52006PC0579

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 9.10.2006

KOM(2006) 579 lõplik

2006/0184 (CNS)

Ettepanek

NÕUKOGU OTSUS

makromajandusliku finantsabi andmise kohta Moldovale

(komisjoni esitatud) {SEK(2006) 1258}

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST |

110 | Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Komisjon teeb ettepaneku anda Moldovale makromajanduslikku finantsabi kuni 45 miljoni euro suuruse toetusena, et toetada Moldova maksebilansi tasakaalustamist ja reservide loomist. Kavandatav abi aitab Moldoval leevendada majandusprogrammi rakendamisel esinevaid rahalisi raskusi. Sellega hõlbustatakse ja toetatakse ka ametiasutuste jõupingutusi nende reformide elluviimisel, mis on ette nähtud ELi ja Moldova vahelise Euroopa naabruspoliitika tegevuskava ning majanduskasvu edendamist ja vaesuse vähendamist käsitleva strateegiadokumendiga. Kavandatav makromajanduslik finantsabi on erakorraline ja ajaliselt piiratud, see täiendab Bretton Woodsi institutsioonidelt, kahepoolsetelt rahastajatelt ja Pariisi Klubilt saadavat toetust ning sõltub eelkõige edusammudest vaesuse vähendamise ja majanduskasvu edendamise programmi rakendamisel, mida toetab Rahvusvaheline Valuutafond. Abi antakse ajal, mil ELi ja Moldova suhete arengus on Euroopa naabruspoliitika raames algamas tihedama integratsiooni järk. |

120 | Üldine taust Moldova rakendas turumajandusele ülemineku alguses edukalt esimese põlvkonna reforme. Üheksakümnendate aastate lõpus ja käesoleva kümnendi alguses reformide rakendamine aeglustus ning valitsuse administratiivne sekkumine majandusse suurenes. Seetõttu katkestasid Bretton Woodsi institutsioonid poliitiliste laenude andmise, misjärel ei saadud rakendada kaht Moldova jaoks ettenähtud ELi makromajanduslikku abimeedet – 15 miljoni euro suurust laenu, mille väljamaksmise otsus tehti 2000. aastal, ja sama suurt laenu, mille väljamaksmise otsus tehti 2002. aastal.[1] Moldova SKT kasvas kõnealusel perioodil aastas keskmiselt 7%. Kasvu aluseks oli sisenõudlus, mida toetasid massiivsed rahaülekanded, mis aja jooksul tõusid üle 30% SKTst. 2005. aastaks oli Moldova SKT inimese kohta võrreldes 2000. aastaga kasvanud rohkem kui kaks korda (USA dollarites). Olles siiski vaid 812 USA dollarit, on see kindlalt madalaim Euroopas. Moldova on ainus Euroopa riik, mis kuulub Maailmapanga kohaselt madala sissetulekuga riikide hulka. 2004.–2005. aasta paiku ilmusid struktuurireformid taas Moldova poliitilisse programmi; nimelt võttis valitsus vastu majanduskasvu edendamist ja vaesuse vähendamist käsitleva strateegiadokumendi. Valitsuse otsustavust viia läbi reformid on toetanud tema püüdlused läheneda Euroopale, mida kinnitas ELi ja Moldova vahelise Euroopa naabruspoliitika tegevuskava vastuvõtmine veebruaris 2005. Peaaegu kogu 2005. aasta vältel rakendas valitsus majanduspoliitikat, mille eesmärk oli demonstreerida oma uut otsustavust stabiliseerida majandus ja viia läbi reformid. Pidades silmas saadud tulemusi, alustasid Moldova ametiasutused ja Rahvusvaheline Valuutafond 2005. aasta lõpus taas arutelu uue programmi üle, mida võiks fondist rahastada. 2006. aasta veebruaris jõuti kokkuleppele kõnealuse programmi näitajates ja 2006. aasta mais kiitis Rahvusvahelise Valuutafondi juhatus heaks vaesuse vähendamise ja majanduskasvu edendamise programmi raames rakendatava kolmeaastase rahastamiskava. Pärast kava heakskiitmist sõlmiti Moldova ametlike võlausaldajate Pariisi Klubiga kokkulepe kogunenud võlgnevuste ja programmiperioodil tasutavate jooksvate maksete ümberkorraldamiseks nn Houstoni tingimustel. Üks kava põhieesmärk oli aidata valitsusel normaliseerida Moldova ja ametlike võlausaldajate vahelisi suhteid. Vaesuse vähendamise ja majanduskasvu edendamise programmi eesmärk on hoida makromajanduslikku stabiilsust ning toetada seeläbi majanduskasvu edendamist ja vaesuse vähendamist ning seda eelkõige olukorras, kus jätkuvad massiivsed rahaülekanded ja imporditud energia on palju kallim. Programmi järgi kohustuvad Moldova juhid vähendama eelarve puudujääki 0,5%ni SKTst ja keskpanga eesmärk on suurendada 2008. aasta lõpuks välisvaluutareservid kolme kuu impordi maksumuseni. Peamiste struktuuripoliitika meetmete hulka kuuluvad väliskaubanduse liberaliseerimise, korporatiivsete ettevõtete haldamise, pangandussektori reformi ja maksuhalduse valdkonnas võetavad konkreetsed meetmed. Programmi vastuvõtmise ajal eeldati, et kavandatava poliitikaga suurendatakse SKTd 6% võrra 2001. aastal ja 5% võrra aastatel 2007–2008, vähendatakse inflatsiooni järk-järgult kuni 7%ni 2008. aasta lõpuks ning jooksevkonto puudujääki ligikaudu 5%ni SKTst. Programmi rakendatakse siiski eriti keerulises välistingimustes. Moldova kaubavahetusbilansi ja jooksevkonto puudujääk suurenes järsult juba 2005. aastal, eelkõige naftahinna suure tõusu tõttu. 2006. aasta algusest saadik on Moldova elanud pidevas maksebilansi tasakaalustamatusest tuleneva šoki tingimustes (Venemaa gaasimonopoli Gazpromi 2006. aasta jaanuari otsus suurendada Moldovale müüdava gaasi hinda 80 dollarilt 110 dollarini 1000 kuupmeetri kohta ja 2006. aasta juuli otsus suurendada seda 160 dollarini, ning Moldova veinide ja alkoholi Venemaale eksportimise keeld), mis muudab vaesuse vähendamise ja majanduskasvu edendamise programmi eesmärkide saavutamise väljavaated väga halvaks. Moldova maksebilansi nõrgenemine raskendab ka majanduskasvu edendamist ja vaesuse vähendamist käsitlevas valitsuse strateegiadokumendis seatud keskpika tähtajaga eesmärkide ning ELi ja Moldova vahelise Euroopa naabruspoliitika tegevuskava eesmärkide saavutamist. Moldova majanduse areng nõuab esiteks vaesuse vähendamise ja majanduskasvu edendamise programmi mõningast kohandamist ja teiseks täiendavat erakorralist abi lisaks praegusele toetusele. EL on juba mitmel korral andnud Moldovale makromajanduslikku finantsabi, et aidata kõnealusel riigil üle saada maksebilansi tasakaalustamatusest tulenevast šokist. Komisjon on veendunud, et praegune olukord õigustab sama abinõu taaskasutamist. ELi makromajanduslik finantsabi aitab rahuldada Moldova vajadust välisrahastamise järele 2007. ja 2008. aastal. Seda tagab ka ELi ja Moldova vahelise koostöö süvendamine Euroopa naabruspoliitika raames. Moldova on üks ELi partneritest alates Euroopa naabruspoliitika algatamisest 2004. aastal. Moldova on peale Ukraina ka ainus Ida-Euroopa riik, kus praegu rakendatakse Euroopa naabruspoliitika tegevuskava. Euroopa naabruspoliitika eesmärk on luua tugevamaid sidemeid ELi ja partnerriikide vahel ning ületada eelmisi koostöötasandeid, süvendada poliitilist koostööd, sealhulgas välis- ja julgeolekupoliitika vallas, Moldova puhul Transnistria konflikti lahendamisel, ning edendada majanduskasvu ja vähendada vaesust. |

130 | Ettepanekus käsitletavas valdkonnas kehtivad õigusnormid Puuduvad |

140 | Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega ELi ja Moldova vahelised suhted on alates Euroopa naabruspoliitika algatamisest süvenenud. Ühenduse toetus makromajandusliku finantsabivahendi kaudu aitaks veelgi tugevdada kahepoolseid suhteid Moldovaga. Alates 2007. aastast on kavas teha Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahend Moldovale kättesaadavaks, võimaldades abi ka eelarvetoetusena. Moldovat toetavaid valdkondlikke ja/või üldiseid eelarvetoetusprogramme peaks hakkama ette valmistama niipea, kui hakatakse kasutama Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendit. Lähitulevikus Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi raames eelarvetoetuse väljamakseid siiski ei tehta. Lisaks sellele ei ole Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi kohane eelarvetoetus, mis on ette nähtud toetama struktuuripoliitikat keskpikas ja pikas perspektiivis, korralikult kohandatud Moldova praeguste probleemidega, mis on suuresti tingitud lühiajalisest maksebilansi tasakaalustamatusest tulenevast šokist. Makromajanduslikku finantsabi peaks hakkama andma enne eelarvetoetuse võimalikku eraldamist Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi raames. Makromajandusliku finantsabi kui lühiajalise vahendiga püütakse rahuldada Moldova praegust pakilist vajadust välisallikatest saadava rahastamise järele, mille on tinginud riigi välismajanduslike tingimuste märkimisväärne halvenemine. Makromajandusliku finantsabiga toetatakse siiski ka vaheperioodil rakendatavaid ELi ja Moldova vahelises tegevuskavas ning majanduskasvu edendamist ja vaesuse vähendamist käsitlevas strateegiadokumendis kavandatud struktuurireforme. |

KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE |

Konsulteerimine huvitatud isikutega |

219 | Moldova rahandusminister Mihail Pop taotles EÜlt finantsabi mais 2006. Komisjoni talitused suhtlesid komisjoni käesoleva ettepaneku koostamise käigus Rahvusvahelise Valuutafondi, Maailmapanga ja kahepoolsete rahastajatega, et selgitada välja vajadused abi järele. Komisjon on enne ettepaneku esitamist konsulteerinud majandus- ja rahanduskomiteega. Pärast nõukogu otsuse vastuvõtmist sõlmivad komisjoni talitused Moldova ametiasutustega vastastikuse mõistmise memorandumi ja toetuslepingu, et sätestada abi rakendamise üksikasjalikud tingimused. |

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine |

229 | Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada. |

230 | Mõju hindamine Kuna makromajanduslik finantsabi on poliitikal põhinev vahend, sobib see eriti hästi Moldova ametiasutuste jõupingutuste toetamiseks maksupoliitilise jätkusuutlikkuse parandamisel lühikeses kuni keskpikas ajavahemikus. Makromajanduslik finantsabi mõjutab otseselt Moldova maksebilanssi ja reserve ning aitab seeläbi leevendada ametiasutuste majandusprogrammi rakendamisel esinevaid rahalisi raskusi. EÜ finantsabi aitab Moldova ametiasutustel rakendada ka ELi ja Moldova vahelise Euroopa naabruspoliitika tegevuskava ning majanduskasvu edendamist ja vaesuse vähendamist käsitleva strateegiadokumendiga määratletud lühikese ja keskmise tähtajaga poliitikat. |

ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG |

305 | Kavandatud meetmete kokkuvõte Ühendus eraldab Moldovale makromajanduslikku finantsabi kuni 45 miljoni euro suuruse toetusena. Abi tehakse kättesaadavaks kolme maksena kahe aasta jooksul. Programmi rakendamisperioodi võib pikendada ühe aasta võrra. Abi haldab komisjon, kes lepib Moldova ametiasutustega kokku konkreetse majanduspoliitika ja toetuse osamaksete tegemise finantstingimused. Asjakohaselt võetakse arvesse erisätteid pettuste ja muu eeskirjade rikkumise ärahoidmiseks vastavalt finantsmäärusele. |

310 | Õiguslik alus EÜ asutamislepingu artikkel 308. |

329 | Subsidiaarsuse põhimõte Ettepanek tehakse ühenduse ainupädevusse kuuluvas valdkonnas. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata. |

Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmis(t)el põhjus(t)el. |

331 | Finantsabi suurus vastab üldiselt ühele kolmandikule Moldova rahastamisvajadusest aastatel 2007–2008, kui toetust antakse. Kahepoolsetelt rahastajatelt ja võlausaldajatelt ning muudelt rahvusvahelistelt rahastajatelt antavat abi silmas pidades käsitatakse seda ühenduse jaoks kohase koormuse jagamisena. Abi on täielikult kooskõlas makromajanduslike eesmärkidega, mis on seatud Moldova majanduspoliitika alastes dokumentides, nagu vaesuse vähendamise ja majanduskasvu edendamise programmi raames Rahvusvahelise Valuutafondiga kokkulepitud majandus- ja rahanduspoliitikat käsitlevas memorandumis, mis kiideti heaks mais 2006. See on samuti kooskõlas mais 2004 heakskiidetud majanduskasvu edendamist ja vaesuse vähendamist käsitlevas strateegiadokumendis seatud kaugemate poliitiliste eesmärkidega ja veebruaris 2005 vastuvõetud ELi ja Moldova vahelise Euroopa naabruspoliitika tegevuskavaga. Toetuse osamaksete tegemisega seotud eritingimuste puhul kavatseb komisjon keskenduda piiratud arvule valdkondadele, sealhulgas eelkõige avaliku sektori finantshaldusele. Komisjon võib ka kaaluda keskendumist spetsiifilistele valdkondlikele meetmetele, mis on esile tõstetud ELi ja Moldova vahelise Euroopa naabruspoliitika tegevuskava raames. |

Õigusakti valik |

341 | Kavandatud õigusakt(id): muu. |

342 | Muud õigusaktid ei oleks asjakohased järgmis(t)el põhjus(t)el: Makromajandusliku finantsabivahendi raammääruse puudumise tõttu on asutamislepingu artikli 308 alusel tehtud nõukogu ajutised otsused ainsad võimalikud õigusaktid sellise abi jaoks. |

MÕJU EELARVELE |

401 | Abi rahastataks 2007. aastal kulukohustuste assigneeringutest eelarverealt 01 03 02 (makromajanduslik finantsabi) ja see sõltub EÜ 2007. aasta eelarve lõplikust kinnitamisest, kusjuures maksed tehakse 2007. ja 2008 aastal. |

TÄIENDAV TEAVE |

Läbivaatamis-/parandus-/lõppklausel |

533 | Ettepanek sisaldab ajalist piirangut. |

1. 2006/0184 (CNS)

Ettepanek

NÕUKOGU OTSUS

makromajandusliku finantsabi andmise kohta Moldovale

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 308,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[2]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,[3]

pärast konsulteerimist majandus- ja rahanduskomiteega

ning arvestades järgmist:

2. Moldova ametiasutused on võtnud endale sihiks majanduse stabiliseerimise ja struktuurireformide rakendamise, mida Rahvusvaheline Valuutafond toetab vaesuse vähendamise ja majanduskasvu edendamise programmi raames rakendatava kolmeaastase programmiga, mis kiideti heaks 5. mail 2006. Seejärel leppisid Pariisi Klubi võlausaldajad 12. mail 2006 kokku Moldova kahepoolse riikliku võla ümberkorraldamises Houstoni tingimustel.

3. Moldova ametiasutused võtsid 2004. aasta mais vastu majanduskasvu edendamist ja vaesuse vähendamist käsitleva strateegiadokumendi, mille raames seati valitsuse tegevusprioriteedid keskpikas perspektiivis.

4. Moldova ühelt poolt ning Euroopa Ühendus ja tema liikmesriigid teiselt poolt sõlmisid partnerlus- ja koostöölepingu, mis jõustus 1. juulil 1998.

5. Moldova ja Euroopa Liidu vaheliste suhete arendamise aluseks on Euroopa naabruspoliitika, mille eesmärk on tagada sügavam majanduslik integratsioon. Euroopa Liit ja Moldova on kokku leppinud Euroopa naabruspoliitika tegevuskava suhtes, kus on seatud ELi ja Moldova vaheliste suhete ja seonduvate meetmete eesmärgid lühiajalises ning keskpikas perspektiivis.

6. Moldova välistingimuste olulise halvenemise tõttu on Moldoval suur rahavajadus.

7. Moldova ametiasutused on taotlenud soodsat finantsabi rahvusvahelistelt finantseerimisasutustelt, ühenduselt ja teistelt kahepoolsetelt rahastajatelt. Peale Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga eraldatud vahendite tuleb katta oluline puudujääk, et tasakaalustada riigi maksebilanssi, suurendada riigi reserve ja toetada ametiasutuste rakendatavate reformidega seotud poliitiliste eesmärkide saavutamist.

8. Moldova võib Maailmapangalt ja Rahvusvaheliselt Valuutafondilt saada äärmiselt soodsaid laene ja toetusi.

9. Nimetatud asjaolusid arvestades, tuleks Moldovale anda makromajanduslikuks finantsabiks ühenduse toetust, mis on asjakohane meede, et aidata abisaajamaad selles kriitilises olukorras.

10. Selleks et tagada käesoleva makromajandusliku finantsabiga seotud ühenduse finantshuvide tõhus kaitse, peab Moldova võtma kohased meetmed antud abiga seotud pettuse, korruptsiooni ja muu eeskirjade eiramise ärahoidmiseks ja selle vastu võitlemiseks, samuti tuleb sätestada komisjonipoolne kontrollimine ja kontrollikojapoolne auditeerimine.

11. Toetuse andmine ei piira eelarvepädeva institutsiooni volitusi.

12. Kõnealust makromajanduslikku finantsabi peaks haldama komisjon, konsulteerides majandus- ja rahanduskomiteega.

13. Asutamislepingus ei nähta käesoleva otsuse vastuvõtmiseks ette muid volitusi peale artiklis 308 sätestatute,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

14. Ühendus eraldab Moldovale toetusena kuni 45 miljoni euro ulatuses makromajanduslikku finantsabi, et toetada Moldova maksebilansi tasakaalustamist ning seeläbi leevendada valitsuse majandusprogrammi rakendamisel esinevaid rahalisi raskusi.

15. Ühenduse finantsabi andmist haldab komisjon, konsulteerides majandus- ja rahanduskomiteega ning järgides Rahvusvahelise Valuutafondi ja Moldova vahel sõlmitud kokkuleppeid.

16. Ühenduse finantsabi antakse kaheks aastaks alates esimesest päevast pärast käesoleva otsuse jõustumist. Kui olukord seda nõuab, võib komisjon pärast majandus- ja rahanduskomiteega konsulteerimist siiski otsustada abiperioodi maksimaalselt ühe aasta võrra pikendada.

Arti kkel 2

1. Komisjonil on volitused, et leppida pärast majandus- ja rahanduskomiteega konsulteerimist Moldova ametiasutustega kokku abiga seotud majanduspoliitikas ja finantstingimustes, mis sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis ja toetuslepingus. Kõnealused tingimused on vastavuses artikli 1 lõikes 2 sätestatud kokkulepetega.

2. Ühenduse abi andmise ajal kontrollib komisjon selliste ühenduse makromajandusliku abi seisukohast oluliste tegurite nagu raharingluse, haldusmenetluste ning sise- ja väliskontrollimehhanismide usaldusväärsust Moldovas.

3. Komisjon kontrollib koostöös majandus- ja rahanduskomiteega ning kooskõlastatult Rahvusvahelise Valuutafondiga korrapäraselt seda, et Moldova majanduspoliitika oleks kooskõlas käesoleva abi eesmärkidega ja et kokkulepitud majanduspoliitikast ja finantstingimustest peetaks kinni.

Artikkel 3

1. Komisjon eraldab abi Moldovale kolme maksena.

2. Esimese makse teeb Rahvusvaheline Valuutafond vaesuse vähendamise ja majanduskasvu edendamise programmi raames toetatava majandusprogrammi ja ELi ja Moldova vahelise Euroopa naabruspoliitika tegevuskava rahuldava rakendamise alusel.

3. Teise makse ja edasised maksed teeb Rahvusvaheline Valuutafond vaesuse vähendamise ja majanduskasvu edendamise programmi raames toetatava majandusprogrammi ning ELi ja Moldova vahelise Euroopa naabruspoliitika tegevuskava ning kõigi muude komisjoniga kokku lepitud ja artikli 2 lõikes 1 sätestatud meetmete rahuldava rakendamise alusel ning mitte enne ühe kvartali möödumist eelmise makse tegemisest.

4. Raha eraldatakse Moldova Keskpangale. Rahaliste vahendite lõppsaaja on Moldova rahandusministeerium.

Arti kkel 4

Käesolevat abi rakendatakse vastavalt Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse sätetele ja selle rakenduseeskirjadele. Moldova ametiasutustega sõlmitavas vastastikuse mõistmise memorandumis ja toetuslepingus sätestatakse Moldova võetavad asjakohased meetmed käesoleva abiga seotud pettuse, korruptsiooni ja muu eeskirjade eiramise vältimiseks ja selle vastu võitlemiseks. Samuti sätestatakse memorandumis komisjoni, kaasa arvatud Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) poolne kontrollitegevus koos õigusega läbi viia kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, ning vajadusel Euroopa Kontrollikoja teostatav kohapealne audit.

Arti kkel 5

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga aasta 31. augustiks aruande, milles sisaldub hinnang käesoleva otsuse rakendamise kohta eelnenud aastal.

Artikkel 6

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel,

Nõukogu nimel

Eesistuja

FINANTSSELGITUS

Poliitikavaldkond: Jaotis 01 – Majandus- ja rahandusküsimused Meede: 03 – Rahvusvahelised majandus- ja rahandusküsimused |

MEETME NIMETUS: MAKROMAJANDUSLIK FINANTSABI MOLDOVALE |

1. EELARVERIDA(-READ) + RUBRIIK (RUBRIIGID)

Artikkel 01 03 02 — Makromajanduslik abi

2. ÜLDANDMED

2.1. Kogueraldis meetmele (B osa): 45 miljonit eurot kulukohustusteks

2007. aasta eelarve (esialgne eelarveprojekt): 79,591 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringuteks ja 100,814 miljonit eurot maksete assigneeringuteks eelarverealt 01 03 02 olenevalt 2007. aasta eelarve kinnitamisest.

2.2. Kohaldamisaeg:

Algusaasta: 2007; lõppaasta: 2008

2.3. Üldine mitmeaastane kulude esialgne eelarvestus:

a) Kulukohustuste assigneeringute / maksete assigneeringute soovituslik kava (rahaline sekkumine) (vt punkt 6.1.1)

miljonit eurot (kolm kohta pärast koma)

2007 | 2008 | 2009 | Kokku |

Kulukohustused | 45,000 | 45,000 |

Maksed | 30,000 | 15,000 | 45,000 |

b) Tehniline ja haldusabi ning toetuskulud (vt punkt 6.1.2)

Kulukohustused | 0,030 | 0,030 | 0,060 |

Maksed | 0,030 | 0,030 | 0,060 |

Vahesumma a+b |

Kulukohustused | 45,030 | 0,030 | 45,060 |

Maksed | 30,030 | 15,030 | 45,060 |

c) Personali- ja muude halduskulude üldine rahaline mõju (vt punktid 7.2 ja 7.3)

Kulukohustused/ maksed | 0,165 | 0,165 | 0,330 |

KOKKU a+b+c |

Kulukohustused | 45,195 | 0,195 | 45,390 |

Maksed | 30,195 | 15,195 | 45,390 |

2.4. Kooskõla finantsplaneeringu ja finantsperspektiiviga

Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule

2.5. Rahaline mõju tuludele

Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele

3. EELARVE TUNNUSJOONED

Kulu liik | Uus | EFTA osamakse | Taotlejariikide osamaksed | Finants-perspektiivi rubriik |

Mitte-kohustuslik | Liigendatud | EI | EI | EI | Nr 4 |

4. ÕIGUSLIK ALUS

Asutamislepingu artikkel 308

5. KIRJELDUS JA PÕHJENDUS

5.1. Vajadus ühenduse sekkumise järele [4]

5.1.1. Taotletavad eesmärgid

Kavandatav abi koosneb ühenduse kuni 45 miljoni euro suurusest toetusest Moldovale (mida rahastatakse üldeelarvest), et toetada Moldova maksebilansi tasakaalustamist ja reservide loomist seoses kaubavahetustingimuste ja jooksevkonto olukorra märkimisväärse halvenemisega lühiajalises perspektiivis. Seeläbi aidatakse kõnealuse finantsabiga Moldoval leevendada vaesuse vähendamise ja majanduskasvu edendamise programmi, ELi ja Moldova Euroopa naabruspoliitika tegevuskava ning majanduskasvu edendamist ja vaesuse vähendamist käsitleva valitsuse strateegia rakendamisel esinevaid rahalisi raskusi.

Kõnealune finantsabi täiendab vahendeid, mille on toiduainetega kindlustatuse programmi raames eelarvetoetusena ning ametlike võlausaldajate võimaldatud võlakergendusena Moldovale andnud Rahvusvaheline Valuutafond, Maailmapank ja kahepoolsed rahastajad ning EL, et toetada Moldova ametiasutuste tegevust majanduse stabiliseerimisel ja struktuurireformi programmi elluviimisel.

5.1.2. Eelhindamisega seoses rakendatavad meetmed

Komisjoni talitused korraldasid eelhindamise 2006. aasta juulis–augustis (majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi üksus D3).

5.1.3. Pärast eelhindamist võetavad meetmed

Ühenduse poolt Moldovale eraldatud varasema makromajandusliku finantsabi järelhindamist ei ole veel tehtud.

5.2. Kavandat av tegevus ja eelarvelise sekkumise korraldus

Kõnealust abi antakse otsetoetusena, mis tehakse kättesaadavaks kolme või vajaduse korral nelja maksena. Esimene makse tehakse vastavalt Moldova ametiasutuste ja ühenduse vahel sõlmitavale vastastikuse mõistmise memorandumile. Järgmised maksed tehakse sõltuvalt majanduspoliitiliste tingimuste rahuldavast täitmisest ja mitte enne ühe kvartali möödumist eelmisest maksest.

Kõnealuse abiga seotud kvantitatiivsed tulemuslikkuse kriteeriumid on need, mis on kindlaks määratud Moldova ja Rahvusvahelise Valuutafondi vahel kokku lepitud praegu rakendatavas vaesuse vähendamise ja majanduskasvu edendamise programmi makromajanduslikus raamistikus. Enne kõnealuse abi iga osa väljamaksmist kontrollivad komisjoni talitused koostöös Moldova ametiasutuste ja Rahvusvahelise Valuutafondi töötajatega, kas on järgitud kvantitatiivseid tulemuslikkuse kriteeriume või on saavutatud uusi kokkuleppeid.

Lisaks sellele lepib komisjon Moldova ametiasutustega kokku hulgas konkreetsetes poliitilistes tingimustes, mida tuleb täita enne teise ja iga võimaliku järgmise osa väljamaksmist. Kõnealused poliitilised tingimused peavad olema kooskõlas Moldova ning Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga vahel sõlmitud kokkulepetega. Kõnealused tingimused peaksid praeguses etapis keskenduma eelkõige riigi finantshalduse ümberkorraldamisele ja haldusele. Komisjon võib kaaluda ka konkreetsete valdkondlike meetmete võtmist, mida on käsitatud eriti olulistena ELi ja Moldova Euroopa naabruspoliitika tegevuskava raames.

5.3. Rakendamine

Komisjon rakendab kõnealust finantsabi tsentraliseeritud otsejuhtimise teel, kasutades koosseisulisi töötajaid.

6. FINANTSMÕJU

6.1. Kogu rahaline mõju B osale – (kogu programmiperioodi jooksul)

Abi maksmine eelarverealt 01 03 02 sõltub sellest, kas Moldova täidab abiga seotud ja punktis 5.2 kirjeldatud tingimusi.

6.1.1. Rahaline sekkumine

Kulukohustused (miljonites eurodes, kolm kohta pärast koma)

Jaotus | 2007 | 2008 | 2009 | Kokku |

Toetusmaksed Moldovale | 45,000 | – | 45,000 |

KOKKU | 45,000 | 45,000 |

6.1.2. Tehniline ja haldusabi, toetuskulud ja IT-kulud (kulukohustuste assigneeringud)

2007 | 2008 | 2009 | Kokku |

1) Tehniline ja haldusabi |

a) Tehnilise abi bürood |

b) Muu tehniline ja haldusabi: - sisemine: - väljast tellitud: millest arvutipõhiste juhtimissüsteemide loomiseks ja hoolduseks |

Vahesumma 1 |

2) Toetuskulud |

a) Uuringud (tegevushinnang) | 0,030 | 0,030 | 0,060 |

b) Ekspertide koosolekud |

c) Teave ja väljaanded |

Vahesumma 2 |

KOKKU | 0,030 | 0,030 | 0,060 |

6.2. Kulude arvestus B osas ettenähtud meetmete kaupa (kogu programmiperioodi jooksul)[5]

Kulukohustused (miljonites eurodes, kolm kohta pärast koma)

Jaotus | Tulemuste liik (projektid, andmekogud) | Tulemuste arv (kogukulud aastate 1…n kohta) | Ühiku keskmine maksumus | Kogukulud (kokku aastate 1…n kohta) |

1 | 2 | 3 | 4=(2X3) |

Tegevus 1 – Meede 1 – Meede 2 Tegevus 2 – Meede 1- – Meede 2 – Meede 3 jne. |

KULUD KOKKU |

7. MÕJU PERSONALILE JA HALDUSKULUD

7.1. Mõju personalile

Abi haldamisega seotud ülesandeid täidetakse töötajaid vajaduse korral ümber paigutades ja komisjoni töötajate arvu ei suurendata.

Ametikoha liigid | Meedet juhtima määratud töötajad, kasutades olemasolevaid ja/või lisaressursse | Kokku | Meetmetest tulenevate ülesannete kirjeldus |

Alaliste ametikohtade arv | Ajutiste ametikohtade arv |

Ametnikud või ajutised töötajad | A B C | 1/3 | 1/3 | Nt vastastikuse mõistmise memorandumite ja toetuslepingute koostamine, ametiasutuste ja rahvusvaheliste finantseerimisasutustega suhtlemine, välisekspertidega suhtlemine seoses tegevuse hindamisega, kontrollkäikude tegemine ja komisjoni personali aruannete koostamine, komisjoni menetluste ettevalmistamine seoses abi haldamisega |

Muu personal |

Kokku | 1/3 | 1/3 |

7.2. Personaliga seotud üldine finantsmõju

Personali liik | Summa (eurodes) | Arvutamismeetod* |

Ametnikud Ajutised töötajad | 30 500 | 1/3 x keskmine aastakulu A*5 – A*12 astme ametnikule |

Muu personal (täpsustada eelarverida) |

Kokku | 30 500 |

Summad on kogukulud kaheteistkümne kuu kohta.

7.3. Muud tegevusest tulenevad halduskulud

Eelarverida (number ja rubriik) | Summa (eurodes) | Arvutamismeetod |

Kogueraldis (jaotis A7) A0701 – Lähetused A07030 – Koosolekud A07031 – Kohustuslikud komiteed1 A07032 – Mittekohustuslikud komiteed1 A07040 – Konverentsid A0705 – Uuringud ja konsultatsioonid Muud kulud (täpsustada) – Järelhindamine | 10 000 125 000 | Kaks lähetust aastas kahele inimesele Teenuslepingu hinnanguline kogumaksumus 250 000 eurot |

Teabesüsteemid (A-5001/A-4300) |

Muud kulud – A osa (täpsustada) |

Kokku | 135 000 |

Summad on kogukulud kaheteistkümne kuu kohta.

1Täpsustada komitee liik ja rühm, kuhu see kuulub.

I. Kokku aasta kohta (7.2 + 7.3) II. Meetme kestus III. Meetme kogukulu (I x II) | 165 500 eurot 2 aastat 331 000 eurot |

8. JÄRELTEGEVUS JA HINDAMINE

Kõnealune abi on makromajanduslikku laadi ning seda kontrollitakse ja hinnatakse komisjoni tavapärase töökorra kohaselt.

8.1. Järelmeetmete korraldus

Komisjoni talitused jälgivad meetmete rakendamist Moldova ametiasutustega vastastikuse mõistmise memorandumis kokku lepitavate makromajanduslike ja struktuuripoliitiliste näitajate alusel. Ametiasutused peavad andma komisjoni talitustele korrapäraselt aru kõnealuste näitajate kohta. Euroopa Komisjoni delegatsioon Chişinăus esitab samuti korrapäraselt aruandeid teemadel, mis on abi jälgimise seisukohast olulised. Komisjoni talitused suhtlevad tihedalt Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapangaga, et saada osa nende kogemustest ja tegevusest Moldovas.

8.2. Kavandat ava hindamise korraldus ja ajakava

Kavandatavas nõukogu otsuses on ette nähtud Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatav iga-aastane aruanne, mis sisaldab hinnangut selle abimeetme rakendamisele. Lisaks sellele kavandatakse abi sõltumatu järelhindamise läbiviimist komisjoni või selle nõuetekohaselt volitatud esindajate poolt üks või kaks aastat pärast rakendamisperioodi lõppu.

9. PETTUSEVASTASED MEETMED

Komisjoni talitused on loonud praegu toimiva raharingluse ja halduskorra hindamise programmi kõigis ühenduselt makromajanduslikku finantsabi saavates kolmandates riikides, et täita Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust.

Komisjon on seoses rahastajatevahelise koordineerimisega avaliku sektori finantshalduse valdkonnas kaasrahastanud ka tagatiseta antud laenuga seotud riskide analüüsi Moldovas. Lõpparuanne avaldatakse peagi.

Komisjoni talitused hindavad Moldovas sellise finantsabi seisukohast olulise raharingluse ja halduskorra usaldusväärsust ning teevad kindlaks, kas makromajandusliku finantsabi usaldusväärse finantsjuhtimise raamistik on piisavalt tõhus. Kõnealuse hindamise raames võetakse arvesse tagatiseta antud laenuga seotud riskide analüüsi tulemusi ja kõiki Rahvusvahelise Valuutafondi või Maailmapanga asjaomastes aruannetes esitatud järeldusi. Seoses sellega võivad komisjoni talitused otsustada korraldada koos nõuetekohaselt volitatud välisekspertidega abisaavate ametiasutuste raharingluse ja halduskorra hindamise. Tagatiseta antud laenuga seotud riski analüüsi ja tõenäoliselt ka halduskorra hindamise tulemusi kasutatakse asjakohaste tingimuste kindlaksmääramiseks avaliku sektori finantshalduse valdkonnas.

Kavandatava Moldovale antava makromajandusliku finantsabi õiguslik alus sisaldab sätet pettuste ennetusmeetmete kohta. Kõnealuseid meetmeid kirjeldatakse üksikasjalikumalt vastastikuse mõistmise memorandumis ja toetuslepingus. Abiga kavandatakse siduda mitmeid konkreetseid tingimusi, peamiselt avaliku sektori finantshalduse valdkonnas, eesmärgiga suurendada tõhusust, läbipaistvust ja vastutust.

Makromajandusliku finantsabi suhtes kohaldatakse kinnitamis-, kontrolli- ja auditeerimismenetlusi, mille eest vastutavad komisjon, Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) ja Euroopa Kontrollikoda.

[1] Nõukogu 10. juuli 2000. aasta otsus 2000/452/EÜ (EÜT L 181, 20.7.2000, lk 77) ja nõukogu 19. detsembri 2002. aasta otsus 2002/1106/EÜ (EÜT L 351, 28.12.2002, lk 76).

[2] ELT C , , lk .

[3] ELT C , , lk .

[4] Täpsema teabe saamiseks vaata eraldi selgitavat märkust.

[5] Täpsema teabe saamiseks vaata eraldi selgitavat märkust.