52006PC0401

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 19.7.2006

KOM(2006) 401 lõplik

2006/0140 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse mehhanism piirivalve kiirreageerimisrühmade loomiseks ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2007/2004 kõnealuse mehhanismiga seoses

(komisjoni esitatud) {SEK(2006) 953}{SEK(2006) 954}{SEK(2006) 955}

SELETUSKIRI

1. SISSEJUHATUS

26. OKTOOBRIL 2004 VÕTTIS NÕUKOGU VASTU MÄÄRUSE (EÜ) NR 2007/2004 EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDE VÄLISPIIRIL TEHTAVA OPERATIIVKOOSTÖÖ JUHTIMISE EUROOPA AGEN tuuri (FRONTEX) asutamise kohta[1].

Agentuur alustas tegevust 2005. aastal ning on sellest alates viinud koostöös liikmesriikidega välispiiril läbi mitmeid operatsioone.

Ilma et see piiraks asutamislepingu artikli 64 lõike 2 kohaldamist, nähakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2007/2004 artikliga 8 ette abi, mida agentuur annab liikmesriikidele olukorras, mil välispiiril on vaja tõhustatud tehnilist ja operatiivabi. Selline abi võib olla näiteks abi teiste liikmesriikidega tehtava koostöö koordineerimiseks või siis agentuuri kontrollimise ja valvamise alaste ekspertide ja nende tehniliste vahendite kasutamine.

Praktiline kogemus, mis saadi liikmesriikide välispiiridel tehtava operatiivkoostöö koordineerimisel nii agentuuri kui ka endise välispiiriga tegelevate isikute ühise üksuse töö raames, näitab, et on vaja ühtseid eeskirju ülesannete kohta, mida ühe liikmesriigi piirivalveametnikud tohivad teise liikmesriigi territooriumil toimuva ühisoperatsiooni raames täita.

Pidades silmas kriitilisi olukordi, mille puhul liikmesriikidel tuleb lahendada massiliselt meritsi saabuvate ebaseaduslike sisserändajate küsimus, peetakse vajalikuks kõnealuses valdkonnas tugevdada solidaarsust liikmesriikide ja ühenduse vahel veelgi, luues piirivalve kiirreageerimisrühmad, kes sellistes olukordades, sealhulgas Schengeni piirieeskirjade nõuetekohase rakendamise eesmärgil, saaksid liikmesriikide piirivalveteenistusi otse ja tõhusalt aidata.

Seepärast on käesoleva ettepaneku eesmärk kehtestada mehhanism, mis võimaldaks liikmesriikidel, kellel on olulisi raksusi oma välispiiri kontrollimisel, kasutada ajutiselt teiste liikmesriikide piirivalve kogemusi ja inimressursse. Selle tagamiseks, et teiste liikmesriikide piirivalveametnikke kasutatakse kõige tõhusamalt, määratletakse ettepanekus ülesanded, mida kõnealused ametnikud peaksid teises liikmesriigis toimuva operatiivtegevuse käigus täitma.

Ettepanek ei hõlma liikmesriikide kahepoolset koostööd välispiiri igapäevasel kontrollil ja valvel. Haagi programmis[2], mis moodustab osa 4.–5. novembril 2004 toimunud Euroopa Ülemkogu järeldustest ning milles sätestatakse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala arendamise prioriteedid, on Euroopa Ülemkogu kutsunud üles looma „eksperdirühmi, kes on pärast piirihaldusagentuuri nõuetekohast riskianalüüsi võimelised agentuuri raames osutama taotluse esitanud liikmesriikidele tehnilist ja operatiivabi. Eksperdirühmad asutatakse komisjoni ettepaneku alusel, mis käsitleb selliste rühmade vastavat pädevust ja rahastamist.”

Euroopa Ülemkogu kutsus oma 15.–16. detsembri 2005. aasta istungi järeldustes[3] komisjoni üles „kooskõlas Haagi programmiga esitama 2006. aasta kevadeks ettepaneku selliste riiklikest ekspertidest koosnevate kiirreageerimisrühmade loomiseks, kes on suutelised andma kiiret tehnilist ja operatiivabi massilise sisserändajate voolu korral.”

Käesoleva ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega kehtestatakse mehhanism piirivalve kiirreageerimisrühmade loomiseks ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2007/2004 Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta, püütakse sellele Euroopa Ülemkogu üleskutsele vastata.

Käesolev ettepanekuga[4] luuakse riiklikest eksperdirühmadest koosnevad piirivalve kiirreageerimisrühmad, kes tegutsevad agentuuri raames, ja nähakse ette ühtsed eeskirjad ülesannete kohta, mida teiste liikmesriikide piirivalve külalisametnikud tohivad ühisoperatsioonides osalejana või agentuuri egiidi all tegutsevate rühmade liikmena täita.

Tuleb märkida, et piirivalve kiirreageerimisrühm erineb oluliselt nii FRONTEX-i ühistest toetusrühmadest, mille agentuur moodustab ise, ning kavandatavast varjupaigaalasest koostöövõrgust, mis muu hulgas hõlbustab varjupaiga valdkonna eksperte koondada. Komisjon kavatseb sellekohase ettepaneku esitada 2006. aastal.

Komisjoni kavandatav ettepanek varjupaigaalase koostöövõrgu loomise kohta täiendab käesolevat ettepanekut, hõlbustades muu hulgas teiste liikmesriikide varjupaigaekspertide, tõlkide, psühholoogide jt ekspertide vabatahtlikku vahetust taotluse esitanud liikmesriigiga, kui sellesse riiki saabub ootamatult massiliselt isikuid, kes võivad vajada rahvusvahelist kaitset, mis omakorda mõjutab oluliselt riigi vastuvõtuvõimet või siis varjupaigasüsteeme.

FRONTEX-i ühiste toetusrühmade näol on tegemist eelkõige praktilise süsteemiga liikmesriikide piirivalveametnike koondamiseks, et osaleda agentuuri korraldatavates korralistes ühisoperatsioonides. Agentuuri ühisoperatsioonid on suunatud konkreetsete olukordade või probleemide lahendamisele, näiteks olulise tähtsusega rahvusvahelistele sündmustele, mis leiavad aset liikmesriikide territooriumidel, või välispiiri teatavate raskete lõikude kontrollimisele. Lisaks suurendatakse ühisoperatsioonidega kõnealuse piiri kontrolli ja valve taset, pakkudes samal ajal operatsioonis osalevatele ametnikele asjaomast väljaõpet kohapeal. Ühisoperatsioone ja katseprojekte kavandatakse aasta ette ning seepärast ei sobi need kriisiolukordade lahendamiseks. Piirivalve kiirreageerimisrühmad luuakse aga ainult selliste liikmesriikide aitamiseks, kes on sattunud teatavatesse surveolukordadesse, näiteks kui nende välispiiridele saabub massiliselt kolmanda riigi kodanikke, kes soovivad Euroopa Liitu ebaseaduslikult siseneda. Piirivalve kiirreageerimisrühmi ei saa kasutada ühisoperatsioonides ega katseprojektides. Erinevalt ühisoperatsioonidest ei eelda piirivalve kiirreageerimisrühma kasutamine taotluse esitanud liikmesriigis eelnevat väljaõpet ega õppusi, kuna rühmaliikmed on eksperdid, kes tulevad toime taotluse esitanud liikmesriigi piirivalveteenistuse kontrolli- ja valvetegevuses esinevate nõrkade külgedega. Võrreldes ühisoperatsioonidega on piirivalve kiirreageerimisrühmade lähetuse aeg enamasti pikem. Lisaks katab piirivalve kiirreageerimisrühma kulud üldjuhul ainult ühendus, kuid ühisoperatsioonide puhul, milles osalevad FRONTEX-i ühised toetusrühmad, on enamasti kaasrahastajaks liikmesriigid. Piirivalve kiirreageerimisrühmade käsutuses olevate ametnike samaaegne osalemine agentuuri ekspertidena FRONTEX-i ühistes toetusrühmades ei ole samuti välistatud.

2. TEGEVUSEESMÄRK

ÜHENDUSE VÄLISPIIRIDE POLIITIKA PEAMINE EESMÄRK ON ÜHTNE VÄLISPIIRIDE HALDAMINE, MIS TAGAKS ISIKUTE KÕRGETASEMELISE JA ÜHTSE KONTROLLI PIIRIDEL JA VÄLISPIIRIDE VALVE. SELLE EESMÄRGI SAAVUTAMISEKS, MIDA PEETAKSE KA VABADUSEL, TURVALISUSEL JA ÕIGUSEL RAJANEVA ALA EELTINGIMUSEKS, TULEB MUU HULGAS VASTAVALT ASUTAMISLEPINGU ARTIKLI 62 LÕIKE 2 PUNKTILE A KEHTESTADA ÜHTSED EESKIRJAD STANDARDITE JA MENETLUSTE KOHTA, MIDA LIIKMESRIIKIDEL TULEB ISIKUTE VÄLISPIIRIL KONTROLLIMISEL JÄRGIDA.

Pärast isikute üle piiride liikumist käsitlevate ühenduse eeskirjade[5] vastuvõtmist Euroopa Parlamendis ja nõukogus on Schengeni acqui välispiire käsitlevaid õigussätteid muudetud ja ajakohastatud.

Samuti on agentuuri asutamisega loodud mehhanism liikmesriikide välispiiridel tehtava operatiivkoostöö koordineerimiseks, tõhustades seeläbi eespool nimetatud eeskirjade nõuetekohast rakendamist operatiivtasandil.

Järgmisena tuleb välja töötada integreeritud piirihaldussüsteem Euroopa tasandil. Seega püütakse määruse ettepanekuga tõsta operatiivtegevuse tõhusust agentuuri raames veelgi ning edendada liikmesriikide ja ühenduse vahelist solidaarsust välispiiri küsimustes järgmiselt:

a) luues mehhanismi piirivalve kiirreageerimisrühmade asutamiseks ning kehtestades sätted, mille alusel agentuuril oleks võimalik liikmesriikide piirivalveametnikest koosnevaid piirivalve kiirreageerimisrühmi moodustada ja lähetada. Kõnealuseid rühmi võib ajutiselt lähetada taotluse esitanud liikmesriiki, kes on sattunud surveolukorda seoses massiliselt saabuvate kolmandate riikide kodanikega, kes üritavad ebaseaduslikult Euroopa Liitu siseneda, ja

b) kehtestades ühtsed eeskirjad ülesannete kohta, mida teiste liikmesriikide piirivalve külalisametnikud tohivad ühisoperatsioonides osalejana või taotluse esitanud liikmesriiki lähetatud piirivalve kiirreageerimisrühma liikmena täita.

Sisuliselt koosneb määruse ettepanek kahest osast, millest esimeses osas käsitletakse mehhanismi loomist piirivalve kiirreageerimisrühmade asutamiseks, selliste rühmade ülesandeid ja rahastamist, ning teises osas käsitletakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2007/2004 muutmist piirivalve kiirreageerimisrühmade rakendamiseks agentuuri raames.

2.1. Piirivalve kiirreageerimisrühmad

Tuleb märkida, et iga liikmesriik otsustab ise, kas ta soovib piirivalve kiirreageerimisrühmades aktiivselt osaleda või mitte. Ühtlasi otsustab liikmesriik oma ametnike osalemise sellistes rühmades. Lisaks saab piirivalve kiirreageerimisrühma liikmesriiki lähetada ainult liikmesriigi taotlusel. Määruse ettepanekus määratletakse isikute välispiiril kontrollimisega ning välispiiri valvega seotud ülesanded, mida külalisametnikud ja piirivalve kiirreageerimisrühmade liikmed mujal tohivad täita. Sellega püütakse tagada, et välispiiril läbiviidavate ühisoperatsioonide edu ja piirivalve kiirreageerimisrühmade lähetamine ei sõltuks liikmesriikide erinevatest õigusaktidest, mis praeguse seisuga reguleerivad külalisametnike osalemist välispiiri kontrolli- ja valvetegevuses väga erinevalt.

Lisaks on see oluline ka tasuvuse seisukohast. Kui ühendus otsustab korraldada teistest liikmesriikidest pärit eriväljaõppega ametnike lähetamise taotluse esitanud liikmesriiki, et kontrollida ja valvata selle välispiiri, ning ühtlasi tasub kõnealuse lähetuse eest, tuleb selliseid eksperte kasutada kõige tõhusamal viisil, st võimaldades nende osalemist kontrolli- ja valvetegevuses võrdsetel alustel taotluse esitanud liikmesriigi piirivalveteenistusega.

Piirivalve kiirreageerimisrühmade puhul nähakse ettepanekus ette nimekirjade koostamine piirivalveametnikest, keda liikmesriigid on valmis andma agentuuri käsutusse nende lähetamiseks taotluse esitanud liikmesriiki olukorras, kus selle liikmesriigi välispiiril on vaja tõhustatud tehnilist ja operatiivabi. Piirivalve kiirreageerimisrühmades teenivatest ametnikest ei saa agentuuri töötajaid, vaid nad säilitavad oma kuuluvuse oma liikmesriigi piirivalve koosseisu, moodustades seega alalise eksperdirühma, keda agentuur saab taotluse saamise korral piirivalve kiirreageerimisrühmade lähetamiseks kasutada. Liikmesriikidel, kes on valmis piirivalve kiirreageerimisrühmade moodustamiseks oma ametnikke agentuuri käsutusse andma, tuleb need ametnikud teha agentuurile kättesaadavaks lühikese etteteatamisega, et võimaldada nende lähetamine teise liikmesriiki ning nende osalemine ajakavas kindlaks määratud korralisel väljaõppel ja korralistel õppustel. Välja arvatud põhipalgad, katab agentuur ametnike kulud, mis on seotud piirivalve kiirreageerimisrühmades osalemisega[6].

Selle tagamiseks, et piirivalve kiirreageerimisrühmade liikmetel oleks piirikontrolli küsimustes võrdselt kõrge teadmiste tase ning et nad oleksid kriisiolukordades võimelised tõhusat koostööd tegema, pakub agentuur piirivalve kiirreageerimisrühma liikmetele põhi- ja täiendõpet ning korraldab neile korralisi õppusi. Rühmaliikmed on kohustatud sellises tegevuses osalema ning suunduma mis tahes liikmesriiki lähetusse, kui agentuur seda nõuab. Rühmaliikmed saavad agentuurilt väljaõppe ja õppuste kestuse ning rühmaliikmena lähetuses viibimise ajal päevaraha. Agentuur võib omandada välispiiri kontrolliks ja valveks vajalikke tehnilisi seadmeid, mida saab piirivalve kiirreageerimisrühmade raames kasutada[7].

Ettepaneku kohaselt võib liikmesriik olukorras, mil tema välispiiridel on vaja tõhustatud tehnilist ja operatiivabi, taotleda agentuurilt ühe või mitme piirivalve kiirreageerimisrühma ajutist lähetamist oma territooriumile. Enne taotluse kohta otsuse langetamist hindab agentuur taotluse esitanud liikmesriigi olukorda välispiiril, võttes arvesse asjaomast teavet, mille on edastanud taotluse esitanud liikmesriik või mõni muu liikmesriik. Vajadusel võib agentuur selleks korraldada kohapealse hindamise. Samuti peab agentuur arvesse võtma nii üldisi kui eriotstarbelisi riskianalüüse. Nõukogu määruse (EÜ) nr 2007/2004 artikli 8a kavandatavast sõnastusest on võimalik järeldada, et agentuur ei ole alati kohustatud piirivalve kiirreageerimisrühmi lähetama. Lähetamise otsus sõltub olukorra raskusastmest. Mõnel juhul võib agentuuri tegevdirektor lähetuse asemel otsustada taotluse esitanud liikmesriiki teiste liikmesriikidega tehtava koostöö koordineerimise alastes küsimustes lihtsalt aidata, et lahendada välispiiril tekkinud probleemid. Alternatiivina võib tegevdirektor lähetada taotluse esitanud liikmesriiki eksperdi oma töötajate hulgast, kes täidaks lähetuse ajal nõuniku ülesandeid. Piirivalve kiirreageerimisrühmade lähetamise võimalus jäetakse seega kriitilisemateks olukordadeks, mille puhul muu abi loetakse ebapiisavaks.

Tegevdirektor langetab otsuse piirivalve kiirreageerimisrühmade lähetamise kohta viie tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist ning teavitab kirjalikult oma otsusest nii taotluse esitanud liikmesriiki kui ka haldusnõukogu, tuues ära otsuse põhjendused.

Kui tegevdirektor otsustab liikmesriigi taotluse rahuldada, tuleb koostada operatiivkava, milles sätestatakse piirivalve kiirreageerimisrühmade lähetuse kestus, lähetuse toimumise täpne geograafiline asukoht, kiirreageerimisrühmade ülesanded, nende koosseis ja lähetatavate rühmade arv, neile delegeeritud ülesanded, nende koht käsuliinis ning taotluse esitanud liikmesriigi nende piirivalveametnike nimed ja auastmed, kellele nad alluvad. Tuleb märkida, et piirivalve kiirreageerimisrühmade tegelik koosseis on juhtumite lõikes erinev, sõltudes konkreetsest olukorrast ja vajadustest. Operatiivkava muutmiseks või kohandamiseks taotluse esitanud liikmesriigi või agentuuri kontaktametniku ettepanekul tuleb saada tegevdirektori ja taotluse esitanud liikmesriigi nõusolek.

Seega moodustatakse lähetusse saadetavad piirivalve kiirreageerimisrühmad, arvestades taotluse esitanud liikmesriigi konkreetset olukorda. Piirivalve kiirreageerimisrühmad lähetatakse viie tööpäeva jooksul pärast operatiivkava suhtes kokkuleppe saavutamist.

Kontaktametnik, kelle on määranud tegevdirektor agentuuri töötajate hulgast, lähetatakse taotluse esitanud liikmesriiki koos piirivalve kiirreageerimisrühmadega. Kontaktametnik esindab agentuuri nii piirivalve kiirreageerimisrühmade ees kui ka liikmesriigis, kuhu kiirreageerimisrühmad on lähetatud. Kontaktametnikul on vaatleja ülesanded ning ta annab agentuurile aru kõikides lähetusega seonduvates küsimustes.

Kontaktametnik peab eelkõige:

- pidama ühendust agentuuri ja vastuvõtva liikmesriigi vahel;

- pidama ühendust agentuuri ja rühmaliikmete vahel, pakkudes agentuuri nimel abi kõikides rühmades osalemise tingimusi käsitlevates küsimustes;

- jälgima operatiivkava rakendamist;

- hindama rühmade kasutamise mõju.

Vastuvõttev liikmesriik teavitab kontaktametnikku otsustest, mille vastuvõtva liikmesriigi ametiasutused on piirivalve kiirreageerimisrühmade suhtes vastu võtnud.

Lähetuses viibimise ajal katab agentuur kõik piirivalve kiirreageerimisrühmade ja agentuuri kontaktametniku reisi- ja majutuskulud. Piirivalve kiirreageerimisrühmi käsutab taotluse esitanud liikmesriik. Lähetuses viibimise ajal piirivalve kiirreageerimisrühmade liikmed ei allu oma päritoluliikmesriikide korraldustele.

2.2. Külalisametnike ja piirivalve kiirreageerimisrühmade liikmete ülesanded seoses isikute välispiiril kontrollimisega ning välispiiride valvega

Praegune õiguslik kord, mis reguleerib ühe liikmesriigi piirivalve külalisametniku töötamist teises liikmesriigis, on liikmesriigiti väga erinev. Mõnes liikmesriigis on võimalik sellistele ametnikele delegeerida terve rida ülesandeid, kuid teistes riikides on selliste ülesannete külalisametnikele delegeerimise võimalused väga piiratud.

Võttes arvesse, et isikute välispiiril kontrollimist reguleerib ühenduse õigus ning et liikmesriikide vahelist välispiiridel tehtavat koostööd koordineerib ühenduse agentuur, ei ole külalisametnike praegune õiguslik olukord, mida reguleeritakse liikmesriikide õigusaktidega, soovitud eesmärkide saavutamiseks piisav.

Kui näiteks liikmesriigis A toimuvas ühisoperatsioonis, mida koordineerib agentuur, ei tohi külalisametnikud kontrollida piiripunktides isikuid, vaid peavad jääma vaatleja rolli, kusjuures naaberliikmesriigis B toimuvas samasuguses ühisoperatsioonis osalevad külalisametnikud tohivad selliseid kontrolle teha, on nende kahe ühisoperatsiooni väljund väga erinev nii tasuvuse kui ka Euroopa tasandil liikmesriikide piirivalvurite vahelise koostöö edendamise seisukohast. Sama kehtib ilmselgelt ka piirivalve kiirreageerimisrühmade lähetuste kohta.

Seepärast tuleb koostada nimekiri ülesannetest, mida saab delegeerida teiste liikmesriikide piirivalve külalisametnikele. Kuid määruse ettepanekus siiski piiratakse välispiiride kontrolli ja valvega seotud selliste ülesannete harmoneerimist, mida võiksid täita külalisametnikud ja piirivalve kiirreageerimisrühmade liikmed, kes osalevad agentuuri koordineeritavates ühisoperatsioonides või agentuuri raames toimuvatel lähetustel taotluse esitanud liikmesriigis.

Ülesanded, mida külalisametnikel ja piirivalve kiirreageerimisrühmade liikmetel agentuuri koordineeritavate ühisoperatsioonide ja taotluse esitanud liikmesriigis toimuva lähetuse ajal tuleb täita, on järgmised:

Isikute välispiiril kontrollimisel:

1. kontrollida piiri ületavate isikute reisidokumente, et tuvastada kõnealuste dokumentide ehtsus ja kehtivus ning et kõnealuste dokumentide alusel teha kindlaks nende isik;

2. kasutada punkti a kohaselt reisidokumentide kontrollimiseks tehnilisi vahendeid;

3. küsitleda piiri ületavaid isikuid, et tuvastada nende reisi eesmärk ja tingimused ning välja selgitada piisavate elatusvahendite ja nõutavate dokumentide olemasolu;

4. kontrollida, kas piiri ületava isiku kohta ei ole Schengeni infosüsteemis (SIS) tehtud märget riiki sisenemise keelu kohta;

5. lüüa reisidokumentidesse templeid nii riiki sisenemisel kui ka väljumisel vastavalt ühenduse eeskirjade artiklile 10;

6. kontrollida piiri ületavate isikute transpordivahendeid ja esemeid kooskõlas vastuvõtva liikmesriigi õigusaktidega.

Välispiiri valvamisel:

7. kasutada välispiiri jälgimisel tehnilisi vahendeid;

8. osaleda vastuvõtva liikmesriigi välispiirialadel jalgsi- ning transpordivahenditega teostatavates patrullides;

9. takistada vastuvõtva liikmesriigi välispiiri ebaseaduslikku ületamist kooskõlas ühenduse õiguse ja vastuvõtva liikmesriigi õigusega.

Komisjon peab vajalikuks, et agentuuri koordineeritavates ühisoperatsioonides osalevad külalisametnikud ja taotluse esitanud liikmesriiki lähetatud piirivalve kiirreageerimisrühmade liikmed täidaksid neid ülesandeid. Need ülesanded rajanevad ühtsetel eeskirjadel isikute välispiiril kontrollimise ja välispiiride valve kohta, mis on sätestatud ühenduse eeskirjades, mis reguleerivad isikute liikumist üle piiride.

Lisaks on külalisametnikel ja piirivalve kiirreageerimisrühmade liikmetel õigus kanda oma vormiriietust, millel tuleb kanda asjaomast sümboolikat, et neid oleks võimalik tuvastada agentuuri koordineeritavas ühisoperatsioonis osalejana või lähetusel viibiva piirivalve kiirreageerimisrühma liikmena. Neile väljastatakse ka dokument, mis võimaldab nende isiku tuvastamist ning tõendab selle omaniku õigust täita eespool nimetatud ülesandeid.

Väljaspool oma päritoluliikmesriiki ülesandeid täitvate külalisametnike ja piirivalve kiirreageerimisrühma liikmete kriminaal- ja tsiviilvastutuse küsimusi reguleerib nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus ühiste uurimisrühmade kohta[8].

Ülesanded, mida täidavad külalisametnikud ja piirivalve kiirreageerimisrühmade liikmed, ei hõlma ühiseid tagasisaatmisoperatsioone, sest agentuuri ülesanne piirdub liikmesriikidele vajaliku abi andmisega tagasisaatmisoperatsioonide korraldamiseks. Lisaks käsitletakse käesolevas ettepanekus seda, kuidas külalisametnikke ja piirivalve kiirreageerimisrühmade liikmeid integreerida vastuvõtva liikmesriigi piirivalve süsteemi selleks ajavahemikuks, mil ühisoperatsioon või kiirreageerimisrühma lähetus toimub. Enamikul juhtudel erineb ühiste tagasisaatmisoperatsioonide laad ja selliste operatsioonide läbiviimiseks vajalikud volitused oluliselt eespool osutatud välispiiridel toimuvatest ühisoperatsioonidest, mistõttu tagasisaatmisoperatsioonideks on vaja eraldi õiguslikku raamistikku.

3. RAKENDAMINE

AGENTUUR MOODUSTAB PIIRIVALVE KIIRREAGEERIMISRÜHMAD TIHEDAS KOOSTÖÖS LIIKMESRIIKIDEGA. AGENTUUR VASTUTAB RÜHMADE JUHTIMISE EEST, VASTUTADES NII HALDUSLIKE KÜSIMUSTE (AMETNIKE NIMEKIRJADE PIDAMINE JA NEILE ERIKOOLITUSE KORRALDAMINE) KUI KA SELLISTE OTSUSTE LANGETAMISE EEST, MIS KÄSITLEVAD KIIRREAGEERIMISRÜHMADE LÄHETAMIST TAOTLUSE ESITANUD LIIKMESRIIKI.

Sätteid, millega määratletakse isikute välispiiril kontrollimise ja välispiiri valvamisega seotud ülesanded, mida täidavad külalisametnikud ja piirivalve kiirreageerimisrühmade liikmed, rakendatakse liikmesriikide välispiiridel tehtava operatiivkoostöö raames, mida koordineerib agentuur.

4. RAHASTAMINE

PIIRIVALVE KIIRREAGEERIMISRÜHMADE MOODUSTAMISE JA HALDAMISE KULUD, SEALHULGAS VÄLJAÕPPE, ÕPPUSTE JA LÄHETUSTEGA KAASNEVAD KULUD, KAETAKSE AGENTUURI EELARVEST.

5. ÕIGUSLIKU ALUSE VALIK

EUROOPA ÜHENDUSE ASUTAMISLEPINGU ARTIKLI 62 LÕIKE 2 PUNKT A JA ARTIKKEL 66 MOODUSTAVAD KÄESOLEVA MÄÄRUSE ÕIGUSLIKU ALUSE, SEST MÄÄRUSE PEAMINE EESMÄRK ON TÕSTA LIIKMESRIIKIDE OPERATIIVKOOSTÖÖ TÕHUSUST ISIKUTE VÄLISPIIRIL KONTROLLIMISEL NING EDENDADA LIIKMESRIIKIDE JA ÜHENDUSE VAHELIST SOLIDAARSUST KÕNEALUSES VALDKONNAS.

6. SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

VIISA-, VARJUPAIGA-, SISSERÄNDE- JA MUUD ISIKUTE VABA LIIKUMISEGA SEOTUD POLIITIKAT KÄSITLEVA IV JAOTISE KOHASELT KUULUVAD KÕNEALUSED VALDKONNAD ÜHENDUSE PÄDEVUSSE. NEID ÜLESANDEID TULEB TÄITA KOOSKÕLAS EUROOPA ÜHENDUSE ASUTAMISLEPINGU ARTIKLIGA 5; ST KUI JA SENI KUNI ÜHENDUSE TASANDIL VÕETAVATEL MEETMETEL ON NENDE ULATUSE JA MÕJU TÕTTU LIIKMESRIIGI TASANDIL VÕETAVATE MEETMETE EES SELGEID EELISEID. MÄÄRUSE ETTEPANEK ON NIMETATUD KRITEERIUMITEGA KOOSKÕLAS.

Subsidiaarsus

Liikmesriigid üksi ei suuda tagada ühtseid ja harmoneeritud õigusakte, mis reguleeriksid ülesannete delegeerimist teiste liikmesriikide piirivalve külalisametnikele nende osalemise ajal välispiiridel toimuvates agentuuri koordineeritavates ühisoperatsioonides ja nende lähetuse ajal taotluse esitanud liikmesriigis. Seepärast on piisava harmoneerimise tagamiseks vaja ühenduse õigusakti.

Samuti ei ole liikmesriikide tasandil võimalik luua ja juhtida piirivalve kiirreageerimisrühmi. Selleks on vaja ühenduse meetmeid ja ühendusepoolset koordineerimist.

Proportsionaalsus

Määrusega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ülesannete delegeerimise kohta teiste liikmesriikide piirivalve külalisametnikele nende osalemise ajaks välispiiridel toimuvates ühisoperatsioonides, mida koordineerib agentuur, ning nende lähetuse ajaks taotluse esitanud liikmesriiki. Lisaks sätestatakse määrusega piirivalve kiirreageerimisrühmade loomine. Need küsimused peaksid olema reguleeritud selgete ja ühtsete eeskirjadega, mis tuleb sätestada määruses. Seega on määrus kõige sobivam õigusakt, et muuta määrusi ühenduse agentuuride asutamise kohta. Käesolev määrus ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik nende eesmärkide saavutamiseks.

2006/0140 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse mehhanism piirivalve kiirreageerimisrühmade loomiseks ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2007/2004 kõnealuse mehhanismiga seoses

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 62 lõike 2 punkti a ja artiklit 66,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[9],

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[10],

tegutsedes vastavalt asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetlusele[11]

ning arvestades järgmist:

(1) 26. oktoobril 2004 võttis nõukogu vastu määruse (EÜ) nr 2007/2004 Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta (agentuur).

(2) Ilma et see piiraks asutamislepingu artikli 64 lõike 2 kohaldamist, võib liikmesriik, kes vajab oma välispiiril täiendavat tehnilist ja operatiivabi, taotleda agentuurilt määruse (EÜ) nr 2007/2004 artikli 8 kohaselt abi koordinatsiooniküsimustes, kui olukord on seotud mitme liikmesriigiga, ja/või taotleda oma pädevatesse asutustesse agentuuri ekspertide kaasamist.

(3) Võttes arvesse surveolukordi, mida liikmesriikidel oma välispiiridel tuleb aeg-ajalt lahendada, eelkõige seoses massiliselt saabuvate kolmandate riikide kodanikega, kes üritavad ebaseaduslikult Euroopa Liitu siseneda, peetakse praegusi võimalusi anda tõhusat praktilist abi isikute kontrollimisel ja välispiiride valvamisel Euroopa tasandil ebapiisavaks.

(4) Lisaks peaks liikmesriigil olema võimalus oma piirivalveteenistuse aitamiseks taotleda agentuuri raames teiste liikmesriikide asjaomase väljaõppega ekspertidest koosnevate piirivalve kiirreageerimisrühmade ajutist lähetamist oma territooriumile.

(5) Seepärast tuleb luua mehhanism piirivalve kiirreageerimisrühmade loomiseks.

(6) Tõhusaks koostööks liikmesriikide piirivalvuritega peaksid eksperdid oma taotluse esitanud liikmesriigis lähetuses viibimise ajal olema võimelised täitma ülesandeid, mis on seotud isikute kontrollimisega välispiiridel ja välispiiride valvamisega.

(7) Lisaks tuleb tõhustada ühisoperatsioone, mida koordineerib agentuur, võimaldades teiste liikmesriikide külalisametnikel taotluse esitanud liikmesriigis lähetuses viibimise ajal täita ajutiselt ülesandeid, mis on seotud isikute kontrollimisega välispiiridel ja välispiiride valvamisega.

(8) Seepärast tuleb määrusesse (EÜ) nr 2007/2004 sisse viia uued sätted ülesannete kohta, mida täidavad teiste liikmesriikide piirivalve külalisametnikud ja teiste liikmesriikide erikoolitusega eksperdid, kes agentuuri raames on liikmesriiki selle taotlusel lähetatud.

(9) Seepärast tuleb 26. oktoobri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 2007/2004 vastavalt muuta.

(10) Kuna käesoleva määruse eesmärke, eelkõige teiste liikmesriikide piirivalve külalisametnike ülesandeid ja teistest liikmesriikidest pärit ekspertide rühmade loomist ja taotluse esitanud liikmesriigi territooriumile lähetamist käsitlevaid ühiseid õigusakte ei suuda liikmesriigid üksi piisavalt saavutada ja nimetatud eesmärki on seepärast parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(11) Käesolev määrus austab põhiõigusi ja järgib põhimõtteid, mida tunnustatakse Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikes 2 ja mis on kajastatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas.

(12) Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis ’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu, Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu tähenduses, mis käsitleb nende kahe riigi ühinemist Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, mis on seotud nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu otsuse 1999/437/EÜ[12] artikli 1 punktis A osutatud valdkonnaga.

(13) Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud lepingu tähenduses, mis käsitleb Šveitsi Konföderatsiooni ühinemist Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, mis on seotud valdkonnaga, millele on osutatud otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A, koostoimes nõukogu otsuste 2004/849/EÜ[13] ja 2004/860/EÜ[14] artikli 4 lõikega 1.

(14) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole talle siduv ega kuulu tema suhtes kohaldamisele. Arvestades, et käesolev määrus arendab edasi Schengeni acquis’ d Euroopa Ühenduse asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise alusel, peaks Taani otsustama kõnealuse protokolli artikli 5 kohaselt kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse vastuvõtmisest nõukogu poolt, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses või mitte.

(15) Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ[15] (Ühendkuningriigi taotluse kohta võtta osa mõnedest Schengeni acquis' sätetest) ei osale. Seetõttu ei osale Ühendkuningriik määruse vastuvõtmises ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(16) Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Iirimaa vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ[16] (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes) ei osale. Seetõttu ei osale Iirimaa määruse vastuvõtmises ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(17) Käesoleva määruse artikli 7 lõike 1 punkti d ja artikli 7 lõike 2 sätted, mis viitavad Schengeni infosüsteemile (SIS) antavale juurdepääsule, põhinevad Schengeni acquis’ l või on sellega seotud mõnel muul viisil vastavalt 2003. ja 2005. aasta ühinemisaktide artikli 3 lõikele 2,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1 Sisu

Käesoleva määrusega luuakse piirivalve kiirreageerimisrühmade näol mehhanism tõhustatud tehnilise ja operatiivabi osutamiseks taotluse esitanud liikmesriigile, kes on sattunud surveolukorda seoses välispiirile massiliselt saabuvate kolmandate riikide kodanikega, kes üritavad ebaseaduslikult Euroopa Liitu siseneda. Lisaks loetletakse määruses ülesanded, mida külalisametnikud ja piirivalve kiirreageerimisrühmade liikmed täidavad operatsioonide käigus, mis toimuvad mujal kui nende päritoluliikmesriigi territooriumil.

Artikkel 2Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1) agentuur – Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiridel tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur, kes lähetab piirivalve kiirreageerimisrühmi;

(2) ühisoperatsioonid – ühisoperatsioonid, millele on viidatud määruse (EÜ) nr 2007/2004 artiklis 3;

(3) katseprojektid – katseprojektid, millele on viidatud määruse (EÜ) nr 2007/2004 artiklis 3;

(4) külalisametnikud – [liikmesriigi territooriumil toimuvates] ühisoperatsioonides ja katseprojektides osalevad teiste liikmesriikide piirivalveteenistuste ametnikud;

(5) rühmaliikmed – liikmesriikide piirivalveteenistuste ametnikud, kes teenivad piirivalve kiirreageerimisrühmades;

(6) taotluse esitanud liikmesriik – liikmesriik, kes esitab agentuurile taotluse piirivalve kiirreageerimisrühma lähetamiseks oma riigi territooriumile;

(7) vastuvõttev liikmesriik – liikmesriik, kelle territooriumil ühisoperatsioon, katseprojekt või piirivalve kiirreageerimisrühma lähetus toimub;

(8) päritoluliikmesriik – liikmesriik, milles külalisametnik või meeskonnaliige on piirivalvur.

Artikkel 3 Piirvalve kiirreageerimisrühmade koosseis ja lähetamine

1. Piirivalve kiirreageerimisrühmade koosseisu määrab kindlaks agentuur vastavalt määruse (EÜ) nr 2007/2004 artiklile 8b.

Agentuur teeb otsuse selliste rühmade lähetamiseks vastavalt kõnealuse määruse artiklile 8f.

2. Liikmesriigid esitavad agentuurile nende piirivalveametnike nimed, kelle nad kavatsevad teha piirivalve kiirreageerimisrühmades osalemiseks kättesaadavaks.

3. Taotluse korral teevad liikmesriigid lõikes 2 osutatud ametnikud agentuurile kättesaadavaks järgmisteks toiminguteks:

10. väljaõppel ja õppustel osalemine vastavalt agentuuri iga-aastases tööprogrammis esitatud ajakavale;

11. lühikese etteteatamisajaga lähetused teise liikmesriiki.

4. Lõikes 3 osutatud toimingutega seotud kulud kannab agentuur vastavalt määruse (EÜ) nr 2007/2004 artiklile 8d.

Artikkel 4Rühmaliikmete õigused ja kohustused

1. Rühmaliikmed säilitavad kuuluvuse piirivalveametnike koosseisu oma liikmesriigis, kes maksab neile ka töötasu. Kooskõlas agentuuri ja asjaomase liikmesriigi vahel kokku lepitud operatiivkavaga tuleb neil rühmaliikmena lähetuses viibimise ajal vastavalt määruse (EÜ) nr 2007/2004 artikli 8f lõikele 3 järgida ainult vastuvõtva liikmesriigi juhiseid.

2. Ametnikud, kelle nimed on esitatud agentuurile käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 kohaselt, osalevad kooskõlas määruse (EÜ) nr 2007/2004 artikliga 8e oma ülesannete täitmiseks vajalikul põhi- ja täiendväljaõppel ning agentuuri korraldatavatel korralistel õppustel.

3. Ametnikud saavad agentuuri korraldatava väljaõppe ja õppuste kestuse ning rühmaliikmena lähetuses viibimise ajal päevaraha vastavalt määruse (EÜ) nr 2007/2004 artiklile 8d.

Artikkel 5 Piirivalve kiirreageerimisrühmade lähetamine

1. Piirivalve kiirreageerimisrühma(de) lähetuses viibimise ajal käsutab neid vastuvõttev liikmesriik operatiivkava kohaselt. Taotluse esitanud liikmesriik teavitab agentuuri kõigist otsustest, mille taotluse esitanud liikmesriigi pädevad ametiasutused on piirivalve kiirreageerimisrühmade suhtes vastu võtnud, sealhulgas eelkõige operatiivkava muudatus- ja kohandamisettepanekutest.

2. Vastuvõttev liikmesriik annab vajalikku abi piirivalve kiirreageerimisrühma(de) juures töötavale agentuuri kontaktametnikule, sealhulgas tagab tema täieliku juurdepääsu rühmadele igal ajal nende lähetuses viibimise jooksul.

Artikkel 6Külalisametnike ja rühmaliikmete ülesanded

1. Agentuuri koordineeritavate ühisoperatsioonide ja katseprojektide puhul ning piirivalve kiirreageerimisrühmade lähetuste ajal täidavad külalisametnikud ja rühmaliikmed artiklites 7 ja 8 osutatud ülesandeid selleks ettenähtud ajavahemiku jooksul.

2. Artiklites 7 ja 8 osutatud ülesannete täitmisel on külalisametnikud ja rühmaliikmed kohustatud järgima ühenduse õigust ja vastuvõtva liikmesriigi õigust. Nad alluvad vastuvõtva liikmesriigi piirivalveametnikele.

3. Külalisametnikud ja rühmaliikmed tohivad artiklis 7 ja 8 osutatud ülesannete täitmisel kanda oma vormiriietust.

Vormiriietusel tuleb kanda sinist Euroopa Liidu sümboolikaga käesidet, millega nad on tuvastatavad agentuuri koordineeritavas ühisoperatsioonis või katseprojektis osalejatena või lähetuses viibivate piirivalve kiirreageerimisrühmade liikmetena.

Et vastuvõtva liikmesriigi asutustel ja kodanikel oleks külalisametnikke ja rühmaliikmeid võimalik tuvastada, tuleb neil igal ajal endaga kaasas kanda artiklis 9 ettenähtud akrediteerimisdokumenti, mis tuleb nõudmise korral esitada.

4. Külalisametnikud ja rühmaliikmed, kellele on nende päritoluliikmesriigis antud teenistusrelva kandmise õigus, tohivad kanda selliseid relvi artiklites 7 ja 8 osutatud ülesannete täitmisel ainult vastuvõtva liikmesriigi nõusolekul ja vastuvõtva liikmesriigi õigusaktide kohaselt.

Artikkel 7Piirikontroll

1. Külalisametnikel ja rühmaliikmetel, kes osalevad määruse (EÜ) nr 562/2006 artiklis 7 käsitletud kontrollides, tuleb vastuvõtvas liikmesriigis täita järgmisi ülesandeid:

12. kontrollida piiri ületavate isikute reisidokumente, et tuvastada kõnealuste dokumentide ehtsus ja kehtivus ning teha kindlaks dokumentide esitaja isik;

13. kasutada punkti a kohaselt reisidokumentide kontrollimiseks tehnilisi vahendeid;

14. küsitleda piiri ületavaid isikuid, et tuvastada nende reisi eesmärk ja tingimused ning välja selgitada piisavate elatusvahendite ja nõutavate dokumentide olemasolu;

15. kontrollida, kas piiri ületava isiku kohta ei ole Schengeni infosüsteemis (SIS) tehtud märget riiki sisenemise keelu kohta;

16. lüüa reisidokumentidesse templeid nii riiki sisenemisel kui ka väljumisel vastavalt määruse (EÜ) nr 562/2006 artiklile 10;

17. kontrollida piiri ületavate isikute transpordivahendeid ja esemeid kooskõlas vastuvõtva liikmesriigi õigusaktidega.

2. Külalisametnike ja rühmaliikmete juurdepääsu SIS-ile ja riiklikele andmebaasidele lõike 1 punktis d osutatud eesmärkidel reguleerivad ühenduse õigus ja vastuvõtva liikmesriigi õigus.

3. Määruse (EÜ) nr 562/2006 artikli 13 kohaseid otsuseid sisenemiskeelu kohta tohivad külalisametnikud ja rühmaliikmed teha ainult pärast konsulteerimist vastuvõtva liikmesriigi piirivalveülemaga ning kõnealuse ametniku nõusolekul.

Kaebused sellise otsuse kohta tuleb saata vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele.

Artikkel 8Patrull- ja vaatlustegevus

Külalisametnikel ja rühmaliikmetel, kes osalevad patrull- ja vaatlustegevuses määruse (EÜ) nr 562/2006 artikli 12 tähenduses, tuleb vastuvõtvas liikmesriigis täita järgmisi ülesandeid:

18. kasutada välispiiride jälgimisel tehnilisi vahendeid;

19. osaleda vastuvõtva liikmesriigi välispiirialadel jalgsi- ning transpordivahenditega teostatavates patrullides;

20. takistada vastuvõtva liikmesriigi välispiiri ebaseaduslikku ületamist kooskõlas ühenduse õiguse ja vastuvõtva liikmesriigi õigusega;

Artikkel 9Akrediteerimisdokument

1. Vastuvõttev liikmesriik väljastab külalisametnikele ja rühmaliikmetele dokumendi, mis võimaldab nende isiku tuvastamist ning mis tõendab selle omaniku õigust täita artiklites 7 ja 8 osutatud ülesandeid. Dokument peab sisaldama:

21. külalisametniku/rühmaliikme nime ja rahvust;

22. külalisametniku/rühmaliikme auastet;

23. külalisametniku/rühmaliikme hiljuti tehtud digitaalfotot;

24. teavet ühisoperatsiooni/lähetuse kohta, milles külalisametnik/rühmaliige osaleb;

25. ülesandeid, mida külalisametnik/rühmaliige tohib artiklite 7 ja 8 kohaselt täita;

26. ajavahemikku, mille jooksul külalisametnik/rühmaliige artiklites 7 ja 8 osutatud ülesandeid täidab.

2. See dokument tagastatakse vastuvõtvale liikmesriigile ühisoperatsiooni, katseprojekti või piirivalve kiirreageerimisrühma lähetuse lõpus.

Artikkel 10Külalisametnike ja rühmaliikmete tsiviilvastutus

1. Kui külalisametnikud ja rühmaliikmed tegutsevad mõnes muus liikmesriigis, kui selles, mille piirivalveametnikud nad on, vastutab nende päritoluliikmesriik vastavalt vastuvõtva liikmesriigi õigusaktidele mis tahes kahju eest, mille kõnealused ametnikud on ühisoperatsioonide või piirivalve kiirreageerimisrühma lähetuse käigus põhjustanud.

2. Vastuvõttev liikmesriik korvab sellise kahju ohvritele või nende asjaomastele õigustatud isikutele oma õigusaktide kohaselt.

3. Päritoluliikmesriik hüvitab vastuvõtvale liikmesriigile täielikult kõik summad, mis vastuvõttev liikmesriik on maksnud ohvritele või nende asjaomastele õigustatud isikutele.

4. Ilma et see piiraks liikmesriikide õiguste kasutamist kolmandate isikute suhtes ning välja arvatud lõike 3 puhul, loobuvad kõik liikmesriigid nõudmast, et teine liikmesriik hüvitaks lõikes 1 sätestatud juhtudel kantud kahju.

Artikkel 11Külalisametnike ja rühmaliikmete kriminaalvastutus

Ühisoperatsioonide, katseprojektide või piirivalve kiirreageerimisrühma lähetuste ajal käsitatakse külalisametnikke ja rühmaliikmeid vastuvõtva liikmesriigi ametnikena, kui tegemist on nende vastu või nende poolt toimepandud kuritegudega.

Artikkel 12Muutmine

Määrust (EÜ) nr 2007/2004 muudetakse järgmiselt.

(1) Artikli 2 lõikele 1 lisatakse punkt g:

„(g) lähetab piirivalve kiirreageerimisrühmi liikmesriikidesse, kes on sattunud surveolukorda ja taotlevad abi eelkõige seoses nende välispiiridele massiliselt saabuvate kolmandate riikide kodanikega, kes üritavad ebaseaduslikult Euroopa Liitu siseneda”.

(2) Artikli 8 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Agentuur võib omandada välispiiri kontrolliks ja valveks vajalikke tehnilisi seadmeid, mida tema eksperdid või piirivalve kiirreageerimisrühm asjaomases liikmesriigis või asjaomastes liikmesriikides lähetuse ajal kasutavad.“

(3) Lisatakse artiklid 8a–8h:

„Artikkel 8aPiirivalve kiirreageerimisrühmad

Kui artikli 8 lõike 2 punktides a ja b osutatud meetmetest surveolukorra lahendamiseks ei piisa, võib agentuur asjakohaseks ajavahemikuks lähetada taotluse esitanud liikmesriiki ühe või mitu piirivalve kiirreageerimisrühma.

Artikkel 8bPiirivalve kiirreageerimisrühmade koosseis

1. Agentuur koostab ja peab nimekirju nendest piirivalveametnikest, kelle liikmesriigid on agentuurile esitanud vastavalt määruse (EÜ) nr …./…[ käesolev määrus ] artikli 3 lõikele 2.

Selliste nimekirjade koostamisel võtab agentuur arvesse ametnike erialast töökogemust, eelkõige nende keelteoskust.

2. Lähetusse saadetava piirivalve kiirreageerimisrühma koosseisu määramisel võtab agentuur arvesse konkreetseid asjaolusid, mis esinevad taotluse esitanud liikmesriigis. Piirivalve kiirreageerimisrühm moodustatakse kooskõlas operatiivkavaga, mis on koostatud artikli 8f lõike 3 kohaselt.

Artikkel 8cRiiklik kontaktpunkt

Liikmesriigid määravad agentuuriga suhtlemiseks riikliku kontaktpunkti, kelle poole saab pöörduda kõikides piirivalve kiirreageerimisrühmi käsitlevates küsimustes. Riikliku kontaktpunktiga peab olema võimalik igal ajal ühendust võtta.

Artikkel 8dKulud

1. Välja arvatud põhipalgad, katab agentuur järgmised kulud, mille liikmesriik on kandnud seoses oma piirivalveametnike andmisega piirivalve kiirreageerimisrühmade käsutusse määruse (EÜ) nr …/… [käesolev määrus] artikli 3 lõike 3 punktides a ja b osutatud eesmärkidel:

27. päritoluliikmesriigist vastuvõtvasse liikmesriiki reisimisega seotud kulud;

28. vaktsineerimisega seotud kulud;

29. lähetusega kaasnevad erikindlustusega seotud kulud;

30. päevarahad, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr …/…[käesolev määrus] artikli 4 lõikes 3.

2. Haldusnõukogu kehtestab üksikasjalikud eeskirjad piirivalve kiirreageerimisrühmade liikmetele päevarahade maksmise kohta.

Artikkel 8eVäljaõpe ja õppused

Artikli 8b lõikes 1 osutatud nimekirjas olevatele ametnikele pakub agentuur põhi- ja täiendväljaõpet, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks. Kõnealustele ametnikele korraldatakse ka korralisi õppusi kooskõlas agentuuri iga-aastases töökavas esitatud ajakavaga.

Artikkel 8fPiirivalve kiirreageerimisrühmade lähetamise menetlus

1. Kui tegevdirektor langetab otsuse liikmesriigi taotluse kohta piirivalve kiirreageerimisrühma lähetamiseks vastavalt artiklile 8a, võtab ta arvesse agentuuri riskianalüüsi tulemusi ja muud asjaomast teavet, mille on edastanud taotluse esitanud liikmesriik või mõni muu liikmesriik. Vajaduse korral võib tegevdirektor saata agentuuri eksperdi taotluse esitanud liikmesriigi välispiirile olukorda hindama.

2. Tegevdirektor langetab otsuse piirivalve kiirreageerimisrühmade lähetamise kohta võimalikult kiiresti ja hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist. Samaaegselt teavitab tegevdirektor taotluse esitanud liikmesriiki ja haldusnõukogu sellest otsusest kirjalikult. Otsuses tuleb esitada otsuse põhjendus.

3. Kui tegevdirektor otsustab lähetada ühe või mitu piirivalve kiirreageerimisrühma, tuleb agentuuril ja taotluse esitanud liikmesriigil viivitamata koostada operatiivkava kooskõlas artikliga 8g.

4. Kui operatiivkava on kokku lepitud, teavitab tegevdirektor neid liikmesriike, kelle piirivalveametnikke piirivalve kiirreageerimisrühma koosseisus lähetatakse. See teave esitatakse kirjalikult artikli 8c kohaselt asutatud riiklikele kontaktpunktidele ning tuuakse ära lähetuse toimumise kuupäev. Lisada tuleb ka operatiivkava koopia.

5. Piirivalve kiirreageerimisrühmade lähetamine toimub viie tööpäeva jooksul pärast operatiivkava kokkuleppimist agentuuri ja taotluse esitanud liikmesriigi vahel.

Artikkel 8gOperatiivkava

1. Agentuur ja taotluse esitanud liikmesriik lepivad kokku operatiivkava, milles sätestatakse täpsed tingimused piirivalve kiirreageerimisrühma või -rühmade lähetamiseks. Operatiivkava sisaldab järgmist:

31. piirivalve kiirreageerimisrühma või -rühmade lähetuse eeldatav kestus;

32. piirivalve kiirreageerimisrühma või -rühmade lähetuse toimumise täpne geograafiline asukoht taotluse esitanud liikmesriigis;

33. piirivalve kiirreageerimisrühma või -rühmade ülesanded lähetuse ajal;

34. piirivalve kiirreageerimisrühma või -rühmade koosseis;

35. tehniline varustus, mida kasutatakse piirivalve kiirreageerimisrühma(rühmade) lähetuse ajal;

36. täiendavad ülesanded, mille taotluse esitanud liikmesriik annab piirivalve kiirreageerimisrühma või -rühmade liikmetele lähetuse ajaks;

37. taotluse esitanud liikmesriigi nende piirivalveametnike nimed ja auastmed, kes lähetuse ajal piirivalve kiirreageerimisrühma või -rühmi käsutavad, ning piirivalve kiirreageerimisrühma või -rühmade koht käsuliinis.

2. Operatiivkavas muudatuste ja kohanduste tegemiseks on vaja nii agentuuri tegevdirektori kui ka taotluse esitanud liikmesriigi nõusolekut.

Artikkel 8hKontaktametnik

1. Tegevdirektor määrab kontaktisikuks ühe või mitu agentuuri eksperti, kes lähetatakse koos kiirreageerimisrühmadega, et esindada agentuuri ja täita vaatleja ülesandeid. Tegevdirektor teavitab vastuvõtvat liikmesriiki kontaktametniku määramisest.

2. Kontaktametnik annab kiirreageerimisrühmade lähetuse kõikidest aspektidest aru agentuurile.

Eelkõige peab kontaktametnik:

38. pidama ühendust agentuuri ja vastuvõtva liikmesriigi vahel;

39. pidama ühendust agentuuri ja rühmaliikmete vahel, pakkudes agentuuri nimel abi kõikides rühma või rühmadesse lähetamise tingimusi käsitlevates küsimustes;

40. jälgima operatiivkava rakendamist;

41. hindama piirivalve kiirreageerimisrühma või -rühmade lähetamise mõju, et eelkõige teha agentuurile ettepanekuid operatiivkava võimalike muudatuste või kohanduste kohta.

3. Oma ülesannete täitmisel järgib kontaktametnik ainult agentuuri juhiseid.”

(4) Artikkel 10 jäetakse välja.

Artikkel 13

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artiklit 12 kohaldatakse alates [ kolm kuud pärast selle jõustumise kuupäeva ].

Käesolev määrus on Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaselt tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, […]

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU NIMETUS:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, MILLEGA KEHTESTATAKSE MEHHANISM PIIRIVALVE KIIRREAGEERIMISRÜHMADE LOOMISEKS NING MUUDETAKSE NÕUKOGU MÄÄRUST (EÜ) NR 2007/2004 KÕNEALUSE MEHHANISMIGA SEOSES.

2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE JA EELARVESTAMISE RAAMISTIK

ASJAOMASED POLIITIKAVALDKONNAD JA NENDEGA SEONDUVAD MEETMED:

Asjaomane poliitikavaldkond: 18 – Justiits- ja siseküsimused.

Tegevusalad: 18 02 – Välispiirid, viisapoliitika ja isikute vaba liikumine

3. EELARVEREAD

3.1. EELARVEREAD (TEGEVUSASSIGNEERINGUTE READ JA NENDEGA SEOTUD TEHNILISE JA HALDUSABI READ (ENDISED B..A READ)), SH JÄRGMISED RUBRIIGID:

18 02 03 01: Halduskulud (1. ja 2. jagu)

18 02 03 02: Tegevuskulud (3. jagu)

3.2. Meetme kestus ja finantsmõju:

Meetme rakendamise alguskuupäev on kavandatava määruse jõustumise kuupäev. Meedet rakendatakse seni, kuni kohaldatakse käesolevat määrust.

Kavandatava määrusega muudetakse määrust, millega luuakse Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur. Kavandatava määrusega antakse agentuurile üks lisaülesanne. Ettepanekuga ei kaasne finantsmõju tuludele. Finantsmõju esineb ainult eelarve kulude poolel, sest kavandatavas määruses nähakse ette lisaülesanded.

3.3. Eelarve tunnusjooned:

Eelarve-rida | Kulu liik | Uus | EFTA osamaks | Taotlejariikide osamaksud | Finants-perspektiivi rubriik |

18 02 03 01 | Mittekohustuslik | Liigendamata | EI | EI | EI | Nr 3A |

18 02 03 02 | Mittekohustuslik | Liigendamata | EI | EI | EI | Nr 3A |

4. ÜLEVAADE VAHENDITEST

4.1. RAHALISED VAHENDID

4.1.1. Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

Selles tabelis esitatud arvnäitajad hõlmavad ainult neid rahalisi vahendeid, mida agentuuril on vaja ettepanekus esitatud uute ülesannete täitmiseks . Seega ei kajastata siin neid kulusid, mis on seotud muude ülesannetega, mida agentuur juba täidab.

Need summad on kajastatud mitmeaastastes programmides ettenähtud vahendites (2007. aasta esialgse eelarveprojekti V dokument) ning nende puhul ei saa taotleda täiendavaid assigneeringuid.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kulu liik | Jao nr | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 ja hiljem | Kokku |

Tegevuskulud[17] |

Kulukohustuste assigneeringud | 8.1 | a | 2.100 | 2.100 | 2.100 | 2.100 | 2.100 | 2.100 | 12.600 |

Maksete assigneeringud | b | 2.100 | 2.100 | 2.100 | 2.100 | 2.100 | 2.100 | 12.600 |

Võrdlussummas sisalduvad halduskulud[18] |

Tehniline ja haldusabi (liigendamata assigneeringud) | 8.2.4 | c | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

VÕRDLUSSUMMA KOKKU |

Kulukohustuste assigneeringud | a+c | 2.100 | 2.100 | 2.100 | 2.100 | 2.100 | 2.100 | 12.600 |

Maksete assigneeringud | b+c | 2.100 | 2.100 | 2.100 | 2.100 | 2.100 | 2.100 | 12.600 |

Halduskulud, mis ei sisaldu võrdlussummas[19] – Ei kohaldata |

Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5 | d |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.6 | e |

Sekkumise soovituslik rahaline kogumaksumus – Ei kohaldata |

Kulukohustuste assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | a+c+d+e |

Maksete assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | b+c+d+e |

Kaasrahastamise andmed

Kui ettepanek hõlmab liikmesriikide või muude asutuste (palun täpsustada) poolset kaasrahastamist, tuleks allpool esitatud tabelis näidata, milline on selle kaasrahastamise hinnanguline tase (kui kaasrahastajaid on mitu, võib lisada täiendavaid ridu):

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kaasfinantseeriv asutus | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 ja hiljem | Kokku |

Norra ja Island | f | 0.043 | 0.043 | 0.043 | 0.043 | 0.043 | 0.043 | 0.259 |

KOKKU sealhulgas kaasrahastamine | a+c+d+e+f | 2.143 | 2.143 | 2.143 | 2.143 | 2.143 | 2.143 | 12.859 |

Määrus, millega asutatakse Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (nõukogu 26. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 2007/2004), kujutab endast Schengeni acquis’ edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu tähenduses, mis käsitleb nimetatud kahe riigi ühinemist Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega.

Norra ja Islandi täielik osalemine Frontexi tegevuses on võimalik kokkuleppe alusel. Lisaks tuleb neil tasuda osalemismaks.

Soovituslik osalemismaks: 2,06% (2006. aasta arvnäitajad).

4.1.2. Kooskõla finantsplaneeringuga

( Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule.

( Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine.

( Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe[20] sätete kohaldamine (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamine).

4.1.3. Finantsmõju tuludele

( Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele.

( Ettepanekul on finantsmõju; mõju tuludele on järgmine:

miljonites eurodes (üks koht pärast koma)

Ennemeedet[n-1 aasta] | Olukord pärast meetme rakendamist |

Personal kokku |

5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

5.1. LÜHI- VÕI PIKAAJALISES PERSPEKTIIVIS TÄIDETAV VAJADUS

Kavandatava määruse peamine eesmärk on tõhustada liikmesriikide vahelist koostööd Euroopa Liidu välispiiridel, lisades agentuuri ülesannete hulka veel ühe täiendava ülesande kooskõlas nõukogu 26. oktoobri 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 2007/2004. Uus ülesanne seisneb piirivalve kiirreageerimisrühmade loomises, kelle vastutusalasse kuuluksid maa-, õhu- ja merepiiride kontrollimine ning valvamine. Täpsemad andmed on esitatud seletuskirjas.

5.2. Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ning võimalik koostoime

Kavandatava määrusega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2007/2004 agentuuri asutamise kohta. Sellega täiendatakse olemasolevat määrust, lisades agentuuri ülesannete hulka veel ühe ülesande. Nagu olemasolev määrus, täiendab kavandatav määrus teisi selliseid olemasolevaid rahastamisvahendeid nagu ARGO. Ettepanekuga jätkatakse lisaväärtuse andmist, mis saavutati agentuuri loomisega seeläbi, et horisontaalsed ülesanded, mis varem täideti riiklikul tasandil, kuid mida keskselt ei juhita, võetakse üle ning seega tagatakse järjepidevus ja ühtsus.

5.3. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seonduvad näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

Eesmärk:

Liikmesriikide maa-, õhu- ja merepiiride tõhus kontroll ja valve.

Tulemused:

Piirivalve kiirreageerimisrühmade loomine, et toetada liikmesriike olukorras, mil välispiiril on vaja tõhustatud tehnilist ja operatiivabi.

Näitajad:

Taotluse esitanud liikmesriikidesse kiire tehnilise ja operatiivabi osutamiseks lähetatud piirivalve kiirreageerimisrühmade arv.

Piirivalve kiirreageerimisrühmade ametnikele korraldatud koolituste ja õppuste arv.

5.4. Rakendusmeetod (soovituslik)

( Tsentraliseeritud haldamine

( otse, haldajaks on komisjon

( kaudselt, haldamine on delegeeritud:

( täitevasutustele

( ühenduste asutatud asutustele, millele on osutatud finantsmääruse artiklis 185

( riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

( Haldamine detsentraliseeritult või koostöös

( liikmesriikidega,

( kolmandate riikidega

( Haldamine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (palun täpsustage)

Asjakohased märkused:

Meedet rakendab Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (FRONTEX), mis on asutatud nõukogu 26. oktoobri 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 2007/2004.

6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

6.1. JÄRELEVALVEKORD

Agentuuri tegevuse ja kavandatava määrusega kaasnevate uute ülesannete täitmise kohta teostatakse järelevalvet haldusnõukogus möödunud aasta kohta vastu võetud tegevusaruande ja järgmiseks aastaks koostatud tööprogrammi kaudu, mis mõlemad edastatakse ka komisjonile, nõukogule ja Euroopa Parlamendile.

6.2. Hindamine

6.2.1. Eelhindamine

Komisjon viib läbi mõju hindamise.

6.2.2. Vahe- ja järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid)

Ei kohaldata.

6.2.3. Edasise hindamise tingimused ja sagedus

Kolme aasta jooksul alates agentuuri tegevuse algusest ning edaspidi iga viie aasta järel laseb haldusnõukogu koostada sõltumatu välise hinnangu agentuuri asutamist käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 2007/2004 rakendamise kohta. Kuna kavandatava määrusega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2007/2004, hõlmab hindamine ka kõnealust kavandatavat määrust.

Hindamise käigus uuritakse, kui tõhusalt agentuur oma seniseid ning kavandatava määrusega pandud uusi ülesandeid täidab. Hinnang antakse ka agentuuri mõjule ja töökorraldusele. Hinnangu andmisel võetakse arvesse huvirühmade seisukohti nii Euroopa kui ka riigi tasandil.

Haldusnõukogu võtab vastu hindamise tulemused ning esitab soovitused käesoleva määruse, agentuuri ning selle töö muutmise kohta komisjonile, kes edastab need koos oma arvamuse ning asjakohaste ettepanekutega nõukogule. Vajadusel tuleks lisada tegevusplaan koos ajakavaga. Hinnangu tulemused ja selles sisalduvad soovitused avalikustatakse.

7. PETTUSEVASTASED MEETMED

TEGEVDIREKTOR TÄIDAB AGENTUURI EELARVET. IGAL AASTAL ESITAB TEGEVDIREKTOR KOMISJONILE, HALDUSNÕUKOGULE JA KONTROLLIKOJALE ÜKSIKASJALIKUD TULUDE JA KULUDE ARUANDED EELMISE EELARVEAASTA KOHTA. LISAKS AITAB KOMISJONI SISEAUDITI TALITUS JUHTIDA AGENTUURI FINANTSTEGEVUST RISKIDE KONTROLLIMISE NING JUHTIMIS- JA KONTROLLISÜSTEEMIDE KVALITEEDI KOHTA KOOSTATAVATE SÕLTUMATUTE ARVAMUSTE JA ASJAKOHASTE SOOVITUSTE KAUDU TEGEVUSE TULEMUSLIKUMAKS JA TÕHUSAMAKS MUUTMISE JA AGENTUURI VAHENDITE SÄÄSTLIKU KASUTAMISE KOHTA.

Agentuur seab sisse siseauditi süsteemi, mis sarnaneb komisjoni ümberkorraldamise raames sisse viidud süsteemile.

Pettuste vastu võitlemisel teevad agentuuri töötajad täielikku koostööd OLAFiga.

Kontrollikoda vaatab aruanded läbi kooskõlas asutamislepingu artikliga 248 ja avaldab aastaaruande agentuuri tegevuse kohta.

8. ANDMED VAHENDITE KOHTA

8.1. ETTEPANEKU EESMÄRGID NENDE FINANTSKULU JÄRGI

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 |

Ametnikud või ajutine personal[23] (XX 01 01) | A*/AD |

B*, C*/AST |

Artikli XX 01 02 kohaselt rahastatav personal[24] |

Artikli XX 01 04/05 kohaselt rahastatav muu personal[25] |

KOKKU |

8.2.2. Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus

Agentuurile pandud uute ülesannetega kaasneva sellise tegevuse koordineerimine, mis hõlmab maa-, õhu- ja merepiiride kontrolli ja valve eest vastutavate piirivalve kiirreageerimisrühmade loomist.

8.2.3. Ametikohtade jaotus (kohustuslik)

( Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud

( Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt aastaks n ette nähtud

( Ametikohad, mida tuleb taotleda järgneva poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus

( Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades asjaomases haldustalituses ümber paigutada (sisesed ümberpaigutused)

( Ametikohad, mis on aastal n nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud

8.2.4. Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud (18 02 03 01 – Halduskorralduskulud)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Eelarverida (number ja nimetus) | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | KOKKU |

Muu tehniline ja haldusabi |

- sisene |

- väline |

Tehniline ja haldusabi kokku |

8.2.5. Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud EI KOHALDATA, kuna täiendavaid ressursse ei ole vaja.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Ametikoha liik | aasta n | aasta n+1 | aasta n+2 | aasta n+3 | aasta n+4 | aasta n+5 või hilisem aasta |

Ametnikud ja ajutine personal (XX 01 01) |

Artikli XX 01 02 kohaselt rahastatav personal (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepinguline personal jne) (täpsustada eelarverida) |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku |

Arvestus – Ametnikud ja ajutine personal |

Arvestus – Artikli XX 01 02 kohaselt rahastatav personal |

8.2.6. Muud võrdlussummast välja jäävad halduskulud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) |

aasta n | aasta n+1 | aasta n+2 | aasta n+3 | aasta n+4 | aasta n+5 või hilisem aasta | KOKKU |

XX 01 02 11 01 – Lähetused |

XX 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid |

XX 01 02 11 03 – Komiteed[27] |

XX 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid |

XX 01 02 11 05 – Infosüsteemid |

2 Muud halduskulud kokku (XX 01 02 11) |

3 Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustage, lisades viite eelarvereale) |

Halduskulud kokku, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (jäävad võrdlussummast VÄLJA) |

Arvestus - Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud |

[pic][pic][pic]

[1] ELT L 349, 25.11.2004, lk 1.

[2] Dok. 14292/04 CONCL 3.

[3] Dok. 15914/05 REV 1 CONCL 3.

[4] UNISYS-i uuring täidesaatva võimu üleandmise kohta piirivalveametnikele, kes tegutsevad ELi välispiiril (2006).

[5] 15. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 562/2006.

[6] Agentuur katab järgmised kulud: majutuskulud, päevarahad, reisikulud ning vajadusel ka vaktsineerimis- ja/või erikindlustuskulud.

[7] Vajadusel võib agentuur osta välispiiride kontrolliks ja valveks tehnilisi seadmeid, mida piirivalve kiirreageerimisrühmad kasutavad. Sellised seadmed on näiteks raadioside vahendid, öönägemisseadmed, jne.

[8] EÜT L 162, 20.6.2002, lk 1.

[9] ELT C, lk

[10] ELT C, lk

[11] ELT C, lk

[12] EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

[13] ELT L 368, 15.12.2004, lk 26.

[14] ELT L 370, 17.12.2004, lk 78.

[15] EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

[16] EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

[17] Kulud, mis ei kuulu asjaomase jaotise xx peatüki xx 01 alla.

[18] Kulud, mis kuuluvad jaotise xx artikli xx 01 04 alla.

[19] Kulud, mis kuuluvad peatüki xx 01 alla, välja arvatud artiklid xx 01 04 ja xx 01 05.

[20] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[21] Vajaduse korral, st kui meedet rakendatakse üle kuue aasta, lisage täiendavaid veerge.

[22] Vastavalt punktis 5.3. kirjeldatule.

[23] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[24] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[25] Kulud sisalduvad võrdlussummas.

[26] Viidata tuleb konkreetsele asjaomas(t)e täitevasutus(t)e finantsselgitusele.

[27] Täpsustage komitee liik ja rühm, millesse see kuulub.