52006PC0170

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 25.4.2006

KOM(2006) 170 lõplik

2006/0059 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Alpi konventsiooni protokoll mägipiirkondade põllumajanduse kohta

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

1. Taust

Alpide kaitse konventsioonile ehk Alpi konventsioonile kirjutas Euroopa Ühendus alla 7. novembril 1991. aastal Salzburgis ja ratifitseeris selle nõukogu 26. veebruari 1996. aasta otsusega 96/191/EÜ,[1] mis jõustus lõpuks 4. aprillil 1998. Ülejäänud lepinguosalised on Austria, Itaalia, Liechtenstein, Monaco, Prantsusmaa, Saksamaa, Sloveenia ja Šveits.

Nõukogu kõnealuse otsuse põhjused on praegugi aktuaalsed. Need on järgmised:

1. konventsiooni sõlmimine moodustab osa ühenduse osalemisest keskkonnakaitsealases rahvusvahelises tegevuses, mida soovitati (…) Euroopa Ühenduste viiendas keskkonnaalases tegevusprogrammis (1992) ja

2 . Alpide kaitsmine on Alpide piirkonna majandus-, sotsiaal- ja ökoloogiliste probleemide piiriülese iseloomu tõttu kõikide liikmesriikide jaoks oluline ülesanne.

Vastavalt Alpi konventsiooni artikli 2 lõigetele 2 ja 3 kehtestatakse konkreetsed meetmed nimetatud eesmärkide saavutamiseks eri protokollidega, nagu näiteks mägipiirkondade põllumajanduse protokoll. Alpi konventsiooni ratifitseerimisega kohustus EÜ täitma konventsioonis esitatud kohustusi.

Mägipiirkondade põllumajanduse protokolli allakirjutamine ja ratifitseerimine on kooskõlas Euroopa Ühenduse keskkonnapoliitika raamistikuga; eriti EÜ asutamislepingu artiklitega 36 ja 37.

2. Ühendus ja mägipiirkondade põllumajanduse protokoll

Euroopa Komisjon osales läbirääkimistes mägipiirkondade põllumajanduse protokolli üle ning ühenduse poliitika ja õigusaktid on seda tugevasti mõjutanud. EÜ on protokolli juba parafeerinud 20. detsembril 1994 Chambérys toimunud Alpi konventsiooni ministrite konverentsil. Komisjoni osalus piirkondlikes konventsioonides, nagu Alpi konventsioon, on viimase kümne aasta jooksul olnud piiratud, mis seletab viivitamist protokolli ratifitseerimisettepaneku esitamisel.

Säästva arengu kõikehõlmava eesmärgi raames on mägipiirkondade põllumajanduse protokolli artiklis 1 sätestatud siht kindlustada ja edendada asjakohast ja keskkonnasõbralikku põllumajandust Alpide piirkonnas kui olulist panust asustuse säilimisse ja säästvasse majandustegevusse. See hõlmab tüüpilise kõrgekvaliteedilise toodangu valmistamist, loodusliku keskkonna kaitsmist, kaitset looduslike ohtude eest ning maastiku ilu ja väärtuse säilitamist. Lepinguosalised peaksid mägipiirkondade põllumajanduse multifunktsionaalset rolli võimalikult tulemuslikult kasutama.

Mägipiirkondade põllumajanduse protokollis sätestatud meetmed, näiteks mägipiirkondade põllumajanduse edendamine ja elutingimuste parandamine, maakasutus, loodussõbralik põllumajandus, tarbimine ja turustamine või metsastamismeetmed, on kooskõlas nii EÜ põllumajandusalaste õigusaktide ja põllumajanduspoliitikaga kui ka praeguse arenguga.

Dokumendis Agenda 2000 on kehtestatud maaelu arendamise poliitika kui ühise põllumajanduspoliitika teine sammas ning seepärast sai selle osaks nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1257/1999 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta[2]. Määrusega on ette nähtud erisätted ebasoodsamate piirkondade toetamiseks, samuti põllumajandus- ja keskkonnakaitsemeetmed, mis on muutunud teise samba oluliseks osaks. Ühest küljest on need meetmed seotud tootliku maahaldusega, nagu näiteks tegevus järgmistel aladel: bioloogilise mitmekesisuse ja looduse erihuvid, piirkonnale omaste kohalike liikide geneetiline mitmekesisus, erosiooni ja tulekahjude ärahoidmine, traditsioonilisele maastikule iseloomulike põllumajandusviiside säilitamine, ning teisest küljest mittetootliku maahaldusega, nagu näiteks paikkondade alalhoid ja maastikule iseloomulike vormide säilitamine.

Maaelu arengu tulevikupoliitikas 2007. aastaks, nagu on määratletud nõukogu 20. septembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta)[3] ja nõukogu otsuses ühenduse maaelu arengu strateegiliste suuniste kohta (kavandamisperiood 2007–2013), keskendutakse kolmele olulisele valdkonnale: põllumajandus- ja toiduainetesektori säästlikkus; keskkond; üldine maapiirkondade majandus ja rahvastik. Maaelu arengu uue põlvkonna strateegiad ja programmid ehitatakse üles ümber põllumajanduse, toiduainetööstuse ja metsanduse konkurentsivõime telje, ümber maakorralduse-keskkonna telje ja ümber maapiirkondade elukvaliteedi mitmekesistamise telje ning need vastavad mägipiirkondade majanduslikele, sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele väljakutsetele.

Konkurentsivõime telje raames on rida meetmeid suunatud inim- ja füüsilisele kapitalile põllumajandus-, toiduaine- ja metsandussektoris (edendades teadmiste edasiandmist ja innovatsiooni) ning kvaliteetsele tootmisele. Maakorralduse-keskkonna teljel nähakse ette meetmed loodusvarade kaitseks ja suurendamiseks, aga ka keskkonnasõbralike põllumajandus- ja metsandussüsteemide ning Euroopa maapiirkondade kultuurmaastike säilitamiseks.

Seetõttu ning kooskõlas Lissaboni ja Göteborgi Euroopa Ülemkoguga peaksid ühise põllumajanduspoliitika tulevikuarengud „andma panuse säästva arengu saavutamiseks, pannes üha rohkem rõhku tervislikule, kõrgekvaliteedilisele toodangule, keskkonnasäästlikele tootmismeetoditele, sealhulgas mahepõllumajanduslikule tootmisele, taastuvale toorainele ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisele“.

3. Järeldused

Alpide piirkonda iseloomustavad selle looduslike varude rikkus (sealhulgas veevarud), põllumajanduslik potentsiaal, ajalooline ja kultuuriline tähtsus, väärtus elukvaliteedile ning majandus- ja vabaajategevusele mitte ainult kohaliku, vaid ka muu elanikkonna jaoks. Siiski iseloomustavad Alpide piirkonda ka rasked elu- ja põllumajanduse tootmistingimused, mis tulenevad geomorfoloogilistest ja kliimatingimustest.

Alpi konventsioon koos oma protokolliga mägipiirkondade põllumajanduse kohta on vahend, mille abil Euroopa Ühendusel on võimalik säilitada keskkonnasõbralikku mägipõllumajandust, mis on kohandatud sellele ülimalt tundlikule piiriülesele alale, ning kaudselt säilitada unikaalset loodus- ja kultuuripärandit ning kvaliteetse toidu tootmist. See pakub ühtset raamistikku, et välja töötada piiriülene lähenemisviis, millega hõlmatakse ühised eesmärgid ja meetmed Alpide piirkonna konkreetsete probleemide lahendamiseks. Euroopa Ühendus võtab endale kohustuse täita konventsiooni ja juba parafeeritud protokolli eesmärgid. Selle protokolli ratifitseerimine kinnitaks EÜ kohustusi, oleks tugevaks poliitiliseks signaaliks ning hoogustaks ökoloogilisi protsesse kogu piirkonnas, millel on Euroopa jaoks suur väärtus. Seepärast peaks Euroopa Ühendus sõlmima protokolli mägipiirkondade põllumajanduse kohta. Nõukogul palutakse protokoll heaks kiita, võttes vastu lisatud otsuse ettepanek.

2006/0059 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Alpi konventsiooni protokoll mägipiirkondade põllumajanduse kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 36 ja 37 koos artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega ja lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[4]

ning arvestades järgmist:

1. Alpide piirkonda iseloomustavad selle looduslike varude rikkus (sealhulgas veevarud), põllumajanduslik potentsiaal, ajalooline ja kultuuriline tähtsus, väärtus elukvaliteedile ning majandus- ja vabaajategevusele mitte ainult kohaliku, vaid ka muu elanikkonna jaoks. Siiski iseloomustavad Alpide piirkonda ka rasked elu- ja põllumajanduse tootmistingimused, mis tulenevad geomorfoloogilistest ja kliimatingimustest.

2. Alpi konventsioon kirjutati Euroopa Ühenduse nimel alla 7. novembril 1991, ratifitseeriti nõukogu 26. veebruari 1996. aasta otsusega 96/191/EÜ[5] ja jõustus 4. aprillil 1998. Vastavalt Alpi konventsiooni artikli 2 lõigetele 2 ja 3 kehtestatakse konkreetsed meetmed nimetatud eesmärkide saavutamiseks eri protokollidega, nagu näiteks mägipiirkondade põllumajanduse protokoll.

3. Euroopa Komisjon osales läbirääkimistes mägipiirkondade põllumajanduse protokolli üle ning ühenduse poliitika ja õigusaktid on seda tugevasti mõjutanud. Euroopa Ühendus on parafeerinud Alpi konventsiooni mägipiirkondade põllumajanduse protokolli 20. detsembril 1994 Chambérys.

4. Säästva arengu kõikehõlmava eesmärgi raames on mägipiirkondade põllumajanduse protokolli artiklis 1 sätestatud siht kindlustada ja edendada Alpide piirkonnas põllumajandust, mis sobib kohalike tingimustega, on keskkonnasõbralik ning annab olulise panuse asustuse säilimisse ja säästvasse majandustegevusse. See hõlmab tüüpilise kõrgekvaliteedilise toodangu valmistamist, loodusliku keskkonna kaitsmist, kaitset looduslike ohtude eest ning maastiku ilu ja traditsioonilise külakeskkonna säilitamist. Lepinguosalised peaksid mägipiirkondade põllumajanduse multifunktsionaalset rolli võimalikult tulemuslikult kasutama.

5. Mägipiirkondade põllumajanduse protokollis sätestatud eesmärgid ja vahendid, näiteks mägipiirkondade põllumajanduse edendamine ja elutingimuste parandamine, maakasutus, loodussõbralik põllumajandus, tarbimine ja turustamine või metsastamismeetmed, on kooskõlas EÜ põllumajandusalaste õigusaktide ja põllumajanduspoliitikaga, eriti nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta.[6]

6. Protokoll pakub ühtset raamistikku, et välja töötada piiriülene lähenemisviis, millega hõlmatakse ühised eesmärgid ja meetmed Alpide piirkonna konkreetsete probleemide lahendamiseks.

7. Alpi konventsioon ja mägipiirkondade põllumajanduse protokoll on olulised selle 19 miljoni hektari suuruse piirkonna 13 miljoni asuka ja ligi 6 000 kommuuni jaoks. Alpidel on suur tähtsus ka muude piirkondade elanikele.

8. Alpi konventsioon koos oma rakendusprotokollidega, sealhulgas mägipiirkondade põllumajanduse protokoll, on maailma esimene mägipiirkondi käsitlev rahvusvaheline leping ning eeskujuks muudele piirkondadele.

9. Mägipiirkondade põllumajanduse protokolli ratifitseerimine kinnitaks EÜ kohustusi, oleks tugevaks poliitiliseks signaaliks ning hoogustaks ökoloogilisi protsesse kogu piirkonnas, millel on Euroopa jaoks suur väärtus.

10. Seetõttu on asjakohane see protokoll ühenduse nimel heaks kiita,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Ühendus kiidab heaks Alpi konventsiooni mägipiirkondade põllumajanduse protokolli, mis parafeeriti 20. detsembril 1994 Chambérys.

Protokolli tekst on esitatud käesoleva otsuse I lisana.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujale antakse õigus nimetada isik või isikud, kes on volitatud Euroopa Ühenduse nimel hoiule andma heakskiitmiskirja kooskõlas protokolli artikliga 24 ning hoiule andma lisatud deklaratsiooni.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas .

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

I LISA

1991. AASTA ALPI KONVENTSIOONI RAKENDAMISE PROTOKOLL MÄGIPIIRKONDADE PÕLLUMAJANDUSE KOHTA

1991. AASTA ALPI KONVENTSIOONI RAKENDUSPROTOKOLL MÄGIPÕLLUMAJANDUSE VALDKONNAS MÄGIPÕLLUMAJANDUSE PROTOKOLL

Preambul

Austria Vabariik,

Itaalia Vabariik,

Liechtensteini Vürstiriik,

Monaco Vürstiriik,

Prantsuse Vabariik,

Saksamaa Liitvabariik,

Sloveenia Vabariik,

Šveitsi Konföderatsioon

ja

Euroopa Ühendus,

vastavalt nende 7. novembri 1991 Alpide kaitse konventsioonist (Alpi konventsioon) tulenevale missioonile tagada Alpide piirkonna terviklik kaitsepoliitika ja jätkusuutlik areng,

kohaldades Alpi konventsiooni artikli 2 lõigetest 2 ja 3 tulenevaid kohustusi,

olles teadlikud, et nendel lasub kohustus üldistes huvides säilitada ja edendada traditsioonilist maastikuhaldust maakohtades ja kohalike oludega sobivat keskkonnasäästlikku põllumajandust, võttes arvesse raskemat majanduslikku olukorda,

tõdedes, et Alpide piirkond on tänu rikkalikele loodus- ja veeressurssidele, põllumajanduslikule potentsiaalile, ajaloolisele ja kultuurilisele tähtsusele, olulisusele elukvaliteedi, majandustegevuse ja vaba aja veetmise seisukohast Euroopas ning läbivatele transpordiliinide elulise tähtsusega eeskätt kohaliku elanikkonna jaoks, kuid samuti ka teiste piirkondade elanike jaoks,

olles veendunud, et kohalikul elanikkonnal peab olema võimalus määratleda oma sotsiaalset, kultuurilist ja majanduslikku arengut ning osaleda selle arengu elluviimisel olemasoleva institutsionaalse korralduse raames,

olles veendunud, et majanduslikud huvid ja nõudmised tuleb ühtlustada, võttes arvesse iga piirkonna iseärasusi ning põllumajanduse keskset rolli,

võttes arvesse tähtsust, mis põllumajandusel on Alpide piirkonnas alati olnud ning arvestades selle majandussektori olulist panust nii praegu kui tulevikus mägipiirkondade arengus, eelkõige nii elanikkonna optimaalse tiheduse säilitajana, elanikkonna toiduainetega varustajana, kvaliteetsete ja paikkonnaspetsiifiliste toodete valmistajana, maapiirkondade maastike säilimise ja hoolduse tagajana, eeskätt turismialase väärtustajana, kui ka pinnase kaitsjana erosiooni, laviinide ja üleujutuste eest,

tõdedes, et põllumajanduses kasutatavad meetodid ja tegevuse intensiivsus avaldavad loodusele ja maastikule olulist mõju ning et ekstensiivsel viisil kultiveeritav maapiirkondade maa peab täitma oma põhiülesannet Alpide floora ja fauna säilimise tagamisel,

tõdedes, et põllumeeste elu- ja töötingimused on mägipiirkondade geomorfoloogilistest ja klimaatilistest tingimustest tulenevalt raskemad,

olles veendunud, et teatavaid probleeme on võimalik lahendada ainult piiriüleselt ning et need nõuavad Alpi riikide ühismeetmeid, ning et eeskätt tuleks töötada riiklikul ja üleeuroopalisel tasandil välja majanduslikud ning sotsiaalsed kohandamise ja kaasnevad meetmed, selleks et põllumeeste ja nende tootmise tulevikku mägipiirkondades ei pandaks kaalule üksnes majanduslikke parameetreid kohaldades,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I PEATÜKK ÜLDSÄTTED

Artikkel 1 Eesmärgid

1. Käesoleva protokolliga määratakse kindlaks rahvusvahelise tasandi meetmed kohalike oludega arvestava keskkonnasäästliku mägipõllumajanduse säilitamiseks ja edendamiseks, protokolli eesmärgiks on tagada kestev tunnustus ja toetus kohaliku elanikkonna püsimisele ja majandustegevuse kestvale säilitamisele, eeskätt tüüpiliste kvaliteetsete toodete tootmise, loodusliku elukeskkonna säilitamise, loodusõnnetuste vältimise, loodus- ja maakeskkonna ilu ja puhkeväärtuse ning Alpide piirkonna kultuurielu säilitamise teel.

2. Käesoleva protokolli elluviimisel püüavad protokolliosalised optimeerida kõiki mägipõllumajanduse ülesandeid.

Artikkel 2 Eesmärkide arvessevõtmine teistes poliitikavaldkondades

Protokolliosalised kohustuvad võtma käesoleva protokolli eesmärke arvesse ka oma teistes poliitikavaldkondades.

Artikkel 3 Põhiülesanded globaalses majanduslikus raamistikus

Protokolliosalised nõustuvad vajadusega kohandada põllumajanduspoliitika kõikidel tasanditel, kooskõlas ülemaailmse majanduspoliitikaga, jätkusuutliku ja tasakaalustatud arengu nõuetega, et antud finantspoliitika tingimuste raamistikus:

a) toetada eeskätt mägipiirkondades keskkonnaga ja selle funktsioonidega sobivat põllumajandust käesoleva protokolli artikli 7 tähenduses,

b) tegutseda otsustavalt mägipiirkondade mahajätmise vastu, luues seal põllumajandus- ja keskkonnapoliitiliste meetmetega seotud sotsiaalpoliitiliste ja struktuurimeetmete abil normaalsed elamistingimused.

Artikkel 4 Põllumeeste roll

Protokolliosalised nõustuvad, et eeskätt mägipiirkondades on põllumajandus aastasadade kestel maastikku kujundanud, andes sellele ajaloolise ja kultuurilise väärtuse. Seetõttu tuleb tunnustada põllumeeste olulist rolli, mis tuleneb nende ülesannete mitmekülgsusest, loodus- ja maakeskkonna säilitamisel nii praegu kui tulevikus ning kaasata põllumehed mägipiirkondade kohta langetatavate otsuste ja võetavate meetmete väljatöötamise protsessi.

Artikkel 5 Piirkondlike ja kohalike asutuste osalus

1. Olemasoleva institutsioonilise korralduse raames määrab iga protokolliosaline parima koordineerimise ja koostöö tasandi otseselt asjassepuutuvate institutsioonide ning piirkondlike ja kohalike asutuste vahel, et edendada solidaarsust vastutuses, eelkõige sünergiate kasutamiseks ja arendamiseks mägipõllumajanduse poliitika kohaldamisel Alpide piirkonnas ning sellest lähtuvate meetmete elluviimises.

2. Otseselt asjassepuutuvad piirkondlikud ja kohalikud asutused osalevad olemasolevas institutsionaalses raamistikus ja vastavalt oma pädevusele nende poliitikavaldkondade ettevalmistamise ja elluviimise erinevatel etappides.

Artikkel 6 Rahvusvaheline koostöö

Protokolliosalised nõustuvad:

a) käesoleva protokolli rakendamise käigus andma põllumajanduspoliitika arengule ühishinnanguid ning konsulteerima vastastikku enne mis tahes olulise otsuse langetamist põllumajanduspoliitika valdkonnas,

b) tagama käesoleva protokolli eesmärkide ja meetmete elluviimise kõikide pädevate ametiasutuste ja eeskätt piirkondlike haldusasutuste ning kohalike asutuste piiriülese koostöö abil,

c) toetama kogemuste ja teadmiste vahetamist ning ühisalgatusi teadus- ja koolitusasutuste, põllumajandus- ja keskkonnaorganisatsioonide ning massiteabevahendite rahvusvahelise koostöö kaudu.

II PEATÜKK ERIMEETMED

Artikkel 7 Mägipõllumajanduse edendamine

1. Protokolliosalised püüavad erinevate paikkondade eripära arvestades eristada põllumajanduspoliitika meetmeid kõikidel tasanditel ja toetada mägipõllumajandust, arvesse võttes kohalikke ebasoodsaid looduslikke tingimusi. Tuleks toetada ettevõtteid, mis tagavad minimaalse põllumajandusliku tegevuse äärmuslike tingimustega paikkondades.

2. Mägipõllumajanduse panus loodus- ja maakeskkonna säilitamisel ja hooldamisel ning loodusega seotud ohtude vältimisel üldistes huvides annab alust asjakohasele hüvitisele, mis toimub määratletud projektide ja teenustega seotud lepingute raames ja millega kaasnevad üldistest kohustustest rangemad kohustused.

Artikkel 8 Maakorraldus ja kultuurmaastik

1. Protokolliosalised kohustuvad, austades loodus- ja maakeskkonda, võtma arvesse mägipiirkondade eritingimusi maakorraldusel, kasutuselevõtul, ümberkorraldusel ja maaparandusel.

2. Mägipõllumajanduse mitmekülgsete ülesannete täitmiseks peab selleks olema eelkõige eraldatud piisavalt maad, mis on vajalik konkreetsele paikkonnale kohandatud ja keskkonnasäästliku põllumajandustootmise toimimiseks.

3. Selles kontekstis tuleb tagada maamajanduse traditsiooniliste koostisosade (metsad, metsasalud, hekid, tihnikud, soised, kuivad ja väheviljakad aasad, alpiaasad) säilimine ja taastamine ning nende kasutuselevõtt.

4. Erimeetmed tuleks võtta põllumajandushoonete ja traditsiooniliste maapiirkondade arhitektuuriliste väärtuste säilimiseks ning tüüpiliste ehitustraditsioonide ja materjalide alalhoiuks ja kasutamiseks.

Artikkel 9 Loodussäästlikud tootmismeetodid. Tüüpilised tooted

Protokolliosalised kohustuvad võtma kõik vajalikud meetmed ühiste kriteeriumide kohaldamiseks, mis on suunatud ekstensiivsete, looduskeskkonda säästvate ja paikkonna eripärasid arvestavate tootmismeetodite soodustamiseks ja levitamiseks mägipiirkondades ning selleks, et kaitsta ja väärtustada kohalikke tüüpilisi põllumajandustooteid, mille tootmisviis on piiratud spetsiifilise paikkonnaga ja mis on ainulaadsed ning looduskeskkonda säästvad.

Artikkel 10 Kohalike tingimustega kohandatud loomakasvatus ja geneetiline mitmekesisus

1. Protokolliosalised nõustuvad, et kohalike tingimustega ja saadaoleva maaga kohandatud loomakasvatus on mägipõllumajanduse üheks põhikomponendiks, seda nii elanikkonna sissetulekuallikana kui maastiku ja kultuuri identiteeti määratleva elemendina. Seetõttu tuleks toetada loomakasvatuse säilitamist, sealhulgas traditsiooniliste koduloomaliikide kasvatamist, mis hõlmab erinevaid loomaliike ja tüüpilisi tooteid, ning loomakasvatus peab sobima kohalike tingimustega, kasutama saadaolevat maad ning olema keskkonnasäästlik.

2. Seetõttu on oluline säilitada põllumajanduslikud, söödakasvatusega seotud ja metsamajanduslikud struktuurid, hoides tasakaalu sööda- ja loomakasvatuseks kasutatavate pindade vahel, mis sobib kohalike tingimustega ning kasutades sobivaid ekstensiivseid söödakasvatuse meetodeid.

3. Lisaks sellele tuleks vastu võtta vajalikud meetmed koduloomade ja kultiveeritavate taimede geneetilise mitmekülgsuse säilitamiseks, eeskätt põllumajandusuuringute ja nõuandeteenuste valdkonnas.

Artikkel 11 Kaubanduse soodustamine

1. Protokolliosalised püüavad luua soodsaid tingimusi mägipõllumajanduse toodete turustamiseks nii kohapealse müügi suurendamise kui ka nende toodete konkurentsivõime tõstmisega riiklikel ja rahvusvahelistel turgudel.

2. Soodustamine toimub muu hulgas kontrollitud päritoluga kaubamärkide ja kvaliteedigarantiide abil, mis võimaldavad samaaegselt kaitsta nii tootjaid kui tarbijaid.

Artikkel 12 Tootmise piiramine

Põllumajandusliku tootmise piiramise korral püüavad protokolliosalised võtta arvesse mägipiirkondade spetsiifilisi nõudmisi, konkreetsete paikkondadega kohandatud tootmist ja kokkusobivust looduskeskkonnaga.

Artikkel 13 Põllumajanduse ja metsanduse üksteist täiendav iseloom

Protokolliosalised nõustuvad sellega, et mägipiirkondade põllumajanduse ja metsanduse üksteist täiendav iseloom ja osaline vastastikune sõltuvus tingivad nende käsitlemise integreeritud valdkondadena. Protokolliosalised toetavad sealjuures:

a) looduskeskkonnaga sidusat metsamajandust nii põllumajandustöötajate täiendava sissetulekuallikana kui põllumajandussektoris kasutatava tööjõu abitegevusena,

b) metsade kaitse-, tootmis- ja lõõgastumisfunktsioonide ning ökoloogilise ja biogeneetilise funktsiooni arvessevõtmist nende suhestamisel põllumajanduslike maa-aladega, arvestades ka konkreetse paikkonna eripärasid ning kokkussulamist maastikuga,

c) söödamajanduse ja metsloomade elupiirkondadega seotud eeskirjade väljatöötamist, et vältida mistahes lubamatut kahju metsadele ja kultuuridele.

Artikkel 14 Täiendavad sissetulekuallikad

Tunnustades perekondliku põllumajandustootmise traditsioonilist osatähtsust mägipõllumajanduses ja selleks, et toetada nimetatud tootmist majandusliku tegevusena – põhi-, lisa- või kõrvaltegevusena – toetavad protokolliosalised täiendavate sissetulekuallikate loomist ja arendamist mägipiirkondades, peamiselt kohaliku elanikkonna enda initsiatiivil ja tema kasuks, eelkõige põllumajandusega seotud sektorites, nagu metsamajandus, turism ja käsitööndus, kooskõlas loodus- ja maakeskkonna säilitamisega.

Artikkel 15 Elu- ja töötingimuste parandamine

Protokolliosalised toetavad mägipiirkondades põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas töötavate isikute ebasoodsate töötingimuste parandamiseks vajalike teenuste kvaliteedi tõstmist ja parandamist, selleks et siduda nende elu- ja töötingimuste parandamine teistes valdkondades ja teistes Alpide piirkondades saavutatud majandusliku ja sotsiaalse arenguga. Sealjuures ei või otsustamiskriteeriumid olla üksnes majandusliku iseloomuga. See puudutab eeskätt ühendusteid, ehitisi, elumajade ja põllumajandushoonete ümberkorraldust, sisseseadete ja tehnilise varustuse ostmist ja hooldust.

Artikkel 16 Täiendavad meetmed

Protokolliosalistel on õigus võtta mägipõllumajanduse arenguks lisaks käesolevas protokollis käsitletud meetmetele täiendavaid meetmeid.

III PEATÜKK TEADUSUURINGUD, KOOLITUS JA TEAVE

Artikkel 17 Teadusuuringud ja seire

1. Protokolliosalised edendavad ja ühtlustavad tihedas koostöös teadusuuringuid ja süstemaatilist seiret, mis on vajalikud käesoleva protokolli eesmärkide saavutamiseks.

2. Nad toetavad eeskätt põllumajanduse valdkonna teadusuuringuid, mis on suunatud mägipõllumajanduse küsimustele, kusjuures neid uuringuid arendatakse edasi sel viisil, et need vastaksid võimalikult hästi kohalikele spetsiifilistele tingimustele ning oleksid hõlmatavad põllumajanduspoliitika eesmärkide ja meetmete määratlemise ja kontrollimise protsessi, rakendades saadud tulemusi põllumajandusalasesse koolitustegevusse ja tehnilisse abiteenistusse.

3. Protokolliosalised jälgivad, et teadusuuringute ja süstemaatilise seire siseriiklikul tasandil saadud tulemused integreeritaks ühtsesse püsivasse vaatlus- ja teabesüsteemi ning et need oleksid olemasolevate institutsioonide raamistikus avalikkusele kättesaadavad.

4. Võttes arvesse käesolevas protokollis määratletud eesmärke ja meetmeid, koostavad protokolliosalised erinevate mägipiirkondade võrdlevad nimekirjad mägipõllumajanduse majandusliku ja sotsiaalse olukorra kohta.

5. Nimekirja tuleb süstemaatiliselt uuendada ja see peab sisaldama teavet erilisi probleeme põhjustavate valdkondade ja piirkondade kohta, rakendatud meetmete efektiivsuse ja tulevaste rakendatavate meetmete kohta. Eelistatult käsitletakse demograafilise, sotsiaalse ja majandusliku arenguga seotud andmeid, mida vaadeldakse seoses erinevate geograafiliste, ökoloogiliste ja piirkondlike struktuuridega seotud näitajatega, niisamuti käsitletakse kestva ja tasakaalustatud arengule vastavate kriteeriumide määratlust Alpi konventsiooni ja käesoleva protokolli tähenduses

6. Lisaks eelnevale on käesoleva protokolli lisas esitatud esmatähtsatena käsitletavad teemad.

Artikkel 18 Koolitus ja teave

1. Protokolliosalised soodustavad esialgset koolitust ja täiendõpet ning avalikkuse teavitamist käesoleva protokolli eesmärkide, meetmete ja rakendamisega seotud küsimustes.

2. Protokolliosalised toetavad eeskätt:

a) süvendatud arengut algkoolituse ja täiendõppe, põllumajanduse tehnilise tugiteenistuse, ettevõttehalduse ja kaubanduse alase koolituse alal, pidades samaaegselt silmas loodus- ja keskkonnakaitset. Üldkoolituse struktuur peab olema selline, et soodustada põllumajandusega seotud sektorite töötajate suunitlust ja ettevalmistust teise, alternatiivse või täiendava ettevalmistuse omandamiseks;

b) laialdast ja objektiivset teavitamist, mis ei piirdu üksnes otseselt asjassepuutuvate isikute ja haldusasutustega, vaid mis jõuab – eeskätt massiteabevahendite vahendusel – avalikkuse kõige laiemate kihtideni nii Alpide piirkonnas kui väljaspool seda ja mis tutvustab mägipõllumajanduse ülesandeid ja tekitab selle vastu huvi.

3. Lisaks sellele on käesoleva protokolli lisas esitatud esmatähtsatena käsitletavad teemad.

IV PEATÜKK ELLUVIIMINE, KONTROLL JA HINDAMINE

Artikkel 19 Elluviimine

Protokolliosalised kohustuvad jälgima käesoleva protokolli elluviimist ja võtma olemasoleva institutsioonilise korralduse raames kõik asjakohased meetmed.

Artikkel 20 Kohustuste täitmise kontrollimine

1. Protokolliosalised annavad alalisele komiteele regulaarselt aru käesoleva protokolli eesmärkide täitmiseks võetud meetmetest. Aruannetes käsitletakse ka võetud meetmete tõhususe küsimust. Alpi konverentsil määratakse kindlaks aruannete sagedus.

2. Alaline komitee vaatab need aruanded läbi, et kontrollida, kas protokolliosalised on täitnud käesolevast protokollist tulenevaid kohustusi. Komitee võib taotleda asjaomastelt protokolliosalistelt ka täiendavat teavet või kasutada teisi teabeallikaid.

3. Alaline komitee koostab Alpi konverentsile aruande selle kohta, kuidas protokolliosalised on täitnud käesolevast protokollist tulenevaid kohustusi.

4. Alpi konverents võtab komisjoni aruande teadmiseks. Kui konverents täheldab kohustuste mittetäitmist, võib ta vastu võtta soovitusi.

Artikkel 21 Sätete tõhususe hindamine

1. Protokolliosalised jälgivad ja hindavad regulaarselt käesoleva protokolli sätete tõhusust. Juhul kui see on vajalik protokollis sõnastatud eesmärkide täitmiseks, näevad nad ette käesoleva protokolli asjakohaste muudatuste vastuvõtmist.

2. Olemasolevas institutsionaalses raamistikus ühinevad piirkondlikud ja kohalikud asutused selle hindamisega. Nõu võib pidada ka antud valdkonnas tegutsevate valitsusväliste organisatsioonidega.

V PEATÜKK LÕPPSÄTTED

Artikkel 22 Seosed Alpi konventsiooni ja protokolli vahel

1. Käesoleva protokolli näol on tegemist protokolliga Alpi konventsiooni artikli 2 ja teiste asjakohaste artiklite tähenduses.

2. Käesoleva protokolli osaliseks ei saa olla need, kes ei ole Alpi konventsiooni osalised. Alpi konventsiooni mistahes denonsseerimine tähendab ühtlasi ka käesoleva protokolli denonsseerimist.

3. Juhul kui Alpi konverents langetab otsuse käesoleva protokolliga seotud küsimuste üle, on hääleõiguslikud üksnes käesoleva protokolli osalised.

Artikkel 23 Allakirjutamine ja ratifitseerimine

1. Käesolev protokoll on allakirjutamiseks avatud Alpi konventsioonile allakirjutanud riikidele ja Euroopa Ühendusele 20. detsembril 1994 ja alates 15. jaanuarist 1995 hoiulevõtja Austria Vabariigi juures.

2. Käesolev protokoll jõustub nende protokolliosaliste jaoks, kes on väljendanud oma nõusolekut protokolliga liituda, kolm kuud pärast seda kuupäeva, mil kolm riiki on hoiule andnud ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja.

3. Protokolliosaliste suhtes, kes väljendavad hiljem nõusolekut protokolliga ühineda, jõustub protokoll kolm kuud pärast ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmist. Protokolli muudatuste jõustumisel toimub kõigi uute protokolliosaliste liitumine juba muudetud protokolliga.

Artikkel 24 Teatamine

Hoiulevõtja teatab igale preambulis nimetatud riigile ja Euroopa Ühendusele antud protokolliga seonduvast:

a) igast allakirjutamisest;

b) igast ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmisest;

c) igast jõustumiskuupäevast;

d) protokolliosalise või protokollile allakirjutaja igast avaldusest;

e) igast denonsseerimisest protokolliosalise poolt, sealhulgas ka selle jõustumisaja osas.

Selle kinnituseks on täievolilised esindajad käesolevale protokollile alla kirjutanud.

Koostatud tuhande üheksasaja üheksakümne neljanda aasta detsembrikuu kahekümnendal päeval Chambérys prantsuse, saksa, itaalia ja sloveeni keeles, kusjuures kõik neli teksti on võrdselt siduvad; originaaltekst antakse hoiule Austria riigiarhiivi. Hoiulevõtja edastab kinnitatud koopia igale allakirjutanud protokolliosalisele.

LISA

ESMATÄHTSAD TEEMAD TEADUSUURINGUTEKS JA KOOLITUSEKS VASTAVALT ARTIKLITELE 17 JA 18

Teadusuuringud

Mägipiirkondade määratlus ja klassifikatsioon lähtudes nende kõrgusest, klimaatilistest, geomorfoloogilistest ja majanduslikest tingimustest, ning erinevate paikkondade infrastruktuur.

Kontroll erinevate poliitiliste otsustustasandite (EÜ/CAP, liikmesriigid, regioonid, kohalikud omavalitsused) rakendatud meetmete ja ökoloogiliste aspektide mõju kohta mägipõllumajandusele (sotsiaalne ja keskkonnaalane arvestus).

Põllumajanduse ja metsanduse majanduslike ning ökoloogiliste eesmärkide hinnang, nende valdkondade arenguvõimalused erinevate mägipiirkondade spetsiifilistes kohalikes tingimustes.

Tootmis- ja valmistusmeetodid, põllumajandustoodete kvaliteedi parandamise kriteeriumid mägipiirkondades.

Geneetilised uuringud ja tehniline abitegevus koduloomatõugude ja kultiveeritavate taimede erisuse paikkonnaspetsiifiliseks ja keskkonnasäästlikuks diferentseeritud säilitamiseks.

Koolitus

Tehniline, teaduslik ja sotsiaalmajanduslik abitegevus ja koolitus põllumajandusettevõtetele ning nende tooteid töötlevatele toiduainetööstuse ettevõtetele.

Tehniline ja majanduslik ettevõttehaldus, mis on eeskätt suunatud pakutavate toodete valiku laiendamisele ning alternatiivsete tootmisviiside ja sissetulekuallikate rakendamisele põllumajandussektoris ja väljaspool seda.

Loodus- ja keskkonnasäästlike kasutus- ja tootmismeetodite rakendamise tehnilised ning rahanduslikud tingimused ja mõju.

Massiteabevahendid, avaliku arvamuse, poliitika- ja majandusalase teabe edastamine ja levitamine Alpide piirkonnas ja väljaspool seda.

II LISA EUROOPA ÜHENDUSE DEKLARATSIOONID

Euroopa Ühenduse deklaratsioon

SEOSES MÄGIPIIRKONDADE PÕLLUMAJANDUSE PROTOKOLLI ARTIKLITEGA 8 JA 9

EUROOPA ÜHENDUS TUNNISTAB SAMAAEGSE VILJELEMISE PÕHIMÕTET KUI TALUPIDAJATE ÕIGUST TEHA VALIK TAVAPÄRASTE, MAHEPÕLLUNDUS- JA GENEETILISELT MUUNDATUD KULTUURIDE TOOTMISEKS KOOSKÕLAS SEADUSJÄRGSETE KOHUSTUSTE TÄITMISEGA GMO-MÄRGISTUSE JA/VÕI PUHTUSESTANDARDITE OSAS. MÄGIPIIRKONDADE PÕLLUMAJANDUSE PROTOKOLLI ASJAKOHASEID ARTIKLEID TULEKS TÕLGENDADA SELLEST LÄHTUDES.

Euroopa Ühenduse deklaratsioon

SEOSES MÄGIPIIRKONDADE PÕLLUMAJANDUSE PROTOKOLLI ARTIKLITEGA 7, 9–11, 13, 14 JA 16

EUROOPA ÜHENDUS ARVAB, ET TEATAVATE ETTEVÕTETE KASUKS VÕETAVAD AVALIKU TOETUSE MEETMED PEAVAD OLEMA KOOSKÕLAS EÜ ARTIKLITE 36 JA 87–89 ALUSEL KEHTESTATUD KONKURENTSIEESKIRJADEGA NING EI TOHI MOONUTADA VÕI ÄHVARDADA MOONUTADA KONKURENTSI EGA MÕJUTADA KAUBANDUST LEPINGUOSALISTE VAHEL.

[1] EÜT L 61, 12.3.1996, lk 31.

[2] EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80.

[3] ELT L 277, 21.10.2005, lk 1.

[4] ELT C …, …, lk ….

[5] EÜT L 61, 12.3.1996, lk 31.

[6] ELT L 277, 21.10.2005, lk 1.