52006IP0243

P6_TA(2006)0243

Energiatõhusus (Roheline raamat)

Euroopa Parlamendi resolutsioon energiatõhususe rohelise raamatu kohta ehk kuidas saavutada vähemaga rohkem (2005/2210(INI))

Euroopa Parlament,

- võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut energiatõhususe kohta ehk kuidas saavutada vähemaga rohkem (KOM(2005)0265);

- võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/91/EÜ ehitiste energiatõhususe kohta [1];

- võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta direktiivi 2004/8/EÜ soojus- ja elektrienergia koostootmise stimuleerimiseks siseturu kasuliku soojuse nõudluse alusel [2] (koostootmise direktiiv);

- võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2005. aasta direktiivi 2005/32/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiat tarbivate toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks [3];

- võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiivi 2006/32/EÜ, mis käsitleb energia lõpptarbimise tõhusust ja energiateenuseid [4];

- võttes arvesse nõukogu 22. septembri 1992. aasta direktiivi 92/75/EMÜ kodumasinate energia ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses [5];

- võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007-2013) (KOM(2005)0119) (seitsmes raamprogramm);

- võttes arvesse oma 14. märtsi 2001. aasta resolutsiooni komisjoni teatise kohta nõukogule, Euroopa Parlamendile, Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele - energiatõhususe parandamise tegevuskava Euroopa Ühenduses [6];

- võttes arvesse oma 6. juuli 2000. aasta resolutsiooni energiaturgude liberaliseerimise seisundit käsitleva komisjoni teise aruande kohta nõukogule ja Euroopa Parlamendile [7];

- võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

- võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ja majandus- ja rahanduskomisjoni, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi (A6-0160/2006),

A. arvestades, et energiatõhusus on tarnitud energia ja kasutatud energia suhe;

B. arvestades, et energiatarbimine on ajalooliselt olnud seotud majanduskasvuga ning energiatõhususe paranemine toob kaasa energiatarbimise ja majandustoodangu vahelise positiivse korrelatsiooni katkemise, parandades seega majanduse energiaintensiivsust;

C. arvestades, et energia säästmine võib tuleneda energiatõhususe parandamisest;

D. arvestades, et energiatõhusus on kõige ulatuslikum, kiirem ja odavam vastus neile väljakutsetele, mis on seotud energiakindluse, kasvava ja muutliku energiahinna ja keskkonnaprobleemidega;

E. arvestades, et energiatarbimine on ELis kasvanud keskmiselt 1% aastas ja energiaintensiivsus on viimase 35 aastaga vähenenud kolmandiku võrra, ent viimasel ajal on see määr järsult langenud;

F. arvestades, et komisjoni arvestuste kohaselt, milles ei ole arvesse võetud praegust ja ka tulevast kõrget energiahinda, oleks ELil võimalik kulutasuvalt kokku hoida 20% oma praegusest energiatarbimisest;

G. arvestades, et energiaintensiivsuse vähenemisega ei kaasne SKT kasvu aeglustumine;

H. arvestades, et energiatõhusus aitab oluliselt kaasa ELi konkurentsivõime ja tööhõive suurendamisele ning Lissaboni eesmärkide saavutamisele;

I. arvestades, et hinnanguliselt ulatub energiatarbimise brutoväärtus ehitistes 27%-ni, transpordis 20%-ni ja tööstuses 18%-ni kogutarbimisest;

J. arvestades, et 2004. aastal oli 25 liikmesriigiga ELis energia lõpptarbimisest 28% tööstussektoris, 31% transpordis ja 41% ehitistes;

K. arvestades, et elektrienergia ülekande- ja jaotuskaod moodustavad keskmiselt 10-12%, sõltuvalt tarnija ja tarbija vahemaast, samas on kütte ülekande- ja jaotuskaod suuremate erinevustega ning sõltuvad mitte üksnes vahemaast, vaid ka soojusisolatsioonist;

L. arvestades, et kogu ELi hõlmav ühtlustatud ja mittebürokraatlik võrdlusuuringute süsteem võib olla kasulik vahend energiatõhususe kasvu mõõtmiseks;

M. arvestades, et jõus on mitmed energiatõhusust käsitlevad õigusaktid, mis juba oma mõju avaldavad, ja ühe aasta jooksul tuleb veel üks õigusakt üle võtta, samuti peavad liikmesriikide esimesed riiklikud energiatõhususe tegevuskavad olema esitatud 1. juuniks 2007;

N. arvestades, et olemasolevate direktiivide korrektne ülevõtmine aitab oluliselt kaasa energiatõhususe parandamisele, vähendades seega meie majanduse energiaintensiivsust kulutasuval viisil;

O. arvestades lisaks, et kulutasuvuse arvutamisel tuleb arvesse võtta tegevusetuse kulusid ning varajastest meetmetest ja innovatsioonist, samuti tehnoloogia rakendamise kogemustest tulenevat oodatavat majanduslikku kasu, mis alandab vähendamise kulusid;

P. arvestades, et puudub raamdirektiiv transpordi energiatõhususe kohta;

Q. arvestades, et finantsraamistikku käsitlevas uues kokkuleppes on teadus- ja arendustegevuse eelarvet tunduvalt vähendatud;

R. arvestades, et sellised energiatõhusad seadmed ja tehnoloogiad, nagu lambid, liikumistundlikud valguslülitid, soojapumbad, kaugjuhitavad kõrgtehnoloogilised mõõtesüsteemid, gaasikatelde lisaseadmed ning energiateenused on küll tarbijatele kättesaadavad, kuid selliste kaupade ja teenuste turuosa ei ole märkimisväärne, kuigi Lissaboni strateegia paneb suurt rõhku ettevõtete asutamise toetamisele keskkonnasäästlikumate tehnoloogiate valdkonnas, nähes selles tööhõive potentsiaalset uut allikat;

S. arvestades, et ambitsioonikas energiatõhususe poliitika on vajalik, et täita lünk tehniliste võimaluste ja nende tegeliku kasutamise vahel;

T. arvestades, et tööstuse kohustust aidata kaasa energiatõhususe parandamisele ja süsinikdioksiidi heite vähendamisele tuleb vaadelda kõrgete efektiivsusstandardite ja heitenormidega tootmise toetamise ning innovaatiliste tehnoloogiate arendamise taustal;

U. arvestades, et paljud tarbijad tunnevad, et neil ei ole vajalikku teavet tõhusa energiatarbimise ja tegeliku energiakulu kohta, kuid nad oleksid valmis oma harjumusi vastavalt muuta, kui neile pakutaks erinevaid tariife ja kui nad üldise märgistussüsteemi abil saaksid nõuetekohast teavet seadmete ja sõidukite energiatõhususe kohta;

V. arvestades, et EL peab 2020. aastaks saama kõige säästvamaks ja energiatõhusamaks majanduseks maailmas;

W. arvestades, et energiatõhususe vallas tuleb teha tihedat koostööd Euroopa, riiklikul, kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning kõikide asjaomaste huvirühmade ja sõltumatute ekspertide vahel;

1. nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid täielikult Euroopa direktiivid energiatõhususe valdkonnas, eelkõige need, mis käsitlevad ehitiste energiatõhusust, soojus- ja elektrienergia koostootmise stimuleerimist, energiaturgude liberaliseerimist ning energia lõpptarbimise tõhusust ja energiateenuseid;

2. palub komisjonil tagada, et liikmesriigid rakendaksid täielikult kõik olemasolevad ELi õigusaktid energiavaldkonnas; soovitab kiirendada institutsioonide jaoks rikkumismenetlus, et saavutada usaldusväärsus Euroopa õigusaktide jõustamisel;

3. tuletab meelde, et kui liikmesriigid täidaksid täielikult olemasolevaid ELi õigusakte, oleks juba saavutatud 50% ELi eesmärgist säästa 2020. aastaks 20% energiast;

4. kutsub komisjoni üles esitama selget ja kättesaadavat teavet ELi energiadirektiivide rakendamise olukorra kohta ning palub komisjonil avaldada kord kuus ajakohastatud teavet energia ja transpordi peadirektoraadi koduleheküljel;

5. palub komisjonil analüüsida erinevate õigusaktide (nt direktiivid, mis käsitlevad saastekvootidega kauplemist, suuri põletusseadmeid, saastuse kompleksset vältimist ja kontrolli, soojuse ja elektri koostootmist jne) koosmõju energiatõhususe edendamisel ja selle mõju asjaomastele sektoritele;

6. palub komisjoni neil juhtudel, kui komisjonil on võimalik tegutseda kehtivate direktiivide alusel komiteemenetluse raames, teha seda kohe; juhib seoses sellega tähelepanu komisjoni poolt direktiivi 2005/32/EÜ raames võetud kohustusele võtta vastu 2007. aasta maiks nn rakendusmeetmed nende tooterühmade jaoks, millel on suur potentsiaal vähendada kulutasuvalt kasvuhoonegaaside heidet;

7. ootab huviga komisjoni energiatõhususe tegevuskava ning pöörab erilist tähelepanu sellele, et tagada tegevuskava kooskõla eelnevate õigusaktidega;

8. kutsub komisjoni üles esitama Euroopa energiatõhususe tegevuskavas erinevaid energiatõhususe stsenaariume, et selgitada eelkõige välja mõjud energiakasutusele, energiavalikule ja süsinikdioksiidi vähendamisele;

9. juhib tähelepanu asjaolule, et nafta hind, millel rohelise raamatu 20%line energia kokkuhoiu eesmärk põhineb, on nüüdseks märgatavalt tõusnud ja selle tulemusel on oluliselt suurenenud ka energiatõhususe meetmete kulutasuvus; kutsub seetõttu komisjoni üles kokkuhoiueesmärki vastavalt suurendama;

10. kutsub komisjoni üles esitama energiatõhususe tegevuskavas ettepanekuid võtmaks praktilisi meetmeid nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil;

11. kutsub komisjoni üles esitama ühtset strateegiat energiavarude kaitseks, energiatõhususe suurendamiseks ja taastuvate energiaallikate propageerimiseks; arvab, et erinevad poliitikavaldkonnad peaksid selles küsimuses üksteist täiendama ja et tarbijatel on sageli võimatu ELi tasandil esitatud arvukate algatuste, eeskirjade ja kavade eesmärke mõista;

12. on arvamusel, et investeeringute suurendamine taastuvatesse energiaallikatesse ja energiasäästmise tehnoloogiatesse on otsustavalt tähtis, kuna need on peamised energianõudluse vähendamise, kliimamuutuse vastase võitluse ja energiavarustuse tagamise vahendid, ning et EL saaks suurt kasu ka nende tehnoloogiate eksportimisest riikidesse, mille energiatarbimise oodatav järsk kasv sunnib neid keskkonnasäästlikesse tehnoloogiatesse märkimisväärseid summasid investeerima; seetõttu nõuab, et seitsmenda raamprogrammiga tagataks märkimisväärsed vahendid nende tehnoloogiate jaoks;

13. kutsub komisjoni üles tihedas koostöös liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga ning igati teaduslikke ja majanduslikke fakte arvesse võttes seadma ambitsioonikat, kuid realistlikku eesmärki suurendada energiatõhusust 2020. aastaks vähemalt 20% võrra ning kavandama erinevate sektorite jaoks individuaalseid eesmärke, võttes arvesse liikmesriikide olusid ja varasemaid saavutusi ning nende võimet kohaldada tulevasi õigusakte või kehtivaid õigusakte, mis vajavad veel rakendamist;

14. rõhutab, et direktiivis 2006/32/EÜ sätestatud eesmärk 9% üheksa aastaga saab olla ainult miinimumeesmärk; rõhutab samuti, et säästueesmärk igas riigis, olenemata erinevatest suundumustest, on selgelt üle ühe protsendipunkti aastas; näeb vajadust nõuda suuremat energiasäästu, kui energiakasutus eeldatavalt jätkuvalt kasvab;

15. soovib, et komisjon hindaks aruteluks välja pakutud ettepanekute mõju, mis puudutavad ebasoodsamas olukorras olevaid ühiskonnaliikmeid; märgib, et eelkõige võivad teatavad maksudega seotud ettepanekud koormata selliseid inimesi ebaproportsionaalselt;

16. rõhutab, et liikmesriigid peavad vastu võtma ambitsioonikatel ja realistlikel kohustuslikel iga-aastastel eesmärkidel põhinevad riiklikud energiatõhususe tegevuskavad; kutsub liikmesriike üles tagama riikliku ja kohaliku taseme rakendusasutuste ja programmide piisavat rahastamist;

17. soovitab komisjonil läbi viia mõju hindamise energiatõhususe kasvu kontrollisüsteemi juurutamise halduskulude kohta; usub, et tasuvuspõhimõtet tuleks kohaldada iga energiatõhusust käsitleva õigusloomega seotud algatuse suhtes, ning arvesse tuleb võtta globaalse soojenemise ja energiaga varustamise ebakindluse majanduslikke kulusid, pidades silmas, et energiatõhusus on oluline süsinikdioksiidi heite vähendamisel ja varustuskindluse suurendamisel;

18. soovitab komisjonil süstemaatiliselt hinnata loodetud kasu ja liigitada kavandatud meetmed eelistuse järjekorras, pidades esmatähtsaks neid valdkondi ja algatusi, kus olulisi tulemusi on võimalik saavutada otsekohe ning andes sellega positiivse näite liikmesriikidele ja nende kodanikele; on seisukohal, et see peaks kajastuma ka riiklikes tegevuskavades;

19. leiab, et ka kohalikke energia- ja keskkonnaasutusi tuleb rahaliselt toetada, luues energiatõhususfondi, mis on eelkõige suunatud projektidele ja programmidele, mida viiakse läbi liikmesriigi eri osades; leiab, et lisaks sellele on oluline soodustada ja tutvustada professionaalsete toetajate ja ekspertide rolli, kellel on ulatuslikud teadmised energeetikas ja sellega seotud tehnoloogias ning palju kontakte asjaomastes erinevates sektorites ning kes saavad olla vahendajaks riiklike haldusasutuste ja selle sektori investorite vahel;

20. on seisukohal, et tuleks kaaluda kohaliku ja piirkondliku tasandi kaasamist ühtekuuluvus- ja struktuurifondide tegevuse planeerimisel, ning lisaks tuleks erilist tähelepanu pöörata kohaliku ja piirkondliku tasandi osalusele Euroopa Liidu toetusprogrammides, eriti kui programm "Arukas energeetika - Euroopa" lülitatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi;

21. kutsub komisjoni üles energiatõhususe meetmeid läbi vaatama, et tagada tarbijate nõustumine nendega ja keskenduda ainult neile meetmetele, mille kasulikkus ilmneb võimalikult kiiresti;

22. nõuab, et kõigi rakendatavate meetmete puhul arvestatakse nende mõju väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) ja nende konkurentsivõimele; rõhutab VKEde olulist rolli energiatõhususe võimaluste rakendamisel tööstuses; mõistab, et VKEdel võib olla raskusi Euroopa õigusaktides nõutud energiatõhususe meetmete rakendamisel; kutsub komisjoni üles pöörama sellele küsimusele erilist tähelepanu ning abistama neid selles vallas tehniliste ja majanduslike võimaluste piires nii ühenduse abi vormis kui ka VKEde sihipärase nõustamise ja võrgustike loomise kaudu, et soodustada VKEde juurdepääsu teabele ja võimaldada neil mõttevahetust parimate olemasolevate tehnoloogiate ja tavade üle;

23. märgib vajadust toetada jõupingutusi tõsta energiatõhusust, kasutades riiklikke vahendeid; leiab, et riiklik rahastamine peaks olema lubatud ainult siis, kui see on väga oluline, eriti meetmete algetapis, pärast mida tuleks riiklik rahastamine lõpetada ja turumehhanismidega asendada;

24. on teadlik sellest, et liikmesriikidel võib olla raskusi, et tagada mitmete energiatõhususe kulutasuvate meetmete rakendamise rahastamine, põhjuseks nende meetmete eelkulud, eriti eluasemesektoris; kutsub seetõttu komisjoni üles tagama, et Euroopa Regionaalarengu Fondi raames eraldatakse elusasemesektorile piisavalt struktuurivahendid, ja tagama vähemalt, et liikmesriigid saaksid kasutada kuni 10% kõigist Euroopa Regionaalarengu Fondi rahalistest vahenditest, mis on mõeldud eluasemesektoris energiatõhususe parandamiseks;

25. jääb seisukohale, et energiaturgude liberaliseerimise lõpuleviimine on hädavajalik konkurentsivõime suurendamiseks, energiahinnaga seotud küsimuste lahendamiseks ning varustuskindluse ja energiatõhususe parandamiseks, seetõttu kutsub komisjoni üles intensiivsemalt kontrollima ja soodustama liberaliseerimisprotsessi elluviimist liikmesriikides, kuid toetab tasakaalustatuma raamistiku loomist, soodustamaks investeeringuid innovatsiooni ja konkurentsivõime parandamiseks; märgib, et sellises raamistikus on vaja parandada liikmesriikide ja ELi normatiivset suutlikkust;

26. on veendunud, et majanduslikud stiimulid ja rahastamisvahendid on uutesse energiatoodetesse ja -teenustesse uute investeeringute soodustamisel otsustava tähtsusega; usub, et finantsstiimulite eesmärk peaks seetõttu olema täpselt ja selgelt sätestatud, pidades muuhulgas silmas Euroopa toodete ja teenuste konkurentsivõimet;

27. kutsub komisjoni üles edendama õiguskeskkonda, mis toetab täielikult ja soodustab nende kõrge efektiivsusega käitiste täielikku potentsiaali, kus toimub soojus- ja elektrienergia koostootmine eelkõige tööstuslikuks kasutamiseks, samuti vastavaid väikerajatisi VKEde jaoks, ning palub liikmesriikidel rakendada koostootmise direktiivi selliselt, et selles kajastuks realistlik ja majanduslikult teostatav lähenemisviis ning välditaks tõkete loomist sedalaadi investeeringuteks; kutsub liikmesriike lisaks üles täielikult kasutama ja laiendama olemasoleva tehnoloogia rakendamist - kaasa arvatud jahutamise, soojuse ja elektri (trigeneration) koostoomine -, mis kasutab praegu raisku mineva energia tööstuses ja energiatootmises;

28. on seisukohal, et fiskaalmeetmed oleksid tulemuslikud stiimulina, mitte hirmutusvahendina ning neid tuleks kasutada ühe vahendina, et soodustada energiatõhusust ja kiirendada energiatõhusate lahenduste kasutuselevõttu; rõhutab, et ka maksusüsteemis peaks kehtima "saastaja maksab" põhimõte;

29. on seisukohal, et maksustamisel on energiatõhususe edendamisel tähtis osa; on veendunud vajaduses teha jõupingutusi tagamaks, et liikmesriikide maksusüsteemid soosiksid energiatõhusaid tegevusi;

30. arvab, et mitmepoolsed pangad ja avalikud finantsasutused peaksid looma energiatõhususfondi, mis annaks raha energiatõhususprojektidele; on seisukohal, et energiatõhususe eesmärgid tuleks kaasata ka teistesse poliitikavaldkondadesse, eelkõige fiskaalpoliitikasse, transpordi- ja ühtekuuluvuspoliitikasse; on veendunud, et tuleb edendada uuenduslikke rahastamiskavasid ja lepingulisi vahendeid, nagu mikrokrediit ning eraettevõtete ja omavalitsuste ühisettevõtted, et kaasata aktiivselt kohalikud partnerid ja otsustajad;

31. nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid täies mahus koostootmise direktiivi, et realiseerida soojus- ja elektrienergia koostootmisest tulenev tohutu energiasäästupotentsiaal, ning nõuab selle direktiivi täiendamiseks Euroopa koostootmisalgatust, et tagada lähiaastatel selged ja nähtavad tulemused; on seisukohal, et koostootmise edendamisele tuleks rõhku panna kõikides asjaomastes ELi poliitikavaldkondades, nagu keskkonna-, teadus-, haridus-, konkurentsi-, tööstus-, kaubandus- ja regionaalpoliitikas;

32. arvab seoses kodumasinatega saadud positiivsete kogemuste põhjal, et on vaja uurida võimalusi laiendada energiatõhususmärgistust või muid tarbijate teavitamise lahendusi ka teistele toodetele;

33. palub komisjonil ja liikmesriikidel ergutada kohalikke ametiasutusi astuma uuenduslikke samme energiaressursside tõhusa kasutamise tagamiseks, sealhulgas alternatiivsetest allikatest saadava energia tootmise suurendamiseks maksusoodustuste ja ELi suurema rahalise toetuse abil;

34. on seisukohal, et tuleks sisse seada stiimulid infrastruktuuri ja võrkudevaheliste ühenduste parandamiseks, et vähendada ülekande- ja jaotuskadusid; usub, et elektritootmise kohad peaksid paiknema ratsionaalselt hajutatult riikide territooriumil võimalikult lähedal kohale, kus elektrit tarbitakse; märgib et taastuvad energiaallikad on eriti sobivad detsentraliseeritud tootmise jaoks;

35. märgib, et elektri ülekandmisel ja jaotamisel läheb kaotsi kuni 10% toodetud energiast; juhib tähelepanu asjaolule, et mõnes liikmesriigis moodustavad sellised kaod üle 20% toodetud energiast; palub liikmesriikidel rakendada kiiresti abinõusid kadude vähendamiseks elektri ülekande- ja jaotusvõrkudes;

36. nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid kiiresti direktiivi 2002/91/EÜ; palub komisjonil kiiresti hinnata selle mõju energiatarbimisele ja majandusele ning positiivsete tulemuste korral kaaluda võimalust järk-järgult laiendada direktiivi reguleerimisala, et hõlmata sellega täielikult kõik hooned, eelkõige tagada, et kõikide olemasolevate elamute puhul, mis on väiksemad kui 1000m2, kehtiks samuti kohustus viia ehitusdetailide (nt katuseisolatsioon, aknad) energiatõhususe standardid nende renoveerimisel vastavusse uute ehitusstandarditega, võttes aluseks liikmesriikides juba juurutatud sarnased algatused;

37. nõuab komisjonilt, et ta direktiivi 2002/91/EÜ järgmise läbivaatamise käigus paneks rohkem rõhku sellele, et soodustada passiivsete või looduslike valgustus-, jahutus- ja kütmisallikate kasutamist, ning et komisjon teeks ettepaneku laiendada direktiivi reguleerimisala linnade ühiskommunikatsioonidele ja linnaruumile, mis ei ole ehitised sõna otseses mõttes;

38. rõhutab riiklike energiatõhususe tegevuskavade erakordset tähtsust ja vajadust tutvustada neid laiemale avalikkusele, et ühiskond, valitsusvälised organisatsioonid, tööstus ja poliitikud saaksid ka omalt poolt mõjutada nende kavade koostamist ja järelevalvet;

39. nõuab ehitisi käsitlevat Euroopa algatust, mis koordineerib uute ehitiste energiatõhususe standardite ajakohastamist ja loob stiimuleid olemasolevate ehitiste renoveerimise kiirendamiseks; arvab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata passiivsetele kütmis- ja jahutamisviisidele; arvab samuti, et majandusliku tasuvuse maksimeerimiseks peab see algatus koordineerima ka arhitektide, kinnisvaraarendajate, omanike, kohalike poliitikute jõupingutusi ning hõlmama ehitusjuhtide koolitust;

40. rõhutab, et koos vajadusega laiendada direktiivi 2002/91/EÜ reguleerimisala, nii et see hõlmaks erineva suurusega ehitiste olulisi renoveerimistöid on ka vajadus tagada adekvaatne rahastamine kõrgeima säästupotentsiaaliga hoonete renoveerimise kiirendamiseks; usub, et vajaduse korral tuleks ühenduses nende projektidega uuendada ka neid hooneid teenindavaid kaugküttesüsteeme, märgib aga, et allpool kriitilist elanikearvu kaugküte end ära ei tasu;

41. on veendunud, et kaugküttesüsteemide remontimist ja uuendamist ning koostootmist tuleks tugevalt toetada selgete eesmärkide ja stiimulite abil;

42. nõuab tungivalt, et Euroopa institutsioonide ehitised vastaksid energiatõhususe kõige rangematele normidele, et neist saaksid uuenduslikkuse keskused;

43. usub, et liikmesriigid peaksid andma eeskuju kohustuslike energiatõhususe meetmete kohaldamisel avalikus sektoris, sealhulgas ostes ühistranspordiparki uuendades energiatõhusaid sõidukeid ning kohaldades ehitiste ulatuslikul renoveerimisel energiatõhususe standardeid, sealhulgas energiatõhususe kriteeriume riigihankelepingutes; tunneb selles suhtes heameelt riiklike energiatõhususe tegevuskavade kasutuselevõtu üle;

44. on seisukohal, et nimetatud tegevuskavad peaksid võimaluste piires looma kulutasuvad, ühtsed ja turule vastavad raamtingimused, mis põhinevad mõju hindamisel; arvab samuti, et tegevuskavad peavad olema kooskõlas iga osalise rolliga energiaturu struktuuris;

45. tervitab avaliku ja erasektori partnerlust, sest see võib anda märkimisväärseid tulemusi; märgib, et järgides ELis energiatõhususe suurendamise ühist eesmärki, on avaliku ja erasektori jõudude ühendamise koosmõju suurem üksikute jõupingutuste summast (näiteks teavitamiskampaaniate ja parimate tavade levitamise puhul);

46. kutsub komisjoni üles edendama energiateenuste vabaturu loomist, mida iseloomustab võrdne kohtlemise ja läbipaistvus kõigi osalejate jaoks, mis võiks kaasa tuua selle, et energiaettevõtjad töötavad välja energiatõhususe alternatiivsed ärivaldkondi ning on ajendatud oluliselt panustama tarbimise vähendamisse;

47. kutsub Euroopa institutsioone andma kasvuhoonegaaside heite vähendamisel positiivset eeskuju oma erinevates tegevusvaldkondades: suurem energiatõhusus kontorihoonetes ja kõikide kasutatavate seadmete puhul, transpordivahendid, mille süsinikdioksiidi heite tase on madal jne; on veendunud, et tuleks teha suuremaid jõupingutusi Euroopa Parlamendi liikmete reisimisega seoses, kaaluda Euroopa Parlamendi mitme asukoha läbivaatamist, keskkonnasõbralike sõidukite kasutamist transporditeenuste osutamiseks jne;

48. palub komisjonil ja liikmesriikidel lisada riigihangete valikukriteeriumidesse kõrge energiatõhususe tase;

49. juhib tähelepanu, et energiateenustega tegelevad ettevõtjad saavad energiasäästu tulemuslikkuse lepingute kaudu osutada teenuseid, mis on vajalikud ehitiste energiatõhususe parandamiseks, ilma et töövõtjal oleks vaja teha alginvesteeringuid;

50. on seisukohal, et vaadates läbi ühenduse suuniseid keskkonnakaitsele antava riigiabi kohta, tuleks võtta meetmed, et veelgi enam soodustada investeerimist energiatõhusust parandavatesse meetmetesse;

51. juhib tähelepanu sellele, et ELi regionaalpoliitika vahenditega saaks rahastada ka piirkondadevahelisi projekte, millega edastataks oskusteadmisi liikmesriikidesse ja piirkondadesse, kus puudub nüüdisaegne tehnoloogia energiatõhususe arendamiseks;

52. tuletab liikmesriikidele meelde, et koos komisjoni ja tema energiahariduse algatustega on teabe edastamine kodanikele peamiselt riiklik, piirkondlik ja kohalik kohustus, ning nõuab suuremaid jõupingutusi, et hõlbustada teabe edastamist kodanikele ja erasektorile; on seisukohal, et see teave peaks sisaldama informatsiooni olemasoleva ja kulutasuva tehnoloogia kättesaadavuse ning ressursside kasvava nappuse kohta; kutsub komisjoni koos asjaomaste riiklike, kohalike ja piirkondlike institutsioonidega üles toetama üleeuroopalist teavitamise ja teadlikkuse suurendamise kampaaniat energiatõhususe parimate tavade kohta ning toetama tippkeskuste võrgustikke;

53. kinnitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem [8] (nn ELi saastekvootidega kauplemise süsteem) olulisust energiatõhususe parandamiseks tööstuses, süsinikdioksiidi heite vähendamiseks ning ELi praeguste ja 2012. aasta järgsete Kyoto kohustuste täitmiseks; nõuab lennundussektori kaasamist ELi saastekvootidega kauplemise süsteemi;

54. kutsub liikmesriike, piirkondi ja kohalikke ametiasutusi üles vähendama bürokraatiat, mis takistab kodanikel ja avalikul sektoril kasutamast energia tõhusamaks kasutamiseksmõeldud riiklikke soodustusi;

55. märgib, et kommunaaljäätmed sisaldavad suures koguses keemilist energiat, mida oleks võimalik ökonoomselt kasutada juhul, kui parandatakse ka keskkonnakaitse tingimusi;

56. rõhutab, et kivisüsi on oluline energiakandja ning on olemas tehnoloogilised võimalused selleks, et põletada kivisütt tõhusalt ja puhtalt ning muuta see gaasiks ja diiselkütuseks;

57. pöörab liikmesriikide tähelepanu vajadusele moderniseerida vanad soojus- ja elektrijaamad;

58. on veendunud, et kuna EL hõlmab erinevaid ajavööndeid, hõlbustavad piiriülesed elektrivõrgud energiavarustust tarbimise kõrgperioodidel ning vähendavad märgatavalt kadusid, mis tulenevad tarvidusest säilitada vajalik tootmisvõimsus;

59. kutsub üles liikmesriike ja piirkondi, kus on suured tööstuslikud linnastud, hindama koostootmise potentsiaali ja raisatud energia kogust nendes piirkondades;

60. palub komisjonil täielikult ära kasutada SAVE'i ja programmi "Arukas energeetika - Euroopa" projektidest saadud kogemusi liikmesriikides ning suurendada jõupingutusi parimate tavade levitamiseks ja jagamiseks;

61. tervitab komisjoni algatust CARS 21 ja usub, et ühtne lähenemisviis transpordile on vajalik; on siiski seisukohal, et see lähenemisviis ei tohiks tähendada ühegi sidusrühma kohustuste vähenemist; rõhutab transpordi energiatõhususe raamdirektiivi olulisust ja vajalikkust; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles esitama riiklikke säästva transpordi algatusi, mis keskenduvad linnaliiklusele, raudtee infrastruktuurile, kütusesäästlikele autodele ja ümbersuunamisele alternatiivsetele transpordiliikidele; arvab, et EL peaks hindama praeguseid autode tõhususe standardeid ja vajadusel esitama ettepaneku uute standardite kohta pärast seda, kui on hinnanud vabatahtlikke kokkuleppeid autotööstusega;

62. on veendunud, et linnade toimimise energiavajaduse hindamine, mis puudutab linnatransporti, eriti transpordiühendusi, tuleks muuta prioriteediks ning seda tuleks struktuurifondist toetuse andmise kriteeriumides nõuetekohaselt arvesse võtta;

63. täheldab, et kõige uuemad lennukid tarbivad juba oluliselt vähem kütust, ning kutsub samas üles kiirendama uurimistööd selles valdkonnas;

64. tuletab meelde, et 2004. aastal Euroopas tarbitud naftast ligikaudu 59% tarvitati transpordisektoris, ning ülejäänust 17% hoonetes, 16% muudel kui energiatootmise eesmärkidel ja 8% tööstuses; märgib, et komisjoni hinnangul kasvab energianõudlus transpordisektoris 2030. aastaks vähemalt 30%, kusjuures õhutranspordis kasvab nõudlus aastas kuni 5%, mis suurendab heitekoguseid ja sõltuvust sisseveetavast energiast;

65. nõuab transpordi valdkonnas üldise strateegia koostamist fossiilkütuste kasutamise järkjärguliseks lõpetamiseks ja CO2 heite vähendamiseks miinimumini, sealhulgas uusima tehnoloogia abil saadavate biokütuste tootmise ja kasutamise olulist suurendamist vastavalt komisjoni biokütuste strateegiale, ning kehtestades palju suuremaid maksusoodustusi vähe heitgaase eraldavate sõidukite kasutamise eest, nagu komisjon on juba öelnud oma ettepanekus võtta vastu nõukogu direktiiv sõiduautodega seotud maksude kohta (KOM(2005)0261);

66. on seisukohal, et komisjon peab kiiresti esitama ettepanekud energiatõhususe ja -säästmise püsivaks, pikaajaliseks parandamiseks transpordisektoris, sealhulgas õigusakti ettepanekud järgmiste eesmärkide saavutamiseks: a) kaks korda kütusesäästlikumad sõidu- ja furgoonautod, b) maantee- ja õhutranspordi asemel raudtee- ja veetranspordi soodustamine ning c)ühistranspordi laiendamine;

67. peab transpordi ja eriti maanteetranspordi kasvu üheks peamiseks takistuseks Euroopa energianõudluse vähendamisel; kutsub komisjoni üles hindama edusamme, mis on tehtud vabatahtliku kokkuleppe alusel Euroopa autotootjatega ja vajaduse korral kaaluma lisameetmete rakendamist püstitatud eesmärkide saavutamiseks;

68. arvab, et eriti suurte linnade sõidukipargid annavad hea võimaluse uute ja tõhusamate lahenduste propageerimiseks linnaliikluses; kutsub liikmesriike üles kasutama riigihankeid ja maksusoodustusi tõhusamate transpordivahendite edendamiseks, aidates sellega kaasa puhtamate ja tõhusamate sõidukite ning kütuste turu rajamisele;

69. kutsub liikmesriike üles edendama turu ümberkujundamise programme, mis kiirendavad selliste kõige tõhusamate olemasolevate tehnoloogiate nagu soojuse ja elektri koostootmine ning uuenduslike tehnoloogiate nagu energiatõhusate A+/A++ klassi seadmete levikut turule, ja palub komisjonil kaaluda "top-runner" lähenemisviisi juurutamist Euroopas;

70. toetab siseturu standardite ühtlustamist märgistussüsteemide ja võrdlusuuringute kasutuselevõtmise abil, kuid rõhutab rahvusvaheliste kaubandusläbirääkimistega seoses vajadust võtta need standardid üle rahvusvahelisel tasandil;

71. palub komisjonil korrapäraselt ajakohastada selliseid vahendeid nagu märgistus ja energiatõhususe standardid, et need kajastaksid tehnoloogilist arengut;

72. rõhutab seda, kui oluline on ümber kujundada kodumasinate, kontoriseadmete, koduelektroonika ja tööstusmasinate Euroopa turg, et parandada energiatõhusust; on veendunud, et seda oleks võimalik teostada rangemate miinimumstandardite, riigihangete edumeelsete programmide, sihipäraste teavitamiskampaaniate ja parema energiamärgistuse kasutuselevõtuga;

73. on seisukohal, et kaubeldavate "valgete sertifikaatide" süsteemi ei tasuks praegu jätkata, tuleks ära oodata saastekvootidega kauplemise tulemused ning kõigepealt on vaja saastekvootidega kauplemise süsteemi optimeerida, võttes arvesse seniseid kogemusi;

74. rõhutab, et valgete sertifikaatide süsteemi mõju tuleb enne võimalikku kasutuselevõttu täpselt kindlaks teha; märgib, et samasuguse kokkuhoiu saavutamiseks on ka teisi viise;

75. kutsub komisjoni üles uurima energiasäästu võimalusi põllumajanduses ja lülitama need oma sellekohastesse algatustesse;

76. kutsub komisjoni ja liikmesriike edendama nende toodete ja tehnoloogiate levitamist, mis tagavad, et energiat kasutavad tooted ja seadmed kasutavad energiat ainult siis, kui see on tegelikult vajalik (näiteks liikumistundlikud valgustid ja ooterežiimita seadmed);

77. kutsub liikmesriike üles tagama, et nende turujärelevalve süsteemid oleksid ranged ja tõhusad, et ELi olemasolevatele märgistussüsteemidele mittevastavad seadmed ei siseneks Euroopa Liidu turule;

78. nõuab "kilomeetri kohta tarbitud energia" märgistuse peatset kasutuselevõttu transpordisektoris, et tarbijad saaksid valida näiteks raudtee-, õhu- ja autosõidu vahel energiasäästu kaalutluste alusel;

79. peab ühtlasi vajalikuks ELi autode märgistussüsteemi tugevdamist meetmetega, mis soodustavad madala CO2 heitega ja/või biovesinikul töötavate sõidukite turuletoomist, aga ka laiemaid meetmeid, nagu kiirusepiirangute täitmise rangem jälgimine, maanteede haldamise ja liiklusjuhtimissüsteemide ning infrastruktuuri parandamine ja paremate sõiduoskuste soodustamine;

80. on seisukohal, et suured kulutused teadus- ja arendustegevusele liikmesriikide ja ELi tasandil on vajalikud energiatõhususe potentsiaali kasutamiseks, ning kritiseerib sellega seoses riigipeade ja valitsusjuhtide otsust finantsraamistiku 2007-2013 kohta ning sellest tulenevat seitsmenda raamprogrammi eelarve kärpimist; peab oluliseks, et EL annaks eeskuju, pidades seitsmendas raamprogrammis prioriteetseks teaduskulusid energiatõhususe valdkonnas, võttes arvesse energiatõhususe kasvu märkimisväärset potentsiaali, heitekoguste vähendamist ja ülemaailmset turgu uutele ja tõhusatele seadmetele ja süsteemidele, ning hoiduks seitsmenda raamprogrammi eelarve vähendamisest energiatõhususe sektoris, ühtlasi nõuab, et liikmesriigid, tööstus ja seitsmes raamprogramm viiksid nendes valdkondades läbi edukaid esitlusi; arvab, et konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm peab etendama olulist rolli uute tehnoloogiate edendamisel ja turustamisel;

81. rõhutab, et asjaomaste Euroopa rahastamisvahendite puhul, nagu struktuurifondid, ühtekuuluvusfond, teadus- ja arendustegevuse programmid ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm, tuleks panna suuremat rõhku investeeringutele energiasäästu ja energiatõhususe valdkonnas; kutsub üles rahvusvahelisi finantsasutusi, nagu Euroopa Investeerimispank, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank, Maailmapank, samuti liikmesriikide riigipangad, lisama kõikidesse oma tegevustesse energiaauditid, moodustama energiasäästuga tegelevaid eriosakondi ja algatama spetsiaalseid laenukavasid nende poolt tehtavate investeeringute jaoks, näiteks ehitiste või ühistranspordi infrastruktuuri kiiremaks renoveerimiseks, ning hõlbustama juurdepääsu riskikapitalile, mis on mõeldud investeeringuteks energiatõhususse, samuti kehtestama standardiseeritud riskihindamise energiatõhususega seotud investeeringute jaoks, et vähendada halduskoormust;

82. nõuab ühtekuuluvusfondi laiendamist, et see hõlmaks selliseid valdkondi nagu energiatõhusus ning meetmed keskkonnasõbraliku linna- ja ühistranspordi edendamiseks, mis on eriti väärtuslik nende uute liikmesriikide jaoks, kus energiasäästu võimalused on kõige suuremad;

83. kutsub komisjoni üles rakendama tulevaste poliitikate või õigusloomega seotud ettepanekute koostamisel horisontaalset lähenemisviisi, et tagada energiatõhususe kriteeriumide pidev arvessevõtmine; arvab ühtlasi, et energiatõhusust tuleks käsitleda positiivse kriteeriumina ühenduse toetuse andmise menetlustes;

84. tunnistab, et komisjoni omavahendid energiatõhususe valdkonnas ei vasta komisjoni sellekohastele ambitsioonidele ega kiirele tegutsemisvajadusele; kutsub komisjoni presidenti üles tagama suuremate vahendite kättesaadavus, tagamaks, et komisjoni ambitsioonid selles valdkonnas oleksid kooskõlas komisjoni omavahenditega;

85. kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tugevdama rahvusvahelist koostööd energiatõhususe valdkonnas tagamaks, et uued määrused ja standardid ei killustaks ülemaailmset turgu;

86. on veendunud, et energiatõhususe edendamine ülemaailmsel tasandil on vähemalt sama oluline kui dialoog energiat tootvate riikidega; usub, et energiatõhusus tuleb integreerida ELi välispoliitikasse, eeskätt ELi arengukoostöösse ja samuti dialoogi, mida peetakse energiat tootvate riikidega ja energiatootjatega kiiresti areneva majandusega riikides (sealhulgas Hiina, India ja Brasiilia), Ida-Euroopas, Balkani ja Vahemere maades ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikides;

87. juhib tähelepanu sellele, et praegu on umbes 188 miljonit kodumasinat Euroopas vanemad kui kümme aastat ja nende väljavahetamisega oleks võimalik säästa 50% vajaminevast energiast; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles kiirendama nende seadmete asendamist, kasutades selleks asjakohaseid, ökonoomsusele orienteeritud meetmeid, nagu maksusoodustused tootjatele või hinnasoodustuste kampaaniad ostjatele;

88. palub komisjonil uurida info- ja kommunikatsioonitehnoloogia aruka kasutamise võimalusi energiaja materjalitõhususe parandamiseks dematerialiseerimise, arukate hoonete, transpordi asendamise jms teel ning luua vajalik poliitiline raamistik sellise arengu soodustamiseks;

89. kutsub komisjoni üles uurima elektrienergia siseturu võimalusi energia tõhusamaks kasutamiseks, kasutades võimalikult hästi ära teatud riikide suhtelist edumaad tõhusa ja madala süsinikusisaldusega energiatootmise valdkonnas ja kaaluma samal ajal, kas piiriülese kaubanduse kasvu arvestades on heitekoguste vähendamise riiklike kvootide süsteem mõistlik;

90. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

[1] EÜT L 1, 4.1.2003, lk 65.

[2] ELT L 52, 21.2.2004, lk 50.

[3] ELT L 191, 22.7.2005, lk 29.

[4] ELT L 114, 27.4.2006, lk 64.

[5] EÜT L 297, 13.10.1992, lk 16.

[6] EÜT C 343, 5.12.2001, lk 190.

[7] EÜT C 121, 24.4.2001, lk 451.

[8] ELT L 275, 25.10.2003, lk 32.

--------------------------------------------------