This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52006IP0231
European Parliament resolution on small and medium-sized enterprises in the developing countries (2005/2207(INI))
Euroopa Parlamendi resolutsioon väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kohta arengumaades (2005/2207(INI))
Euroopa Parlamendi resolutsioon väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kohta arengumaades (2005/2207(INI))
ELT C 298E, 8.12.2006, p. 171–176
(ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)
Euroopa Parlamendi resolutsioon väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kohta arengumaades (2005/2207(INI))
Euroopa Liidu Teataja 298 E , 08/12/2006 Lk 0171 - 0176
P6_TA(2006)0231 Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad arengumaades Euroopa Parlamendi resolutsioon väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kohta arengumaades (2005/2207(INI)) Euroopa Parlament, - võttes arvesse Cotonou partnerluslepingu II lisa [1]; - võttes arvesse komisjoni 22. märtsi 2006. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele pealkirjaga "Majanduskasvu- ja tööhõivepartnerluse rakendamine, muutes Euroopa ettevõtete sotsiaalse vastutuse eeskujuks" (KOM(2006)0136); - võttes arvesse oma 17. novembri 2005. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu ja, Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavaldus Euroopa Liidu arengupoliitika "Euroopa konsensus" kohta [2]; - võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavaldust Euroopa Liidu arengupoliitika "Euroopa konsensus" kohta [3]; - võttes arvesse oma 17. novembri 2005. aasta resolutsiooni Aafrika arengustrateegia kohta [4]; - võttes arvesse komisjoni 12. oktoobri 2005. aasta teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele pealkirjaga "Euroopa Liidu Aafrika strateegia: Euro-Aafrika pakt Aafrika arengu kiirendamiseks" (KOM(2005)0489); - võttes arvesse oma 12. aprilli 2005. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu rolli kohta aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel [5]; - võttes arvesse komisjoni 29. oktoobri 2004. aasta töödokumenti pealkirjaga "EÜ raport aastatuhande arengueesmärkide 2000-2004 kohta" (SEK(2004)1379); - võttes arvesse kodukorra artiklit 45; - võttes arvesse arengukomisjoni raportit (A6-0151/2006), A. arvestades, et Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) poliitikat ei tohiks automaatselt arengumaadesse üle kanda; B. arvestades, et arengumaades puudub VKEde üldiselt tunnustatud määratlus; C. arvestades, et VKEde sektor on rühm erisuguseid ettevõtteid, mis tegutsevad arengumaades erinevates turutingimustes; D. arvestades, et VKEd on töökohtade loojad ja kodanikuühiskonna ülesehitajad; E. arvestades, et VKEde abil on vaesuse vähendamise kaudu võimalik saavutada nii sotsiaalset kui ka majanduslikku arengut; F. arvestades, et piiriülene tegevus on enamuses arengupiirkondades laialt levinud, mistõttu poliitika ja programmide koostamisel on vaja sellele erilist tähelepanu pöörata; G. arvestades, et kahe või enama riigi valitsusi, piirkondlikke ja kohalikke ametkondi ning kodanikuühiskonna organisatsioone hõlmav piirkondlik lähenemine VKEde arengule võib olla VKEde arengu seisukohalt lahendus paljudes arengumaade piirkondades; H. arvestades, et erilist tähelepanu tuleks pöörata VKEde rollile väikeste saareriikide majanduses; I. arvestades, et konfliktist väljunud riikides tuleks erilist tähelepanu pöörata VKEde rollile kui endiste võitlejate tõhusa ühiskonda taaslõimimise vahendile; J. arvestades, et riigiasutused peaksid püüdma hoida bürokraatia miinimumtasemel, et vältida takistuste loomist VKEde arengule; K. arvestades, et registreerimine ei tohiks olla takistus väikeettevõtete asutamisele ega mikroettevõtete muutmisele väikeettevõteteks; L. arvestades, et kohalike ja piirkondlike võrgustike loomine võib anda väikeettevõtetele olulist kasu; M. arvestades, et on vaja levitada VKEde kasvu ning kohaliku majanduse ja tööhõive arengut edendavate algatuste loomise, rakendamise ja hindamise parimaid lahendusi; N. arvestades, et kohapeal tegutsejad, nende ühendused ja muud organiseerumisvormid peavad mängima peamist rolli VKEde poliitika loomisel ja rakendamisel; O. arvestades, et VKEdele suunatud poliitika ja programmide loomisel tuleks arvesse võtta piirkondlikke ja kultuurilisi erinevusi; P. arvestades, et enamik mikromajanduse ettevõtjaid on perepõhised ja vajavad seetõttu igasuguse VKEdele suunatud poliitika loomisel erilist tähelepanu; Q. arvestades, et naised mängivad mikro- ja väikeettevõtete loomisel ja arendamisel olulist majanduslikku rolli ning et naiste ettevõtted tuleb isolatsioonist välja tuua; R. arvestades, et erilist tähelepanu tuleb pöörata naiste ettevõtlusprojektidele, et vältida seda, et ajalooliselt välja kujunenud käitumine ja traditsioonid takistavad mikroettevõtluse ja VKEde algatuste loomist ja täielikku elluviimist; S. arvestades, et ühistud mängivad olulist rolli kohaliku majanduse püsimises ning kohalike kogukondade struktureerimisel ja neile sidususe andmisel; T. arvestades, et kohalikel asutustel on oluline roll VKEde toetamisel; U. arvestades, et VKEde loomise poliitika võib omada tähtsust mitteametliku majanduse osakaalu vähendamises; V. arvestades, et tagada tuleks VKEde asutamise ja tegutsemise turvalisus; W. arvestades, et ühistud tunnevad hästi traditsioonilise ühistegevuse tavasid paljudes maa- ja linnakogukondades; X. arvestades, et uute ühistute moodustamine võib olla võimalik mitteametlike tegevuste ametlikuks muutmise viis; Y. arvestades, et toetada tuleb investeerimiskliima ja ettevõtlusvõimaluste parandamise algatusi, mis loovad vaestele tööd ja jõukust; Z. arvestades, et VKEd vajavad oma sektori maailmaturu konkurentsile järkjärgulise avamisega kohanemiseks piisavalt aega ja suutlikkuse suurendamist; arvestades, et kriitiline mõõde peaks ühistegevuse protsesside kaudu viima sellise kriitilise massini, mida on vaja algetapi kaitse järkjärguliseks kõrvaldamiseks; AA. arvestades, et järk-järgult tuleks ette näha ettevõtte sotsiaalse vastutuse mõiste edendamist VKEdes, et hakata seeläbi äritegevuses arvestama sotsiaalsete ja keskkonda puudutavate probleemidega; AB. arvestades, et erilist tähelepanu tuleks pöörata VKEde sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, näiteks inimeste hariduse ja koolituse, side- ja teabeinfrastruktuuride ning toorainele ja turgudele juurdepääsu valdkonnas; AC. arvestades, et arenguks vajalikele teadmistele juurdepääsu võimaldavate teabesüsteemide ja partnerluse loomine on ülimalt oluline; AD. arvestades, et VKEdel on oluline roll jätkusuutliku turismi algatuste arendamisel arengumaades; AE. arvestades, et struktureerimata finantssüsteemid on eriti kahjulikud mikro- ja väikeettevõtete kasvu seisukohalt; AF. arvestades, et peamised VKEdele kättesaadavad rahastamisallikad on mitteametlikud laenud mitteametlikelt ühendustelt, perelt ja sõpradelt ning väikesed säästud, jaotamata kasum ja rahaülekanded; AG. arvestades, et stardikapitali andmine võib aidata kaasa VKEde asutamisele ja arengule; AH. arvestades, et VKEde arengu seisukohalt on oluline juurdepääs krediidile, eriti keskmise pikkusega ja pikemaajalisele krediidile, ning finantsvahendajate tugevdamine; AI. arvestades, et kogemused on näidanud, et naised on arengumaades parimad mikrokrediidi kasutajad, mis võimaldab neil arendada kohaliku majanduse jätkusuutlikkust; AJ. arvestades, et Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühmal ja teistel arengumaadel, kaasa arvatud riiklikel ja piirkondlikel asutustel, on oma osa VKEde arengut edendavate rahaliste vahendite haldamises; AK. arvestades, et VKEde jaoks peaks olema ennetav rahastamis- ja fiskaalpoliitika; arvestades, et erilised krediidiliinid või maksusoodustused peaksid olema osa sellisest poliitikast, 1. peab vajalikuks ühtlustada kõik olemasolevad VKEde, kaasa arvatud mikroettevõtete määratlused vähemalt piirkondlikul tasandil; arvab ühtlasi, et VKEde määratlemise kõige parem mõõdupuu on töötajate arv; 2. soovitab, et piirkonnas, kus enamuses on arengumaad, tuleks ettevõtet pidada mikroettevõtteks, kui seal töötab kuni viis inimest, väikeettevõtteks, kui seal töötab 6-25 inimest, ja keskmise suurusega ettevõtteks, kui seal töötab 26-100 inimest; 3. toetab poliitikat, mis on suunatud ettevõtete asutamise, registreerimise ja tegevuse alustamise takistuste kõrvaldamisele; palub arengumaade valitsustel hinnata olemasolevate ja tulevaste majandustegevust reguleerivate õigusaktide mõju VKEdele; 4. soovitab eritoetust ettevõtete võrgustike loomisele kohalikul ja piirkondlikul tasandil; 5. rõhutab asjaolu, et võrgustike loomist soodustavad ühingud, mis pakuvad sellist teenuste kogumit, kuhu kuuluvad õigusabi, raamatupidamine, koolitus ja õpe ning infotehnoloogia kasutamine; 6. arvab, et väikelinnades ja külades võiks sellised kogumid vajaduse korral alguse saada riigi vahendite toel ning lõpuks minna soovitavalt üle eraomandisse; 7. nõuab traditsiooniliselt piiriülese kaubandusega tegelevatele VKEdele, sealhulgas mikroettevõtetele, suunatud eripoliitikat, -programme ja -projekte; 8. rõhutab valitsuse osalemise olulisust piiriülesusele suunatud poliitikas, mis soodustab riikidevahelist usaldust, õigusaktide ja tavade ühtlustamist ning piirkondlikku arengut; 9. tuletab meelde, et VKEd, kaasa arvatud mikroettevõtted, tuginevad peamiselt perekondadele ning saavad alguse keskkonnas, kus oluline osa on endiselt kultuuril ja traditsioonidel, mistõttu neile suunatud poliitika peab olema uute õigusaktide või organiseerumisvormide rakendamise ettevalmistamisel ettevaatlik ja mõistlik; 10. kutsub üles kaasama kõik kohapeal tegutsejad VKEdega seotud poliitika loomisse ja rakendamisse kõikidel tasemetel kas otse või esindusorganisatsioonide kaudu; 11. tunnistab naiste üliolulist rolli kõikides arenguga seotud valdkondades, mille otsusetegijad liiga sageli ära unustavad, ning nõuab erilist tähelepanu naiste ettevõtlusprojektidele; 12. tunnistab kohalike asutuste rolli VKEde, sealhulgas mikroettevõtete toetamisel; arvab, et kohalikud asutused saavad algatada mikroettevõtetele ja VKEdele mõeldud ühiste teenustekogumite rakendamist, kus riik rahastab stardietappi; 13. tunnistab VKEde rolli töökohtade loojana ning rõhutab, kui oluline on muuta enamus neist töökohtadest kannustavate riiklike poliitikate ja programmide abil erioskusi mittenõudvatest erioskusi nõudvateks, hooajalistest täistöökohtadeks, ajutistest alalisteks töökohtadeks; 14. rõhutab ühistute olulist rolli majanduse püsimises ning kohalike kogukondade struktureerimisel ja ühendamisel; 15. nõuab riiklikku poliitikat, mis aitaks arengumaades vähendada mitteametliku majanduse osakaalu; palub ka edendada algatusi, mis aitavad kaasa investeerimiskliima parandamisele ja seeläbi ka ettevõtlusvõimaluste loomisele; 16. peab ühistuid mitteametlike tegevuste ametlikuks muutmise vahendiks, kuna nad on võrreldes teiste ametlike organiseerumisvormidega lähedamad paljude maa- ja linnakogukondade traditsioonilisele ühistegevusele; 17. arvab, et ühistud on kõige parem keskkond selle tagamiseks, et ametliku sektori VKEd ei langeks tagasi mitteametlikku sektorisse; 18. tunnistavad, et VKEd vajavad oma sektori maailmaturu konkurentsile järkjärgulise avamisega kohanemiseks piisavat aega ja suutlikkuse suurendamist; tunnistab ka, et kriitiline mõõde peaks ühistegevuse protsesside kaudu viima kriitilise massini, mida on vaja algetapi kaitse järkjärguliseks kõrvaldamiseks; 19. nõuab ettevõtjate sotsiaalse vastutuse mõiste järkjärgulist sisseviimist arengumaade VKEdes ja palub seetõttu komisjonilt kõigi asjassepuutuvate konverentside ja Cotonou partnerluslepingu allkirjastanud riikidega peetavate kahepoolsete arutelude kasutamist selle sisseviimise ja teadlikkuse soodustamiseks; 20. tunnistab, et usaldusväärse sotsiaalmajandusliku keskkonna loomine VKEdele on võimalik vaid siis, kui neile suunatud poliitika sisaldab meetmeid töötajate hariduse ja koolituse, side- ja teabeinfrastruktuuride võimaldamise ja toorainele ning kohalikele ja piirkondlikele turgudele lihtsa juurdepääsu valdkonnas; 21. kutsub üles looma VKEde partnerlusi kaasajastatud teabe ja teadmiste vahetamiseks; 22. tunnistab rolli, mida VKEd võivad mängida enamiku valdkonnapõhiste poliitikate arendamisel; 23. nõuab VKEsid toetavate usaldusväärsete rahandussüsteemide rakendamist; 24. rõhutab vajadust vältida paljudes piirkondades välja kujunenud mitteametliku krediidi ja laenude andmise tava, edendades spetsiaalselt välja töötatud finantstooteid ja mikrofinantseerimist; 25. soovitab spetsiaalse stardikapitali andmist VKEde asutamiseks ja arendamiseks; 26. soovitab poliitikat, mis soodustab juurdepääsu krediidile, eriti keskmise pikkusega ja pikemaajalisele krediidile, ning VKEde rahastamisega tegelevate finantsvahendajate tugevdamist; 27. nõuab erilise tähelepanu pööramist naistele suunatud mikrokrediidiettevõtetele, eriti piirkondades, kus naistele ei ole antud kõiki õigusi; 28. soovitab rahvusvahelist tuge ja rahastamist arengumaade rahandussektoris tegutsevatele piirkondlikele asutustele, juurutades selliselt riikidevahelist ühist lähenemist VKEde tegevusele; 29. nõuab VKEdele maksusoodustusi, eriti nende tegevuse algetapis; 30. nõuab õigusaktide reforme, mille eesmärk on kiirendada ja lihtsustada registreerimismenetlust, aga ka vähendada miinimumkapitali nõuet; 31. nõuab kohtumenetluste reforme, et ettevõtlusega seotud vaidlusi oleks võimalik lahendada kiiremini ning tõhusamalt jõustada lepinguid ja kaitsta omandiõigust; 32. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ELi liikmesriikide ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide (AKV) rühma valitsustele, AKV-ELi nõukogule ning AKV-ELi parlamentaarsele ühisassambleele. [1] Partnerlusleping ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ja teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, mis allkirjastati 23. juunil 2000. aastal Cotonous (EÜT L 65, 8.3.2003, lk 27). [2] Vastuvõetud tekstid, 17.11.2005, P6_TA(2005)0446. [3] ELT C 46, 24.2.2006, lk 1. [4] Vastuvõetud tekstid, 17.11.2005, P6_TA(2005)0445. [5] ELT C 33 E, 9.2.2006, lk 311. --------------------------------------------------