52006PC0427

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 28.7.2006

KOM(2006) 427 lõplik

2006/0147 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi ning millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1576/89, nõukogu määrust (EMÜ) nr 1601/91, määrust (EÜ) nr 2232/96 ja direktiivi 2000/13/EÜ {SEK(2006) 1042}{SEK(2006) 1043}

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST |

( Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Nõukogu direktiivis 88/388/EMÜ on sätestatud lõhna- ja maitseainete mõiste, nende üldised kasutuseeskirjad, märgistamisnõuded ja inimeste tervise seisukohast probleemsete ainete maksimaalsed piirmäärad. Sellega on ette nähtud, et lõhna- ja maitseainetega seotud ühenduse õigusaktides tuleb arvesse võtta eelkõige inimeste tervise kaitset käsitlevaid nõudeid. Võttes arvesse lõhna- ja maitseainete valdkonnas toimunud tehnoloogia ja teaduse arengut, tuleb kõnealust direktiivi oluliselt muuta. Lisaks tuleks määruse (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused, vastuvõtmise tulemusena teatavaid sätteid kohandada ja kehtestada uusi sätteid. Selguse ja tõhususe huvides asendatakse direktiiv 88/388/EMÜ käesoleva ettepanekuga. Komisjoni 2005. aasta seadusandlikku tööprogrammi on toidu kvaliteedi parandamise vahendite paketi osana lisatud lõhna- ja maitseaineid ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi käsitleva uue määruse ettepanek. |

( Üldine taust Direktiivi 88/388/EMÜ artiklis 1 on direktiivi reguleerimisala piiratud lõhna- ja maitseainetega. Artikli 4 punkti c kaudu on siiski kehtestatud lõhna- ja maitseaineid ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi sisaldavate toitude jaoks teatavate soovimatute ainete maksimaalsed piirmäärad. Liikmesriigid kohaldavad nimetatud piirmäärasid erinevalt: mõned kohaldavad neid vaid lõhna- ja maitseaineid sisaldavate toitude suhtes; teised kohaldavad neid nii lõhna- ja maitseaineid kui lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi sisaldavate toitude suhtes. Lisaks tuleks maksimaalseid piirmäärasid kohandada, et arvestada Euroopa Toiduohutusameti uuemaid teaduslikke seisukohti. Euroopa Nõukogu lõhna- ja maitseainete ekspertkomisjon on pakkunud välja tingimused küpsetuspreparaatide tootmiseks ja teatavate soovimatute ainete maksimaalsed piirmäärad. Mõistet „loodusidentne” peetakse tarbijat eksitavaks. Lisaks eeldavad tarbijad, et neid teavitatakse looduslike lõhna- ja maitseainete lähteainetest. Mõistet „looduslik” tohib kasutada üksnes lõhna- ja maitseainete puhul, mis saadakse eranditult looduslikest lõhna- ja maitseühenditest ja/või lõhna- ja maitsepreparaatidest. Tarbijaid tuleb teavitada, kui toidu suitsune maitse tuleneb suitsutuspreparaatidest. Ettepanek on esitatud toidu kvaliteedi parandamise vahendite paketis koos määrustega toidu lisaainete ja toiduensüümide lubade andmise ühtse menetluse kohta. |

( Ettepanekus käsitletavas valdkonnas kehtivad õigusnormid Nõukogu 22. juuni 1988. aasta direktiiviga 88/388/EMÜ toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning nende tootmiseks vajalikke lähtematerjale käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta on kehtestatud toidus kasutatavate lõhna- ja maitseainete suhtes kohaldatavad üldpõhimõtted: selles on sätestatud lõhna- ja maitseainete, lõhna- ja maitseühendite, lõhna- ja maitsepreparaatide, küpsetuspreparaatide ja suitsutuspreparaatide mõisted; sellega on piiratud teatavate toksikoloogiliselt oluliste ainete lisamist ja esinemist lõhna- ja maitseainetes ja/või toitudes, millele on lisatud lõhna- ja maitseaineid ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi; selles on ette nähtud lõhna- ja maitseainetena toiduvalmistajatele ja lõpptarbijale müügiks ette nähtud ainete märgistamise kord; selles on nõutud üksikasjalikumate sätete vastuvõtmist lõhna ja maitse lähteainete, lõhna- ja maitseühendite, küpsetuspreparaatide, suitsutuspreparaatide ja tootmismeetodite ning samuti lõhna- ja maitseainetes kasutatud lisaainete, lahustite ja abiainete, analüüsi- ja väljavõttelise uuringu meetodite ning puhtuse- ja mikrobioloogiliste kriteeriumide kohta. Seoses viimase taandega on vastu võetud järgmised õigusaktid. 1. Toiduainetes kasutatavate lõhna- ja maitseühendite kehtiva loetelu koostamise menetlus on võetud vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusena (EÜ) nr 2232/96. Kehtiv loetelu peaks vastu võetama 2005. aasta juuliks. 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2065/2003 toidus või toidu pinnal kasutatavate või kasutamiseks mõeldud suitsutuspreparaatide kohta. 3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. detsembri 2003. aasta direktiiv 2003/114/EÜ, millega muudetakse direktiivi 95/2/EÜ toiduainetes kasutatavate lisaainete (välja arvatud värv- ja magusainete) kohta. |

( Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega Poliitikaeesmärgid, mida tuleb täita, on järgmised: inimeste tervise ja tarbijate huvide kaitse; selge raamistiku loomine, mis võimaldab innovatsiooni ja tehnika arengut, nii et Euroopa tööstus võiks lõhna- ja maitseainete valdkonnas säilitada oma juhtpositsiooni. Need eesmärgid aitavad kaasa Lissaboni strateegias, komisjoni viie aasta kavas ja 2000. aastal avaldatud komisjoni valges raamatus toiduohutuse kohta kindlaks määratud komisjoni strateegiliste eesmärkide saavutamisele. |

KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE |

( Konsulteerimine huvitatud isikutega |

Konsulteerimismeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus Liikmesriikide ja huvirühmade seisukohti hinnati mitmesugustes töörühmades toimunud konsultatsioonide ja töödokumentide arutamiseks toimunud kahepoolsete kontaktide kaudu. Lisaks levitati küsimustikke erinevate huvirühmade küsitlemiseks. Konsulteeriti muuhulgas järgmiste huvirühmadega: BEUC (Euroopa Tarbijaliitude Amet) CAOBISCO (ELi šokolaadi-, küpsise- ja kondiitritoodetetööstuste liit) CEPS (Comité Vins, Confédération Européenne des Producteurs de Spiritueux) CIAA (Euroopa Liidu Joogi- ja Toiduainetetööstuste Liit) EACGI (Euroopa Närimiskummitööstuste Liit) EDA (Euroopa Piimandusassotsiatsioon) EFFA (Euroopa Lõhna- ja Maitseainete ja Parfüümide Liit) EHGA (Euroopa Maitsetaimekasvatajate Liit) EHIA (Euroopa Maitsetaimeekstraktide Liit) ESA (Euroopa Vürtsiassotsiatsioon) FIC Europe (Euroopa maitseainete assotsiatsioon) SFMA (Suitsutuspreparaadivalmistajate liit) |

Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine Esitatud märkusi kaaluti ja tekste kohandati iga konsulteerimise järel. Ettepanek väljendab üldist konsensust. Lõplike konsultatsioonide järel saadud vastuste kokkuvõte on järgmine. 1. Reguleerimisala selgitamine Jõuti üldisele kokkuleppele, et välditakse liikmesriikidevahelisi erinevusi. 2. Lõhna- ja maitseainete määratlemine 2.1 Mõiste „looduslik” kasutamise piiramine Puudub üksmeel, milline mõju on lõhna- ja maitseühendite uuel määratlusel, milles ei eristata enam loodusidentseid ja tehislikke lõhna- ja maitseühendeid. Argumendid, mis räägivad määratluse poolt, on järgmised: see hoiab ära segaduse; see piirab mõiste „looduslik” kasutamise tõeliselt looduslike toodetega; selliseks eristamiseks puudub tehnoloogiline alus ja see on täiendav halduskoormus. Kõnealuse mõiste eemaldamine lihtsustab õigusakte. Vastuargumendid on eelkõige seotud sellega, et on vaja muuta vertikaalseid õigusakte, milles ei lubata tehislike lõhna- ja maitseainete kasutamist teatavates toidurühmades. 2.2 Rühma „Teised lõhna- ja maitseained” lisamine Uusi lõhna- ja maitseaineid väljatöötavad ettevõtted pooldavad selle rühma lisamist, kuna see võimaldab töötada välja uusi lõhna- ja maitseaineid, mida teised määratlused ei hõlma. Tarbijaühingud pooldavad seda, kuna see suurendab läbipaistvust ja tagab ohutuse. 3. Uued sätted märgistamise kohta 3.1 Märgistamiskulud Uute sätete võimalikku mõju peetakse piiratuks. Üleminekuaja kehtestamine võib võimalikke kulusid piirata. 3.2 Tarbijate teavitamine Liikmesriigid ja tarbijaühingud leiavad, et ettepanek soodustab tarbijate paremat teavitamist kasutatud lõhna- ja maitseainete laadist. Toiduainetööstus ja eriti kutseliidud suhtuvad uutesse märgistamissätetesse vaoshoitumalt või on isegi nende vastu. 4. Toksikoloogiliselt ohtlike ainete maksimaalsed piirmäärad Liikmesriikide kontroll on tõhusam, kuna nad keskenduvad toksikoloogiliselt ohtlike ainete omastamise seisukohalt kõige olulisematele toiduainetele, mitte enam toiduainetele ja jookidele üldiselt. 5. Tarbimise kontroll Liikmesriigid on mures, et on vaja täiendavaid vahendeid, et kontrollida II lisas nimetatud ainete ja nende ainete tarbimist, mille kasutusele kehtestatakse piirangud. |

( Ekspertarvamuste kogumine ja kasutamine |

Väliseksperte ei vajatud. |

( Mõju hindamine Erinevate valikute eeldatav mõju on majanduslik ja sotsiaalne. Keskkonda ei mõjutaks ükski kaalutud valik. 1. Igasuguse meetme puudumine 1.1 Majanduslik mõju Majanduslik olukord halveneb järgmistel põhjustel. Ei soodustata tehnoloogilist arengut. Kolmandate riikidega kaubandustõkete tekkimise ärahoidmiseks on vaja selgeid sätteid, milles võetakse arvesse uusimaid teaduse ja tehnika arengusuundi. Euroopa tööstus võib kaotada juhtpositsiooni maailmaturul. 1.2 Sotsiaalne mõju Tarbijate tervis ei ole hästi kaitstud järgmistel põhjustel. Toksikoloogiliselt ohtlike ainete maksimaalsetes piirmäärades ei arvestata uusimaid teaduslikke seisukohti. Toksikoloogiliselt ohtlike ainete maksimaalsed piirmäärad toidus ja jookides ei võimalda üldiselt riskipõhist kontrolli. Tarbijate ootust informatiivsema märgistamise suhtes ei täideta. 2. Mittereguleeriv meede 2.1 Majanduslik mõju Antud hetkel oleme olukorras, kus lõhna- ja maitseaineid käsitlevad õigusaktid on olemas. Suunistega ei saa olemasolevaid õigusakte tühistada. See võib põhjustada tööstuse jaoks vastuolulise ja eksitava olukorra, mis avaldaks negatiivset majanduslikku mõju. 2.2 Sotsiaalne mõju Suunised võivad olla vastuolus olemasolevate õigusaktidega ja seetõttu ei ole see kõige tõhusam viis tarbijate tervise kaitsmiseks. Ebaselge õiguslik olukord vähendaks tarbijate usaldust lõhna- ja maitseainete kasutamise suhtes. 3. Lõhna- ja maitseainete õigusliku reguleerimise piiramine 3.1 Majanduslik mõju See võib põhjustada olukorra, kus liikmesriigid kehtestavad omaenda rakenduseeskirjad. Kuna liikmesriigid võivad ohte erinevalt tajuda, kahjustab see siseturu tõhusat toimimist. 3.2 Sotsiaalne mõju Liikmesriikidevahelised erinevused ohutushindamise lähenemisviisides võivad erineva ulatusega kaitse tõttu põhjustada tarbijate jaoks eksitava olukorra ja usalduse nõrgenemise teatavates liikmesriikides ning siseturul. 4. Nõukogu direktiivi 88/388/EMÜ muutmine 4.1 Majanduslik mõju Vajalike muudatuste tegemisel praeguses direktiivis oleks positiivne majanduslik mõju, nagu on selgitatud punktis 5. I ja II lisa ning teiste sätete muudatused rahvatervise ja kaubavahetuse kaitsmiseks tuleks siiski teha kaasotsustamismenetluse kaudu. Ligikaudu 2600 toiduainetes kasutatavast lõhna- ja maitseühendist koosneva kehtiva loetelu haldamiseks on vaja kehtestada tõhusam lubade andmise menetlus. Vajalike muudatuste arv võib muuta õigusakti ebaselgeks. 4.2 Sotsiaalne mõju Rahvatervisele on oodata positiivset mõju tänu lõhna- ja maitseainete ohutuse hindamise komplekssele süsteemile, toksikoloogiliselt ohtlike ainete maksimaalsete piirmäärade kohandamisele vastavalt uusimatele teaduslikele seisukohtadele ja võimalusele kontrollida nende ainete lisamist kõrgeima riskiga toitudele. 5. Uue määruse ettepanek 5.1 Majanduslik mõju 5.1.1 Mõju ettevõtete halduskohustustele Keemiliselt sünteesitud loodusidentsete ja tehislike lõhna- ja maitseühendite eristamise kaotamine vähendab haldusnõudeid, ühtlustades sätted kõigis liikmesriikides. Lõhna- ja maitseainete märgistamise osas väljapakutud muudatuste järgimiseks on vaja teha täiendavaid jõupingutusi. Need on siiski ajutised, kuni märgistused on viidud vastavusse uute nõuetega. Jõupingutused on pigem väikesed, võrreldes lisandunud läbipaistvusega, mida tarbijad hindavad positiivselt. Jõupingutuste ja kaasnevate kulude piiramise eesmärgil on uute märgistamisnõuetega kohanemiseks välja pakutud üleminekuaeg. 5.1.2 Mõju innovatsioonile ja teadusuuringutele Lõhna- ja maitseainete kasutuse ja lubamise erisätetes selgitatakse, millal on vaja lõhna- ja maitseainete ohutust hinnata. Teatavad lõhna- ja maitseained on hindamisest vabastatud. See annab tööstusele võimaluse uute lõhna- ja maitseainete arenduskulusid täpsemalt hinnata. Ettepanekus täpsustatakse ka valmistised, mis on märgistuse „looduslik” saamiseks aktsepteeritavad. See on tähtis uute looduslike lõhna- ja maitseainete edasiseks väljatöötamiseks ning tootmiseks. Rühma „teised lõhna- ja maitseained” kasutuselevõttu loetakse innovatsiooni ja teadusuuringute seisukohalt positiivseks. Uutele väljatöötatud lõhna- ja maitseainerühmadele võib anda loa pärast nende ohutuse hindamist. 5.1.3 Mõju leibkondadele Tarbijad on toidus esinevate lõhna- ja maitseainete laadist paremini teavitatud. Eeldatakse, et kavandatav määrus ei mõjuta toiduainete hindu. 5.1.4 Mõju kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele suhetele Käesolev ettepanek ühtlustab lõhna- ja maitseaineid käsitlevaid õigusakte veelgi ja loob ELis ühtse turu ning tagab importijatele prognoositavuse. Lõhna- ja maitseaineid käsitlevate õigusaktide ühtlustamine asetab Euroopa Liidu paremasse positsiooni lõhna- ja maitseainete Codex Alimentarius’e süsteemi sisseviimise üle peetavatel läbirääkimistel kolmandate riikidega. Euroopa Ühendus suudab säilitada oma juhtpositsiooni lõhna- ja maitseainete tootja ning arendajana. 5.1.5 Mõju ametiasutustele Liikmesriikide kontroll on tõhusam, kuna nad keskenduvad toiduainetele, mis on toksikoloogiliselt ohtlike ainete omastamise seisukohalt kõige olulisemad. Riiklikke õigusakte tuleb kohandada nendes riikides, kus on olemas teatavad toidurühmad, millesse võib lisada vaid looduslikke või loodusidentseid lõhna- ja maitseühendeid. See lihtsustamine vähendab siiski haldusnõudeid. Liikmesriigid on mures, et on vaja täiendavaid vahendeid, et kontrollida II lisas nimetatud ainete ja nende ainete tarbimist, mille kasutusele kehtestatakse piirangud. See on siiski oluline, et tagada määruse tõhusus tarbijate tervise kaitsmisel. Liikmesriigid ei esitanud andmeid vajaminevate vahendite kohta. Lõhna- ja maitseainete tarbimise järelevalve mõju saab oluliselt vähendada, kui korraldada see koos lisaainete tarbimise järelevalvega, mida ELi õigusaktidega juba nõutakse. 5.2 Sotsiaalne mõju Lõhna- ja maitseainete ohutuse hindamise kompleksne süsteem ühenduse tasandil lubab eeldada positiivset mõju rahvatervisele. Toksikoloogiliselt ohtlike ainete piirmäärade kontroll keskendub kõrgeima riskiga toitudele, tõhustades sellega tarbijate tervise kaitset. Tarbimise järelevalvel tehtud järeldusi saab kasutada õigusaktide kohandamiseks, kui ilmneb, et tarbimine võib olla ohtlik. |

Komisjon hindas tööprogrammis nimetatud mõju ja asjaomane aruanne on saadaval aadressil http://ec.europa.eu/food/food/chemicalsafety/additives/index_en.htm |

ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG |

( Kavandatud meetmete kokkuvõte Määrus tagab paremini siseturu tõhusa toimimise seoses toiduainetes kasutatavate või kasutamiseks ette nähtud lõhna- ja maitseainete ning teatavate lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosadega; see loob aluse inimeste tervise kaitse kõrge taseme tagamiseks ning kaitseb tarbijate huve. |

( Õiguslik alus Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 95 |

( Subsidiaarsuse põhimõte Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse juhul, kui ettepanek ei kuulu ühenduse ainupädevusse. |

Liikmesriigid ei suuda ettepaneku eesmärke piisaval määral saavutada järgmistel põhjustel. |

Liikmesriikide võetavad meetmed võivad erineva ulatusega kaitse tõttu põhjustada tarbijate jaoks eksitava olukorra ja usalduse nõrgenemise teatavates liikmesriikides ning siseturul. |

Ühenduse meetmetega saavutatakse ettepaneku eesmärgid paremini järgmis(t)el põhjus(t)el. |

Hallata tuleb ligikaudu 2600 lõhna- ja maitseainet sisaldavat loetelu. Eeldatakse, et aastas esitatakse ligikaudu 100 loataotlust. See eeldab ühtlustatud ja tsentraliseeritud lähenemisviisi. |

Lubade andmise korra tulemuslikkus ja siseturu tõhus toimimine viitavad sellele, et Euroopa Liidu meetmetega saavutatakse need eesmärgid kõige paremini. |

Siseturu tõhusat toimimist seoses toiduainetes kasutatavate lõhna- ja maitseainetega ning samas Euroopa tarbijate tervise ja huvide kaitset on võimalik kõige paremini saavutada tsentraliseeritud lubade andmise korra kaudu. |

Seetõttu on ettepanek kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. |

( Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmis(t)el põhjus(t)el. |

Liikmesriikide kontrollivõimaluste ja organiseeritud riskipõhiste kontrollide paremaks ärakasutamiseks keskendutakse kõige probleemsemates toitudes esinevatele lõhna- ja maitseainetele ning -ühenditele. |

Lõhna- ja maitseainete ohutuse hindamisel piirdutakse vaid lõhna- ja maitseühendite, mittetraditsiooniliste valmististe ning taimse ja loomse päritoluga lähteainetega, mis ei ole toit. Märgistamisel on kohustuslik märkida „lõhna- ja maitseaine”, „suitsutuspreparaat” ja loodusliku lõhna- ja maitseaine lähteaine. |

( Õigusakti valik |

Kavandatud õigusakt: määrus. |

Muud õigusaktid ei oleks asjakohased järgmis(t)el põhjus(t)el. Lõhna- ja maitseainete valdkond on nõukogu direktiivi 88/388/EMÜ kaudu väga suurel määral ühtlustatud. Määrust loetakse kõige asjakohasemaks õigusaktiks, et tagada siseturu edasine tõhus toimimine ja kaitsta samas inimeste tervist ja tarbijate huve. |

MÕJU EELARVELE |

Ühendus võib rahastada lõhna- ja maitseainete ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosade valdkonnas ühtlustatud poliitika ja süsteemi kehtestamist, sealhulgas: lõhna- ja maitseaineid käsitlevate ühenduse õigusaktidega seotud teabe kogumiseks ja säilitamiseks asjakohase andmebaasi väljatöötamist, uurimuste korraldamist, mis on vajalikud lõhna- ja maitseaineid reguleerivate õigusaktide ettevalmistamiseks ja väljatöötamiseks, uurimuste korraldamist, mis on vajalikud menetluskorra, otsustuskriteeriumide ja nõutavate andmete ühtlustamiseks, et hõlbustada liikmesriikidevahelist tööjaotust ja töötada välja suunised nendes valdkondades. |

LISATEAVE |

( Olemasoleva õigusakti kehtetuks tunnistamine Ettepaneku vastuvõtmisega tunnistatakse olemasolevad õigusaktid kehtetuks. |

( Euroopa Majanduspiirkond Kavandatav õigusakt mõjutab Euroopa Majanduspiirkonda, mistõttu see peaks laienema kogu asjaomasele majanduspiirkonnale. |

1. 2006/0147 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi ning millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1576/89, nõukogu määrust (EMÜ) nr 1601/91, määrust (EÜ) nr 2232/96 ja direktiivi 2000/13/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut ja eriti selle artikleid 37 ja 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[1]

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,[2]

tegutsedes asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras,

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu 22. juuni 1988. aasta direktiivi 88/388/EMÜ toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning nende tootmiseks vajalikke lähtematerjale käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta[3] tuleb tehnika ja teaduse arengut arvestades ajakohastada. Direktiiv 88/388/EMÜ tuleb selguse ja tõhususe huvides asendada käesoleva määrusega.

(2) Nõukogu 22. juuni 1988. aasta otsuses 88/389/EMÜ komisjoni kehtestatava lõhna- ja maitseainete valmistamisel kasutatavate lähtematerjalide ja -ainete loendi kohta[4] on ette nähtud kõnealuse loendi koostamine 24 kuu jooksul pärast otsuse vastuvõtmist. Kõnealune otsus on praeguseks vananenud ja tuleks kehtetuks tunnistada.

(3) Komisjoni 16. jaanuari 1991. aasta direktiivis 91/71/EMÜ, millega täiendatakse nõukogu direktiivi 88/388/EMÜ toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning nende tootmiseks vajalikke lähtematerjale käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta,[5] on sätestatud lõhna- ja maitseainete märgistamiseeskirjad. Need eeskirjad asendatakse käesoleva määrusega ja direktiiv tuleks nüüd kehtetuks tunnistada.

(4) Ohutu ja tervisliku toidu vaba liikumine on siseturu oluline aspekt ning aitab oluliselt kaasa inimeste tervisele ning heaolule ja nende sotsiaalsete ning majanduslike huvide kaitsmisele.

(5) Käesoleva määruse reguleerimisala peaks inimeste tervise kaitsmiseks hõlmama lõhna- ja maitseaineid, lõhna- ja maitseainete lähtematerjale ning lõhna- ja maitseaineid sisaldavat toitu. See peaks hõlmama ka teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi, mida lisatakse toidule peamiselt lõhna ja maitse andmise eesmärgil ning mis aitavad oluliselt kaasa teatavate looduslikult esinevate soovimatute ainete („lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosad”), nende lähteainete ja neid sisaldava toidu esinemisele toidus.

(6) Lõhna- ja maitseaineid ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi võib kasutada vaid juhul, kui need vastavad käesolevas määruses sätestatud kriteeriumidele. Need peavad olema kasutamisel ohutud ja seetõttu tuleb teatavate lõhna- ja maitseainete puhul viia läbi ohu hindamine, enne kui neid võib toidus kasutada. Need ei tohi tarbijat eksitada ja seetõttu tuleb nende esinemisele toidus alati asjakohase märgistusega osutada.

(7) 1999. aastast alates on toidu teaduskomitee ja seejärel Euroopa Toiduohutusamet avaldanud arvamust mitmete lõhna- ja maitseainete ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosade lähtematerjalides looduslikult esinevate ainete kohta,[6] mis Euroopa Nõukogu lõhna- ja maitseühendite ekspertkomisjoni arvamuse kohaselt on toksikoloogiliselt ohtlikud. Aineid, mille toksikoloogilist ohtlikkust on kinnitanud toidu teaduskomitee, tuleb käsitada soovimatute ainetena, mida ei tohi sellisena toidule lisada.

(8) Soovimatud ained võivad nende loodusliku olemasolu tõttu taimedes esineda lõhna- ja maitsepreparaatides ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosades. Taimi kasutatakse traditsiooniliselt toiduna või toidu koostisosadena. Tuleks kehtestada asjakohased maksimaalsed piirmäärad nende soovimatute ainete esinemise kohta sellises toidus, millest kõige enam neid aineid omastatakse, arvestades nii inimeste tervise kaitsmise vajadust kui nende ainete vältimatut olemasolu traditsioonilistes toitudes.

(9) Ühenduse tasandil tuleks kehtestada sätted nende teatavate taimsete või loomsete materjalide kasutuse keelamiseks või piiramiseks, mis lõhna- ja maitseainete ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosade tootmisel ja nende kasutamisel toidu tootmisel ohustavad inimeste tervist.

(10) Ohtu peab hindama Euroopa Toiduohutusamet, edaspidi „toiduohutusamet”, mis asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused.[7]

(11) Ühtsuse tagamiseks tuleb hindamisele kuuluvate lõhna- ja maitseainete ning lähtematerjalide ohtu hinnata ning lõhna- ja maitseained ning lähtematerjalid heaks kiita vastavalt menetlusele, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr […], millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus.[8]

(12) Lõhna- ja maitseühendid on lõhna- ja maitseomadustega keemilised ained. Lõhna- ja maitseühendite hindamiskava viiakse ellu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määrusele (EÜ) nr 2232/96, milles sätestatakse ühenduse menetlus toiduainetes kasutatud või kasutatavate lõhna- ja maitseainete suhtes.[9] Kõnealuse määruse kohaselt tuleb viie aasta jooksul pärast nimetatud kava vastuvõtmist võtta vastu lõhna- ja maitseühendite loetelu. Selle loetelu vastuvõtmiseks tuleks määrata uus tähtaeg. On pakutud välja selle loetelu lisamine määruse (EÜ) nr […] artikli 2 lõikes 1 osutatud loetellu.

(13) Lõhna- ja maitsepreparaadid on teised lõhna- ja maitseained peale keemiliselt valmistatud ainete, mis saadakse taimse, loomse või mineraalse päritoluga materjalidest asjakohaste füüsikaliste, ensümaatiliste või mikrobioloogiliste protsesside kaudu ja mis esinevad kas toores olekus või mida töödeldakse inimtoiduks. Toidust toodetud lõhna- ja maitsepreparaadid ei vaja toiduainetes kasutamiseks hindamist ega heakskiitmist, kui nende ohutus on väljaspool kahtlust. Materjalist, mis ei ole toit, toodetud lõhna- ja maitsepreparaatide ohutust tuleks siiski enne heakskiitmist hinnata.

(14) Määruses (EÜ) nr 178/2002 on toit määratletud kui töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata aine või toode, mis on ette nähtud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Taimse, loomse või mikrobioloogilise päritoluga materjale, mille kasutamise kohta lõhna- ja maitseainete tootmiseks on senini olulisi tõendeid, käsitatakse sel eesmärgil toiduks kasutatavate materjalidena, kuigi mõnda neist lähtematerjalidest, nagu roosipuud, tammelaaste või maasikalehti, ei ole võib-olla sellisena toiduks kasutatud. Neid ei ole vaja hinnata.

(15) Samuti ei tuleks hinnata ega heaks kiita toidust lubatud tingimustes toodetud termiliselt töödeldud lõhna- ja maitseainete toiduainetes kasutamist, kui nende ohutus on väljaspool kahtlust. Materjalist, mis ei ole toit, või lubamatutes tingimustes toodetud termiliselt töödeldud lõhna- ja maitseainete ohutust tuleks siiski enne nende heakskiitmist hinnata.

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. novembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 2065/2003 toidus või toidu pinnal kasutatavate või kasutamiseks mõeldud suitsutuspreparaatide kohta[10] on sätestatud suitsutuspreparaatide ohutuse hindamise ja heakskiitmise menetlus ning taotletud kasutusluba omavate esmaste suitsutuskondensaatide ja esmaste tõrvafraktsioonide loetelu loomist, mis välistab kõigi teiste preparaatide kasutuse.

(17) Lõhna ja maitse lähteained annavad toidu töötlemise ajal toimuva keemilise reaktsiooni kaudu toidule lõhna ja maitse. Toidust toodetud lõhna ja maitse lähteained ei vaja toiduainetes kasutamiseks hindamist ega heakskiitmist, kui nende ohutus on väljaspool kahtlust. Materjalist, mis ei ole toit, toodetud lõhna ja maitse lähteainete ohutust tuleks siiski enne nende heakskiitmist hinnata.

(18) Teisi lõhna- ja maitseaineid, mida eespool nimetatud lõhna- ja maitseaine määratlused ei hõlma, võib toiduainetes kasutada pärast hindamist ja heakskiitmist.

(19) Taimse, loomse, mikrobioloogilise või mineraalse päritoluga materjali, mis ei ole toit, kasutamist lõhna- ja maitseainete tootmiseks võib lubada alles pärast selle ohutuse teaduslikku hindamist. Võib osutuda vajalikuks anda luba vaid materjali teatavate osade kasutamiseks või määrata kasutustingimused.

(20) Enne heakskiitmist käesoleva määruse alusel peab lõhna- ja maitseaine või lähtematerjal, mis kuulub Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta[11] reguleerimisalasse, saama loa viimatinimetatud määruse alusel.

(21) Lõhna- ja maitseühendid või lõhna- ja maitsepreparaadid võivad kanda märget „looduslik” vaid juhul, kui nad vastavad teatud kriteeriumidele, mis tagavad, et tarbijaid ei eksitata.

(22) Teabega seotud erinõuded peavad tagama, et tarbijaid ei eksitata seoses looduslike lõhna- ja maitseainete tootmiseks kasutatud lähtematerjaliga. Märkida tuleb näiteks vanilliini lähteaine, mis saadakse puidust.

(23) Tarbijaid tuleks teavitada, kui konkreetse toidu suitsune maitse tuleneb suitsutuspreparaatide lisamisest. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/13/EÜ toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta[12] artikli 5 kohaselt ei tohi nimetus, mille all toodet müüakse, viia tarbijat segadusse, kas toode on suitsutatud tavapäraselt värske suitsuga või töödeldud suitsutuspreparaatidega. Kõnealust direktiivi tuleb kohandada vastavalt käesolevas määruses sätestatud lõhna- ja maitseaine ning suitsutuspreparaadi mõistetele ja mõiste „looduslik” kasutamisele lõhna- ja maitseainete kirjeldamisel.

(24) Lõhna- ja maitseühendite tarbimise ja kasutuse andmed on otsustava tähtsusega, et hinnata lõhna- ja maitseühendite ohutust inimeste tervisele. Seetõttu tuleks toidule lisatavate lõhna- ja maitseühendite koguseid järjepidevalt kontrollida.

(25) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed peavad olema kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused.[13]

(26) Käesoleva määruse II–V lisa tuleb kohandada vastavalt teaduse ja tehnika edusammudele.

(27) Lõhna- ja maitseaineid käsitlevate ühenduse õigusaktide proportsionaalseks ja tõhusaks väljatöötamiseks ning ajakohastamiseks on vaja koguda andmeid, jagada teavet ja kooskõlastada tööd liikmesriikide vahel. Sel eesmärgil võib otsustusprotsessi hõlbustamiseks osutuda kasulikuks uurimuste korraldamine teatavatel teemadel. On asjakohane, et ühendus rahastab selliseid uurimusi oma eelarvemenetluse käigus. Kõnealuste meetmete rahastamine toimub vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks),[14] mis on ühtlasi ka ülalnimetatud meemete rahastamise õiguslikuks aluseks.

(28) Ühenduse loetelu kehtestamist oodates tuleb sätestada nende lõhna- ja maitseühendite hindamine ja heakskiitmine, mida määruses (EÜ) nr 2232/96 ettenähtud hindamiskava ei hõlma. Seetõttu tuleb sätestada üleminekukord. Kõnealuse korra kohaselt tuleb selliseid lõhna- ja maitseühendeid hinnata ja heaks kiita vastavalt määruses (EÜ) nr [menetlusmäärus] sätestatud menetluskorrale. Nimetatud määruses ettenähtud tähtaegu ei tuleks siiski kohaldada toiduohutusameti arvamuse vastuvõtmise puhul ja komisjoni suhtes ühenduse loetelu ajakohastava määruse eelnõu esitamiseks toiduahela ja loomatervishoiu alalisele komiteele, kuna eelistada tuleb pidevat hindamiskava.

(29) Kuna liikmesriigid ei suuda piisaval määral saavutada võetava meetme eesmärki, milleks on lõhna- ja maitseainete ning teatavate lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosade toiduainetes kasutamist käsitlevate ühenduse eeskirjade sätestamine, ning mis on seetõttu turu terviklikkust ning tarbijakaitse kõrget taset silmas pidades paremini saavutatav ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmed kooskõlas EÜ asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(30) Nõukogu 29. mai 1989. aasta määrust (EMÜ) nr 1576/89, millega kehtestatakse piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad,[15] ja nõukogu 10. juuni 1991. aasta määrust (EMÜ) nr 1601/91, millega sätestatakse aromatiseeritud veinide, aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinikokteilide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad,[16] tuleb kohandada vastavalt käesolevas määruses sätestatud uutele mõistetele.

(31) Määrusi (EMÜ) nr 1576/89, (EMÜ) nr 1601/91 ja (EÜ) nr 2232/96 ning direktiivi 2000/13/EÜ tuleks vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISU, REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1 Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad toiduainetes kasutatavate lõhna- ja maitseainete ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosade kohta, et tagada siseturu tõhus toimimine ning inimeste tervisekaitse ja tarbijakaitse kõrge tase.

Käesoleva määrusega nähakse sel eesmärgil ette:

a) toiduainetes kasutada lubatud lõhna- ja maitseaineid ning nende lähtematerjale käsitlev ühenduse loetelu, mis on sätestatud I lisas (edaspidi „ühenduse loetelu”);

b) lõhna- ja maitseainete ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosade toiduainetes kasutamise tingimused;

c) lõhna- ja maitseainete märgistamiskord.

Artikkel 2Reguleerimisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse:

a) lõhna- ja maitseainete suhtes, mida kasutatakse või mis on ette nähtud kasutamiseks toiduainetes, välja arvatud määruse (EÜ) nr 2065/2003 reguleerimisalasse kuuluvate suitsutuspreparaatide suhtes;

b) lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosade suhtes;

c) lõhna- ja maitseaineid või lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi sisaldava toidu suhtes;

d) lõhna- ja maitseainete ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosade lähtematerjalide suhtes.

2. Käesolevat määrust ei kohaldata:

a) ainete suhtes, millel on ainult magus, hapu või soolane maitse;

b) toor- või mitteliittoitude suhtes.

3. Vajadusel võib artikli 18 lõikes 2 osutatud korra kohaselt otsustada, kas teatav aine või ainete segu, materjal või toidu liik kuulub või ei kuulu käesoleva määruse reguleerimisalasse.

Artikkel 3Mõisted

1. Käesolevas määruses kasutatakse määrustes (EÜ) nr 178/2002 ja nr 1829/2003 sätestatud mõisteid.

2. Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) lõhna- ja maitseained – tooted:

i) mis ei ole ette nähtud sellisena tarbimiseks ja mida lisatakse toidule lõhna ja/või maitse andmiseks;

ii) mis on valmistatud järgmistest rühmadest või koosnevad nendest: lõhna- ja maitseühendid, lõhna- ja maitsepreparaadid, termiliselt töödeldud lõhna- ja maitseained, suitsutuspreparaadid, lõhna ja maitse lähteained või muud lõhna- ja maitseained või nende segud;

b) lõhna- ja maitseühend – teatav keemiline aine, millel on lõhna- ja maitseomadused;

c) looduslik lõhna- ja maitseühend – lõhna- ja maitseühend, mis on saadud asjakohaste füüsikaliste, ensümaatiliste või mikrobioloogiliste protsesside teel taimsest, loomsest või mikrobioloogilisest toorainest kas töötlemata kujul või pärast töötlemist inimtoiduks II lisas nimetatud ühel või mitmel traditsioonilisel toiduvalmistamisviisil;

d) lõhna- ja maitsepreparaat – toode (mitte lõhna- ja maitseühend), mis on saadud:

i) toidust asjakohaste füüsikaliste, ensümaatiliste või mikrobioloogiliste protsesside teel kas töötlemata kujul või pärast töötlemist inimtoiduks II lisas nimetatud ühel või mitmel traditsioonilisel toiduvalmistamisviisil ja/või asjakohase füüsikalise protsessi teel

ja/või

ii) taimsest, loomsest või mikrobioloogilisest toorainest, mis ei ole toit, pärast töötlemist II lisas nimetatud ühel või mitmel traditsioonilisel toiduvalmistamisviisil ja/või asjakohaste füüsikaliste, ensümaatiliste või mikrobioloogiliste protsesside teel;

e) termiliselt töödeldud lõhna- ja maitseaine – toode, mis on saadud pärast kuumutamist koostisainete segust, millel endil ei ole tingimata lõhna- ja maitseomadusi ja millest vähemalt üks sisaldab lämmastikku (amino) ja teine on redutseeriv suhkur; koostisained termiliselt töödeldud lõhna- ja maitseainete tootmiseks võivad olla:

i) toit

ja/või

ii) lähtematerjal, mis ei ole toit;

f) suitsutuspreparaat – toode, mis on saadud kondenseeritud suitsu fraktsioneerimise ja puhastamise teel, saades esmased suitsutuskondensaadid, esmased tõrvafraktsioonid ja/või esmatoodetest saadud suitsutuspreparaadid, mis on määratletud määruse (EÜ) nr 2065/2003 artikli 3 punktides 1, 2 ja 4;

g) lõhna ja maitse lähteaine – toode, millel endal ei ole tingimata lõhna- ja maitseomadusi ning mida lisatakse toidule tahtlikult ainsa eesmärgiga kutsuda toidu töötlemisel lagunedes või teiste komponentidega reageerides esile lõhna ja maitset; seda võib saada:

i) toidust

ja/või

ii) lähtematerjalist, mis ei ole toit;

h) teised lõhna- ja maitseained – lõhna- ja maitseained, mida on lõhna ja/või maitse andmiseks lisatud toidule või mis on ette nähtud sel eesmärgil toidule lisamiseks ja mida ei hõlma punktides b–g loetletud mõisted;

i) lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosa – toidu koostisosa (mitte lõhna- ja maitseained), mida võib lisada toidule ja mille peamine eesmärk on lisada sellele lõhna ja maitset või muuta selle lõhna ja maitset;

j) lähtematerjal – taimse, loomse, mikrobioloogilise või mineraalse päritoluga materjal, millest toodetakse lõhna- ja maitseaineid või lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi; see võib olla:

i) toit

või

ii) lähtematerjal, mis ei ole toit;

k) asjakohane füüsikaline protsess – füüsikaline protsess, mis ei muuda tahtlikult lõhna- ja maitseainete komponentide keemilist olemust ja milles ei kasutata ühevalentset hapnikku, osooni, anorgaanilisi katalüsaatoreid, metallkatalüsaatoreid, metallorgaanilisi reaktiive ja/või ultraviolettkiirgust.

3. Seoses lõike 2 punktides e, g ja j loetletud mõistetega käsitatakse toiduna lähtematerjale, mille kasutuse kohta lõhna- ja maitseainete tootmiseks on olulisi tõendeid.

4. Vajaduse korral võib artikli 18 lõikes 2 osutatud korra kohaselt otsustada, kas teatav aine kuulub või ei kuulu mõnda lõike 2 punktides b–j nimetatud rühma.

II PEATÜKK

LÕHNA- JA MAITSEAINETE, LÕHNA- JA MAITSEOMADUSTEGA TOIDU KOOSTISOSADE JA LÄHTEMATERJALIDE KASUTUSTINGIMUSED

Artikkel 4 Lõhna- ja maitseainete ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosade üldised kasutustingimused

Toiduainetes võib kasutada vaid lõhna- ja maitseaineid või lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi, mis vastavad järgmistele tingimustele:

a) olemasolevate teaduslike tõendite kohaselt ei ole need tarbijate tervisele ohtlikud;

b) nende kasutamine ei eksita tarbijaid.

Artikkel 5Teatavate ainete esinemine

1. III lisa A osas nimetatud aineid ei tohi sellisena toidule lisada.

2. Teatavate lõhna- ja maitseainetes ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosades looduslikult esinevate ainete maksimaalseid piirmäärasid III lisa B osas nimetatud liittoitudes ei tohi lõhna- ja maitseainete ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosade kasutamisel nendes toiduainetes ületada.

Maksimaalseid piirmäärasid kohaldatakse liittoitude suhtes juhul, kui neid pakutakse valmiskujul tarbimiseks või valmistatakse vastavalt tootja juhistele.

3. Lõike 2 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad võib vastu võtta artikli 18 lõikes 2 osutatud korra kohaselt.

Artikkel 6Te atavate lähtematerjalide kasutamine

1. IV lisa A osas nimetatud lähtematerjale ei tohi kasutada lõhna- ja maitseainete ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosade tootmiseks.

2. IV lisa B osas nimetatud lähtematerjalidest toodetud lõhna- ja maitseaineid ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi võib kasutada vaid kõnealuses lisas sätestatud tingimuste kohaselt.

Artikkel 7Lõhna- ja maitseained, mille hindamine ja heakskiitmine ei ole kohustuslik

1. Käesoleva määruse kohase heakskiitmiseta võib toiduainetes kasutada järgmisi lõhna- ja maitseaineid, tingimusel et need vastavad artikli 4 sätetele:

a) artikli 3 lõike 2 punkti d alapunktis i nimetatud lõhna- ja maitsepreparaate;

b) artikli 3 lõike 2 punkti e alapunktis i nimetatud termiliselt töödeldud lõhna- ja maitseaineid, mis vastavad V lisas sätestatud termiliselt töödeldud lõhna- ja maitseainete tootmise tingimustele ning teatavate ainete maksimaalsetele piirmääradele termiliselt töödeldud lõhna- ja maitseainetes;

c) artikli 3 lõike 2 punkti g alapunktis i nimetatud lõhna ja maitse lähteaineid;

d) lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi.

2. Olenemata lõikes 1 sätestatust peab Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) viima läbi lõikes 1 nimetatud lõhna- ja maitseainete või lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosade ohu hindamise, kui komisjonil, liikmesriigil või toiduohutusametil on kahtlusi selliste lõhna- ja maitseainete või lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosade ohutuse suhtes. Sel juhul kohaldatakse määruse (EÜ) nr [menetlusmäärus] artikleid 4–6 mutatis mutandis .

Pärast toiduohutusameti arvamuse saamist võtab komisjon vajaduse korral meetmed artikli 18 lõikes 2 osutatud korras. Need meetmed sätestatakse vastavalt vajadusele lisades III, IV ja/või V.

III PEATÜKK

TOIDUAINETES KASUTADA LUBATUD LÕHNA- JA MAITSEAINEID NING NENDE LÄHTEMATERJALE KÄSITLEV ÜHENDUSE LOETELU

Artikkel 8 Lõhna- ja maitseained ning lähtematerjalid, mille hindamine ja heakskiitmine on kohustuslik

Käesolevat peatükki kohaldatakse:

a) lõhna- ja maitseühendite suhtes;

b) artikli 3 lõike 2 punkti d alapunktis ii nimetatud lõhna- ja maitsepreparaatide suhtes;

c) termiliselt töödeldud lõhna- ja maitseainete suhtes, mis on saadud selliste koostisainete kuumutamisel, mis kuuluvad osaliselt või täielikult artikli 3 lõike 2 punkti e alapunkti ii alla või mis ei vasta V lisas sätestatud termiliselt töödeldud lõhna- ja maitseainete tootmise tingimustele või teatavate ainete maksimaalsetele piirmääradele termiliselt töödeldud lõhna- ja maitseainetes;

d) artikli 3 lõike 2 punkti g alapunktis ii nimetatud lõhna ja maitse lähteainete suhtes;

e) artikli 3 lõike 2 punktis h nimetatud teiste lõhna- ja maitseainete suhtes;

f) artikli 3 lõike 2 punkti j alapunktis ii nimetatud lähtematerjali suhtes, mis ei ole toit.

Artikkel 9 Lõhna- ja maitseaineid ning lähtematerjale käsitlev ühenduse loetelu

Artiklis 8 nimetatud lõhna- ja maitseainetest ning lähtematerjalidest võib sellisena turule viia ja toiduainetes kasutada vaid neid, mis on kantud ühenduse loetellu.

Artikkel 10Lõhna- ja maitseainete ning lähtematerjalide kandmine ühenduse loetellu

1. Lõhna- ja maitseaine või lähtematerjali võib kanda ühenduse loetellu vastavalt määrusega (EÜ) nr [ühtne menetlus] kehtestatud menetlusele vaid juhul, kui see vastab artiklis 4 sätestatud tingimustele.

2. Lõhna- ja maitseaine või lähtematerjali kandmisel ühenduse loetellu tuleb märkida:

a) lubatud lõhna- ja maitseaine või lähtematerjali identifitseerimistunnus;

b) vajaduse korral lõhna- ja maitseaine kasutustingimused.

3. Ühenduse loetelu muudetakse vastavalt menetlusele, millele on osutatud määruses (EÜ) nr […], millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus.

Artikkel 11Määruse (EÜ) nr 1829/2003 reguleerimisalasse kuuluvad lõhna- ja maitseained või lähtematerjalid

Määruse (EÜ) nr 1829/2003 reguleerimisalasse kuuluva lõhna- ja maitseaine või lähtematerjali võib kanda ühenduse loetellu alles pärast seda, kui selle lõhna- ja maitseaine või lähtematerjali jaoks on antud luba määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 7 osutatud korra kohaselt.

IV PEATÜKK

MÄRGISTAMINE

1. OSA

NENDE LÕHNA- JA MAITSEAINETE MÄRGISTAMINE, MIS EI OLE ETTE NÄHTUD MÜÜGIKS LÕPPTARBIJALE

Artikkel 12 Nende lõhna- ja maitseainete märgistamine, mis ei ole ette nähtud müügiks lõpptarbijale

Lõhna- ja maitseaineid, mis ei ole ette nähtud müügiks lõpptarbijale, võib turustada vaid juhul, kui nende pakendile, mahutitele või saatedokumentidesse on märgitud artiklites 13 ja 14 ettenähtud andmed, mis peavad olema selgesti nähtavad, loetavad ja kustumatud.

Artikkel 13Lõhna- ja maitseainete märgistamisele esitatavad üldnõuded

1. Lõpptarbijale müügiks mitte ette nähtud lõhna- ja maitseaine pakenditele või mahutitele tuleb märkida järgmised andmed:

a) müüginimetus: kas sõna „lõhna- ja maitseaine” või lõhna- ja maitseaine täpsem nimetus või kirjeldus;

b) valmistaja, pakendaja või müüja nimi või ärinimi ja aadress;

c) kas märge „kasutamiseks toidus” või märge „piiratud kasutamine toidus” või täpsem viide selle ettenähtud kasutusele toidus;

d) kahanevas kaalujärjestuses:

i) tootes sisalduvate lõhna- ja maitseainete rühmad ning

ii) kõigi teiste tootes sisalduvate ainete või materjalide nimetused või vajaduse korral nende E-numbrid;

e) iga komponendi või komponendirühma, mille kasutamisel toidus kohaldatakse koguselist piirangut, maksimaalne kogus ja/või piisav, selge ja kergestimõistetav teave, mis võimaldab ostjal järgida käesoleva määruse või muude asjakohaste ühenduse õigusaktide tingimusi;

f) vajaduse korral ladustamise ja kasutuse eritingimused;

g) viimane müügikuupäev;

h) partii või seeria identifitseerimistähis;

i) netokogus.

2. Erandina lõikest 1 võib kõnealuse lõike punktides c–g nõutud andmed märkida vaid saadetisega seotud dokumentidesse, mis tuleb esitada tarnimise hetkel või enne seda, kui kõnealuse toote pakendi või mahuti nähtavale osale on kantud märge „ette nähtud toidu valmistamiseks ja mitte jaemüügiks”.

Artikkel 14Lõhna- ja maitseainete müüginimetusele esitatavad erinõuded

1. Mõistet „looduslik” võib kasutada vaid lõhna- ja maitseaine kirjeldamiseks artikli 13 lõike 1 punktis a osutatud müüginimetuses vastavalt lõigetele 2–6.

2. Mõistet „looduslik” võib lõhna- ja maitseaine kirjeldamiseks kasutada vaid juhul, kui lõhna- ja maitsekomponent sisaldab ainult lõhna- ja maitsepreparaate ja/või looduslikke lõhna- ja maitseühendeid.

3. Mõistet „looduslik(ud) lõhna- ja maitseühend(id)” võib kasutada vaid lõhna- ja maitseainete kohta, mille lõhna- ja maitsekomponent sisaldab ainult looduslikke lõhna- ja maitseühendeid.

4. Mõistet „looduslik” võib kasutada vaid koos viitega toidule, toidurühmale või taimsele või loomsele lõhna- ja maitseaine lähteainele, kui vähemalt 90% [w/w] lõhna- ja maitsekomponendist on saadud nimetatud lähtematerjalist.

Lõhna- ja maitsekomponent võib sisaldada lõhna- ja maitsepreparaate ja/või looduslikke lõhna- ja maitseühendeid.

Kirjelduse sõnastus on „looduslik(ud) <<toit(toidud) või toidurühm või lähteaine(d)>> lõhna- ja maitseaine”.

5. Kirjeldust „looduslik(ud) << toit(toidud) või toidurühm või lähteaine(d) >> lõhna- ja maitseaine koos teiste looduslike lõhna- ja maitseainetega” võib kasutada vaid juhul, kui lõhna- ja maitsekomponent on osaliselt saadud lähtematerjalist, millele on viidatud ja mida on lihtne ära tunda.

Lõhna- ja maitsekomponent võib sisaldada lõhna- ja maitsepreparaate ja/või looduslikke lõhna- ja maitseühendeid.

6. Mõistet „looduslik lõhna- ja maitseaine” võib kasutada vaid juhul, kui lõhna- ja maitsekomponent on saadud erinevatest lähtematerjalidest ja kui lähtematerjalidele viitamine ei kajastaks nende lõhna või maitset.

Lõhna- ja maitsekomponent võib sisaldada lõhna- ja maitsepreparaate ja/või looduslikke lõhna- ja maitseühendeid.

2. OSA

LÕPPTARBIJALE MÜÜGIKS ETTE NÄHTUD LÕHNA- JA MAITSEAINETE MÄRGISTAMINE

Artikkel 15 Lõpptarbijale müügiks ette nähtud lõhna- ja maitseainete märgistamine

1. Ilma et see piiraks direktiivi 2000/13/EÜ kohaldamist, võib lõpptarbijale müügiks ette nähtud lõhna- ja maitseaineid turustada vaid juhul, kui nende pakendile on kantud kas märge „kasutamiseks toidus” või märge „piiratud kasutamine toidus” või täpsem viide ettenähtud kasutusele toidus, ning kõnealune märge või viide peab olema selgesti nähtav, loetav ja kustumatu.

2. Mõistet „looduslik” kasutatakse lõhna- ja maitseaine kirjeldamiseks artikli 13 lõike 1 punktis a osutatud müüginimetuses ainult vastavalt artikli 14 sätetele.

V PEATÜKK

MENETLUSSÄTTED JA RAKENDAMINE

Artikkel 16 Käitlejate aruandlus

1. Käitlejad või nende esindajad esitavad komisjonile aruande ühenduses aasta jooksul toitudele lisatud lõhna- ja maitseühendite koguste ning iga toidurühma kasutustaseme kohta ühenduses.

2. Lõike 1 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu artikli 18 lõikes 2 osutatud korra kohaselt.

Artikkel 17Liikmesriikidepoolne järelevalve ja aruandlus

1. Liikmesriigid peavad looma ühenduse loetellu kantud lõhna- ja maitseainete tarbimise ja kasutamise ning III lisas nimetatud ainete tarbimise kontrollisüsteemid ja esitama tehtud järelduste kohta kord aastas aruande komisjonile ja toiduohutusametile.

2. Pärast konsulteerimist toiduohutusametiga võivad liikmesriigid artikli 18 lõikes 2 osutatud korra kohaselt vastu võtta ühise metoodika, mille alusel liikmesriigid koguvad andmeid ühenduse loetellu kantud lõhna- ja maitseainete ning III lisas nimetatud ainete tarbimise ja kasutamise kohta.

Artikkel 18Komitee

1. Komisjoni abistab toiduahela ja loomatervishoiu alaline komitee (edaspidi „komitee”).

2. Käesolevale lõikele viidates kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse otsuse artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks määratakse kolm kuud.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 19II–V lisa muudatused

Käesoleva määruse II–V lisa muudatused, mis kajastavad teaduse ja tehnika edusamme, võetakse vastu artikli 18 lõikes 2 osutatud korra kohaselt.

Artikkel 20 Ühtlustatud põhimõtete ühendusepoolne rahastamine

Käesolevast määrusest tulenevate meetmete rahastamise õiguslikuks aluseks on määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 66 lõike 1 punkt c.

VI PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 21 Kehtetuks tunnistamine

1. Direktiiv 88/388/EMÜ, otsus 88/389/EMÜ ja direktiiv 91/71/EMÜ tunnistatakse kehtetuks.

Määrus (EÜ) nr 2232/96 tunnistatakse kehtetuks alates kõnealuse määruse artikli 2 lõikes 2 osutatud loetelu kohaldamise kuupäevast.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud õigusaktidele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 22 Lõhna- ja maitseaineid ning lähtematerjale käsitleva ühenduse loetelu ja üleminekukorra kehtestamine

1. Ühenduse loetelu kehtestatakse määruse (EÜ) nr 2232/96 artikli 2 lõikes 2 osutatud lõhna- ja maitseühendite loetelu kandmisega käesoleva määruse I lisasse selle vastuvõtmise ajal.

2. Ühenduse loetelu kehtestamiseni kohaldatakse nende lõhna- ja maitseühendite hindamiseks ja heakskiitmiseks, mis ei kuulu määruse (EÜ) nr 2232/96 artiklis 4 ettenähtud hindamiskava alla, määrust (EÜ) nr […] [ühtne menetlus].

Erandina kõnealusest menetlusest ei kohaldata sellise hindamise ja heakskiitmise suhtes määruse (EÜ) nr […] [ühtne menetlus] artikli 5 lõikes 1 ja artiklis 7 osutatud kuuekuulist ja üheksakuulist tähtaega.

3. Kõik asjakohased üleminekumeetmed võib vastu võtta artikli 18 lõikes 2 osutatud korra kohaselt.

Artikkel 23Määruse (EMÜ) nr 1576/89 muutmine

Käesolevaga muudetakse määrust (EMÜ) nr 1576/89 järgmiselt.

1. Artikli 1 lõike 4 punkti m muudetakse järgmiselt:

a) punkti 1 alapunkti a teine lõik asendatakse järgmisega:

„Lisaks sellele võib kasutada ka teisi määruse (EÜ) nr […] artikli 3 lõike 2 punktis b nimetatud lõhna- ja maitseühendeid ja/või aromaatseid taimi või nende osi, kusjuures kadaka organoleptilised omadused peavad olema tuntavad, isegi kui need on mõnikord nõrgenenud.”

b) punkti 2 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„jooki võib tähistada nimetusega „džinn”, kui see on saadud organoleptiliselt sobivast toidutoormest valmistatud etüülalkoholi maitsestamisel määruse (EÜ) nr […] artikli 3 lõike 2 punktis b nimetatud lõhna- ja maitseühenditega ja/või määruse artikli 3 lõike 2 punktis d nimetatud lõhna- ja maitsepreparaatidega, nii et kadakamarja maitse oleks ülekaalus.”

c) punkti 2 alapunkti b esimene lõik asendatakse järgmisega:

„jooki võib tähistada nimetusega „destilleeritud džinn”, kui seda saadakse organoleptiliselt sobivast ja kindlaksmääratud kvaliteediga toidutoormest valmistatud etüülalkoholist, mille esialgne alkoholisisaldus on vähemalt 96%, destilleerides seda ümber traditsiooniliselt ainult džinni tarbeks kasutatavas destilleerimisseadmes koos kadakamarjade ja muude taimedega nii, et kadakamarja maitse on ülekaalus. Nimetust „destilleeritud džinn” võib kasutada ka sellise segu puhul, mis on saadud nimetatud destilleerimissaaduse ja samasuguse koostise, puhtuse ja alkoholisisaldusega toidutoormest valmistatud etüülalkoholi segamisel. Destilleeritud džinni maitsestamiseks võib samuti kasutada määruse (EÜ) nr […] artikli 3 lõike 2 punktis b nimetatud lõhna- ja maitseühendeid ja/või alapunktis a kindlaksmääratud lõhna- ja maitsepreparaate. Destilleeritud džinni üks mark on London gin .”

2. Artikli 1 lõike 4 punkti n alapunkti 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Lisaks sellele võib kasutada ka teisi lõhna- ja maitseühendeid, mis on nimetatud määruse (EÜ) nr […] artikli 3 lõike 2 punktis b, ja/või lõhna- ja maitsepreparaate, mis on nimetatud selle määruse artikli 3 lõike 2 punktis d, köömnemaitse peab seejuures aga olema ülekaalus.”

3. Artikli 1 lõike 4 punkti p esimene lõik asendatakse järgmisega:

„ülekaalukalt mõru maitsega piiritusjoogid, mis saadakse toidutoormest valmistatud etüülalkoholi maitsestamisel lõhna- ja maitseühenditega, mis on nimetatud määruse (EÜ) nr […] artikli 3 lõike 2 punktis b, ja/või lõhna- ja maitsepreparaatidega, mis on nimetatud selle määruse artikli 3 lõike 2 punktis d.”

4. Artikli 1 lõike 4 punkti u esimene lõik asendatakse järgmisega:

„piiritusjook, mis saadakse toidutoormest valmistatud etüülalkoholi maitsestamisel nelgi ja/või kaneeli maitseainega, kasutades üht järgnevatest protsessidest: leotamine ja/või destilleerimine, alkoholi redestilleerimine koos eespool nimetatud taimede osadega, määruse (EÜ) nr […] artikli 3 lõike 2 punktis b kindlaksmääratud nelgi või kaneeli lõhna- ja maitseühendite lisamine või nende meetodite kombinatsioon.”

5. Artikli 4 lõike 5 esimene ja teine lõik, välja arvatud punktides a ja b esitatud loetelud, asendatakse järgmisega:

„Artikli 1 lõikes 4 määratletud piiritusjookide valmistamisel võib kasutada ainult määruse (EÜ) nr […] artikli 3 lõike 2 punktides b ja d nimetatud looduslikke lõhna- ja maitseühendeid ning -preparaate, välja arvatud artikli 1 lõike 4 punktides m, n ja p määratletud juhud.

Määruse (EÜ) nr […] artikli 3 lõike 2 punktis b nimetatud lõhna- ja maitseühendeid ning selle määruse artikli 3 lõike 2 punktis d nimetatud lõhna- ja maitsepreparaate on lubatud kasutada liköörides, välja arvatud alljärgnevatel juhtudel:”

Artikkel 24Määruse (EMÜ) nr 1601/91 muutmine

Käesolevaga muudetakse artikli 2 lõiget 1 järgmiselt.

1. Punkti a kolmanda taande esimene alltaane asendatakse järgmisega:

„− lõhna- ja maitseühendite ja/või lõhna- ja maitsepreparaatidega, nii nagu on määratletud määruse (EÜ) nr […] artikli 3 lõike 2 punktides b ja d, ja/või”

2. Punkti b teise taande esimene alltaane asendatakse järgmisega:

„− lõhna- ja maitseühendite ja/või lõhna- ja maitsepreparaatidega, nii nagu on määratletud määruse (EÜ) nr […] artikli 3 lõike 2 punktides b ja d, ja/või”

3. Punkti c teise taande esimene alltaane asendatakse järgmisega:

„− lõhna- ja maitseühendite ja/või lõhna- ja maitsepreparaatidega, nii nagu on määratletud määruse (EÜ) nr […] artikli 3 lõike 2 punktides b ja d, ja/või”

Artikkel 25Määruse (EÜ) nr 2232/96 muutmine

Määruse (EÜ) nr 2232/96 artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Artikli 2 lõikes 2 nimetatud lõhna- ja maitseühendite loetelu võetakse vastu vastavalt artiklis 7 sätestatud menetlusele hiljemalt 31. detsembriks 2008.”

Artikkel 26Direktiivi 2000/13/EÜ muutmine

Direktiivi 2000/13/EÜ III lisa asendatakse järgmisega:

„III lisa

LÕHNA- JA MAITSEAINETE TÄHISTAMINE KOOSTISOSADE LOETELUS

1. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, tähistatakse lõhna- ja maitseained mõistega

- „lõhna- ja maitseained” või lõhna- või maitseaine täpsema nimetuse või kirjeldusega, kui lõhna- ja maitsekomponent sisaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr […]* [määrus lõhna- ja maitseainete kohta] artikli 3 lõike 2 punktides b, d, e, g ja h määratletud lõhna- ja maitseaineid;

- „suitsutuspreparaat” või „suitsutuspreparaadid”, kui lõhna- ja maitsekomponent sisaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr […] [määrus lõhna- ja maitseainete kohta] artikli 3 lõike 2 punktis f määratletud lõhna- ja maitseaineid ning annab toidule suitsuse maitse.

2. Mõistet „looduslik” kasutatakse lõhna- ja maitseainete kirjeldamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr […] [määrus lõhna- ja maitseainete kohta] artikli 14 sätetele.”

* ELT L […], […], […]

Artikkel 27Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Määrust kohaldatakse alates [märkida kuupäev] [ 24 kuu möödumisel jõustumisest ]. Artikleid 9, 23 ja 24 kohaldatakse siiski alates ühenduse loetelu kohaldamise kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

Ühenduse loetelu toiduainetes kasutada lubatud lõhna- ja maitseainetest ning nende lähtematerjalidest

II LISA

Loetelu traditsioonilistest toiduvalmistusviisidest, mille abil saadakse looduslikud lõhna- ja maitseühendid ning looduslikud lõhna- ja maitsepreparaadid

Tükeldamine | Glasuurimine |

Keetmine, küpsetamine, praadimine (kuni 240°C) | Jahutamine |

Lõikamine | Destillatsioon / rektifikatsioon |

Kuivatamine | Emulgeerimine |

Aurutamine | Ekstraktsioon, sh solventekstraktsioon |

Kääritamine | Filtreerimine |

Peenestamine | Kuumutamine |

Infusioon | Leotamine |

Mikrobioloogilised protsessid | Segamine |

Koorimine | Nõrutamine |

Pressimine | Külmutamine |

Röstimine / grillimine | Pigistamine |

Immutamine |

III LISA

Teatavate ainete esinemine

A osa. Ained, mida ei tohi sellisena toidule lisada

Agarhape

Kapsaitsiin

Hüperitsiin

β-asaroon

1-allüül-4-metoksübenseen

Vesiniktsüaniidhape

Mentofuraan

4-allüül-1,2-dimetoksübenseen

Pulegoon

Guassiin

1-allüül-3,4-metüleendioksübenseen, safrool

Teukriin A

Tujoon (alfa ja beeta)

B osa. Teatavate lõhna- ja maitseainetes ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosades looduslikult esinevate ainete maksimaalsed piirmäärad teatavates liittoitudes, millele on lisatud lõhna- ja maitseaineid ja/või lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi

Aine nimetus | Liittoit, milles on aine esinemine piiratud | Maksimaalne piirmäär [mg/kg] |

β-asaroon | Alkohoolsed joogid | 1,0 |

1-allüül-4-metoksübenseen, | Piimasaadused Puu- ja köögiviljatooted (sh seened, juured, mugulad, aedviljad ja kaunviljad), pähklid ja seemned Kalatooted Mittealkohoolsed joogid | 50 50 50 10 |

Vesiniktsüaniid-hape | Nugat, martsipan või selle asendajad või sarnased tooted Luuviljade konservid Alkohoolsed joogid | 50 5 35 |

Mentofuraan | Münti/piparmünti sisaldavad kondiitritooted, välja arvatud hingeõhku värskendavad pisimaiused Hingeõhku värskendavad pisimaiused[17] Närimiskumm Münti/piparmünti sisaldavad alkohoolsed joogid | 500 3000 1000 200 |

4-allüül-1,2-dimetoksübenseen | Piimasaadused Liha ja lihatooted, sh linnu- ja ulukiliha Kala ja kalatooted Supid ja kastmed Valmistoidud Mittealkohoolsed joogid | 20 15 10 60 20 1 |

Pulegoon | Münti/piparmünti sisaldavad kondiitritooted, välja arvatud hingeõhku värskendavad pisimaiused Hingeõhku värskendavad pisimaiused17 Närimiskumm Münti/piparmünti sisaldavad mittealkohoolsed joogid Münti/piparmünti sisaldavad alkohoolsed joogid | 250 2000 350 20 100 |

Guassiin | Mittealkohoolsed joogid Pagaritooted Alkohoolsed joogid | 0,5 1 1,5 |

1-allüül-3,4-metüleendioksü-benseen, safrool | Liha ja lihatooted, sh linnu- ja ulukiliha Kala ja kalatooted Supid ja kastmed Mittealkohoolsed joogid | 15 15 25 1 |

Teukriin A | Alkohoolsed joogid | 2 |

Tujoon (alfa ja beeta) | Alkohoolsed joogid, välja arvatud puju liikidest toodetud joogid Puju liikidest toodetud alkohoolsed joogid | 10 35 |

IV LISA

Loetelu lähtematerjalidest, mille suhtes kohaldatakse piiranguid nende kasutamisel lõhna- ja maitseainete ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosade tootmiseks

A osa. Lähtematerjalid, mida ei tohi kasutada lõhna- ja maitseainete ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosade tootmiseks

Lähtematerjal |

Ladinakeelne nimetus | Üldnimetus |

Acorus calamus’e tetraploidne vorm | Kalmuse tetraploidne vorm |

B osa. Teatavatest lähtematerjalidest toodetud lõhna- ja maitseainete ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosade kasutustingimused

Lähtematerjal | Kasutustingimused |

Ladinakeelne nimetus | Üldnimetus |

Quassia amara L. ja Picrasma excelsa (Sw) | Mõru kvassipuu ja kõrge kibepuu (guassiin) | Kõnealusest lähtematerjalist toodetud lõhna- ja maitseaineid ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi võib kasutada vaid jookide ja pagaritoodete tootmiseks. |

Laricifomes officinales (Vill.: Fr) Kotl. et Pouz või Fomes officinalis | Valge lehikseen | Kõnealusest lähtematerjalist toodetud lõhna- ja maitseaineid ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi võib kasutada vaid alkohoolsete jookide tootmiseks. |

Hypericum perforatum | Harilik naistepuna |

Teucrium chamaedrys | Lõhnatu tarinõges |

V LISA

Termiliselt töödeldud lõhna- ja maitseainete tootmistingimused ja termiliselt töödeldud lõhna- ja maitseainetes teatavate ainete sisalduse maksimaalsed piirmäärad

A osa. Tootmistingimused:

a) toodete temperatuur ei tohi töötlemise ajal ületada 180°C;

b) termiline töötlemine 180°C juures ei tohi kesta üle 15 minuti ja madalamatel temperatuuridel vastavalt pikema aja, s.t temperatuuri langedes 10°C võrra kuumutusaeg kahekordistub, ulatudes maksimaalselt 12 tunnini;

c) pH-tase ei tohi töötlemise ajal olla üle 8,0.

B osa. Teatavate ainete maksimaalsed piirmäärad

Aine | Maksimaalne piirmäär (g/ kg |

2-amino-3,4,8-trimetüülimedasool [4,5-f] kinoksaliin (4,8-DiMeIQx) | 50 |

2-amino-1-metüül-6-fenüülimedasool [4,5-b]püridiin (PhIP) | 50 |

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU NIMETUS:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek, mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi ning millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1576/89, nõukogu määrust (EMÜ) nr 1601/91, määrust (EÜ) nr 2232/96 ja direktiivi 2000/13/EÜ.

2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE JA EELARVESTAMISE RAAMISTIK

Asjaomased poliitikavaldkonnad: tervishoid ja tarbijakaitse

Meede/meetmed: toidu ohutus, loomade tervishoid, loomade heaolu ja taimetervis

3. EELARVEREAD

3.1. Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seonduvad tehnilise ja haldusabi read (endised B..A read)), sh järgmised rubriigid:

17.01.04.05: Sööda ja toidu ohutus ning sellega seotud tegevus — Halduskorralduskulud.

3.2. Meetme kestus ja finantsmõju:

Tähtajatu

3.3. Eelarve tunnusjooned (lisage vajadusel ridu):

Eelarverida | Kulu liik | Uus | EFTA osamaks | Taotlejariikide osamaksud | Finants-perspektiivi rubriik |

17.01.04.05 | Kohustuslik | Liigendatud[18] | EI | EI | EI | Nr 1a |

Toidu lisaaineid käsitlevate ühenduse õigusaktide proportsionaalseks ja tõhusaks väljatöötamiseks ning ajakohastamiseks on vaja koguda andmeid, jagada teavet ja kooskõlastada tööd liikmesriikide vahel. Sellised punktides 4.1 ja 8.1 osutatud toetuskulud on hõlmatud sööda- ja toidualaseid ametlikke kontrolle käsitleva määrusega (EÜ) nr 882/2004 nende läbiviimiseks aastatel 2007–2013 ette nähtud vahendite raames.

4. ÜLEVAADE VAHENDITEST

4.1. Rahalised vahendid

4.1.1.Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kulu liik | Jao nr | n aasta | n + 1 | n + 2 | n + 3 | n + 4 | n + 5 või hilisem | Kokku |

Tegevuskulud[19] |

Kulukohustuste assigneeringud | 8.1 | a | 0,1 | 0,05 | 0,05 | 0,05 | 0,05 | 0,05 | 0,35 |

Maksete assigneeringud | b | 0,1 | 0,05 | 0,05 | 0,05 | 0,05 | 0,05 | 0,35 |

Võrdlussummas sisalduvad halduskulud[20] |

Tehniline ja haldusabi (liigendamata assigneeringud) | 8.2.4 | c | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 |

VÕRDLUSSUMMA KOKKU |

Kulukohustuste assigneeringud | a+c | 0,1 | 0,05 | 0,05 | 0,05 | 0,05 | 0,05 | 0,35 |

Maksete assigneeringud | b+c | 0,1 | 0,05 | 0,05 | 0,05 | 0,05 | 0,05 | 0,35 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud[21] |

Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5 | d |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.6 | e |

Meetme soovituslik finantskulu kokku |

Kulukohustuste assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | a+c+d+e | 0,1 | 0,05 | 0,05 | 0,05 | 0,05 | 0,05 | 0,35 |

Maksete assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | b+c+d+e | 0,1 | 0,05 | 0,05 | 0,05 | 0,05 | 0,05 | 0,35 |

Kaasrahastamise andmed

Kui ettepanek hõlmab liikmesriikide või muude asutuste (palun täpsustada) poolset kaasrahastamist, peaks allpool esitatud tabelis näitama, milline on selle kaasrahastamise hinnanguline tase (kui kaasrahastajaid on mitu, võib lisada täiendavaid ridu):

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kaasrahastav asutus | n aasta | n + 1 | n + 2 | n + 3 | n + 4 | n + 5 või hilisem | Kokku |

…………………… | f |

Kulukohustuste assigneeringud (sh kaasrahastamine) KOKKU | a+c+d+e+f |

4.1.2.Kooskõla finantsplaneeringuga

x Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule

( Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine

( Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe[22] sätete (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamise) kohaldamine.

4.1.3.Finantsmõju tuludele

x Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele

( Ettepanekul on finantsmõju; mõju tuludele on järgmine:

NB! Kõik üksikasjad ja tähelepanekud, mis seonduvad tuludele avaldatava mõju arvutusmeetodiga, tuleb näidata eraldi lisas.

miljonites eurodes (üks koht pärast koma)

Enne meedet [n-1 aasta] | Olukord pärast meetme rakendamist |

Personal kokku | 0,4 | 0,4 | 0,4 | 0,4 | 0,4 | 0,4 |

5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

Seletuskirjas nõutakse täpsemaid andmeid ettepaneku tausta kohta. Finantsselgituse käesolevas jaos tuleks esitada järgmine lisateave:

5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

Praegu hindab lõhna- ja maitseühendeid ja toksikoloogiliselt ohtlikke aineid Euroopa Toiduohutusamet (EFSA). Umbes 2/3 juhtude puhul nõuab Euroopa Toiduohutusamet lisaandmeid nende omastamise kohta. Neid andmeid vajatakse riskijuhtimisotsuste tegemiseks.

Kavandatava määruse raames võetavate rakendusmeetmete proportsionaalsuse tagamiseks ning sööda- ja toidualaseid ametlikke kontrolle käsitlevas määruses (EÜ) 882/2004 püstitatud eesmärkide saavutamiseks on seetõttu tarvis järgmisi vahendeid:

• asjakohast andmebaasi, et koguda ja säilitada kogu teavet lõhna- ja maitseaineid käsitlevate ühenduse õigusaktide kohta;

• uuringuid, mis on vajalikud lõhna- ja maitseaineid käsitlevate õigusaktide ettevalmistamiseks ja väljatöötamiseks;

• uuringuid, mis on vajalikud menetluste, otsustamiskriteeriumide ja andmetele esitatavate nõuete ühtlustamiseks, liikmesriikidevahelise tööjaotuse soodustamiseks ja kõnealuste valdkondade juhendite väljatöötamiseks.

5.2. Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ja võimalik koostoime

Saadud andmed ja teave aitavad edaspidi kõige paremal viisil tagada tarbijate tervise kaitset ning samal ajal võimaldada tööstusel jätkata lõhna- ja maitseainete väljatöötamist ja kasutamist. Käesoleval hetkel ei ole piisavalt teavet selleks, et teha parimaid otsuseid, mis kaitseksid tarbijaid, kuid ei viiks ülereguleerimiseni.

Ühtlustatud turul on seda võimalik saavutada üksnes ühtlustatud lähenemise kaudu, mis võimaldab võrreldava teabe vahetust liikmesriikide vahel.

5.3. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seonduvad näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

1. eesmärk: andmebaasi loomine ja haldamine ning asjakohaste uuringute läbiviimine koostöös väliste organisatsioonidega, mis valitakse välja asjakohase menetluse teel;

2. eesmärk: tagamine, et lõhna- ja maitseainete ning nende lähteainete kasutamine ei tekitaks tarbijatele lubamatuid riske, kuid samal ajal ei põhjustaks ka tööstusele põhjendamatut koormust;

3. eesmärk: riskijuhtimisotsuste tegemine ainete omastamise õigete hinnangute põhjal, mida antakse lõhna- ja maiteseainete koostise ja kasutamise kohta ajakohastatud teavet sisaldava tsentraliseeritud andmebaasile tuginedes.

5.4. Rakendusmeetod (soovituslik)

X Tsentraliseeritud haldamine

x otse, haldajaks on komisjon

( kaudselt, delegeerides haldamise:

( Täitevasutustele

( ühenduste asutatud asutustele, millele on osutatud finantsmääruse artiklis 185

( riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

( Haldamine detsentraliseeritult või koostöös

( liikmesriikidega

( kolmandate riikidega

( Haldamine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (palun täpsustage)

Asjakohased märkused:

6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

6.1. Järelevalvekord

Andmebaasi sisu ja uurimistulemuste üle saab järelevalvet teostada selle põhjal, kuivõrd hästi saab neid kasutada uute rakendusmeetmete kohta ettepanekute tegemiseks. Järelevalve peamiseks teostajaks saab toiduahela ja loomatervishoiu alaline komitee.

6.2. Hindamine

6.2.1. Eelhindamine

Mõned andmed on juba saadaval FLAVIS-andmebaasis, mida kasutatakse praegu läbiviidava lõhna- ja maitseühendite hindamisprogrammi tarbeks.

6.2.2. Vahe- ja järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest sarnastest kogemustest saadud õppetunnid)

FLAVIS-andmebaasi põhjal saadud kogemust kasutatakse uue süsteemi arendamiseks ja andmete kogumiseks.

6.2.3. Edasise hindamise tingimused ja sagedus

Vajadus teha ettepanekuid rakendusmeetmete kohta on praegu arutlusel.

7. PETTUSEVASTASED MEETMED

8. ANDMED VAHENDITE KOHTA

8.1. Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

n aasta | n+1 aasta | n+2 aasta | n+3 aasta | n+4 aasta | n+5 aasta |

Ametnikud või ajutised töötajad[27] (17 01 01) | A*/AD | 0,2 | 0,2 | 0,2 | 0,2 | 0,2 | 0,2 |

B*, C*/AST | 0,2 | 0,2 | 0,2 | 0,2 | 0,2 | 0,2 |

Art. XX 01 02 kohaselt rahastatud personal[28] |

Art. XX 01 04/05 kohaselt rahastatud muu personal[29] |

KOKKU | 0,4 | 0,4 | 0,4 | 0,4 | 0,4 | 0,4 |

8.2.2. Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus

Tehniliste ja finantsaruannete läbivaatamine, kulukohustuste ettevalmistamine ja maksmiseks edastamine

8.2.3. Personali allikad (kohustuslik)

Rohkem kui ühe allika nimetamisel märkige palun ametikohtade arv iga allika puhul.

X Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud

( Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt n aastaks ette nähtud

( Ametikohad, mida tuleb taotleda järgneva poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus

( Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades asjaomases talituses ümber paigutada (sisesed ümberpaigutused)

( Ametikohad, mis on n aastal nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud

8.2.4. Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud (XX 01 04/05 – Halduskorralduskulud)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Eelarverida (number ja nimetus) | n aasta | n+1 aasta | n+2 aasta | n+3 aasta | n+4 aasta | n+5 või hilisem aasta | KOKKU |

Muu tehniline ja haldusabi |

sisene |

väline |

Tehniline ja haldusabi kokku |

8.2.5. Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personali liik | n aasta | n+1 aasta | n+2 aasta | n+3 aasta | n+4 aasta | n+5 või hilisem aasta |

Ametnikud ja ajutised töötajad (XX 01 01) |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepingulised töötajad jne) (täpsustada eelarverida) |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku |

Arvestus – Ametnikud ja ajutised töötajad |

Vajaduse korral tuleb viidata punktile 8.2.1. |

Arvestus – Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal Vajaduse korral tuleb viidata punktile 8.2.1. |

8.2.6 Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) |

n aasta | n+1 aasta | n+2 aasta | n+3 aasta | n+4 aasta | n+5 või hilisem aasta | KOKKU |

XX 01 02 11 01 – Lähetused |

XX 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid |

XX 01 02 11 03 – Komiteed[31] |

XX 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid |

XX 01 02 11 05 – Infosüsteemid |

2. Muud halduskulud kokku (XX 01 02 11) |

3. Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustage, lisades viide eelarvereale) |

Halduskulud kokku, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (jäävad võrdlussummast VÄLJA) |

Arvestus – Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud |

[1] ELT C […], […], lk […].

[2] ELT C […], […], lk […].

[3] EÜT L 184, 15.7.1988, lk 61. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

[4] EÜT L 184, 15.7.1988, lk 67.

[5] EÜT L 42, 15.2.1991, lk 25.

[6] http://europa.eu.int/comm/food/food/chemicalsafety/flavouring/scientificadvice_en.htm

[7] EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1642/2003 (ELT L 245, 29.9.2003, lk 4).

[8] ELT L […], […], lk […].

[9] EÜT L 299, 23.11.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

[10] ELT L 309, 26.11.2003, lk 1.

[11] ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.

[12] EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2003/89/EÜ (ELT L 308, 25.11.2003, lk 15).

[13] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[14] ELT L 165, 30.4.2004, lk 1. Parandatud versioon ELT L 191, 28.5.2004, lk 1.

[15] EÜT L 160, 12.6.1989, lk 1. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

[16] EÜT L 149, 14.6.1991, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

[17] Intensiivse maitsega maiustused; kaal maiuse kohta mitte üle 1 g.

[18] Liigendatud assigneeringud.

[19] Kulud, mis ei kuulu asjaomase jaotise xx peatüki xx 01 alla.

[20] Kulud, mis kuuluvad jaotise xx artikli xx 01 04 alla.

[21] Kulud, mis kuuluvad peatüki xx 01 alla, välja arvatud artiklid xx 01 04 ja xx 01 05.

[22] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punkt 19 ja 24.

[23] Vajaduse korral, st kui meede kestab üle kuue aasta, lisage täiendavaid veerge.

[24] Vastavalt punktis 5.3 kirjeldatule.

[25] Andmebaasi loomine.

[26] Andmebaasi ajakohastamine ja haldamine ning asjakohaste uuringute korraldamine.

[27] Mille kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[28] Mille kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[29] Mille kulud sisalduvad võrdlussummas.

[30] Viidata tuleb konkreetsele asjaomas(t)e täitevasutus(t)e finantsselgitusele.

[31] Täpsustage komitee liik ja rühm, millesse see kuulub.