52006DC0746

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 30.11.2006

KOM(2006)746 lõplik

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

ÜLDARUANNE ÜHINEMISEELSE ABI KOHTA (PHARE – ISPA – SAPARD) 2005. AASTAL {SEK(2006)1546}

1. KOKKUVÕTE

Käesolev tekst on kuues Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatav aruanne, mis käsitleb kolmest ühinemiseelsest rahastamisvahendist (Phare, ISPA ja SAPARD) 2005. aastal rahastatud tegevust. Aruandes keskendutakse kõnealuste rahastamisvahendite kooskõlastamisele vastavalt ühinemiseelse abi kooskõlastamist reguleeriva nõukogu määruse (EÜ) nr 1266/99[1] (edaspidi “kooskõlastamismäärus”) artiklile 13. Kooskõlas positiivsete ühinemisläbirääkimistega Kopenhaagenis 2002. aastal pöörati enam tähelepanu haldussuutlikkuse arendamisele, mis on vajalik ühenduse õigustiku edukaks rakendamiseks ja osalemiseks praegustes või tulevastes Euroopa Ühenduse programmides pärast ühinemist.

Phare programmiga toetatakse ühenduse õigustiku vastuvõtmiseks esmatähtsaid meetmeid haldussuutlikkuse tõstmise või sellega seotud investeeringute toetamise kaudu. Üks osa Phare programmist on suunatud majanduslikule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele.

ISPAst (ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend) rahastatakse peamisi keskkonna ja transpordi infrastruktuuri projekte.

SAPARDist (põllumajanduse ja maaelu arendamise ühinemiseelne programm) rahastatakse põllumajanduse ja maaelu arengut.

Ühinemiseelsete rahastamisvahendite finantsnäitajad on esitatud 5. jaos „Finantsülevaade“.

Kolme rahastamisvahendi kooskõla on tagatud vastutuse jaotamisega nende vahel. Asjaomaste komisjoni talituste tegevuse kooskõlastatuse tagab direktoraadi tasandil tegutsev komitee. 2006. aasta mais esitati Phare korralduskomiteele, mis on ühinemiseelsete rahastamisvahendite kooskõlastamisel komisjoni abistav organ, kõiki rahastamisvahendeid hõlmav „abi käsitlev ülddokument“. Riigi tasandil julgustas komisjon kandidaatriike tõhustama ministeeriumidevahelist kooskõlastamist, mida peetakse struktuurifondide edaspidise eduka juhtimise peamiseks eelduseks.

2. ÜHINEMISEELSETE RAHASTAMISVAHENDITE ÜLDINE KIRJELDUS

2.1. Kohustused ja rahaliste vahendite ülekandmine

Enne ELi rahaliste vahendite ülekandmist on nõutav: 1) raamkokkulepe; 2) komisjoni otsus vahendite lülitamiseks eelarvesse ja 3) iga-aastane kahepoolne rahastamisleping või memorandum, millega määratakse kindlaks ühenduse asjaomase meetmega seotud rahalised kohustused abisaajariigi suhtes, st määratletakse mõlema poole õigused ja kohustused. Samas on iga rahastamisvahendi puhul otsuste tegemise ja rahaliste vahendite eraldamise kord erinev. Üksikasjalik teave igast rahastamisvahendist eraldiste tegemise korra kohta on esitatud lisas 1.1.

2.2. Kandidaatriikide rakendusstruktuurid

Toetusi ühinemiseelsetest rahastamisvahenditest suunatakse iga riigi rahandusministeeriumis loodud riikliku fondi kaudu riigi eelarvevahendite käsutaja vastutusel. Phare ja ISPA konkreetne rakendamine toimub rakendusasutustes (näiteks lepingute sõlmimise ja rahastamise kesktalitus – CFCU), mis saavad rahalisi vahendeid riiklikust fondist. [2] SAPARDit rakendab SAPARDi rakendusasutus, mis saab rahalised vahendid riiklikust fondist.

2.3. Rakendamise detsentraliseerimine kooskõlastamismääruse artikli 12 alusel[3]

Detsentraliseerimine on protsess, millega ELi rahaliste vahendite juhtimine antakse üle kandidaatriikide haldusasutustele.

Phare ja ISPA puhul reguleeris seda protsessi 2005. aastal detsentraliseeritud rakendussüsteem, välja arvatud Horvaatia puhul. Detsentraliseeritud rakendussüsteem tähendab seda, et ISPA ja Phare rahastatud projektide või meetmete juhtimise korda kontrollitakse eelnevalt, st otsused hangete ja lepingute sõlmimise kohta võtab vastu tellija ning esitab need abisaajariigi EÜ delegatsioonile kinnitamiseks. Seega vastutavad EÜ delegatsioonid hankedokumentide kinnitamise eest enne pakkumiste tegemist ja lepingute sõlmimist.

Horvaatia esitas komisjonile taotluse oma Phare ja ISPA detsentraliseeritud rakendussüsteemi akrediteerimiseks 2005. aasta teises kvartalis. Komisjoni auditeerimistalitused (laienemise ja regionaalpoliitika peadirektoraatides) hindasid riikliku ja valdkondliku programmi/projekti haldussuutlikkust, finantskontrolli teostamise korda ja rahandusstruktuure Horvaatias. Nimetatud hinnangu põhjal otsustas komisjon 2006. aasta veebruaris anda Phare[4] ja ISPA haldamise osalise detsentraliseerituse alusel Horvaatia Rahandusministeeriumis selleks määratud organile.

SAPARDit rakendatakse aga täielikult detsentraliseeritud süsteemi alusel (laiendatud detsentraliseeritud rakendussüsteem). Laiendatud detsentraliseeritud rakendussüsteem tähendab ELi toetuste andmise täielikku detsentraliseerimist – ELi ühinemiseelsete rahaliste vahendite juhtimine antakse üle kandidaatriigi haldusasutustele, kusjuures komisjon ei teosta üksikute tehingute süsteemset eelkontrolli, vaid üksnes järelkontrolli, jäädes samal ajal vastutavaks eelarve üldise täitmise eest.

Iga riik peab detsentraliseeritud süsteemi ja laiendatud detsentraliseeritud rakendussüsteemi juhtimise eest vastutuse üleandmisel looma piisavad juhtimis- ja kontrollisüsteemid, mille peab riigi tasandil heaks kiitma riigi eelarvevahendite käsutaja. Kui nimetatud tingimused on täidetud, viib komisjon enne finantsjuhtimise üleandmise kohta otsuse tegemist läbi vastavuskontrolli.

Kuigi 2005. aastal jätkati Bulgaarias ja Rumeenias Phare ja ISPA rakendamist vastavalt detsentraliseeritud rakendussüsteemile, võis kõnealustes riikides märgata edusamme üleminekul kooskõlastamismääruses sätestatud laiendatud detsentraliseeritud rakendussüsteemile, mille akrediteerimise tähtajaks on määratud 2006. aasta suvi. Phare ja ISPA üleminek laiendatud detsentraliseeritud rakendussüsteemile toimub neljas etapis, mida on kirjeldatud komisjoni töödokumendis „Ettevalmistuste tegemine laiendatud detsentraliseerimiseks“ ja dokumendis „ISPA ja Phare laiendatud detsentraliseeritud rakendussüsteemile ülemineku plaan“. Plaanis sätestatakse menetlusetapid, mis viivad laiendatud detsentraliseeritud rakendussüsteemi kasutuselevõtmise otsuseni. Etappide 1 kuni 3 eest vastutavad kandidaatriigid ja neis hinnatakse puudusi, nende kõrvaldamist ning juhtimis- ja kontrollisüsteemide täitmist. 4. etapis valmistatakse ette komisjoni otsus ja selle eest vastutab komisjon. Kõnealune otsus võetakse vastu pärast riigi eelarvevahendite käsutaja poolt komisjonile esitatud laiendatud detsentraliseeritud rakendussüsteemi taotluses kirjeldatud juhtimis- ja kontrollisüsteemide põhjalikku ülevaatamist, sealhulgas kohapealse kontrollauditi läbiviimist.

Lisateave laiendatud detsentraliseeritud rakendussüsteemi kohta on esitatud lisas 1.2.

3. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

3.1. PHARE

Phare programmide täitmise suhtes kohaldatakse süsteemset järelevalve- ja hindamisprotsessi. Iga riigi ühist järelevalvekomiteed toetavad valdkondade järelevalve allkomiteed, mis tulevad kokku kaks korda aastas.

Uutes liikmesriikides juhitakse ühise järelevalvekomitee süsteemi uuendatud ühise järelevalvekomitee volituste alusel, mis jõustusid 2004. aasta mais, ning mille põhieesmärgiks on nimetatud komitee järelevalve ülesannet ja sellega seotud aruandluskohustust komisjonile veelgi tõhustada. Sellest tulenevalt esitasid kõik uued liikmesriigid 2005. aastal ühisele järelevalvekomiteele Phare abiprogrammi rakendusaruanded, mis võtsid kokku järelevalve tulemused ja hindamise vahearuanded ning finantsaruandluse. Bulgaarias ja Rumeenias on ühise järelevalvekomitee ja valdkondade järelevalve allkomiteede süsteem hästi toimiv alates 2001. aastast. 2005. aastal testiti Horvaatias ühise järelevalve ja valdkondade järelevalve allkomiteede süsteemi ja kohtumistel käsitleti detsentraliseeritud CARDS projekte.

Järelevalve ja vahehindamise süsteem hõlmab kandidaatriikidele järelevalve ja vahehindamise kohustuste jätkuvat detsentraliseerimise alusel üleandmist seoses detsentraliseeritud rakendussüsteemi ja laiendatud detsentraliseeritud rakendussüsteemi akrediteeringutega. 2005. aastaks olid kõik uued liikmesriigid seadnud sisse detsentraliseeritud järelevalve ja vahehindamise süsteemi. Kuigi Bulgaarias ja Rumeenias 2001. aastal järelevalve kohustus detsentraliseeriti, jäi vahehindamine siiski tsentraliseerituks. 2005. aastal hakkasid mõlemad riigid vahehindamise detsentraliseerimise ettevalmistamiseks koostama detsentraliseeritud järelevalvet ja vahehindamist käsitlevaid tegevuskavu. Horvaatia hakkas tegema ettevalmistusi järelevalve detsentraliseerimiseks.

2005. aastal koostas laienemise peadirektoraat tsentraliseeriseritud vahehindamise ülesande raames 27 erinevat riiklikku, valdkondlikku, ad hoc või temaatilist aruannet Phare abiprogrammi rakendamise kohta Bulgaarias ja Rumeenias. Kõnealuste aruannete peamised sõnumid on järgmised:

– eesmärgid on liiga ambitsioonikad/ähmased/ebaselged ja vajavad teostatavuse saavutamiseks ümbersõnastamist;

– mitmeaastaste programmide/projektide elluviimisel ja ettevalmistamisel võib täheldada ebapiisavat suutlikkust;

–mitmeaastaste programmide tõhusust vähendavad rakendamise kumulatiivsed viivitused;

jätkusuutlikkust ohustavad piiratud institutsionaalne vastuvõtuvõime ja haldusreformide alase edu puudumine;

–Pharel on siiani olnud abisaajate struktuurifondide jaoks ettevalmistamisele piiratud mõju;

–üldiselt on mestiprojektide tõhusus rahuldav.

3.2. ISPA

Kõikide ISPA projektide suhtes kohaldatakse ISPA määruse ja rahastamislepingu järelevalvet ja hindamist reguleerivaid sätteid. Projektide rakendamise edusamme vaadatakse süstemaatiliselt ja korrapäraselt kaks korda aastas läbi komisjoni talitustes, eelkõige järelevalvekomiteedes.

Järelhindamise nõuded on kindlaks määratud iga projekti jaoks komisjoni ja ISPA abisaajariigi vahel sõlmitud finantsprotokolli lisa XIII jaos. Kõnealuses jaos on sätestatud, et projekti lõppedes hindavad komisjon ja abisaajariigid selle mõju ja läbiviimise viisi. Kuna 2005. aastaks polnud ükski projekt lõppenud, siis ei viidud kõnealusel aastal läbi ka järelhindamist.

3.3. SAPARD

SAPARDi programmide rakendamise suhtes kohaldatakse mitmeaastase rahastamislepingu järelevalvet ja hindamist reguleerivaid sätteid. 2004. aastal tulid kõik järelevalvekomiteed vähemalt üks kord kokku. Komisjon jätkas tihedat koostööd abisaajariikidega järelevalve- ja hindamissüsteemi kohandamisel ja juhtimisel. 2005. aastal toimunud 14 järelevalvekomitee koosolekut andsid hea võimaluse arutleda ja teha otsuseid järgneva üle: i) programmide rakendamise järelevalve, ii) programmi lõpetamiseks ning programmide vastuvõtuvõime parandamiseks (Bulgaarias ja Rumeenias) vajalike muudatuste heakskiitmine ning iii) Sapardi programmide rakendamise edusammude kohta koostatud iga-aastaste aruannete heakskiitmine enne nende ametlikku esitamist komisjonile.

4. KOOSKÕLASTAMINE

4.1. Üldist

Nagu nõutakse kooskõlastamismääruses, tagab komisjon kolme ühinemiseelse rahastamisvahendi põhjaliku kooskõlastamise. Kõnealuses määruses täpsustatakse valdkonnad, mida igast rahastamisvahendist toetatakse, et seeläbi minimeerida rahastamisvahendite võimalikke kattuvusi.

Kolmest rahastamisvahendist antava toetuse üldraamistik määratletakse ühinemispartnerlusega. Phare puhul täiendab seda riiklik arengukava ja ISPA puhul riiklikud strateegiad keskkonna ja transpordi arendamiseks. SAPARDi projektid valitakse välja 2000.–2006. aasta maaelu arengukavade alusel, mis on ette valmistatud kandidaatriikide kavade põhjal ja mille komisjon on iga riigi jaoks 2000. aastal heaks kiitnud.

Phare korralduskomiteel on üldises kooskõlastamises peamine roll. Kooskõlastamismääruse artikli 9 kohaselt peaks kõnealune komitee abistama komisjoni kolme rahastamisvahendi raames läbiviidava tegevuse kooskõlastamisel ja komisjon peaks teavitama komiteed igale riigile ja iga ühinemiseelse rahastamisvahendi kohta määratud rahaliste eraldiste soovituslikust suurusest ning meetmetest, mis ta on võtnud tegevuse kooskõlastamiseks Euroopa Investeerimispanga, muude ühenduse rahastamisvahendite või rahvusvaheliste rahandusasutustega.

4.2. Kooskõlastamine komisjonis

Phare programmi ja rahastamisvahendite kooskõlastamise eest vastutab laienemise peadirektoraat, keda toetab Phare korralduskomitee. ISPA eest vastutab regionaalpoliitika peadirektoraat ning SAPARDi eest põllumajanduse peadirektoraat.

Programmitööd kooskõlastatakse talitustevahelistel laiendatud nõupidamistel. Lisaks on mitmetes asjaomastes komisjoni talitustes moodustatud direktorite tasandil ühinemiseelsete rahastamisvahendite kooskõlastuskomitee. Komitee pöörab erilist tähelepanu Phare ja ISPA laiendatud detsentraliseeritud rakendussüsteemi ettevalmistamisele.

Komisjoni direktorite tasandil moodustatud kolme ühinemiseelse rahastamisvahendi kooskõlastuskomiteed ei ole 2005. aastal ametlikult kokku kutsutud, kuigi on toimunud mitmeid kohtumisi, pidades eelkõige silmas uut ühinemiseelse abi rahastamisvahendit (IPA) ning selle asjakohaseid komponente. [5]

Abi käsitleva ülddokumendi, milles komisjon teavitas Phare korralduskomiteed ühinemiseelse abi kooskõlastamisest aastal 2005 ja kavandatavast abist aastal 2006, esitas Phare korralduskomitee liikmesriikidele 19. mail 2005. Nimetatud dokumendis määrati eelkõige kindlaks iga riigi jaoks kolmest rahastamisvahendist tehtavad aastased soovituslikud rahaeraldised, esitati teave Euroopa Investeerimispanga ja rahvusvaheliste finantsasutustega kooskõlastamise kohta ning vahendite detsentraliseeritud haldamisel saavutatud tulemused ja väljavaated. Eraldi aastaaruanne ühinemiseelse abi kooskõlastamise kohta annab Phare, ISPA ja SAPARDi tegevuse kooskõlastamise kohta põhjalikumat teavet.

Komisjon on kooskõlastamismääruse sätteid arvesse võttes kattuvuste vältimiseks välja selgitanud Phare ja SAPARDi kokkupuutepunktid. Projektide järelevalvet kooskõlastab ühine järelevalvekomitee. Ühist järelevalvekomiteed toetavad võimaluse korral ISPA järelevalvekomiteed ja asjakohased Phare allkomiteed.

4.3. Kooskõlastamine kandidaatriikides

Komisjon ergutab kandidaatriike tõhustama ministeeriumidevahelist kooskõlastamist, mis on kandidaatriikides tulevikus struktuurifondide eduka haldamise ja lühemas perspektiivis majanduslikku ning sotsiaalset ühtekuuluvust käsitleva Phare osa rakendamise peamine eeltingimus. Kuigi nimetatud tegevuses täheldati märkimisväärseid edusamme, on kõnealust ministeeriumidevahelise kooskõlastamist vaja veelgi tõhustada. Kuna detsentraliseeritud haldamist rakendatakse kas algusest peale (SAPARDi puhul) või laiendatakse seda järk-järgult (Phare ja ISPA puhul), tuleb vastavalt arendada ka kandidaatriikide vastutust ühinemiseelset toetust saavate tegevuste ja nõuetekohase kooskõlastamise kattumiste vältimise eest.

Seetõttu nõuab komisjon, et riigid võtaksid meetmeid tõhusa kooskõlastamise tagamiseks. Kandidaatriikidele ja komisjoni esindustele üleantud kontrollnimekiri võimaldab komisjoni esindustel kontrollida, kas rakendusasutus suudab hallata majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvusega seotud Phare osa mõistlikul ja tõhusal viisil. Nimetatud kontrollnimekirjas kinnitatakse, et hindamist tuleb teha selleks, et näidata, et loodud kooskõlastamismehhanismid on piisavad ja et on olemas asjakohased mehhanismid, et vältida ühenduse (eriti Phare piiriülese koostööprogrammi, SAPARDi ja ISPA) vahendite kattumisi.

4.4. Tegevuste kooskõlastamine Euroopa Investeerimispanga (EIB) ja rahvusvaheliste rahandusasutustega

Komisjon peab korrapäraselt nõu rahvusvaheliste rahandusasutuste ja kahepoolsete rahastajatega kogu programmtsükli vältel, et kindlaks määrata ühise tegevuse ulatus ja täiendavad lähenemisviisid ühinemiseelsete prioriteetidega tegelemiseks.

Projektide alast koostööd ja kaasrahastamist Euroopa Investeerimispanga ja teiste rahandusasutustega, eelkõige Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga, Maailmapanga ja Euroopa Nõukogu Arengupangaga koostöös Saksa rahandusasutusega Kreditanstalt für Wiederaufbau, korraldatakse Euroopa Komisjoni ja laienemisel ühinevate riikide toetamises osalevate rahvusvaheliste rahandusasutuste vahelise 20. mail 2003. aastal muudetud vastastikuse mõistmise memorandumi alusel.

Phare seisukohast on võimalused investeerimisprojektide kaasrahastamiseks rahvusvaheliste rahandusasutuste poolt riikliku kavandamise tasandil piiratud, kuna Phare programmitöö mehhanismid ja laenu eraldamise mehhanismid on ajastuselt üsna erinevad. Vaatamata sellele säilitatakse tihe koostöö rahvusvaheliste rahandusasutustega, et tagada usaldusväärse ja jätkusuutliku raamistiku määratlemine, mis lubab laenu abil rahastamist alati, kui see osutub asjakohasemaks kui fondidest rahastamine, kindlustades sel moel kahe rahastamisvõimaluse vahelise täiendavuse.

Horisontaalsete programmide rahastamisele Phare abi raames oli enne 2005. aastat õigus kümnel Phare riigil. Uued programmid, mis on algatatud alates 2005. aastast, hõlmavad ainult nelja riiki: Rumeenia, Bulgaaria, Horvaatia ja Türgi. Järgnevate horisontaalsete rahastamisvahendite tehniline iseloom ja asjaolu, et need hõlmavad mitut riiki, nõuab väga spetsialiseeritud rahandusasutuste osalemist, kellel on pikaajaline kogemus rahvusvahelise rahanduse alal, ning VKE ja munitsipaalsektori arengut. Eelistatakse pigem rahandusasutusi, kes on rahvusvahelised avalik-õiguslikud asutused ja jagavad ELi väärtushinnanguid, eelkõige seoses laienemisega, ning kes järgivad ELiga sarnaseid avalike huvide eesmärke, kui erasektori rahandusasutusi, kellel on kaubanduslikud investeerimishuvid.

Esimene rahastamisprogramm käivitati 1999. aastal koostöös Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangaga. Euroopa Nõukogu Arengupank, mis rakendab programmi koostöös rahastamisasutusega KfW ja Euroopa Investeerimispangaga, ühinesid rahastamisprogrammiga järgnevatel aastatel. Alates 1999. aastast on komisjon algatanud 23 rahastamisprogrammi.

- 14 VKE rahastamisvahendit, mis koosnevad kokku 323 miljoni euro ulatuses ELi vahenditest ja 2039,25 miljoni euro ulatuses krediidiliinidena rahvusvahelistest rahastamisasutustest. 2006. aasta veebruari lõpu seisuga on projektidele juba eraldatud 267 miljonit eurot ELi vahenditest.

- 9 munitsipaalset rahastamisvahendit koosnevad kokku 100 miljoni euro ulatuses ELi vahenditest ja 500 miljoni euro ulatuses rahvusvaheliste rahastamisasutuste laenudest. 2006. aasta veebruari lõpu seisuga on projektidele juba eraldatud 37,5 miljonit eurot ELi vahenditest.

VKE rahastamisvahend on mitut abisaajat hõlmav programm, mille eesmärgiks on tugevdada abi saavate riikide (uued liikmesriigid ja kandidaatriigid) finantsvahendajate suutlikkust (näiteks pangad, liisinguettevõtjad), et laiendada ja jätkata nende finantsmeetmeid VKEdele.

Munitsipaalrahastamisvahend on sarnane VKE rahastamisvahendiga. Laenu- ja riskijaotamisinstrumendid rahvusvaheliste rahastamisasutuste ressurssidest kombineeritakse kohalikelt finantsvahendajatelt saadud tagastamatu finantsabiga. Phare raames on ette nähtud kohalikele omavalitsustele ka piiratud summas tehnilist abi, et tugevdada munitsipaalse krediidituru nõudluse poolt.

Euroopa Investeerimispank ja komisjon on loonud piirialade rahastamisprogrammi, nagu seda nõuti Euroopa Ülemkogul Nice´is ja kavandati 25. juuli 2001. aasta komisjoni teatises piiralade kohta. Projektis keskendutakse piirialade väikesemahulisele kohalikule infrastruktuurile, et soodustada integratsiooni praeguste ELi regioonidega: see koosneb kahest kohaliku infrastruktuuri programmist, mis sisaldavad kokku 50 miljonit eurot ELi vahenditest ja 250 miljonit laenudena Euroopa Investeerimispangalt. Kõnealust programmi rakendatakse koostöös Euroopa Investeerimispangaga piirialadel ja see on jätkuvalt rakendusfaasis.

5. FINANTSÜLEVAADE

Vahendite eraldamine PHARE, ISPA and SAPARDi programmidele 2005. aastal (miljonites eurodes):

PHARE[6] | SAPARD | ISPA | KOKKU |

Bulgaaria /Rumeenia tegevuskava(koos Kozloduy'ga) | 751,0 | 250,3 | 500,7 | 1502,0 |

Kozloduy sulgemine | 50,0 | 50,0 |

Horvaatia | 80,0 | - | 25,0 | 105,0 |

Kokku | 881,0 | 250,3 | 525,7 | 1653,4 |

[1] Avaldatud EÜT L 161, 21.6.1999, lk 68.

[2] Juhul kui riiklik fond ei tegutse rakendusasutuse nimel makseasutusena.

[3] Kooskõlastamismääruse artiklis 12 sätestatakse õiguslik alus komisjoni eelneva heakskiidu nõudest loobumiseks projekti valikul, pakkumiste tegemisel ja lepingute sõlmimisel kandidaatriikide poolt.

[4] Nagu ka enamiku veel lõpetamata CARDS projektide haldamise detsentraliseerituse alusel CFCUle üle andmine

[5] Üheks kuuest kavandatud välissuhete rahastamisvahendist ajavahemikuks 2007-2013 on ühinemiseelse abi rahastamisvahend. Välisabi ja sisepoliitika valdkondade ühinemispunktis, on ühinemiseelse abi rahastamisvahendi eesmärgiks hõlbustada kandidaatriikide (Türgi, Horvaatia ja endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik) ja võimalike kandidaatriikide astumist liitu. Kõnealune rahastamisvahend on ühinemisest ajendatud vahend, mis täidab kõik ühinemisprotsessist tingitud nõuded, eelkõige prioriteetide, järelevalve ning hindamise osas. Kõnealune rahastamisvahend asendab praegused ühinemiseelsed vahendid, milleks on: Phare, mille eesmärgiks on toetada ühenduse õigustiku rakendamist institutsioonide väljaarendamise ja sellega seonduvate investeeringute vormis, investeeringud sotsiaalse ühtekuuluvuse ja piiriülese koostöö saavutamiseks; ISPA, mis on ühtekuuluvusfondi eelkäija ja käsitleb keskkonna ning transpordiga seonduvat infrastruktuuri; SAPARD, maaelu arengukava eelkäija, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika aquis'd ja maaelu arengut; Türgi ühinemiseelne programm, mis käsitleb Phare programmiga hõlmatud valdkondi; CARDS, mis on suunatud Lääne-Balkani riikidele.

[6] Summad näitavad igale ühinemiseelsele vahendile eraldatud assigneeringute kogusummat ja seega sisaldavad riiklikke tegevuskavu, piiriülese koostöö programme, KIDS programmi tuumarajatiste tegevuse lõpetamiseks ja toetuskulusid ning eraldisi mitmeriigilistele programmidele, kaasa arvatud TAIEX. Kõnealused summad on esialgsed assigneeringud ja seega ei sisalda aasta jooksul Rumeeniale ja Bulgaariale üleujutuste kahjustuste likvideerimiseks eraldatud lisavahendeid. Kõnealuste täiendavate assigneeringute summadeks oli 12,3 miljonit eurot Bulgaariale ja 24,6 miljonit eurot Rumeeniale.