52006DC0780

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 11.12.2006

KOM(2006) 780 lõplik

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

SAPARDi AASTAARUANNE – 2005 {SEK(2006) 1628}

1. SISSEJUHATUS

2000. aasta alguses tõhustas Euroopa Liit ühinemiseelset abi Ida- ja Kesk-Euroopa kümnele taotlejariigile maaelu arendamiseks loodud põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi SAPARD loomise abil. Selle rakendamiseks valiti ainulaadne lähenemisviis: taotlejariikide riigiasutused võtsid endale kogu vastutuse „detsentraliseeritud juhtimise“ teel, mis võimaldas SAPARDi programmi rakendada. Üheks eesmärgiks on rakendada arvukalt väikesemahulisi maaelu arenguprojekte, teiseks tuleks luua struktuurid, mis võimaldaksid kohe pärast ühinemist kohaldada ühenduse õigustikku. Üksikasjalikku teavet SAPARDi rakendamis- ja juhtimissüsteemide kohta võib leida 2000. aasta aastaaruandest.

2. RAKENDAMISE PÕHILISED TULEMUSED[1]

Aastatel 2000–2005 eraldati abisaajariikidele nende maaelu- ja põllumajandussektori edendamiseks kokku 2663,9 miljonit eurot, millest 1334,2 miljonit eurot eraldati kaheksale SAPARDi toetuste suhtes abikõlblikule uuele liikmesriigile[2] ja 1329,7 miljonit Bulgaariale ja Rumeeniale. Sel perioodil maksti toetusesaajatele tegelikult 1803,0 miljonit eurot,[3] mis moodustab 94,4% aastateks 2000–2003 sõlmitud iga-aastaste rahastamislepingute alusel uutele liikmesriikidele ettenähtud koguassigneeringutest ning 40,9% aastateks 2000–2005 sõlmitud iga-aastaste rahastamislepingute alusel Bulgaariale ja Rumeeniale ettenähtud assigneeringutest.

Euroopa Komisjon eraldas 2005. aastal 250,3 miljonit eurot Bulgaariale ja Rumeeniale ning maksis kokku 811,9 miljonit eurot kõigile abisaajariikidele, millest 557,5 miljonit eurot said uued liikmesriigid ja 254,4 miljonit eurot maksti Bulgaariale ja Rumeeniale. 2005. aastal tehtud maksed moodustavad 82% aastatel 2000–2004 tehtud maksetest. See näitab Euroopa Liidu rahaliste vahendite kasutamise oluliselt suuremat suutlikkust. Seda kinnitab ka asjaolu, et kõik uued liikmesriigid peale Läti ja Ungari saavutasid 95% künnise, millest alates Euroopa Komisjon lõpetab tagasimaksete tegemise, kuni lõppmakse on tasutud. Läti (94,6%) ja Ungari (91,3%) jõudsid künnise lähedale.

2005. aastal jätkasid uued liikmesriigid SAPARDi alusel sõlmitud lepingutele vastavate maksete tegemist. Tšehhi Vabariik lõpetas 2005. aasta lõpus ainsana ametlikult SAPARDi toetuse kasutamise ja esitas lõppmaksenõude, et lõpetada programm 2006. aastal.

Kõigis uutes liikmesriikides moodustasid abisaajate kohustused oluliselt üle 100% SAPARDi programmi alusel olemasolevatest kohustustest. 1492 miljoni euroni ulatuva ühenduse toetuse abil rahastati üle 34 000 projekti.

Selle tulemusena said uued liikmesriigid kiiresti alustada ühinemisjärgsete maaelu arenguprogrammide rakendamist.

SAPARDi programmi alusel kasutatud riiklike vahendite kogusumma oli 2005. aasta lõpus 2334,9 miljonit eurot.[4] Suur osa SAPARDi alusel tehtud investeeringutest on kuni 50% ulatuses riiklikele allikatele tuginevad tulusad investeeringud. SAPARDi alusel antava toetuse (abikõlblikud kogukulud) vahetu üldmõju ulatub investeeringute ja osutatud teenustena kokku 4287,1 miljoni euroni. Sellest tulenevalt vastab ühele eurole, mille ühendus SAPARDi alusel annab, 2,4 euro suurune üldinvesteering.

3. EESMÄRKIDE SAAVUTAMISE HINDAMINE [5]

Nüüd kui SAPARDi rakendamine uutes liikmesriikides on jõudmas lõpule, on võimalik hinnata riiklike programmide üldmõju.

Aruandes keskendutakse rakendamistulemuste võrdlemisele SAPARDi eesmärkidega. Aruandes hinnatakse põllumajandusettevõtete ja toiduainetööstuse investeerimismeetmete rakendamise seisu, mille kaudu on eelkõige võimalik jõuda ELi standarditeni. Aruandes hinnatakse ka maapiirkondade infrastruktuuri ja majandustegevuse mitmekesistamist hõlmavat kahte ülejäänud investeerimismeedet, mis soodustavad peamiselt säästvat majandusarengut ja töövõimaluste loomist maapiirkondades. Need meetmed moodustavad 93% kõigist SAPARDi eraldisest.[6]

Horisontaalhinnang, mis hõlmab kõiki SAPARDi programmides sätestatud näitajaid, antakse kaheksa uue liikmesriigi programmide järelhindamise raames.

Bulgaaria ja Rumeenia puhul keskendutakse aruandes 2005. aasta jooksul saavutatud edusammudele.

3.1 Uued liikmesriigid

2004. aasta lõpuks olid kõik kaheksa uut liikmesriiki sõlminud lepingud kõigi neile eraldatud ELi rahalistele vahendite kohta ning ette valmistanud ühinemisjärgsete programmide alusel abikõlblikud projektid.

Investeeringud põllumajandusettevõtetesse ja toiduainetööstusesse, see tähendab ühenduse õigustikus sätestatud standardite vastuvõtmise seisukohast kõige olulisematesse sektoritesse, moodustavad 53% uutele liikmesriikidele ettenähtud SAPARDi eraldiste kogusummast; sellest 24% maksti põllumajandusettevõtete investeeringuteks ning 29% toiduainetööstuse investeeringuteks.

Põllumajandusettevõtete investeeringumeetme alusel kaheksas uues liikmesriigis sõlmitud lepingute kohaselt moodustas loomakasvatustoodangu ja loomsete saaduste osa kuni 41% toetuse kogusummast. Investeeringud veini-, puu- ja köögiviljasektorisse on suurel määral seotud ühenduse õigustikus sätestatud standardite kohandamisega. Need sektorid said ligikaudu 10% kõnealuse meetme alusel tehtud koguinvesteeringutest.

Samal ajal moodustavad põllukultuurisektori investeeringud 17%. Kuigi mõne riigi üldises põllumajandustootmises on põllukultuurisektor oluline, on põllukultuurisektori investeeringute suhteliselt kõrge tase osaliselt ka kulumahuka loomakasvatus- ja loomsete saaduste sektori majandusraskuste tagajärg, mis lisaks maaelulaenude puudumisele vähendab loomakasvatussektorile antavat toetust ja sellest tulenevalt suurendab põllukultuurisektorile antava toetuse osa. Selline olukord tekkis näiteks kolmes Balti riigis, kus investeeringud põllukultuurisektorisse moodustasid Lätis 45%, Leedus 47% ja Eestis 70%.

Toiduainete töötlemise ja turustamise puhul moodustavad investeeringud liha- ja piimasektorisse ning piimasaaduste sektorisse (mõlemad on ühenduse õigustikus sätestatud standarditele vastavuse seisukohalt otsustava tähtsusega sektorid) vastavalt 52% ja 21%. Seireandmete põhjal moodustavad ühenduse õigustikus sätestatud standarditele vastamiseks tehtud investeeringud suurima osa investeeringutest. Näiteks Poolas, kõige suuremas SAPARDi abisaajariigis, moodustavad ELi sanitaar- ja veterinaarstandardite kohandamiseks tehtud investeeringud ligikaudu 87% lihasektorisse ja 72% piimasaaduste sektorisse tehtud koguinvesteeringutest.[7]

Lisaks sellele olid teatavates riikides olulisel kohal esmatöötlemise, kvaliteedikontrolli ja jäätmekäitlusega seotud investeeringud. Näiteks Tšehhi Vabariigis ulatusid investeeringud kvaliteedikontrolli struktuuri parandamisse töötlemisettevõtetes 23 miljoni euroni, millest 99% kasutati enesekontrollisüsteemide kasutuselevõtmiseks piima- ja lihasektori ettevõtetes.

Need tulemused näitavad, et investeeringud kahe kõnealuse meetme alusel on aidanud saavutada SAPARDi eesmärke.

Maapiirkondade infrastruktuuri ja majandustegevuse mitmekesistamisega seotud investeeringud moodustavad 40% SAPARDi uutele liikmesriikidele ettenähtud kogutoetusest; sellest 31% kasutati investeeringuteks maapiirkondade infrastruktuuri ning 9% investeeriti majandustegevuse mitmekesistamisse.

Maapiirkondade infrastruktuuri tehtud investeeringud koondusid investeeringutesse, mis hõlmasid jäätmehooldust (39%), veevarustust (19%) ja kohalikku teedevõrku (35%). Maapiirkondade infrastruktuuriga seotud investeeringute suhteliselt kõrge tase tuleneb esmajoones nende kõrgest tasemest Poolas (47%); teised uued liikmesriigid eraldasid kõnealuse meetme jaoks oluliselt väiksemaid summasid.

Maapiirkondade majandustegevuse mitmekesistamise peamine investeerimisvaldkond on maaturism (27%); põhiteenuste arendamisse investeeriti uutes liikmesriikides 11% kõnealusele meetmele ettenähtud eraldisest.

Kahe kõnealuse meetme alusel tehtud investeeringutega parandati põhilist infrastruktuuri ja toetati majandustegevuse säästvat arengut maapiirkondades.

3.2 Bulgaaria[8]

2005. aastal eraldas Euroopa Liit 2005. aastat hõlmava iga-aastase rahastamislepingu kohaselt Bulgaariale 75,1 miljonit eurot. Selle tulemusena ulatus aastateks 2000–2005 sõlmitud iga-aastaste rahastamislepingute alusel Bulgaariale eraldatud ELi rahaliste vahendite kogusumma 362,3 miljoni euroni. Samal ajal maksis Euroopa Komisjon Bulgaariale 67,2 miljonit eurot; 31. detsembril 2005 ulatusid aastatel 2000–2005 tehtud ELi väljamaksed kokku 158,2 miljoni euroni (43% olemasolevatest ELi rahalistest vahenditest).

Samaks kuupäevaks oli SAPARDi amet kõigi meetmete alusel (välja arvatud põllumajanduse keskkonnameetmed ja niisutusmeetmed) heaks kiitnud 1921 projekti, mis vastas 286,5 miljoni euro suurusele summale ELi toetusest (79% aastateks 2000–2005 sõlmitud iga-aastastest rahastamislepingutest). Pärast nn ajaliselt piiratud menetluse alusel heaks kiidetud projektide ajutist külmutamist kiideti 2005. aastal heaks ainult 1721 projekti, mis vastab 251,8 miljonile eurole ELi toetusest (70% aastateks 2000–2005 ettenähtud ELi eraldisest).[9] Kõnealune ameti kehtestatud kord aeglustas suurel määral programmi kohaldamist.

2005. aastal kiideti heaks ainult 12 projekti ajavahemikuks 2000–2004 sõlmitud iga-aastaste rahastamislepingute alusel eraldatavate rahaliste vahendite ammendumise ning 2005. aasta iga-aastase rahastamislepingu suhteliselt hilise ratifitseerimise tõttu. Sellest tulenevalt peatati taotluste esitamine kõigi meetmete osas, välja arvatud „kutseõpe“, „tootjarühmade moodustamine“, „metsandus“, „metsastamine“ ja „tehniline abi“, mille tarbeks oli olemas piiratud hulk rahalisi vahendeid.

2005. aasta lõpuks on lõpetatud 1378 projekti, see tähendab 72% kõnealuseks tähtpäevaks heakskiidetud projektidest; nendest 536 lõpetati 2005. aastal. Euroopa Komisjoni toetuse alusel tagasimakstud subsiidiumide summa oli 151,9 miljonit eurot, mis vastab 54% iga-aastase rahastamislepingu 2000–2004 alusel eraldatavast summast.

Suurimaid eraldisi nõudnud meetmed on „investeeringud põllumajandusettevõtetesse“ ning „töötlemine ja turustamine“, mille arvele langeb vastavalt 32% ja 34% olemasolevatest rahalistest vahenditest. Kõige edukam meede oli „investeeringud põllumajandusettevõtetesse“, mille alusel kiideti heaks 1324 projekti, mis moodustasid 81% rahalistest vahenditest; 998 kõnealustest projektidest on lõpetatud (391 projekti lõpetati 2005. aastal). Nõutavuselt teise meetme „töötlemine ja turustamine“ alusel kiideti heaks 238 projekti (55 projekti 2005. aastal), mis moodustab 59% olemasolevatest rahalistest vahenditest. Meetme „investeeringud põllumajandusettevõtetesse“ alusel jääb põllukultuurisektori ning puu- ja köögiviljasektori osa ikkagi väga suureks (77%), mis on teataval määral põhjendatav olulise vajadusega ratsionaliseerimise ja mehaniseerimise järele, ning osaliselt tingitud majandusraskustest loomakasvatussektoris ja maapiirkondadele osutatavate krediiditeenuste nõrgast tasemest. Meetme „töötlemine ja turustamine“ alusel tehtavad investeeringud liha, kala, piima ja piimasaaduste töötlemisse ning turustamisse moodustavad 53% kõigist heakskiidetud projektidest.

Lepinguliste vahendite tase meetme „majandustegevuse mitmekesistamine“ alusel on samuti tõusnud 291 heakskiidetud projekti võrra, mis moodustab 50% kogu programmiperioodiks ettenähtud olemasolevast summast. 190 projekti on lõpetatud (88 projekti lõpetati 2005. aastal). Põhitegevus kõnealuse meetme alusel on seotud investeeringutega maaturismi (43%) ning investeeringutega puidu-, puusepatoodete ja biokütuste valdkonda (33%).

Lepinguliste vahendite tase meetmete „maapiirkonna infrastruktuur“ ja „külade renoveerimine“ alusel oli vastavalt 60% ja 50% aastateks 2000–2005 ettenähtud olemasolevast summast; 2005. aasta lõpuks lõpetati vastavalt 17 ja 30 projekti. Meetme „maapiirkonna infrastruktuur“ alusel kasutati 83% rahalistest vahenditest teedeehituseks.

3.3 Rumeenia [10]

2005. aastal eraldas Euroopa Liit 2005. aastat hõlmava iga-aastase rahastamislepingu kohaselt Rumeeniale 175,2 miljonit eurot. Selle tulemusena ulatus aastateks 2000–2005 sõlmitud iga-aastaste rahastamislepingute alusel Rumeeniale eraldatud ELi rahaliste vahendite kogusumma 967,4 miljoni euroni. 2005. aastal maksis Euroopa Komisjon Rumeeniale 187,2 miljonit eurot ning 31. detsembril 2005 ulatusid ajavahemikul 2000–2005 tehtud ELi väljamaksed kokku 385,4 miljoni euroni (39,8% ELi rahalistest vahenditest).

2005. aasta lõpuks oli SAPARDi amet heaks kiitnud 1928 projekti, mis vastas 534,8 miljoni euro suurusele summale Euroopa Liidu rahalistest vahenditest (55% SAPARDi eraldistest ajavahemikuks 2000–2005). Arvestades, et Euroopa Komisjon peaks selleks, et vältida rahaliste vahendite vabastamist, maksma 2006. aasta lõpuks Rumeeniale 792,2 miljonit eurot,[11] ning et 2005. aasta lõpuks oli ainult 385,4 miljonit eurot välja makstud, võib Rumeenia kaotada olulise osa ELi rahalistest vahenditest, kui rakendamine 2006. aastal tunduvalt ei kiirene.

SAPARDi programmi rakendamine algas alles 2002. aasta keskel ning sellega kaasnesid tõsised raskused, mis olid tingitud peamiselt haldussuutmatusest ning põllumajandusettevõtetele või maapiirkonna äriettevõtetele antava krediidi puudumisest. Lisaks sellele takistasid programmi elluviimist Rumeeniat 2005. aastal tabanud üleujutused.

Võttes arvesse kahju ulatust (hinnanguliselt 1,6 miljardit eurot ja 3,4% 2003. aasta SKTst), mis mõjutas peaaegu kõiki maakondi 2005. aasta aprillist septembrini, otsustas Euroopa Komisjon kannatanud piirkondade taastamiseks suunata olulise osa rahalistest vahenditest ümber meetmele „maapiirkondade infrastruktuurid“. Lisaks sellele otsustas komisjon kasutada mitmeaastase rahastamislepingu (MAFA) loodusõnnetusi käsitlevaid asjakohaseid sätteid, mis võimaldavad kohaldada teatavate meetmete alusel kõrgemat ELi kaasrahastamismäära (75% asemel 85%) ja kõrgemat riigiabi määra (eraisikutest abisaajatele makstava 50% asemel 75%). Lisaks loodi üleujutuse ärahoidmise alaseid investeeringuid käsitlev uus osameede.

Üldjoontes iseloomustab programmi tugev rõhuasetus maapiirkondade infrastruktuuri taastamisele, kusjuures ühenduse õigustikuga seotud meetmetesse on alles hiljuti hakatud ulatuslikumalt rahalisi vahendeid paigutama. Seetõttu on üks programmi peamistest eesmärkidest, mille sisuks on abistada Rumeeniat Euroopa Liidu õigustiku nõuete täitmisel, veel saavutamata.

Suurim osa ELi rahalistest vahenditest on eraldatud meetmele „maapiirkondade infrastruktuur“. Kuid 2005. aastal ei sõlmitud lepinguid uute projektide kohta, sest lepinguliste vahendite tase tõusis juba 2004. aastal 100%ni (49% teedele, 35% joogiveerajatistele, 16% kanalisatsioonisüsteemidele). Meetme „maapiirkondade infrastruktuur“ puhul on viidatud projektide madalale kvaliteedile ja eeskirjade eiramisele pakkumismenetlustes. Rumeenia on teinud jõupingutusi rakendamise järelevalve tugevdamiseks ning seetõttu ei ole seni ükski väidetud eiramistest esile kutsunud finantskorrektsiooni. Lisaks sellele said paljud lõpetatud projektid 2005. aasta üleujutustes tõsiselt kahjustada.

Euroopa Liidu õigustikuga seotud meetme „töötlemine ja turustamine“ puhul, millele eraldati suuruselt teine osa rahalistest vahenditest, täheldatakse tõsiseid kohandamisprobleeme. Lepinguliste vahendite tase jõudis ainult 54%ni ajavahemikuks 2000–2005 ettenähtud rahalistest vahenditest. Kõnealusele valdkonnale eraldatud summast sai lihatoodete sektor 52% ja piimasaaduste sektor 19%.

Meede „investeeringud põllumajandusettevõtetesse“ on tähtsuselt kolmas meede. Lepinguliste vahendite tase kõnealuse meetme alusel ulatus ainult 28%ni olemasolevatest rahalistest vahenditest (59% põllukultuuridele, 20% piimale, 12% lihale). Ühinemiseelsel ajal pööratakse tähelepanu rakendamise hoogustamisele loomakasvatussektoris.

Lepinguliste vahendite tase meetme „majandustegevuse mitmekesistamine“ raames moodustab 2005. aasta lõpus ainult 23% ajavahemikuks 2000–2005 eraldatud rahalistest vahenditest; sellest 86% on seotud maaturismiga.

4. Programmi rakendamine ja HALDAMINE

4.1 PROGRAMMI RAKENDAMISE JÄRELEVALVE

Euroopa Komisjon jätkas 2005. aastal tihedat koostööd abisaajatega järelevalve- ja hindamissüsteemide kasutamisel. Lisaks pidevale järelevalvele keskendus 14 järelevalvekomiteed 2005. aasta jooksul programmi muutmisele. 2005. aastal võeti vastu 11 Euroopa Komisjoni otsust, millega muudeti üheksa riigi (v.a Poola) SAPARDi programme, neist kaheksa võeti vastu seoses uute liikmesriikidega ning kolm seoses Bulgaaria ja Rumeeniaga (D lisa).

Uute liikmesriikide puhul, kes lõpetasid projektide tellimise 2004. aastal, olid muudatused seotud peamiselt lõppmaksete ettevalmistamisega.

Bulgaaria ja Rumeeniaga seoses vastu võetud muudatuste peamine eesmärk oli programmide parem keskendamine ühinemisele ning toetuse vastuvõtmiseks vajaliku suutlikkuse suurendamine. Lisaks sellele kiideti heaks programmi muudatus, mis võimaldab kohaldada erisätteid loodusõnnetuste korral ning ümber jaotada rahalisi vahendeid üleujutustest kahjustatud infrastruktuuri taastamiseks Rumeenias.

4.2 Vahehindamiste ajakohastamine

Mitmeaastase rahastamislepingu kohaselt tuleb vahehindamisi ajakohastada siis ja sellisel juhul, kui seda on vaja. Sellele tuginedes otsustati ajakohastada Bulgaaria ja Rumeenia vahehindamised 31. detsembriks 2005. Kumbki nendest riikidest ei esitanud hinnangut kõnealuseks kuupäevaks ning seetõttu vaatab Euroopa Komisjon aruanded läbi 2006. aastal.

4.3 Maaelulaen

PHARE väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete rahastu ( The PHARE Small and Medium Finance Facility – SMEFF ) abil kombineeritakse PHARE toetustega Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) ja Euroopa Nõukogu Arengupanga (CEB/KfW) vahendid, et tagada finantsvahendajad taotlejariikides ning ergutuste abil:

- laiendada rahaliste vahendite kättesaadavaks tegemist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, sealhulgas põllumajandusettevõtetele ja maapiirkonna äriettevõtetele,

- suurendada kaasnevate riskide hindamise ja jälgimise suutlikkust ning

- riski juhtida.

Projekti „Maaelulaen“ ( The Rural Sub Window, RSW ) eesmärk on tugevdada rahandussektori suutlikkust suurendada põllumajandustootjate ja maapiirkondade äriettevõtete juurdepääsu rahastamisele.

2005. aasta lõpuks oli Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank allkirjastanud kuus maaelulaenu eriprojekti finantsvahendajatega Bulgaarias, Poolas, Slovakkias, Sloveenias ja Tšehhi Vabariigis, mis hõlmas kokku 47 miljoni euro ulatuses krediidiliine ja 6,6 miljoni euro ulatuses ELi ergutusi. Euroopa Nõukogu Arengupank on allkirjastanud kaks projekti finantsvahendajatega Slovakkias (5 miljonit eurot) ja Rumeenias (30 miljonit eurot) ning ELi ergutusi kogusummas 3,5 miljonit eurot.

4.4 Horvaatia

Euroopa Komisjon võttis Horvaatia programmi vastu 8. veebruaril 2006. Euroopa Komisjon eraldab 2006. aastaks 25 miljoni euro suuruse summa ja määrab kindlaks kolm prioriteeti, mis tuleb rakendada nelja meetme abil: 20% Euroopa Liidu rahalistest vahenditest eraldatakse meetmele „põllumajandusettevõtte investeeringud“, 39% meetme „põllumajandus- ja kalandustoodete töötlemine ja turustamine“ täiustamiseks, 40% eraldatakse meetme „maapiirkondade infrastruktuur“ täiustamiseks ning ülejäänud 1% kasutatakse tehnilise abi tarbeks.

Horvaatia mitmeaastane rahastamisleping võeti vastu 6. detsembril 2005 ja sellele kirjutati alla 29. detsembril 2005. Mitmeaastases rahastamislepingus sätestatakse SAPARDi suhtes kohaldatavad ühenduse juhtimis- ja kontrollieeskirjad.

Kuna SAPARDit juhitakse riigi täielikul vastutusel, peab Horvaatia asutama ja akrediteerima SAPARDi ameti, kellele Euroopa Komisjon annab seejärel abi haldamisvolitused.

5. HALDAMIS-, AUDITEERIMIS- JA KONTROLLIVOLITUSTE ANDMISEGA SEOTUD MEETMED

5.1 Abi hõlmavate haldamis- ja järelevalvevolituste andmise ajakohastamine [12]

2005. aastal toimus ainult üks volitatud auditeerimine ja see leidis aset Rumeenias ning hõlmas nelja meedet. Euroopa Komisjoni otsust ei väljastatud 2005. aastal, sest Rumeenia ametiasutused pidid mitmeaastase rahastamislepingu nõuete täitmiseks muutma ja täiendama teatavaid SAPARDi menetlusi.

Lisaks sellele teostati taotlejariikides Horvaatias ja Türgis mitu auditit faktide kogumiseks. Horvaatia puhul oli eesmärgiks kontrollida riikliku fondi ja SAPARDi ameti edukust akrediteerimisel. Türgi puhul seati eesmärgiks käivitada akrediteerimine hoogsalt alates 2007. aastast kättesaadava uue ühinemiseelse rahastamisvahendi (IPA) alusel ning tagada nõuanded ja teave asjakohaste ülesannete ning vastutuse kohta.

5.2 Otsus raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta

Euroopa Komisjoni 30. septembri 2005. aasta otsusega K(2005) 3656 kontrolliti ja kiideti heaks kümne riigi (Tšehhi Vabariik, Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Bulgaaria ja Rumeenia) 2004. aasta raamatupidamise aastaaruanded.

Euroopa komisjoni 28. septembri 2004. aasta otsus ei hõlmanud Bulgaaria, Rumeenia ja Poola 2003. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruandeid. Seetõttu korraldati 2005. aastal kaks atesteerivat auditit Rumeenias ja Poolas ning nõuti täiendavat teavet Bulgaarialt. Euroopa Komisjoni otsused kolme kõnealuse riigi kohta võetakse vastu 2006. aastal.

5.3 Otsus nõuetekohasuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta

Pärast 2003. aasta septembris toimunud käivitamist jätkus nõuetekohasust kontrolliva auditiga seotud uurimine 2004. ja 2005. aastal. 2005. aastal tehti viis nõuetekohasust hindavat kontrollkäiku. Tšehhi Vabariigi, Ungari, Läti ja Poola puhul keskenduti auditites parandusmeetmete rakendamisele vastavalt soovitustele, mis anti 2003. ja 2004. aastal toimunud esimeste uurimiste ajal. Rumeenias korraldati teine audit 2005. aastal deklareeritud kulude kontrollimiseks ning selleks, et kontrollida rakendatud menetluste ja uue meetme üldist nõuetekohasust.

Kõnealuste auditite raames kontrolliti väljavalitud maksetoimikute valimit ning kohapeal kontrolliti mõnda lõplikku abisaajat. Avastatud puudustest teatati asjaomastele asutustele. Hõlmatud kulutuste võimalike finantskorrektsioonide kohaldamist hinnatakse mitmeaastase rahastamislepingu kohaselt käesoleva uurimisega seotud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetluste lõpus.

6. oktoobril 2005 võeti vastu nõuetekohasuse kontrollimist ja heakskiitmist käsitlev otsus K(2005) 3702, mille kohaselt ei rahasta ühendus kahte Bulgaaria projekti teatavaid SAPARDi alusel tehtud kulutusi hõlmavate vastuvõetamatute konfliktide tõttu abisaajate ja nende konsultantide vahel, ning ühel juhul ühenduse õigusaktide ja mitmeaastase rahastamislepingu kohaselt sätestatud erasektori pakkumiseeskirjade täitmatajätmise tõttu.

5.4 Koostöö Euroopa Kontrollikojaga

Kontrollikoda kontrollis DAS-2004 raames, kuidas Euroopa Komisjon käsitles SAPARDI iga-aastaseid rakendusaruandeid, võttes aluseks Euroopa Komisjoni aastaaruannete analüüsimist kajastavad dokumendid ning mitmeaastases rahastamislepingus sätestatud tähtajad. Euroopa Komisjoni talitused võtsid märkused nõuetekohaselt arvesse.

Lisaks sellele korraldas kontrollikoda 2004. aasta aastaaruande raames auditid Ungaris ja Sloveenias. Euroopa Komisjoni talitused tutvusid kõnealuste aruannete ja liikmesriikide vastustega ning korraldasid järelkontrolli teatavates küsimustes, mis kerkisid mõlemas riigis riiklike auditite raames esile. Euroopa Komisjon on pärast kõnealust tutvumist seisukohal, et ulatuslikele vigadele või süsteemi nõrkusele viitavaid tõendeid ei ole.

Järeldustes 2004. eelarveaasta kohta märgib kontrollikoda, et üldiselt esinevad taotlejariikides ühinemiseelsete rahaliste vahenditega seotud erineva suurusega riskid rakendusorganisatsioonide tasandil. Kontrollikoda märkis eelkõige seoses SAPARDiga, et on välja selgitatud teatavad nõrgad küljed, kuid nende finantsmõju on minimaalne. Kontrollikoda järeldas SAPARDi kohta üldiselt, et „süsteemid hõlmavad olulise tähtsusega kontseptsioone, menetlused on hästi dokumenteeritud ning kirjeldatud ja akrediteeritud süsteemid on üldjoontes praktikas toimivad... Kinnitatud auditeerimiste põhjal avaldab kontrollikoda veelkord arvamust, et SAPARDi järelevalve- ja kontrollisüsteemid on praktikas toimivad.“

5.5 Teave eeskirjade eiramise kohta

2005. aastal juhiti Euroopa Pettusevastase Ameti (OLAF) tähelepanu 151 uuele eeskirjade eiramise juhtumile, milleks olid: 87 eiramist Rumeenias, 21 Ungaris, 19 Poolas, 9 Bulgaarias, 4 Lätis, 3 Eestis ja Sloveenias, 2 Leedus ja Tšehhi Vabariigis ning 1 Slovakkias. Uute liikmesriikide aruannete põhjal selgub, et juhtude arv on selgelt vähenemas, kusjuures enamik Euroopa Pettustevastasele Ametile teatatud uutest juhtudest pärinesid läbirääkijariikidest, kus SAPARDi kulutused kasvasid. Mõned riigid, eelkõige Rumeenia, on teatanud eiramistest alla 4000 euro suuruse summa ulatuses, mis näitab, et nendest riikidest teatatud eiramiste arv on üpris kõrge.

Enamik teatatud eiramisi tulenes hanke-eeskirjade ebaõigest kohaldamisest, raamatupidamiseeskirjade eiramisest, teatavate kulude abikõlblikkusele mittevastavusest ja võltsitud dokumentidest. Riskiteguriteks peetakse töötajate vähesust, koolituse puudumist, rotatsiooni olulisust ning soovi käivitada SAPARDi rahalised vahendid enne ühinemisega seotud tähtaja saabumist.

6. Edasine areng

6.1 Ühinemiseelne rahastamisvahend (IPA)

2005. aastal valmistas Euroopa Komisjon ette õigusliku aluse finantsperspektiivi 2007–2013[13] alusel kavandatud välisabipoliitika reformi järelevalveks, mille tulemusena töötati välja uus ühinemiseelne rahastamisvahend (IPA), millega asendati viis eelmist ühinemiseelset rahastamisvahendit PHARE, ISPA, SAPARD, CARDS ja ühinemiseelne abi Türgile. Lisaks sellele koostati ühinemiseelse rahastamisvahendi rakenduseeskirjad, kaasa arvatud maaelu arendamise ühinemiseelne rahastamisvahend (IPARD) ning algatati ettevalmistustööd IPARDi rakendamiseks asjaomastes taotlejariikides (Horvaatia, Türgi, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik).

6.2 Horvaatia

Alates 2007. aastast kohaldatava maaelu arendamise ühinemiseelse rahastamisvahendi ettevalmistustöö on 2005. aastal kiirenenud.

IPARDi programm hakkab tuginema SAPARDi programmile. Sellesse lisatakse täiendavad meetmed, näiteks „maapiirkondade majandustegevuse arendamine ja mitmekesistamine“, „keskkonna kaitsmiseks ja paikkonna säilitamiseks kavandatud põllumajandusliku tootmise viisid“ ja „ leader -tüüpi meede“. Horvaatia kavatseb esitada IPARDi kava Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks 2006. aastal.

6.3 Türgi

Ankaras 2005. aasta aprillis, juulis ja detsembris toimunud kolme ettevalmistava kohtumise ajal kinnitasid Türgi ametiasutused oma kavatsust alustada IPARDi programmi rakendamist Türgis võimalikult varakult, see tähendab hiljemalt 2008. aasta esimesel poolel. Euroopa Komisjon andis nõu otsustavalt tähtsate meetmete osas, mis tuleb võtta.

Kõigi IPARDi programmiga hõlmatavate sektorite suhtes hakkab kehtima nõue, mille kohaselt tehakse sektori üksikasjalik analüüs sõltumatu oskusteabe kaasabil. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) alustas 2005. aasta sügisel vastavalt Türgi ametiasutute taotlusele piimasektori uuringut, mis kavatsetakse lõpule viia 2006. aastal

Seoses maapiirkondade krediidiga on Euroopa Komisjon rõhutanud hästitoimivate rahastamisvahendite olulisust IPARDi rahaliste vahendite vastuvõtmise seisukohalt.

6.4 Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega

Euroopa Komisjon on viimastel aastatel arendanud üha tihedamat koostööd rahvusvaheliste rahastamisasutustega ühinemiseelse maaelu arenguabi valdkonnas. Selle tulemusena on hakatud paremini aru saama SAPARDi ja IPARDi toimimisest ning rahvusvaheliste rahastamisasutuste ja Euroopa Komisjoni võimalikest koostöövaldkondadest kõnealusel alal.

Varsti pärast seda, kui Euroopa Liit andis Horvaatiale taotlejariigi staatuse, algas tihe kooskõlastamine ja koostöö Maailmapangaga. Maailmapanga põllumajandusvaldkonna õigustiku ühtekuuluvusrahastu Horvaatia jaoks (25,5 miljonit eurot) asutati Horvaatia põllumajandusministeeriumi suutlikkuse suurendamiseks, sealhulgas SAPARDi/IPARDi ameti asutamiseks ning SAPARDi/IPARDi meetmete ettevalmistamiseks.

Põllumajandusreformi rakendusprojekti ( Agriculture Reform Implementation Project , ARIP ) alusel toetab Maailmapank Türgis IPARDi liiki meetmeid.

Euroopa Komisjonil on olnud tihedad sidemed ka muude rahvusvaheliste rahastajatega, nagu ÜRO arenguprogramm (UNDP) ja USAID abiprogramm, et paremini kooskõlastada maaelu arenguga seotud asjakohast tegevust. Euroopa Komisjon on ka Kesk- ja Ida-Euroopa põllumajandusasutuste ja põllumajanduslike äriettevõtete võrgustiku EastAgri liige, mille tegevust kooskõlastab ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon.

[1] Vaata A lisa.

[2] Tšehhi Vabariik (CZ), Eesti (EE), Ungari (HU), Läti (LV), Leedu (LT), Poola (PL), Slovakkia (SK), Sloveenia (SL).

[3] Eelfinantseerimine ja tagasimaksed.

[4] Sealhulgas riiklik kaasrahastamine ja 95% künnist ületavate liikmesriikide tehtavad maksed.

[5] B ja C lisad sisaldavad horisontaalset ülevaadet.

[6] C.1 lisa.

[7] Iga-aastane rakendamisaruanne Poola (PL), 2005.

[8] C.3.9 lisas on esitatud ülevaade SAPARDi rahaliste vahendite jaotamise kohta Bulgaarias rakendatavate meetmete vahel.

[9] Selleks et kiirendada projektide rakendamist, kohaldas SAPARDi amet alates 2004. aasta juulist nn ajaliselt piiratud menetlust, mille kohaselt kiideti projektid heaks ajutiselt, enne nende abikõlblikkuse lõplikku kontrollimist. Kuid selgus, et see tekitas vaidlusi riiklikul ja Euroopa Komisjoni tasandil. Selle tulemusena lükkus SAPARDi programmi rakendamine edasi projektide ajutise peatamise tõttu kuni menetluse kohaselt tehtud lõpliku otsuseni.

[10] C.3.10 lisas on esitatud ülevaade SAPARDi rahaliste vahendite jaotamise kohta Rumeenias rakendatavate meetmete vahel.

[11] 11. juuli 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1052/2006 (ELT L 183, 12.7.2006, lk 3) pikendati 2004. ja 2005. aastat hõlmavate iga-aastase rahastamislepingute puhul rahaliste vahendite vabastamise tähtaega ühe aasta võrra.

[12] Vt E lisa.

[13] KOM(2004) 101.