52006PC0554

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 28.9.2006

KOM(2006) 554 lõplik

Ettepanek

NÕUKOGU MÄÄRUS

millega kehtestatakse 2007. ja 2008. aastaks ühenduse kalalaevadele püügivõimalused seoses teatavate süvamere kalavarudega

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST |

110 | Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Süvamere kalavarud moodustuvad kaladest, keda püütakse väljaspool mandrilavade peamisi püügipiirkondi. Need paiknevad mandrilava nõlvadel või seonduvad merealuste mägedega. Need liigid kasvavad aeglaselt ja ülepüük võib neid kergesti ohustada. Süvamereliikide püügi võimalused 2005. ja 2006. aastaks on sätestatud nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määruses (EÜ) nr 2270/2004, millega kehtestatakse 2005. ja 2006. aastaks ühenduse kalalaevadele püügivõimalused teatavate süvamere kalavarude osas. Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) esitab süvamere kalavarude kohta teadusuuringute tulemused iga kahe aasta järel. Viimased andmed esitati 2006. aasta juunis ja need on aluseks eelnõus sisalduvatele lubatud kogupüükidele aastateks 2007–2008. Kõnealused andmed näitavad, et enimpüütavaid süvamereliike püütakse mittesäästvalt, mistõttu on ICES soovitanud viivitamata vähendada süvamerepüüki, välja arvatud juhul, kui suudetakse tõestada, et püütakse säästvalt. Praegu ei täideta seda tingimust üheski süvamere-püügipiirkonnas. ICES on avaldanud arvamust, et kõnealuste liikide kaitsmiseks sobivaimad meetmed lähtuvad püügikoormuse piiramisest ja vähendamisest. Püügi piiramist püügikvootide haldamise teel peetakse siiski tarvilikuks lisameetmeks kaitsemeetmete rakendamisel. Komisjon valmistab praegu ette ülevaadet süvamereliikide püügi koormuse korraldussüsteemi kohta ja esitab 2006. aastal eraldi eelnõu püügikoormuse edasise korraldamise kohta. Käesoleva ettepaneku reguleerimisala on seepärast piiratud lubatud kogupüükide kehtestamisega. Käesoleva ettepaneku eesmärk on kehtestada süvamere kalavarudega seotud püügivõimalused tasemel, mis on kooskõlas ICESi esitatud teadusuuringute tulemustega. |

120 | Üldine taust Süvamereliikide püügi võimalused 2005. ja 2006. aastaks on sätestatud nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määruses (EÜ) nr 2270/2004, millega kehtestatakse 2005. ja 2006. aastaks ühenduse kalalaevadele püügivõimalused teatavate süvamere kalavarude osas. Kuna on pakiline vajadus neid liike kaitsta, on soovitav rakendada neid meetmeid ühepoolselt, püüdes samas jätkuvalt jõuda ühtlustatud meetmete suhtes muude asjaomaste riikidega kokkuleppele asjakohases piirkondlikus kalandusorganisatsioonis (Kirde-Atlandi kalanduskomitee ehk NEAFC). Püügivõimaluste kindlaksmääramine ja jagamine on ainuüksi ühenduse pädevuses. Ühenduse kohustused vees paiknevate elusvarude säästva kasutamise suhtes tulenevad nõukogu 2002. aasta 20. detsembri määruse nr 2371/2002 artiklist 2. Sellised püügivõimalused peaksid olema kooskõlas rahvusvaheliste kokkulepetega, mis hõlmavad kalavarude ettevaatlikku majandamist ja säästvat kasutamist, muu hulgas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kokkuleppega, mis käsitleb siirdekalade ja piirialade kalavarude kaitset ja majandamist. |

139 | Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid Ettepaneku valdkonnas praegu kehtivad õigusnormid puuduvad. |

140 | Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega Eelnõus sisalduvad meetmed on kavandatud vastavalt ühise kalanduspoliitika eesmärkidele ning on kooskõlas ühenduse säästva arengu poliitikaga. |

KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE |

Konsulteerimine huvitatud isikutega |

211 | Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus Eelnõu põhiseisukohtadest on teavitatud Põhjamere piirkondlikku nõuandekomisjoni (NSRAC), loodepiirkonna vete piirkondlikku nõuandekomisjoni (NWWRAC), samuti sidusrühmi, kelle esindajad hakkavad osalema edelapiirkonna vete piirkondlikus nõuandekomisjonis (SWWRAC), mida ei ole veel moodustatud. Lisaks on asjaomaseid liikmesriike teavitatud nõukogu sisemise töörühma mitmesugustel koosolekutel. |

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine |

221 | Asjaomased teadus-/ekspertiisivaldkonnad Tähtsate kalavarude olukorra osas kasutab ühendus ICESi ning kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) teadusuuringute tulemusi. |

223 | Peamised organisatsioonid/eksperdid, kellega konsulteeriti Teadusorganisatsioonid, kellega konsulteeriti, on Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) ning kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF). Kokkuvõte saadud nõuannetest ja nende kasutamisest |

2249 | Kõikide käesoleva eelnõuga hõlmatud kalavarude puhul puuduvad piisavad andmed nende jätkusuutlikkuse kohta |

225 | Kõikide käesoleva ettepanekuga hõlmatud varude kohta on ebapiisavalt andmeid nende püügi säästlikkuse tõendamiseks. Käesoleva eelnõu eesmärk on seda nõuannet järgida, kuid selleks, et leevendada sotsiaalmajanduslikku mõju, hajutatakse nõuande järgimiseks vajalikud vähendused kolme aasta peale. Arvestades süvamereliikide tundlikkust ülepüügi suhtes ja nende pikki taastumisaegu, on komisjon arvamusel, et lubatud kogupüükide vähendamise hajutamine veel pikema aja peale tooks kaasa süvamere ökosüsteemi pikaajalise kahjustamise vastuvõetamatu riski. Juhtudel, kus teadusuuringute tulemustele vastav püügitase on võimalik saavutada vähem kui kolme aasta jooksul, ilma et aastas väheneks püük rohkem kui 33%, määratakse kavandatavad lubatud kogupüügid sellekohaselt kindlaks. Samuti on arvesse võetud paljude süvamere-püügipiirkondade liikide vahekordi. Samuti on arvesse võetud paljude süvamere-püügipiirkondade liikide vahekordi. Olukorras, kus ICES soovitab oluliselt vähendada teatava liigi lubatud kogupüüki püügipiirkonnas, kust püütakse ka teist liiki, mille püüki nii rangelt ei soovitata vähendada, on lubatud kogupüük kehtestatud lähtuvalt kõige enam ohustatud liigist. Kehtivad kvoodid, mis on väikesed ja mõeldud vältimatu kaaspüügi katmiseks, säilitatakse selleks, et vältida vette tagasi laskmise kohustuse tekkimist. Kavandatavate lubatud kogupüükide arvutamisel kasutatakse 2005. aasta kohta teatatud püügimahtusid. Enamikul juhtudel kasutatakse ametlikke püügiandmeid. Kui ICES on teatanud ametlike andmetega võrreldes oluliselt suuremast ühenduse püügimahust, võetakse aluseks ICESi andmed. Põhjuseks on see, et ICESi andmed on tõenäoliselt realistlikumad ja väiksemate ametlike andmete kasutamine premeeriks väljapüügi mahu osalist teatamata jätmist. Teadusuuringute tulemuste kohaselt ei tohiks üheski lubatud kogupüügi piirkonnas püüda atlandi karekala. Siiski säilitatakse atlandi karekala kaitseala, mis on määrusega 2270/2004 kehtestatud ICESi VI ja VII püügipiirkonnas, arvestades varude ammendumist kõnealuste piirkondade merealuste mägede ümber ja seda, et väljaspool neid suletud piirkondi on kvoodid endiselt kasutuses. |

230 | Mõju hindamine Eelnõuga vähendatakse oluliselt süvamere kalavarudega seotud püügivõimalusi. Kuigi süvamereliikide lossitavate koguste majanduslik osatähtsus ühenduse lossitavates kogustes on väga väike, põhjustab püügivõimaluste kadumine asjaomastele laevastikele vältimatult rahalisi raskusi. Siiski tuleb käesolevat eelnõu käsitleda osana pikaajalisest lähenemisviisist, millega püügitaset vähendatakse järk-järgult jätkusuutlikule tasemele ning mis on seega suunatud tööstusharu pikaajalise heaolu tagamisele, samuti süvamere ökosüsteemi kaitsele. |

ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG |

305 | Kavandatud meetmete kokkuvõte Käesoleva eelnõu eesmärk on kooskõlas teadusuuringute tulemustega kehtestada ühenduse kalalaevadele teatavate süvamereliikide püügi võimalused 2007. ja 2008. aastaks. |

310 | Õiguslik alus Käesoleva eelnõu õiguslik alus on nõukogu määrus (EÜ) nr 2371/2002, eriti selle artikkel 20. |

329 | Subsidiaarsuse põhimõte Ettepanek tehakse ühenduse ainupädevusse kuuluvas valdkonnas. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata. |

Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmis(t)el põhjus(t)el. |

331 | Ettepanek tugineb määruse 2371/2002 artiklile 20, mille kohaselt nõukogu otsustab püügipiirangute ja/või püügikoormuse piirangute ning püügivõimaluste jaotamise üle liikmesriikide vahel. |

Õigusakti valik |

341 | Kavandatud õigusakt: määrus. |

342 | Muud õigusaktid ei ole asjakohased järgmis(t)el põhjus(t)el. Käesoleva ettepanekuga asendatakse kehtiv määrus. |

MÕJU EELARVELE |

409 | Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet. |

TÄIENDAV TEAVE |

570 | Ettepaneku üksikasjalik selgitus Käesoleva ettepanekuga kehtestatakse 2007. ja 2008. aastaks ühenduse kalalaevadele püügivõimalused seoses teatavate süvamere kalavarudega. Lubatud kogupüügid ja liikmesriikidele eraldatud kvoodid on esitatud lisas. Uued Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) teadusuuringute tulemused näitavad, et enimpüütavaid süvamereliike püütakse mittesäästvalt, mistõttu on ICES soovitanud viivitamata vähendada süvamerepüüki, välja arvatud juhul, kui suudetakse tõendada, et püütakse säästvalt. Praegu ei täideta seda tingimust üheski süvamere-püügipiirkonnas. ICES on avaldanud arvamust, et kõnealuste liikide kaitsmiseks sobivaimad meetmed lähtuvad püügikoormuse piiramisest ja vähendamisest. Püügi piiramist püügikvootide haldamise teel peetakse siiski tarvilikuks lisameetmeks kaitsemeetmete rakendamisel. Komisjon valmistab ette ülevaadet praegu kohaldatava süvamereliikide püügikoormuse korraldussüsteemi kohta ja esitab 2006. aastal eraldi eelnõu püügikoormuse edasise korraldamise kohta. Käesoleva ettepaneku reguleerimisala on seepärast piiratud lubatud kogupüükide kehtestamisega. Käesoleva ettepaneku eesmärk on kehtestada püügivõimalused kooskõlas teadusuuringute tulemustega. |

E-6459 |

1. Ettepanek

NÕUKOGU MÄÄRUS

millega kehtestatakse 2007. ja 2008. aastaks ühenduse kalalaevadele püügivõimalused seoses teatavate süvamere kalavarudega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut;

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EMÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta,[1] eriti selle artiklit 20,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1) Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 4 kohaselt peab nõukogu vastu võtma vajalikud meetmed, et tagada juurdepääs vetele ja varudele ning säästev kalapüük, võttes muu hulgas arvesse kättesaadavaid teadusuuringute tulemusi.

(2) Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 kohaselt on nõukogul kohustus kehtestada püügivõimalused püügipiirkondade või püügipiirkonnarühmade kaupa ja jaotada need ettenähtud tingimuste kohaselt.

(3) Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) värskeimad teadusuuringute tulemused näitavad, et teatavaid süvamere kalavarusid püütakse mittesäästvalt ja et nende kalavarude jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks vähendada püügivõimalusi seoses nende varudega .

(4) Lisaks sellele on ICESi andmete kohaselt atlandi karekala püük ICESi VII püügipiirkonnas liiga suur. Samuti nähtub teadusuuringute tulemustest, et atlandi karekala varud on VI püügipiirkonnas suuresti ammendunud ja teatavatel aladel on täheldatud selle liigi ohustatud kogumeid. Seetõttu on asjakohane keelata atlandi karekala püük nendel aladel.

(5) Kvootide tõhusaks haldamiseks tuleks kehtestada püügi eritingimused.

(6) Nõukogu 6. mai 1996. aasta määruse (EÜ) nr 847/96 (millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel)[2] artikli 2 kohaselt on vaja märkida, milliste varude suhtes kohaldatakse nimetatud määruses kindlaksmääratud mitmesuguseid meetmeid.

(7) Käesolevas määruses sätestatud meetmed tuleks kehtestada vastavalt ICESi püügipiirkondadele, mis on määratletud nõukogu 1991. aasta 17. detsembri määruses (EMÜ) nr 3880/91 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta,[3] ja CECAFi (Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee) piirkondadele, mis on määratletud nõukogu 1995. aasta 23. oktoobri määruses (EÜ) nr 2597/95 nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades.[4]

(8) Püügivõimalusi tuleks kasutada kooskõlas asjakohaste ühenduse õigusaktidega, eelkõige komisjoni 22. septembri 1983. aasta määrusega (EMÜ) nr 2807/83, milles sätestatakse liikmesriikide kalasaaki käsitleva teabe registreerimise üksikasjalikud eeskirjad,[5] komisjoni 20. mai 1987. aasta määrusega (EMÜ) nr 1381/87, millega kehtestatakse kalalaevade tähistamist ja dokumenteerimist käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad,[6] nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem,[7] nõukogu 27. juuni 1994. aasta määrusega (EÜ) nr 1627/94, millega nähakse ette kalapüügilube käsitlevad üldsätted,[8] nõukogu 30. märtsi 1998. aasta määrusega (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu,[9] nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 2347/2002, millega kehtestatakse süvamere kalavarude püügi suhtes kohaldatavad konkreetsed juurdepääsunõuded ja nendega seotud tingimused,[10] ning nõukogu 21. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2187/2005, mis käsitleb Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi kalavarude kaitsmist tehniliste meetmete abil, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1434/98 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 88/98,[11]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1 Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse 2007. ja 2008. aastaks ühenduse kalalaevadele püügivõimalused seoses teatavate süvamere kalaliikide varudega ühenduse vetes ja teatavates ühendusevälistes vetes asuvates piirkondades, kus nõutakse püügipiiranguid, ja üksikasjalikud tingimused püügivõimaluste kasutamiseks.

Artikkel 2Mõisted

1. Käesolevas määruses tähendab mõiste „süvamere-kalapüügiluba” 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2347/2002 artiklis 3 osutatud kalapüügiluba.

2. ICESi (Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu) ja CECAFi (Kesk-Atlandi Idaosa Kalanduskomitee) piirkonnad on määratletud vastavalt määrustes (EMÜ) nr 3880/91 ja (EÜ) nr 2597/95.

Artikkel 3Püügivõimaluste kehtestamine

Ühenduse kalalaevadele kehtestatud püügivõimalused seoses süvamereliikide varudega on esitatud lisas.

Artikkel 4Jaotus liikmesriikide vahel

Lisas sätestatud liikmesriikidevaheline püügivõimaluste jaotus ei piira:

a) määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõike 5 kohaseid vahetusi;

b) määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 21 lõike 4 ja artikli 32 lõike 2 ning määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 23 lõike 4 kohaseid ümberjaotusi;

c) määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 kohast täiendavate lossitavate koguste lubamist;

d) määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 kohast koguste peatamist;

e) määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 ja määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 23 lõike 4 kohaseid mahaarvamisi.

Artikkel 5

Kvootide paindlikkus

Määruse (EÜ) nr 847/96 kohaldamisel käsitletakse kõiki käesoleva määruse lisas sisalduvaid kvoote „analüütiliste“ kvootidena.

Määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõikes 2 sätestatud meetmeid kõnealuste kvootide suhtes siiski ei kohaldata.

Artikkel 6

Saagi ja kaaspüügi lossimise tingimused

Käesoleva määrusega kehtestatud püügivõimalustega hõlmatud varudest pärinevaid kalu võib jätta pardale või lossida üksnes juhul, kui need püüti sellise liikmesriigi laevaga, kelle kvoot ei ole ammendunud. Kõik lossitud kogused arvatakse kvoodist maha.

Esimest lõiku ei kohaldata saagi suhtes, mis on püütud määruse (EÜ) nr 850/98 kohaste teadusuuringute raames ja mida ei arvata kvoodist maha.

Artikkel 7

Atlandi karekala

1. Atlandi karekala kaitsealad on määratletud järgmiste merepiirkondadena:

a) merepiirkond, mida ümbritsevad loksodroomid, mis järjestikku ühendavad järgmisi punkte:

57° 00' N, 11° 00' W

57° 00' N, 8° 30' W

55° 00' N, 8° 30' W

55° 00' N, 11° 00' W

57° 00' N, 11° 00' W

b) merepiirkond, mida ümbritsevad loksodroomid, mis järjestikku ühendavad järgmisi punkte:

55º 30' N, 15º 49' W

53º 30' N, 14º 11' W

50º 30' N, 14º 11' W

50º 30' N, 15º 49' W

c) merepiirkond, mida ümbritsevad loksodroomid, mis järjestikku ühendavad järgmisi punkte:

55º 00' N, 13º 51' W

55º 00' N, 10º 37' W

54º 15' N, 10º 37' W

53º 30' N, 11º 50' W

53º 30' N, 13º 51' W

Neid punkte ja vastavaid loksodroome ning laevaasukohti mõõdetakse standardi WGS84 kohaselt.

2. Liikmesriigid tagavad, et süvamere-kalapüügiluba omavaid laevu jälgivad korra kohaselt kalapüügi seirekeskused, kellel on süsteem, millega tuvastada laeva sisenemine lõikes 1 määratletud piirkonda, selle läbimine ja piirkonnast väljumine.

3. Süvamere-kalapüügiluba omavad laevad, mis on sisenenud lõikes 1 määratletud piirkonda, ei tohi pardale jätta ega ümber laadida mis tahes koguses atlandi karekala, samuti ei tohi püügiretke lõpul lossida mis tahes kogust atlandi karekala, v.a juhud, kui

– a) kõik pardalolevad püügivahendid on piirkonna läbimise ajal kinnitatud ja paigutatud vastavalt määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 20 lõikes 1 sätestatud tingimustele;

– b) keskmine kiirus piirkonna läbimise ajal on vähemalt kaheksa sõlme.

Artikkel 8Jõustumine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Seda kohaldatakse 1. jaanuarist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

LISA

1. osa

Liikide ja liigirühmade määratlus

Igas piirkonnas viidatakse kalavarudele liikide ladinakeelsete nimetuste tähestikulises järjekorras, nagu allpool esitatud. Süvamere haid on esitatud kõnealuse loetelu alguses. Käesoleva määruse kohaldamiseks on allpool esitatud ka üldnimetuste ja ladinakeelsete nimetuste vastavustabel.

Üldnimetus | Ladinakeelne nimetus |

Süsisaba | Aphanopus carbo |

Limapead | Beryx spp. |

Meriluts | Brosme brosme |

Kalju-tömppeakala | Coryphaenoides rupestris |

Atlandi karekala | Hoplostethus atlanticus |

Sinine molva | Molva dypterigia |

Niituimluts | Phycis blennoides |

Besuugo | Pagellus bogaraveo |

Mõiste „süvamere haid” hõlmab järgmistesse liikidesse kuuluvaid haisid: portugali süvahai ( Centroscymnus coelolepis ), hall lühiogahai ( Centrophorus squamosus ), pikk-koonhai ( Deania calceus ), šokolaadogahai ( Dalatias licha ), suur tumehai ( Etmopterus princeps ), harilik tumehai ( Etmopterus spinax ), must koletishai ( Centroscyllium fabricii ), kare ogahai ( Centrophorus granulosus ), mustsuu-koerhai ( Galeus melastomus ), hiir-saagrai ( Galeus murinus ), islandi koerhailane ( Apristuris spp .).

2. osa

Püügipiirangutega piirkondades ühenduse laevadele kehtivad aastased püügivõimalused liikide ja piirkondade kaupa (elusmassi tonnides)

Kõik viited tähistavad ICESi allpiirkondi, kui teisiti ei ole märgitud.

Liik: | süvamere haid | Piirkond: | V, VI, VII, VIII ja IX (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed) |

Aasta | 2007 | 2008 |

Saksamaa | 53 | 26 |

Hispaania | 250 | 123 |

Eesti | 3 | 2 |

Prantsusmaa | 906 | 445 |

Iirimaa | 146 | 72 |

Leedu | 3 | 2 |

Poola | 3 | 2 |

Portugal | 341 | 168 |

Ühendkuningriik | 502 | 247 |

EÜ | 2207 | 1087 |

Liik: | süvamere haid | Piirkond: | X (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed) |

Aasta | 2007 | 2008 |

Portugal | 20 | 20 |

EÜ | 20 | 20 |

Liik: | süvamere haid ning Deania histricosa ning Deania profondorum | Piirkond: | XII (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed) |

Aasta | 2007 | 2008 |

Hispaania | 69 | 34 |

Prantsusmaa | 22 | 11 |

Iirimaa | 4 | 2 |

Ühendkuningriik | 4 | 2 |

EÜ | 99 | 49 |

Liik: | Süsisaba Aphanopus carbo | Piirkond: | I, II, III ja IV (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed) |

Aasta | 2007 | 2008 |

Saksamaa | 5 | 5 |

Prantsusmaa | 5 | 5 |

Ühendkuningriik | 5 | 5 |

EÜ | 15 | 15 |

Liik: | Süsisaba Aphanopus carbo | Piirkond: | V, VI, VII ja XII (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed) |

Aasta | 2007 | 2008 |

Saksamaa | 23 | 11 | 1 Üksnes kaaspüük. Spetsialiseeritud püük ei ole selle kvoodi raames lubatud. |

Hispaania | 113 | 56 |

Eesti | 11 | 5 |

Prantsusmaa | 1595 | 784 |

Iirimaa | 57 | 28 |

Läti | 74 | 36 |

Leedu | 1 | 1 |

Poola | 1 | 1 |

Ühendkuningriik | 113 | 56 |

Muud 1 | 6 | 3 |

EÜ | 1994 | 982 |

Liik: | Süsisaba Aphanopus carbo | Piirkond: | VIII, IX ja X (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed) |

Aasta | 2007 | 2008 |

Hispaania | 8 | 8 |

Prantsusmaa | 21 | 21 |

Portugal | 2670 | 2670 |

EÜ | 2700 | 2700 |

Liik: | Süsisaba Aphanopus carbo | Piirkond: | CECAF 34.1. 2. (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed) |

Aasta | 2007 | 2008 |

Portugal | 3200 | 3200 |

EÜ | 3200 | 3200 |

Liik | Limapead | Piirkond: | I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed) |

Beryx spp. |

Aasta | 2007 | 2008 |

Hispaania | 68 | 68 |

Prantsusmaa | 18 | 18 |

Iirimaa | 9 | 9 |

Portugal | 196 | 196 |

Ühendkuningriik | 9 | 9 |

EÜ | 300 | 300 |

Liik: | Meriluts | Piirkond: | I, II ja XIV (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed) |

Brosme brosme |

Aasta | 2007 | 2008 |

Saksamaa | 5 | 5 | 1 Üksnes kaaspüük. Spetsialiseeritud püük ei ole selle kvoodi raames lubatud. |

Prantsusmaa | 5 | 5 |

Ühendkuningriik | 5 | 5 |

Muud 1 | 3 | 3 |

EÜ | 18 | 18 |

Liik: | Meriluts | Piirkond: | III (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed) |

Brosme brosme |

Aasta | 2007 | 2008 |

Taani | 8 | 8 |

Rootsi | 4 | 4 |

Saksamaa | 4 | 4 |

EÜ | 15 | 15 |

Liik: | Meriluts | Piirkond: | IV (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed) |

Brosme brosme |

Aasta | 2007 | 2008 |

Taani | 41 | 41 | 1 Üksnes kaaspüük. Spetsialiseeritud püük ei ole selle kvoodi raames lubatud. |

Saksamaa | 12 | 12 |

Prantsusmaa | 28 | 28 |

Rootsi | 4 | 4 |

Ühendkuningriik | 61 | 61 |

Muud 1 | 4 | 4 |

EÜ | 150 | 150 |

Liik: | Meriluts | Piirkond: | V, VI ja VII (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed) |

Brosme brosme |

Aasta | 2007 | 2008 |

Saksamaa | 4 | 4 | 1 Üksnes kaaspüük. Spetsialiseeritud püük ei ole selle kvoodi raames lubatud. |

Hispaania | 16 | 16 |

Prantsusmaa | 184 | 184 |

Iirimaa | 18 | 18 |

Ühendkuningriik | 89 | 89 |

Muud 1 | 4 | 4 |

EÜ | 315 | 315 |

Liik: | Kalju-tömppeakala | Piirkond: | I, II, IV ja Va (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed) |

Coryphaenoides rupestris |

Aasta | 2007 | 2008 |

Taani | 1 | 1 |

Saksamaa | 1 | 1 |

Prantsusmaa | 10 | 10 |

Ühendkuningriik | 1 | 1 |

EÜ | 13 | 13 |

Liik: | Kalju-tömppeakala | Piirkond: | III |

Coryphaenoides rupestris |

Aasta | 2007 | 2008 |

Taani | 946 | 946 |

Saksamaa | 5 | 5 |

Rootsi | 49 | 49 |

EÜ | 1000 | 1000 |

Liik: | Kalju-tömppeakala | Piirkond: | Vb, VI ja VII (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed) |

Coryphaenoides rupestris |

Aasta | 2007 | 2008 |

Saksamaa | 9 | 9 | 1 Üksnes kaaspüük. Spetsialiseeritud püük ei ole selle kvoodi raames lubatud. |

Eesti | 67 | 67 |

Hispaania | 74 | 74 |

Prantsusmaa | 3789 | 3789 |

Iirimaa | 299 | 299 |

Leedu | 87 | 87 |

Poola | 44 | 44 |

Ühendkuningriik | 222 | 222 |

Muud 1 | 9 | 9 |

EÜ | 4600 | 4600 |

Liik: | kalju-tömppeakala | Piirkond: | VIII, IX, X, XII ja XIV (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed) ja V (Gröönimaa veed) |

Coryphaenoides rupestris |

Aasta | 2007 | 2008 |

Saksamaa | 20 | 10 |

Hispaania | 2238 | 1060 |

Prantsusmaa | 103 | 49 |

Iirimaa | 4 | 2 |

Ühendkuningriik | 9 | 4 |

Läti | 36 | 17 |

Leedu | 4 | 2 |

Poola | 700 | 332 |

EÜ | 3116 | 1476 |

Liik: | Atlandi karekala | Piirkond: | VI (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed) |

Hoplostethus atlanticus |

Aasta | 2007 | 2008 |

Hispaania | 5 | 3 |

Prantsusmaa | 30 | 15 |

Iirimaa | 5 | 3 |

Ühendkuningriik | 5 | 3 |

EÜ | 45 | 22 |

Liik: | Atlandi karekala | Piirkond: | VII (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed) |

Hoplostethus atlanticus |

Aasta | 2007 | 2008 |

Hispaania | 1 | 1 | 1 Üksnes kaaspüük. Spetsialiseeritud püük ei ole selle kvoodi raames lubatud. |

Prantsusmaa | 131 | 64 |

Iirimaa | 39 | 19 |

Ühendkuningriik | 1 | 1 |

Muud 1 | 1 | 1 |

EÜ | 174 | 86 |

Liik: | Atlandi karekala | Piirkond: | I, II, III, IV, V, VIII, IX, X, XI, XII ja XIV (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed) |

Hoplostethus atlanticus |

Aasta | 2007 | 2008 |

Hispaania | 4 | 2 |

Prantsusmaa | 21 | 10 |

Iirimaa | 5 | 3 |

Portugal | 6 | 3 |

Ühendkuningriik | 4 | 2 |

EÜ | 40 | 20 |

Liik: | sinine molva | Piirkond: | (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed) II, IV ja V |

Molva dypterygia |

Aasta | 2007 | 2008 |

Taani | 1 | 1 | 1 Üksnes kaaspüük. Spetsialiseeritud püük ei ole selle kvoodi raames lubatud. |

Saksamaa | 1 | 1 |

Prantsusmaa | 9 | 3 |

Iirimaa | 1 | 1 |

Ühendkuningriik | 5 | 2 |

Muud 1 | 1 | 1 |

EÜ | 18 | 9 |

Liik: | sinine molva | Piirkond: | III (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed) |

Molva dypterygia |

Aasta | 2007 | 2008 |

Taani | 4 | 4 |

Saksamaa | 2 | 2 |

Rootsi | 4 | 4 |

EÜ | 10 | 10 |

Liik: | sinine molva | Piirkond: | VI ja VII (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed) |

Molva dypterygia |

Aasta | 2007 | 2008 |

Saksamaa | 22 | 11 | 1 Üksnes kaaspüük. Spetsialiseeritud püük ei ole selle kvoodi raames lubatud. |

Eesti | 3 | 2 |

Hispaania | 68 | 34 |

Prantsusmaa | 1552 | 765 |

Iirimaa | 6 | 3 |

Leedu | 1 | 1 |

Poola | 1 | 0 |

Ühendkuningriik | 395 | 195 |

Muud 1 | 6 | 3 |

EÜ | 2054 | 1012 |

Liik: | besuugo | Piirkond: | VI, VII ja VIII (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed) |

Pagellus bogaraveo |

Aasta | 2007 | 2008 |

Hispaania | 176 | 176 | 1 Üksnes kaaspüük. Spetsialiseeritud püük ei ole selle kvoodi raames lubatud. |

Prantsusmaa | 9 | 9 |

Iirimaa | 6 | 6 |

Ühendkuningriik | 22 | 22 |

Muud 1 | 6 | 6 |

EÜ | 220 | 220 |

Liik: | besuugo | Piirkond: | IX (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed) |

Pagellus bogaraveo |

Aasta | 2007 | 2008 |

Hispaania | 338 | 338 |

Portugal | 92 | 92 |

EÜ | 430 | 430 |

Liik: | besuugo | Piirkond: | X (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed) |

Pagellus bogaraveo |

Aasta | 2007 | 2008 |

Hispaania 1 | 10 | 10 | 1 Kuni 10% 2008. aasta kvootidest võib kasutada detsembris 2007 |

Portugal 1 | 1116 | 1116 |

Ühendkuningriik 1 | 10 | 10 |

EÜ 1 | 1136 | 1136 |

Liik: | niituimluts | Piirkond: | I, II, III ja IV (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed) |

Phycis blennoides |

Aasta | 2007 | 2008 |

Saksamaa | 4 | 4 |

Prantsusmaa | 4 | 4 |

Ühendkuningriik | 7 | 7 |

EÜ | 15 | 15 |

Liik: | niituimluts | Piirkond: | V, VI ja VII (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed) |

Phycis blennoides |

Aasta | 2007 | 2008 |

Saksamaa | 8 | 8 |

Hispaania | 448 | 448 |

Prantsusmaa | 271 | 271 |

Iirimaa | 198 | 198 |

Ühendkuningriik | 620 | 620 |

EÜ | 1545 | 1545 |

Liik: | niituimluts | Piirkond: | VIII ja IX (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed) |

Phycis blennoides |

Aasta | 2007 | 2008 |

Hispaania | 242 | 242 |

Prantsusmaa | 15 | 15 |

Portugal | 10 | 10 |

EÜ | 267 | 267 |

Liik: | niituimluts | Piirkond: | X ja XII (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed) |

Phycis blennoides |

Aasta | 2007 | 2008 |

Prantsusmaa | 6 | 6 |

Portugal | 25 | 25 |

Ühendkuningriik | 6 | 6 |

EÜ | 36 | 36 |

[1] EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

[2] EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3.

[3] EÜT L 365, 31.12.1991, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 448/2005 (ELT L 74, 19.3.2005, lk 5).

[4] EÜT L 270, 13.11.1995, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

[5] EÜT L 276, 10.10.1983 lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1804/2005 (ELT L 290, 4.11.2005, lk 10).

[6] EÜT L 132, 21.5.1987, lk 9.

[7] EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 768/2005 (ELT L 128, 21.5.2005, lk 1).

[8] EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2166/2005 (ELT L 345, 28.12.2005, lk 5).

[9] EÜT L 171, 6.7.1994, lk 7.

[10] EÜT L 351, 28.12.2002, lk 6. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2269/2004 (ELT L 396, 31.12.2004, lk 1).

[11] ELT L 349, 31.12.2005, lk 1.