EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52006DC0747

Komisjoni aruanne nõukogule ja Euroopa Parlamendile määruse (EÜ) nr 304/2003 (ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta) toimimise kohta

/* KOM/2006/0747 lõplik */

52006DC0747

Komisjoni aruanne nõukogule ja Euroopa Parlamendile määruse (EÜ) nr 304/2003 (ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta) toimimise kohta /* KOM/2006/0747 lõplik */


[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 30.11.2006

KOM(2006) 747 lõplik

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

määruse (EÜ) nr 304/2003 (ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta) toimimise kohta

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

määruse (EÜ) nr 304/2003 (ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta) toimimise kohta

SISSEJUHATUS

KÄESOLEV ARUANNE ON KOOSTATUD EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUSE (EÜ) NR 304/2003 [1] (ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta) (edaspidi „määrus“) artikli 21 kohaselt. Aruandes käsitletakse ajavahemikku 2003–2005. Aruandes kirjeldatakse määruse põhisätteid ning liikmesriikide, komisjoni ja tööstusharu täidetud põhiülesanded ning vaadatakse läbi menetluste, sealhulgas määruse tõhustamiseks võetud meetmete rakendamine kuni praeguse ajani. Lisaks käsitletakse aruandes rakendamise käigus esile kerkinud probleeme ning määruse võimalikke muudatusi, mis võiksid selle toimimist veelgi parandada.

Aruanne on liikmesriikidelt ja komisjonilt 8. septembri seisuga saadud teabe kokkuvõte. Täielik aruanne on kättesaadav Internetis.[2]

TAUST

EÜ määrus nr 304/2003

Määrus jõustus 7. märtsil 2003. aastal. Selle peamine eesmärk on rakendada teatavate ohtlike kemikaalide ja pestitsiididega rahvusvaheliseks kauplemiseks eelnevalt teatatud nõusoleku menetlust käsitlevat Rotterdami konventsiooni. Siiski sisaldab määrus ka mitmeid sätteid, mis lähevad konventsiooni nõuetest tunduvalt kaugemale. Lisaks sellele kohaldatakse eeskirju ekspordi suhtes mis tahes riiki, olenemata sellest, kas riik on konventsiooniosaline või mitte.

Määratud ametiasutused ning üldine haldus- ja õigusraamistik

Igal liikmesriigil on oma määratud asutus või asutused, kuid ühenduse ühise määratud asutusena tegutseb komisjon, kes täidab mitmeid punktis 2.3. loetletud haldusülesandeid. Lisaks kooskõlastab komisjon ühenduse tegevust kõikides tehnilistes küsimustes, mis on seotud konventsiooniga ning osaliste konverentsi ja kemikaalide hindamise komitee kohtumiste ettevalmistamisega.

Üldiselt on komisjoni ülesanne tagada määruse tõhus rakendamine. See hõlmab ekspordi- ja imporditeatiste käsitlemist, teabe õigeaegset vahetamist määratud asutustega ning Ispras asuva Euroopa Kemikaalide Büroo hallatava Euroopa ekspordi ja impordi andmepanga (EDEXIM) pidamist ja arendamist.

Sellele tööle pühendatakse aastas 3,5–4 inimaastat.

Määruse rakendamise arutamiseks korraldatakse korrapäraseid kohtumisi ELi määratud asutustega, eriküsimuste lahendamiseks korraldatakse ekspertide ad hoc nõupidamisi ja teisi mitteametlikke kohtumisi.

Kõikides liikmesriikides kehtivad määruse jõustamiseks ja rakendamiseks vajalikud õigusnormid ja haldussüsteemid. Liikmesriigid on määranud asutused, kes täidavad määruse jõustamiseks ette nähtud haldusülesandeid, mis enamikul juhtudel sisaldavad ka karistusi eeskirjade rikkumise eest. Mõnes liikmesriigis on tööstuskemikaalide ja pestitsiidide jaoks määratud eraldi ametiasutused.

Rakendamisega seotud töötajate arv igas määratud asutuses jääb vahemikku 0,15–1,25 inimaastat. Suurem osa tööjõust on hõivatud eksporditeatiste käsitlemisega, teisel kohal on selgesõnalise nõusoleku taotluste käsitlemine.

Lisaks sellele kasutatakse määruse rakendamisele kaasaaitamiseks teiste asutuste, näiteks tolliasutuste täiendavaid ressursse.

Määruse nr 304/2003 peamised rakendussätted ja menetlused

Eksporditeatis (artikkel 7)

Praegu kehtib ekspordist teatamise kohustus umbes 130 kemikaali ja kemikaalirühma puhul, mis on loetletud määruse I lisa 1. osas (viimati muudetud komisjoni määrusega nr 777/2006). Kõnealune loetelu hõlmab:

- kemikaale, mille kasutamine on ühenduse õigusaktidega keelustatud või rangelt piiratud;

- kemikaale, mille puhul kehtib PIC-menetluse nõue („PIC-kemikaalid“), välja arvatud need, mille eksport on keelustatud.

Iga eksportija esitab eksporditeatise hiljemalt 30 päeva enne loetletud kemikaali esmakordset eksportimist ning seejärel igal järgneval kalendriaastal hiljemalt 15 päeva enne esimest eksportimist. Eksporditeatise esitamine on kohustuslik, olenemata sellest, milline on kemikaali kavandatav kasutusviis või kas kõnealune kasutusviis on ühenduses keelustatud või rangelt piiratud või mitte.

Teatis esitatakse eksportiva riigi määratud asutusele, kes kontrollib selle vastavust nõuetele ning edastab selle komisjonile. Komisjon saadab importivale riigile iga kemikaali esmase ekspordi kohta teatise igal aastal enne selle aasta esimest eksporti. Komisjon registreerib kõik eksporditeatised EDEXIMi andmepangas.

Kui importiv riik ei kinnita teatise kättesaamist, peab komisjon kontrollima, kas teatis on kätte saadud. Vajaduse korral saadetakse teatise koopia.

Eksporditeatis tuleb esitada ka I lisas loetletud kemikaali sisaldava valmistise puhul, kui kemikaali sisaldus on nii suur, et võib ühenduse õigusnormide kohaselt tuua kaasa märgistamiskohustuse. Teatamiskohustus hõlmab ka tooteartikleid ja valmistooteid, mis sisaldavad reageerimata kujul kemikaale, mille suhtes kehtib PIC-menetluse nõue või mille kasutamine ühenduses on konventsiooniga keelustatud või rangelt piiratud.

Kolmandatelt riikidelt saadud eksporditeatised (artikkel 8)

Kui komisjon saab kolmandalt riigilt eksporditeatise kemikaali kohta, registreerib ta selle EDEXIMi andmepangas ja kinnitab teatise kättesaamist. Komisjon edastab teatise koopia ja kogu olemasoleva teabe asjaomase liikmesriigi määratud asutusele ja taotluse korral koopiad teistele liikmesriikidele.

Kui eksporditeatise saab liikmesriigi määratud asutus, edastab ta selle komisjonile ning edasi järgitakse eespool nimetatud menetluskorda.

Teave kemikaalidega kauplemise kohta (artikkel 9)

I lisas loetletud kemikaali eksportija peab igal aastal teatama määratud asutusele eelmise aasta jooksul igasse impordiriiki eksporditud kemikaali kogused. Importijad peavad esitama samasuguse teabe ühenduse turule viidud kemikaalide kohta.

Määratud asutused koostavad kõnealuse teabe alusel koondaruanded ja edastavad need komisjonile, kes avaldab üldkokkuvõtte.

Regulatiivmeetmetest PIC-teatamine konventsiooni sekretariaadile (artikkel 10)

Komisjon edastab sekretariaadile teatised tingimustele vastavate ühenduse regulatiivmeetmete kohta. Teatisi riiklike regulatiivmeetmete kohta võivad komisjoni kaudu esitada ka liikmesriigid pärast konsulteerimist teiste liikmesriikidega. Kui regulatiivmeetmed ei vasta teatamise tingimustele, edastatakse asjaomane teave teabevahetust käsitlevate konventsiooni sätete kohaselt konventsiooni sekretariaadile.

Ühenduse importi käsitlevate otsuste vastuvõtmine kemikaalide kohta, mille puhul kohaldatakse PIC- menetlust (artikkel 12)

Komisjon võtab vastu ühenduse impordiotsused PIC-kemikaalide kohta ning esitab nendes otsustes vajaduse korral teabe liikmesriigi tasandil võetud asjaomaste meetmete kohta.

PIC- menetlus ja selgesõnaline nõusolek (artikkel 13)

Praegu kehtib PIC-menetluse nõue konventsiooni III lisas loetletud 41 kemikaali või kemikaalirühma puhul (loetelu on esitatud määruse I lisas). Konventsiooniosaliste võetud impordiotsused kõnealuste kemikaalide kohta avaldatakse iga kuue kuu järel PIC-ringkirjas.

Määruse kohaselt peavad eksportijad kõnealuseid impordiotsuseid järgima. Eelkõige ei tohi eksportida ilma importiva riigi selgesõnalise nõusolekuta, mille eksportiva riigi määratud asutus on saanud importiva riigi määratud asutuselt positiivse impordiotsuse näol või muul viisil. Selgesõnalise nõusoleku menetlust kohaldatakse kemikaalide suhtes, mille kasutamine ühenduses on konventsiooni kohaselt keelustatud või rangelt piiratud (loetletud määruse I lisa 2. osas, mis praegu sisaldab 31 sellist kemikaali või kemikaalirühma), kuid mille kohta veel ei kehti PIC-menetluse nõue.

Selgesõnalise nõusoleku taotlemine kemikaalile on ühekordne ettevõtmine. Kui ühe eksportiva riigi määratud asutus on nõusoleku saanud, ei ole ühelgi teisel ELi eksportijal enam vaja seda järgmiste eksportide tarvis taotleda, kui nõusoleku tingimused ei nõua teisiti.

Ekspordikeelud (artikkel 14)

V lisas loetletud kemikaale ja tooteartikleid, mille kasutamine on ühenduses täielikult keelustatud, ei tohi eksportida. Praegu hõlmab V lisa elavhõbedat sisaldavaid seepe ja püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsioonis loetletud kümmet kemikaali või kemikaalirühma kooskõlas selle sätetega.

Pakendamise ja märgistamise nõuded (artikkel 16)

Kõik ohtlikud kemikaalid ja valmistised tuleb olenemata sellest, kas nende kasutamine on Euroopa Liidus keelustatud või rangelt piiratud, pakendada ja märgistada samal viisil nagu on ette nähtud ühenduses turustamise korral, s.t etikett ja juurdelisatav ohutuskaart peavad sisaldama sama teavet ning olema võimaluse korral koostatud importiva riigi keeles. Lisaks sellele tuleb järgida importiva riigi märgistamisnõudeid. Samuti kehtivad nõuded aegumistähtaja, konteinerite suuruse ja täitmise jms kohta.

Määruse I lisa ajakohastamine (artikkel 22)

Komisjon vaatab I lisas sisalduvate kemikaalide loetelu läbi vähemalt kord aastas, tuginedes ühenduse seadusandluse ja konventsiooni kohaldamise käigus toimunud suundumustele.

TEGEVUS KÄESOLEVA AJANI

Eksporditeatis

Liikmesriigid on käsitlenud kokku 2273 eksporditeatist. Eksporditeatiste arv on märkimisväärselt suurenenud – kui 2003. aastal käsitleti 223 eksporditeatist, siis 2005. aastal oli käsitletavaid eksporditeatisi 1174. Ainete kohta esitati 55–60% eksporditeatistest, ülejäänud teatised käsitlesid valmistisi. Hõlmatud kemikaalide arv on võrreldes 2003. aastaga kahekordistunud – kui 2003. aastal oli see 24, siis 2005. aastal 54. Samuti suurenes importivate riikide koguhulk – 2003. aastal oli importivaid riike 70, 2005. aastal 101.

Üle 80% eksporditeatistest tuli viiest liikmesriigist (Saksamaa, Ühendkuningriik, Madalmaad, Prantsusmaa ja Hispaania). Kümme liikmesriiki (Küpros, Eesti, Ungari, Iirimaa, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Portugal ja Slovakkia) ei esitanud ühtegi eksporditeatist.

Komisjon saatis kokku 1717 ELi eksporditeatist – 2003. aastal 126, 2004. aastal 680, 2005. aastal 911. 200 saadetud teatist ei olnud võimalik kätte toimetada (vale e-posti- või postiaadress vm). Palju on juhtumeid, mil importiv riik jätab saatmata konventsiooni kohaselt ette nähtud kinnituse teatise kättesaamise kohta. 2005. aastal saadeti 532 korduvteatist. Komisjon väljendas konventsiooniosaliste konverentsil muret mõlema probleemi pärast.

Teatise kättesaamise kinnitused sisaldavad sageli märget selle kohta, et nõusolek impordiks on antud või et nõusolekut ei ole antud, olenemata sellest, kas selgesõnalist nõusolekut oli vaja või kas seda taotleti, mis näitab, et mõnes importivas riigis on ELi menetlustest valesti aru saadud.

Selgesõnaline nõusolek

EDEXIMi andmepangas on näha selgesõnaliste nõusolekute loetelu. Liikmesriigid võivad andmeid sisestada otse, kuigi importivad riigid annavad sageli vastused Euroopa Kemikaalide Büroole, kes sisestab teabe. 10. veebruari 2006. aasta seisuga oli EDEXIMis registreeritud 478 taotlust, mis olid esitatud 95 riigile ligikaudu 20 eri kemikaali ja 70 eri valmistise kohta. Enamik 98 importivat riiki hõlmavatest taotlustest käsitles I lisa 2. osas loetletud kemikaale, mille kohta ei kehti PIC-menetluse nõue, neist omakorda 60% käsitles nonüülfenoole ja nonüülfenooletoksülaate. Selleks ajaks oli saadud 239 selgesõnalist nõusolekut ning tagasi lükatud 15 selgesõnalise nõusoleku taotlust, mis hõlmasid 12 kemikaali ja valmistist ning 11 riiki. Ülejäänud taotlustele, millest mõned olid esitatud 2004. aastal, oodatakse siiani vastust.

Taotluste tegelik arv on suurem. Selgesõnaliste nõusolekute kandmine EDEXIMi andmepanka algas 2004. aastal ning seetõttu võivad mõned varasemad nõusolekud olla välja jäänud. Lisaks sellele on tehtud jõupingutusi kattuvate või kahekordsete taotluste kustutamiseks juhtudel, mil nõusolek on juba saadud, kuid siiski jäävad paljud neist andmepanka alles, sest mõned importivad riigid annavad nõusoleku iga saadetise kohta eraldi.

Paljudel juhtudel on viivitus taotlustele vastuste saamisel põhjustatud importiva riigi määratud asutuse valedest kontaktandmetest. Konventsiooniosaliste konverentsil soovitas komisjon osalistel tungivalt kõnealune teave ajakohastada ning julgustas konventsiooni sekretariaati abistama osalisi impordinõusoleku andmisel kemikaalidele, mille suhtes kehtib PIC-menetluse nõue.

Komisjon on püüdnud anda liikmesriikidele abi selgesõnaliste nõusolekute saamiseks ja küsinud importivatelt riikidelt selgitusi, kui vastused on olnud ebaselged, või saatnud neile taotluse korral lisateavet. Vastamise hõlbustamiseks on välja töötatud taotluse standardvorm, mis on saadaval inglise, prantsuse, hispaania ja vene keeles. Lisaks on komisjon koostamas seletuskirja, mis saadetakse importivatele riikidele koos eksporditeatiste ja selgesõnalise nõusoleku taotlustega, et aidata neil erinevatest menetlustest paremini aru saada.

Üksikasjalikesse juhistesse on lisatud juhtnöörid, kuidas kõige paremini käsitleda juhtumeid, mil importivalt riigilt ei saada taotlusele mingisugust vastust, sealhulgas võimalikke variante alternatiivsete tõendite heakskiitmise kohta.

Kolmandate riikide eksporditeatised

EDEXIMis registreeritud kolmandatest riikidest saadud eksporditeatiste koguarv oli 220. Tegelik arv on tõenäoliselt veidi suurem, sest mõned teatised võivad olla komisjonile edastamata või registreerimata. Vaatamata sellele, et teatised tuleks saata otse Euroopa Komisjonile, sai enamik liikmesriike need ikka otse eksportivatelt riikidelt. Kõige rohkem probleeme on seotud USAst saadetud eksporditeatistega. Enamik liikmesriike on esitanud USA ametiasutustele nõude saata teatised edaspidi komisjonile.

EDEXIMi kogemus

Alguses oli kasutusel kolm andmepanga versiooni: üks Euroopa Kemikaalide Büroole/keskkonna peadirektoraadile, teine liikmesriikide määratud asutustele ning kolmas avalikkusele. Kasutajate vajaduste arvestamiseks on süsteemi olulisel määral täiustatud. Enamiku liikmesriikide arvates töötab süsteem ladusalt ning on väga väärtuslik abivahend eksporditeatiste käsitlemiseks ning teabe ja andmete hankimiseks.

On veel probleeme, kuid paljud neist on juba lahendatud või lahendamisel. Jõudsalt edeneb ettevõtjatele mõeldud versiooni väljatöötamine, mis võimaldaks eksportijatel edastada eksporditeatisi määratud asutustele kinnituse saamiseks elektrooniliselt. Samuti on väljatöötamisel erivariant tolliasutuste jaoks, kes vajavad erisüsteemi, et lihtsustada tööd ekspordi ja impordi kontrollimisel määruse artikli 17 kohaselt. Liikmesriigid on kõnealused kavad hästi vastu võtnud. Euroopa Kemikaalide Büroo on koostanud andmepanga kasutajatele kasutusjuhendid ning korraldanud koolitusi. Paranduste läbiarutamiseks korraldas büroo seitse koolitust ja kohtumist kasutajatega, sealhulgas kaks kohtumist tolliekspertidega.

Aruandlus kemikaalidega kauplemise kohta

Liikmesriikide aruannete põhjal on komisjon koostanud kokkuvõtvad üldaruanded 2003., 2004. ja 2005. aasta kohta, mis kõik on avaldatud EDEXIMi veebilehel. Analüüs ajavahemiku 2003–2005 kohta on esitatud täieliku aruande punktis 3.9.

I lisa ajakohastamine

Komisjon on I lisa korrapäraselt ajakohastanud. Lisa on muudetud komisjoni määrustega (EÜ) nr 213/2003,[3] nr 775/2004[4] ja nr 777/2006.[5]

Edastatud PIC-teatised

Praeguse ajani on komisjon edastanud teatisi ELi regulatiivmeetmete kohta 12 kemikaali puhul. Kahe kemikaali puhul on komisjon edastanud teatisi riiklike regulatiivmeetmete kohta.

Mitmel juhul on komisjon teavitanud teisi riike ühenduse regulatiivmeetmetest, mis ei vasta PIC-teatamise tingimustele.

Impordiotsused PIC-kemikaalide kohta

Komisjon on vastu võtnud järgmised otsused, millega kehtestatakse ühenduse impordiotsused kemikaalide suhtes, mille kohta kehtib PIC- nõue: otsus 2003/508/EÜ,[6] otsus 2004/382/EÜ,[7] otsus 2005/416/EÜ[8] ning otsus 2005/814/EÜ.[9]

Lisaks sellele laiendati paljusid varasemaid impordiotsuseid pärast 2004. aasta laienemist muutmata kujul kõigile ELi 25 liikmesriigile.

Täitmine ja jõustamine

Üldiselt ei ole esinenud suuremaid määruse rikkumisi.

Enamik rikkumistest teatanud liikmesriike ei kohaldanud sanktsioone, vaid tegi hoiatusi ning kavatses nõuete järgimist tulevikus tõhusamalt jälgida. Enamikul juhtudel tuvastasid täitmatajätmise tolliametnikud või avastati rikkumine siis, kui ettevõtted olid esitanud ekspordikoguste kohta aastaaruanded, mis ei vastanud edastatud eksporditeatistele.

Teadlikkuse tõstmine

Kõik liikmesriigid ja komisjon on teinud tööstusharus teavitustööd üldjuhul koolituste, seminaride, töötubade, väljaannete jms kaudu. Mõned liikmesriigid on pakkunud samalaadseid konsultatsioone ja koolitust tolliametnikele.

Määratud asutuste jaoks mõeldud üksikasjalike tehniliste juhiste kavand on avaldatud EDEXIMi veebilehel. Komisjon on määruse juhendi avaldanud kõikides ELi ametlikes keeltes. Enamik määratud asutusi on loonud määruse kohta veebilehe, kus on kättesaadav määruse riigikeelne tekst ja juhend.

Komisjon on importivate riikide määratud asutustes teinud tutvustavaid ettekandeid, et aidata neil ELi menetlustest paremini aru saada. Mõned liikmesriigid osalevad kolmandate riikide teavitusprogrammides, mis sisaldavad seminare ja õppereise.

RAKENDAMISEGA SEOTUD PROBLEEMID JA VÕIMALIKUD PARANDUSED

Tollikontroll

Enamik liikmesriike leiab, et piirikontrolli tõhustamine ning suurem koostöö ja korrapärane teabevahetus määratud asutuste ja tolliametnike vahel on väga oluline.

Määruse artikkel 17 on üldsõnaline ja pigem nõrga toimega. Enamik liikmesriike sooviks, et sätted oleksid selgemad ning sisaldaksid erikohustusi eksportijatele ning asjakohaseid vahendeid, mis hõlbustaksid tolli tööd ekspordi ja impordi kontrollimisel.

Kõnealuste probleemide lahendamiseks edeneb jõudsalt määruse I lisa kemikaalide liigitamine kombineeritud nomenklatuuris ning Euroopa ühenduste integreeritud tariifis (TARIC) koodide juurde hoiatuslipukeste lisamine, mis hoiataksid tolliametnikke, et asjaomaste kemikaalide suhtes kehtivad või võivad kehtida erieeskirjad. Tolliametnike erivajaduste arvestamiseks väljatöötatava EDEXIMi tolliversiooniga seoses edeneb jõudsalt ka TARICi täiendamine EDEXIMi loodud kordumatute tunnuskoodidega esitatud eksporditeatiste, saadud selgesõnaliste nõusolekute jms kohta, mille eksportijad märgivad ekspordideklaratsiooni (ühtne haldusdokument) 44. lahtrisse, et kinnitada eeskirjade järgimist, ning mida tolliametnik saab EDEXIMist kergesti kontrollida.

Ollakse siiski ühisel seisukohal, et süsteemi tõhusaks toimimiseks tuleb tunnuskoodide kasutamine muuta kohustuslikuks.

Selgesõnaline nõusolek

Mitmes liikmesriigis on selgesõnalise nõusoleku taotlemisega probleeme, eriti seoses importivatelt riikidelt õigeaegse vastuse saamisega. Hoolimata eksportivate riikide määratud asutuste ja komisjoni jõupingutustest ei ole umbes pooltel juhtudel taotlustele vastuseid saadud, mõnel juhul on need saadud mitu kuud või mitu aastat hiljem, olenemata sellest, et sageli on teada, et kemikaali kasutamine on asjaomases impordiriigis lubatud. Selle tagajärjel ei ole ELi liikmesriikidest võimalik eksportida, kuid seda saab teha teistest riikidest (kuna neil ei ole vaja saada kõnealuste kemikaalide kohta selgesõnalist nõusolekut), mis asetab ELi eksportijad ebasoodsasse olukorda. Selliseid viivitusi on oluliselt rohkem, kui võis ette näha määruse vastuvõtmise ajal ning asjassepuutuvatel liikmesriikidel ja komisjonil on sellega seoses eeldatust palju rohkem tööd. Probleemi tekitavad valed kontaktandmed, samuti vähene arusaamine menetlustest. Viimati nimetatu ilmneb eriti kemikaalide puhul, mis ei vasta PIC-teatamise tingimustele ning mis kuuluvad üksnes I lisa 2. osas loetletud kemikaalide hulka, tekitades kolmandate riikide hulgas sageli segadust.

Olukorda võiks parandada teabe kättesaadavus importiva riigi keeles. Abiks võiks olla ka importivatele riikidele taotlustele vastamisel osutatav suurem abi, millesse oleks kaasatud ka komisjon, kelleloleks muu hulgas kooskõlastav osa. Komisjon on selliseid meetmeid võimaluse korral juba võtnud ning teeb seda ka tulevikus. Senine tegevus on andnud ka tulemusi. Üldine olukord ei ole siiski märkimisväärselt paranenud ning täiendavaid meetmeid rakendamata ei ole selle paranemine tõenäoline ka tulevikus.

Mõned liikmesriigid pooldaksid I lisa 2. osa kemikaalide ekspordi selgesõnalise nõusoleku nõude kaotamist või – kui see ei ole võimalik – siis kriteeriumide ülevaatamist, mille alusel kantakse kemikaalid I lisa 2. ossa. Siiski ollakse jõudmas üksmeelele, et ilmselt on parim lahendus menetlus säilitada, kuid lähtuda põhimõttest, et kui taotlusele vastust ei saada, võib olukorra ajutiseks lahendamiseks jätkata eksporti teatavatel tingimustel seni, kuni tehakse täiendavaid jõupingutusi nõusoleku saamiseks.

Kui leitakse vajalik ressurss, võiks uurida võimalust saata kõik nõusolekutaotlused komisjoni kaudu. See aitaks vältida töö asjatut kattumist ning võimalikke arusaamatusi ja segadust importivates riikides, kes saavad eksporditeatisi komisjonilt (Euroopa Kemikaalide Büroo kaudu) ja nõusolekutaotlusi otse liikmesriikidelt.

Muud asjaolud

Täpsustada on vaja valmististe kohta esitatavate eksporditeatistega seotud eeskirjade (vajaduse korral selgesõnaliste nõusolekute) ulatus. Kõnealust probleemi on käsitletud määratud asutuste üksikasjalikes juhistes, kus selgitatakse, et valmististe kohta kehtib eksporditeatise ja (vajaduse korral) selgesõnalise nõusoleku nõue juhul, kui need sisaldavad määruse I lisa asjaomases osas või osades loetletud kemikaali määral, mis toob kaasa märgistamise nõude, olenemata sellest, kas valmistis sisaldab mõnda teist ainet või mitte. See peaks kajastuma ka määruses endas.

Tehti ettepanek, et importivale riigile parema ülevaate andmiseks võiksid eksporditeatised sisaldada teavet oodatava aastase ekspordimahu kohta. Abiks oleks ka eksporditeatises täpsustatud kavandatav kasutusviis. Selliste andmete kohta nõuavad importivad riigid sageli täiendavat teavet.

Määruses kasutatud „eksportija“ mõiste võib tekitada probleeme seoses eksporditeatise nõudega kaupade puhul, mida EÜ tootjad või edasimüüjad on tarninud väljaspool ELi asuvatele hulgimüüjatele, kes seejärel kaupu ekspordivad. Kõnealust probleemi on käsitletud määratud asutuste üksikasjalikus juhendis, kuid ühtse lähenemisviisi tagamiseks tuleb see reguleerida määrusega.

Kolmandate riikide eksporditeatiste käsitlemise kord ei ole kõige parem. Enamik teatisi tuleb USAst. Loodetavasti muutub kord ladusamaks pärast seda, kui USA hakkab oma teatisi saatma otse komisjonile.

Mitu liikmesriiki nimetas, et raskusi esineb teabe saamisega I lisa kemikaalide impordi kohta, seostades seda kolmandate riikide ekspordist teatamise korraga. Kuid kolmandatelt riikidelt saadud eksporditeatised ei käsitle tavaliselt I lisa kemikaale ning neis sisalduv teave ei ole liikmesriikidele aruandluskohustuse täitmisel ilmselt abiks. Ühes märkuses soovitati kõnealune säte välja jätta. Siiski aitab teabe esitamine kaasa läbipaistvuse tagamisele ning järelevalve teostamisele, et hinnata määruse ja muude kemikaale käsitlevate ühenduse õigusaktide mõju ja tõhusust.

JÄRELDUSED

Määrust nr 304/2003 on rakendatud kolm aastat. Selle aja jooksul on määratud asutuste töökoormus suurenenud, sest eksportijad on eeskirjadega põhjalikumalt tutvunud ning eri menetlused kehtivad suurema arvu kemikaalide suhtes. Üldiselt ei ole määratud ametiasutuste kaasatud ressursid märkimisväärsed. Eksportijate ja ametiasutuste halduskoormus on mõistlik, kuigi mõnes asutuses on esinenud probleeme. Töökoormuse kasv jätkub, kuid üldiselt ei tohiks see olla liiga suur eeldades, et riiklikul ja ELi tasandil on vajalikud ressursid jätkuvalt kättesaadavad.

Määruse menetlused on üldiselt osutunud tõhusaks ja toiminud hästi. Põhiline probleem on seotud viivitustega selgesõnalise nõusoleku taotlustele vastuste saamisel. Selliseid juhtumeid on eeldatust palju rohkem, mis põhjustab lisatööd. See on märkimisväärselt suurendanud eksportijate, määratud asutuste ja komisjoni halduskoormust. Samuti on viivitused asetanud ELi eksportijad konkurentidega võrreldes ebasoodsasse olukorda, ilma et see tingimata suurendaks inimeste tervise ja keskkonna kaitset importivates riikides. Eriti problemaatiline on olukord seoses I lisa 2. osas loetletud kemikaalidega.

Kuigi esialgu esines EDEXIMi puhul probleeme, mis tulenesid andmepanga kohandamisest määruse kõikide nõuete hõlmamiseks ning kasutaja vajaduste arvestamiseks, on probleemide lahendamiseks tehtav töö märgatavalt edenenud. Tulevikus lihtsustab ja kiirendab kavandatav ettevõtetele mõeldud andmepanga versioon protsessi veelgi.

Koostöö liikmesriikide ja komisjoni vahel on väga hea. Üldiselt liigub teave osapoolte vahel sujuvalt. Siiski võiks parandada teabevahetust importivate riikidega.

Käesoleva ajani ei ole olnud eeskirjade täitmisega suuremaid probleeme.

Rõhutatud on jõustamise tähtsust, eriti tolliasutuste osa selles. Tolliga on vaja teha tihedamat koostööd. Samuti avaldatakse laialdast toetust lisavahenditele eelkõige ekspordiga seotud tollikontrolli hõlbustamiseks.

On veel väiksema tähtsusega küsimusi, mille puhul võiks täpsustada eeskirjade reguleerimisala.

[1] ELT L 63, 6.3.2003.

[2] http://ecb.jrc.it/edex

[3] ELT L169, 8.7.2003, lk 27.

[4] ELT L123, 27.4.2004, lk 27.

[5] ELT L136, 24.5.2006, lk 9.

[6] ELT L174, 12.7.2003, lk 10.

[7] ELT L199, 7.6.2004, lk 7.

[8] ELT L 147, 10.6.2005, lk 1.

[9] ELT L 304, 23.11.2005, lk 46.

Top