52006PC0029

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 26.1.2006

KOM(2006)29 lõplik

2006/0009(CNS)

Ettepanek

NÕUKOGU OTSUS

millega luuakse ühenduse kodanikukaitse mehhanism (uuesti sõnastatud) {SEK(2006)113}

.

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST |

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Ühenduse kodanikukaitse mehhanism (edaspidi „mehhanism“) loodi 2001. aastal, et toetada ja hõlbustada kodanikukaitseabi mobiliseerimist ning koordineerimist ELis või sellest väljaspool toimuvate suurõnnetuste korral. Alates selle loomisest on mehhanism tõestanud end lihtsa kuid tõhusa vahendina, mille abil on võimalik saavutada tihedam koostöö ning parem koordineerimine seoses kodanikukaitse abimissioonidega. Hiljutised kogemused on osutanud vajadusele laiendada mehhanismi volitusi. Käesoleva ettepaneku põhieesmärgid on tugevdada mehhanismi eelmistest hädaolukordadest saadud õppetundide abil ning rajada õiguslik alus ühenduse täiendavate meetmete jaoks, mis on vajalikud praegu kodanikukaitsemissioonide valdkonnas erinevate probleemide lahendamiseks. Ettepaneku aluseks on 20. aprillil 2005. aastal komisjoni vastuvõetud teatises „Ühenduse kodanikukaitse mehhanismi parandamine“[1] sätestatud ideed ning selles võetakse arvesse järeldusi, mille nõukogu võttis vastu 18. juulil 2005. Samuti on selle aluseks kategooriasse „piiratud kasutusega“ kuuluv 8. novembri 2005. aasta teatis „Ühtsuse loomine vastastikuse abistamise kaudu“ (Building solidarity through mutual assistance).[2] Lisaks sellele võetakse ettepanekus arvesse mitmeid Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Parlamendi deklaratsioone, milles on sätestatud Euroopa kodanikukaitsealase koostöö edasiarendamisega seotud poliitikasuunad. Juunis 2004 taotles Euroopa Ülemkogu järgmist: „tuleb tugevdada olemasolevat koostööd kodanikukaitse osas, kajastades liikmesriikide tahet tegutseda solidaarselt.“ Detsembris 2004 kinnitas Euroopa Ülemkogu vajadust „kodanikukaitsevõime, sealhulgas ühiste õppuste ja avaliku teabe koordineerimise täiendava hindamise ning arendamise järele“. Pärast Lõuna-Aasiat tabanud tsunamit võttis nõukogu vastu tegevuskava, mis sisaldas ELi ja liikmesriikide kõiki olemasolevaid või kavandatavaid algatusi, sealhulgas mehhanismi võimalikke parandusviise ning ELi kiirreageerimisvõime arendamist õnnetuste käsitlemisel.[3] Samas esitas Euroopa Parlament üleskutse „ühiste tsiviilisikutest koosnevate ning vastavalt varustatud kodanikukaitse eriüksuste loomiseks, mis peaksid saama ühise väljaõppe ning olema kättesaadavad [õnnetuste] korral Euroopa Liidus või mujal maailmas.“ Juunis 2005 taotles Euroopa Ülemkogu esmatähtsate meetmete võtmist seoses „kodanikukaitsevõime tugevdamisega […] ning liikmesriikide kodanikukaitsemoodulitele tugineva kiirreageerimisvõime arendamisega“. Kõnealustes deklaratsioonides on sätestatud selged sihid Euroopa tasandil toimuvaks kodanikukaitsealaseks koostööks tulevikus. |

Üldine taust Loodusõnnetuste arv ja nende tõsidus ning jõulisus on viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud ning seetõttu on surma saanud inimesed, on hävinud majandus- ja sotsiaalinfrastruktuurid ning on veelgi halvenenud niigi õrnade ökosüsteemide seisund. Uued tehnoloogilised ohud muudavad kodanikukaitse üha keerulisemaks. ELis toimunud terrorirünnakud on rõhutanud tagajärgede tõhusa likvideerimise tähtsust. Viimasel kolmel aastal on märkimisväärselt kasvanud nende riikide arv, kes on taotlenud mehhanismilt viivitamatut kodanikukaitseabi. 2005. aasta esimese kümne kuu jooksul taotles mehhanismi kaudu abi üle kümne riigi. Mehhanismi on kasutanud liikmesriigid, kandidaatriigid, partnerid arengumaades ning mõned maailma kõige rikkamad rahvad, et aidata neil tegeleda õnnetustega, mille ohjamiseks ei olnud nende ametiasutuste võimed piisavad. |

Ettepanekus käsitletavas valdkonnas kehtivad õigusnormid Praegu reguleeritakse kodanikukaitsealast koostööd ühenduse tasandil kahe järgmise õigusaktiga: i) nõukogu 9. detsembri 1999. aasta otsus 1999/847/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse kodanikukaitsealane tegevusprogramm[4] ja mille kehtivus pidi lõppema 2004. aasta lõpus, kuid mida pikendati 2006. aasta lõpuni. Sellele on lisatud konkreetne mitmeaastane eelarve; ii) nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta otsus 2001/792/EÜ, Euratom, millega kehtestatakse ühenduse mehhanism tugevdatud koostöö soodustamiseks kodanikukaitse abimissioonidel.[5] Kõnealusel õigusaktil puudub rahaline iseloom; selles keskendutakse liikmesriikide ja komisjoni tegevuskohustustele. Käesolevas ettepanekus käsitletakse nõukogu otsust 2001/792/EÜ, Euratom. Sellega muudetakse kõnealust otsust, et võimaldada täiustatud koostööd ning koordineerimist. |

Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega Erilist tähelepanu pööratakse sellele, et vältida kattumist ühenduse õigusaktide ning poliitika kohaste muude meetmetega, eelkõige seoses EÜ humanitaarabiga võetud meetmetega. |

KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE |

Konsulteerimine huvitatud isikutega |

Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus Käesoleva ettepaneku ettevalmistamisel pidas komisjon avaliku arutelu raames nõu liikmesriikidega, viie muu mehhanismis osaleva riigiga[6] ning muude sidusrühmadega. Internetis avaldati aruteludokument ja küsimustik ning toimus konsultatiivnõupidamine. |

Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine Aruteluprotsessi käigus selgus, et laialdaselt toetatakse üldist poliitikaeesmärki tugevdada kodanikukaitse valdkonnas praegu kehtivaid õigusakte. Vastajad avaldasid üldist nõusolekut aruteludokumendis määratletud eesmärkide suhtes ning toetasid komisjoni lähenemisviisi, mis uute õigusaktide kehtestamise asemel hõlmab praeguse õigusakti täiustamist. Teised kahtlesid selles, kas direktiiv on selleks kõige asjakohasem vorm ja rõhutasid vajadust arvestada üldiste finantsperspektiividega ning tugineda edasiarendamisel puudujääki käsitlevale põhjalikule analüüsile. Mõned vastajad nimetasid vajadust täiustada Euroopa kodanikukaitseabi märgatavust. Teised keskendusid vajadusele võtta arvesse subsidiaarsuse põhimõtet ning maksimeerida lisaväärtust ELi tasandil. Mõned liikmesriigid rõhutasid ka vajadust tagada humanitaarabi ning kodanikukaitse vaheline koordineerimine ja vastastikune täiendavus kolmandates riikides. Mitmed sidusrühmad rõhutasid varajase hoiatamise tähtsust. Kõiki kõnealuseid vastuseid võeti arvesse. |

Interneti kaudu toimus avalik arutelu ajavahemikus 20. jaanuarist kuni 1. juunini 2005. Tulemused on kättesaadavad aadressil http://europa.eu.int/comm/environment/civil/consult_new_instrument.htm. |

Ekspertarvamuste kogumine ja kasutamine |

Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada. Ettepaneku koostamisel on olnud abiks mehhanismi raames varasematele õnnetustele reageerimisest saadud kogemused. |

Mõju hindamine Käesoleva ettepaneku ettevalmistamisel on võetud arvesse kolme põhilist võimalust. Esimene võimalus hõlmab mis tahes seadusandlikust algatusest loobumist. Kõnealust võimalust kasutades ei oleks ühendusel võimalik saavutada Euroopa Ülemkogu ning Euroopa Parlamendi kehtestatud poliitikaeesmärke. Kõige ambitsioonikam võimalus kõnealuste eesmärkide saavutamiseks on luua Euroopa alaline kodanikukaitseüksus. Selleks et kiiresti reageerida hädaolukordadele, hoitakse liikmesriikide kodanikukaitsemeeskondadele tuginevat üksust Euroopa tasandil valmisolekus. Kuigi kõnealusel võimalusel on mitmed eelised, mis on eelkõige seotud kiiruse, tõhususe, märgatavuse ning koordineerimisega, käsitatakse sellist võimalust sellega kaasnevate finantsmõjude ning haldus- ja juhtimisväljakutsete tõttu mehhanismi praeguses arenguetapis siiski ebareaalsena. Kolmas võimalus hõlmab mehhanismi reguleerivasse nõukogu otsusesse piiratud arvu muudatuste tegemist. Kõnealune lähenemisviis võimaldab ühendusel suhtuda kodanikukaitsealasesse koostöösse ambitsioonikamalt, jäädes samas pragmaatiliseks ja kulutasuvaks. Sellega võimaldatakse ühendusel jätkata liikmesriikide kodanikukaitseressursside kasutamist ELi kodanikukaitseabi rakendamise põhilise vahendina ning pakkuda lisatoetust liikmesriikide ressursside täiendamiseks. Vältides võimalusega nr 2 seotud rahalist kulu, tagatakse käesoleva ettepanekuga asjakohane tasakaal toetus- ja täiendusmeetmete vahel, tänu millele on ühendusel tervikuna võimalik aidata suurõnnetustes kannatanuid. |

ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG |

Kavandatud meetmete kokkuvõte Käesolev ettepanek sisaldab nõukogu otsust 2001/792/EÜ, Euratom, mis on uuesti sõnastatud kooskõlas õigusaktide puhul kasutatavat uuestisõnastamistehnikat käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppega. Käesolev tekst koosneb nii nõukogu otsusesse 2001/792/EÜ, Euratom tehtavatest sisulistest muudatustest kui ka selle muutmata sätetest. Käesoleva ettepanekuga asendatakse kõnealune otsus ning tunnistatakse see kehtetuks. See aitab muuta ühenduse õigusakte kättesaadavamaks ja läbipaistvamaks. |

Õiguslik alus Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 3 lõike 1 punkti u kohaselt peab ühenduse tegevus hõlmama kodanikukaitsealaseid meetmeid. Kuna kodanikukaitseabi võib vaja minna ka kiirgusõnnetuste korral, peab käesolev ettepanek põhinema ka Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingul. Kodanikukaitsealase konkreetse õigusliku aluse puudumise tõttu põhineb käesolev ettepanek Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklil 308 ning Euratomi asutamislepingu artiklil 203. Kahe kõnealuse õigusliku alusega nähakse ette ühesugune otsustamismenetlus, s.t et nõukogu võtab pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga komisjoni ettepaneku alusel ühehäälselt asjakohased meetmed. |

Subsidiaarsuse põhimõte Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse juhul, kui ettepanek ei kuulu ühenduse ainupädevusse. |

Liikmesriigid ei saa ettepaneku eesmärke täielikult täita järgmis(t)el põhjus(t)el. |

Mehhanism loodi, kuna suurõnnetused võivad olla mis tahes üksiku liikmesriigi reageerimisvõimele üle jõu käivad. Sel juhul on vastastikune kodanikukaitseabi riiklikule reageerimisvõimele vajalik täiendus. |

Ühenduse meetmega saavutatakse ettepaneku eesmärgid paremini järgmis(t)el põhjus(t)el. |

Suurõnnetuste korral ühenduse pakutava tõhusa kodanikukaitseabi kindlustamine on nii poliitiline kohustus kui ka praktiline vajadus. Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Parlament on tunnustanud vajadust tihedama kodanikukaitsealase koostöö järele ELi tasandil. Käesoleva ettepanekuga võimaldatakse liikmesriikidel anda tõhusam panus ühenduse kodanikukaitseabisse ning saada kasu täiustatud koordineerimisest ja koostööst tugevamas õiguslikus raamistikus. Samas annab see liikmesriikidele kindluse vajaduse korral tõhusa ja hästi koordineeritud kodanikukaitseabi saamise suhtes. |

Käesoleva ettepanekuga võimaldatakse liikmesriikidel püüda saavutada mastaabisäästu sellistes valdkondades nagu logistika ja transport ning ka nappide ressursside paremat kasutamist. |

Lühidalt öeldes, kavandatakse ettepanekuga täiustatud koostööd ühenduse tasandil, et toetada ja täiendada liikmesriikide jõupingutusi sellistele suurõnnetustele reageerimisel, mis on käivad riiklikule reageerimisvõimele üle jõu. |

Seepärast on ettepanek kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. |

Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmis(t)el põhjus(t)el. |

Käesolev ettepanek kehtib üksnes selles ulatuses, mis on vajalik eesmärkide saavutamiseks. Selles käsitletakse varasemate missioonidega määratletud puudusi ning see põhineb Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Parlamendi antud järjestikustel volitustel. |

Ühenduse ja riiklike ametiasutuste halduskoormus on piiratud ega võimalda minna abitaotluste korral kaugemale ühenduse tõhusa kodanikukaitsealase reageerimise tagamiseks nõutavatest tingimustest. |

Õigusakti valik |

Kavandatud õigusakt(id): nõukogu otsus. |

Muud õigusaktid ei oleks asjakohased järgmis(t)el põhjus(t)el. Nõukogu otsuse 2001/792/EÜ, Euratom võib uuesti sõnastada üksnes nõukogu otsuse alusel. |

MÕJU EELARVELE |

Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet. |

TÄIENDAV TEAVE |

Lihtsustamine |

Ettepanekuga nähakse ette õigusaktide lihtsustamine. |

Uuestisõnastamistehnika kasutamine võimaldab ühendusel ühte teksti koondada nii nõukogu otsusesse lisatavad kavandatud sisulised muudatused kui ka selle muutmata sätted. Lisaks sellele on otsuse originaalteksti parema õigusloome huvides täiustatud ning selgemaks muudetud. Selle tulemusena on välja jäetud sätteid ja tehtud muudatusi, mis ei mõjuta kõnealuse otsuse sisu. |

Kehtivate õigusaktide kehtetuks tunnistamine Ettepaneku vastuvõtmise tulemusena tunnustatakse kehtetuks praegu kehtivad õigusaktid. |

Läbivaatamine/muutmine/ajalise piirangu seadmine |

Ettepanek sisaldab läbivaatamisklauslit. |

Uuestisõnastamine Käesolev ettepanek sisaldab uuestisõnastamist. |

Euroopa Majanduspiirkond Kavandatud õigusakt käsitleb EMPga seotud küsimust, mistõttu tuleks seda laiendada EMPle. |

Ettepaneku üksikasjalik selgitus Põhiettepanekute kokkuvõte on järgmine. 1. Transport a) Praegune olukord Praegu vastutab iga üksik liikmesriik kodanikukaitseabi jaoks vajaliku transpordi korraldamise eest. Kättesaadavate transpordivõimaluste puudumine on olnud kõige keerulisem probleem, mis on vähendanud Euroopa kodanikukaitse abimissioonide tõhusust. Viimaste missioonide käigus teatasid mitmed liikmesriigid, et nendel on võimalik pakkuda taotletud abi, kuid neil ei ole võimalik korraldada transporti. Põhjuseid on mitmeid ning erinevaid. Mitte kõikidel liikmesriikide kodanikukaitsega tegelevatel ametiasutustel ei ole õhutranspordivõimalusi, millele nad saaksid kogu aeg kindlad olla. Mõnel juhul ei ole kehtestatud korda, mis käsitleks riikliku militaartranspordi kasutamist kodanikukaitseabi transportimiseks. Äriotstarbeliste õhusõidukite kasutamise korraldamine on tihti tülikas ja aeganõudev. Liikmesriigid võivad taotleda samade transpordivõimaluste kasutamist. Lisaks sellele ei ole transpordikulud mõnel juhul vastavuses abi rahalise väärtusega. Mõju hindamises esitatu kohaselt viivad kõnealused probleemid tihti selleni, et vajatud abi saatmisel tekib viivitus või seda ei saadeta üldse välja. Isegi juhul kui liikmesriigid otsustavad kanda transpordi rahalised kulud, on kõnealustel kuludel negatiivne mõju missiooni ulatusele või selle pikkusele ning seega minimeerivad need ühenduse kodanikukaitseabi positiivset mõju. b) Ettepanekud Ühendus peaks püüdma teha kõnealuses valdkonnas taotlema tihedamat koostööd. Nii ühenduse rahalise kui ka praktilise abi tulemuseks transpordi hankimisel kodanikukaitseabi jaoks on see, et kättesaadava abi maht kasvab. Sellega soodustatakse koostööd ning võimaldatakse märgatavamalt tõestada meie ühtekuuluvust abi vajavate riikidega. See kinnitab liikmesriikidele, et nad võivad ühenduse kodanikukaitseabile kindlad olla isegi juhul, kui nende endi transpordivõimalused on ammendatud, ebapiisavad või kui need ei ole kättesaadavad. Kõige tähtsam on, et sedasi on ühendusel võimalik päästa rohkem inimelusid ning tagada õnnetuste tõttu kannatavatele inimestele reaalset ja õigeaegset abi. Seepärast peaks nõukogu otsus sisaldama uut lähenemisviisi, mis käsitleb kodanikukaitseabi transporti mehhanismi raamistikus. Peamised põhimõtted on järgmised: i) riikliku kodanikukaitseabi transport jääb esmatähtsaks kohustuseks igale riigile, kes pakub mehhanismi kaudu abi. Käesoleva ettepanekuga rõhutatakse kõnealust kohustust ning liikmesriikidelt nõutakse meetmete võtmist kodanikukaitseabi õigeaegse transpordi tagamiseks; ii) võimaluse korral peaksid liikmesriigid ühise panuse abil üritama oma transpordiressursse jagada, et abi maksimeerida ning tagada selle kiire kohaletoimetamine; iii) ühenduse rahastamist[7] tuleks kasutada ettevaatusabinõuna, kui riiklik transport ei ole kättesaadav, piisav või kui seda ei ole võimalik tõhusalt kohale toimetada. Selle abil võimaldatakse komisjonil suurõnnetuste puhul mobiliseerida kiire reageerimise tagamiseks vajalikud täiendavad transpordivõimalused, mis ei ole muidu kättesaadavad. Täiendavate transpordivõimaluste üksikasjalikud mobiliseerimiseeskirjad kehtestatakse vastavalt artiklis 13 sätestatud menetlusele. 2. Euroopa kiirreageerimisvõime suunas a) Praegune olukord Ühenduse kodanikukaitse abimissioone rakendatakse meeskondade, ekspertide ning varustuse abil, mille liikmesriigid on vabatahtlikkuse alusel kättesaadavaks muutnud. Seepärast on käesoleva otsuse artiklis 3 nõutud, et liikmesriigid määraks varem kindlaks need meeskonnad ja eksperdid, kes on ühenduse mehhanismi raames missioonideks kättesaadavad. Artikli 4 punktiga d tehakse komisjonile ülesandeks rakendada missiooniosaliste valmisolekut täiustavat koolitusprogrammi, mis koosneb kursustest, õppustest ning ekspertide vahetusest. Ükskõik kui väärtuslikud kõnealused elemendid ka ei oleks, on nad Euroopa Ülemkogu taotletud kiirreageerimisvõime arendamise jaoks ebapiisavad. Seda on kinnitatud ka ELis toimuvate terrorirünnakute puhul kättesaadavale kodanikukaitseabile keskendunud reageerimisvõimealases hindamises. Kõnealusest hindamisest on ilmnenud teatavad reageerimisvõimega seotud puudused mitmes valdkonnas, kus vastastikune abi on tõenäoliselt vajalik.[8] Nendega peab tegelema selle tagamiseks, et ühendus saaks vajaduse korral ühiselt abi pakkuda. Lisaks sellele on varasem kogemus näidanud, et igal vabatahtlikul vastastikuse abistamise süsteemil on oma piirangud, eelkõige juhul kui samasugused ohud mõjutavad samaaegselt mitmeid riike (nt samal ajal toimuvad terrorirünnakud mitmel pool Euroopas, metsatulekahjud, üleujutused). Lühidalt öeldes ei pruugi liikmesriikide abi olla piisav, et tagada kodanikukaitsealane kiirreageerimine kõikide õnnetuste korral. b) Ettepanekud Käesoleva ettepanekuga esitatakse neli uuendust, mis väljendavad Euroopa Liidu püüdlusi seoses liikmesriikide kodanikukaitsemoodulitel põhineva kiirreageerimisvõime arendamisega ELis. Esiteks kinnitatakse sellega nõukogus juba 18. mail 2004 kokkulepitud kord, kui võeti vastu üksikasjad, mis käsitlevad sõjalise andmebaasi sisu muutmist mehhanismile kättesaadavaks. Vastavalt kõnealustele üksikasjadele kutsutakse liikmesriike ettepanekuga üles lisama sinna teavet nende valduses olevate sõjaliste vahendite kättesaadavuse kohta, mida saaks kasutada abitaotlustele reageerimisel. Teiseks kutsutakse sellega Euroopa Ülemkogu nõudmisel liikmesriike üles tegema tööd kodanikukaitsemoodulite arendamise suunas. Kõnealused moodulid kujutavad endast liikmesriikide konkreetseid ning varem kindlaks määratud kodanikukaitseressursse, mille abil on võimalik mehhanismi kaudu edastatavatele abitaotlustele tõhusalt reageerida. Need võivad koosneda varustusest, töötajatest või moodustada nende kahe kombinatsiooni. Kõnealused moodulid peavad olema täielikult koostalitlusvõimelised, kiiresti töövalmis ning varustatud, et täita kas abifunktsioone või tegeleda õnnetustest tulenevate esmavajadustega. Kõnealuste moodulite arendamise käigus võib võimalikke koosmõjusid uurida suurõnnetustele reageerimist käsitlevate muud liiki asjakohaste eksperthinnangutega. Kõige tähtsam on see, et mooduleid võivad arendada nii liikmesriigid ühekaupa kui ka koostööd tehes. Viimane võimalus looks täiendavaid koostöövõimalusi eelkõige väiksematele riikidele ning selle abil võimaldatakse kõikidel liikmesriikidel anda ühenduse kodanikukaitsemissioonidesse kas oma üksik- või koondpanus. Kui moodulid muutuvad kättesaadavat abi sisaldava andmebaasi oluliseks osaks, saab järelevalve- ja teabekeskus pärast abitaotluse saamist kiiresti kindlaks määrata kõige vajalikumad moodulid ning korraldada pädeva/pädevate liikmesriigi/liikmesriikide kaudu nende viivitamatu mobilisatsiooni. Kolmandaks, reageerimisvõime hindamisest on ilmnenud vajadus täiendavate logistikaalaste meetmete järele. Ühendus peaks kõnealuses valdkonnas kasutama mastaabisäästu ning tagama, et kesksete abifunktsioonide (teabevahetus, kergesõidukid sündmuskohal, varustus, töökodade tehnilised seadmed) jaoks luuakse pühendunud üksused, kes pakuvad oma teenuseid kõikide liikmesriikide päästemeeskondadele. See võimaldab viimastel keskenduda oma põhiülesannetele, suurendada oma tõhusust ning maksimeerida Euroopa kodanikukaitseabi mõju. Abimoodulid koosnevad liikmesriikide ressurssidest, mille asjaomased liikmesriigid saadavad välja pärast konsulteerimist komisjoniga. Lõpetuseks, samas kui põhiliselt peaks ühenduse kodanikukaitseabi jätkuvalt toetuma liikmesriikide vabatahtlikule panusele, pakutakse käesoleva ettepanekuga välja raamistik uue poliitika jaoks, millega ühendusel võimaldatakse täiendada liikmesriikide abi täiendava abi ning võimalustega kulutasuvamalt. Kõnealuse toetuse eesmärk on anda sellist abi, mida ei ole võimalik saada mehhanismis osalevatest riikidest. See võib koosneda erivarustuse ajutisest üürimisest (meditsiinilise varustusega õhusõidukid, suure võimsusega pumbad üleujutuste jaoks, õhusõidukid tulekustutuseks jne). Viimasena nimetatud ettepanekuga nõutakse rangete nõuete või künniste kehtestamist vastavalt artiklis 13 sätestatud menetlusele. Kõnealuse ettepanekuga ei kavatseta asendada riiklikke valmisolekumeetmeid või pakkuda ühenduse rahastamist kodanikukaitsealase varustuse hankimiseks liikmesriikide tasandil. Selles keskendutakse selliste täiendavate ettevaatusabinõude pakkumisele, mis hõlmavad liikmesriikide pakutava abi täiendamist ning mille suhtes saab erakorralistes olukordades kindel olla. Kui liikmesriikide abi on ebapiisav, ebatõhus või see ei ole kättesaadav, võimaldatakse ühendusel ettepaneku kohaselt tegeleda humanitaarabialaste erivajadustega või vältida korvamatut kahju keskkonnale. Olles suunatud Euroopa kodanike ühise turvalisuse tagamisele täiendavate ettevaatusabinõude kaudu, vastab käesolev ettepanek vajaduse ning subsidiaarsusega seotud nõuetele. See on vajalik eeltingimus, et võimaldada ühendusel igal ajal reageerida mõnest oma liikmesriigist saabuvale abitaotlusele, isegi juhul kui taotletud abi ei saa pakkuda ükski muu liikmesriik või kui muude liikmesriikide riiklik abi on ebapiisav või see ei ole kättesaadav. Sellega pakutakse täiendavat kaitse- ja turvataset, mida liikmesriigid ei saa üksikult tagada. 3. Varajane hoiatamine Ühenduse võime loodusõnnetustele kiiresti reageerida sõltub varajase hoiatamise süsteemide kättesaadavusest, mis võimaldavad liikmesriikidel ning järelevalve- ja teabekeskusel võtta vajalikud meetmed võimalikult lühikese viivitusega. Kõnealuste süsteemidega tuleks arvesse võtta selliseid olemasolevaid teabeallikaid nagu GDACS (Global Disaster Alert and Coordination System) ning UNDAC-häiresüsteem. Kõnealuste süsteemide arendamise soodustamise kaudu abistaks ühendus liikmesriike loodusõnnetustele reageerimiseks kuluva üleminekuaja minimeerimisel ning suurendaks ELi ühist võimet kiiresti reageerida. Nõukogu on väljendanud suurt huvi täiendava töö tegemise vastu kõnesolevas valdkonnas. Nõukogu otsusega on vaja luua asjakohane õiguslik alus, et asjaomase tööga saavutada soovitud tulemus mehhanismi raames. Ühenduse kavandatava varajast hoiatamist käsitleva meetme põhieesmärk on kaitsta Euroopa kodanikke paremini suurte loodusõnnetuste mõjude eest. Asjakohaste meetmete näited kõnealuses valdkonnas on järgmised: olemasolevate varajase hoiatamise süsteemide hindamine ja vajaduse korral ajakohastamine, tuvastussüsteemide parem ühendamine häiremehhanismidega, erinevate süsteemide vaheliste koosmõjude kindlaksmääramine ning nende ühendamine, et need oleksid otsustajatele kergesti kättesaadavad. 4. Missioonide koordineerimine kolmandates riikides a) Praegune olukord Ühenduseväliseid abimissioone võib korraldada kas iseseisvalt või rahvusvahelise organisatsiooni juhitava abimissiooni osana. Mõnes hädaolukorras sekkub kodanikukaitse, et tegeleda humanitaarabivajadustega, ning annab sellega oma panuse laiemasse humanitaarabiprojekti. Nii kodanikukaitseabi kui ka humanitaarabi tegelevad suurõnnetustest tulenevate esmavajadustega. Kui kodanikukaitse abimissioonid on enamjaolt lühiajalised, siis tavaliselt jätkuvad humanitaarabioperatsioonid ka pärast hädaolukorra kõige raskemat etappi.[9] Komisjonis on välja töötatud kord, mille abil tagada mehhanismi ja Euroopa Ühenduse Humanitaarameti vaheline tihe koostöö ning võimaldada terviklikku reageerimist õnnetustega kaasnevatele hädaolukordadele. Komisjoni töökorra kohaselt jätkatakse EÜ humanitaarabi ja kodanikukaitse vaheliste koosmõjude kindlustamist, võttes aluseks nende eriülesanded ja suhtelised eelised. See peaks samuti võimaldama ühenduse ja liikmesriikide humanitaarabipanuse täpsemat aruandlust. Erilisi jõupingutusi on tehtud ka asjakohase koordineerimise tagamiseks ÜROga. Oktoobris 2004 allkirjastati komisjoni ja ÜRO OCHA vaheline leping, millega kehtestatakse täiendavat koostööd ja koordineerimist ning tarbetu topelttöö vältimist käsitlevad aluspõhimõtted. Komisjon jätkab püüdlusi koordineerimise saavutamiseks ÜRO ning muude rahvusvaheliste osalistega, et maksimeerida kättesaadavate ressursside kasutamise tõhusust. b) Ettepanekud Täiustatud koordineerimine ühenduse tasandil on eeltingimuseks üldise koordineerimistegevuse toetamiseks ning Euroopa tervikliku panuse tagamiseks ülemaailmsesse abiprojekti. Seepärast tuleks nõukogu otsuse artiklis 6 täpsustada Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi, sündmuskohal asuva kodanikukaitsealase koordineerimismeeskonna ning komisjoni praktikas välja kujunenud ülesandeid ja vastutusalasid. Eesistujariik koordineerib poliitilist reageerimist, konsulteerides põhjalikult komisjoniga. Kõige tähtsam on, et ta teeb koostööd kannatanud riigiga eelkõige suurõnnetuse esimestes etappides, et hõlbustada ühenduse abimissiooni varast lähetamist. Samuti antakse käesoleva ettepanekuga eesistujariigile võimalus taotleda, et mõni muu liikmesriik võtaks poliitilise koordineerimise eest kas täieliku või osalise vastutuse. See võib osutuda kasulikuks näiteks siis, kui hädaolukord algab ühe riigi eesistumisaja jooksul ning jätkub järgmise riigi eesistumisajal, kui samal ajal toimub mitu õnnetust või kui eesistujariigil ei ole kannatanud riigiga kehtestatud kahepoolseid suhteid. Samamoodi peaks eesistujariigil olema võimalik kõnealuses olukorras taotleda abi komisjonilt. Komisjon koordineerib Euroopa kodanikukaitseabiga seotud reageerimist operatiivtasandil järelevalve- ja teabekeskuse kaudu, konsulteerides tihedalt abi andvate liikmesriikide, kannatanud riigi ning osalemise korral ka ÜROga. Kui mehhanism on abitaotluse edastanud, peaksid kõik kodanikukaitseabi pakkuvad liikmesriigid tegema koostööd järelevalve- ja teabekeskusega, et võimaldada komisjonil tagada ülemaailmsesse abiprojekti terviklik ja ühtne Euroopa kodanikukaitseabi panus. Komisjon otsustab pärast eesistujariigiga konsulteerimist vajaduse korral mobiliseerida ja välja saata liikmesriikide ekspertidest koosneva hindamis- ja/või koordineerimismeeskonna. Hindamis- ja/või koordineerimismeeskonnale tuleks anda selged volitused ning ametlik luba koordineerida ühenduse mehhanismi raames tegutsevate kodanikukaitseabi meeskondade tööd. Meeskonnale tuleks anda elementaarne logistiline abi, eelkõige varustus teabevahetuse korraldamiseks, et võimaldada tal Euroopa kodanikukaitseabi tõhusalt koordineerida. |

1. 2006/0009(CNS)

ê2001/792 (kohandatud)

Ö Ettepanek Õ

NÕUKOGU OTSUS

23. oktoober 2001,

millega kehtestatakse ühenduse mehhanism tugevdatud koostöö soodustamiseks kodanikukaitse abimissioonidel Ö mehhanism Õ

(2001/792/EÜ, Euratom)

Ö (uuesti sõnastatud) Õ

Ö (EMPs kohaldatav tekst) Õ

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 308,

ja Ö võttes arvesse Õ Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 203,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[10]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,[11]

võttes arvesse Ö Euroopa Õ mMajandus- ja sSotsiaalkomitee arvamust,[12]

võttes arvesse rRegioonide kKomitee arvamust[13]

ning arvestades järgmist:

ò uus

(1) Nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta otsusesse 2001/792/EÜ, Euratom, millega kehtestatakse ühenduse mehhanism tugevdatud koostöö soodustamiseks kodanikukaitse abimissioonidel,[14] tehakse mitmeid olulisi muudatusi. Selguse huvides tuleks kõnealune otsus uuesti sõnastada.

(2) Loodus- või inimtegevuse tagajärjel toimunud õnnetuste arv ja tõsidus on viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud ning seetõttu on surma saanud inimesed, on hävinud majandus- ja sotsiaalinfrastruktuurid ning kahjustunud keskkond.

ê2001/792 põhjendus 1 (kohandatud)

ð uus

(3) Kuigi üÜhenduse meetmed selleks, et rakendada nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 8. juuli 1991. aasta resolutsiooni liikmesriikide vastastikuse abi tõhustamise kohta loodus- või tehnoloogiliste katastroofide korral,[15] on aidanud kaitsta inimesi, keskkonda ja vara., tuleb tänapäeval tagada veelgi parem kaitse nii Euroopa Liidu territooriumil kui ka väljaspool seda juhtuvate loodus-, tehnoloogia-, kiirgus- ja keskkonnaõnnetuste, sealhulgas juhusliku merereostuse korral ja tõhustada kõnealuse resolutsiooni sätteid. ð ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni tööstusõnnetuste piiriülese mõju konventsiooniga, mille ühendus kiitis heaks nõukogu otsusega 98/685/EÜ,[16] on aidanud veelgi parandada tööstusõnnetuste ennetamist ja nendega toimetulekut. ï

ê2001/792 põhjendus 2 (kohandatud)

(2) 19. aprillil 2000 jõustus ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni tööstusõnnetuste piiriülese mõju konventsioon, mille sätted käsitlevad muuhulgas preventsiooni, valmisolekut hädaolukorraks, üldsuse teavitamist ja osalemist, tööstusõnnetustest teatamise süsteeme, päästetöid ja vastastikust abi. Ühendus kiitis konventsiooni heaks nõukogu otsusega 98/685/EÜ.[17]

ò uus

(4) Otsusega 2001/792/EÜ, Euratom on kehtestatud ühenduse mehhanism (edaspidi „mehhanism“) tugevdatud koostöö soodustamiseks kodanikukaitse abimissioonidel ning selle raames võetakse arvesse ka ühenduse isoleeritud, äärepoolsemate ja muude piirkondade või saarte erivajadusi. Mehhanismilt kodanikukaitseabi taotlevate riikide arv on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud. Mehhanismi tuleks tugevdada selle tagamiseks, et tõhusamalt ja selgemalt väljendada Euroopa ühtekuuluvust ning võimaldada Euroopa kiirreageerimisvõime arendamist, mida Euroopa Ülemkogu on taotlenud oma 16. ja 17. juunil 2005 toimunud kohtumise kokkuvõttes ning Euroopa Parlament oma 13. jaanuari 2005. aasta resolutsioonis.

ê2001/792 põhjendus 3 (kohandatud)

(3) Mehhanism, mis soodustaks tugevdatud koostööd kodanikukaitse abimissioonidel, täiendaks ühenduse praegust kodanikukaitsealast tegevusprogrammi,[18] võimaldades toetust suurõnnetuste korral, mis võivad nõuda kiiret päästemeedet. See soodustaks päästemeeskondade, ekspertide ja muude vajalike ressursside mobiliseerimist ühenduse tugevdatud kodanikukaitsestruktuuri kaudu, mis koosneb järelevalve- ja teabekeskusest ning ühisest hädaolukordade side- ja infosüsteemist. Samuti annaks see võimaluse koguda hädaolukorra kohta kontrollitud teavet, edastada see teave liikmesriikidele ja jagada abimissioonidel saadud kogemusi.

ê2001/792 põhjendus 4 (kohandatud)

(5) Sellise Ö Kõnealuse Õ mehhanismi puhul võetaks piisavalt arvesse asjakohaseid ühenduse õigusakte ja rahvusvahelisi kohustusi. Seepärast ei tohiks käesolev otsus mõjutada liikmesriikide vastastikusi õigusi ja kohustusi, mis tulenevad kahe- või mitmepoolsetest lepingutest ja on seotud käesolevas otsuses käsitletavate küsimustega.

ò uus

(6) Mehhanism peaks hõlbustama kodanikukaitse reageerimisvõimet kõikide suurõnnetusliikide, sealhulgas nii loodusõnnetuste kui ka inimtegevusega seotud õnnetuste, tehnoloogiliste, kiirgus- ja keskkonnõnnetuste, terrorismi ning tahtmatu merereostuse puhul, nagu on ettenähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2000. aasta otsusega nr 2850/2000/EÜ, millega luuakse ühenduse koostööraamistik juhusliku või tahtliku merereostuse valdkonnas.[19] Kodanikukaitseabi võib taotleda kõikide kõnealuste hädaolukordade puhul, et täiendada kannatanud riigi reageerimisvõimet.

ê2001/792 põhjendus 5

ð uus

(7) Preventsioon Ennetamine on loodus-, tehnoloogiliste ja keskkonnakatastroofide vastase kaitse seisukohast väga oluline ning nõuaks seepärast täiendavate meetmete kavandamist. ð Varajase hoiatamise süsteemide edasiarendamise soodustamiseks peaks ühendus abistama liikmesriike loodusõnnetustele reageerimiseks vajaliku aja minimeerimisel. Kõnealuste süsteemidega tuleks arvesse võtta olemasolevaid teabeallikaid. ï

ê2001/792 põhjendus 7 (kohandatud)

ð uus

(8) Liikmesriigi ja ühenduse tasandil tuleb võtta ettevalmistavaid meetmeid, et abimissioonide meeskondi oleks hädaolukorras võimalik kiiresti mobiliseerida ja nõutava paindlikkusega koordineerida ning tagada koolitusprogrammide abil hindamis- ja/või koordineerimismeeskondade, päästemeeskondade ja muude vajalike ressursside tõhus päästevõime ja vastastikune täiendavus. Muude ettevalmistavate meetmete hulka kuuluvadksid vajalikke meditsiinilisi ressursse käsitleva teabe koondamine ja uute tehnoloogiate kasutamise soodustamine. ð Kodanikukaitsealase kiirreageerimisvõime arendamiseks tuleks kaaluda kodanikukaitse abimissioonidel kasutatavate täiendavate sekkumismoodulite arendamist, mis koosneksid ühe või rohkema liikmesriigi ressurssidest. ï

ê2001/792 põhjendus 6

(9) Kui ühenduses toimub või ähvardab toimuda suurõnnetus, mille mõju võib olla piiriülene või tingida ühe või mitme liikmesriigi abipalve, tuleks sellest asjakohaselt teatada usaldusväärse ühise hädaolukordade side- ja infosüsteemi kaudu.

ê2001/792 põhjendus 8 (kohandatud)

(8) Kooskõlas subsidiaarsuspõhimõttega pakuks ühenduse mehhanism lisaväärtust, toetades ja täiendades riikide poliitikat vastastikuse kodanikukaitseabi valdkonnas. Kui abi taotleva liikmesriigi valmisolek adekvaatselt reageerida suurõnnetusele ei ole tema käsutuses olevate ressursside seisukohast piisav, peaks kõnealusel riigil olema võimalik tugevdada oma valmisolekut abi taotlemisega sellise ühenduse mehhanismi kaudu.

ê2001/792 põhjendus 9

ð uus

(10) Mehhanism peaks võimaldama mobiliseerida abimissioone ja lihtsustada nende koordineerimist, et tagada eelkõige inimeste, aga ka keskkonna ja vara, sealhulgas kultuuripärandi tõhusam kaitse, vähendades inimohvreid, vigastusi, varalist ja majanduslikku kahju ja keskkonnakahjustusi ning muutes sotsiaalse ühtekuuluvuse ja solidaarsuse eesmärkide saavutamise reaalsemaks. ð Tugevdatud koostöö kodanikukaitsemissioonide puhul peaks põhinema ühenduse kodanikukaitsestruktuuril, mis koosneb järelevalve- ja teabekeskusest ning ühisest hädaolukordade side- ja infosüsteemist, mida haldavad komisjon ja liikmesriikide asjaomased kontaktpunktid. Selle alusel tuleks luua raamistik, mille eesmärk on koguda hädaolukorra kohta kontrollitud teavet, edastada kõnealune teave liikmesriikidele ning jagada missioonidel saadud kogemusi. ï

ò uus

(11) Liikmesriikide kontaktpunktide ülesanne peaks olema edastada teavet (sealhulgas teavet, mis käsitleb militaarvarustust ja -võimsust) kodanikukaitseabi kättesaadavuse kohta, mida kannatanud riik on taotlenud.

(12) Asjakohaste transpordivõimaluste kättesaadavust tuleks täiustada, et toetada kiirreageerimisvõime arendamist ühenduse tasandil. Ühendus peaks toetama ja täiendama liikmesriikide panust nende transpordiressursside ühendamise ning vajaduse korral täiendavate transpordivõimaluste mobiliseerimise hõlbustamise kaudu.

(13) Suurõnnetuse sündmuskohal tegutsevate liikmesriikide päästemeeskondade logistilisi vajadusi võib tõhusamalt ja kulutasuvamalt täita abimoodulite mobiliseerimisega ühenduse tasandil. Ühendus peaks tagama, et kõnealused moodulid on võimalik kiiresti välja saata, pidades silmas kodanikukaitse abimissioonide tõhususe suurendamist mehhanismi raamistikus.

(14) Lisaks liikmesriikide pakutava kodanikukaitseabi võimalusele oleks ettevaatusabinõuna vaja täiendava abi mobiliseerimise võimalust ühenduse tasandil, eelkõige kui samasugused ohud ähvardavad mitmeid liikmesriike.

ê2001/792 põhjendus 10 (kohandatud)

(10) Isoleeritud ja äärepoolsematel piirkondadel ning mõnedel muudel ühenduse piirkondadel on sageli nende geograafilisest asendist, topograafiast ning majanduslikest ja sotsiaalsetest asjaoludest tulenevad iseärasused ja erivajadused. Neil on negatiivne mõju, sest nad takistavad abi- ja päästeressursside kasutamist, raskendades abi ja abivahendite kohaletoimetamist ja tekitades suurõnnetuse tõsise ohu korral erilisi abistamisvajadusi. Ühenduse mehhanism võimaldaks ka nendele olukordadele ja vajadustele paremini reageerida.

ê2001/792 põhjendused 11 ja 13 (kohandatud)

ð uus

(15) Seoses kodanikukaitse abimissiooniga väljaspool ühenduse territooriumi võiks Ö peaks Õ mehhanismi kasutada vahendina, mis võimaldaks lihtsustada ja toetada Ö lihtsustama ja toetama Õ meetmeid, mida ühendus ja liikmesriigid oma pädevuse piires võtavad. Abimissioone võib korraldadatakse Ö väljaspool ühenduse territooriumi Õ kas iseseisvalt või rahvusvahelise organisatsiooni juhitava operatsiooni osana, mille jaoks ühendus peaks looma suhted asjaomaste ülemaailmsete ja piirkondlike rahvusvaheliste organisatsioonidega. ð Kui ÜRO osaleb kolmandates riikides toimuvatel abimissioonidel, on tal üldine koordineeriv ülesanne. Kõnealuse mehhanismi alusel pakutavat kodanikukaitseabi tuleks koordineerida ÜRO ning muude asjakohaste rahvusvaheliste osalistega, et maksimeerida kättesaadavate ressursside kasutamist ning vältida mittevajalikku topelttööd. Kodanikukaitseabi tõhusam koordineerimine mehhanismi kaudu on eeltingimus üldise koordineerimise toetamiseks ning Euroopa tervikliku panuse tagamiseks üldisesse abiprojekti. Suurõnnetuste puhul, kui abi antakse nii mehhanismi kaudu kui ka nõukogu 20. juuni 1996. aasta määruse (EÜ) nr 1257/96 humanitaarabi kohta[20] alusel, peaks komisjon tagama ühenduse üldise reageerimise tõhususe, ühtsuse ja vastastikuse täiendavuse. ï

ê2001/792 põhjendus 12 (kohandatud)

ð uus

(16) Samuti võiks selline Ö kõnealune Õ ühenduse mehhanism kindlaksmääratavatel tingimustel olla vahendiks, mis lihtsustab ja toetab Euroopa Liidu lepingu V jaotises nimetatud kriiside ohjeldamist Ö kooskõlas nõukogu ja komisjoni 29. septembri 2003. aasta ühisdeklaratsiooniga ühenduse kodanukukaitsemehhanismi kasutamise kohta kriisiohjamise valdkonnas Õ ð ning kolmandaid riike tabanud õnnetuste puhul võib selle abil hõlbustada ja toetada ka konsulaarkoostööd. ï

ê2001/792 põhjendus 14 (kohandatud)

ð uus

(14) Sellises mehhanismis võiksid osaleda ka kKandidaatriigidkide osalemine ð ning koostöö muude kolmandate riikidega ï Ö peaksid olema võimalikud, Õð sest see suurendaks mehhanismi tõhusust ja tulemuslikkust ï .

ê2001/792 põhjendus 15 (kohandatud)

(15) Tuleb suurendada läbipaistvust ning koondada ja tugevdada mitmesuguseid olemasolevaid kodanikukaitse meetmeid asutamislepingu eesmärkide saavutamiseks.

ê2001/792 põhjendus 16

(17) Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused.[21]

ê2001/792 põhjendus 17

(17) Kasutades kõnealuse mehhanismi puhul sama komiteed kui ühenduse olemasoleva kodanikukaitsealase tegevusprogrammi puhul, tagatakse mehhanismi rakendamismeetmete järjepidevus ja vastastikune täiendavus.

ò uus

(18) Mehhanismi eesmärke, sealhulgas selliste mehhanismi toimimisest saadavat kasu nagu inimkaotuste ning kahju vähendamist, ei ole liikmesriikidel võimalik üksi piisavas ulatuses saavutada ning seepärast oleks neid kavandatud meetmete ulatuse või mõju tõttu lihtsam saavutada ühenduse tasandil. Kui suurõnnetuses kannatanud liikmesriigi reageerimisvõime ei ole piisav, peaks kõnealusel liikmesriigil olema võimalus taotleda ühenduse mehhanismilt oma kodanikukaitseressursside täiendamist. Kooskõlas EÜ asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega võib ühendus vastu võtta asjakohased meetmed. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuspõhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

ê2001/792 põhjendus 18

(19) Euroopa Ühenduse asutamislepingus ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingus ei nähta käesoleva otsuse vastuvõtmiseks ette muid volitusi peale nende, mis on sätestatud vastavalt artiklites 308 ja 203,

ê 2001/792

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

ê2001/792 (kohandatud)

ð uus

Ö I peatükkSisu ja reguleerimisala Õ

Artikkel 1

1. Käesoleva otsusega luuakse ühenduse mehhanism (edaspidi „mehhanism“), et soodustada kodanikukaitse abimissioonidel ühenduse ja liikmesriikide vahelist tugevdatud koostööd selliste suurõnnetuste või nende otsese ohu korral, mis võivad nõuda viivitamatut reageerimist.

2. Mehhanismi Ö abiga tagatud kaitse Õ eesmärk on aidata tagada Ö hõlmab Õ eelkõige inimeste, aga ka keskkonna ja vara, sealhulgas kultuuripärandi tõhusamat kaitset suurõnnetuste, s.o loodus- ð ja inimtegevuse tagajärjel asetleidvate õnnetuste, terrorismiaktide ï ning tehnoloogiliste, kiirgus- ja keskkonnõnnetuste, Ö sealhulgas tahtmatu merereostuse (edaspidi „suurõnnetused“) Õ eest nii ühenduse territooriumil kui ka väljaspool seda, Ö võttes arvesse ka ühenduse isoleeritud, äärepoolsemate ja muude piirkondade või saarte erivajadusi. Õ sealhulgas tahtmatu merereostuse korral, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2000. aasta otsuses nr 2850/2000/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse koostööraamistik juhusliku või tahtliku merereostuse valdkonnas.[22]

Mehhanism ei mõjuta Ö tohi mõjutada Õ kohustusi, mis tulenevad Euroopa Ühenduse või Euroopa Aatomienergiaühenduse asjakohastest kehtivatest õigusaktidest või kehtivatest rahvusvahelistest lepingutest.

Mehhanismi üldine eesmärk on pakkuda sellises hädaolukorras taotluse korral toetust ja hõlbustada liikmesriikide ja ühenduse korraldatud abimissioonide tõhusamat kooskõlastamist, võttes arvesse ühenduse isoleeritud, äärepoolsemate ja muude piirkondade või saarte erivajadusi.

Ö Artikkel 2 Õ

3. Mehhanism koosneb Ö vähemalt Õ järgmistest osadest ja meetmetest:

ê 2001/792

ð uus

1) hädaolukorras korraldatavate abimissioonide jaoks liikmesriikide käsutuses olevate päästemeeskondade ja muu päästeabi, väljaselgitamine, ð sealhulgas kodanikukaitset toetava kättesaadava sõjalise varustuse ja võimsuse väljaselgitamine ï, ;

ê2001/792 (kohandatud)

2) päästemeeskondade ja muu päästeabi ning hindamise- ja/või koordineerimisemeeskondade Ö eest vastutavate meeskondade Õ ekspertide koolitusprogrammi väljatöötamine ja rakendamine,;

ê 2001/792

3) töörühmad, seminarid ja katseprojektid, kus käsitletakse missioonide peamisi külgi,;

ê2001/792 (kohandatud)

4) hindamise- ja/või koordineerimisemeeskondade Ö eest vastutavate meeskondade Õ moodustamine ja vajaduse korral kohalesaatmine,;

5) Ö sellise 24 tundi ööpäevas kättesaadava ja viivitamata reageerimisvõimelise Õ järelevalve- ja teabekeskuse moodustamine ja haldamine, Ö mis on seoses kõnealuse mehhanismiga liikmesriikide ja komisjoni teenistuses; Õ

6) sellise usaldusväärse ühise hädaolukordade side- ja infosüsteemi loomine ja haldamine, Ö mis võimaldab edastada ja vahetada infot järelevalve- ja teabekeskuse ning liikmesriikide poolt selleks määratud kontaktpunktide vahel; Õ

ò uus

7) varajase hoiatamise süsteemide arendamine, et võimaldada liikmesriikide ning järelevalve- ja teabekeskuse kiiret reageerimist, võttes arvesse olemasolevate teabeallikate olemasolu;

8) transpordi, logistika ja muud liiki toetuse korra kehtestamine ühenduse tasandil;

ê2001/792 (kohandatud)

9) muu toetus Ö toetav ja täiendav Õ tegevus, näiteks abimissioonil kasutatavate ressursside veo lihtsustamise meetmed Ö mis on mehhanismi raamistikus vajalik Õ .

Artikkel 2

1. Kui ühenduses toimub või ähvardab toimuda suurõnnetus, mille mõju võib olla piiriülene või tingida ühe või mitme liikmesriigi abipalve, teatab liikmesriik, kus õnnetus toimus, sellest viivitamata:

a) nendele liikmesriikidele, keda õnnetus võib mõjutada, välja arvatud juhul, kui teatamiskohustus on juba pandud kellelegi teisele vastavalt Euroopa Ühenduse või Euroopa Aatomienergiaühenduse asjakohastele õigusaktidele või kehtivatele rahvusvahelistele lepingutele, ja

b) komisjonile, kui võib eeldada abipalve esitamist järelevalve- ja teabekeskuse kaudu, et komisjon saaks vastavalt vajadusele teavitada teisi liikmesriike ja oma pädevad talitused tööle rakendada.

2. Selline teavitamine toimub vajaduse korral side- ja infosüsteemi kaudu.

Ö II peatükk Valmisolek Õ

Artikkel 3

Et tagada suurõnnetuste korral tõhus reageerimisvõime, tuleb liikmesriikidel:

(a)1. määrata oma pädevates teenistustes, eelkõige kodanikukaitseteenistuses või muus päästeteenistuses Ö Liikmesriigid määravad Õ eelnevalt Ö oma pädevates teenistustes, eelkõige kodanikukaitseteenistuses või muus päästeteenistuses Õ kindlaks Ö need Õ päästemeeskonnad, keda saaks kasutada missiooni korraldamiseks või keda oleks võimalik luua lähetamiseks Ö ja lähetada Õ väga lühikese etteteatamisaja jooksul, üldiselt 12 tunni jooksul alates abipalve esitamisest,. võttes Ö Nad võtavad Õ arvesse asjaolu, et meeskonna koosseis peaks sõltuma suurõnnetuse liigist ja sellega seotud konkreetsetest vajadustest;.

(b)2. Ö Liikmesriigid Õ validavad eksperdid, keda võib hindamise- ja/või koordineerimisemeeskonnas Ö eest vastutavas meeskonnas Õ õnnetuskohale saata;.

ò uus

3. Liikmesriigid teevad tööd kodanikukaitsemissioonidega seotud abimoodulite arendamise suunas, mis koosnevad ühe või mitme liikmesriigi ressurssidest ning mida on võimalik pärast väga lühikest etteteatamisaega välja saata, et teostada abifunktsioonide või rahuldada esmatähtsaid vajadusi.

ê2001/792 (kohandatud)

ð uus

4. Ö Liikmesriigid kaaludavad võimalust anda vajaduse korral ka muud päästeabi, mida pädevad teenistused pakkuda suudavad, nagu konkreetses hädaolukorras rakendatavad spetsialistid ja erivarustus, ja küsida valitsusvälistelt organisatsioonidelt ja muudelt asjassepuutuvatelt organisatsioonidelt võimalikke ressursse. Õ

c)5. Ö Liikmesriigid Õ annavad anda kuue kuu jooksul alates käesoleva otsuse vastuvõtmisest kõnealuste meeskondade, ja ekspertide, ð lõigetes 1–4 osutatud missioonimoodulite ning muu missioonialase abi ï ning artikli 4 punktis e sätestatud Ö osutatud Õ meditsiiniliste ressursside kohta asjakohast teavet ja vajaduse korral ajakohastavad teavet viivitamata ajakohastada; .

d) kaaluda võimalust anda vajaduse korral ka muud päästeabi, mida pädevad teenistused pakkuda suudavad, nagu konkreetses hädaolukorras rakendatavad spetsialistid ja erivarustus, ja küsida valitsusvälistelt organisatsioonidelt ja muudelt asjassepuutuvatelt organisatsioonidelt võimalikke ressursse;

ò uus

6. Liikmesriigid võtavad meetmed, et tagada kodanikukaitseabi õigeaegne transport.

ê2001/792 (kohandatud)

e)7. Ö Liikmesriigid Õ määravad määrata käesoleva otsuse kohaldamiseks pädevad asutused ja kontaktpunktid ning teavitadavad sellest komisjoni.

Artikkel 4

1. Artiklis 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks ja meetmete rakendamiseks kKomisjon:

a) moodustab järelevalve- ja teabekeskuse, mis töötab 24 tundi ööpäevas, suudab viivitamata reageerida ja on seoses kõnealuse mehhanismiga liikmesriikide ja komisjoni teenistuses, ning haldab seda Ö loob järelevalve- ja teabekeskuse ning haldab seda Õ ;

b) loob usaldusväärse ühise hädaolukordade side- ja infosüsteemi, mis võimaldab edastada ja vahetada infot järelevalve- ja teabekeskuse ning liikmesriikide poolt selleks määratud kontaktpunktide vahel, ning haldab seda Ö loob ühise hädaolukordade side- ja infosüsteemi ning haldab seda Õ ;

ò uus

c) annab oma panuse varajase hoiatamise süsteemide arendamisse, millest saavad kasu nii liikmesriigid kui ka järelevalve- ja teabekeskus;

ê2001/792 (kohandatud)

ð uus

c)d) tagab võime mobiliseerida ja võimalikult kiiresti sündmuskohale saata väikseid ekspertide rühmi, kes:

i) hindavad olukorda liikmesriikide, järelevalve- ja teabekeskuse ning abi taotleva riigi tarvis, Ö abi taotleva riigi kodanikukaitsealaseid vajadusi, pidades silmas liikmesriikide ning mehhanismi kaudu kättesaadavat abi; Õ

ii) lihtsustavad vajaduse korral kohapealsete Ö kodanikukaitsealaste Õ abioperatsioonide koordineerimist ja teevad vajaduse korral koostööd abi taotleva riigi pädevate asutustega;

d) töötab välja koolitusprogrammi, et tõhustada kodanikukaitse abimissiooni koordineerimist, tagades artikli 3 punkti a kohaselt päästemeeskondade või artikli 3 punkti b kohaselt muu päästeabi kokkusobivuse ja vastastikuse täiendavuse ning suurendades ekspertide hindamispädevust. Programmi peaksid kuuluma ühiskursused ja -harjutused ning vahetuskava, mis võimaldaks lähetada üksikisikuid teiste liikmesriikide meeskondadesse;

e) koondab Ö ja koostab Õ teavet, mis käsitleb liikmesriikide võimet tagada seerumite ja vaktsiinide või muude vajalike meditsiiniliste ressursside tootmine ning varud, mida missioonil oleks suurõnnetuse korral võimalik kasutada, ja sisestab selle teabe infosüsteemi;

f) töötab välja mehhanismi raames korraldatud missioonidel omandatud kogemuste programmi ja levitab neid kogemusi infosüsteemi kaudu;

g) soodustab ja julgustab mehhanismi tarvis uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja kasutamist, kaasa arvatud teatamis- ja hoiatussüsteem, infovahetus, satelliittehnoloogia kasutamine ja abi otsuse tegemiseks hädaolukorra lahendamisel;

h) võtab meetmeid, et lihtsustada abimissioonil ja muu toetustegevuse käigus kasutavate ressursside vedu ð ja tagab võime mobiliseerida täiendavaid transpordivõimalusi, mis on vajalikud suurõnnetuste korral kiire reageerimise tagamiseks; ï

ò uus

i) tagab võime pakkuda ekspertidele elementaarset logistilist abi ja hõlbustada ühenduse kodanikukaitse abimissioonidel osalevate liikmesriikide meeskondadele abiks olevate logistiliste ning muude moodulite mobiliseerimist;

j) võtab mis tahes muud mehhanismi raames vajalikud toetavad ja täiendavad meetmed.

ê2001/792 (kohandatud)

2. Ö Komisjon loob koolitusprogrammi, et tõhustada kodanikukaitse abimissiooni koordineerimist, tagades artikli 3 lõikes 1 osutatud päästemeeskondade, artikli 3 lõikes 3 osutatud missioonimoodulite või vajaduse korral artikli 3 lõikes 4 osutatud muu päästeabi kokkusobivuse ja vastastikuse täiendavuse ning täiustada artikli 3 lõikes 2 osutatud ekspertide pädevust. Õ Ö Programmi peavad kuuluma ühiskursused ja -õppused ning vahetuskava, mille kaudu oleks võimalik lähetada üksikisikuid teiste liikmesriikide meeskondadesse. Õ

Ö III peatükk Reageerimine Õ

Ö Artikkel 5 Õ

1. Ö Kui ühenduses toimub või võib toimuda suurõnnetus, mille mõju on või võib olla piiriülene, teatab liikmesriik, kus õnnetus toimus, sellest viivitamata komisjonile ja nendele liikmesriikidele, keda kõnealune õnnetus võib mõjutada. Õ

Ö Esimest lõiku ei kohaldata juhul, kui teatamiskohustus on juba pandud kellelegi teisele vastavalt Euroopa Ühenduse või Euroopa Aatomienergiaühenduse asjakohastele õigusaktidele või kehtivatele rahvusvahelistele lepingutele. Õ

2. Ö Ühenduse territooriumil toimuva suurõnnetuse või selle ohu puhul, millega seoses võivad üks või mitu liikmesriiki taotleda abi, teatab liikmesriik, kus õnnetus toimus, viivitamata komisjonile, millal võib järelevalve- ja teabekeskuse kaudu esitatavat abitaotlust oodata, et võimaldada komisjonil vajaduse korral teavitada sellest muid liikmesriike ning oma pädevad asutused tööle rakendada. Õ

3. Ö Selline teavitamine toimub vajaduse korral ühise hädaolukordade side- ja infosüsteemi kaudu. Õ

Artikkel 56

1. Kui Ö suurõnnetus Õ hädaolukord tekib ühenduse territooriumil, võib liikmesriik võimalikult täpset taotlust esitades paluda abi Ö järelevalve- ja teabekeskuse või otse muude liikmesriikide kaudu. Taotlus peab olema võimalikult täpne. Õ

Ö Artikkel 7 Õ

a) teistelt liikmesriikidelt järelevalve- ja teabekeskuse kaudu, mispuhul komisjon Ö Kui taotlus esitatakse järelevalve- ja teabekeskuse kaudu, siis Õ pärast taotluse saamist nõuetekohaselt ja viivitamata Ö komisjon Õ:

(1) edastab taotluse teiste muude liikmesriikide Ö tegutsevatele Õ kontaktpunktidele,

(2) hõlbustab meeskondade, ekspertide Ö , moodulite Õ ja muu päästeabi mobiliseerimist,

ê 2001/792

(3) kogub hädaolukorra õnnetuse kohta kontrollitud teavet ja edastab selle liikmesriikidele. või

ê2001/792 (kohandatud)

ð uus

b) suunab selle otse teistele liikmesriikidele.

Ö Artikkel 8 Õ

21. Liikmesriik, kellele abitaotlus on adresseeritud, otsustab viivitamata, kas tal on võimalik taotletavat abi anda, ja teatab sellest kas järelevalve- ja teabekeskuse kaudu või otse abi taotlevale liikmesriigile ja seejärel sõltuvalt asjaoludest ka keskusele, täpsustades võimaliku abi ulatuse ja tingimused. ð Kui liikmesriik teavitab taotluse esitanud liikmesriiki otse, teavitab ta sellest ka järelevalve- ja teabekeskust. ï

32. Abi taotlev liikmesriik vastutab abimissioonide juhtimise eest. Abi taotleva liikmesriigi asutused näevad ette suunised ja vajaduse korral päästemeeskondadele usaldatud ülesannete ulatuse., laskumata nende läbiviimist käsitlevatesse üksikasjadesse, mis Ö Kõnealuste ülesannete läbiviimise üksikasjad Õ kuuluvad abi andva liikmesriigi määratud vastutava isiku pädevusse.

43. ÖKui Õ aAbi taotlev liikmesriik võib palubda, et Ö pääste Õmeeskonnad juhiksid missiooni tema nimel, mispuhul püüavad liikmesriikide ja ühenduse meeskonnad püüavad oma missioone koordineerida.

54. Ö Kui Õ hHindamise- ja/või koordineerimise Ö eest vastutavad Õ meeskondnad Ö saadetakse välja, Õ peaks peavad Ö nad Õ hõlbustama päästemeeskondade koordineerimist ja tegema vajaduse korral koostööd abi taotleva liikmesriigi pädevate asutustega.

Artikkel 96

1. Artikli 5 sätteid Ö Väljaspool ühenduse territooriumi toimuva suurõnnetuse puhul Õ võib taotluse korral Ö artikleid 6, 7 ja 8 Õ rakendada Ö kohaldada Õ ka väljaspool ühenduse territooriumi korraldatavate Ö kodanikukaitse Õ abimissioonide suhtes.

ê 2001/792

Selliseid missioone võib korraldada kas iseseisva abimissioonina või rahvusvahelise organisatsiooni juhitava missiooni osana.

Mehhanismi raames väljaspool ühenduse territooriumi hädaolukorras korraldatava abimissiooni koordineerimise tagab Euroopa Liidu Nõukogu eesistujaks olev liikmesriik.

ò uus

Õnnetuste puhul, millega seoses antakse abi nii mehhanismi kui ka nõukogu 20. juuni 1996. aasta määruse (EÜ) nr 1257/96 humanitaarabi kohta alusel, tagab komisjon ühenduse üldise reageerimise tõhususe, ühtsuse ja vastastikuse täiendavuse.

2. Euroopa Liidu Nõukogu eesistujaks olev liikmesriik (eesistujariik) teeb kodanikukaitse abimissioonide asjakohase poliitilise koordineerimise saavutamiseks koostööd kannatanud kolmanda riigiga eelkõige suurõnnetuse esimestes etappides.

Eesistujariik võib vajaduse korral taotleda, et mõni muu liikmesriik võtab endale kas osalise või täieliku vastutuse kõnealuse poliitilise koordineerimise eest või ta võib taotleda abi komisjonilt.

3. Kui lõikes 1 osutatud kodanikukaitseabiga reageeritakse järelevalve- ja teabekeskuse kaudu esitatud taotlusele, tagab komisjon koostöös eesistujariigiga missiooni tegevuse koordineerimise peakorterite tasandil. Komisjon võib koostöös eesistujariigiga määrata koordineerimismeeskonna, et tagada tegevuse koordineerimine ELi kodanikukaitseabi missiooni sündmuskohal.

Tegevuse koordineerimine hõlmab koordineerimist kannatanud riigiga ning ÜRO kohalviibimise korral ka temaga.

4. Kõik liikmesriigid, kes pakuvad lõikes 1 osutatud kodanikukaitseabi vastusena järelevalve- ja teabekeskuse edastatud taotlusele, teevad viimasega koostööd, et võimaldada lõikes 3 osutatud koordineerimist ning tagada ühenduse terviklik panus üldisesse abiprojekti.

Artikkel 10

Komisjon võib toetada ja täiendada liikmesriikide pakutavat kodanikukatseabi järgmistel viisidel:

1) hõlbustades liikmesriikide transpordiressursside koondamist;

2) mobiliseerides täiendavad transpordivõimalused, mis on vajalikud kiire reageerimise tagamiseks ning mis ei ole muidu kõnealuse mehhanismi kaudu kättesaadavad;

3) mobiliseerides täiendava abi, mis ei ole muidu kõnealuse mehhanismi kaudu kättesaadav ning mis on kõnealuse mehhanismiga pakutava kodanikukaitsealase reageerimise tõhususe tagamiseks vajalik;

4) hõlbustades logistiliste ning muude moodulite mobiliseerimist, mis abistavad sündmuskohal liikmesriikide päästemeeskondi.

ê2001/792 (kohandatud)

Ö IV peatükk Lõppsätted Õ

Artikkel 117

Mehhanismis võivad osaleda Ö kandidaatriigid Õ :

- Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriigid Euroopa lepingutes, nende lisaprotokollides ja vastava assotsiatsiooninõukogu otsustes kehtestatud tingimustel,

- Küpros, Malta ja Türgi nende riikidega sõlmitavate kahepoolsete lepingute alusel.

ò uus

Muud kolmandad riigid võivad kõnealuse mehhanismiga hõlmatud tegevuses osaleda, kui see on vastavate lepingute alusel lubatud.

ê2001/792 artikkel 3 (kohandatud)

Ö Artikkel 12 Õ

Ö Liikmesriigid määravad käesoleva otsuse kohaldamiseks pädevad asutused ja kontaktpunktid ning teavitavad sellest komisjoni. Õ

ê2001/792 (kohandatud)

Artikkel 138

1. Komisjon rakendab mehhanismiga seotud meetmed artikli 9 lõikes 2 sätestatud korras.

2. Samuti Komisjon kehtestab komisjon artikli 9 lõikes 3 14 lõikes 2 sätestatud korras ühiseeskirjad, Ö rakenduseeskirjad Õ , mis käsitlevad eelkõige järgmisi küsimusi:

a)1) Ö artikliga 3 ettenähtud Õ ressursid, mida on vastavalt artiklile 3 võimalik abimissioonidel kasutada;

b)2) artikli 2 lõikega 5 Ö ettenähtud Õ järelevalve- ja teabekeskus vastavalt artikli 4 punktile a;

c)3) artikli 2 lõikega 6 Ö ettenähtud Õ ühine hädaolukordade side- ja infosüsteem vastavalt artikli 4 punktile b;

d)4) artikli 2 lõikega 2 Ö ettenähtud Õ hindamise- ja/või koordineerimisemeeskonnad Ö eest vastutavad meeskonnad Õ vastavalt artikli 4 punktile c, sealhulgas ekspertide valiku kriteeriumid;

e)5) artikli 2 lõikega 2 Ö ettenähtud Õ koolitusprogramm vastavalt artikli 4 punktile d;

f)6) artikli 4 lõike 1 Ö punkti e Õ Ö kohane Õ meditsiinilisi ressursse käsitlev teave vastavalt artikli 4 punktile e;

g)7) 8. juuli 1991. aasta resolutsiooni alusel Ö artiklite 6, 7 ja 8 kohased Õ ühenduse territooriumil korraldatavad missioonid ja vastavalt artikli 6 9 Ö kohased Õ väljaspool ühenduse territooriumi korraldatavad missioonid;

ò uus

8) artikliga 10 ettenähtud täiendav toetus ühenduse tasandil.

ê2001/792 (kohandatud)

Artikkel 149

1. Komisjoni abistab otsuse 1999/847/EÜ artikli 4 lõikes 1 alusel loodud komitee Ö , mis on loodud nõukogu määruse, millega kehtestatakse suurõnnetustele kiirreageerimise ja nendeks valmisoleku rahastamisvahend, kohta tehtud ettepaneku artikli 13 alusel Õ .

ê 2001/792

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 ettenähtud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

32. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 ettenähtud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

43. Komitee kehtestab oma töökorra.

ê2001/792 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 1510

Komisjon hindab käesoleva otsuse rakendamist Ö kohaldamist Õ iga kolme aasta järel alates selle jõustumisest ð teatavakstegemisest ï ja edastab hindamistulemused koos otsuse muutmise võimalike ettepanekutega Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Ö Vajaduse korral kuuluvad hindamistulemuste juurde kõnealuse otsuse muutmiseks tehtavad muudatused. Õ

Artikkel 11

Käesolev otsus jõustub 1. jaanuaril 2002.

ê

Artikkel 16

Otsus 2001/792/EÜ, Euratom tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele käsitatakse viidetena käesolevale otsusele ning neid tuleb lugeda lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.

ê 2001/792

Artikkel 1712

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

[…]

Nõukogu nimel

eesistuja

ñ

LISA

Vastavustabel

Nõukogu otsus 2001/792/EÜ, Euratom | Käesolev otsus |

Artikli 1 lõige 1 | Artikli 1 esimene lõik |

Artikli 1 lõike 2 esimene lause | Artikli 1 teine lõik |

Artikli 1 lõike 2 teine lause | Artikli 1 kolmas lõik |

Artikli 1 lõike 2 kolmas lause | – |

Artikli 1 lõike 3 esimene taane | Artikli 2 punkt 1 |

Artikli 1 lõike 3 teine taane | Artikli 2 punkt 2 |

Artikli 1 lõike 3 kolmas taane | Artikli 2 punkt 3 |

Artikli 1 lõike 3 neljas taane | Artikli 2 punkt 4 |

Artikli 1 lõike 3 viies taane | Artikli 2 punkt 5 |

Artikli 1 lõike 3 kuues taane | Artikli 2 punkt 6 |

– | Artikli 2 punkt 7 |

– | Artikli 2 punkt 8 |

Artikli 1 lõike 3 seitsmes taane | Artikli 2 punkt 9 |

Artikkel 2 | Artikkel 5 |

Artikli 3 punkt a | Artikli 3 lõige 1 |

Artikli 3 punkt b | Artikli 3 lõige 2 |

– | Artikli 3 lõige 3 |

Artikli 3 punkt c | Artikli 3 lõige 5 |

Artikli 3 punkt d | Artikli 3 lõige 4 |

– | Artikli 3 lõige 6 |

Artikli 3 punkt e | Artikli 3 lõige 7 ja artikkel 12 |

Artikli 4 punkt a | Artikli 4 lõike 1 punkt a |

Artikli 4 punkt b | Artikli 4 lõike 1 punkt b |

– | Artikli 4 lõike 1 punkt c |

Artikli 4 punkt c | Artikli 4 lõike 1 punkt d |

Artikli 4 punkt d | Artikli 4 lõige 2 |

Artikli 4 punkt e | Artikli 4 lõike 1 punkt e |

Artikli 4 punkt f | Artikli 4 lõike 1 punkt f |

Artikli 4 punkt g | Artikli 4 lõike 1 punkt g |

Artikli 4 punkt h | Artikli 4 lõike 1 punkt h |

– | Artikli 4 lõike 1 punkt i |

– | Artikli 4 lõike 1 punkt j |

Artikli 5 lõike 1 sissejuhatav osa | Artikkel 6 |

Artikli 5 lõike 1 punkt a | Artikkel 7 |

Artikli 5 lõike 1 punkt b | Artikkel 6 |

Artikli 5 lõige 2 | Artikli 8 lõige 1 |

Artikli 5 lõige 3 | Artikli 8 lõige 2 |

Artikli 5 lõige 4 | Artikli 8 lõige 3 |

Artikli 5 lõige 5 | Artikli 8 lõige 4 |

Artikli 6 esimene lõik | Artikli 9 lõige 1 |

Artikli 6 teine lõik | Artikli 9 lõiked 2–4 |

– | Artikkel 10 |

Artikkel 7 | Artikli 11 esimene lõik |

– | Artikli 11 teine lõik |

Artikli 8 lõige 1 | – |

Artikli 8 lõike 2 punkt a | Artikli 13 punkt 1 |

Artikli 8 lõike 2 punkt b | Artikli 13 punkt 2 |

Artikli 8 lõike 2 punkt c | Artikli 13 punkt 3 |

Artikli 8 lõike 2 punkt d | Artikli 13 punkt 4 |

Artikli 8 lõike 2 punkt e | Artikli 13 punkt 5 |

Artikli 8 lõike 2 punkt f | Artikli 13 punkt 6 |

Artikli 8 lõike 2 punkt g | Artikli 13 punkt 7 |

– | Artikli 13 punkt 8 |

Artikli 9 lõige 1 | Artikli 14 lõige 1 |

Artikli 9 lõige 2 | – |

Artikli 9 lõige 3 | Artikli 14 lõige 2 |

Artikli 9 lõige 4 | Artikli 14 lõige 3 |

Artikkel 10 | Artikkel 15 |

– | Artikkel 16 |

Artikkel 11 | – |

Artikkel 12 | Artikkel 17 |

[1] KOM(2005) 137, 20.4.2005.

[2] SEK(2005) 1406, 8.11.2005.

[3] Vastuseks sellele võttis komisjon 20. aprillil 2005 vastu teatise „ELi katastroofidele ja kriisidele reageerimise võime tugevdamine kolmandates riikides“, KOM(2005) 153 ning teatise „Ühenduse kodanikukaitse mehhanismi parandamine“, KOM(2005) 137.

[4] EÜT L 327, 21.12.1999, lk 53.

[5] EÜT L 297, 15.11.2001, lk 7.

[6] Need riigid on Bulgaaria, Rumeenia, Island, Liechtenstein ja Norra.

[7] Vt ka 6. aprilli 2005. aasta dokument KOM(2005) 113 ning 20. aprilli 2005. aasta dokumendid KOM(2005) 137 ja KOM(2005) 153.

[8] 8. novembri 2005. aasta dokumendi SEK(2005)1406 lõplik 5. jagu.

[9] Erinevuste kohta ühenduse kodanikukaitseabi ja EÜ humanitaarabi vahel vt komisjoni 20. aprilli 2005. aasta teatise KOM(2005) 137 jagu 1.4.

[10] ELT C […], […], lk […].

[11] ELT C […], […], lk […].

[12] ELT C […], […], lk […].

[13] ELT C […], […], lk […].

[14] EÜT L 297, 15.11.2001, lk 7.

[15] EÜT L 198, 27.7.1991, lk 1.

[16] EÜT L 326, 3.12.1998, lk 1.

[17] EÜT L 326, 3.12.1998, lk 1.

[18] Nõukogu 9. detsembri 1999. aasta otsus 1999/847/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse kodanikukaitsealane tegevusprogramm (EÜT L 327, 21.12.1999, lk 53).

[19] EÜT L 332, 28.12.2000, lk 1.

[20] EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

[21] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[22] EÜT L 332, 28.12.2000, lk 1.