52006SC0025

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 11.1.2006

SEK(2006) 25 lõplik

Soovitus:

NÕUKOGU ARVAMUS

kooskõlas nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 9 kolmanda lõikega Tšehhi Vabariigi ajakohastatud lähenemisprogrammi kohta aastateks 2005–2008

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

Taust

1. juulil 1998 jõustunud stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil muuta valitsemissektori rahalised vahendid usaldusväärseks, mis on hindade stabiilsuse ning uute töökohtade loomist soodustava tugeva ja püsiva kasvu tingimuste tugevdamise vahendiks. 2005. aastal muudeti pakti esimest korda. Reformimisel tunnistati pakti kasulikkust eelarvedistsipliini kehtestamisel, kuid sooviti tugevdada nii pakti tõhusust ja selle mõju majandusele kui ka tagada riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus.

Nõukogu määruses (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta[1], mis moodustab osa paktist, on sätestatud, et liikmesriigid peavad esitama nõukogule ja komisjonile stabiilsus- või lähenemisprogrammid ja nende iga-aastased ajakohastatud versioonid (ühisraha kasutusele võtnud liikmesriigid peavad esitama (ajakohastatud) stabiilsusprogrammid ja ühisraha veel mitte kasutavad liikmesriigid peavad esitama (ajakohastatud) lähenemisprogrammid). Tšehhi Vabariik esitas esimese lähenemisprogrammi mais 2004. Vastavalt määrusele esitas nõukogu 5. juulil 2004 arvamuse komisjoni soovituse alusel ja pärast konsulteerimist majandus- ja rahanduskomiteega. Vastavalt samale menetlusele peab komisjon ajakohastatud stabiilsus- ja lähenemisprogramme hindama, majandus- ja rahanduskomitee neid kontrollima, samas kui nõukogul on õigus neid kontrollida.

Nimetatud programmides peavad liikmesriigid täpsustama oma keskmise pikkusega perioodi eesmärgid seoses eelarveseisundiga ja esitama poliitilised meetmed nende saavutamiseks ja hoidmiseks, sealhulgas asjakohased prognoosid majanduse kohta. Pakti reformimise järel peaks keskmise pikkusega perioodi eesmärk olema iga liikmesriigi puhul erinev, pidades silmas liidu majanduslikku ja eelarvelist mitmekesisust, sealhulgas jätkusuutlikkusega seotud eelarveriske. Reformi osaks on ka vajadus luua majanduse tõusuperioodidel kõrgendatud eelarvedistsipliini abil korrastatum lähenemine eelarvepoliitikas majandustsükli jooksul, samas kui ajutisel kõrvalekaldumisel keskmise pikkusega perioodi eesmärkidest või sellele eesmärgile suunatud kohandamiskavas tuleks arvestada olulisi struktuurireforme, millel on tõestatav mõju pikaajalisele jätkusuutlikkusele.

Võttes arvesse komisjoni talituste 2005. aasta sügise majandusprognoosi, tegevusjuhendit[2], potentsiaalse SKT ja tsükliliselt kohandatud eelarvetasakaalu ühiselt kokkulepitud hindamismetoodikat, 2005.–2008. aasta integreeritud suunistega hõlmatud majanduspoliitika üldsuuniste soovitusi, on komisjon kontrollinud Tšehhi Vabariigi hiljuti esitatud ajakohastatud lähenemisprogrammi ja võtnud alljärgneva hindamise põhjal vastu soovituse nõukogule asjakohase otsuse tegemiseks.

Hinnang

1. Tšehhi Vabariik esitas teise ajakohastatud lähenemisprogrammi 2005.–2008. aastaks 24. novembril 2005. Programmis on üldiselt järgitud uues tegevusjuhendis sätestatud stabiilsus- ja lähenemisprogrammide näidisstruktuuri ning esitatud kõik kohustuslikud ja suurem osa vabatahtlikke andmeid, mis on uue tegevusjuhendiga ette nähtud.

2. 5. juulil 2004 otsustas nõukogu, et Tšehhi Vabariigil on ülemäärane eelarvepuudujääk. Kooskõlas nõukogu sama kuupäeva soovitusega vastavalt artikli 104 lõikele 7 tuleb ülemäärane puudujääk parandada aastaks 2008. 18. jaanuari 2005. aasta arvamuses Tšehhi Vabariigi viimase lähenemisprogrammi kohta 2004.–2007. aastaks soovitas nõukogu Tšehhi Vabariigil „eraldada puudujäägi vähendamiseks rohkem tulusid, kui eelarves ette nähtud, ning järgida täpselt keskvalitsuse kulude keskmise pikkusega perioodi ülemmäärasid, mis muutuvad õiguslikult siduvaks alates 2006. aastast.“ Lisaks soovitati Tšehhi Vabariigil „kiirendada pensionireformi ja viia läbi tervishoiusüsteemi reform, et edendada riigi rahanduse keskmise pikkusega perioodi jätkusuutlikkust.“

3. Pärast edukaid majandusreforme ja stabiliseerumist 1990ndate aastate keskpaigas tabasid Tšehhi makromajandust tasakaalunihked, mis viisid välisvääringukriisini mais 1997 ja majanduslanguseni ajavahemikus 1997–1999. Laiaulatuslikud struktuurireformid finants- ja ettevõtlussektoris aitasid majandusel alates 2000. aastast taastuda. Sellest saadik on SKT keskmine reaalkasv aastas olnud umbes 3%, samas kui ELi keskmine aastane kasvumäär on 1,7%.

4. Programmis on esitatud makromajanduse prognooside kohta kolm stsenaariumit: alusstsenaarium, optimistlik stsenaarium ja pessimistlik stsenaarium. Alusstsenaariumit käsitatakse võrdlusstsenaariumina eelarveprognooside hindamisel. Selles eeldatakse, et aastane SKT reaalkasv on 2005. aastal 4,8%, 2006. aastal 4,4%, misjärel see langeb 4,25%ni ajavahemikus 2007–2008. See vastab üldjoontes komisjoni talituste 2005. aasta sügise prognoosidele aastateks 2005–2007. 2008. aasta prognoos ületab mõnevõrra komisjoni talituste hinnangut. Programmi aluseks olevat kasvuprognoosi võib pidada mõistlikuks ja programmi lõpuaastal isegi soodsaks. Potentsiaalse kasvu võimaliku ülehindamise tõttu võivad tsüklilised tingimused olla soodsamad, kui programmi prognoosidest nähtub. Eeldatakse, et inflatsioon tõuseb 1,5%lt 2005. aastal 2,2%le 2006. aastal ja langeb 2,0%le 2007. aastal, mis tundub suhteliselt optimistlik.

5. Krooni/euro vahetuskursi ligi 15%lise odavnemise järel ajavahemikus juuli 2002 kuni veebruar 2004 hakkas Tšehhi vääring sarnaselt teiste ümberkaudsete riikide vääringutega kindlalt kasvama kuni märtsini 2005 ja tugevnes euro suhtes 12%. Kasvu peatas ajutiselt vääringu odavnemine märtsis ja aprillis 2005, kuid kroon jätkas tõusuteed juunis 2005. Tšehhi pikaajalised intressimäärad on madalad. Pärast määrade langust 2004. aasta teisel poolel kõikus erinevus euroalaga 0 ja 40 baaspunkti vahel peaaegu kogu 2005. aasta jooksul. Lähenemisprogrammis on sätestatud, et Tšehhi Vabariik valmistub ühinema euroalaga 2010. aastal ja kinnitatud veel kord, et osalemine vahetuskursimehhanismis (ERM II) peaks piirduma lühima nõutava perioodiga. Hiljuti rahandusministeeriumi avaldatud soovituslikus ajakavas euroala täieliku liikmelisuse saavutamiseks prognoositakse võimalikku ühinemist ERM IIga 2007. aasta teisel poolel.

6. Prognoositakse, et valitsemissektori eelarvepuudujääk on 2005. aastal 3,2% SKTst vastavalt komisjoni talituste 2005. aasta sügise majandusprognoosile, võrreldes eelmises ajakohastatud programmis kavandatud puudujäägiga 4,7% SKTst. Puudujääki peaks eelduste kohaselt mõjutama peamiselt keskvalitsuse eelarve täitmine, eelkõige seoses riigieelarvega, millesse on (kassapõhiselt) kirjendatud kavandatust rohkem maksutulu ja kulude tegemata jätmine umbes 1,5% ulatuses SKTst.

7. Ajakohastatud programmi eesmärk on vastavalt artikli 104 lõike 7 kohasele nõukogu otsusele vähendada 2008. aastaks valitsemissektori eelarvepuudujääki allapoole kontrollväärtust, mis on 3% SKT-st. Eelkõige prognoositakse puudujäägi vähenemist üle 2 protsendipunkti SKTst ajavahemikus 2005–2008 ning esmase puudujäägi vähenemist 2,3 protsendipunkti võrra. Kui jätta kõrvale 2005. aasta kahe ühekordse kulutuse mõju, peaks nominaalpuudujääk siiski paranema nimetatud ajavahemikus vaid 1 protsendipunkti võrra SKTst. Puudujäägi vähenemine kajastab peamiselt kulusuhte vähendamist (2,3 protsendipunkti võrra SKTsse) programmiperioodi jooksul, kogutulu on üldiselt sama (-0,2 protsendipunkti). Kavandatakse, et sellised kuluartiklid nagu riiklikud kulutused ja sotsiaalsiirded vähenevad protsendina SKTst kõige rohkem. Riiklikud investeeringud peaksid tugevalt kasvama: 5%lt SKTst 2004. aastal üle 6% SKTst 2008. aastal, mis on oluliselt üle ELi keskmise (2,5% SKTst 2005. aastal). Eelmise ajakohastatud programmiga võrreldes kinnitab novembris 2005 esitatud ajakohastatud programm kavandatud kohandamist, kuid oluliselt soodsama makromajandusliku stsenaariumi tingimustes.

8. Komisjoni talituste poolt programmi alusel vastavalt ühiselt kokkulepitud metoodikale tehtud arvutuste kohaselt peaks struktuuriline tasakaal paranema programmiperioodi jooksul vaid pisut (0,5 protsendipunkti võrra SKTst). Kavandatud eelarvemeetmete raskuskese on programmi lõpus ja suunatud aastatele, mil SKT lõhe peaks olema positiivne. Eeldatakse, et rahanduslik olukord tõepoolest halveneb 2006. aastal. Ajakohastatud programmis püstitatakse stabiilsuse ja kasvu paktis ette nähtud keskmise pikkusega perioodi eelarveseisundi eesmärgiks struktuuriline tasakaal umbes -1% SKTst, mida loodetakse saavutada 2012. aastaks.

9. Kuna programmi keskmise pikkusega perioodi eesmärk on alammäärast ambitsioonikam (eeldatavalt umbes 1,5% puudujääk SKTst), peaks selle saavutamine täitma ka kindlusvaru tagamise eesmärgi ülemäärase puudujäägi tekke korral. Programmi keskmise pikkusega perioodi eesmärk on sobiv, sest kajastab piisavalt võla suhet ja keskmist potentsiaalset SKT kasvu pikas plaanis.

10. Programmi eelarveprognooside riskid tunduvad olevat üldiselt tasakaalustatud. Samas viitavad andmed eelarve ettevaatliku koostamise kohta varasematel aastatel, et tulemused võivad olla kavandatust paremad (nagu 2004. aastal ja komisjoni talituste prognooside kohaselt ka 2005. aastal). Eelarve aluseks olnud kasvuprognoosid on üldiselt olnud realistlikud ja prognoosid maksude paindlikkuse kohta ettevaatlikud. Peale selle ei ole eelarvesse kirjendatud kulusid alati täies mahus tehtud, peamiselt võimaluse tõttu kanda üle eelmiste eelarveaastate kasutamata summad. Samas viidatakse programmis ka mitmetele (kavandatud) meetmetele sotsiaalsete kulude valdkonnas, mis pigem tõstaksid selle valdkonna kulusid, mitte ei langetaks, nagu programmis kavandatud. 2004. aastal kogunes kulude ülekandmisi rohkem kui 1% ulatuses SKTst ning komisjoni talitused prognoosivad nende mahu kasvamist 2005. aastal. Kui lisaks eelarvesse kirjendatud kuludele kasutataks ära ka märkimisväärsed ülekandmised, mida ei saa välistada eriti 2006. aastal, mil toimuvad valimised, võivad eelarve tulemused olla kavandatust kehvemad, eelkõige 2006. aastal. Lisaks tundub programmi viimase aasta kasvuprognoos soodne.

11. Seda riskihinnangut silmas pidades tunduvad programmi eelarvealased põhimõtted vastavat nõukogu soovitatud ülemäärase puudujäägi vähendamisele aastaks 2008, mis on programmi viimane aasta. Ettenähtud kohandamiskava struktuurilisi meetmeid saaks siiski rangemaks muuta, eriti kui arvestada võimalikke oodatust oluliselt paremaid tulemusi 2005. aastal ja kasvuprognooside tõstmist.

12. Eeldatakse, et ajavahemikus 2005–2008 tõuseb valitsemissektori võlg 0,5 protsendipunkti SKTsse ja jõuab 2008. aastal ligi 38%ni SKTsse, mis on oluliselt vähem kontrollväärtusest 60% SKTsse. Prognoositakse, et esmase puudujäägi negatiivse mõju kompenseerib suures osas positiivne lumepalliefekt, mis seisneb selles, et pisut tõusva kaudse intressimäära negatiivse mõju peaks SKT jätkuvalt kõrge nominaalkasv ülejäägiga korvama. Varude muutuste kohandamine peaks vähendama võla suurenemisest tekkivat mõju.

13. Tšehhi Vabariigi rahanduse jätkusuutlikkuse puhul on suured ohud, mis johtuvad vananeva elanikkonnaga seotud eelarvekulude prognoosist. Võla suhe on ELi seisukohast praegu suhteliselt madal, kuid suur puudujääk mõjutab kasvavat võla suhet pikaajalistes prognoosides aastani 2050 ja see tähendab suuremat ohtu võla jätkusuutlikkusele. Samas eeldatakse, et prognoositav suur pensionikulude kasv prognoosiperioodi jooksul koormab riigi rahandust märkimisväärselt. Riigi rahanduse kavandatud stabiliseerimise range rakendamine keskmise pikkusega perioodi jooksul ja edasine eelarveseisundi tugevdamine koos täiendavate struktuurireformidega vananemisega seotud kulutuste (eelkõige pensionid ja tervishoid) kasvu ohjamiseks on eriti tähtsad, et vähendada ohte riigi rahanduse jätkusuutlikkusele[3].

14. Riigi rahanduse valdkonnas kavandatud meetmed on üldiselt kooskõlas 2005.–2008. aasta integreeritud suunistega hõlmatud majanduspoliitika üldsuuniste soovitustega. Eelkõige nähakse programmis ette ülemäärase puudujäägi parandamine kooskõlas nõukogu soovitustega. Selles esitatakse ka meetmed majanduskasvu ja tööhõive tõstmisele suunatud ressursside jaotamise soodustamiseks, eelkõige avaliku sektori osatähtsuse vähendamisega majanduses ja maksukoormuse ümberlülitamisega otsestelt maksudelt kaudsetele maksudele. Kuigi valitsus on teadlik pikaajalise jätkusuutlikkuse probleemist, ei ole programmis esitatud konkreetseid meetmeid selle lahendamiseks.

15. Tšehhi Vabariigi riiklikus reformiprogrammis, mis esitati 14. oktoobril 2005 majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva uuendatud Lissaboni strateegia kontekstis, on pikaajaline jätkusuutlikkus püstitatud keskse probleemina, millel on mõju riigi rahandusele. Riiklikus reformiprogrammis sätestatud piiratud arvu konkreetsete reformimeetmete mõju eelarvele kajastub lähenemisprogrammi eelarveprognoosides. Lähenemisprogrammis riigi rahandusega seoses kavandatud meetmed on kooskõlas riiklikus reformiprogrammis ettenähtud meetmetega. Eelkõige on lähenemisprogrammis kavandatud meetmeid tööhõive ja majanduskasvu toetamiseks tulude ja kulude struktuuri muutmisega (eriti maksukoormuse ümberlülitamine otsestelt maksudelt kaudsetele maksudele ning valitsuse kulude ja siirete vähendamine) ning riiklike investeeringute prioriteetseks muutmisega, kuid selles ei ole esitatud konkreetseid reformimeetmeid pikaajalise jätkusuutlikkuse probleemi lahendamiseks. Programmis kavandatakse tugevdada keskmise pikkusega kulutuste piirmäärade osatähtsust siduvuse põhimõtte kohaldamisega riigi eelarve rubriikide ja riigi vahendite suhtes ning kohalike omavalitsuste kaasamisega eelarve koostamisse.

Eespool toodud hinnangut silmas pidades ja arvestades nõukogu poolt artikli 104 lõike 7 alusel 5. juulil 2004 antud soovitusi, peaks Tšehhi Vabariik:

i) tugevdama eelarve struktuurilise kohandamise meetmeid, pidades silmas väikest varu seoses 2008. aastaks (ülemäärase puudujäägi parandamise tähtaeg) kavandatud kontrollväärtusega ja et kasutada ära kasvuprognooside tõstmist, võrreldes nõukogu soovituse aluseks olnud prognoosidega;

ii) tõstma eelarve kavandamise kvaliteeti, eelkõige analüüsima kulude märkimisväärsete ülekandmiste põhjuseid ja tagama keskmise pikkusega perioodi kulude piirmäärasid;

iii) parandama riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust, eelkõige kiirendama pensionireformi ja algatama reformi tervishoiusüsteemis.

Soovitus:

NÕUKOGU ARVAMUS

kooskõlas nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 9 kolmanda lõikega Tšehhi Vabariigi ajakohastatud lähenemisprogrammi kohta aastateks 2005–2008

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta[4], eriti selle artikli 9 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni soovitust,

pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega

ON ESITANUD KÄESOLEVA ARVAMUSE:

16. [24. jaanuaril 2006] kontrollis nõukogu Tšehhi Vabariigi ajakohastatud lähenemisprogrammi, mis hõlmab aastaid 2005–2008. Programmis on üldiselt järgitud uues tegevusjuhendis stabiilsus- ja lähenemisprogrammide kohta ette nähtud näidisstruktuuri ning esitatud kõik kohustuslikud ja suurem osa vabatahtlikke andmeid, mis on uue tegevusjuhendiga sätestatud.

17. Pärast edukaid majandusreforme ja stabiliseerumist 1990ndate aastate keskpaigas tabasid Tšehhi makromajandust tasakaalunihked, mis viisid välisvääringukriisini mais 1997 ja majanduslanguseni ajavahemikus 1997–1999. Laiaulatuslikud struktuurireformid finants- ja ettevõtlussektoris aitasid majandusel alates 2000. aastast taastuda. Sellest saadik on SKT keskmine reaalkasv aastas olnud umbes 3%, samas kui ELi keskmine aastane kasvumäär on 1,7%. Programmis on esitatud kolm erinevat stsenaariumi makromajanduse ja eelarve prognooside kohta: optimistlik stsenaarium, alusstsenaarium ja pessimistlik stsenaarium. Alusstsenaariumit käsitatakse võrdlusstsenaariumina eelarveprognooside hindamisel, sest praegu olemasoleva teabega võrreldes tundub see põhinevat mõistlikel kasvuprognoosidel, mis on järgneval aastal pisut soodsamad. Selles kavandatakse SKT reaalkasvu nõrka langust 4,8%lt 2005. aastal keskmiselt 4,3%le kogu ülejäänud programmiperioodi jooksul. Potentsiaalse kasvu võimaliku ülehindamise tõttu võivad tsüklilised tingimused olla soodsamad, kui programmi prognoosidest nähtub. Programmi inflatsiooniprognoos tundub olevat madal.

18. 5. juulil 2004 otsustas nõukogu, et Tšehhi Vabariigil on ülemäärane eelarvepuudujääk. Kooskõlas nõukogu 5. juuli 2004. aasta soovitusega vastavalt artikli 104 lõikele 7 tuleb ülemäärane puudujääk parandada aastaks 2008. 18. jaanuari 2005. aasta arvamuses Tšehhi Vabariigi viimase lähenemisprogrammi kohta 2004.–2007. aastateks soovitas nõukogu Tšehhi Vabariigil „eraldada puudujäägi vähendamiseks rohkem tulusid, kui eelarves ette nähtud, ning järgida täpselt keskvalitsuse kulude keskmise pikkusega perioodi ülemmäärasid, mis muutuvad õiguslikult siduvaks alates 2006. aastast.“ Lisaks soovitati Tšehhi Vabariigil „kiirendada pensionireformi ja viia läbi tervishoiusüsteemi reform, et edendada riigi rahanduse keskmise pikkusega perioodi jätkusuutlikkust“.

19. Prognoositakse, et valitsemissektori eelarvepuudujääk on 2005. aastal 3,2% SKTst vastavalt komisjoni talituste 2005. aasta sügise majandusprognoosile, võrreldes eelmises ajakohastatud programmis kavandatud puudujäägiga 4,7% SKTst. Puudujääki peaks eelduste kohaselt mõjutama peamiselt keskvalitsuse eelarve täitmine, eelkõige seoses riigieelarvega, millesse on kirjendatud kavandatust rohkem maksutulu ja kulude tegemata jätmine umbes 1,5% ulatuses SKTst.

20. Programmi eesmärk on vastavalt artikli 104 lõike 7 kohasele nõukogu otsusele vähendada 2008. aastaks valitsemissektori eelarvepuudujääki allapoole kontrollväärtust, mis on 3% SKT-st. Eelkõige prognoositakse puudujäägi vähenemist üle 2 protsendipunkti SKTst ajavahemikus 2005–2008 ning esmase puudujäägi vähenemist 2,3 protsendipunkti võrra. Kui jätta kõrvale 2005. aasta kahe ühekordse kulutuse mõju, peaks nominaalpuudujääk siiski paranema nimetatud ajavahemikus vaid 1 protsendipunkti võrra SKTst. Puudujäägi vähenemine kajastab peamiselt kulusuhte vähendamist (2,3 protsendipunkti võrra SKTsse) programmiperioodi jooksul, kogutulu on üldiselt sama (-0,2 protsendipunkti). Kavandatakse, et sellised kuluartiklid nagu riiklikud kulutused ja sotsiaalsiirded vähenevad protsendina SKTst kõige rohkem. Riiklikud investeeringud peaksid tugevalt kasvama: 5%lt SKTst 2004. aastal üle 6% SKTst 2008. aastal, mis on oluliselt üle ELi keskmise (2,5% SKTst 2005. aastal). Eelmise ajakohastatud programmiga võrreldes kinnitab novembris 2005 esitatud ajakohastatud programm kavandatud kohandamist, kuid oluliselt soodsama makromajandusliku stsenaariumi tingimustes.

21. Kavandatakse, et struktuuriline tasakaal (s.t tsükliliselt kohandatud tasakaal, välja arvatud ühekordsed ja ajutised meetmed), mida arvutatakse vastavalt ühiselt kokkulepitud metoodikale, paraneb programmiperioodi jooksul 0,5% SKTst. Programmi eelarveseisundi keskmise pikkuse perioodi eesmärk on struktuuriline puudujääk umbes 1% SKTst, mida ei plaanita saavutada programmiperioodi jooksul. Kuna programmi keskmise pikkusega perioodi eesmärk on alammäärast ambitsioonikam (eeldatavalt umbes 1,5% puudujääk SKTst), peaks selle saavutamine täitma ka kindlusvaru tagamise eesmärgi ülemäärase puudujäägi tekke korral. Programmi keskmise pikkusega perioodi eesmärk on sobiv, sest kajastab piisavalt võla suhet ja keskmist potentsiaalset SKT kasvu pikas plaanis.

22. Programmi eelarveprognooside riskid tunduvad olevat üldiselt tasakaalustatud. Samas viitavad andmed eelarve ettevaatliku koostamise kohta varasematel aastatel, et tulemused võivad olla kavandatust paremad (nagu 2004. aastal ja komisjoni talituste prognooside kohaselt ka 2005. aastal). Eelarve aluseks olnud kasvuprognoosid on üldiselt olnud realistlikud ja prognoosid maksude paindlikkuse kohta ettevaatlikud. Peale selle ei ole eelarvesse kirjendatud kulusid alati täies mahus tehtud, peamiselt võimaluse tõttu kanda üle eelmiste eelarveaastate kasutamata summad. Samas viidatakse programmis ka mitmetele (kavandatud) meetmetele sotsiaalsete kulude valdkonnas, mis pigem tõstaksid selle valdkonna kulusid, mitte ei langetaks, nagu programmis kavandatud. 2004. aastal kogunes kulude ülekandmisi rohkem kui 1% ulatuses SKTst ning komisjoni talitused prognoosivad nende mahu kasvamist 2005. aastal. Kui lisaks eelarvesse kirjendatud kuludele kasutataks ära ka märkimisväärsed ülekandmised, mida ei saa välistada eriti 2006. aastal, mil toimuvad valimised, võivad eelarve tulemused olla kavandatust kehvemad, eelkõige 2006. aastal. Lisaks tundub programmi viimase aasta kasvuprognoos soodne.

23. Seda riskihinnangut silmas pidades tunduvad programmi eelarvealased põhimõtted vastavat nõukogu soovitatud ülemäärase puudujäägi vähendamisele aastaks 2008, mis on programmi viimane aasta. Ettenähtud kohandamiskava struktuurilisi meetmeid saaks siiski rangemaks muuta, eriti kui arvestada võimalikke oodatust oluliselt paremaid tulemusi 2005. aastal ja kasvuprognooside tõstmist.

24. Eeldatav võla suhe on 2005. aastal jõudnud 37,4%ni SKTsse, mis on oluliselt vähem asutamislepingus sätestatud 60%lisest kontrollväärtusest. Programmis kavandatakse võla suhte suurenemist 0,5 protsendipunkti võrra programmiperioodi jooksul.

25. Tšehhi Vabariigi rahanduse jätkusuutlikkuse puhul on suured ohud, mis johtuvad vananeva elanikkonnaga seotud eelarvekulude prognoosist. Võla suhe on ELi seisukohast praegu suhteliselt madal, kuid suur puudujääk mõjutab kasvavat võla suhet pikaajalistes prognoosides aastani 2050 ja see tähendab suuremat ohtu võla jätkusuutlikkusele. Samas eeldatakse, et prognoositav suur pensionikulude kasv prognoosiperioodi jooksul koormab riigi rahandust märkimisväärselt. Riigi rahanduse kavandatud stabiliseerimise range rakendamine keskmise pikkusega perioodi jooksul ja edasine eelarveseisundi tugevdamine koos täiendavate struktuurireformidega vananemisega seotud kulutuste (eelkõige pensionid ja tervishoid) kasvu ohjamiseks on eriti tähtsad, et vähendada ohte riigi rahanduse jätkusuutlikkusele[5].

26. Riigi rahanduse valdkonnas kavandatud meetmed on üldiselt kooskõlas 2005.–2008. aasta integreeritud suunistega hõlmatud majanduspoliitika üldsuuniste soovitustega. Eelkõige nähakse programmis ette ülemäärase puudujäägi parandamine kooskõlas nõukogu soovitustega. Selles esitatakse ka meetmed majanduskasvu ja tööhõive tõstmisele suunatud ressursside jaotamise soodustamiseks, eelkõige avaliku sektori osatähtsuse vähendamisega majanduses ja maksukoormuse ümberlülitamisega otsestelt maksudelt kaudsetele maksudele. Kuigi valitsus on teadlik pikaajalise jätkusuutlikkuse probleemist, ei ole programmis esitatud konkreetseid meetmeid selle lahendamiseks.

27. Tšehhi Vabariigi riiklikus reformiprogrammis, mis esitati 14. oktoobril 2005 majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva uuendatud Lissaboni strateegia kontekstis, on pikaajaline jätkusuutlikkus püstitatud keskse probleemina, millel on mõju riigi rahandusele. Riiklikus reformiprogrammis sätestatud piiratud arvu konkreetsete reformimeetmete mõju eelarvele kajastub lähenemisprogrammi eelarveprognoosides. Lähenemisprogrammis riigi rahandusega seoses kavandatud meetmed on kooskõlas riiklikus reformiprogrammis ettenähtud meetmetega. Eelkõige on lähenemisprogrammis kavandatud meetmeid tööhõive ja majanduskasvu toetamiseks tulude ja kulude struktuuri muutmisega (eriti maksukoormuse ümberlülitamine otsestelt maksudelt kaudsetele maksudele ning valitsuse kulude ja siirete vähendamine) ning riiklike investeeringute prioriteetseks muutmisega, kuid selles ei ole esitatud konkreetseid reformimeetmeid pikaajalise jätkusuutlikkuse probleemi lahendamiseks. Programmis kavandatakse tugevdada keskmise pikkusega kulutuste piirmäärade osatähtsust siduvuse põhimõtte kohaldamisega riigi eelarve rubriikide ja riigi vahendite suhtes ning kohalike omavalitsuste kaasamisega eelarve koostamisse.

Eespool toodud hinnangut silmas pidades ja arvestades artikli 104 lõike 7 alusel antud soovitusi, leiab nõukogu, et Tšehhi Vabariik peaks:

i) tugevdama eelarve struktuurilise kohandamise meetmeid, pidades silmas väikest varu seoses 2008. aastaks (ülemäärase puudujäägi parandamise tähtaeg) kavandatud kontrollväärtusega ja et kasutada ära kasvuprognooside tõstmist, võrreldes nõukogu soovituse aluseks olnud prognoosidega;

ii) tõstma eelarve kavandamise kvaliteeti, eelkõige analüüsima kulude märkimisväärsete ülekandmiste põhjuseid ja tagama keskmise pikkusega perioodi kulude piirmäärasid;

iii) parandama riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust, eelkõige kiirendama pensionireformi ja algatama reformi tervishoiusüsteemis.

Peamiste makromajanduslike ja eelarveprognooside võrdlus

2004 | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 |

Reaalne SKT (muutus, %) | LP nov 2005 | 4.4 | 4.8 | 4.4 | 4.2 | 4.3 |

Komisjoni talitused nov 2005 | 4.4 | 4.8 | 4.4 | 4.3 | puudub |

LP dets 2004 | 3.8 | 3.6 | 3.7 | 3.8 | puudub |

THHI inflatsioon (%) | LP nov 2005 | 2.6 | 1.5 | 2.2 | 2.0 | 2.1 |

Komisjoni talitused nov 2005 | 2.6 | 1.7 | 2.9 | 2.6 | puudub |

LP dets 2004 | 2.7 | 3.2 | 2.6 | 2.2 | puudub |

SKT lõhe (% potentsiaalsest SKTst) | LP nov 20051 | -1.9 | -0.8 | -0.1 | 0.3 | 0.8 |

Komisjoni talitused nov 20055 | -1.4 | -0.2 | 0.6 | 1.2 | puudub |

LP dets 2004 | -1.3 | -0.9 | -0.4 | 0.3 | puudub |

Valitsemissektori eelarve tasakaal (% SKTst) | LP nov 2005 | -3.0 | -4.8 | -3.8 | -3.3 | -2.7 |

Komisjoni talitused nov 2005 | -3.0 | -3.2 | -3.7 | -3.3 | puudub |

LP dets 2004 | -5.2 | -4.7 | -3.8 | -3.3 | puudub |

Esmane tasakaal (% SKTst) | LP nov 2005 | -1.8 | -3.5 | -2.5 | -2.0 | -1.2 |

Komisjoni talitused nov 2005 | -1.8 | -1.9 | -2.3 | -1.9 | puudub |

LP dets 2004 | -4.0 | -3.4 | -2.4 | -1.7 | puudub |

Tsükliliselt kohandatud tasakaal (% SKTst) | LP nov 20051 | -2.4 | -4.5 | -3.8 | -3.4 | -3.0 |

Komisjoni talitused nov 2005 | -2.5 | -3.1 | -3.9 | -3.8 | puudub |

LP dets 20042 | puudub | puudub | puudub | puudub | puudub |

Struktuurne tasakaal2 (% SKTst) | LP nov 20053 | -1.9 | -3.4 | -3.8 | -3.4 | -3.0 |

Komisjoni talitused nov 20054 | -2.0 | -2.0 | -3.9 | -3.8 | puudub |

LP dets 2004 | puudub | puudub | puudub | puudub | puudub |

Valitsemissektori koguvõlg (% SKTst) | LP nov 2005 | 36.8 | 37.4 | 37.1 | 37.9 | 37.8 |

Komisjoni talitused nov 2005 | 36.8 | 36.2 | 36.6 | 36.9 | puudub |

LP dets 2004 | 38.6 | 38.3 | 39.2 | 40.0 | puudub |

Märkused: 1 Komisjoni talituste arvutused programmis sisalduva teabe alusel. 2 Tsükliliselt kohandatud tasakaal (nagu eelmistes ridades), välja arvatud ühekordsed ja ajutised meetmed 3 Ühekordsed ja ajutised meetmed eelarveteatises (0,5% 2004. aastal) ja programmis (1,1% 2005. aastal); mõlemad suurendavad puudujääki). 4 Komisjoni talituste 2005. aasta sügise majandusprognoosides sisalduvad ühekordsed ja ajutised meetmed (0,5% SKTst 2004. aastal ja 1,1% 2005. aastal; mõlemad suurendavad võlga) 5 Kooskõlas prognoositava potentsiaalse kasvuga 3,5%, 3,5%, 3,6% ja 3,7% vastavalt aastatel 2004–2007). Allikas: lähenemisprogramm; komisjoni talituste 2005. aasta sügise majandusprognoos; komisjoni talituste arvutused. |

[1] EÜT L 209, 2.8.1997, lk.6. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1055/2005 (ELT L 174, 7.7.2005, lk 1). Kõik dokumendid, millele käesolevas tekstis viidatakse, on kättesaadavad järgmisel veebisaidil: http://europa.eu.int/comm/economy_finance/about/activities/sgp/main_en.htm

[2] Majandus- ja rahanduskomitee arvamus „Stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise täpsustused ning juhised stabiilsus- ja lähenemisprogrammide sisu ja vormi kohta", mille majandus- ja rahandusministrite nõukogu 11. oktoobril 2005 heaks kiitis.

[3] Üksikasjad pikaajalise jätkusuutlikkuse kohta on esitatud komisjoni talituste tehnilises hinnangus programmile, mis avaldatakse veebisaidil

http://europa.eu.int/comm/economy_finance/about/activities/sgp/main_en.htm

[4] EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1055/2005 (ELT L 174, 7.7.2005, lk 1). Dokumendid, millele on viidatud käesolevas tekstis, asuvad veebilehel: http://europa.eu.int/comm/economy_finance/about/activities/sgp/main_en.htm

[5] Üksikasjad pikaajalise jätkusuutlikkuse kohta on esitatud komisjoni talituste tehnilises hinnangus programmile, mis avaldatakse veebisaidil

http://europa.eu.int/comm/economy_finance/about/activities/sgp/main_en.htm