21.7.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 170/1

I–IX

1–7

1–3

4–5

6–7

8–11

8

9–10

11

12–44

12–21

12–15

16–17

18

19–21

22–26

22–23

24–26

27–39

27–33

34

35

36–39

40–44

40–43

44

45–49

50–54

BRR

Taastus- ja ülesehitusamet (Badan Rehabilitasi dan Rekonstruksi)

ECHO

Humanitaarabi peadirektoraat (DG ECHO)

DIPECHO

Disaster preparedness in ECHO

ECHO

European Community Humanitarian Office

GAM

Vaba Acehi Liikumine (Gerakan Aceh Merdeka)

LTTE

Tamil Eelami Vabastustiigrid (Liberation Tigers of Tamil Eelam)

VVO

Valitsusväline organisatsioon

TEC

Tsunami mõju hindamisrühm (Tsunami Evaluation Coalition)

ÜRO HKT

ÜRO Humanitaarküsimuste Koordineerimise Talitus (United Nations Office for the Coordination of Humanitarian Affairs)

I.

26. detsembril 2004. aastal põhjustas Põhja-Sumatra lääneranniku lähedal toimunud maavärin võimsa tsunami, mis tekitas laiaulatuslikku hävingut paljudes India ookeani riikides ja mille tõttu hukkus üle 200 000 inimese. Rahvusvaheline üldsus andis ulatuslikku humanitaarabi — üle 5 miljardi euro (vt punktid 1–3).

II.

Euroopa Komisjonil on humanitaarkriisidele reageerimiseks spetsiaalne peadirektoraat — humanitaarabi peadirektoraat (ECHO). ECHO ei vii hädaabimeetmeid ellu otse, vaid partnerite kaudu, kelleks on valitsusvälised organisatsioonid ja rahvusvahelised organisatsioonid, sealhulgas ÜRO ja Punase Risti organisatsioonid. Tsunamijärgselt andis ECHO 123 miljoni euro väärtuses humanitaarabi (vt punktid 4–6).

III.

Kontrollikoja auditis analüüsiti dokumentide, intervjuude, kohapealsete külastuste ning teiste auditite ja hindamiste põhjal komisjoni humanitaarabi tsunami ohvritele. Abi hõlmas hädaabi ja mõningaid lühiajalisi taastustöid kooskõlas ECHO mandaadiga, kuid mitte pikaajalisemat ülesehitust. Käesolevas aruandes esitatakse järgmised põhiküsimused (vt punktid 8–11):

IV.

Komisjoni menetlused võimaldasid tsunamile kiiresti reageerida, mistõttu juba katastroofipäeval eraldati 3 miljonit eurot; järgmise viie päeva jooksul eraldati veel 20 miljonit eurot. 2005. aasta veebruaris eraldati ligikaudu 80 miljonit eurot; sama aasta detsembris eraldati veel 20 miljonit eurot, mis teeb kokku 123 miljonit eurot. Suurt toetussummat õigustab eriti asjaolu, et üleminek hädaabietapist ülesehitusetappi võttis kavandatust rohkem aega (vt punktid 12–15).

V.

ECHO oli enne tsunamit Sri Lankal töötanud projektidega, mis keskendusid sõjalistes konfliktides kannatanud elanikkonna abistamiseks. Tsunamijärgselt otsustas ECHO jätkata koostööd olemasolevate Sri Lanka partneritega, kes tundsid hästi kohalikku olukorda, mis võimaldas ECHO-l rahastada olulisi projekte, hoolimata suure hulga hiljuti saabunud valitsusväliste organisatsioonide põhjustatud ülerahastamisest ja ülerahvastatusest. Acehis ei olnud ECHO-l enne tsunamit kohapealset esindust. Raske ligipääsetavuse ja usaldusväärse teabe puudumise tõttu kujutasid mõningad varased projektiettepanekud endast pelgalt eriolukorras esitatavat standardvastust. Hilisemad, alates 2005. aasta veebruarist esitatud projektiettepanekud põhinesid usaldusväärsemal vajaduste analüüsil (vt punktid 16–21).

VI.

ECHO toetas ÜRO koordineerivat rolli ja eraldas vahendeid vajadusi puudutava usaldusväärse ja täpse teabe hankimiseks. Asjaolu, et kohale saabus suurel arvul humanitaarorganisatsioone, kellest paljude käsutuses oli märkimisväärsel hulgal eraannetusi, raskendas kooskõlastust veelgi, mille tulemusel oli abi tase ja kvaliteet kõikuv. Kooskõlastus teiste komisjoni talitustega on olnud tõhus, tagamaks sujuvat üleminekut lühiajalistelt hädaabitöödelt pikaajalisele ülesehitusele. Siiski oli nii Indoneesias kui Sri Lankal ECHO ja keskkonna peadirektoraadis baseeruva, liikmesriikide kodanikukaitse alast abi koordineeriva kodanikukaitse mehhanismi vaheline kooskõlastus problemaatiline (vt punktid 22–26).

VII.

ECHO projektide seire- ja kontrollisüsteem koosneb kohapealsete ekspertide ja projektiametnike kontrollkäikudest, partnerite aruannetest, ECHO finants- ja auditiüksuse kohapealsetest külastustest, kontrollidest enne lõppmakse sooritamist, ja hilisematest välisaudititest. Üldjuhul võimaldasid menetlused projekte muuta vastavalt esilekerkinud vajadustele. Siiski tuleks veel täiustada võrdlevat kuluteavet, esitada üksikasjalikumat teavet organisatoorse korralduse kohta ning projekti väljundite saavutamist kvantitatiivselt väljendada (vt punktid 27–39).

VIII.

Komisjoni rahastatud projektid viidi ellu, kuigi mõnel juhul osutusid projekti tulemused oodatust nõrgemaks inflatsiooni, samuti kaupade hankimisel ja kvalifitseeritud personali värbamisel esinenud raskuste tõttu. ECHO koostööpartnerite juhitud projektid aitasid katta elanikkonna põhivajadusi peavarju, toidu, vee- ja sanitaarsüsteemide, tervishoiu, psühhosotsiaalse toetuse, laste- ja perehoolduse ning sidevahendite osas. Komisjon rahastab ka katastroofiks valmisolekut toetavaid projekte. Audit kinnitab teiste hindamiste leide, mille kohaselt olid hädaabitööd tõhusad, kuigi ebapiisavalt koordineeritud. Kõrge rahastamismäär võimaldas ECHO-l ületada kavandatust pikemaks veninud üleminekuetapp hädaabitööde ja taastustegevuse vahel kvaliteedile keskendatud sekkumismeetmete abil ning toetada arengusuunitlusega taastamisprojekte. Mis puudutab aga abisaajate arvu, siis selles osas osutusid komisjoni projektid kohati kavandatust vähem edukaks, peamiselt ebatäpse vajaduste analüüsi tõttu. Näiteks ühe ÜRO agentuuri projekti puhul Acehis jõudis vee ja sanitaarsüsteemide projektiosa 100 000 inimeseni, mis on ainult 5 % algselt planeeritud 2 miljonist abisaajast (vt punktid 40–44).

IX.

Kontrollikoda esitab oma tähelepanekute ja järelduste põhjal järgmised soovitused:

1.

26. detsembril 2004. aastal põhjustas Põhja-Sumatra lääneranniku lähedal toimunud maavärin võimsa tsunami, mis tekitas laiaulatuslikku hävingut paljudes India ookeani riikides ja mille tõttu hukkus üle 200 000 inimese. Suurimat hävingut põhjustas hiidlaine Indoneesias Acehi provintsis, kus hukkus või jäi kadunuks üle 160 000 inimese ning üle poole miljoni elaniku asustati ümber. Teiseks kõige enam sai kannatada Sri Lanka, kus hukkus või jäi kadunuks üle 35 000 inimese ning pool miljonit elanikku asustati ümber. Lisas toodud kaardil võetakse kokku tsunami tagajärjed.

2.

Nii riikide valitsused kui üksikisikud andsid äärmiselt ulatuslikku abi. 2006. aasta jaanuariks oli tsunami ohvritele antud humanitaarabi kokku ligikaudu 5,1 miljardit eurot, millest 3,4 miljardit eurot (67 %) pärines eraannetajatelt. (1) Kui juurde lisada pikaajaline ülesehitusabi, on kokku eraldatud üle 11 miljardi euro. (2)

3.

Tsunamist kannatada saanud Acehis ja Sri Lankal on mõlemas pikka aega valitsenud vastasseis keskvalitsuse ja separatistlike organisatsioonide vahel. Acehis on 30 aastat kestnud konflikt Indoneesia valitsuse ja Vaba Acehi Liikumise (GAM) vahel nõudnud 15 000 inimelu. Sri Lankal on alates 1983. aastast vaheaegadega kestnud kodusõjas valitsusvägede ja Tamil Eelami Vabastustiigrite (LTTE) vahel surma saanud 60 000 inimest. Pärast seda, kui relvarahu on kestnud kolm aastat ja 400 000 inimest on naasnud oma kodudesse, on ümberasustatuid ikka veel hinnanguliselt 400 000.

4.

Euroopa Komisjonil on humanitaarkriisidele reageerimiseks spetsiaalne peadirektoraat, ECHO. Selle mandaati on kirjeldatud nõukogu 20. juuni 1996. aasta määruses (EÜ) nr 1257/96 humanitaarabi kohta (3) ja see hõlmab inimelude päästmist ja hoidmist hädaolukorras, lühiajaliste taastamis- ja ülesehitustööde läbiviimist, kannatanute abistamist piisava toimetuleku taseme saavutamisel, võttes võimalusel arvesse pikaajalisi arengueesmärke, ning valmisoleku tagamist loodusõnnetustega seotud ohtudeks.

5.

ELi antava humanitaarabi keskmine aastaeelarve on suurusjärgus 600 miljonit eurot. Ehkki määrus (EÜ) nr 1257/96 humanitaarabi kohta võimaldab komisjonil hädaabitöid otse ellu viia, usaldab ECHO tegelikkuses abimeetmete elluviimise oma partneritele, kelleks on valitsusvälised organisatsioonid (VVOd) ja rahvusvahelised organisatsioonid (nt Rahvusvaheline Punase Risti Komitee, Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon ning ÜRO organisatsioonid). Sobivateks koostööpartneriteks loetavate valitsusväliste ja rahvusvaheliste organisatsioonide (muud kui ÜRO organisatsioonid) rollid ja ülesanded on määratletud partnerluse raamlepingutes. ECHO ja ÜRO organisatsioonide suhteid reguleeriv üldine õigusraamistik on määratletud finants- ja haldusraamistiku lepingus.

6.

Lisaks ECHO sekkumistele kaasati tsunami ohvrite abistamiseks teisi komisjoni vahendeid. Abi andmise algfaasis osales näiteks nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta otsusega 2001/792/EÜ (4) loodud ja keskkonna peadirektoraadis baseeruv kodanikukaitse mehhanism. Oma seire- ja teabekeskuse kaudu määras kodanikukaitse mehhanism ekspertide rühmad, kes saadeti tsunamist kannatada saanud piirkonda, et aidata olukorda hinnata ning koordineerida liikmesriikide poolt saadetava kodanikukaitse alase abi kohalejõudmist ja jagamist.

7.

Pikaajaline taastamis- ja ülesehitustegevus kuulub välissuhete peadirektoraadi ning koostöötalituse EuropeAid vastutusalasse. ECHO vastutab humanitaarabi eest, mille alla kuulub hädaabi ja lühiajaline taastamistegevus. Üleminekuks lühiajaliselt hädaabilt pikaajalisemale arendustööle on loodud hädaabi, taastamis- ja arendustegevuse ühendamise protsess (5). Nõukogu 26. veebruari 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 381/2001 (6) loodud ja välissuhete peadirektoraadi vastutusalasse kuuluva kiirreageerimise korra ülesandeks on sellele protsessile kaasa aidata, et võimaldada komisjonil kriisidele kiiresti ja paindlikult reageerida, aidates luua tingimused pikaajaliseks arendustegevuseks.

8.

Kontrollikoda otsustas auditeerida ELi poolt tsunami ohvritele antud humanitaarabi, võttes arvesse nii asutuste kui üksikisikute poolt antud abi ulatuslikkust, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ülesnäidatud huvi.

9.

Auditi ulatus on piiratud komisjoni antud humanitaarabiga. See hõlmab hädaabi ja mõningaid lühiajalisi taastamistöid kooskõlas ECHO mandaadiga, kuid mitte pikaajalisemaid ülesehitustöid. Auditi ulatusse kuuluvad rahastamisotsused on toodud 1. tabelis. Samuti vaadeldi auditis ECHO keskmest välja jäävaid üksusi, nagu kodanikukaitse mehhanism, kui nad avaldasid mõju ECHO antavale humanitaarabile.

10.

Käesolevas aruandes otsitakse vastuseid järgmistele põhiküsimustele eesmärgiga välja selgitada kasulikud kogemused tulevasteks laiaulatuslikeks katastroofideks:

11.

Auditis tugineti dokumentide kontrollile, intervjuudele, kohapealsetele külastustele ning teistele audititele ja hindamistele. ECHO juhtimis-, seire- ja kontrollisüsteeme hinnati peakontori tasandil ning saadud andmete tõesust kontrolliti, külastades ECHO kohalikke esindusi, partnereid ja projekte Sri Lankal ja Indoneesias. 2. tabelis on ära toodud kohapeal külastatud projektid ja partnerid. Projektid valiti kohapealseks külastuseks valdkonna, asukoha, abisumma, rakendusetapi ja partneri liigi põhjal, et saada usaldusväärne ülevaade. Projekte, mida oli juba külastanud ECHO finants- ja auditiüksus, uuesti ei külastatud.

12.

Komisjon võttis 2001. aastal vastu humanitaarabi puudutavate otsuste tegemise uuendatud korra, (7) millega anti humanitaarabi peadirektoraadile ECHO volitused võtta vastu otsuseid esmase hädaolukorras antava humanitaarabi kohta suurusjärgus kuni 3 miljonit eurot kolme kuu jooksul. Humanitaarabi eest vastutavale komisjoni volinikule anti volitused võtta vastu hädaolukorra otsuseid suurusjärgus kuni 30 miljonit eurot kuni kuus kuud vältavate abioperatsioonide osas. Selline kord koos ECHO süsteemiga, mis tagab pideva töösoleku ka pühade ajal, võimaldas komisjonil tsunamile kiiresti reageerida. Esmase hädaabi otsus suuruses 3 miljonit eurot kolmeks kuuks võeti vastu 26. detsembril 2004 — katastroofi toimumise päeval. Otsus hõlmas hädaabi varjupaikade rajamise, muu abi kui toiduabi, samuti meditsiinitarvete osas, millega varustamine oli Punase Risti ja Punase Poolkuu Ühingute Rahvusvahelise Föderatsiooni ülesanne. Sellele järgnes 30. detsembril 2004 otsus anda 10 miljoni euro suuruses abi Sri Lankale ja Maldiividele ning 31. detsembril 2004 otsus eraldada10 miljonit eurot Indoneesiale. Mõlemad otsused hõlmasid kuuekuulist ajavahemikku ja kokku ulatus abisumma 23 miljoni euroni.

13.

6. jaanuaril 2005 Jakartas toimunud tsunami abi konverentsil otsustas komisjon eraldada humanitaarabiks veel 100 miljonit eurot ning esitas vastava summa taotluse eelarvepädevatele institutsioonidele (parlament ja nõukogu). Summa kinnitati 19. jaanuaril 2005, mis võimaldas otsuse 80 miljoni euro kohta vastu võtta 9. veebruaril 2005 ning 20 miljoni euro kohta 15. detsembril 2005. Mõlemad otsused hõlmasid 18 kuu pikkust ajavahemikku.

14.

Esimesed 23 miljonit eurot kasutati hädaabimeetmete rahastamiseks, nagu tervishoid, meditsiinitarbed, varjupaigad, varajased epideemiast hoiatamise süsteemid, turvalised vee- ja sanitaarsüsteemid, toiduabi, psühhosotsiaalne abi, lastekaitse ja logistiline toetus, nagu satelliittelefoni teenused. Järgnevate, 80 miljoni ja 20 miljoni euro otsustega rahastatakse lühiajalisi taastamistöid, nagu hädaabi- ja üleminekuetapi varjupaikade rajamine, riigisiseselt ümberasustatud isikute ümberpaigutamine, toimetulekuvõime taastamine, toiduainetega kindlustamine, vee- ja sanitaarsüsteemid, logistiline ja tehniline abi ning katastroofiennetus. Aruandes toodud pildid illustreerivad mõningaid erinevaid ECHO rahastatud abiliike.

15.

2003. aasta juunis Stockholmis vastu võetud heade humanitaarabi osutamise põhimõtete kohaselt tuleks humanitaarabi eraldada proportsionaalselt vajadustega ning tuginedes vajaduste analüüsile. Pärast tsunamit ei olnud aga kättesaadava teabe põhjal võimalik tegelikke vajadusi välja selgitada ning esmatähtis oli leida tasakaal soovitava informeeritud tegutsemise ja vajaliku kiire tegutsemise vahel. Sellises ebakindlas olukorras näitas komisjon raha eraldamisega üles vastutustunnet ning suur toetussumma osutus õigustatuks osaliselt järgmistel põhjustel:

1. selgitusKõrge rahastamismäär aitab paremini konfliktijärgsete vajadustega kohandudaRelvastatud konfliktide tõttu tuli aastatel 1983–2002 Sri Lankal ümber asuda 800 000 inimesel. Massiliselt hakati koju tagasi pöörduma pärast 2002. aasta veebruaris väljakuulutatud relvarahu ning tsunami toimumise ajaks 2004. aasta lõpus oli kodudesse naasnud ligikaudu 400 000 inimest. Ainult 15 % konfliktides kannatada saanud elanikkonnast puudutasid aga tsunami tagajärjed otseselt ning sai seetõttu osa ulatuslikust rahalisest abist tsunami ohvritele. Tsunamis kannatada saanud elanikkonnale eraldatud abi määr oli tunduvalt kõrgem kui sama piirkonna konfliktides kannatanud elanikkonnale. Näiteks tsunamijärgselt rajatud ajutise varjupaiga maksumus oli 450 eurot, kui konfliktide tõttu rajatud ajutise varjupaiga püstitamiseks kulus 125 eurot. Igakuise toiduabi maksumus tsunamis kannatada saanud perekonna kohta oli 70 eurot, konfliktides kannatada saanud perekonna kohta aga 10 eurot. Selline ebavõrdne kohtlemine tekitas kogukondade vahel vimma ja pingeid.Vältimaks enne tsunamit ümberasustatud ja kaitsetus olukorras olevate inimeste diskrimineerimist, muutis komisjon 2005. aasta augustis 80 miljoni euro otsust, et kaasata ka tsunami piirkonnas elavad konfliktides kannatanud inimesed.

16.

Pärast kooskõlastamist ÜRO ja teiste abiandjatega otsustas ECHO teha koostööd olemasolevate partneritega peamiselt Sri Lanka põhja- ja idaosas, kus ECHO oli enne tsunamit alates 1994. aastast töötanud konfliktides kannatada saanud elanikkonnaga. Selline töökorraldus võimaldas ECHO-l rahastada oluliste projektide elluviimist hoolimata ülerahastamise ja ülerahvastatuse olukorrast, mille põhjustas arvukate eraannetusi haldavate valitsusväliste organisatsioonide saabumine, kes olid otsustanud käivitada projektid abist üleküllastatud piirkondades.

17.

Erinevalt Sri Lankast ei olnud ECHO-l Acehis enne tsunamit esindust, kuna Indoneesia valitsuse poolt väljakuulutatud eriolukorra tõttu oli rahvusvaheliste humanitaarorganisatsioonide töötajatele (mõned ÜRO organisatsioonide ja Punase Risti esindajad välja arvatud) piirkonda juurdepääs keelatud. Pärast tsunamit võimaldati Acehisse vaba juurdepääs alates 28. detsembrist 2004. Seetõttu valis ECHO välja partnerid, kes olid suutelised kohe kohapeal tööd alustama ning kellel oli vajalik pädevus erinevates valdkondades, nagu ÜRO agentuurid lastekaitse, vee- ja sanitaarsüsteemide ning tervishoiu alal. Kõik lepingud partneritega kahe 10 miljoni euro suuruse hädaabi otsuse osas olid allkirjastatud 18. jaanuariks 2005 Sri Lanka puhul ja 27. jaanuariks 2005 Indoneesia puhul.

18.

Tsunami ohvritele rahvusvaheliselt eraldatud abi summad ületasid mõningate partnerite suutlikkuse abi vastu võtta (vt 2. selgitus). Humanitaarorganisatsioone, kelle käsutuses olid suured eraannetuste summad, saabus Sri Lankale üle 360 ja Indoneesiasse 450. Konkurents ressursside pärast aitas kaasa inflatsioonile ja raskendas kaupade kohalejõudmist ning pädeva personali värbamist. Taastus- ja ülesehitusameti (BRR) (8) aruandes aasta pärast tsunamit tuuakse esile, et hinnad ja palgad tõusid Acehis 2005. aastal 30–40 %.

2. selgitusAbi ületas partnerite rahalised vajadusedSri Lankal ei ole erarahastamise kõrge määra tõttu mõned ECHO olemasolevad partnerid olnud suutelised komisjoni abi vastu võtma. Näiteks ühe VVO-ga lepiti kokku ainult 570 000 euro suuruses projektis, ehkki algselt kavatses ECHO 10 miljoni euro otsuse raames neile miljon eurot eraldada. Kuigi antud VVO on pärast tsunamit Sri Lankal oma suutlikkust tõstnud, ei ole ta esitanud projektitaotlusi seoses 80 miljoni euro otsusega. Seetõttu tegi ECHO alates 2005. aasta oktoobrist Sri Lankal koostööd nelja uue partneriga (partnereid on kokku 21).Indoneesias ei suutnud üks ÜRO agentuur kasutada kogu komisjoni abi hädaabiotsuse kuuekuise rakendusperioodi jooksul. Mitmed ECHO traditsioonilised koostööpartnerid ei esitanud Indoneesias projektitaotlusi, kuna nad olid juba teistelt rahastajatelt saanud rohkem abi, kui nad suutsid vastu võtta.Suutmatust abi ära kasutada kinnitab ka ühe VVO seisukoht, mis rõhutab, et selle programmid peaksid lähtuma ainult reaalsetest vajadustest, mitte soovist vahendite ülejääke ära kasutada. Ehkki antud VVO lõpetas tsunami ohvritele antava abi vastuvõtmise vähem kui nädal pärast katastroofi toimumist, sai ta ikkagi 110 miljonit eurot, samas kui 2005. aasta tsunami programmide elluviimiseks läks vaja 25 miljonit eurot. Rahastajalt küsiti luba kasutada annetusi teistel hädaabieesmärkidel ja 99 % oli nõus. 2005. aasta lõpuks oli algselt tsunami ohvritele mõeldud annetustest 65 miljonit eurot kasutatud abi andmiseks muudes hädaolukordades, nagu Nigeri näljahäda, Darfuri konflikt ja Pakistani maavärin.

19.

ECHO projektitsükli juhtimise lähenemisviis rõhutab projekti planeerimise, kava ja vajaduste analüüsi tähtsust tagamaks, et projekt vastab sihtrühma vajadustele. Partnerite esitatud projektiettepanekuid analüüsis enne heakskiidu andmist ECHO kohapealne ekspert, (9) samuti projekti vastutav ametnik Brüsselis. ECHO otsus teha koostööd olemasolevate partneritega Sri Lankal tagas selle, et projektiettepanekuid koostasid riigist põhjalikke teadmisi omavad organisatsioonid, kellel olid vajaduste analüüsi tegemiseks head võimalused (vt 3. selgitus). Mõned partnerid lülitasid vajaduste analüüsi projekti selle osana.

3. selgitusPartneritel Sri Lankal olid projektitaotluste ettevalmistamiseks head võimalusedÜhel Punase Risti organisatsioonil olid ideaalsed tingimused psühhosotsiaalse toetuse projekti ettevalmistamiseks, kuna organisatsioon oli alates 2003. aastast aidanud Sri Lanka Punasel Ristil läbi viia samasugust programmi põhjapoolses Jaffna provintsis, mida toetas ka komisjon ja mis oli suunatud konflikti tõttu riigisiseselt ümberasustatud ja kodu kaotanud inimestele.Ühel VVO-l oli tugev kohapealne meeskond Sri Lankal, samuti põhjalikud teadmised tänu oma kohalolekule üle 20 aasta väldanud konflikti ajal.Üks teine VVO oli juba esindatud Sri Lanka idaosas, viies ellu ECHO rahastatud ja konfliktiga seonduvat projekti.

20.

Indoneesias oli vajaduste täpne analüüsimine keeruline, kuna vahetult pärast tsunamit valitses üldine segadus ja usaldusväärset teavet oli raske hankida. Juurdepääsu puudumine kannatada saanud piirkondadesse, peamiselt ulatusliku hävingu ja osaliselt turvaprobleemide tõttu aeglustas humanitaarorganisatsioonide tööd kohapeal. Enamik organisatsioone sai Sumatra läänerannikul tööd alustada alles jaanuari lõpus, mis avaldas mõju vajaduste analüüsi kvaliteedile ja ajakohasusele. Mõningad 10 miljoni euro hädaabi otsuse alusel rahastatavad projektiettepanekud esitasid standardse eriolukorra ettepaneku, mitte täpsemal vajaduste analüüsil põhinevaid konkreetseid leide käsitleva taotluse. 2005. aasta juunis korraldas ÜRO Humanitaarküsimuste Koordineerimise Talitus (ÜRO HKT) piirkondliku töörühmade kohtumise tsunamijärgsest tegevusest saadud kogemuste kohta, kus rõhutati vähest suhtlemist kohaliku kogukonnaga kõigi hädaabi ja taastamistööde osas.

21.

Alates 2005. aasta veebruarist heakskiidetud projektide vajaduste analüüs oli usaldusväärsem, kuna saadaval oli rohkem teavet ja ettepanekute ettevalmistamiseks oli rohkem aega. Näiteks Acehis paadiehitusprojekti ette valmistades tegi üks VVO tihedalt koostööd kohaliku kogukonnaga ning sel viisil töötati välja projekt, mis vastas abisaajate vajadustele.

22.

ÜRO HKT võttis enda kanda abiorganisatsioonide tegevuse kooskõlastamise ning teda toetasid erinevates valdkondades muud ÜRO asutused. Ometi takistasid ÜRO-l tõhusat kooskõlastamist järgmised asjaolud:

4. selgitusECHO oli teadlik ÜRO kooskõlastusprobleemidest ja püüdis neid lahendadaECHO strateegia Indoneesias ja Sri Lankal oli toetada ÜRO kooskõlastavat rolli. ECHO eraldas 1 miljon eurot ÜRO HKT humanitaarinfokeskuse toetuseks, et hankida teabevahendeid humanitaarabi planeerimiseks, rakendamiseks ja järelevalveks. ÜRO HKT ja ECHO ühises hinnangus humanitaarinfokeskuse kohta, mis pärineb 2005. aasta aprillist, antakse soovitusi, kuidas esitada humanitaarabist terviklik ülevaade ja tuua esile täitmata vajadused.ECHO eraldas vahendeid ühele VVO-le Acehis, et koguda riigisiseselt ümberasustatud inimesi puudutavat teavet ja koondada see humanitaarinfokeskuse andmebaasi.Sri Lankal rahastas ECHO ühe rahvusvahelise organisatsiooni poolt elluviidavat projekti abisaajate andmeid koondava keskse andmebaasi loomiseks eesmärgiga lahendada selge teabe puudumise probleem. Ehkki projekti toetas algselt Sri Lanka valitsuse poolt tsunamijärgsete meetmete juhtimiseks loodud riiklike operatsioonide keskus, ei toetanud seda valitsusasutused, kelle vastutusse läksid hädaabi- ja taastamismeetmed 2005. aasta veebruaris. Seetõttu peatati andmebaasi loomine 2005. aasta septembrini, mil registreerimisprotsessi Sri Lanka valitsuse juhtimisel taasalustati.

23.

Kooskõlastusraskuste tõttu on rahvusvahelise kogukonna poolt antud abi tasemes ja kvaliteedis suured kõikumised. Punase Risti 2005. aasta maailma katastroofide aruandes kirjeldatakse, kuidas mõned Acehi kogukonnad said abi rohkem, kui nad vajasid, teised aga jäeti unarusse. Abi andmine ületas nõudluse Indoneesias tervishoiu valdkonnas, samuti Sri Lankal paatide osas. Osa abist oli puudulik (nt ilma kalavõrkudeta kalapaadid). Lisaks elas veel detsembris 2005 — aasta pärast katastroofi — umbkaudu 67 000 inimest Acehis telkides.

24.

Kodanikukaitse mehhanism saatis ekspertrühmi kõige enam tsunamist kannatada saanud piirkondadesse, et aidata olukorda analüüsida ning koordineerida liikmesriikide pakutava kodanikukaitse alase abi kohalejõudmist ja jagamist. 16. märtsil 2003. aastal ECHO ja keskkonna peadirektoraadi vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumi kohaselt on tõhustatud kooskõlastus kodanikukaitse ja humanitaarabi sekkumisvormide vahel nii peakontoris kui kohapeal keskse tähtsusega, saavutamaks ühenduse meetmete vaheline ühtne sünergia. Menetlused peaksid tagama vastastikuse teabevahetuse kriisi kõigis etappides ning ECHO ja kodanikukaitse koordineerimismehhanismi rühma vahelised koosolekud kohapeal peaksid tagama selle, et tegevused üksteist vastastikku täiendaksid. Siiski oli nii Sri Lankal kui Indoneesias kodanikukaitse mehhanismi ja humanitaarabi vaheline kooskõlastus ebapiisav.

25.

Humanitaarabi komitee keskendus 27. jaanuaril 2005 puudustele ECHO ning kodanikukaitse seire- ja teabekeskuse vahelises kooskõlastamises ning leidis, et seire- ja teabekeskuse tegevus ei piirdunud kodanikukaitsega, vaid kattus ka humanitaarvaldkonnaga, mis ei kuulu keskuse ülesannete hulka, ja jättis mulje, nagu koordineeriks ta kogu ELi abi. (11)

26.

Mis puudutab üleminekut ülesehitusetappi, siis teeb ECHO koostööd teiste komisjoni talitustega, tagamaks sujuva ja toimiva ülemineku lühiajalistelt hädaabitöödelt pikaajalisele ülesehitustegevusele. ECHO kõrge rahastamismäär võimaldas ületada kavandatust pikemaks veninud üleminekufaas hädaabitööde ja ülesehituse vahel (vt punkti 15 alapunkt a). Hädaabi, taastamis- ja arendustegevuse ühendamise strateegia Sri Lankal ja Indoneesias näeb ette kiirreageerimise korra rakendamist, et teha tsunami tekitatud kahjudest satelliitpilte, mis aitaks kaasa ülesehitustööde kavandamisele ja katastroofiks valmisolekule. Kiirreageerimise kord võimaldas ka rahastada vahendusprotsessi, mis viis augustis 2005 rahukokkuleppe sõlmimisele Indoneesia valitsuse ja Vaba Acehi Liikumise (GAM) vahel, tugevdades tingimusi ülesehitustööde läbiviimiseks.

27.

Projektide rakendamise seireks ja kontrolliks kasutab ECHO järgmisi elemente:

28.

ECHO kohapealsed eksperdid külastasid partnerite poolt rakendatavaid projekte, et tagada rakendamise asjakohasus, õigeaegsus ja tõhusus. Külastuste põhjal saab võtta vajalikke meetmeid kohalikul või peakontori tasandil. Näiteks ühes 2005. aasta aprilli seirearuandes psühhosotsiaalse toetuse programmi kohta Sri Lankal toodi esile kohaliku personali värbamisel esinevad probleemid. ECHO projektiametnik Brüsselis võttis seepeale ühendust vastava Punase Risti peakontoriga veendumaks, et Sri Lanka Punase Ristiga sõlmitakse vastastikuse mõistmise memorandum, mis võimaldab kohaliku personali värbamist projekti järgmises etapis.

29.

Pärast 26. detsembril 2004 toimunud tsunamit olid ECHO töötajad Sri Lankal kohal 27. detsembril 2004 ja Indoneesia pealinnas Jakartas 28. detsembril 2004. Esimesed ECHO eksperdid jõudsid Acehisse 1. jaanuaril 2004. ECHO tõi üle tehnilisi töötajaid teistest piirkondadest, nt Lõuna-Ameerikast, Aafrikast ja Lähis-Idast, et aidata anda tsunami ohvritele esmast abi. Vajadus püsivalt kohapeal viibivate ekspertide järele selgus jaanuaris 2005 ning eksperdid saabusid Acehisse aprillis 2005. Pärast tsunamit võttis komisjon kohustuse suurendada ECHO kohapealsete ekspertide arvu 69-lt 150-le. (12) Sri Lankal tehti 10 miljoni euro hädaabi eraldamise otsuse alusel rahastatava üheksa projekti osas 23 kontrollkülastust. Indoneesias tehti sama otsuse alusel rahastatava kümne projekti osas 13 kontrollkülastust, suuremas osas pärast praeguste kohapealsete ekspertide kohalejõudmist aprillis 2005. ECHO eksperdid koostasid pärast iga külastust seirearuande.

30.

ECHO kohapealsetele ekspertidele ei ole antud täpseid juhiseid kontrollkülastuste leidudest teavitamiseks. Pärast iga külastust peavad ECHO kohapealsed eksperdid koos partneri kohapealse meeskonnaga teabekoosoleku. ECHO ei anna partneritele aga süstemaatiliselt kirjalikku tagasisidet, kus oleks ära toodud külastuse käigus esile kerkinud küsimused ja kokkulepitud meetmed. Kirjalik tagasiside võimaldaks partneritel ECHO külastuste alusel antavaid nõuandeid ja abi paremini ära kasutada ning võib aidata tuvastatud probleeme lahendada.

31.

ECHO ekspertide kontrollkülastustest saadud teavet täiendab partnerite aruannetes sisalduv teave. Kuuekuuliste projektide puhul peavad partnerid ECHOle esialgse lõpparuande saatma kuu enne projekti lõppu ja lõpliku aruande kuue kuu jooksul pärast projekti lõppemist, ÜRO projektide puhul kolme kuu jooksul. Kuuekuulise tähtajaga 10 miljoni euro hädaabiotsuste puhul Sri Lankal ja Indoneesias esitas enamik partnereid esialgse lõpparuande õigeaegselt, kuid suurem osa lõplikest aruannetest esitati ühe- või kahekuulise hilinemisega.

32.

Lisaks ECHO kohapealsete ekspertide ja projektiametnike kontrollkülastustele ning partnerite aruannetes sisalduvale teabele kontrollib projektide rakendamist ka ECHO finants- ja auditiüksus, kes teostab projektide valikulisi kohapealseid kontrolle. 2005. aastal keskendusid ECHO kohapealsed kontrollid tsunamijärgsele tegevusele; Sri Lankal ja Indoneesias kontrollitud projektide väärtus oli 19 miljonit eurot ehk 18 % 103 miljoni euro suurusest kogusummast, mis ECHO oli 2005. aasta lõpuks tsunamijärgsetele abimeetmetele eraldanud. Ühe VVO poolt Indoneesias elluviidavate projektide kohapealne kontroll tõi ilmsiks dokumentidele juurdepääsuga seonduvad probleemid, mis on küll lahendatud, kuid mida tuleb selgitada finants- ja haldusraamistiku lepingut käsitlevatel töökohtumistel (vt 5. selgitus).

5. selgitusJuurdepääs ÜRO dokumentideleECHO-l oli raskusi olulisele finantsteabele juurdepääsu saamisel, mida taotleti seoses kohapealse kontrolliga 2005. aasta juunis eesmärgiga kontrollida ühe ÜRO agentuuri 500 000 euro suurust projekti, mis käsitles tervishoiualaseid hädaabimeetmeid Indoneesias. Juurdepääsu keelamine oli vastuolus finants- ja haldusraamistiku lepingu nõuetega. Pärast asja arutamist ÜRO agentuuriga probleem lahenes ja ECHO-le võimaldati juurdepääs vajalikele dokumentidele 2005. aasta novembris.

33.

Lõppmakse sooritamisele eelnevat viimast kontrolli teostab samuti ECHO finants- ja auditiüksus. Kontrollimisel võetakse arvesse ECHO kohapealse eksperdi ja projektiametniku märkusi partneri lõpparuande kohta ning nende soovitust selle kohta, kas makset sooritada või mitte. Lisaks põhineb makse kontroll kulude loetelul, varude andmetel, hankemenetlustel, töötajate nimekirjal ja vajadusel arvete koopiatel. Peale selle laseb ECHO finants- ja auditiüksus partneri peakontoris teostada projektidokumentide sõltumatut välisauditit, mis põhineb projektide valimil. Välisauditid on osutunud tõhusaks vahendiks abikõlbmatute kulutuste väljaselgitamisel; peamiselt põhjustab abikõlbmatust tõendavate dokumentide puudumine. Siiski on projekti lõpu ja välisauditi läbiviimise vahel suur ajaline vahe, mida ECHO kavatseb vähendada, rakendades kõigi partnerite osas kaheaastast tsüklit.

34.

ECHO menetlustes võetakse arvesse vajadust olla paindlik ja partnerluse raamlepingu artikkel 10 sisaldab projektide muutmise lihtsat korda, et nad vastaksid muutuvatele vajadustele. Paindlik kord võimaldas üldjuhul projekte muuta vastavalt esilekerkinud vajadustele ja tagada abimeetmete asjakohasus (vt 6. selgitus).

6. selgitusProjektide kohandamine vastavalt muutunud vajadusteleSri Lankal hoiatas üks ÜRO agentuur 2005. aasta juunis väikeste kalapaatide ülepakkumise eest, mis tooks kaasa liiga ulatusliku kalapüügi ja kahjustaks pikaajaliselt rannalähedasi kalavarusid. 2005. aasta augustis projekti muudeti, vähendades remonditavate või toodetavate paatide arvu; selle asemel hõlmas projekt 15 000 kalapüügivahendite komplekti kohaletoimetamist.Ühe kuu jooksul pärast tsunamit oli selge, et Sri Lanka valitsus oli saanud piisavalt ravimiannetusi kõigi vajaduste katmiseks. Seetõttu muudeti üht ECHO rahastatavat VVO projekti, et suunata abi psühhosotsiaalsele toetusele ja kohalike tervishoiustruktuuride toetamiseks.Üks teine projekt Sri Lankal sisaldas osana hädaolukorra plaanist 21 500 kuivportsjonit väga kõrge toiteväärtusega küpsiseid alla viieaastastele lastele. Küpsiseid ei vajatud, nii et 28 000 eurot, mis algselt oli mõeldud toiduainetega kindlustamiseks, suunati ümber toimetuleku toetamiseks.Ühe koostööpartneri projektis Indoneesias asendati telgid köökidega, et vastata abivajajate muutunud vajadustele.Ühe VVO projekti Indoneesias muudeti, kui rahvusvahelise laiaulatusliku abiga suudeti toidukriis ära hoida. Toiduainete hädaabiprogrammi ei läinud enam vaja ning see asendati toitmisalase koolituse ja lisatoidu alase programmiga.

35.

ECHO kiirendas projektide rakendamist, aidates üle saada mõningatest seirearuannetes tuvastatud piiravatest teguritest. Näiteks 2005. aasta mai seirearuandes ühe ÜRO agentuuri projekti kohta Indoneesias toonitatakse tegevuste rakendamiseks vajalike ekspertide puudumist. Seepeale võeti meetmeid ECHO peakontoris ja ÜRO agentuuris ning värvati vajalikud töötajad. Muid seirearuannetes äratoodud viivitusi partnerid aga projekti tähtaja jooksul ei käsitlenud (vt 7. selgitus). Projektide partneritepoolsel elluviimisel esines viivitusi, kuna ressurssidele konkureeris suur hulk äsjasaabunud humanitaarorganisatsioone. Sri Lankal esines viivitusi ka muude välistegurite tõttu, nagu maksuvabastuse tühistamine humanitaarkaupadele 2005. aasta veebruaris ja ehitustegevuse piiramine valitsuse kehtestatud puhvervööndis, millest loobuti 2005. aasta lõpus. Mainitud tegurite tõttu muutus enamik hindamistest ja suur osa projektidest kehtetuks.

7. selgitusNäiteid viivitustest projektide partneritepoolsel elluviimiselVeepuhastusjaam Pramukas Janthos (Indoneesia) alustas tööd alles 2005. aasta juunis ehk neli kuud pärast kohalesaabumist, kuna aeglaste hankemenetluste tõttu puudusid klooritabletid.Varjupaikade rajamine Sri Lankal viibis, kuna kogukondade, kellel ei lubatud rannikuäärsesse puhvervööndisse tagasi pöörduda, ümberpaigutamiseks ei leidunud piisaval määral sobivat maad. Kohalikud ametivõimud eraldasid algselt ühele rahvusvahelisele organisatsioonile ehitamiseks eraldatud maa hiljem teistele osapooltele.Kalavõrkude jagamine ühe koostööpartneri poolt Sri Lankal viibis hankeraskuste ja püügivahendikomplektide kokkupanekuks kulunud aja tõttu. Selleks ajaks, kui VVO oli valmis kalavõrke jagama, oli osa vajadustest, näiteks kalapüügivahendite osas, juba teiste organisatsioonide poolt täidetud. See tekitas edasisi viivitusi, kuna VVO pidi läbi viima uusi vajaduste hindamisi.

36.

Rakendamise tõhususe kontrollimiseks on vaja teavet kulude, organisatoorse korralduse ning tegelike väljundite kohta. Võimaldamaks õigeaegset reageerimist, ei põhine partnerite ettepanekute valik kulude osas pakkumismenetluse konkursil. ECHO partnerite hankemenetlusi vaadeldi partnerite peakontorites toimunud välisauditite ning ECHO finants- ja auditiüksuse kohapealsete kontrollide käigus. Lisaks sisaldab ECHO kohapealsete ekspertide analüüs projektiettepanekute kohta ka ühikuhinna analüüsi kui üht tegurit otsustamaks, kas partnerid pakuvad kaupu ja teenuseid õiglase hinnaga. See analüüs annab aga vaid piiratud määral kindlust tõhususe osas ning seda võiks parandada võrdleva teabe ning süstemaatilise järelseirega. Võrdlevat kuluteavet ning ühikukulude jälgimist projekti rakendamise käigus tuleks täiustada. Selline teave suurendaks eelkõige pärast etteennustamatu katastroofi toimumist kindlust, et kaupadel ja teenustel on õiglane hind. Samaaegselt arendab ECHO oma seiresüsteemi eesmärgiga toetada automaatselt ühikuhinna ning otsekulude ja abimeetmetest tulenevate kulude suhte arvutamist.

37.

Mõnes seirearuandes ei ole toodud piisavalt üksikasjalikku teavet keeruka organisatoorse korralduse kohta, näitamaks, kas partner teostab projektiülesandeid otse või on esitanud allhankeid teistele VVOdele või eraettevõtetele (vt 8. selgitus). Kuna sobivateks partneriteks hinnatakse ainult partnerluse raamlepingu ning finants- ja haldusraamistiku lepingu allkirjastanuid, on oluline kindlaks teha need ECHO rahastatavaid projekte rakendavad organisatsioonid, keda ei ole sel viisil hinnatud.

8. selgitusSeirearuannetes ei selgitatud organisatoorset korraldustSri Lankal teostasid ühe ÜRO agentuuri projektis sisalduvat paadiremonti eraettevõtted ning ühe ECHO partneri vee- ja sanitaarsüsteemide alaseid tegevusi teostasid kohalikud VVOd.Indoneesias kasutas üks ÜRO agentuur seirearuannete kohaselt projektide elluviimiseks VVOsid, kuid viimaseid ei määratletud.Sellist erandlikku töökorraldust seirearuannetes ei kirjeldatud.

38.

ECHO poolt teostatavas seires püütakse keskenduda rohkem tulemustele kui väljunditele (nt pigem kodu saanud perekondade kui rajatud varjupaikade arv). Seirearuannetes ei kvantifitseerita süstemaatiliselt projektitegevuste elluviimist, samuti ei sisalda need ametlikku heakskiitu lõpetatud töödele, nagu varjupaikade, välikäimlate või paatide ehitamine. Sellegipoolest on oluline saada täpset teavet selle kohta, kus ja milliseid projekte on ellu viidud, kuna see on tulemustest teavitamise eelduseks. Teave tegelike väljundite kohta on vajalik tagamaks, et kaupu ja teenuseid pakuti vastavalt nõutavatele standarditele (vt 9. selgitus).

9. selgitusVajadus parandada väljundite alast teavetÜhe projekti puhul Indoneesias oli ECHO kohapealsetel ekspertidel keeruline tuvastada, milliseid tegevusi oli rahastanud ECHO. Töötajad vaheldusid kiiresti ning nad ei suutnud esitada täpset teavet selle kohta, milleks ECHO vahendeid oli kasutatud. Hoolimata ECHO kohapealsete ekspertide taotlustest ei andnud asjassepuutuv ÜRO agentuur täpset teavet läbiviidud tegevuste kohta enne projekti lõppu.Ühe Sri Lankal elluviidud projekti finantsalases vahearuandes märgiti 1,45 miljonit eurot ehk 85 % kuludest eelarvejakku “kalandus” ilma mingi täpsustuseta. Täpse finantsteabe esitamine kergendaks tõhusat järelevalvet projekti elluviimise üle.

39.

Audit kinnitas ka ECHO seirearuannete järeldusi, mille kohaselt oli ECHO rahastatud tegevuste nähtavus avalikkusele üldjuhul rahuldav, ehkki mõningatel juhtudel oleks see võinud parem olla. Näiteks ei olnud ECHO tegevus kuigi nähtav Acehis Janthos asuva lastekeskuse ega ühe ÜRO agentuuri poolt elluviidava veepuhastusjaamade projekti puhul. Tsunami mõju hindamisrühma (Tsunami Evaluation Coalition, TEC) rahvusvahelise abiaktsiooni analüüsi esialgsed leiud on kriitilised humanitaarabi asutuste suhtes, kuna nood keskenduvad enesereklaamile ja võistlevad nähtavuse pärast abivajajate tegelike vajaduste täitmise arvel. Siiski on nähtaval olemisel lisaväärtus — see aitab vähendada topeltrahastamist, näidates selgelt, kes mida on rahastanud.

40.

Väljundite osas viidi ECHO rahastatud projektid ellu, ehkki mõnel juhul oli inflatsioon väljundite taset alandanud ning mõningaid tegevusi ei saadud teostada projekti tähtajaks kaupade hankimise ja kvalifitseeritud töötajate värbamisega seotud raskuste tõttu (vt 10. selgitus).

10. selgitusMõne projekti väljundid jäid oodatust kesisemaksSri Lankal tuli ühes ECHO rahastatavas projektis rajatavate varjupaikade arvu algselt ettenähtud 2 500-lt vähendada 2 018-le.Indoneesias ei saanud üks VVO hankeraskuste tõttu lõpule viia 1 500 000 veetöötluskemikaale sisaldava pudeli jagamist. Ehkki projekti pikendati kolme kuu võrra, oli projekti lõppedes 2005. aasta juulis 900 000 pudelit ikka veel laiali jagamata. Lõpuks jagasid partnerid pudelid laiali omal kulul.

41.

Tulemuste osas aitasid komisjoni rahastatud projektid olulisel määral täita elanikkonna põhivajadusi peavarju, toidu, vee- ja sanitaarsüsteemide, tervishoiu, psühhosotsiaalse toetuse, laste- ja perehoolduse ning sidevahendite osas (vt 11. selgitus). Komisjoni rahastatud projektid on kaasa aidanud ka toimetulekuvahendite taastamisele, näiteks paatide ja kalastustarvetega varustamise ning sadamakai taastamise abil. Mis puudutab aga abisaajate arvu, siis olid projektid vähem edukad kui esialgselt planeeritud, peamiselt vajaduste ülehindamise tõttu, mis tulenes vajadusest kiiresti tegutseda (vt punkt 20). Nii juhtus ühe vee- ja sanitaarsüsteemide projektiga Sri Lankal, millega aidati ligikaudu 37 000 abivajajat esialgselt kavandatud 50 000 asemel. Ühe ÜRO agentuuri Acehis elluviidud projekti vee ja sanitaarsüsteemide projektiosa jõudis 100 000 abivajajani, mis on ainult 5 % esialgselt kavandatud 2 miljonist abisaajast. Selle madala näitaja tõttu, samuti raskuste tõttu projekti väljundite määratlemisel projekti rakendamise käigus, on ECHO mures antud koostööpartneri tegevusvõime pärast koordineerida vee- ja sanitaarsüsteemide valdkonda.

11. selgitusKomisjoni humanitaarabi tulemusedKomisjon on teatanud, et selle humanitaarabi Indoneesiale, Sri Lankale, Indiale, Maldiividele ja Taile on andnud järgmisi tulemusi:

42.

Tsunami mõju hindamisrühm (TEC) on olulise tähtsusega hindamisalgatus, milles osaleb ka ECHO. See on abiorganisatsioonide ühine püüe kasutada ära tsunamijärgsest tegevusest saadud kogemusi. TEC on läbi viinud viis temaatilist hindamist, mis käsitlevad rahastamist, kooskõlastamist, vajaduste hindamist, mõju kohalikule ja riiklikule suutlikkusele ning hädaabi ühendamist taastamistööde ja pikaajalise arendustegevusega. Hindamise esialgsetes leidudes nenditakse, et ehkki hädaabimeetmed olid ebapiisavalt kooskõlastatud ja ebaotstarbekad, suudeti nende abil siiski ohvrite kannatusi vähendada, pakkudes toitu, vett ja peavarju. Punase Risti 2005. aasta maailma katastroofide aruandes leitakse samuti, et hoolimata parema kooskõlastuse vajadusest suudeti tänu laiaulatuslikele abimeetmetele toimetada abi enamiku ellujääjateni ning edasist nälga või haiguste levikut vältida. Kontrollikoja auditi raames toimunud projektikülastused ning vestlused kohalike projektis osalenutega, kaasa arvatud abisaajatega, kinnitasid suures osas hindamiste tulemusi.

43.

Edasisi arenguid silmas pidades rahastab ECHO 80 miljoni euro otsuse vahenditest projekti maksumusega 2 miljonit eurot, toetamaks ÜRO katastroofideks valmisoleku projekti, millega tõhustatakse varajase hoiatamise süsteeme India ookeani piirkonnas. Nii Lõuna- kui Kagu-Aasiat toetatakse DIPECHO (13) tegevuskava raames ning mõlemale on eraldatud ligikaudu 11 miljonit eurot kogukonnapõhisteks katastroofiks valmisoleku projektideks perioodiks 2005–2006. ÜRO HKT poolt 2005. aasta juunis korraldatud töörühmade kohtumisel toonitati vajadust katastroofiks valmisoleku mehhanismide olulise tõhustamise järele.

44.

ECHO vastutab humanitaarabi eest, mille alla kuulub hädaabi ja lühiajaline taastamistegevus. Pikaajaline taastamis- ja ülesehitustegevus kuulub välissuhete peadirektoraadi ning koostöötalituse EuropeAid vastutusalasse. Eri peadirektoraatide osalemise tõttu on nende kahe etapiga seotud menetlused ja ülesanded, nendevaheline ala ning hädaabi ühendamine taastamis- ja arendustegevusega erakordse tähtsusega. ECHO poolt tsunami ohvritele eraldatud kõrge rahastamismäär on võimaldanud ECHO-l mitte üksnes keskenduda põhilistele hädaabivaldkondadele, nagu toit, vee- ja sanitaarsüsteemid, tervishoid ja varjupaigad, vaid ka ületada kavandatust pikemaks veninud üleminekuetapp hädaabitöödelt taastustegevusele kvaliteedile keskendatud sekkumismeetmete abil ning mõnel juhul toetada arengusuunitlusega taastamisprojekte (vt 12. selgitus).

12. selgitusKvaliteedile keskendatud sekkumismeetmed ja arengu toetamine aitavad tagada jätkusuutlikkustSri Lankal peaks välikäimlate kõrge ehituskvaliteet tagama nende kauakestvuse. Samuti moodustati laagrites hügieenikomisjonid, mis on jätkusuutlik lähenemine hügieeni edendamisele.Indoneesias oli paatide ja sadamakai ehituse projekt suunatud arengule, mis toetab jätkusuutlikkust. Ka ühe ÜRO agentuuri projektis Sri Lankal keskenduti Sri Lanka kalalaevastiku tõhustamisele, ehitades kõrgekvaliteedilisi paate ja korraldades paremaid kalastusmeetodeid tutvustavat koolitust.Ühe VVO projektile Indoneesias, mis hõlmas vee kemikaalidega töötlemist ja mida rahastati 10 miljoni euro hädaabiotsuse alusel, järgnes teine komisjoni poolt 80 miljoni otsuse raames rahastatud projekt, mis käsitles jätkusuutlikumaid veevarustussüsteeme.Ühe VVO Indoneesias läbi viidud projekti jätkusuutlikkust toetab asjaolu, et enamik komiteeliikmete poolt laagrites organiseeritud tegevustest põhineb vabatahtlikkusel.

45.

Pärast 26. detsembri 2004. aasta tsunamit tuli leida tasakaal soovitavate hästi läbimõeldud sekkumismeetmete ja vajaliku kiire tegutsemise vahel. ECHO menetlused võimaldasid kiiresti reageerida ning suur abisumma, 123 miljonit eurot, osutus õigustatuks, mistõttu sai ECHO täita ka konfliktides kannatanud elanikkonna vajadusi, samuti aidata ületada kavandatust pikemaks veninud üleminekuetapp hädaabitööde ja ülesehitustööde vahel (vt punktid 12–15).

46.

Otsus teha koostööd olemasolevate partneritega Sri Lankal võimaldas komisjonil rahastada projektide elluviimist hoolimata suurest hulgast äsjasaabunud humanitaarorganisatsioonidest, kelle käsutuses olevad vahendid ületasid vajadused. Acehis ei olnud ECHO enne tsunamit kohapeal esindatud ning puudus usaldusväärne teave, mille tõttu põhinesid mõned kuu jooksul pärast tsunamit ECHO poolt heakskiidetud projektid eriolukorras esitataval standardettepanekul, mitte asjakohasel vajaduste analüüsil. Alates 2005. aasta veebruarist heakskiidetud projektide vajaduste analüüs oli usaldusväärsem, kuna saadaval oli rohkem teavet ja ettepanekute ettevalmistamiseks oli rohkem aega (vt punktid 16–21).

47.

ÜRO kooskõlastava rolli täitmine osutus keeruliseks vajadusi käsitleva usaldusväärse teabe puudumise, arvukate humanitaarorganisatsioonide saabumise ning kohalike asutuste vähese suutlikkuse tõttu, mille tulemusel oli abi tase ja kvaliteet kõikuv. Sisemine kooskõlastus ECHO ja teiste komisjoni talituste vahel on olnud hea, mis puudutab seost ülesehitusetapiga. Koordineerimine kodanikukaitse mehhanismiga oli aga problemaatiline abiandmise esimestes etappides (vt punktid 22–26).

48.

ECHO-l on projektide seireks ja kontrolliks põhjalik süsteem, mis üldjuhul võimaldas projekte vastavalt esilekerkinud vajadustele muuta. Siiski tuleks partneritele pärast seirekülastust anda kirjalikku tagasisidet, täiustada võrdlevat kuluteavet ning anda üksikasjalikumat teavet mõnikord keeruka organisatoorse korralduse kohta. Seirearuannetes ei kvantifitseerita süstemaatiliselt projektieesmärkide saavutamist ning ühe ÜRO agentuuri projekti puhul Indoneesias oli ECHO-l eriti keeruline saada täpset teavet elluviidud tegevuste kohta (vt punktid 27–39).

49.

Komisjoni rahastatud projektid on kaasa aidanud elanikkonna põhivajaduste täitmisele peavarju, toidu, vee- ja sanitaarsüsteemide, tervishoiu, psühhosotsiaalse toetuse, laste- ja perehoolduse ning sidevahendite osas. Komisjon rahastab ka projekte, millega toetatakse katastroofiks valmisolekut. Mõnede projektide väljundid osutusid aga oodatuks nõrgemaks suurenenud kulude ning raskuste tõttu kaupade hankimisel ja kvalifitseeritud töötajate värbamisel. Mõned projektid, eelkõige Indoneesias läbiviidud ÜRO agentuuri projekti vee- ja sanitaarsüsteemide projektiosa, jõudsid väiksema arvu abivajajateni kui esialgselt kavandatud, peamiselt vajaduste ülehindamise tõttu. Projektide jätkusuutlikkusele on kaasa aidanud kõrge rahastamismäär, mis on võimaldanud kvaliteedile keskendunud, mõnikord ka arengule suunatud sekkumismeetmeid (vt punktid 40–44).

50.

Komisjon peaks kaaluma võimalusi katastroofist mõjustatud riikide valitsuste aitamiseks, et rahastamise tõhusama koordineerimise abil tagada abivajajate vajaduste täitmine (vt punkt 22).

51.

ECHO ja keskkonna peadirektoraadi (kodanikukaitse mehhanismi) rollid tuleks muuta selgemaks, et tagada ühtne lähenemisviis (vt punktid 24–25).

52.

Hädaabioperatsioonide jaoks tuleks ette näha pikem ajakava (nt kuue kuu asemel üheksa kuud), et võimaldada nende elluviimiseks piisav aeg (vt punkt 35).

53.

ECHO peaks tugevdama oma seiresüsteemi ja lisama sellesse järgmised elemendid, mille võib koondada seirejuhendisse:

54.

Finants- ja haldusraamistiku lepingu raames tuleks arvesse võtta raskusi ÜRO agentuuride poolt elluviidud projektide dokumentidele juurdepääsul (vt punktid 32 ja 41).