52006PC0081

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 17.02.2006

KOM(2006) 81 lõplik

2003/0242 (COD)

KOMISJONI ARVAMUS, mis on esitatud vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 kolmanda lõigu punktile c Euroopa Parlamendi muudatuste kohta nõukogu ühises seisukohas seoses ettepanekuga, milles käsitletakse

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete rakendamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes

MILLEGA MUUD ETAKSE KOMISJONI ETTEPANEKUT EÜasutamislepingu artikli 250 lõike 2 alusel

2003/0242 (COD)

KOMISJONI ARVAMUS, mis on esitatud vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 kolmanda lõigu punktile c Euroopa Parlamendi muudatuste kohta nõukogu ühises seisukohas seoses ettepanekuga, milles käsitletakse

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUST keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete rakendamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes

1. Sissejuhatus

EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 kolmanda lõigu punktis c on sätestatud, et komisjon peab esitama arvamuse Euroopa Parlamendis teisel lugemisel esitatud muudatuste kohta. Komisjon esitab allpool oma arvamuse parlamendi 25 muudatusettepaneku kohta.

2. Taust

- 24. oktoobril 2003 esitas komisjon ettepaneku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete rakendamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes, KOM(2003) 622 (lõplik)) kohta selle vastuvõtmiseks EÜ asutamislepingu artiklis 251 sätestatud kaasotsustamismenetluse kohaselt.

- Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) andis 29. aprilli 2004. aasta ettepanekule pooldava arvamuse.

- Euroopa Parlament võttis oma seisukoha esimesel lugemisel 31. märtsil 2004.

- Nõukogu võttis ühise seisukoha 18. juulil 2005.

- Komisjon esitas teatise ühise seisukoha kohta 31. augustil 2005.

- Euroopa Parlament võttis oma seisukoha teisel lugemisel 18. jaanuaril 2006.

3. Ettepaneku eesmärk

Ettepaneku eesmärk on kohaldada keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni (mille osaline on ühendus alates 2005. aastast[1]) sätteid ühenduse institutsioonide ja organite suhtes. Reeglina hõlmab see kõiki asutamislepinguga või selle põhjal asutatud avalikke institutsioone, organeid ja ameteid. Vajaduse korral tugineb kavandatav määrus olemasolevatele sätetele.

- Keskkonnainfo kättesaadavuse puhul (II jaotis) on ettepaneku põhiliseks osaks määruse nr 1049/2001 kohaldamine kõigi ühenduse institutsioonide ja organite suhtes. Lisaks sätestatakse keskkonnainfo korraldamine ja levitamine.

- Kavandatava määrusega nähakse ette, et ühenduse institutsioonid ja organid võimaldavad üldsusele osavõtu „keskkonnaalaste kavade ja programmide“ koostamisel, teavitades üldsust varajases järgus ning andes võimaluse kommenteerimiseks (III jaotis). See hõlmab kavasid ja programme, mis aitavad kaasa ühenduse keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamisele või tunduvad olevat selle jaoks olulised.

- Lõpuks nähakse ettepanekus ette, et teatavatele kriteeriumidele vastavatel valitsusvälistel organisatsioonidel on õigus esitada asjaomasele institutsioonile vaie väidetavate keskkonnaõiguse alaste rikkumise kohta kõigis „haldusaktides“ (IV jaotis) Juurdepääs Euroopa Kohtu kohtulikule läbivaatamisele on võimalik vastavalt EÜ asutamislepingu artiklitele 230 ja 232.

Keskkonnainfo üldsusele kättesaadavust käsitleva direktiiviga 2003/4 ja üldsuse osalemist keskkonnaasjade otsustamises käsitleva direktiiviga 2003/35 kohaldatakse juba Århusi konventsiooni vastavaid sätteid liikmesriikide tasandil. Samasugune ettepanek keskkonnaasjades kohtu poole pöördumist käsitleva direktiivi kohta on nõukogus pooleli.

4. Komisjoni arvamus Euroopa Parlamendi tehtud muudatuste kohta

4.1. Komisjoni poolt heakskiidetud ning osaliselt või põhimõtteliselt heakskiidetud muudatused

Komisjon kiidab heaks 16. muudatuse. Selles muudatuses nõutakse kuni 15 tööpäeva pikkust tähtaega taotlejale vastamisel, kui teave ei ole ühenduse institutsiooni või organi valduses.

Komisjon kiidab põhimõtteliselt heaks 1. muudatuse, võttes üle ühenduse keskkonnaalaste õigusaktide otstarbeks „säästva arengu edendamise“. Arvestades, et käesolev sõnastus on koostatud väga sarnaselt asutamislepingu artikli 174 sõnastusega, teeb komisjon ettepaneku sõnastada see järgmiselt: Ühenduse keskkonnaalaste õigusaktidega püütakse muu hulgas toetada keskkonna säilitamist, kaitsmist ja selle kvaliteedi parandamist ning inimeste tervise kaitset, aidates sel viisil kaasa säästva arengu eesmärkide saavutamisele."

Komisjon kiidab osaliselt heaks 19. muudatuse, selle viimase lõike osas. Ühisseisukoha keskkonnaalaste kavade ja programmide koostamisel üldsuse osalemise nõudeid käsitlev sõnastus on koostatud tihedalt kooskõlas Århusi konventsiooni vastavate sätete sõnastusega ning komisjon ei nõustu muudatuse esimese osaga, mis seda muudab. Kirjalikele konsultatsioonidele kommentaaride laekumise tähtaja pikendamine neljalt nädalalt kaheksale nädalale on vastuvõetav, sest on kooskõlas komisjoni käibiva nõustamistavaga. Kohtumiste korraldamiseks ei ole neljanädalase asemel kaheksanädalane etteteatamisaeg siiski vajalik ning võib osutuda isegi kahjulikuks juhtudel, kui on kasulik korraldada nõustamisalane lisakohtumine. Seetõttu ei saa seda osa heaks kiita.

20. muudatuse saab heaks kiita osaliselt ja põhimõtteliselt „üldsuse osalemise tulemuste“ osas. „Poliitika“ kaasamist heaks ei kiideta. Ülejäänud osas kiidetakse muudatus heaks põhimõtteliselt ning lisatakse 5. lõikena ühisseisukoha artiklile 9. Nõue võtta arvesse üldsuse osalemise tulemust kajastus komisjoni esialgses ettepanekus ning tuleneb Århusi konventsioonist (artikkel 7 koos artikli 6 lõikega 8). Nõue teavitada vastuvõetud kavadest ja programmidest ning nende aluseks olevatest kaalutlustest põhineb konventsiooni artikli 6 lõikel 9. Lisaks vastab nõustamisalase tagasiside andmine komisjoni nõustamisstandarditele ja selle võib seetõttu põhimõtteliselt heaks kiita. Siiski tuleks kohandada sõnastust, nii et see kajastaks Århusi sõnastust ning oleks kooskõlas ülejäänud artikliga. See peaks olema järgmine: „Keskkonnaalaste kavade ja programmide kohta otsuseid tehes peavad ühenduse institutsioonid ja organid võtma arvesse üldsuse osalemise tulemust. Nad peavad lõikes 2 osutatud üldsust teavitama vastu võetud kavast või programmist, lisades selle teksti, ning põhjustest ja kaalutlustest, millel see põhineb, sealhulgas teave üldsuse kaasamise korra kohta.“

Komisjon kiidab põhimõtteliselt heaks 26. ja 27. muudatuse, mis hõlmavad töökorra kohandamise ajastamist ja taotluste tähtpäeva. Komisjon kiidab heaks ettepaneku kehtestada jõustumisel neile sündmustele tähtpäev, mis ei kajastu ühisseisukohas. Euroopa Parlamendi muudatustes nimetatud tähtaeg on siiski liiga lühike, mis ei võimalda kõigil ühenduse institutsioonidel ja organitel täielikult kohaldada vajalikke haldustavasid ja -eeskirju. Lisaks peab töökorra kohandamise jõustumise tähtpäev (26. muudatus) olema sama kui määruse kohaldamise tähtpäev (27. muudatus). Seetõttu tuleks 26. muudatus ümber sõnastada „käesoleva määruse kohaldamise tähtpäeva“ osas ning 27. muudatuses tuleks sätestada kohaldamise tähtpäev, arvestades praktilisi nõudeid ja tavasid haldustavade ja -eeskirjade kohandamiseks nimetatud institutsioonides ja organites. Nimetatud nõude täitmiseks oleks realistlik kaheteistkuuline tähtaeg pärast määruse jõustumise tähtpäeva

4.2. Muudatused, mille komisjon tagasi lükkab

Komisjon ei kiida heaks 2. ja 7. muudatust, milles püütakse lisada „ühenduse õiguse rikkumise olukorda“ käsitlevat teavet keskkonnainfo hulka. Samuti ei saa komisjon heaks kiita 12. muudatust, mille kohaselt nimetatud teave peab sisalduma andmebaasides ja registrites kui keskkonnainfo. Komisjoni ja Euroopa Kohtu koduleheküljed sisaldavad küll näiteks teavet ühenduse õiguse rikkumise kohta tehtud otsustest, kuid seda tehakse horisontaalse läbipaistvuse huvides, liigitamata seda „keskkonnainfoks“. Ka Århusi konventsiooni „keskkonnainfo“ definitsioonis ei leidu sellist kategooriat.

„Keskkonnaalaste kavade ja programmide“ määratlust käsitlevat 3. muudatust ei kiideta heaks, kuna see osundaks põhjenduses „ühenduse keskkonnapoliitika prioriteetidele“, mida ei ole artikli 2 lõike 1 lõigus e mainitud.

4., 14. ja 15. muudatust ei kiideta heaks. Nende muudatustega püütakse kohaldada keskkonnainfole juurdepääsu käsitleva direktiivi 2003/4 erandkorda ühenduse institutsioonidest saadava keskkonnainfo juurdepääsutaotlustele. Ühisseisukoht põhineb dokumentidele juurdepääsu käsitleval määrusel nr 1049/2001, mida on laiendatud kõigile ühenduse institutsioonidele ja organitele. Direktiivi 2003/4 erandkorra kohaldamine viiks kahe erineva, osaliselt kattuva korrani dokumentidele juurdepääsul üldiselt ja eriti keskkonnainfo osas. See tooks praktikas endaga kaasa läbipaistmatu süsteemi.

Komisjon ei saa heaks kiita 5. muudatust, kus püütakse laiendada üldsuse osalemise nõudeid „poliitika“ väljatöötamisele, samuti sellega seotud osi teistes muudatustes Århusi konventsioonis on jäetud mõned sellega seotud märkused osapooltele. Artikli 7 neljanda lause kohaselt „püüavad osapooled pakkuda üldsusele võimalusi osalemiseks keskkonnapoliitika väljatöötamises“ asjakohases ulatuses Arvestades, et „poliitika“ kontseptsiooni on raske piiritleda, ei ole mõeldav sellise kohustuse sätestamine õiguslikult siduval viisil määruses.

Heaks ei kiideta 8. muudatust, kus nõutakse üldsuse osalemist ka nende kavade ja programmide väljatöötamisel, mida ühenduse institutsioonid ja organid rahastavad . Århusi konventsioon viitab üldsuse osalemisele, kui kavad ja programmid valmistatakse ette avalike asutuste poolt. Samuti on konventsiooni artikliga 6 hõlmatud keskkonnaalaselt tähtsate projektide puhul üldsuse osalemine nõutud otsuses, mis hõlmab nende lubamist , seal pole aga nõuet, mis hõlmaks otsuseid rahastamise kohta. Kuna lubamine toimub liikmesriigi tasandil, võiks üldsuse osalemine sellel tasandil ette nähtud olla. Komisjon ei kiida heaks 9. muudatust, mis kaotaks „keskkonnaalaste kavade ja programmide” mõistest „ pangandusalaste ” plaanide konkreetse erandi. Komisjon nõustus käesoleva selgitusega, mis on nüüd lisatud ühisseisukohale.

10. muudatust ei kiideta heaks. Seetõttu lisanduks mõistele „keskkonnaõigus” seoses rahvusvahelisel tasandil võetavate meetmete edendamisega tingimus, et püütakse tegeleda ka „kohalike“ keskkonnaprobleemidega. Käesolev määratlus järgib selles osas sõna-sõnalt artikli 174 lõiget 1, mis viitab „piirkondlikule või ülemaailmsele“ keskkonnaprobleemile ning mida seetõttu ei peaks muutma.

11. muudatuses on kohustus teavitada üldsust kogu elektrooniliselt kättesaamatu teabe asukohast ning sellest, kuidas seda on võimalik hankida. Komisjon ei kiida heaks nii laiaulatuslikku ja üldsõnalist nõuet sisaldavat muudatust. Praktikas sisaldavad institutsioonide registrid ka viiteid dokumentidele, mis ei ole elektrooniliselt kättesaadavad ning vastutavatele talitustele, kust neid dokumente võib välja nõuda.

13. muudatust ei kiideta heaks. See sisaldab nõuet, et ühenduse institutsioonid tagaksid, et mitte ainult nende poolt, vaid ka nende nimel kogutud teave oleks ajakohastatud, täpne ja võrreldav. Århusi konventsioonis ei ole vastavat kohustust.

17. muudatust ei kiideta heaks. Peaks lisama uue artikli, mis võimaldaks määrusega nr 1049/2001 hõlmamata ühenduse institutsioonidel ja organitel teha „mõistlikke kulutusi“ teabe hankimiseks. Muudatus ei ole asjakohane, kuna ühisseisukoha artikli 3 alusel kohaldatakse määrust nr 1049/2001 „ühenduse institutsioonidele ja organitele” keskkonnainfole juurdepääsu osas, kaasa arvatud sätted kulutuste kohta.

Komisjon ei kiida heaks 18. muudatust, kus sõnastuse „oht inimeste tervisele“ kõrvale lisatakse „oht inimelule“ ning ohust tulenevate kahjustuste „leevendamine“ asendatakse sõnaga „vähendamine“. Ühisseisukoha sõnastus on kooskõlas Århusi konventsiooniga ja direktiiviga 2003/4/EÜ ning pole põhjust erinevaks sõnastuseks.

21. muudatuses püütakse pikendada haldusakti kohta esitatava vaide tähtaega vastuvõtmisele järgnevalt neljalt nädalalt kaheksale nädalale. Komisjon ei kiida seda heaks, kuna nii pikk tähtaeg võib aeglustada menetlust ja tekitada õigusliku ebakindluse perioodi. „Neljanädalane tähtaeg” on kooskõlas ka keskkonnaasjades kohtu poole pöördumist käsitleva direktiivi ettepanekuga.

Komisjon ei saa heaks kiita 28. ja 29. muudatust, mis lisab vaide esitamiseks õigustatud valitsusvälistele organisatsioonidele lisanõude olla seaduskuulekas. Sellist nõuet on asjaomasel ühenduse institutsioonil või organil väga raske kontrollida ning see ei ole seoses määruse eesmärkidega õigustatud. Lõpuks ei kiida komisjon heaks 23. muudatust, mille kohaselt oleksid haldusalase vaide esitamiseks õigustatud lisaks neile valitsusvälistele organisatsioonidele, kelle põhieesmärgiks on keskkonnakaitse edendamine, ka „säästvat arengut edendavad“ organisatsioonid. See kriteerium võib olla liiga lai ja on raske piiritleda sellega hõlmatud organisatsioone.

5. JÄRELDUS

EÜ asutamislepingu artikli 250 lõike 2 kohaselt muudab komisjon oma ettepanekut vastavalt eespool esitatule.

[1] Nõukogu otsus, 17. veebruar 2005, keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel, ELT L 124, 17.5.2005, lk 1.