52006DC0823

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 19.12.2006

KOM(2006) 823 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE

Liikmesriikide otsese maksustamise süsteemide koordineerimine siseturul

SISUKORD

1. Sissejuhatus 3

2. Maksusüsteemide kooskõlastamise põhiprintsiibid 4

2.1. Põhiprintsiibid 4

2.2. Diskrimineerimise ja topeltmaksustamise kaotamine 5

2.3. Maksustamata jätmise ja kuritarvituste vältimine 6

2.4. Nõuete täitmise kulude vähendamine ja menetluste lihtsustamine 6

3. Lahenduste kooskõlastamine 6

4. Kokkuvõte 8

1. SISSEJUHATUS

Liikmesriikide ees seisavad uued väljakutsed. Riiklike maksusüsteemide peamine eesmärk on piisava hulga tulu laekumine riiklike kulutuste finantseerimiseks. Äritegevuse ja eraisikute tegevuse globaliseerumine avaldab survet maksusüsteemide konkurentsivõimele. Ühenduse praeguse õiguse kohaselt on liikmesriikidel küllalt suur otsustamisvabadus otsese maksustamise süsteemide kujundamisel vastavalt nende sisepoliitilistele eesmärkidele ja nõuetele. Paljude maksusüsteemide vastasmõjuga toimetulek on väljakutse ühisturule. Maksusüsteemid kajastavad ka põhilisi demokraatlikke valikuid, kuidas selliseid vahendeid õiglaselt koguda ja kuidas tulu jaotada. Siiski võivad riiklikud maksueeskirjad, mis on kavandatud ainult või peamiselt siseolukorda silmas pidades, piiriüleses kontekstis kohaldamisel kaasa tuua maksustamise ebajärjekindluse.

Füüsilisest või juriidilisest isikust maksumaksjat võivad piiriüleses olukorras tabada diskrimineerimine, topeltmaksustamine või nõuete järgimisega seotud lisakulud.[1] See vähendab nende inimeste motivatsiooni, kes soovivad töötada või investeerida teises liikmesriigis. See loob takistusi ka piiriüleste ettevõtete rajamisele, tegutsemisele ja investeeringutele, piirates siseturu kõikide võimaluste kasutamist.[2] Liikmesriikide ühepoolsed meetmed või olemasolevad kahepoolsed maksulepingud lahendavad neid probleeme ainult osaliselt. Piiriülest tegevust ja investeerimist piiravad fiskaaltõkked on säilinud ja viimastel aastatel on nende üle peetud kohtuvaidlusi, kuna maksumaksjad on püüdnud vaidlustada liikmesriikide eeskirju asutamislepingus sätestatud vabaduste alusel.[3]

Komisjon leiab, et üks süstemaatiline võimalus kõrvaldada maksustamisest tulenevad takistused mitmes liikmesriigis tegutsevate ettevõtjate jaoks on luua rahvusvahelistele kontsernidele ELs toimuva tegevuse jaoks ettevõtete ühtne konsolideeritud tulumaksubaas (CCCTB). Seetõttu on komisjon teatanud kavatsusest teha 2008. aastal CCCTBd käsitlev seadusandlik ettepanek. Kõige teravamate probleemide lahendamiseks lühikeses ja keskmises perspektiivis on vaja siiski konkreetsemaid meetmeid. Lisaks sellele jäävad teatavad küsimused lahendamata ka juhul kui kehtestatakse CCCTB, sest CCCTB ei hakka käsitlema näiteks füüsilisest isikust maksumaksjaid ja seda ei kohaldata tingimata kõikide juriidilisest isikutest maksumaksjate ja/või liikmesriikide suhtes, samuti vajab käsitlemist CCCTB ja otsese maksustamise süsteemide muude aspektide vastasmõju.

Seetõttu on jätkuvalt vaja tagada ühtlustamata riiklike maksusüsteemide koostöö, nii selleks, et ületada eespool nimetatud takistused, kui ka selleks, et vältida liikmesriikide maksubaasi kahjustamist. On muutunud üha ilmsemaks, et otsese maksustamise süsteemide nõrk koordineeritus võib tuua kaasa tahtmatu maksustamata jätmise või kuritarvitused ja seega maksutulude vähenemise, mis mõjutab liikmesriikide võimet hoida käigus tõhusaid ja tasakaalustatud maksusüsteeme. See võib kahjustada liikmesriikide sotsiaalsüsteemide jätkusuutlikku finantseerimist.[4]

Seega käsitletakse käesolevas teatises ühtlustamata otsese maksustamise süsteemide toimimise koordineerimist ja parandamist. Ühtlustamise tulemusena luuakse ühtsed ühenduse õigusaktid, mis on riiklike õigusnormide suhtes ülimuslikud, koordineerimine toetub aga riigisisestele süsteemidele, et viia need kooskõlla asutamislepingu ja üksteisega. Koordineerimise eesmärk ei ole asendada riikide olemasolevad maksusüsteemid ühtse ühenduse süsteemiga, vaid saavutada riikide süsteemide tõrgeteta koostöö.

Komisjon rõhutas ka Hampton Courti tippkohtumisel vajadust uurida põhjalikult võimalusi praeguste maksusüsteemide toimimise parandamiseks kogu ELs. Liikmesriikide tihedam koostöö ja nende eeskirjade parem koordineerimine parandab märgatavalt nende maksusüsteemide toimimist. Liikmesriigid saavad paremad võimalused oma maksupoliitika eesmärkide saavutamiseks ja maksubaasi kaitsmiseks, kaotades oma kodanike ja ettevõtjate hüvanguks diskrimineerimise ja topeltmaksustamise. Tänu sellele muutub tõhusamaks maksusüsteemide panus siseturu edukasse toimimisse, majanduskasvu ja tööhõive suurendamisse ning EL ettevõtjate ülemaailmse konkurentsivõime parandamisse uuendatud Lissaboni strateegia kohaselt.[5]

2. MAKSUSÜSTEEMIDE KOOSKÕLASTAMISE PÕHIPRINTSIIBID

2.1. Põhiprintsiibid

Ühtse ja koordineeritud maksustamiskorraga kaasneb:

- diskrimineerimise ja topeltmaksustamise kaotamine,

- tahtmatu maksustamata jätmise ja kuritarvituste vältimine ning

- mitme maksusüsteemi kohaldamisalasse kuulumisega kaasnevate nõuete täitmise kulude vähenemine.

Koordineerimine võib toimuda väga erinevas vormis alates liikmesriikide kooskõlastatud ühepoolsest tegevusest kuni ühenduse meetme vormis kollektiivse tegevuseni. Mõnel juhul võib olla piisav, kui liikmesriigid ühepoolselt rakendavad ühiselt kokku lepitud lahendusi, näiteks muudavad riigis kehtestatud eeskirju, et lõpetada diskrimineerimine. Teistel juhtudel võib ühepoolne tegevus olla ebapiisav ja vajalikuks võib osutuda maksulepinguga seotud kahepoolne tegevus või ühenduse meetmega seotud kollektiivne tegevus. See on eriti oluline juhtudel, kui liikmesriikide eeskirjade kooskõla puudumine põhjustab topeltmaksustamist või tahtmatut maksustamata jätmist. Samuti on teatavates valdkondades vaja paremini koordineerida liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelisi kokkuleppeid, eelkõige maksustamise vältimise vastaseid meetmeid, et kaitsta liikmesriikide maksubaase.

Pidades silmas maksumaksjate poolt algatatud kohtumenetluste hulga järsku suurenemist viimasel paaril aastal, on liikmesriikide jaoks äärmiselt oluline viia oma maksueeskirjad kooskõlla ühenduse õiguse nõuetega. Aidates liikmesriikidel kaotada diskrimineerimist, võivad sellised algatused aidata neil täita asutamislepingust tulenevaid kohustusi ja vähendada häireid, mis võivad tuleneda kohtumenetlustest.

2.2. Diskrimineerimise ja topeltmaksustamise kaotamine

Maksualase diskrimineerimise kaotamine on ühenduse õiguse alusnõue. Liikmesriik võib käsitleda piiriüleseid olukordi siseolukordadest erinevalt ainult juhul, kui seda õigustavad erinevused maksumaksja seisundis. Aastatega on selgunud, et liikmesriikide eeskirjades on palju aspekte, mis on asutamislepinguga vastuolus, sealhulgas eeskirjades, mis käsitlevad tulude maksustamist (nt lahkumismaksud), dividendide maksustamist (nt kinnipeetavad maksud), kontsernide maksustamist (nt kahjumi piiriülese mahaarvamise puudumine), filiaalide maksustamist ja maksustamise vältimist. Euroopa Kohtu pretsedendiõiguse mahukale kogule vaatamata ei ole alati lihtne mõista, kuidas kohaldada üldiselt sõnastatud asutamislepingu vabadusi keerulises maksuõiguse valdkonnas. Suur osa pretsedendiõigusest on väga uus, see areneb üha ja on tavaliselt seotud liikmesriikide konkreetsete maksustamissätetega. Maksumaksjatel, maksuametitel ja siseriiklikel kohtutel ei ole alati lihtne mõista kohtuotsuste kogu tähendust või kohta laiemas kontekstis.

Komisjoni arvates on vaja juhiseid pretsedendiõigusest tulenevate põhimõtete mõistmiseks ja nende kohaldamiseks peamistes otsese maksustamise valdkondades. Sellised juhised suurendavad maksumaksjate, maksuametite ja siseriiklike kohtute jaoks õiguskindlust.

See on siiski alles algus. Vaja on leida lahendused, mis tagavad järjekindla piiriülese maksustamise. Kogemused on näidanud, et mittediskrimineerimise kohustust ei ole alati võimalik ühtselt või optimaalselt rakendada ühepoolsete meetmetega. Mõnikord on liikmesriigid tegutsenud ühepoolselt, kaotades riigisisesed maksusoodustused või laiendades piiriüleste olukordade nõudeid siseolukordadele asjaoludel, mil see maksupoliitika seisukohast ei ole soovitav. See läheb vastuollu siseturu huvidega ja kahjustab liikmesriikide majanduslikku konkurentsivõimet.[6] Komisjon soovitab teha mitu algatust, et aidata liikmesriikidel leida koordineeritud lahendusi, mis võimaldavad neil saavutada oma maksupoliitika eesmärgid kooskõlas ühenduse õigusnormidega.

Topeltmaksustamise kaotamine siseturul on selgelt ette nähtud EÜ asutamislepingu artikliga 293. Rahvusvaheline topeltmaksustamine on ELs piiriülese tegevuse ja investeerimise peamine takistus. Selle kaotamine on seetõttu mis tahes koordineeritud lahenduse peamine eesmärk ja põhimõte. Rahvusvaheline topeltmaksustamine tuleneb määratluse kohaselt sellest, et maksumaksja kuulub rohkem kui ühe maksujurisdiktsiooni alla. See on tüüpiline näide siseturu takistuse kohta, mis tuleneb riikide maksusüsteemide koordineerimatusest, mille saab lahendada ainult liikmesriikide koostöö.

2.3. Maksustamata jätmise ja kuritarvituste vältimine

Maksusüsteemide koordineerimatusest tulenevad lüngad võivad viia ka tahtmatu maksustamata jätmiseni ja luua võimalusi kuritarvitusteks. Maksustamata jätmine ja kuritarvitused on mõlemad ühisturu huvidega vastuolus, sest nad kahjustavad liikmesriikide maksusüsteemide õiglust ja tasakaalu. Seda probleemi aitab lahendada liikmesriikide eeskirjade parem koordineerimine ja tõhusam jõustamisalane koostöö. Sellest saab komisjoni algatuste oluline osa ja komisjon teeb ettepaneku uurida lähemal ajal seda valdkonda liikmesriikidega ühises töörühmas, jälgides hoolikalt Euroopa Kohtu asjakohase pretsedendiõiguse arengut.

2.4. Nõuete täitmise kulude vähendamine ja menetluste lihtsustamine

Mitme maksusüsteemi olemasolu tähendab mitut täitmist vajavate nõuete kogu. Vajadus vabastada rahvusvahelised äriühingud kohustusest täita kuni 25 liikmesriigi nõudeid koos nende vahel maksukohustusi jaotavate siirdehindade eeskirjadega oli peamine põhjus, miks komisjon otsustas hakata koostama äriühingute jaoks CCCTBd. Samal ajal on komisjon vaadanud läbi ühise siirdehindade foorumi töö tulemused, uurides võimalusi siirdehindadega seotud nõuete täitmise lihtsustamiseks. Soovitav on uurida üldisi võimalusi piiriüleste siirdehindadega seotud kulude vähendamiseks ja maksumaksjate, sealhulgas VKEde ja füüsiliste isikute jaoks menetluste lihtsustamiseks, eelkõige liikmesriikide halduskoostöö tugevdamise teel.

3. LAHENDUSTE KOOSKÕLASTAMINE

Komisjon on seisukohal, et eespool nimetatud eesmärke on sageli kõige parem ja mõnikord ainuvõimalik täita liikmesriikidevahelise koordineerimise abil. Komisjon on täna esitanud kaks teatist konkreetsetes valdkondades, kus ta peab vajalikuks tegevuse kooskõlastamist.

Esimeses teatises käsitletakse lahkumismakse. Lahkumismaksude valdkond, mis hõlmab makse varade ülekandmisel teisele territooriumile, on näide vajaduse kohta liikmesriikide maksueeskirju ja nende jõustamist paremini koordineerida. Selle aluseks on mittediskrimineerimise põhimõtte tõlgendus Euroopa Kohtu lahendites, mille kohaselt piiriüleseid olukordi ei tohi kohelda ebasoodsamalt kui analoogilisi siseolukordi. Lahkumismaksude puhul on Euroopa Kohus välistanud piiriülestes olukordades kõnealuste maksude vahetu kogumise realiseerimata kapitali kasvutulult, kui analoogilistes siseolukordades seda ei maksustata.[7] Euroopa Kohus on otsustanud ka, et maksustamise edasilükkamisele ei tohi seada tingimusi, näiteks nõuda pangatagatist või maksuesindaja määramist. Asjakohase koordineerimise ja tõhusa jõustamiskoostööta on siiski oht, et varade käsutamisel realiseeritud tulu jääb maksustamata või maksustatakse topelt riigisisestes maksueeskirjades ja kahepoolsetes maksulepingutes sätestatud maksustamisõiguste mittevastavuse tõttu või maksunõuete täitmiseks vajalike andmete või maksukogumisviiside puudumise tõttu. Lahkumismakse käsitlevas teatises on komisjon teinud mitu konkreetset ettepanekut, kuidas liikmesriigid saavad oma asjakohaseid eeskirju paremini koordineerida, et kaotada õigusvastane diskrimineerimine, vältides samal ajal topeltmaksustamist ja topelt maksustamatajätmist. Komisjon on kindlaks määranud ka valdkonnad, kus on vaja teha põhjalikumat tööd. Teatis on oluline nii juriidilisest kui ka füüsilisest isikust maksumaksjate jaoks.

Teises teatises käsitletakse äriühingute ja kontsernide kahjumi piiriülest mahaarvamist. Mahaarvamise puudumisel on oht, et kontserni ettevõtete või äriühingu üksuste kasum ja kahjum jaotatakse erinevate maksuterritooriumide vahel nii, et kontsern või äriühing maksab maksu summalt, mis ületab tema majandustulemused ELs. See loob selgelt ajendi piiriülesest äritegevusest loobumiseks ja kahjustab EL äriühingute ja kontsernide konkurentsivõimet. Kui CCCTB vastu võetaks, näeks see kontsernide jaoks, keda kõnealune kord puudutab, ette ELs saadud majandustulemuste konsolideerimise. Teatise eesmärk on liikmesriikide eeskirjade vahetum koordineerimine. See tugineb Euroopa Kohtu hiljutistele lahenditele, eelkõige Euroopa Kohtu otsusele kohtuasjas Marks & Spencer, ja toetab kahjumi piiriülese mahaarvamise miinimumnõudeid, sealhulgas tütarettevõtete kahjumi mahaarvamist emaettevõtte tasemel.

Liikmesriikide koostöö on äärmiselt vajalik eespool kirjeldatud valdkondade puhul, kui liikmesriikide süsteemide kooskõlastamatus toob kaasa topeltmaksustamise või topelt maksustamatajätmise. Isegi juhtudel kui liikmesriikidel on võimalik küsimus lahendada ühepoolsete meetmetega, võib olla soovitatav otsida ühiseid lahendusi. Komisjon peab üheks selliseks valdkonnaks maksustamise vältimise vastaseid eeskirju, näiteks välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid (CFC) käsitlevaid eeskirju.[8] Nagu on näidanud viimased kohtulahendid, on see delikaatne valdkond, kus tuleb tasakaalustada vajadus ennetada ELs tõhusalt kuritarvitusi ning vajadus vältida piiriülese tegevuse ebaproportsionaalseid piiranguid, mis on vastuolus ühenduse õigusega. Samuti on äärmiselt vajalik liikmesriikide maksubaasi kaitsmiseks paremini koordineerida selliste eeskirjade kohaldamist kolmandate riikide suhtes.

Komisjon kavatseb anda järgmisel aastal välja uue teatise, milles käsitletakse kuritarvituste vastaseid meetmeid. Nagu eespool selgitatud, on selles valdkonnas äärmiselt vajalikud tasakaalustatud lahendused, mis vastavad liikmesriikide vajadustele, järgides ühenduse õigusnorme.

Ebakõla võib tuleneda ka sellest, kuidas liikmesriigid määratlevad võlakohustusi ja omakapitali. Ühes liikmesriigis võidakse käsitleda tehingut kapitaliosaluse, mitte laenuna, ja seetõttu mitte lugeda kapitalilt saadud tulu maksustatavaks, teises liikmesriigis võidakse käsitleda laenu võlana ja lubada intressi maksval äriühingul intressi mahaarvamist. Selle tagajärjel võib ühes liikmesriigis toimunud mahaarvamisega mitte kaasneda maksustamine teises liikmesriigis. Teine valdkond on hübriidettevõtted, st ettevõtted, mida ühes liikmesriigis käsitletakse korporatiivsena (läbipaistmatu maksustamisega) ja teises mittekorporatiivsena (läbipaistva maksustamisega); liikmesriikide sellise määratlemiserinevuse tagajärjeks võib olla topelt vabastamine või topelt mahaarvamine. Komisjon kaalub algatuste vajadust ka muudes valdkondades, näiteks maksude kinnipidamine, filiaalide maksustamine ja pärandimaksud. Ta soovib koos liikmesriikide, turuosaliste ja teiste asjaomaste huvirühmadega uurida valdkondi, kus selliste algatuste järele on eriti suur vajadus.

Komisjon leiab, et lisaks sellistele konkreetsetele algatustele hõlmab liikmesriikide maksusüsteemide parem koordineerimine vajadust kavandada üldisem lahendus nende maksumaksjate jaoks, keda maksustamisõiguse vastuolude tõttu maksustatakse topelt. Vahekohtu konventsioon, mille toimimist komisjon püüab parandada, käsitleb ainult siirdehindadega seotud vaidlusi. Komisjon teeb ettepaneku uurida koos liikmesriikidega võimalusi tõhusa, üldise ja siduva vaidluste lahendamise mehhanismi loomiseks, et käsitleda üldisemalt rahvusvahelise topeltmaksustamise probleeme ELs. Selline mehhanism oleks maksumaksjatele, eelkõige füüsilistele isikutele ning VKEdele, piiriülestes olukordades väga vajalik.

4. KOKKUVÕTE

Liikmesriikidevaheline koordineerimine ja koostöö võimaldab liikmesriikidel saavutada oma maksupoliitika eesmärgid ja kaitsta maksubaasi, kaotades diskrimineerimise ja topeltmaksustamise ning vähendades nõuete täitmise kulusid. Tänu sellele suureneb maksusüsteemide panus siseturu edukasse toimimisse ning EL ettevõtjate ülemaailmse konkurentsivõime parandamisse uuendatud Lissaboni strateegia kohaselt.

Komisjon soovib aidata liikmesriike käesolevas teatises sätestatud koordineerimise põhimõtete väljatöötamisel ja praktilise halduskoostöö korra parandamisel. Ta teeb konkreetse ettepaneku käivitada algatused, mis hõlmavad peamisi otsese maksustamise valdkondi, mida on kirjeldatud eespool, ja üldisem algatus, mille eesmärk on rahvusvahelise topeltmaksustamise tõhus kaotamine ELs.

Nende algatuste edu sõltub liikmesriikide soovist teha koostööd ja investeerida koordineeritud lahendustesse. Tegutsemisest loobumine halvendaks veelgi liikmesriikide võimet kaitsta oma maksutulu ja tooks kaasa uusi kohtuasju üksiksätete üle. Seetõttu kutsub komisjon liikmesriike üles uurima käesolevas teatises ja kahes tänases piiriülest kahjumit ja lahkumismakse käsitlevas teatises tehtud ettepanekuid ning tegema koostööd selle nimel, et nendes tõstatatud probleemid kiiresti ja tõhusalt lahendada.

Käesoleva algatuse eesmärk on tuua piiriülestes olukordades otsest kasu kõikidele maksumaksjatele, aidates koos varasemate algatustega, eriti CCCTB loomisega, kaasa siseturu väljakujundamisele. Komisjon kutsub liikmesriike, turuosalisi ja EL institutsioone üles kasutama käesolevas algatuses pakutud võimalusi.

Komisjon palub käesoleva teatise kohta nõukogu, Euroopa Parlamendi ning majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust.

[1] Peamisi ettevõtte tulumaksuga seotud tõkkeid siseturul toimuvale piiriülesele tegevusele on kirjeldatud uurimuses „Ettevõtete maksustamine siseturul“ (SEC(2001)1681, 23.10.2001, III osa, lk 223–305 .

[2] Komisjon kirjeldas põhjalikus majandusuurimuses (SEC(2001) 1681, lisatud teatisele „Maksutõketeta siseturu suunas“, KOM(2001) 582) mitut maksutõket piiriülesele kaubandusele siseturul ja meetmeid, mida võiks võtta nende kõrvaldamiseks. Teisi finantsteenuste valdkonna maksutõkkeid on kirjeldanud ka „FISCO“ eksperdirühm (vt teatis „Arveldused Euroopa Liidus – areng“, KOM(2004) 312), andes soovitusi ELs toimuvate piiriüleste väärtpaberitehingute kliiringu ja arveldusega seotud maksukohustuste täitmise tõkete eemaldamiseks.

[3] Liikmesriikide maksupoliitika praegusi piiranguid integreeritud siseturul on käsitletud mitmes Euroopa Kohtu otsuses (vt kohtu 2006. aasta otsused kohtuasjades C-520/04 Turpeinen , C-196/04 Cadbury Schweppes , C-386/04 Centro di Musicologia Stauffer , C-290/04 Scorpio , C-346/04 Conijn , C-152/03 Ritter-Coulais , C-471/04 Keller Holding ja C-365/04 Bouanich ).

[4] KOM(2005) 525 (lõplik), 3.11.2005, Euroopalikud väärtused globaliseeruvas maailmas Komisjoni panus riigi- ja valitsusjuhtide oktoobrikuu kohtumisse .

[5] KOM(2005) 532 (lõplik), 25.11.2005, Maksu- ja tollipoliitika panus Lissaboni strateegiasse.

[6] Vt p. 68 kohtujurist Geelhoedi 29. juuni 2006. aasta arvamuses kohtuasjas C-524/04 Test Claimants in the Thin Cap Group Litigation v. Commissioners of Inland Revenue: „Õigusakti selline laiendamine olukordadele, mis jäävad täielikult väljapoole selle eesmärki, ainult formalistlikel eesmärkidel ning põhjustades kodumaiste äriühingute ja maksuhaldurite jaoks halduskoormuse märkimisväärset suurenemist, on üsna mõttetu ja tegelikult majandusliku tasuvuse seisukohast kahjulik. Sellisena on see siseeesmärkidel ning põhjustades kodumaiste äriühingute ja maksuhaldurite jaoks halduskoormuse märkimisväärset suurenemist, on üsna mõttetu ja tegelikult majandusliku tasuvuse seisukohast kahjulik. Sellisena on see siseturu põhimõtetega vastuolus.“

[7] Kohtuasi C-9/02 Hughes de Lasteyrie du Saillant v. Ministčre de l'économie, des Finances et de l'Industrie, ELT C 94, 17.4.2004, lk 5.

[8] CFC eeskirjade põhiline eesmärk on takistada äriühingutel asukohamaa maksust kõrvale hoida, esitades tulu tütarettevõtte nime all riikides, kus maksud on (oluliselt) väiksemad. Tavaliselt näevad CFC eeskirjad ette, et välismaise kontrollitava tütarettevõtte tulu võib lugeda asukohamaa emaettevõtte tuluks ja maksustada nagu emaettevõtte enda tulu.