kõnealuse aegumistähtaja arvestusperioodi alguskuupäeva ja selle katkestamise põhjendusi (artikkel 85c), mis põhinevad suures osas liikmesriikides kohaldatavatel eeskirjadel. Kooskõlas ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõttega hõlmavad meetmed, millega võib aegumistähtaja arvestusperioodi katkestada, menetlustoiminguid, mille võivad algatada nii ühendus kui ka ühenduse vastu nõude esitanud kolmandad isikud.

Riigihanked ja lepingud

Kiire hindade ja tehnoloogia arenguga sektorites ja usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks peaks ilma konkursi uuesti alustamiseta raamlepingutes olema sätestatud vahehindamine . EP muudatusettepanekus nr 80 esitatud nõudmise kohaselt, kui algselt kehtestatud tingimused on hinnatrendide ja tehnoloogia arengu tõttu kaotanud oma asjakohasuse, ei kasuta tellija asjaomast raamlepingut ja võtab asjakohased meetmed selle lõpetamiseks.

EP nõudmise kohaselt tuleks anda teavet raamlepingul põhinevate konkreetsete lepingute kohta . Sel eesmärgil avaldatakse teave raamlepingul põhinevate eelarveaasta konkreetsete lepingute maksumuse ja abisaajate kohta tellija veebisaidil hiljemalt asjaomasele eelarveaastale järgneva aasta 31. märtsiks, kui konkreetse lepingu sõlmimise või konkreetsete lepingute kogumahu tulemusena on ületatud artiklis 158 osutatud künniseid.

EP muudatusettepanekute kohaselt võib tellija olenevalt oma riskianalüüsist mitte nõuda kinnitust selle kohta, et taotlejad ja pakkujad ei ole üheski menetlusest kõrvalejätmist põhjustavas olukorras, lepingute puhul maksumusega kuni 3500 eurot ja välisabi puhul maksumusega kuni 10 000 eurot.

EP muudatusettepaneku kohaselt tuleks artiklis 158 sätestatud künnistega võrdse või neist suurema maksumusega lepingud sõlmida samaaegselt eraldi osades , kui see on asjakohane, tehniliselt teostatav ja kuluefektiivne.

EP nõudmise kohaselt tuleks tellijal esitada tagasilükatud pakkujatele teave kättesaadavate õiguskaitsevahendite kohta.

Pidades silmas institutsiooni võimalust viia hankemenetlus läbi liikmesriigi tellijaga ühiselt , tuleks rakenduseeskirjades täpsustada, millist hankemenetlust tuleks neil juhtudel kohaldada.

Menetlusest kõrvale jätmise ühise keskandmekogu nõuetekohase haldamise tagamiseks tuleks rakenduseeskirjades sätestada andmekogu kasutamise peamine praktiline korraldus.

Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ei tohiks ettevõtjaid, kes on mõnes finantsmääruses nimetatud menetlusest kõrvalejätmist põhjustavas olukorras , hankemenetlustes osalemisest määramatuks ajaks kõrvale jätta. Seetõttu tuleks rakenduseeskirjades täpsustada kõrvale jätmise kestuse määramise kriteeriumid.

Tulenevalt finantsmääruse läbivaatamisest tuleb rakenduseeskirjade karistusi käsitlevaid sätteid vastavalt kohandada (rakenduseeskirjade artikkel 134a).

Õiguskindluse huvides tuleks rakenduseeskirjades täpsustada lepingu allkirjastamisele eelneva ooteperioodi menetluse üksikasjad ja ooteperioodi nõudest tehtavad erandid. Lisaks sellele tuleks hiljutist riigihankelepingute läbivaatamise korra parandamist käsitleva direktiivi ettepanekut[5] silmas pidades teha rakenduseeskirjades täpsustusi ka ooteperioodi menetluse üksikasjade kohta riigihankelepingute puhul, mis sõlmitakse pakkumismenetlust korraldamata.

Toetused

Pidades silmas finantsmääruse artikli 108 lõigetes 2 ja 3 kavandatud muudatusi, mis selgitavad, mis on ja mis ei ole toetus, tuleks määratleda teatavad omakapitaliinvesteeringute osaluste ning riskiga instrumentide liigid (rakenduseeskirjade artikkel 160b). Lisaks sellele tuleb kindlaks määrata, milliseid toetusi käsitlevas jaotises sätestatud eeskirju nimetatud rahastamisviiside suhtes kohaldatakse. Investeeringuid (näiteks väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse (VKEd)) soodustavate programmide, eriti komisjoni ettepandud konkurentsivõime parandamise raamprogrammi raames osaleb ühendus finantseerimisasutuste hallatavate riskikapitali ja tagatisinstrumentide rahastamises.

Teatavat liiki, eriti väikeste või standardse sisuga toetuste haldamise lihtsustamiseks peaks toetusi andma kas komisjoni otsusega või abisaajaga sõlmitava kirjaliku lepingu teel , millele on osutatud finantsmääruse artiklis 108. Sel juhul määratakse ühtsuse ja järjepidevuse huvides iga-aastases tööprogrammis, millist akti sel eesmärgil kasutatakse (artikkel 160e). Mõnda artiklit tuleb kohandada, et võtta arvesse otsuste kasutuselevõttu toetuste andmise menetluses.

Nii lepingute kui ka toetuslepingute suhtes kohaldatava õigusega seoses tuleks ühenduse lepinguid käsitlev poliitika viia vastavusse parima rahvusvahelise tavaga tagamaks, et ühenduse õigus oleks kohaldatav institutsioonide kõikide lepinguliste suhete suhtes. Selleks tuleks eelarvevahendite käsutajatele teha kohustuslikuks lisada oma hanke- ja toetuslepingutesse klausel kohaldatava õiguse kohta, milles täpsustatakse, et ühenduse õigus on ülimuslik ja seda täiendab vastavalt vajadusele poolte vahel kokkulepitud siseriiklik õigus (rakenduseeskirjade artiklid 130 ja 164). See on eriti oluline tagamaks, et ettepandud tõhustatud sissnõudmisvõimalusi oleks võimalik täielikult rakendada.

Ühekordsete ja kindlasummaliste maksete summade arvutamisel võetakse aluseks kulud või kulude kategooria, millega need seotud on ja mis määratakse kindlaks statistiliste või muude objektiivsete andmete põhjal, et välistada piisava kindlusega a priori , et ühekordsed ja kindlasummalised maksed sisaldaksid kasumit. Komisjon peab neid andmeid samadel alustel korrapäraselt uuesti hindama ja ajakohastama (rakenduseeskirjade artikli 165 lõige 2). Samuti on asjakohane näha ette järelkontroll, mille eesmärk on teha kindlaks, et ühekordse makse või kindlasummalise makse määramise aluseks olnud sündmus tõepoolest toimus. Kui kontrolli tulemusel selgub, et sündmust ei toimunud ja sellest tulenevalt ei ole abisaajale tehtud makse põhjendatud, on komisjonil õigus nõuda ühekordsete või kindlasummaliste maksete summad tagasi ja kui nende kohta on esitatud valeandmeid, määrata rahatrahv, mille suurus on kuni 50% ühekordsete või kindlasummaliste maksete kogusummast (rakenduseeskirjade artikli 165 lõige 3).

Kaasrahastamise nõuet muudetakse selgemaks, seda eriti ühekordsete ja kindlasummaliste maksete korral (artikkel 165a)

Tulles vastu EP nõudmisele, sätestatakse selgesõnaliselt (artiklis 166) võimalus võtta iga-aastane tööprogramm vastu varakult, eelneva aasta jooksul.

Abisaajate huvide kaitsmiseks ja õiguskindluse suurendamiseks peavad pakkumiskutse sisu muudatused jääma erandlikeks. Kui need muudatused on olulised, tuleb taotlejate jaoks võimaldada tähtaja pikendamist. Sellised muudatused avaldatakse samadel tingimustel kui pakkumiskutse.

Seoses toetuste andmisega tuleks pakkumiskutse nõudest tehtud erandit laiendada, et see hõlmaks ka teadus- ja arendustöö valdkonnas kehtivat osalemiseeskirjade kohast erandit. See võimaldab anda toetusi vahetult komisjoni määratud abisaajatele väärtuslike ettepanekute eest, mis ei kuulu asjaomase eelarveaasta jaoks kavandatud pakkumiskutsete raamesse. Saadud kogemusi silmas pidades tuleks kehtestada täiendavad erandid, mis hõlmaksid selliseid erilaadseid meetmeid, mida võib rakendada ainult spetsiifiliste teadmiste või institutsionaalsete või haldusvolitustega organ, mis ei pruugi sellest hoolimata olla monopol ( de facto või de jure ) (rakenduseeskirjade artikkel 168).

Ühenduste finantshuvide kaitsmiseks peavad nende abisaajate esindajad , kes ei ole juriidilised isikud , tõendama, et nad on volitatud asjaomaste abisaajate nimel tegutsema ja et nad pakuvad juriidiliste isikute esitatud tagatistega võrdväärseid finantstagatisi (rakenduseeskirjade artikkel 174a).

EP nõudmise kohaselt saadab komisjon eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastaselt nende teavitamiseks teabe toetus andmise menetluste kohta.

Konkursikutsete tõhususe suurendamiseks annab komisjon toetuste andmise suhtes kohaldatavate eeskirjade kohta taotlejatele teavet ja juhiseid .

Selle täpsustamiseks, milliseid kulusid võidakse ühenduse poolse rahastamise puhul abikõlblikeks lugeda, sätestatakse uues artiklis 172a soovituslik nimekiri.

Seoses hangetega lisatakse sätted, millega määratletakse (eelkõige elektroonilisel teel saadetud) taotluste esitamise tingimused.

Pakkumismenetluse haldamise lihtsustamiseks ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega tuleks rakenduseeskirjades selgesõnaliselt kinnitada võimalust piiritleda pakkumiskutse sihtrühmana teatav abisaajate kategooria. Sel viisil on komisjonil võimalik võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid järgides määrata pakkumiskutsete sihtrühmaks sellesse konkreetsesse kategooriasse või liiki kuuluvad üksused, mida kõnealune programm kõige rohkem puudutab (rakenduseeskirjade artikkel 175a). Näitena võib tuua välissuhetes rakendatavad mestimiskavad, mille puhul sihtrühmaks on liikmesriikide ametiasutused, kes peaksid kolmandate riikide ametiasutustega “mestima” ja andma neile erialateadmisi.

EP nõudmise kohaselt ja selleks, et teavitada taotlejaid võimalikult varakult nende taotluste edukuse võimalusest võib esitamise menetluse ja hindamise menetluse jagada erinevateks etappideks , mis võimaldab võimalikult varajases etapis tagasi lükata ettepanekud, millel ei ole pärast asjaomast menetluse etappi mingeid võimalusi edukas olemiseks.

Finantsmääruse artikli 114 lõike 3 kohaselt määratletakse väga madala maksumusega toetused , võttes aluseks rakenduseeskirjade artikli 129 lõikes 3 ainult ühe pakkumisega hankemenetluste jaoks sätestatud võrdlussummale (st 3500 eurot).

EP nõudmise kohaselt ja selleks, et parandada ettepanekute kvaliteeti ja aidata taotlejaid, võidakse neilt nõuda pakkumismenetluse kestel lisateavet, seda eriti juhul, kui taotlustes esinevad ilmselged olulised vead .

Seoses ühekordsete maksetega määratakse piirmääraks, mida ületavate ühekordsete maksete summad tuleb kindlaks määrata põhiõigusaktis, 25 000 eurot (rakenduseeskirjade artikkel 181). Ühekordsete maksete summad, mis on väiksemad kui 25 000 eurot, ja kindlasummaliste maksete summad peab kindlaks määrama komisjon.

Toetuse rakendamiseks abisaajaga sõlmitavaid lepingud tuleks lihtsustada, et teha nende haldamine abisaajate ja komisjoni jaoks hõlpsamaks. Kui need lepingud on madala maksumusega, tuleks abisaaja järgitavaid eeskirju piirata rangelt vajalikuga, s.t usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte ja huvide konflikti puudumisega. Suuremate lepingute puhul peaks eelarvevahendite käsutaja suutma kehtestada täiendavad erinõuded, mis põhinevad samaväärsete lepingute puhul institutsioonide suhtes kohaldatavatel nõuetel.

Rahaline toetus , mida ühenduse toetuse saaja võib anda kolmandatele isikutele , korraldatakse selliselt, et kaalutlusõiguse kasutamine oleks välistatud, ja see peab piirduma kuni 100 000 euro suuruse kogusummaga (rakenduseeskirjade artikkel 184a)

Raamatupidamisarvestus

Täpsustada tuleks finantsmääruse artikli 122 kohaselt raamatupidamisaruandele lisatud eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande staatust (rakenduseeskirjade artikkel 185), eelkõige asjaolu, et see on finantsmääruse artiklis 121 nimetatud eelarve täitmise aruandest eraldiseisev dokument.

Välistegevus

Seoses selle osaga ühinemiseelsest abist ning naaberriikide ja partnerlusabist, mille puhul kasutatakse jagatud kulukohustusi, tegi komisjon ettepaneku vaadata finantsmääruse artikli 166 lõige 3 läbi, et viia sisse "n+4" kulukohustustest vabastamise reegel . Lisaks sellele tuleb nimetatud reeglit rakenduseeskirjades täpsustada, eelkõige seoses automaatse kulukohustustest vabastamise menetluse ja tagajärgedega.

Turvakaalutlustel salajaseks kuulutatud hankemenetluste kasutamist, mis oli institutsioonide korraldatavate hangete puhul juba ette nähtud rakenduseeskirjade artiklites 119 ja 127, laiendatakse nüüd välistegevusega seotud tegevushangetele (rakenduseeskirjade artiklid 242, 244 ja 246). Lisaks sellele suurendatakse ühe pakkumise alusel toimuva läbirääkimistega menetluse künnis 5000 eurolt 10 000 eurole, et muuta haldamine paindlikumaks (rakenduseeskirjade artiklid 241, 243 ja 245).

Talitused

Pidades silmas Euroopa institutsioonidevaheliste talituste, eelkõige Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talituse eriprobleeme, on komisjon teinud ettepaneku lisada finantsmäärusesse võimalus, et institutsioonid saavad delegeerida eelarvevahendite käsutaja volitused edasi institutsioonidevaheliste talituste juhatajatele (finantsmääruse artiklid 171 ja 174a). Selle võimaluse rakendamiseks tuleks täpsustada vajalik kord (rakenduseeskirjade artiklid 258 ja 258a), eelkõige peaks täpsustama, et eelarveliste kulukohustuste eest vastutab iga institutsioon, seevastu kõik sellele järgnevad toimingud võiks delegeerida talituse juhatajale.

Väliseksperdid

Seoses ettepanekutele hinnangute andmiseks ja muuks tehniliseks toeks vajalike sõltumatute välisekspertide valikuga tuleb finantsmääruses sätestatud lihtsustatud menetlusi täpsustada. Kõnealused menetlused peaksid sisaldama avaliku osalemiskutse avaldamist, mille eesmärk on koostada kättesaadavatest ekspertidest asjakohane nimekiri ja teha nende hulgast tehnilise suutlikkuse alusel valik, välistades seeläbi diskrimineerimise.

Eelnõu:

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ, Euratom),

millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,[6] eelkõige selle artiklit 183,

olles nõu pidanud Euroopa Parlamendi, nõukogu, Euroopa Ühenduste Kohtu, Euroopa Kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee, ombudsmani ja Euroopa andmekaitseinspektoriga

ning arvestades järgmist:

1. Eelarvepõhimõtete, eelkõige ühtsuse põhimõtte kohaselt tuleb rakenduseeskirjades täpsustada finantsmääruses eelmaksetelt saadud intresside sissenõudmiseks kehtestatud eeskirjad. Sellest tulenevalt tuleb selgitada, millist summat tuleb pidada märkimisväärseks summaks. Sellest künnisest väiksemate summade puhul eelmaksetelt saadud intresse Euroopa ühendustele ei tasuta. Samuti tuleb täpsustada olukorrad, kus eelmaksetelt saadud intressid tuleb Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks igal aastal sisse nõuda.

2. Seoses sihtotstarbelisuse põhimõttega tuleks täpselt määratleda meetodid, mille alusel arvutada tähtajad ja protsentide piirmäärad, millest komisjoni ja teiste institutsioonide assigneeringute ümberpaigutamisel kinni pidada. Kuna teiste institutsioonide kui komisjoni tehtavate ümberpaigutuste menetlusi käsitlev säte on finantsmääruses ühtsel kujul esitatud, võib selle rakenduseeskirjadest välja jätta.

3. Seoses eelarve täitmise meetodite, eelkõige eelarve kaudse tsentraliseeritud täitmisega tuleb täpsustada, et isikutel, kellele on usaldatud ELi lepingu V jaotisele vastavate konkreetsete meetmete haldamine, tuleks kehtestada oma hallatavate rahaliste vahendite eest vastutuse võtmiseks asjakohased struktuurid ja menetlused. Kuna läbivaadatud finantsmäärusest on välja jäetud põhiõigusaktis ettenähtud nõue esitada avalik-õiguslike ülesannetega siseriiklike asutuste poole pöördumiseks eelnev luba, tuleb rakenduseeskirjadest välja jätta sätted, mis käsitlevad sellega seonduvat komiteemenetlust.

4. Seoses eelarve täitmisega koostöös liikmesriikidega tuleks täpsustada finantsmääruse artiklis 53b osutatud olemasolevatest audititest ja kinnitustest tehtava iga-aastase kokkuvõtte sisu.

5. Seoses eelarve täitmisega ühiselt rahvusvaheliste institutsioonidega tuleb lisada erisätted, milles täpsustatakse nende kokkulepete sisu, mille komisjon sõlmib koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega.

6. Seoses finantsjuhtimises osalejate vastutusega tuleb teha selgeks, et ametisse nimetav asutus võib töötaja finantsmääruse asjaomase sätte kohaselt esitatud teabe alusel taotleda finantsrikkumiste uurimise toimkonna arvamust teatava juhtumi kohta. Lisaks sellele peaks volitatud eelarvevahendite käsutajal olema õigus anda asi üle finantsrikkumiste uurimise toimkonnale, kui ta leiab, et toimunud on finantsrikkumine.

7. Seoses võlgade sissenõudmisega tuleb kooskõlas finantsmäärusega kehtestatud põhimõttega, mille kohaselt ühenduse nõuete suhtes kohaldatakse siseriiklikes õigussüsteemides samu eesõigusi kui liikmesriikide maksunõuete suhtes, määrata maks, millega võrdsustada ühenduse nõue juhul, kui sissenõudva riigi õiguses on ette nähtud maksunõuete eelissüsteem.

8. Pidades silmas ühenduse võlgadele ja nõuetele finantsmäärusega kehtestatud üldist viieaastast aegumistähtaega, tuleb täpsustada eeskirju, mis käsitlevad aegumistähtaja arvestusperioodi alguskuupäeva ja selle katkestamise põhjendusi ning mida kohaldatakse nii institutsioonide kui ka selliste kolmandate isikute suhtes, kellel on institutsioonide vastu täitmisele pööratav nõue.

9. Seoses hangetega peaks valdkondades, kus toimub kiire hinnatõus või tehnoloogia kiire areng, tegema ilma konkursi uuesti alustamiseta raamlepingutele vahehindamise ja tellija peaks võtma asjakohased meetmed, sealhulgas vajadusel raamlepingu lõpetama.

10. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega peaks tellijal olema võimalik lepingute puhul maksumusega kuni 3500 eurot ja välisabi puhul maksumusega kuni 10 000 eurot olenevalt oma riskianalüüsist mitte nõuda taotlejatelt ja pakkujatelt kinnitust selle kohta, et nad ei ole üheski menetlusest kõrvalejätmist põhjustavas olukorras.

11. Lihtsustamise eesmärgil peaks olema võimalik teha esitatud arvete alusel makseid ilma pakkumist eelnevalt vastu võtmata kuni 500 euro suuruse summa ulatuses ning välisabi puhul peaks alla 60 000 euro suuruse maksumusega lepingute korral olema hankelepinguid võimalik sõlmida konkureeriva läbirääkimistega menetluse teel.

12. Kui see on asjakohane, tehniliselt teostatav ja kuluefektiivne, tuleks finantsmääruse artiklis 158 sätestatud künnistega võrdse või neist suurema maksumusega lepinguid sõlmida samaaegselt eraldi osades .

13. Tellijal tuleks esitada tagasilükatud pakkujatele teave kättesaadavate õiguskaitsevahendite kohta.

14. Pidades silmas institutsiooni võimalust viia hankemenetlus läbi liikmesriigi tellijaga ühiselt, tuleks täpsustada, millist hankemenetlust tuleks neil juhtudel kasutada.

15. Menetlusest kõrvale jätmise ühise keskandmekogu nõuetekohase haldamise tagamiseks tuleks sätestada andmekogu kasutamise peamine praktiline korraldus.

16. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ei tohiks ettevõtjaid, kes on mõnes finantsmääruses nimetatud menetlusest kõrvalejätmist põhjustavas olukorras, hankemenetlustes osalemisest määramatuks ajaks kõrvale jätta. Seetõttu tuleks täpsustada menetlusest kõrvale jätmise kestuse määramise kriteeriumid.

17. Finantsmääruse läbivaatamise tulemusena tuleb karistusi käsitlevaid sätteid vastavalt kohandada.

18. Õiguskindluse huvides tuleks täpsustada lepingu allkirjastamisele eelneva ooteperioodi menetluse üksikasjad ja ooteperioodi nõudest tehtavad erandid.

19. Asjakohase sättega tuleks kindlaks määrata, mil määral tuleks finantsmääruse artikli 108 lõikes 3 ettenähtud rahastamisviise käsitleda samal viisil 1. osa VI jaotises sätestatud toetustega.

20. Selliste aktide järjepidevuse tagamiseks, millega toetusi antakse (otsus või kirjalik leping), määratletakse iga-aastases tööprogrammis, millist akti selleks kasutatakse. Mõnda artiklit on vaja kohandada, et võtta arvesse otsuste kasutuselevõttu toetuste andmise menetluses.

21. Tagamaks, et ühenduse õigus on kohaldatav institutsioonide kõikide õigussuhete suhtes, tuleks eelarvevahendite käsutajatele teha kohustuslikuks lisada kõikidesse oma lepingutesse ja toetuslepingutesse eriklausel, mis käsitleks ühenduse õiguse ülimuslikkust ja selle täiendamist vastavalt vajadusele poolte vahel kokkulepitud siseriikliku õigusega.

22. Seoses toetuste andmisega tuleks pakkumiskutse nõudest tehtud erandit laiendada, et see hõlmaks ka teadus- ja arendustöö valdkonnas kehtivate määruste kohast võimalust anda toetusi vahetult komisjoni määratud abisaajatele väärtuslike ettepanekute eest, mis ei kuulu asjaomase eelarveaasta jaoks kavandatud pakkumiskutsete raamesse. Saadud kogemusi silmas pidades tuleks kehtestada ka täiendav erand, mis hõlmaks selliseid erilaadseid meetmeid, mida võib võtta ainult spetsiifiliste teadmiste või haldusvolitustega rakendusorgan, mis ei pruugi sellest hoolimata olla monopol.

23. Ühenduste finantshuvide kaitsmiseks tuleb täpsustada, et nende abisaajate esindajad, kes ei ole juriidilised isikud, peavad tõendama, et nad on volitatud asjaomaste abisaajate nimel tegutsema ja et nad pakuvad juriidiliste isikute esitatud tagatistega võrdväärseid finantstagatisi.

24. Pakkumismenetluse hõlbustamiseks ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega tuleks ette näha võimalus piiritleda pakkumiskutse sihtrühmana teatav abisaajate kategooria. Seega oleks komisjonil võimalik võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid järgides lükata tagasi taotlused üksustelt, keda kõnealune programm ei hõlma.

25. Taotlejate aitamiseks ja konkursikutsete tõhususe suurendamiseks tuleks teatavaid menetlustoiminguid parandada. Komisjon peaks andma taotlejatele toetuste andmise suhtes kohaldatavate eeskirjade kohta teavet ja juhiseid ja teavitama taotlejaid võimalikult varakult nende taotluste edukuse võimalusest. Esitamise menetluse ja hindamise menetluse võib jagada erinevateks etappideks, mis võimaldab varajases etapis tagasi lükata ettepanekud, millel ei ole hilisemas menetluses etapis mingeid võimalusi edukas olemiseks. Selle täpsustamiseks, milliseid kulusid võidakse ühenduse poolse rahastamise puhul abikõlblikeks lugeda, tuleks ette näha soovituslik nimekiri. Asjakohane on ka määratleda taotluste, eelkõige aga elektroonilisel teel saadetud taotluste esitamise tingimused. Lisaks sellele peaks olema võimalik paluda taotlejatelt pakkumismenetluse kestel lisateavet, seda eriti juhul, kui taotlustes esinevad ilmselged olulised vead.

26. Sätestada tuleks võimalus võtta iga-aastane tööprogramm vastu varakult, eelneva aasta jooksul, et konkursikutsed oleks võimalik saata võimalikult varakult pärast selle aasta algust, millega nad seotud on.

27. Läbipaistvuse huvides peaks komisjon eelarvepädevaid institutsioone toetuste andmise menetluste haldamisest iga-aastaselt teavitama.

28. Abisaajate huvide kaitsmiseks ja õiguskindluse suurendamiseks peaksid pakkumiskutse sisu muutmised jääma erandlikeks ning kui need muudatused on olulised, peaks taotlejatele võimaldama tähtaja pikendamist. Sellised muudatused tuleks avaldada samadel tingimustel kui pakkumiskutse.

29. Seoses ühekordsete maksetega tuleb täpsustada, et komisjon määrab alla 25 000 euro suuruste ühekordsete maksete summad ühiku kohta ja kindlasummaliste maksete summad, toetudes objektiivsetele näitajatele, näiteks kättesaadavatele statistilistele andmetele; komisjon peab neid andmeid samadel alustel korrapäraselt uuesti hindama ja ajakohastama. Üle 25 000 euro suuruste ühekordsete maksete summad tuleb kindlaks määrata põhiõigusaktis. Lisaks peab vastutav eelarvevahendite käsutaja viima läbi asjakohast järelkontrolli tegemaks kindlaks, et nende maksete määramise tingimusi on järgitud, näiteks, et ühekordse või kindlasummalise makse määramise aluseks olnud sündmus on tõepoolest toimunud. Nimetatud kontroll on tegelikult kantud abikõlblike kulude hüvitamiseks ettenähtud toetuste puhul tehtavast kontrollist sõltumatu. Täpsustada tuleks kasumi taotlemist keelavad eeskirjad ja kaasrahastamise nõuded.

30. Seoses ühenduse toetuse rakendamiseks vajalike lepingutega tuleks täpsustada, et kui need lepingud on väikese maksumusega, tuleks abisaaja järgitavaid eeskirju piirata rangelt vajalikuga, s.t usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte ja huvide konflikti puudumisega. Suurema maksumusega lepingute puhul võib eelarvevahendite käsutaja kehtestada täiendavad erinõuded, mis põhinevad samaväärsete lepingute puhul institutsioonide suhtes kohaldatavatel nõuetel.

31. Rahaline toetus, mida ühenduse toetuse saaja võib anda kolmandatele isikutele, tuleks korraldada selliselt, et kaalutlusõiguse kasutamine oleks välistatud, ja finantsmääruse artikli 120 kohaselt piirdub see kuni 100 000 euro suuruse kogusummaga.

32. Seoses raamatupidamisarvestuse ja raamatupidamisaruannete esitamisega tuleks täpsustada, et finantsmääruse artikli 122 kohaselt raamatupidamisaruandele lisatud eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruanne on finantsmääruse artiklis 121 nimetatud eelarve täitmise aruandest eraldiseisev dokument. Tulenevalt finantsmääruses sätestatud konsolideerimise ulatuse muutmisest tuleks kõik varasemad viited finantsmääruse artiklis 185 nimetatud asutustele asendada viidetega finantsmääruse artiklis 121 nimetatud asutustele.

33. Seoses nõukogu määruses nr […./…][7] (millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA)) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr […./….][8] (millega nähakse ette üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusvahendi (ENPI) loomiseks) sätestatud teatavate elementidega, mille puhul kasutatakse jagatud kulukohustusi, kehtestati finantsmäärusega "n+4" kulukohustustest vabastamise nõue. Seepärast on vaja kehtestada konkreetsed üksikasjalikud sätted, mis eelkõige seonduvad automaatse kulukohustustest vabastamise menetluse ja tagajärgedega.

34. Seoses välismeetmetega on vaja täiendavaid lihtsustavaid meetmeid. Eelkõige tuleb suurendada ühe pakkumise alusel toimuva läbirääkimistega menetluse künnist. Turvakaalutlustel salajaseks kuulutatud hankemenetluste kasutamist, mis oli institutsioonide nimel korraldatavate hangete puhul juba võimalik, laiendatakse nüüd välistegevuse tegevushangetele.

35. Seoses institutsioonidevaheliste talitustega tuleb Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitust käsitlevaid erieeskirju muuta tulenevalt finantsmäärusega kehtestatud uuest võimalusest delegeerida volitusi institutsioonidevaheliselt edasi institutsioonidevaheliste Euroopa talituste juhatajatele. Sellega seoses peaks eelarveliste kulukohustuste eest jääma vastutama iga institutsioon, kes otsustab ühtlasi oma dokumentide avaldamise üle; kõik sellele järgnevad toimingud võib delegeerida ametlike väljaannete talituse juhatajale.

36. Ettepanekutele hinnangute andmiseks ja muuks tehniliseks toeks vajalikud sõltumatud väliseksperdid peaks olema võimalik valida nimekirjast, mis on koostatud nende tehnilise suutlikkuse alusel pärast osalemiskutse avaldamist.

37. Määrust (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 tuleks seega vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 muudetakse järgmiselt:

38. Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 2Eelarve täitmisega seonduvad õigusaktid(Finantsmääruse artikkel 2)

Komisjon ajakohastab iga-aastaselt esialgses eelarveprojektis teavet, mis seondub finantsmääruse artiklis 2 osutatud õigusaktidega."

39. Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 3Eelrahastamise ulatus(Finantsmääruse artikkel 5a)

1. Otsese tsentraliseeritud eelarve täitmise puhul, millesse on kaasatud mitu partnerit, kaudse tsentraliseeritud eelarve täitmise puhul ja finantsmääruse artiklis 53 nimetatud detsentraliseeritud eelarve täitmise puhul kohaldatakse finantsmääruse artiklis 5a sätestatud eeskirja üksnes üksuse suhtes, kes saab eelmakseid otse komisjonilt.

2. Eelmakset loetakse finantsmääruse artikli 5a lõike 2 punkti a tähenduses märkimisväärseks summaks, kui see ületab 50 000 eurot.

Välistegevuse korral loetakse aga eelmakset märkimisväärseks summaks, kui see ületab 250 000 eurot. Häda- ja humanitaarabi puhul loetakse eelmakset märkimisväärseks summaks, kui see ületab iga eelarveaasta lõpus 750 000 eurot lepingu kohta ja on ette nähtud üle 12-kuuliste projektide jaoks.“

40. Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 4Eelmaksetelt saadud intresside sissnõudmine(Finantsmääruse artikkel 5a)

1. Vastutav eelarvevahendite käsutaja nõuab lepingu rakendamisele järgneva iga aruandeperioodi puhul sisse intressisummad sellistelt eelmaksetelt, mis ületavad iga eelarveaasta lõpus 750 000 eurot lepingu kohta.

2. Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib vähemalt kord aastas sisse nõuda intressisummad, mis on saadud lõikes 1 nimetatust väiksematelt eelmaksetelt, võttes arvesse juhtimiskeskkonna ja rahastatavate meetmete laadiga seonduvaid riske.

3. Vastutav eelarvevahendite käsutaja nõuab sisse eelmaksetelt saadud intressisummad, mis ületavad finantsmääruse artikli 5a lõikes 1 nimetatud võlgnetavate summade saldo.“

41. Lisatakse artikkel 4a:

"Artikkel 4aEelmaksetelt saadud intresside raamatupidamisarvestus(Finantsmääruse artikkel 5a)

1. Eelarvevahendite käsutajad tagavad, et abisaajate ja vahendajatega sõlmitud toetuslepingute puhul makstakse eelmaksed pangakontodele või allkontodele, mis võimaldavad rahalisi vahendeid ja nendega seonduvaid intresse kindlaks määrata. Muul juhul peavad ühenduse makstud vahendeid ja nendelt saadud intresse või muid hüvitisi võimaldama kindlaks määrata abisaajate või vahendajate raamatupidamisarvestusmeetodid.

2. Finantsmääruse artikli 5a lõike 1 teises lõigus nimetatud juhtudel koostab vastutav eelarvevahendite käsutaja enne iga eelarveaasta lõppu prognoosi nendelt vahenditelt saadavate intresside või samaväärse tulu kohta ja moodustab asjaomase summa suuruse reservi. Reserv kantakse raamatupidamisarvestusse ja kustutatakse, kui kõnealused summad on pärast lepingu jõustumist sisse nõutud.

Kui eelmaksed makstakse samalt eelarverealt sama põhiõigusakti kohaselt ja samas pakkumismenetluses osalenud abisaajatele võib eelarvevahendite käsutaja koostada ühe saadaolevate summade eelarvestuse mitme võlgniku kohta.

3. Artiklite 3–4a kohaldamine ei piira eelmaksete kirjendamist finantsaruannete aktiva poolele, nagu on sätestatud finantsmääruse artikliga 133 ettenähtud raamatupidamiskorras.”

42. Artikli 5 punktis c asendatakse sõnad “finantsmääruse artikli 157 ja artikli 181 lõike 5” sõnadega “finantsmääruse artiklite 157 ja 160a”.

43. Artiklile 7 lisatakse lõige 1a:

„1a. Et vältida vääringu ümberarvestustoimingute olulist mõju ühenduse kaasrahastamise tasemele nähakse lõikes 1 nimetatud valdkondlikes eeskirjades ümberarvestuste tegemise jaoks vajadusel ette euro ja muu vääringu vaheline vahetuskurss, mis arvutatakse asjaomase perioodi päevakursside keskmise kaudu."

44. Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 1 esimese lõigu punkt b asendatakse järgmisega:

"b) kulude kalkulatsioonis märgitakse eelarve selgitustes, sealhulgas üldistes selgitustes, millistele eelarveridadele võib kanda sihtotstarbelisele tulule vastavaid kasutatavaks tehtud assigneeringuid.“;

b) lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

"Punkti a esimeses lõigus nimetatud juhul tehakse märge " pro memoria " (p.m.) ja prognoositud tulud esitatakse teavitamiseks selgitustes.";

c) lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõnad "finantsmääruse artikli 161 lõikes 2" sõnadega "finantsmääruse artikli 160 lõikes 1a ja artikli 161 lõikes 2";

45. Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

a) lõikes 1 asendatakse sõnad “määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artiklis 5” sõnadega “määruse (EÜ, Euratom) nr […./….] artiklis xx”;

b) lõikes 4 asendatakse sõnad “määruses (EÜ, Euratom) nr 1150/2000” sõnadega “määruses (EÜ, Euratom) nr [.../...].“

46. Lisatakse artikkel 13a:

"Artikkel 13aÜhendusele tehtud annetuste vastuvõtmisega kaasnevad kulutused(Finantsmääruse artikkel 19)

"Finantsmääruse artikli 19 lõikes 2 nimetatud kulutuste hulka kuuluvad ühendusele tehtud annetuste vastuvõtmisega kaasnevad järelmeetmete kulud vastavalt komisjoni prognoosile."

47. Artikkel 14 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 14Netosumma alusel maksmiseks kinnitamine(Finantsmääruse artikli 20 lõige 1)

Finantsmääruse artikli 20 lõike 1 alusel võib kõikidest maksetaotlustest, kuluarvetest ja -dokumentidest, mis sel juhul tuleb maksta netosummas, maha arvata:

a) hanke- või toetuslepingute osalistele määratud trahvid;

b) üksikutes kuluarvetes ja maksetaotlustes sisalduvad hinnaalandused, tagasimaksed ja maksevahendid;

c) finantsmääruse artikli 5a lõike 1 esimeses lõigus nimetatud eelmaksetelt saadud intressid.“

48. Artikkel 16 jäetakse välja.

49. Artikkel 17 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 17Ümberpaigutuste tähtaegade ja protsentide arvutamise eeskirjad(Finantsmääruse artiklid 22 ja 23)

1. Finantsmääruse artiklis 24 kehtestatud tähtaegasid, mida kohaldatakse finantsmääruse artikli 22 lõikes 1 ja artikli 23 lõike 1 punktides b ja c osutatud ümberpaigutuste otsuste suhtes, hakatakse arvutama alates kuupäevast, mil institutsioon eelarvepädevaid institutsioone kavatsetavast ümberpaigutusest teavitas.

2. Finantsmääruse artiklites 22 ja 23 nimetatud protsendid arvutatakse ümberpaigutamise taotluse esitamise ajal, võttes arvesse eelarves, sealhulgas paranduseelarvetes, ettenähtud assigneeringuid.

3. Finantsmääruse artiklites 22 ja 23 nimetatud protsentide piirmäärade arvutamiseks tuleb arvesse võtta assigneeringute ümberpaigutuste summat, mis on kirjendatud reale, kust ümberpaigutus tehakse, kusjuures seda summat on varem tehtud ümberpaigutuste ajal korrigeeritud. Arvesse ei võeta summat, mis vastab ümberpaigutustele, mida asjaomane institutsioon saab teha sõltumatult, ilma eelarvepädevate institutsioonide otsuseta.”

50. Artikli 20 esimeses lauses asendatakse sõnad “finantsmääruse artikli 26 lõike 2 esimeses lõigus” sõnadega “finantsmääruse artiklis 26”.

51. Artikli 22 lõike 1 esimene lõik jäetakse välja.

52. Artikkel 23 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 23Eelarve esialgne avaldamine(Finantsmääruse artikkel 29)

Enne eelarve ametlikku avaldamist Euroopa Liidu Teatajas avaldatakse komisjoni algatusel võimalikult kiiresti, hiljemalt nelja nädala jooksul pärast eelarve lõplikku vastuvõtmist institutsioonide veebisaidil kõigis keeltes eelarve lõplikud üksikasjalikud arvandmed."

53. Pärast artiklit 23 lisatakse 8. peatükk:

"8. PEATÜKK(Finantsmääruse 9. peatükk)Tulemusliku ja tõhusa kontrolli põhimõte

Artikkel 23aTulemusliku ja tõhusa sisekontrolli määratlus(Finantsmääruse artikli 30a lõige 1)

1. Tulemuslik sisekontroll põhineb parimatel rahvusvahelistel tavadel ja hõlmab eelkõige järgmist:

a) ülesannete lahusus;

b) asjakohane riskijuhtimise ja kontrolli strateegia, sealhulgas kontroll abisaaja tasandil;

c) huvide konfliktide vältimine;

d) piisavad kontrolljäljed ja andmete terviklikkus andmesüsteemides;

e) tulemuste jälgimise ja tuvastatud sisekontrolli nõrkade külgede järelkontrolli menetlused ja erandid;

f) kontrollisüsteemi korraliku toimimise regulaarne hindamine.

2. Tõhus sisekontroll põhineb järgneval:

a) kohaldatava juhtimisviisi arvesse võtmine, kõigi kontrollahelaga seotud asjaomaste isikute vahel koordineeritud asjakohaste riskijuhtimise ja kontrolli strateegiate rakendamine, kontrolliga seotud ühenduse eelarve kulude ja tulude tasakaalustamine ja aktsepteeritava riskitaseme saavutamiseks kontrollitaseme kehtestamine;

b) kontrolli tulemuste kättesaadavus kõigi kontrollahelaga seotud asjaomaste isikute jaoks;

c) parandusmeetmete, sealhulgas vajadusel hoiatavate rahaliste karistuste õigeaegne rakendamine;

d) juhtkonna kinnituse esitamine sobival juhtimistasandil selle kohta, et loodud on süsteemid, mis annavad piisava kindluse aluseks olevate tehingute seaduslikkuses ja korrapärasuses."

"Artikkel 23bSisekontrolli rakendamine(Finantsmääruse artikli 30a lõige 3 ja artikli 33 lõike 2 punkt d)

1. Komisjon kirjeldab finantsmääruse artiklis 28 osutatud finantsselgituses põhiõigusakti rakendamisel esinevat riski ning selle maandamiseks ja piisava kontrollitaseme tagamiseks vajalikke peamisi kontrollimehhanisme, võttes eelkõige arvesse kontrolliga seotud ühenduse eelarve kulusid ja tulusid erinevates poliitikavaldkondades ning asjaomaste kulutuste summat.

2. Kooskõlas põhiõigusaktiga rakendab komisjon riskijuhtimise meetodeid vajadusel järgmiselt:

a) osutab sellele, millist kontrolli taset ja intensiivsust loetakse piisavaks, kui ilmnenud ei ole olulist eeskirjade eiramist ega ebaseaduslikkust;

b) määrab miinimumkriteeriumid kontrolli jaoks valimi moodustamisele ja registri pidamisele selle kohta, mis alustel valimi moodustamise juures valik tehti;

c) täpsustab tehtavate kontrollide jaoks aruandlusnõuded.

3. Komisjon annab enda kehtestatud peamiste kontrollimehhanismide rakendamise kohta aru finantsmääruse artiklis 33 osutatud tegevusaruandes, teavitades eelarvepädevaid institutsioone kõnealuste kontrollide piisavusest ja vahenditest, mis on nende jaoks ühenduse eelarvest vaja eraldada."

54. Artiklit 25 muudetakse järgmiselt:

a) punkti a alapunkt ii asendatakse järgmisega:

“ii) iga personalikategooria kohta organisatsioonilise struktuuri skeem, mis kajastab eelarvelisi ametikohti ja isikuid nendel kohtadel selle aasta alguses, kui esialgne eelarveprojekt esitatakse, märkides nende jaotuse palgaastmete ja haldusüksuste kaupa;“

55. Artikkel 31 jäetakse välja.

56. Artiklit 32 muudetakse järgmiselt:

a) pealkirjas asendatakse sõnad "artikli 49 lõike 2 punktid a ja b" sõnadega "artikli 49 lõike 6 punktid a ja b";

b) lõikes 1 asendatakse sõnad "artikli 49 lõike 2 punktis a" sõnadega "artikli 49 lõike 6 punktis a";

c) lõikes 2 asendatakse sõnad "artikli 49 lõike 2 punktis b" sõnadega "artikli 49 lõike 6 punktis b".

57. Artikli 33 pealkirjas asendatakse sõnad "artikli 49 lõike 2 punkt c" sõnadega "artikli 49 lõike 6 punkt d".

58. Artiklile 34 lisatakse lõige 3:

“3. Eeldatakse, et huvide konflikt esineb, kui taotleja või pakkuja on töötaja, välja arvatud juhul kui tema ülemus on eelnevalt andnud talle loa menetluses osalemiseks."

59. Artikkel 35 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 35Komisjoni tehtav kontrollimine(Finantsmääruse artiklid 53b, 53d, artikli 54 lõike 2 punkt c ja artikkel 56)

1. Otsused, millega finantsmääruse artiklis 56 nimetatud üksustele või isikutele usaldatakse täitmisülesanded, peavad sisaldama kõiki asjakohaseid meetmeid tehtavate toimingute läbipaistvuse tagamiseks.

2. Kui selliste üksuste või isikute rakendatavates menetlustes või süsteemides on tehtud olulisi muudatusi, vaatab komisjon need meetmed vajaduse korral läbi, et tagada lõikes 56 sätestatud tingimuste jätkuv täitmine.

3. Asjaomased üksused või isikud esitavad komisjonile kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul kogu komisjoni nõutud teabe ja teavitab teda viivitamata kõikidest menetlustes või süsteemides tehtud olulistest muudatustest. Komisjon sätestab need kohustused vajadusel volikirjades või nende üksuste või isikutega sõlmitud kokkulepetes.

4. Komisjon võib tunnistada finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktis c nimetatud asutuste ja artikli 166 lõike 1 punktis a nimetatud abisaajate hankemenetlused enda omadega võrdväärseks, pidades silmas rahvusvaheliselt tunnustatud standardeid.

5. Kui komisjon täidab eelarvet ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega, kohaldatakse asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud verifikatsioonileppeid.

6. Finantsmääruse artikli 56 lõike 1 punktis d nimetatud sõltumatu välisaudit on vähemalt selline auditeerimisteenus, mis tegutseb sõltumatult üksusest, millele komisjon usaldab täitmisülesanded."

60. Artiklis 36 asendatakse sõnad "artiklis 53" sõnadega "artiklis 53a“.

61. Artikli 37 lõige 2 jäetakse välja.

62. Artikkel 38 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 38Siseriiklikele või rahvusvahelistele avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele volituste delegeerimise nõuded ja tingimused (Finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punkt c)

1. Komisjon võib delegeerida avaliku võimu teostamisega seotud ülesandeid:

a) rahvusvahelistele avalik-õiguslikele asutustele;

b) siseriiklikele avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, mille suhtes kohaldatakse mõne liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonda kuuluva riigi või Euroopa Liidu kandidaatriigi või, kui see on asjakohane, muu riigi õigust.

2. Komisjon tagab, et lõikes 1 nimetatud asutused või üksused esitavad piisavad finantstagatised, mille on eelistatavalt andnud riigiasutus, eelkõige selleks, et komisjon saaks võlgnetavad summad täielikult tagasi.

3. Kui komisjon kavatseb usaldada avaliku võimu teostamisega seotud ülesandeid ja eelkõige eelarve täitmisega seotud ülesandeid finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktis c nimetatud asutusele, analüüsib ta säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe põhimõtete järgimist."

63. Artiklit 39 muudetakse järgmiselt:

a) pealkiri asendatakse järgmisega:

"Artikkel 39Siseriiklike või rahvusvaheliste avalik-õiguslike asutuste või avalikke teenuseid osutavate eraõiguslike asutuste määramine(Finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punkt c)“

b) lõike 2 esimene lause asendatakse järgmisega:

“Niisugused asutused, üksused või rahvusvahelised avalik-õiguslikud asutused valitakse objektiivsel ja läbipaistval viisil kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega, et täita komisjoni määratletud rakendamisnõudeid.”;

c) lõike 3 viimane lause asendatakse järgmisega:

“Kõikidel muudel juhtudel määrab niisugused asutused või üksused komisjon asjaomaste liikmesriikide või riikide nõusolekul.”

d) lisatakse lõige 4:

“4. Kui komisjon usaldab täitmisülesanded finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punkti c kohastele asutustele, teavitab ta eelarvepädevaid institutsioone iga-aastaselt asjaomastest juhtudest ja asutustest."

64. Lisatakse artikkel 39a:

"Artikkel 39aIsikud, kellele on Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt usaldatud konkreetsete meetmete haldamine(Finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punkt d)

Isikud, kellele on usaldatud finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktis d nimetatud konkreetsete meetmete haldamine, peavad kehtestama asjakohased struktuurid ja menetlused, et võtta vastutus oma hallatavate rahaliste vahendite eest. Nendel isikutel on Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artiklites 1 ja 5 määratletud komisjoni ühise välis- ja julgeolekupoliitika erinõuniku staatus.”

65. Artiklit 41 muudetakse järgmiselt:

a) pealkiri asendatakse järgmisega:

"Artikkel 41Eelarve kaudse tsentraliseeritud täitmise üksikasjalik kord(Finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktid b, c ja d)“

b) esimene lõige asendatakse järgmisega:

“1. Kui komisjon usaldab täitmisülesanded asutustele, üksustele või isikutele finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktide b, c ja d kohaselt, sõlmib ta nendega kokkuleppe, milles nähakse ette vahendite haldamise üksikasjalik kord ja Euroopa Liidu finantshuvide kaitse.”;

c) lõige 3 asendatakse järgmisega:

“3. Lõikes 1 nimetatud asutustel, üksustel või isikutel puudub volitatud eelarvevahendite käsutaja staatus.“

66. Artiklit 42 muudetakse järgmiselt:

a) pealkirjas asendatakse sõnad „artikli 53 lõige 5” sõnadega „artiklite 53b ja 53c”;

b) lõikes 1 asendatakse sõnad „artikli 53 lõikes 5” sõnadega „artiklites 53b ja 53c”.

67. Lisatakse artikkel 42a:

"Artikkel 42aKokkuvõte audititest ja kinnitustest(Finantsmääruse artikkel 53b)

1. Kokkuvõtted esitab asjakohane koordineeriv asutus, kelle liikmesriik on asjaomase kuluvaldkonna jaoks määranud.

2. Audititeid käsitlev kokkuvõte peab:

a) andma ülevaate sertifitseerimisasutuste kehtestatud sertifikaatidest (põllumajandus) ja auditeerimisasutuste koostatud audiitori järeldusotsustest (struktuuri- ja muud samalaadsed meetmed);

b) esitatama auditeerimise aastale järgneva aasta 15. veebruariks nii põllumajanduskulude kui ka struktuuri- ja muude samalaadsete meetmete kohta.

3. Kinnitusi käsitlev kokkuvõte peab:

a) andma ülevaate makseasutuste esitatud kinnitavatest avaldustest (põllumajandus) ja sertifitseerimisasutuste sertifitseerimistest (struktuuri- ja muud samalaadsed meetmed);

b) esitatama järgneva eelarveaasta 15. veebruariks nii põllumajanduskulude kui ka struktuuri- ja muude samalaadsete meetmete kohta."

68. Lisatakse artikkel 42b:

"Artikkel 42bSisekontrollisüsteemide tõhususe hindamine(Finantsmääruse artikkel 53b)

Kui eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega, detsentraliseeritult või kaudselt detsentraliseeritult ei kanta kontrolli kulusid ühenduse eelarvest, jääb sisekontrollisüsteemide tõhususe hindamine ja vajadusel parandusmeetmete rakendamine vastavalt kas liikmesriikide, kolmandate riikide või nende asutuste ülesandeks, kellele eelarve täitmisega seotud ülesanded on usaldatud."

69. Artikkel 43 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 43Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega(Finantsmääruse artiklid 53d, 108a ja 165)

1. Komisjon tagab, et on olemas asjakohane süsteem kogu meetme kontrollimiseks ja auditeerimiseks.

2. Finantsmääruse artiklis 53d nimetatud rahvusvahelised organisatsioonid on järgmised:

a) rahvusvahelised avalik-õiguslikud organisatsioonid, mis on loodud valitsustevahelise kokkuleppe alusel, ja nende organisatsioonide asutatud spetsialiseeritud asutused;

b) Rahvusvaheline Punase Risti Komitee;

c) Punase Risti ja Punase Poolkuu Ühingute Rahvusvaheline Föderatsioon;

d) Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Investeerimisfond.

3. Kui komisjon täidab eelarvet ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega vastavalt finantsmääruse artiklitele 53d ja 165, valitakse organisatsioonid ja rahastatavad meetmed objektiivsel ja läbipaistval viisil.

4. Ilma et see piiraks artikli 35 kohaldamist, peavad finantsmääruse artiklis 53d nimetatud rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud lepingud sisaldama eelkõige järgmist:

a) ühiselt rakendatava meetme, projekti või programmi määratlus;

b) nende rakendamise tingimused ja üksikasjalik kord, sealhulgas eelkõige hankelepingute sõlmimise ja toetuste andmise põhimõtted;

c) komisjonile rakendamisest aruandmise eeskirjad;

d) sätted, millega kohustatakse täitmisülesannetega organisatsiooni mitte lubama hanke- või toetuse andmise menetluses osaleda taotlejatel, kes on mõnes finantsmääruse artikli 93 lõike 1 punktis a, b või e või artikli 94 punktis a või b nimetatud olukorras;

e) ühenduse osamaksu tasumise tingimused ja maksete põhjendamiseks nõutavad tõendavad dokumendid;

f) rakendamise lõpetamise tingimused;

g) komisjoni teostatava kontrolli üksikasjalik kord;

h) sätted saadud intresside kasutamise kohta;

i) sätted, mis tagavad ühenduse meetme, projekti või programmi eristatavuse organisatsiooni muust tegevusest.

5. Projekt või programm loetakse ühiselt väljatöötatuks, kui komisjon ja rahvusvaheline avalik-õiguslik asutus hindavad selle teostatavust ja määratlevad rakenduskorra ühiselt.

6. Projektide rakendamisel ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega peavad rahvusvahelised organisatsioonid täitma vähemalt järgmisi nõudeid:

a) hanke- ja toetuste andmise menetlused peavad vastama läbipaistvuse, proportsionaalsuse, usaldusväärse finantsjuhtimise, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise, huvide konflikti puudumise ja rahvusvaheliste standardite järgimise põhimõtetele;

b) toetused ei või kumuleeruda, neid ei tohi anda tagasiulatuvalt, nendega peab kaasnema kaasrahastamine ja nende eesmärgiks ega tagajärjeks ei tohi olla abisaajale kasumi tootmine.

Nimetatud nõuded tuleb selgesõnaliselt kehtestada rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitavates lepingutes."

70. Artikli 45 lõikes 2 asendatakse sõnad "A1 astme" sõnadega "AD16 astme".

71. Artikli 58 lõikes 3 asendatakse sõnad “määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000” sõnadega “määruse (EÜ, Euratom) nr …./….”.

72. Artikli 67 lõige 4 asendatakse järgmisega:

“4. Avansikontodelt võib makseid teha pangaülekandena, sealhulgas finantsmääruse artiklis 80 osutatud otsekorralduse süsteemi kasutades, või tšeki või muu maksevahendiga vastavalt peaarvepidaja koostatud juhistele."

73. Artiklis 72 asendatakse sõnad “Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade ja ühenduste muude teenistustingimuste (edaspidi "personalieeskirjad")” sõnadega “personalieeskirjade”.

74. Artikkel 74 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 74Finantsrikkumised(Finantsmääruse artikli 60 lõige 6 ja artikli 66 lõige 4)

Ilma et see piiraks Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) volitusi, on finantsrikkumiste uurimise toimkond (edaspidi „toimkond“) pädev uurima kõiki finantsmääruse sätete, finantsjuhtimise või toimingute kontrollimisega seotud rikkumisi, mida põhjustab mõne töötaja tegevus või tegevusetus.“

75. Artikkel 75 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 75Finantsrikkumiste uurimise toimkond(Finantsmääruse artikli 60 lõige 6 ja artikli 66 lõige 4)

1. Artiklis 74 nimetatud finantsrikkumiste juhud edastab toimkonnale arvamuse saamiseks ametisse nimetav asutus finantsmääruse artikli 66 lõike 4 teise lõigu kohaselt.

Kui volitatud eelarvevahendite käsutaja leiab, et toimunud on finantsrikkumine, võib ta anda asja üle toimkonnale.

Toimkond esitab arvamuse, milles hinnatakse, kas artiklis 74 osutatud rikkumine on toimunud, kui tõsine see on ja millised võivad olla selle tagajärjed. Kui toimkonna analüüsis leitakse, et asjaomase juhtumi lahendamine kuulub OLAFi pädevusse, edastab toimkond viivitamata juhtumi toimiku ametisse nimetavale asutusele ning teavitab sellest viivitamatult OLAFit.

Kui toimkonda teavitab asjast finantsmääruse artikli 60 lõike 6 kohaselt töötaja otse, saadab toimkond juhtumi toimiku ametisse nimetavale asutusele ja teavitab sellest asjast teavitanud töötajat. Ametisse nimetav asutus võib taotleda toimkonna arvamust juhtumi kohta.

2. Institutsioon või ühise toimkonna puhul selles osalevad institutsioonid määrab või määravad oma organisatsiooni struktuuri kohaselt toimkonna töökorra ja selle koosseisu, millesse kuulub üks organisatsiooniväline isik, kellel on nõutav kvalifikatsioon ja teadmised.“

76. Artikli 77 lõike 2 esimene lause asendatakse järgmisega:

“Kui finantsmääruse artikli 160 lõikest 1a ja artikli 161 lõikest 2 ei tulene teisiti, ei põhjusta saadaolevate summade eelarvestus kulukohustuste assigneeringute kasutatavaks tegemist.“

77. Artikli 78 lõike 3 punkt f asendatakse järgmisega:

"f) kui pärast kõikide meetmete võtmist ei ole kogu summat tagasi saadud, nõuab institutsioon summa sisse finantsmääruse artikli 72 lõike 2 kohaselt.“

78. Artikli 84 lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2. Ilma et see piiraks artikli 83 kohaldamist, kui lõikes 1 nimetatud sissenõudeviisi ei ole võimalik kasutada ja võlgnik ei ole peaarvepidaja saadetud ametliku maksumeeldetuletuse saamise järel võlga maksnud, nõuab peaarvepidaja võla sisse finantsmääruse artikli 72 lõike 2 kohaselt.“

79. Lisatakse artikkel 85b:

„Artikkel 85bÜhenduste nõuete suhtes kehtivad eesõigused(Finantsmääruse artikkel 73a)

Kui liikmesriigis, kelle jurisdiktsioonis sissenõudmine toimub, kohaldatakse maksunõuete suhtes üldisi või spetsiifilisi eesõigusi, rakendatakse ühenduse saadaolevate nõuete suhtes sama taseme eesõigusi kui need, mida kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt rakendatakse käibemaksu suhtes.

Ühenduse saadaolevate nõuetega seotud eesõigused hõlmavad nii võla põhisummat kui ka intresse.”

80. Lisatakse artikkel 85c:

„Artikkel 85cAegumistähtaega käsitlevad eeskirjad(Finantsmääruse artikkel 73b)

1. Kolmandatele isikutele esitatavate ühenduste nõuete suhtes kohaldatava aegumistähtaja arvestusperiood algab võlgnikule võlateates teatatud artikli 78 lõike 3 punkti b kohase tähtaja möödumisest.

Ühendustele esitatavate kolmandate isikute nõuete puhul algab aegumistähtaja arvestusperiood sellest kuupäevast, mil kõnealuse kolmanda isiku makse kuulub vastavalt asjaomasele juriidilisele kohustusele tasumisele.

2. Kolmandatele isikutele esitatavate ühenduste nõuete puhul katkestatakse aegumistähtaja arvestusperiood aktiga, mille on välja andnud institutsioon või institutsiooni taotlusel tegutsev liikmesriik, millest on kõnealusele kolmandale isikule teatatud ja mille eesmärk on võlg sisse nõuda.

Ühendustele esitatavate kolmandate isikute nõuete puhul katkestatakse aegumistähtaja arvestusperiood aktiga, millest nende kolmandate isikute võlausaldajad ühendustele teatavad või millest teatakse nende nimel ja mille eesmärk on võlg sisse nõuda.

3. Uus viieaastane aegumistähtaja arvestusperiood algab päeval, mis järgneb lõikes 2 nimetatud katkestusele järgnevale päevale.

4. Kõik õiguslikud meetmed, mis on seotud lõikes 1 nimetatud nõuetega, sealhulgas hagid, mis on esitatud kohtule, kes hiljem teatab, et küsimus ei kuulu tema pädevusse, katkestavad aegumistähtaja arvestusperioodi. Uus viieaastane aegumistähtaja arvestusperiood ei alga enne seda, kui tehakse res judicata jõudu omav kohtuotsus või kui samade osapoolte vahel saavutatakse samas küsimuses kohtuväline lahendus.

5. Kui eelarvevahendite käsutaja lubab kooskõlas artikliga 55 võlgnikule maksmiseks lisaaega, loetakse seda aegumistähtaja arvestusperioodi katkestamiseks. Uus viieaastane aegumistähtaja arvestusperiood algab päeval pärast pikendatud maksetähtaja möödumist.

6. Nõudeid ei nõuta sisse pärast lõigetes 1–5 kehtestatud aegumistähtaja arvestusperioodi möödumist."

81. Artikli 87 lõike 3 teine lause asendatakse järgmisega:

“Vastutav eelarvevahendite käsutaja loobub sissenõudmisest kooskõlas artikliga 81.”

82. Artikkel 93 jäetakse välja.

83. Artikli 94 lõikele 1 lisatakse punkt f:

"f) kui institutsioon on delegeerinud eelarvevahendite käsutaja volitused institutsioonidevahelise Euroopa talituse juhatajale vastavalt finantsmääruse artikli 174a lõikele 1.“

84. Artiklile 106 lisatakse lõige 6:

"6. Institutsioonid esitavad eelarvepädevatele institutsioonidele aruande lõigetes 1–5 sätestatud tähtaegade järgimise ja tähtaja arvestusperioodi katkestamise kohta."

85. Artikli 115 teises lõigus asendatakse sõna "personalieeskirjade" sõnadega "Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade”.

86. Artikli 116 lõike 6 esimese lõigu viimane lause asendatakse järgmisega:

“Seda, kes on kutsutud osalema piiratud menetluses, võistlevatel läbirääkimistel või läbirääkimistega menetluses, nimetatakse "taotlejaks".“

87. Artiklit 117 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

"1. Kui raamleping sõlmitakse mitme ettevõtjaga, peab viimaseid olema vähemalt kolm, tingimusel et on olemas piisav arv ettevõtjaid, kes vastavad valikukriteeriumidele, ja/või vastuvõetavaid pakkumisi, mis vastavad lepingu sõlmimise kriteeriumidele

Mitme ettevõtjaga sõlmitav raamleping võib koosneda eraldi lepingutest, mis sõlmitakse ühesugustel tingimustel.Raamlepingute kehtivusaeg võib olla kuni neli aastat, välja arvatud erandjuhtudel, kui see on raamlepingu eseme tõttu õigustatud.Kiire hindade ja tehnoloogia arenguga sektorites sätestatakse ilma konkursi uuesti alustamiseta raamlepingutes vahehindamine. Kui algselt kehtestatud tingimused on hindade ja tehnoloogia arengu tõttu kaotanud oma asjakohasuse, ei või tellija asjaomast raamlepingut kasutada ja võtab asjakohased meetmed selle lõpetamiseks."

88. Artiklit 118 muudetakse järgmiselt:

a) lõikele 3 lisatakse järgmine lõik:

“Vajaduse korral täpsustab tellija hanketeates, et hankemenetlus on institutsioonidevaheline hankemenetlus. Sel juhul tuleb hanketeates ära märkida nende hankemenetluses osalevate institutsioonide, täitevasutuste või finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste nimed, hankemenetluse eest vastutava institutsiooni nimi ja kõikide nende institutsioonide, täitevasutuste või organite lepingute kogumaht.

b) lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

i) teine lõik asendatakse järgmisega:"Lepingu sõlmimise teade saadetakse Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusele (OPOCE) järgnevaks tähtajaks:

i) hiljemalt 48 kalendripäeva jooksul menetluse lõpetamisest, st lepingu või raamlepingu sõlmimise kuupäevast arvates. Teated dünaamilisel ostusüsteemil põhinevate lepingute kohta võib siiski grupeerida kvartalite kaupa. Need saadetakse OPOCE'ile hiljemalt 48 päeva jooksul pärast iga kvartali lõppu.

ii) artiklis 158 sätestatud künnistega võrdse või nendest suurema maksumusega lepingu või raamlepingu korral, mis sõlmitakse väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust kasutades, piisavalt varakult, et avaldamine oleks võimalik enne lepingule allakirjutamist vastavalt artikli 158a lõikele 1."

ii) lisatakse järgmine lõik:

"Teave avaldatakse raamlepingul põhinevate eelarveaasta konkreetsete lepingute maksumuse ja abisaajate kohta tellija veebisaidil hiljemalt asjaomasele eelarveaastale järgneva aasta 31. märtsiks, kui konkreetse lepingu sõlmimise või konkreetsete lepingute kogumahu tulemusena ületatakse artiklis 158 osutatud künniseid."

89. Artikli 123 lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

“Kui piisav arv taotlejaid vastab valikukriteeriumidele, tuleb läbirääkimistega menetluse korral ja pärast võistlevaid läbirääkimisi vähemalt kolm taotlejat läbirääkimistele kutsuda või paluda neil oma pakkumine esitada.“

90. Lisatakse artikkel 125c:

"Artikkel 125cLiikmesriigiga ühine hankemenetlus(Finantsmääruse artikkel 91)

Institutsiooni ja ühe või enama liikmesriigi tellija ühise hankemenetluse korral kohaldatakse institutsiooni suhtes kohaldatavaid menetlussätteid. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib institutsioon otsustada, et kohaldatakse liikmesriigi tellija suhtes kohaldatavaid menetluseeskirju, tingimusel et neid saab pidada institutsiooni omadega samaväärseteks."

91. Artikli 129 lõige 4 asendatakse järgmisega:

“4. Kuluartiklitega seotud maksed, mille summa jääb alla 500 euro, võivad seisneda lihtsalt arvete tasumises ilma pakkumise eelneva heakskiitmiseta."

92. Artiklit 130 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 3 punkt a asendatakse järgmisega:

"a) kindlaks määrata menetlusest kõrvalejätmise ja valikukriteeriumid, mida kohaldatakse lepingu suhtes, välja arvatud võistlevate läbirääkimiste, piiratud menetluse ja artiklis 127 nimetatud väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse korral; nimetatud juhtudel esitatakse need kriteeriumid ainult hanketeates või osalemiskutses;“

b) lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

i) punkt c asendatakse järgmisega:

"c) et kui tellija on komisjon, siis kohaldatakse lepingu suhtes ühenduse õigust, mida täiendab vastavalt vajadusele lepingus täpsustatud siseriiklik õigus;”

ii) lisatakse punkt d:

"d) vaidluste lahendamiseks pädev kohus.”

c) lõikele 5 lisatakse järgmise lause:

"Tellija võib taotlejalt või pakkujalt nõuda ka mis tahes teabe esitamist kavandatava alltöövõtja finants- ja tegevussuutlikkuse kohta, seda eriti juhul, kui allhange moodustab lepingust märkimisväärse osa."

93. Artikkel 133 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 133Ebaseaduslik tegevus, mis põhjustab menetlusest kõrvalejätmist(Finantsmääruse artiklid 93 ja 114)

Finantsmääruse artikli 93 lõike 1 punktis e nimetatud juhud on järgmised:

a) nõukogu 26. juuli 1995. aasta aktiga koostatud Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni[9] artiklis 1 nimetatud pettusejuhud;

b) nõukogu 26. mai 1997. aasta aktiga koostatud Euroopa ühenduste ametnike või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikega seotud korruptsiooni vastu võitlemise konventsiooni[10] artiklis 3 nimetatud korruptsioonijuhud;

c) nõukogu ühismeetme 98/733/JSK[11] artikli 2 lõikes 1 määratletud kuritegeliku ühendusega seotuse juhud;

d) nõukogu direktiivi 91/308/EMÜ[12] artiklis 1 määratletud rahapesujuhud.“

94. Lisatakse artikkel 133a:

"Artikkel 133aMenetlusest kõrvalejätmise kriteeriumide kohaldamine(Finantsmääruse artiklid 93–96)

1. Menetlusest kõrvalejätmise kestuse määramiseks ja proportsionaalsuse põhimõttega vastavuse tagamiseks võtab vastutav institutsioon eelkõige arvesse asjaolude tõsidust, sealhulgas mõju ühenduse finantshuvidele ja mainele ning möödunud ajavahemikku, rikkumise kestust ja kordumist, asjaomase üksuse tahtlikku tegutsemist või hooletuse raskust ning meetmeid, mida asjaomane üksus on võtnud olukorra parandamiseks.

2. Finantsmääruse artikli 93 lõikes 3 osutatud perioodiks kehtestatakse kuni 5 aastat:

a) finantsmääruse artikli 93 lõike 1 punktides b ja e nimetatud res judicata jõudu omava kohtuotsuse tegemise kuupäevast;

b) finantsmääruse artikli 93 lõike 1 punktis c nimetatud juhtudel rikkumise toimepanemise kuupäevast või kui tegemist on pidevate või korduvate rikkumistega, siis rikkumise lõpetamise kuupäevast.

Kõrvalejätmise perioodi võib pikendada 10 aastani, kui rikkumine kordub viie aasta jooksul alates punktis a või b nimetatud kuupäevast, võttes nõuetekohaselt arvesse lõiget 1.

3. Taotlejad ja pakkujad jäetakse hanke- ja toetuse andmise menetlusest kõrvale, kui nad on mõnes finantsmääruse artikli 93 punktides a ja d nimetatud olukorras."

95. Artiklit 134 muudetakse järgmiselt:

a) artikli 134 pealkiri asendatakse järgmisega:

"Artikkel 134Tõendid(Finantsmääruse artiklid 93 ja 94)"

b) lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

"Olenevalt oma riskianalüüsist võib tellija mitte nõuda lõikes 1 nimetatud kinnitust selle kohta, et taotleja või pakkuja ei ole üheski ükski artiklites 93 ja 94 loetletud olukorras, lepingute puhul, mille maksumus on kuni 3500 eurot ja millele on viidatud artikli 129 lõikes 3, ja lepingute puhul, mille maksumus on kuni 10 000 eurot ja millele on viidatud artikli 241 lõike 1 viimases lõigus, artikli 243 lõike 1 viimases lõigus ja artikli 245 lõike 1 viimases lõigus.";

c) lisatakse lõige 6:

“6. Tellija nõudmisel esitab taotleja või pakkuja kavandatavalt alltöövõtjalt saadud vandega kinnitatud avalduse selle kohta, et ta ei ole üheski finantsmääruse artiklites 93 ja 94 nimetatud olukorras.Kõnealuse vandega kinnitatud avaldusega seoses tekkivate kahtluste korral nõuab tellija lõigetes 3 ja 4 osutatud tõendeid. Vajadusel kohaldatakse ka lõiget 5."

96. Lisatakse artiklid 134a ja 134b:

"Artikkel 134aÜhine keskandmekogu(Finantsmääruse artikkel 95)

1. Institutsioonid, täitevasutused ja finantsmääruse artikli 95 lõigetes 1 ja 2 osutatud asutused saadavad komisjonile struktureeritud tüüpvormis teabe asjaomase kolmanda isiku ning menetlusest kõrvalejätmise aluse ja kestuse kohta. Nad saadavad teabe ka füüsiliste isikute kohta, kes on asjaomase kolmanda isiku esindusõiguslikud, otsuste tegemise õigusega või teda kontrollivad isikud, kes on leidnud ennast olevat mõnes olukordadest, millele on osutatud artiklites 93, 94 ning artikli 96 lõike 1 punktis b ja lõike 2 punktis a.

Liikmesriikide ametiasutused edastavad teabe finantsmääruse artikli 94 lõike 1 punkti a alusel kõrvalejätmiste kohta ainult direktiivi 2004/18/EÜ kohaste lepingute puhul.

Nad tõendavad komisjonile, et teave on saadud ja edastatud kooskõlas isikuandmete kaitse eeskirjadega ja et asjaomast kolmandat isikut on teabe edastamisest teavitatud. Vajadusel ajakohastavad nad edastatud teavet.

2. Kooskõlas isikuandmete töötlemist käsitlevate ühenduse eeskirjadega esitab komisjon andmekogus olevad kinnitatud andmed turvaprotokolli kasutades regulaarselt isikutele, kes on institutsioonides, täitevasutustes ja lõikes 1 osutatud asutustes selleks määratud.

3. Kolmandaid isikuid käsitlevate andmete andmekogusse lisamine ja nende sealt kõrvaldamine vastavalt finantsmääruse artikli 95 lõikele 1 toimub vastutava eelarvevahendite käsutaja kirjaliku nõudmise alusel, mille ta esitab komisjoni peaarvepidajale. Eelarvevahendite käsutaja, kes vastutab kolmandate isikute andmekogusse lisamise ja nende sealt kõrvaldamise ning kohaldatava menetluse eest, määratletakse asjaomase institutsiooni, täitevasutuse või lõikes 1 osutatud asutuse halduseeskirjades.

4. Finantsmääruse artikli 95 lõike 2 esimese lõigu kohaselt edastatud teatise saamisel edastab asjaomase programmi või meetme eest vastutav komisjoni eelarvevahendite käsutaja selle andmekogusse sisestamiseks komisjoni peaarvepidajale, olles eelnevalt kontrollinud, kas kolmas isik on selgelt identifitseeritud ja et näidatud on menetlusest kõrvalejätmise alus ja kestus.

"Artikkel 134bHaldus- ja rahalised karistused(Finantsmääruse artiklid 96 ja 114)

1. Ilma et see piiraks lepinguga ettenähtud karistuste kohaldamist, võib taotlejatel või pakkujatel ja töövõtjatel, kes on esitanud valeandmeid, on teinud olulisi vigu, toime pannud rikkumisi või pettusi või oluliselt rikkunud oma lepingulisi kohustusi, keelata osa võtta kõikidest ühenduse eelarvest rahastatavatest lepingutest ja toetustest kuni viie aasta jooksul alates rikkumise tuvastamisest, kui see on kinnitatud pärast töövõtja ärakuulamist.

Seda tähtaega võib pikendada kümne aastani, kui rikkumine kordub viie aasta jooksul alates esimeses lõigus nimetatud kuupäevast.

2. Taotlejate ja pakkujate suhtes, kes on esitanud valeandmeid, teinud olulisi vigu või pannud toime rikkumisi või pettusi, võib kohaldada ka rahatrahvi, mis moodustab 2–10% sõlmitava lepingu hinnangulisest kogumaksumusest.

Töövõtjate suhtes, kes on oma lepingulisi kohustusi olulisel määral rikkunud, võib kohaldada rahatrahvi, mis moodustab 2–10% kõnealuse lepingu kogumaksumusest.

Seda määra võib suurendada 4–20%ni, kui rikkumine kordub viie aasta jooksul alates lõike 1 esimeses lõigus nimetatud kuupäevast.

3. Institutsioon võtab haldus- ja rahalise karistuse määramisel eelkõige arvesse artikli 133a lõikes 1 osutatud asjaolusid."

97. Artikli 140 lõike 3 esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

“Kui rakendatakse piiratud menetlust, artiklis 125b nimetatud võistlevaid läbirääkimisi või väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlust, mis käsitleb artiklis 158 sätestatud künnistest suurema maksumusega lepinguid, peab osalemistaotluste vastuvõtmise tähtaeg olema vähemalt kolmkümmend seitse päeva alates hanketeate saatmiskuupäevast.“

98. Artikli 146 lõike 1 esimesele lõigule lisatakse järgmine lause:

“Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib siiski otsustada, et hindamiskomisjon hindab ja järjestab ainult lepingu sõlmimise kriteeriume ning menetlusest kõrvalejätmise ja valikukriteeriume hinnatakse muul sellisel asjakohasel viisil, mis tagab huvide konflikti puudumise."

99. Artiklit 147 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1. Nõuetele vastavateks kuulutatud osalemistaotluste ja pakkumiste hindamise ja järjestamise kohta koostatakse protokoll, mis kuupäevastatakse. Protokollile kirjutavad alla kõik hindamiskomisjoni liikmed ja, kui hindamiskomisjonile ei ole antud menetlusest kõrvalejätmise ja valikukriteeriumide hindamise ja järjestamise kohustust, isikud, kellele vastutav eelarvevahendite käsutaja selle kohustuse on andnud. Protokoll säilitatakse hilisemaks kasutamiseks.“;

b) lõikele 3 lisatakse järgmine lõik:

„Institutsioonidevahelise hankemenetluse korral teeb esimeses lõigus nimetatud otsuse hankemenetluse eest vastutav tellija.”

100. Artiklit 149 muudetakse järgmiselt:

a) pealkiri asendatakse järgmisega:

"Artikkel 149Teave taotlejatele ja pakkujatele(Finantsmääruse artikli 100 lõige 2 ning artiklid 101 ja 105)"

b) lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

i) esimene lõik asendatakse järgmisega:"Lepingute puhul, mille ühenduse institutsioonid sõlmivad oma huvides, mille maksumus on suurem artiklis 158 nimetatud künnistest või nendega võrdne ja mis ei ole direktiivi 2004/18/EÜ kohaldamisalast välja arvatud, teavitab tellija kõiki edutuid taotlejaid või pakkujaid üheaegselt, teavitades neist igaühte eraldi posti ja faksi või e-posti teel sellest, et nende taotlus või pakkumine on tagasi lükatud:

a) vahetult pärast menetlusest kõrvalejätmise ja valikukriteeriumide kohta otsuse tegemist ja enne lepingu sõlmimise otsuse tegemist või

b) lepingu sõlmimise ja pakkumiste tagasilükkamise otsuste puhul niipea, kui see on pärast lepingu sõlmimise otsuse tegemist võimalik ja hiljemalt sellele järgneva nädala jooksul.Kõigil juhtudel osutab tellija põhjustele, miks pakkumine või taotlus tagasi lükati, ning sellele, millised on kättesaadavad õiguskaitsevahendid."

ii) neljas lõik jäetakse välja.

101. Lisatakse artikkel 149a:

"Artikkel 149aLepingule allakirjutamine(Finantsmääruse artiklid 100 ja 105)

Lepingu rakendamine algab alles pärast lepingule allakirjutamist."

102. Artiklit 155 muudetakse järgmiselt:

a) lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

"Kui see on asjakohane, tehniliselt teostatav ja kuluefektiivne, tuleb artiklis 158 sätestatud künnistega võrdse või neist suurema maksumusega lepingud sõlmida samaaegselt eraldi osades."

b) lisatakse lõige 4:

"Lepingu sõlmimisel eraldi osades, hinnatakse pakkujaid iga osa puhul eraldi." Kui mitme osa kohta sõlmitakse leping sama pakkujaga, piisab ühe, kõiki neid osi hõlmava lepingu sõlmimisest."

103. Lisatakse artikkel 158a:

"Artikkel 158aLepingu sõlmimisele eelnev ooteperiood(Finantsmääruse artikkel 105)

1. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, kirjutab tellija eduka pakkujaga lepingule või direktiivi 2004/18/EÜ kohase raamlepingule alla pärast kümne päeva möödumist:

a) lepingu sõlmimise otsuste ja tagasilükkamise otsuste samaaegselt väljasaatmise kuupäevast või

b) artiklis 118 nimetatud lepingu sõlmimise teate Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgnevast päevast, kui leping või raamleping on sõlmitud väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse teel.Tellija võib vajadusel lepingu sõlmimise peatada täiendavaks kontrollimiseks, kui see on õigustatud edutute või kahju kandnud pakkujate nõudmiste või märkuste või muu saadud asjakohase teabe alusel. Nõudmised ja märkused või muu asjakohane teave peab olema saadud kümne kalendripäeva jooksul lepingu sõlmimise ja tagasilükkamise otsustest teatamisest või, kui see on asjakohane, siis hanketeate avaldamisest arvates. Peatamise korral teavitatakse kõiki taotlejaid või pakkujaid kolme tööpäeva jooksul pärast peatamisotsust.

Kõik enne kümne kalendripäevase perioodi lõppu sõlmitud lepingud on tühised, välja arvatud lõikes 2 esitatud juhtudel.

2. Lepingu sõlmimisele eelnevat kümne kalendripäevast perioodi ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a) avatud menetluste puhul, kus on esitatud ainult üks pakkumine;

b) piiratud või väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluste puhul, kui pakkuja, kellega leping kavatsetakse sõlmida, on ainus, kes vastab menetlusest kõrvalejätmise ja valikukriteeriumidele, tingimusel et artikli 149 lõike 3 esimese lõigu punkti a kohaselt on teisi taotlejaid või pakkujaid sellest, mis alusel nad kõrvale jäeti või tagasi lükati, teavitatud vahetult pärast vastavate otsuste vastuvõtmist menetlusest kõrvalejätmise ja valikukriteeriumide kohaselt;

c) raamlepingul põhinevate konkreetsete lepingute puhul, mille juures kohaldatakse raamlepingus sätestatud tingimusi, ilma konkurssi uuesti alustamata;

d) artikli 126 lõike 1 punktis c osutatud äärmiselt kiireloomuliste olukordade puhul."

104. Artikli 160 lõike 1 teine lõik ning lõiked 2 ja 3 jäetakse välja.

105. Lisatakse artiklid 160a, 160b, 160c, 160d ja 160e:

"Artikkel 160a Liikmemaksud (Finantsmääruse artikkel 108)

Finantsmääruse artikli 108 lõike 2 punktis d nimetatud liikmemaksud on summad, mida makstakse organisatsioonidele, mille liikmed ühendused on, kooskõlas eelarveotsuste ja asjaomase organisatsiooni kehtestatud maksetingimustega.”

Artikkel 160bKapitaliosalused(Finantsmääruse artikkel 108)

Finantsmääruse artikli 108 lõigetes 2 ja 3 kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) kapitaliosalus – osalus organisatsioonis või ettevõttes investeeringute kaudu, kusjuures investeeringult saadud tulu sõltub organisatsiooni või ettevõtte kasumlikkusest;

b) osalus aktsiakapitalis – kapitaliosalus organisatsiooni või ettevõtte aktsiate kaudu;

c) omakapitaliinvesteeringud – investoripoolne kapitali andmine ettevõtte käsutusse ettevõtte osalise omandiõiguse vastu, kusjuures investor võib lisaks osaleda teataval määral ka ettevõtte juhtimises ja tulevase kasumi jaotamises;

d) kvaasiomakapitali kaudu rahastamine – rahastamisliik, mis hõlmab üldiselt nii omakapitali kui ka võlgu, mille puhul omakapital võimaldab investoril saavutada ettevõtte edu korral suure tulumäära ja/või mille puhul võlgadega kaasneb hinnalisand, mis suurendab investori tulu.

e) riskiga seotud instrument – finantsinstrument, mis tagab kindlaksmääratud riski maandamise kas täielikult või osaliselt, võides seda teha ka kokkulepitud tasu eest."

"Artikkel 160cErieeskirjad(Finantsmääruse artikli 108 lõige 3)

1. Kui komisjon annab finantsmääruse artikli 108 lõike 3 punktides a ja b nimetatud toetusi eelarve otsese tsentraliseeritud täitmise raames, kohaldatakse nende suhtes käesoleva jaotise sätteid, välja arvatud järgmised sätted:

a) artiklis 165 sätestatud kasumi taotlemist keelav eeskiri;

b) artiklis 172 sätestatud kaasrahastamise nõue;

c) meetmete puhul, mille eesmärk on tugevdada abisaaja finantssuutlikkust või toota tulu, artikli 173 lõikes 4 nimetatud hinnang taotleja rahalise suutlikkuse kohta;

d) artiklis 182 sätestatud ettemaksetagatise nõue.

Esimese lõigu kohaldamine ei mõjuta asjaomaste toetustega seotud arvepidamist, mille üle otsustab peaarvepidaja kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega.

2. Osamaksude tasumise puhul tagab vastutav eelarvevahendite käsutaja, et osamaksu saajaga on kooskõlastatud asjakohane kord, milles on määratletud maksmise ja kontrollimisega seotud üksikasjad.”

"Artikkel 160dAuhinnad(Finantsmääruse artikli 109 lõike 3 punkt b)

Finantsmääruse artikli 109 lõike 3 punkti b kohaldamisel on auhind hüvitus konkursil osalemise eest.

Auhinna määrab žürii, kellel on vabadus otsustada auhinna määramise üle sõltuvalt konkursieeskirjade kohaselt osalejate kvaliteedile antud hinnangust.

Auhinna suurus ei ole seotud selle saaja kantud kuludega.

Auhinna määramise tingimused ja kriteeriumid ning auhinna suurus nähakse ette konkursieeskirjades.“

"Artikkel 160eLepingu ja otsuse rakendamine toetuste andmisel(Finantsmääruse artikli 108 lõige 1)

1. Iga-aastases tööprogrammis määratakse iga ühenduse programmi või meetme puhul, kas selle raames antakse toetusi otsuse või ka kirjaliku lepingu alusel.

2. Selle määramisel, millist vahendit (st kas otsust või lepingut) kasutada, võetakse arvesse järgnevat:

- abisaajate võrdne kohtlemine ja mittediskrimineerimine, eelkõige kodakondsuse ja geograafilise asukoha alusel;

- kõnealuse vahendi ühtsus sama ühenduse programmi või meetme puhul kasutatavate teiste vahenditega;

- rahastatavate meetmete või tööprogrammide sisu keerukus ja standardiseeritus.

3. Mitme eelarvevahendite käsutaja hallatavate programmide puhul määratakse kasutatav vahend nimetatud vastutavate eelarvevahendite käsutajate omavahelise konsultatsiooni tulemusena."

106. Artikkel 163 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 163Koostööpartnerid(Finantsmääruse artikkel 108)

1. Konkreetsed toetused võivad olla osa raampartnerlusest.

2. Raampartnerluse näol võidakse panna alus komisjoni ja toetuse saajate vahelisele pikaajalisele koostööle. See võib olla partnerluse raamlepingu või partnerluse raamotsuse vormis.

Partnerluse raamlepingus või -otsuses määratakse kindlaks ühised eesmärgid, kavandatud ühekordsete meetmete või kinnitatud iga-aastase tööprogrammi osaks olevate meetmete laad, eritoetuste andmise kord käesoleva jaotise põhimõtete ja menetlusnõuete kohaselt ning iga lepinguosalise üldised õigused ja kohustused erilepingute või -otsuste kohaselt.

Niisuguse partnerluse kestus võib olla kuni neli aastat, välja arvatud erandjuhtudel, kui see on raampartnerluse eesmärgi puhul õigustatud.

Eelarvevahendite käsutajad ei või partnerluse raamlepinguid ega -otsuseid põhjendamatult kasutada või kasutada neid viisil, mille eesmärk või mõju on vastuolus läbipaistvuse või taotlejate võrdse kohtlemise põhimõttega.

3. Partnerluse raamlepinguid ja -otsuseid käsitletakse pakkumismenetluse puhul toetustena; nende suhtes kohaldatakse artiklis 167 nimetatud eelneva avaldamise menetlust.

4. Partnerluse raamlepingul või -otsusel põhinevaid eritoetusi antakse nendes lepingutes või otsustes sätestatud menetluste alusel käesoleva jaotise põhimõtete kohaselt.

Nende suhtes kohaldatakse artiklis 169 sätestatud järelteatamismenetlust."

107. Artiklit 164 muudetakse järgmiselt:

a) lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i) esimene lause asendatakse järgmisega:

“1. Otsuses või toetuslepingus sätestatakse eelkõige:"

ii) punkt d asendatakse järgmisega:

"d) meetme hinnanguline kogumaksumus ja ettenähtud ühenduse toetus üldise absoluutväärtusena väljendatud ülemmäärana, mida täiendatakse vastavalt vajadusele järgmiste andmetega:

i) finantsmääruse artikli 108a lõike 1 punktis a nimetatud juhul meetme või heakskiidetud tööprogrammi kulude rahastamise ülemmäär;

“ii) finantsmääruse artikli 108a lõike 1 punktides b ja c nimetatud ühekordsed või kindlasummalised maksed;

iii) i ja ii kombinatsioon;“

iii) punktid f ja g asendatakse järgmistega:

"f) üldtingimused, mida kohaldatakse kõikide seda tüüpi lepingute või otsuste suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001[13] kohaselt, näiteks abisaaja nõustumine komisjoni, OLAFi ja kontrollikoja tehtava auditiga ning artiklis 169 nimetatud järelteatamisega seotud eeskirjad; toetuslepingute puhul täpsustatakse nendes üldtingimustes eelkõige:

i) et toetuslepingu suhtes kohaldatakse ühenduse õigust, mida täiendab vastavalt vajadusele toetuslepingus täpsustatud siseriiklik õigus;

ii) vaidluste lahendamiseks pädev kohus;

g) hinnanguline üldeelarve;”

iv) lisatakse punkt ga:

"ga) vastavalt vajadusele meetme või heakskiidetud tööprogrammi ja/või finantsmääruse artikli 108a lõikes 1 nimetatud ühekordse või kindlasummalise makse abikõlblike kulude üksikasjalik kirjeldus;”

b) lõige 2 asendatakse järgmisega:

"Artiklis 163 nimetatud juhtudel täpsustatakse käesoleva artikli lõike 1 punktides a, b, punkti c alapunktis i, punkti d alapunktis ii, punktides f, h, i ja j nimetatud teavet partnerluse raamotsuses või partnerluse raamlepingus.

Konkreetses lepingus või otsuses esitatakse lõike 1 punktides a–e, g ja ga ning vajadusel punktis i nimetatud teave."

108. Artikli 165 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

“1. Iga abisaaja puhul määratletakse kasum järgmiselt:

a) meetmetoetuse puhul abisaaja tuludena, millest on lahutatud kulud, mille ta on kandnud lõppmakse taotluse esitamise ajaks;

b) tegevustoetuse puhul abisaaja tegevuseelarve ülejääk.

2. Ühekordsete ja kindlasummaliste maksete artikli 181 kohasel määramisel võetakse aluseks kulud või kulude kategooria, millega need seotud on ja mis on määratud kindlaks statistiliste või muude objektiivsete andmete põhjal nii, et välistada a priori kasum. Komisjon hindab neid summasid samadel alustel uuesti iga kahe aasta järel ja vajaduse korral korrigeerib neid.

Sel juhul kontrollitakse iga toetuse puhul kasumi mittetaotlemist summade kindlaksmääramisel.

Kui makse määramise aluseks olnud sündmuse järelkontrolli tulemusel selgub, et seda sündmust ei toimunud ja abisaajale on tehtud põhjendamatu ühekordne või kindlasummaline makse, on komisjonil õigus nõuda ühekordne või kindlasummaline makse tagasi ja ühekordse või kindlasummalise makse kohta esitatud valeandmete puhul määrata rahatrahv, mille suurus on kuni 50% ühekordse või kindlasummalise makse kogusummast.

Sellised kontrollid ei piira tegelike kulude kontrollimist ja tõendamist, mis on nõutav toetuste või osa selliste kombineeritud vormides toetuste maksmisel, mis seisnevad teatava protsendi abikõlblike kulude hüvitamises."

109. Lisatakse artikkel 165a:

"Artikkel 165aKaasrahastamise nõue(Finantsmääruse artikkel 109)

1. Kaasrahastamise puhul peab osa meetme kuludest või üksuse jooksvad kulud kandma toetuse saaja või peab need kandma muudest saadud vahenditest kui ühenduse vahendid.

2. Toetuste puhul, mis on mõnes artikli 108a lõike 1 punktis b või c nimetatud vormis, või nende kombinatsiooni puhul hinnatakse kaasrahastamist üksnes toetustaotluse hindamise etapis."

110. Artikli 166 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

"Iga-aastase toetuste andmise tööprogrammi koostab vastutav eelarvevahendite käsutaja. Institutsioon võtab kõnealuse programmi vastu ja see avaldatakse institutsiooni toetuste veebisaidil niipea kui võimalik, vajadusel eelneval aastal ja hiljemalt iga eelarveaasta 31. märtsil."

111. Artiklit 167 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

“b) finantsmääruse artiklites 114 ja 115 nimetatud toetuste tingimustele vastavuse, menetlusest kõrvalejätmise, valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumid ning asjakohased tõendavad dokumendid;"

b) lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2. Pakkumiskutsed avaldatakse Euroopa institutsioonide veebisaidil ja vajadusel muude asjakohaste meediakanalite kaudu, sealhulgas Euroopa Liidu Teatajas, et tagada nende võimalikult laiaulatuslik levik võimalike abisaajate hulgas. Pakkumiskutse sisus tehtud muudatused avaldatakse samadel tingimustel."

112. Artikli 168 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 1 punkt d asendatakse järgmisega;

“d) asutustele, kes on põhiõigusaktis määratletud abisaajatena finantsmääruse artikli 49 tähenduses."

b) lisatakse punktid e ja f:

"e) teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse puhul finantsmääruse artiklis 110 osutatud iga-aastases tööprogrammis nimetatud asutustele, kui põhiõigusaktis on see võimalus selgesõnaliselt ette nähtud, tingimusel et projekt ei kuulu pakkumiskutse raamesse;

f) erilaadsete meetmete jaoks, mida võib rakendada ainult teatud tüüpi organ oma tehnilise pädevuse, kõrge spetsialiseerituse taseme või haldusvolituste baasil, tingimusel et asjaomased meetmed ei jää pakkumiskutse raamesse. Need juhud tuleb toetuse andmise otsuses nõuetekohaselt põhjendada.”

113. Artiklit 169 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

"c) antud toetuse summa ja, välja arvatud finantsmääruse artikli 108a lõike 1 punktides b ja c nimetatud ühekordsete või kindlasummaliste maksete puhul, meetme või heakskiidetud tööprogrammi toetuse tingimustele vastavate kulude rahastamise määr.“

b) lisatakse lõige 3:

“3. lõike 2 kohase avaldamise järel saadab komisjon eelarvepädevate institutsioonide nõudmisel neile aruande järgneva kohta:

a) taotlejate arv eelneval aastal;

b) edukate taotluste arv ja protsent pakkumiskutse kohta;

c) menetluse keskmine kestus alates pakkumiskutse avaldamisest kuni toetuse andmiseni."

114. Lisatakse artikkel 169a:

"Artikkel 169aTaotlejate teavitamine(Finantsmääruse artikkel 110)

Komisjon annab taotlejatele teavet ja nõuandeid järgmiste vahendite kaudu:

a) kehtestab sarnaste toetuste taotlusvormidele ühised standardid ja jälgib taotlusvormide suurust ja loetavust;

b) annab võimalikele taotlejatele teavet eelkõige seminaride ja käsiraamatute vormis;

c) säilitab artiklis 64 osutatud juriidilise isiku arvestusraamatus abisaajate kohta püsivaid andmeid."

115. Artiklile 172 lisatakse lõige 4:

“4. Kaasrahastamise põhimõte loetakse järgituks, kui ühenduse osamaksu eesmärk on katta finantseerimisasutuse teatavad halduskulud, sealhulgas vajaduse korral muutuva suurusega hüvitise kaudu, mis koosneb tulemuspõhisest toetusest seoses sellise projekti või programmi haldamisega, mis moodustab lahutamatu terviku.”

116. Lisatakse artikkel 172a:

"Artikkel 172aAbikõlblikud kulud(Finantsmääruse artikkel 113)

1. Abikõlblikud kulud on toetuse saaja kantud kulud, mis vastavad kõigile järgmistele kriteeriumidele:

a) need on seotud toetuse kasutamise eesmärgiga;

b) need on näidatud meetme või tööprogrammi hinnangulises üldeelarves;

c) need on vajalikud lepingu esemeks oleva meetme või tööprogrammi rakendamiseks;

d) abisaaja peavad olema need tegelikult kandnud ja need peavad olema kirjendatud tema raamatupidamises vastavalt kehtivatele raamatupidamispõhimõtetele ning deklareeritud vastavalt kehtivate maksualaste ja sotsiaalõigusaktide nõuetele;

e) need peavad olema tuvastatavad ja kontrollitavad;

f) need peavad olema mõistlikud, õigustatud ja vastama usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetele, eelkõige ökonoomsuse ja kuluefektiivsuse poolest;

g) välja arvatud auditite puhul, peavad need olema tekkinud meetme või tööprogrammi rakendamise käigus.

2. Ilma et see piiraks lõike 1 ja põhiõigusakti sätete kohaldamist, võib vastutav eelarvevahendite käsutaja abikõlblikuks lugeda järgneva:

a) kulud, mis on seotud pangatagatise või sellega samaväärse tagatisega, mille abisaaja peab esitama vastavalt finantsmääruse artiklile 118;

b) kulud, mis on seotud välisaudititega, mille tegemist vastutav eelarvevahendite käsutaja nõuab kas rahastamis- või maksetaotluse korral;

c) tasutud käibemaks, mida ei saa kehtiva siseriikliku õiguse alusel abisaajale tagastada;

d) amortisatsioonikulud, tingimusel et abisaaja on need tegelikult kandnud;

e) halduskulud, personali- ja seadmete kulud, sealhulgas riigiametnike palgakulud selles ulatuses, mil need seonduvad tegevusega, mida asjaomane ametiasutus asjaomase projekti mitterakendamisel ei teostaks."

117. Lisatakse artikkel 172b:

"Artikkel 172bRahastamistaotlused(Finantsmääruse artikkel 114)

1. Toetustaotluste esitamise korra määrab vastutav eelarvevahendite käsutaja, kes võib valida nende esitamise meetodi. Toetustaotlusi võib esitada kirja teel või elektrooniliselt.

Valitud sidevahendid ei tohi oma laadilt olla diskrimineerivad ega piirata taotlejate juurdepääsu hankemenetlusele.

Valitud sidevahendid peavad tagama järgmiste tingimuste täitmise:

a) kõik esitatud pakkumised ja taotlused peavad sisaldama kogu teavet, mis on vajalik nende hindamiseks;

b) säilitama peab andmete terviklikkuse;

c) säilitama peab pakkumiste konfidentsiaalsuse.

Punkti c kohaldamisel vaatab vastutav eelarvevahendite käsutaja taotluste sisu läbi alles pärast nende esitamise tähtaja möödumist.

Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib nõuda, et elektroonilistelt saadetud pakkumised kannaksid täiustatud elektroonilist allkirja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/93/EÜ tähenduses.

2. Kui vastutav eelarvevahendite käsutaja lubab taotlusi esitada elektrooniliselt, ei tohi selleks kasutatavad vahendid ja nende tehnilised omadused olla oma laadilt diskrimineerivad, vaid need peavad olema üldkättesaadavad ja ühilduma üldkasutatavate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia toodetega. Taotlejatele tehakse kättesaadavaks teave taotluste esitamiseks vajalike tehniliste näitajate, sealhulgas krüpteerimise kohta.

Lisaks sellele peavad taotluste elektroonilise vastuvõtmise vahendid tagama turvalisuse ja konfidentsiaalsuse.

3. Taotluste edastamisel kirja teel võivad pakkujad võivad taotlejad valida nende järgmiste esitamise viiside vahel:

a) posti või kulleri teel, mille puhul tuleb pakkumiskutses märkida, et tõenduseks loetakse saatmiskuupäeva, postitemplit või vastuvõtukviitungil olevat kuupäeva;

b) isiklikult üleandmine institutsiooni ruumides kas taotleja poolt isiklikult või tema esindaja poolt; sel juhul täpsustatakse pakkumiskutses osakond, kuhu taotlused tuleb allkirjastatud ja kuupäevastatud kviitungi vastu esitada.

118. Artikli 173 lõige 3 asendatakse järgmisega:

“3. Taotlusele lisatud meetme eelarves või tegevuseelarves peavad tulud ja kulud olema tasakaalus, piiramata sealjuures vahetuskursi võimalikke muutusi käsitlevaid sätteid, ning selles tuleb esitada kulud, mis vastavad ühenduse eelarvest rahastamise tingimustele.”

119. Artikkel 174 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 174Tõendid menetlusest kõrvalejätmise põhjuste puudumise kohta(Finantsmääruse artikkel 114)

Taotlejad kinnitavad vandega, et nad ei ole mõnes finantsmääruse artikli 93 lõikes 1 ega artiklis 94 loetletud olukorras. Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib riskianalüüsi alusel nõuda artiklis 134 nimetatud tõendite esitamist. Taotlejad peavad need tõendid esitama, välja arvatud juhul, kui see on vastutava eelarvevahendite käsutaja heakskiidetud põhjusel praktiliselt võimatu.“

120. Lisatakse artikkel 174a:

"Artikkel 174aTaotlejad, kes ei ole juriidilised isikud(Finantsmääruse artikkel 114)

Kui toetustaotluse esitab taotleja, kes ei ole finantsmääruse artikli 114 lõike 2 teise lõigu kohaselt juriidiline isik, peavad tema esindajad tõendama, et nad on volitatud võtma taotleja nimel juriidilisi kohustusi, ja pakkuma juriidiliste isikute esitatud tagatistega võrdväärseid finantstagatisi.

121. Artikkel 175 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 175Rahalised ja halduskaristused(Finantsmääruse artikkel 114)

Taotlejatele, kes on esitanud valeandmeid, teinud olulisi vigu või toime pannud rikkumisi või pettusi, võib määrata rahatrahve ja/või haldustrahve artiklis 134a ettenähtud tingimustel võrdeliselt asjaomaste toetuste maksumusega.

Selliseid raha- või haldustrahve või mõlemaid võib määrata ka abisaajatele, kes on oluliselt rikkunud oma lepingulisi kohustusi.”

122. Lisatakse artikkel 175a:

"Artikkel 175aToetuse andmise kriteeriumid(Finantsmääruse artikkel 114)

1. Toetuste andmise kriteeriumid avaldatakse pakkumiskutses.

2. Toetuse andmise kriteeriumidega määratakse kindlaks pakkumiskutses osalemise tingimused. Nende kriteeriumide kehtestamisel võetakse arvesse meetme eesmärke ja need peavad olema kooskõlas läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetega.”

123. Lisatakse artikkel 175b:

"Artikkel 175bVäga madala maksumusega toetused(Finantsmääruse artikli 114 lõige 3)

Väga madala maksumusega toetused määratletakse kui toetused, mille maksumus ei ületa 3500 eurot."

124. Artikli 176 lõikele 3 lisatakse järgmine lõik:

"Kui pakkumiskutses ei ole nõutud tõendavate dokumentide esitamist ja kui vastutaval eelarvevahendite käsutajal on taotlejate finantssuutlikkuse või tegevusvõime suhtes kahtlusi, nõuab ta neilt mis tahes asjakohaste dokumentide esitamist."

125. Artiklit 178 muudetakse järgmiselt:

a) lisatakse lõige 1a:

„1a. Vastutav eelarvevahendite käsutaja jagab vajadusel menetluse mitmeks etapiks. Menetlust reguleerivad eeskirjad tehakse teatavaks pakkumiskutses.Kui pakkumiskutses on täpsustatud kaheetapiline esitamismenetlus, nõutakse teises etapis täieliku pakkumise esitamist vaid neilt pakkujatelt, kelle pakkumised vastavad esimese etapi hindamiskriteeriumidele.Kui pakkumiskutses on täpsustatud kaheetapiline esitamismenetlus, lähevad edasiseks hindamiseks vaid need pakkumised, mis on läbinud esimese etapi hindamise piiratud arvu kriteeriumide alusel.Taotlejaid, kelle pakkumised mis tahes etapis kõrvale jäetakse, teavitatakse sellest finantsmääruse artikli 116 lõike 3 kohaselt.Menetluse iga järgnev etapp peab eelnevast selgelt eristuma.Kogu menetluse jooksul ei nõuta samade dokumentide ja teabe teistkordset esitamist."

b) lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2. Hindamiskomisjon või vajadusel vastutav eelarvevahendite käsutaja võib nõuda taotlejalt lisateabe esitamist või taotlusega seoses esitatud tõendavate dokumentide selgitamist, seda eelkõige ilmselgete oluliste vigade esinemisel.

Eelarvevahendite käsutaja peab menetluse kestel asjakohast registrit taotlejate kontaktandmete kohta."

126. Artikli 180 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:

"a) toetuste kohta, mis on antud meetmete jaoks, mille maksumus algab 750 000 eurost, kui maksetaotluste kumulatiivne summa on vähemalt 325 000 eurot;"

b) lõikele 3 lisatakse punkt d:

"d) mitme toetuse saajad, kes on esitanud eraldi tõendused, mis pakuvad nende nõuete koostamisel kasutatavate kontrollisüsteemide ja metoodika puhul samaväärseid tagatisi."

127. Lisatakse artikkel 180a:

"Artikkel 180aToetuse vormid(Finantsmääruse artikkel 108a)

1. Finantsmääruse artikli 108a lõike 1 punktis a nimetatud vormis ühenduse toetused arvutatakse abikõlblike kulude põhjal, mis on määratletud kui abisaaja tegelikult kantud otsesed kulud ja mille suhtes kohaldatakse hinnangulist esialgset eelarvet, mis esitatakse koos pakkumisega ja mis sisaldub toetuslepingus või -otsuses.

2. Finantsmääruse artikli 108a lõike 1 punktis b nimetatud ühekordsed maksed katavad üldises mõistes teatavad meetme rakendamiseks või abisaaja iga-aastaseks tegevuseks vajalikud kulud kooskõlas lepingu tingimustega ja prognoosi alusel.

3. Finantsmääruse artikli 108a lõike 1 punktis c nimetatud kindlasummalised maksed katavad teatavad kindlad kululiigid, mis on eelnevalt selgelt kindlaks määratud kas artikli 181 lõike 4 kohaselt eelnevalt kindlaksmääratud protsendimäära või ühikukulude astmestiku abil.“

128. Artikkel 181 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 181Ühekordne ja kindlasummaline rahastamine(Finantsmääruse artikkel 108a)

1. Komisjon võib oma otsusega lubada järgmiste summade kasutamist:

a) üks ühekordne makse või mitu ühekordset makset, mille ühikuhind on kuni 25 000 eurot, et katta abikõlblike kulude üht või mitut kategooriat;

b) kindlasummalised maksed majutuskuludeks ja lähetuse päevarahadeks, eelkõige personalieeskirjade lisas esitatud tabeli põhjal või nii, nagu komisjon need igal aastal heaks kiidab.

Komisjoni kõnealuse otsusega määratakse selliste maksete lubatud maksimaalne kogusumma toetuse või toetuseliigi kaupa.

2. Vajadusel lubatakse selliseid ühekordseid makseid, mille ühikuväärtus ületab 25 000 eurot, põhiõigusaktis, milles kehtestatakse toetuse määramise tingimused ja maksimumsummad.

Komisjon korrigeerib neid summasid iga kahe aasta järel statistiliste või muude objektiivsete andmete põhjal, nagu on sätestatud artikli 165 lõikes 2.

3. Toetuse andmise otsuse või toetuslepinguga võidakse lubada rahastada abisaaja kaudseid kulusid kindlasummaliste maksete vormis kuni 7% ulatuses meetme toetusele vastavatest üldkuludest, välja arvatud juhul, kui abisaajale makstakse ühenduse eelarvest tegevustoetust. 7% ülemmäära võib ületada komisjoni põhjendatud otsuse alusel.

4. Toetuse andmise otsus või toetusleping peab sisaldama kõiki vajalikke sätteid tegemaks kindlaks, et ühekordsete ja kindlasummaliste maksete tegemise tingimused on täidetud.”

129. Artikkel 184 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 184Rakenduslepingud(Finantsmääruse artikkel 120)

1. Ilma et see piiraks riigihankeid käsitleva direktiivi kohaldamist, kui toetatavate meetmete rakendamiseks on vaja sõlmida hankelepingud, sõlmivad abisaajad lepingu majanduslikult kõige soodsama pakkumise ehk parima hinna/kvaliteedi suhtega pakkumise alusel, vältides igasuguseid huvide konflikte.

2. Kui toetatavate meetmete rakendamine nõuab selliste hankelepingute sõlmimist, mille maksumus on üle 60 000 euro, võib vastutav eelarvevahendite käsutaja nõuda abisaajatelt lõikes 1 nimetatud eeskirjadele lisaks ka erieeskirjade täitmist. Need erieeskirjad põhinevad finantsmääruse eeskirjadel ja nende määramisel võetakse arvesse asjaomaste lepingute maksumust, ühenduse osamaksu suhtelist suurust meetme kogumaksumuse suhtes ja riski. Erieeskirjad lisatakse toetuse andmise otsusesse või toetuslepingusse.

130. Lisatakse artikkel 184a:

"Artikkel 184aKolmandatele isikutele rahalise toetuse andmine(Finantsmääruse artikli 120 lõige 2)

1. Tingimusel, et saavutada tahetavad eesmärgid või tulemused on finantsmääruse artikli 120 lõike 2 punktis b osutatud tingimuste kohaselt piisavalt üksikasjalikult määratletud, võib kaalutlusõiguse kasutamise võimalusi lugeda ammendunuks, kui toetuse andmise otsuses või toetuslepingus on täpsustatud ka järgnev:

a) kolmandatele isikutele makstava rahalise toetuse miinimum- ja maksimumsumma ja täpse summa määramise kriteeriumid;

b) erinevad tegevuse liigid, millele võib rahalist toetust anda, fikseeritud nimekirja alusel.

2. Artikli 120 lõike 2 punkti c kohaldamisel on rahalise toetuse maksimumsumma, mida abisaaja võib kolmandatele isikutele maksta, 100 000 eurot, kusjuures ühele kolmandale isikule võib maksta kuni 10 000 eurot."

131. Artiklile 185 lisatakse järgmine lõik:

“Eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruanne on finantsmääruse artiklis 121 nimetatud eelarve täitmise aruandest eraldiseisev dokument.”

132. Artiklis 187 asendatakse sõnad "artiklis 185" sõnadega "artiklis 121“.

133. Artikli 207 lõikes 1 asendatakse sõnad "artiklis 185" sõnadega "artiklis 121“.

134. Artikli 209 lõikes 1 asendatakse sõnad "artiklis 185" sõnadega "artiklis 121“.

135. Artiklis 210 asendatakse sõnad "artiklis 185" sõnadega "artiklis 121“.

136. Artikli 219 lõikes 1 asendatakse sõnad "EAGGF tagatisrahastuga" sõnadega "EAGFiga“.

137. Artiklis 225 asendatakse sõnad "artiklis 185" sõnadega "artiklis 121“.

138. II osa I jaotise pealkiri asendatakse järgmisega:

„I jaotis(Finantsmääruse II jaotis)Struktuurifondid, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Kalandusfond ja maaelu arengu põllumajandusfond"

139. Artiklis 228 asendatakse sõnad “Struktuurifonde ja Ühtekuuluvusfondi” sõnadega “Struktuurifonde, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Kalandusfondi ja maaelu arengu põllumajandusfondi”.

140. Artiklile 229 lisatakse lõige 7:

“7. Finantsmääruse artikli 160 lõikes 1a nimetatud saadaoleva summa eelarvestused saadetakse peaarvepidajale kirjendamiseks.“

141. Artikli 232 lõikes 1 asendatakse sõnad "artikli 164 lõikele 1" sõnadega "artiklile 56“.

142. Artikli 232 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

a) punktid a ja b asendatakse järgmistega:

"a) sätted, millega tagatakse finantsmääruse artikli 56 lõigetes 1 ja 2 ettenähtud kriteeriumide järgimine;“

"b) sätted, millega nähakse ette, et kui finantsmääruse artikli 56 lõigetes 1 ja 2 sätestatud miinimumkriteeriume enam ei järgita, võib komisjon lepingu täitmise peatada või lõpetada;“

b) punktis c asendatakse sõnad "artikli 53 lõikes 5" sõnadega "artiklis 53c“.

c) punkt d asendatakse järgmisega:

"d) sätted, mille alusel luuakse finantsmääruse artiklis 53c nimetatud ja artiklis 42 täpsustatud finantskorrektsioonimehhanismid, eelkõige seoses summade tagasinõudmisega tasaarvestuse teel, kui meede on täielikult detsentraliseeritud.“

143. Lisatakse artikkel 233a:

"Artikkel 233aAutomaatne kulukohustustest vabastamine(Finantsmääruse artikli 166 lõige 3)

1. Finantsmääruse artikli 166 lõike 3 punktis a sätestatud automaatse kulukohustustest vabastamise arvutamisel ei võeta arvesse järgnevat:

i) eelarveliste kulukohustuste see osa, mille kohta on esitatud kuludeklaratsioon, kuid mille tasumise on komisjon n+4 aasta 31. detsembriks katkestanud või peatanud;

ii) eelarveliste kulukohustuste see osa, mille puhul ei ole olnud võimalik makset teha või kuludeklaratsiooni esitada vääramatu jõu tõttu, mis programmi täitmist tõsiselt häirib. Siseriiklikud asutused, kes tuginevad vääramatule jõule, peavad näitama, millised on selle otsesed tagajärjed programmi või selle osa rakendamisele.

2. Automaatse kulukohustustest vabastamise ohu korral teavitab komisjon abi saavaid riike ja asjaomaseid asutusi sellest piisavalt varakult. Komisjon teavitab neid oma valduses olevale teabele vastavast asjaomasest summast. Abisaajariikidel on teabe kättesaamisest arvates aega kaks kuud kõnealuse summaga nõustumiseks või oma märkuste esitamiseks. Komisjon teostab automaatse kohustustest vabastamise hiljemalt üheksa kuud pärast finantsmääruse artikli 166 lõike 3 punktides a ja b sätestatud tähtaja möödumist.

3. Automaatse kulukohustustest vabastamise korral vähendatakse kõnealuse aasta kohta asjaomastele programmidele antavat ühenduse rahalist toetust automaatselt vabastatud kulukohustuste summa võrra. Abisaajariik esitab läbivaadatud rahastamiskava, milles abi vähendamine on vajadusel jaotatud prioriteetide ja meetmete vahel. Kui ta seda ei tee, vähendab komisjon igale prioriteedile eraldatud summasid proportsionaalselt."

144. Artiklit 237 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

“1. Artiklite 118-121, välja arvatud mõisted, artikli 122 lõigete 3 ja 4, artiklite 123, 126-129, artikli 131 lõigete 3-6, artikli 139 lõike 2, artiklite 140-146, artikli 148, artiklite 151 ja 152 ning artikli 158a sätteid ei kohaldata finantsmääruse artikli 167 lõike 1 punktides a ja b nimetatud tellijate või nende nimel sõlmitud hankelepingute suhtes."

b) lõige 3 jäetakse välja.

145. Artikli 240 lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

“3. Teade lepingu sõlmimise kohta saadetakse pärast lepingu allakirjutamist, välja arvatud juhul, kui leping on vajaduse korral salajaseks kuulutatud või kui lepingutäitmisega peavad kaasnema julgeolekualased erimeetmed või kui see on vajalik Euroopa Liidu oluliste huvide kaitseks või kui abisaajariik seda nõuab ja kui lepingu sõlmimise teate avaldamist ei loeta asjakohaseks."

146. Artikli 241 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

"alla 10 000 euro suuruse maksumusega lepinguid võib sõlmida ühe pakkumise alusel;"

147. Artikli 242 lõikele 1 lisatakse punkt h:

"h) lepingute puhul, mis on kuulutatud salajaseks või mille täitmisega peavad kaasnema julgeolekualased erimeetmed, või kui see on vajalik Euroopa Liidu või abisaajariigi oluliste huvide kaitseks."

148. Artiklit 243 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

"c) lepingud, mille maksumus on alla 60 000 euro: konkureeriv läbirääkimistega menetlus lõike 2 tähenduses."

b) lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:"Kuni 10 000 euro suuruse maksumusega lepinguid võib sõlmida ühe pakkumise alusel."

149. Artikli 244 lõikele 1 lisatakse punktid f–h:

"f) lepingute puhul, mis on kuulutatud salajaseks või mille täitmisega peavad kaasnema julgeolekualased erimeetmed, või kui see on vajalik Euroopa Liidu või abisaajariigi oluliste huvide kaitseks;

g) tooraineturul noteeritud ja sealt ostetud toodetest koosnevate tarnetega seotud lepingute puhul;

h) lepingute puhul, mis seonduvad ostudega, mis tehakse erakordselt soodsatel tingimustel tarnijalt, kes on oma äritegevust lõpetamas, või pankrotihalduritelt või likvideerijatelt võlausaldajaga sõlmitud kokkuleppe või muu samalaadse menetluse alusel vastavalt siseriiklikele õigusnormidele."

150. Artikli 245 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

"Kuni 10 000 euro suuruse maksumusega lepinguid võib sõlmida ühe pakkumise alusel."

151. Artikli 246 lõikele 1 lisatakse punkt e:

"e) lepingute puhul, mis on kuulutatud salajaseks või mille täitmisega peavad kaasnema julgeolekualased erimeetmed, või kui see on vajalik Euroopa Liidu või abisaajariigi oluliste huvide kaitseks."

152. Artiklit 253 muudetakse järgmiselt:

a) lõikele 1 lisatakse punkt e:

"e) kui ühenduse huvides on olla meetme puhul ainsaks toetuse andjaks ja eelkõige ühenduse meetme läbipaistvuse tagamiseks."

b) lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

"Lõike 1 punktis e nimetatud juhul tuleb põhjendused esitada aga komisjoni rahastamisotsuses."

153. Artikkel 258 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 258Institutsioonidepoolne delegeerimine institutsioonidevahelistele talitustele(Finantsmääruse artiklid 171 ja 174a)

Iga institutsioon vastutab eelarveliste kulukohustuste täitmise eest. Institutsioonid võivad delegeerida asjaomase institutsioonidevahelise talituse juhatajale kõik sellele järgnevad toimingud, eelkõige juriidilised kohustused, kulude tõendamise, maksete kinnitamise ja tulude haldamise, kehtestades sellise volituste delegeerimise piirid ja tingimused.“

154. Lisatakse artikkel 258a:

"Artikkel 258aEuroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitust käsitlevad erieeskirjad(Finantsmääruse artiklid 171 ja 174a)

Seoses ametlike väljaannete talitusega otsustab iga institutsioon ise oma väljaannete avaldamise üle.

Väljaannete müügist saadud puhastulu antakse finantsmääruse artikli 18 kohaselt taaskasutamiseks sihtotstarbelise tuluna asutusele, kes on nende väljaannete autor."

155. Artikkel 261 jäetakse välja.

156. II ossa lisatakse VI jaotis:

"VI JAOTIS(FINANTSMÄÄRUSE VII JAOTIS)EKSPERDID"

157. Lisatakse artikkel 265a.

"Artikkel 265aVäliseksperdid(Finantsmääruse artikkel 179a)

1. Artikli 158 lõike 1 punktis a kehtestatud künnistest väiksema maksumuse korral võib ülesannete jaoks, mille hulka eelkõige kuulub ettepanekutele hinnangute andmine ja tehniline tugi, valida väliseksperdid vastavalt lõikes 2 kirjeldatud menetlusele.

2. Osalemiskutse avaldatakse eelkõige Euroopa Liidu Teatajas või institutsiooni veebisaidil, et tagada potentsiaalsete taotlejate võimalikult laiaulatuslik teavitamine ja koostada ekspertide nimekiri.

Osalemiskutse alusel koostatud nimekiri kehtib kuni kolm aastat alates teate avaldamisest.

Huvitatud isik võib esitada taotluse igal ajal nimekirja kehtivuse jooksul, välja arvatud kehtivusaja viimase kolme kuu jooksul.

3. Väliseksperte ei loetleta lõikes 2 osutatud nimekirjas, kui nad on mõnes finantsmääruse artiklis 93 osutatud olukordadest.

4. Lõikes 2 nimetatud nimekirjas loetletud välisekspertide hulgast tehakse valik vastavalt nende suutlikkusele täita lõikes 1 nimetatud ülesandeid ning kooskõlas mittediskrimineerimise, võrdse kohtlemise ja huvide konflikti puudumise põhimõtetega."

158. Artikkel 269 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 269Ühinemiseelse abi detsentraliseeritud haldamine(Finantsmääruse artikkel 53c)

Seoses nõukogu määruses (EMÜ) nr 3906/89[14] ja nõukogu määruses (EÜ) nr 555/2000[15] nimetatud ühinemiseelse abiga ei kohaldata artiklis 35 sätestatud eelkontrolli käsitlevaid eeskirju kõnealuste kandidaatriikidega juba toimiva detsentraliseeritud haldamise suhtes."

159. Lisatakse artikkel 269a:

"Artikkel 269aÜleminekusätted(Finantsmääruse artiklid 30a ja 95)

Artikleid 23a, 23b ja 134a kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009."

160. Artikli 271 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1. Artiklites 54, 67, 119, 126, 128–130, 135, 151, 152, 164, 172, 173, 175b, 180, 181, 182, 226, 241, 243, 245 ja 250 esitatud künniseid ja summasid ajakohastatakse iga kolme aasta järel ühenduse tarbijahinnaindeksi muutuste alusel."

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Komisjoni nimel

komisjoni liige

[1] KOM(2006)213.

[2] SEK(2005) 1244.

[3] KOM(2006) 0009.

[4] Soovitus 86/198/ESTÜ, L 144, 29.5.1986, lk 40, vastu võetud pärast Euroopa Ühenduste Kohtu 17. mai 1983. aasta otsust kohtuasjas 168/82, [1983] EKL 1681.

[5] KOM(2006)195

[6] EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr […/…] (ELT L […], […], lk […]).

[7] ELT L […], […] lk […].

[8] ELT L […], […] lk […].

[9] EÜT C 316, 27.11.1995, lk 48.

[10] EÜT C 195, 25.6.1997, lk 1.

[11] EÜT L 351, 29.12.1998, lk 1.

[12] EÜT L 166, 28.6.1991, lk 77.

[13] EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

[14] EÜT L 375, 23.12.1989, lk 11

[15] EÜT L 68, 16.3.2000, lk 3