52006DC0631

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel, 24.10.2006

KOM(2006) 631 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

EL – Hiina: Tihedam partnerlus, suurem vastutus

{KOM(2006) 632 lõplik}

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

EL – Hiina: Tihedam partnerlus, suurem vastutus

1. Mis sellest oleneb?

Viimasel aastakümnel on Hiina saanud taas suurriigiks. Temast on saanud suuruselt neljas majandusjõud ja kolmas eksportija maailmas. Lisaks on Hiina üha tähtsam poliitiline jõud. Hiina majanduskasv lisab kaalu riigi üha aktiivsemale ja mitmekesisemale välispoliitikale. Hiina poliitika juhtmõte on tema soov kasvada ning leida endale vääriline koht maailmas, mis vastaks ta majanduslikule ja poliitilisele võimsusele. Arvestades Hiina suurust ja hämmastavat majanduskasvu, mõjutavad muutused Hiinas põhjalikult kogu maailma poliitikat ja kaubandust.

Euroopa Liit on maailma suurim turg ja üleilmse reservvaluuta kodu. Ta on põhitehnoloogiatelt ja oskustelt juhtival kohal maailmas. Euroopa Liidul on keskne roll jätkusuutlike lahenduste leidmisel tänapäeva väljakutsetele keskkonna, energeetika ja ülemaailmastumise valdkonnas. Liit on tõestanud oma võimet mõjuda edasiviivalt ka väljaspool oma territooriumi ja on maailma suurim arenguabi andja.

Euroopa peab tulemuslikult reageerima Hiina uuenenud võimsusele. Et üritada lahendada peamisi tänapäeva Euroopa ees seisvaid väljakutseid, sealhulgas kliimamuutus, tööhõive, ränne, julgeolek, peame me kasutama võimalusi, mida pakub meile meie väärtustel põhinev dünaamiline suhe Hiinaga. Euroopal on ka huvi toetada Hiinat tema reformiprotsessis. See tähendab Hiinaga arvestamist kõikides ELi poliitikavaldkondades — nii välistes kui ka sisemistes. See tähendab ka paremat ELi sisest kooskõlastamist üldise ja järjekindla lähenemise tagamiseks.

Omavaheliste suhete tähtsuse paremaks väljendamiseks leppisid EL ja Hiina 2003. aastal kokku strateegilises partnerluses. Mõningate jäänud lahkarvamustega tullakse hästi toime ning suhted liiguvad küpsuse ja realistlikkuse suunas. Nii Hiina kui ka EL on tihedalt seotud üleilmastumise protsessiga ja integreeruvad üha enam rahvusvahelisse süsteemi.

ELi suhtumine Hiinasse peab jätkuvalt toetama kaasatust ja partnerlust. Tihedama strateegilise partnerlusega kaasneb aga ka suurem vastastikune vastutus. Partnerluses peab arvestama kummagi poole huvidega ning EL ja Hiina peavad tegema koostööd oma aktiivsemas ja vastutusrikkamas rahvusvahelises tegevuses andes panuse tugevasse ja tulemuslikku mitmepoolsesse süsteemi. Eesmärk peaks olema olukord, kus Hiina ja EL saavad ühendada oma tugevad küljed ülemaailmsete probleemide lahendamiseks.

Kaubandus- ja majanduspartnerlusest võidavad nii EL kui ka Hiina. Kui EL tahab kasutada kõnealuse partnerluse võimalusi, ei ole Euroopa uste sulgemine Hiina konkurentsi ees lahendus. Et saavutada ja säilitada Hiina suhtes poliitiline toetus ja avatus, peab Euroopa täielikult mõistma enda sidumisest tulenevat kasu. Ka Hiina peaks avama oma turud ja tagama tingimused õiglaseks turukonkurentsiks. Kohandumine konkurentsi väljakutsega ja õiglane kauplemine Hiinaga on tuleval aastakümnel ELi kaubanduspoliitika keskne väljakutse. See peamine kahepoolne väljakutse on lakmuspaberiks meie partnerlusele ja seda on üksikasjalikumalt kirjeldatud käesolevale teatisele lisatud poliitikadokumendis „Konkurents ja partnerlus“.

Euroopa ja Hiina saavad edendada oma huve paremini koos kui eraldi.

2. Taust: Hiina taassünd

Hiina poliitika peamiseks vedavaks jõuks jääb sisemine stabiilsus. Viimastel aastakümnetel on stabiilsust toetanud tugev majanduskasv. Pärast 1980. aastat on Hiina majandus kasvanud keskmiselt 9% aastas. Hiina osatähtsus ülemaailmsest SKTs on kasvanud kümme korda ja moodustab sellest praegu 5%. Hiina majanduskasvuga on kaasnenud suurim vaesuse vähenemine maailma ajaloos. Lisaks sellele on tekkinud suur paremini haritud keskklass, kelle ostujõud kasvab ning valikud suurenevad.

Kuid see fenomenaalne tõus varjab enda taga ebakindlust ja haprust. Hiina juhtkonna ees on keerulised igapäevaprobleemid, mis on peamiselt sisepoliitilised, kuid millel on üha suurenev vastukaja piiri tagant:

- Ebavõrdsus kasvab jätkuvalt. Jõukuse erinevus on märgatav ja see kasvab, samuti kui sotsiaalne, piirkondlik ja sooline tasakaalutus. Tervishoiu- ja haridussüsteemil lasub tohutu koormus; Hiinas toimub juba praegu märgatav demograafiline nihe ja riigi rahvastik vananeb;

- Hiina energia- ja toorainevajadus — Hiina on juba praegu suuruselt teine energiatarbija maailmas — on märkimisväärne ja see kasvab. Tõkestamatu majandus- ja tööstuskasvu kahjustav mõju keskkonnale muutub aina ilmsemaks. Samal ajal ei ole kasv tasakaalustatud, keskendudes ekspordile ja eirates sisetarbimist.

Kasv on jätkuvalt Hiina reformikava keskne osa, kuid seda mahendatakse üha enam sotsiaalse ebavõrdsuse kõrvaldamiseks ning jätkusuutlikuma majandusliku ja poliitilise arengu tagamiseks mõeldud meetmetega. Mitmetes valdkondades suureneb paradoksaalselt stabiilsus sedamööda, kuidas partei ja riik kontrolli lõdvendavad. Sõltumatum kohtusüsteem, tugevam kodanikuühiskond ja vabam ajakirjandus toetavad lõppkokkuvõttes stabiilsust, pakkudes vajalikke kontrollimehhanisme. Tasakaalustatuma arengu vajaduse tunnustamine ja „harmoonilise ühiskonna“ ehitamine on julgustav. Kuid täiendavaid muutusi on siiski vaja.

Hiina piirkondlik ja rahvusvaheline poliitika toetab ka riiklikke vajadusi: turvaline ja rahulik naabrus aitab kaasa majanduskasvule. Hiina laiahaardelisemat rahvusvahelist tegevust iseloomustab jätkuvalt väga konkreetsete eesmärkide poole püüdlemine, sealhulgas kiire kasvu jaoks vajalike loodusressursside kindlustamine. Samal ajal näeme Hiina soovi pälvida austust ja tunnustust rahvusvahelisel tasandil. 2008. aasta olümpiamängud Pekingis ja 2010. aasta maailmanäitus Shanghais tõmbavad maailma tähelepanu Hiina edusammudele.

Hiina on alati iseloomustanud oma välispoliitikat kui ranget sekkumatuspoliitikat, kuid mida enam võtab riik endale üha aktiivsema ja ennast maksma panevama rolli, seda vähem peab see paika. Hiina valitsus on hakanud seda tunnistama. Samuti on Hiina hakanud tunnistama enda majandusliku tähtsuse ja ÜRO Julgeolekunõukogu püsiliikme rolliga kaasnevaid proportsionaalseid rahvusvahelisi kohustusi, mida näitab nende üha aktiveeruv diplomaatia.

EL ja Hiina saavad üleilmastumisest kasu ning riigi edukus on mõlema huvides. Samas on see väljakutse mõlemale ning toob kaasa lisavastutust. Jagame ka soovi luua tulemuslik mitmepoolne süsteem. Kuid peamised lahknevused on väärtustes ja nende asjus tuleb dialoogi jätkata.

Partnerluse tugevnedes kasvavad mõlema poole ootused ja vastutus. Hiina suurima kaubanduspartnerina on ELi kaubanduspoliitikal oluline mõju Hiinale. Samamoodi mõjutab Hiina poliitika Euroopa Liitu. Üha enam eeldavad mõlemad pooled, et partneri poliitika võtaks seda mõju arvesse.

3. Edasised sammud

Euroopa Liit peab jätkama Hiina sisepoliitilise ja majandusliku reformi toetamist tugeva ja stabiilse Hiina nimel, kes austaks põhiõigusi ja –vabadusi, kaitseks vähemusi ning õigusriigi põhimõtteid. EL tugevdab koostööd jätkusuutliku arengu tagamiseks, järgib õiglast ja kindlat kaubanduspoliitikat ning töötab kahepoolsete suhete tihendamise ja tasakaalustamise nimel. EL ja Hiina peavad tegema koostööd rahu ja stabiilsuse tagamiseks. Euroopa Liit peab laiendama kooskõlastamist ja ühismeetmeid koostöö parandamiseks Euroopa tööstuse ja kodanikuühiskonnaga.

Senini on suhete õiguslik alus olnud 1985. aasta kaubandus- ja koostööleping. See leping aga ei peegelda enam suhte ulatust ning üheksandal ELi ja Hiina tippkohtumisel lepiti kokku läbirääkimiste käivitamises uue laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimiseks, et uuendada koostöö õiguslikku alust. See uus leping pakub palju võimalusi. Leping loob ühtse raamistiku suhetele kogu nende keerukuses ja ulatuses ning peab olema samas tulevikku suunatud ja peegeldama käesolevas teatises kirjeldatud prioriteete.

3.1. Hiina toetamine liikumisel avatuma ja pluralistlikuma ühiskonna suunas

Hiina juhtkond on korduvalt väljendanud oma toetust reformidele, sealhulgas ka põhiõiguste ja –vabaduste valdkonnas. Kuid edasiminek on sellel alal olnud vähene. EL peab kaaluma, kuidas ta saaks Hiina reformiprotsessi kõige tulemuslikumalt toetada, põhjendusega, et inimõiguste parem kaitse, avatum ühiskond ja vastutustundlikum valitsus oleks kasuks Hiinale ning hädavajalik jätkuvale majanduskasvule.

Demokraatia, inimõigused ja ühiste väärtuste edendamine jääb ELi poliitika põhitõekspidamiseks ning keskseks kahepoolsetes suhetes. EL peab toetama ja õhutama täisväärtusliku, terve ja sõltumatu kodanikuühiskonna arengut Hiinas. Ta peaks toetama jõupingutusi õigusriigi põhimõtete tugevdamiseks, mis on kõigi muude reformide oluline alus.

Samal ajal rõhutab EL jätkuvalt vajadust austada täiel määral põhiõigusi ja -vabadusi kogu Hiinas — sõnavabadus, usuvabadus, ühinemisõigus, õigus õiglasele kohtumõistmisele ja vähemuste kaitse nõuavad erilist tähelepanu. EL soovitab Hiinal olla ÜRO inimõiguste nõukogu aktiivne ja konstruktiivne liige, suunates Hiinat austama väärtusi, mida ÜRO toetab, kaasa arvatud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt.

ELi ja Hiina suhete varasemal etapil alustati kaks korda aastas toimuvate inimõiguste alaste kõnelustega. Need on praegugi asjakohased, kuid Euroopa Liidu ootused, mis on kasvanud käsikäes meie partnerluse kvaliteediga, on üha enam täitmata. Dialoog peab olema:

- sihipärasem ja tulemustele suunatud, sisaldama paremat teabevahetust ning andma konkreetseid tulemusi;

- paindlikum, kaasama arvamusi eraldi seminaridelt ja alamrühmadelt;

- paremini kooskõlastatud liikmesriikide vaheliste dialoogidega.

3.2. Jätkusuutlik areng

Üks tänapäeva peamisi ülemaailmseid väljakutseid on tagada meie arengu jätkusuutlikkus. Hiinal on selle väljakutse lahendamisel keskne roll. Hiina riiklik reformipoliitika on oluline ja komisjon toetab seda oma koostööprogrammi kaudu, mis käsitleb muu hulgas ka ettevõtjate sotsiaalset vastutust. Sellistes küsimustes nagu energeetika, keskkond ja kliimamuutus, rahvusvaheliste sotsiaalstandardite austamine, arenguabi ning laiemad makroökonoomilised probleemid, peavad EL ja Hiina tagama tiheda rahvusvahelise koostöö. Mõlemad pooled peavad:

Tagama kindlad ja jätkusuutlikud energiavarud. EL ja Hiina kui maailma energiaturgude olulised osalised jagavad ühist huvi ja vastutust energiavarude kindluse ja jätkusuutlikkuse tagamisel, tõhususe parandamisel ning energiatootmise ja –tarbimise keskkonnamõju pehmendamisel. ELi prioriteet peab olema tagada Hiina integreerimine maailma energiaturgudesse ning mitmepoolsetesse haldusmehhanismidesse ja –institutsioonidesse ning julgustada Hiinat saama aktiivseks ja vastutustundlikuks energiapartneriks. Sellest lähtudes peavad mõlemad pooled tegema tööd, et:

- suurendada rahvusvahelist koostööd, eriti jõupingutusi energeetikaandmete läbipaistvuse ja usaldusväärsuse parandamiseks ning arenguriikide, sealhulgas Aafrika, energiaohutuse parandamisele suunatud teabe vahetamiseks;

- tugevdada Hiina tehnilisi ja õiguslikke erialateadmisi, aeglustades energianõudluse kasvu, suurendades energiatõhusust ja selliste puhaste taastuvate energiaallikate kasutamist nagu tuul, biomass ja biokütused, edendades energeetikastandardeid ja säästu peaaegu saastevaba söepõletustehnoloogia arendamise ja kasutuselevõtmise kaudu;

- pühenduda stabiilsuse laiendamisele turupõhise lähenemisviisi abil investeerimisele ja riigihangetele; pidada dialoogi muude suurte tarbijatega; edendada läbipaistvate ja mittediskrimineerivate õiguslikke raamistikke, sealhulgas avatud ja tõhus pääs energiaturule, ning soodustada rahvusvaheliselt tunnustatud normide ja standardite kasutuselevõttu.

Võitlema kliimamuutuse vastu ja parandama keskkonda. Meil on juba praegu hea alus keskkonnaprobleemide ja kliimamuutuse alase koostöö jaoks 2005. aasta ELi ja Hiina tippkohtumisel sõlmitud partnerluse näol.

- Euroopa Liit peaks jagama õiguslikke erialateadmisi, tegema Hiinaga koostööd saaste vältimiseks, bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks, tõhusama energia-, vee- ja tooraine kasutamiseks ning keskkonnaalaste õigusaktide läbipaistvuse ja jõustamise parandamiseks. Pooled peaksid töötama koos selleks, et võidelda metsade hävitamise ja ebaseadusliku raiega, edendada kalavarude ja merenduse säästlikku majandamist.

- Mõlemad pooled peavad edendama kliimamuutuse partnerlust, tugevdades kahepoolset ja rahvusvahelist koostööd, täites kliimamuutuse konventsioonist ja Kyoto protokollist tulenevaid ühiseid kohustusi ning osaledes aktiivselt arutelus 2012. aasta järgse kliimamuutuse alase rahvusvahelise koostöö küsimustes. Peame tõhustama heitkogustega kauplemist ja puhta arengu mehhanisme.

Parandama teabevahetust tööhõive ja sotsiaalküsimustes. Hiina on pühendunud võitlusele sotsiaalse ebavõrdsusega ja tasakaalustatuma arengu edendamisele. Euroopa Liit ja Hiina peavad:

- tihendama koostööd tööhõive- ja sotsiaalküsimustes, tugevdades ja laiendades kahepoolset dialoogi ka tervishoiu ja tööturvalisuse, rahuldavate tööstandardite ja rahvastiku vananemise valdkonda;

- töötama koos, et tagada tööhõive- ja sotsiaalküsimuste alaste rahvusvaheliste kohustuste täitmine.

Parandama rahvusvahelise arengukoostöö kooskõlastamist. Tihedamast rahvusvahelisest arengukoostööst on kasu nii ELil, Hiinal kui ka arenguriikidest partneritel. Tulemusliku kooskõlastamise puudumisel on olulisi pahupooli, eriti Aafrikas, kuid ka muudes arenguriikides. Euroopa Liit ja Hiina peavad:

- alustama struktureeritud dialoogi Aafrika jätkusuutliku arengu teemal. Täiemahulise arutelu aluseks peab olema mõlema poole tegevuse ja prioriteetide läbipaistvus;

- toetama piirkondlikke jõupingutusi halduse parandamiseks Aafrikas;

- uurima võimalusi Hiina kaasamise parandamiseks rahvusvahelistesse jõupingutustesse abi tõhususe, kooskõlastamise ja praktilise kahepoolse koostöö võimaluste parandamiseks.

Ehitama üles jätkusuutliku majanduskasvu. Hiinast on saanud kasvu allikas Euroopa Liidule ja maailmale, kuid Hiina praegune kasvumudel on ka olulise tasakaalutuse allikaks ELi ja Hiina vahelises kaubanduses. Hiina valitsus on tunnistanud makroökonoomiliste probleemide lahendamise, tulevikku suunatud maksu-, raha- ja struktuuripoliitika, tarbimise suurendamise ja ebavõrdsuse vähendamise olulisust. Vahetuskursi paindlikkuse suurendamine on tähtis tegur riikliku nõudluse taastasakaalustamisel ja Hiina leibkondade ostuvõime suurendamisel. Poliitika, mis viiks Hiina jooksevkonto ülejäägi vähenemisele, suurendaks tema kontrolli oma majanduse üle ja ohjeldaks ülekuumenemise ohtu. Samas aitaks see Hiinal täita oma kohust stabiilse ja tasakaalustatud maailmamajanduse tagamisel.

Peamiste majandusjõududena peaksid EL ja Hiina arendama oma partnerlust ja tegema koostööd üleilmsete majandusprobleemide lahendamiseks. Nad peaksid:

- süvendama koostööd ja vahetama kogemusi raha-, maksu-, finants-, vahetuskursi- ja struktuuripoliitika väljatöötamise ja rakendamise alal;

- tegema koostööd üleilmse tasakaalutuse korrapäraseks vähendamiseks;

- tihendama ja täiendama oma makroökonoomilist dialoogi.

3.3. Kaubandus- ja majandussuhted

Hiina integreerimisest ülemaailmsesse kaubandussüsteemi on saanud kasu nii Euroopa kui ka Hiina. Euroopa Liit on Hiina suurim kaubanduspartner, kelle arvele langeb üle 19% Hiina väliskaubandusest. Hiinaga kauplevad ja sinna investeerivad Euroopa äriühingud on aidanud kaasa Hiina majanduskasvule ja arengule, pakkudes tootmisvahendeid, teadmisi ja tehnoloogiat.

Majanduslikult tugev Hiina on Euroopa huvides. Hiina, eriti selle kiiresti kasvav keskklass, on Euroopa ekspordile kasvav turg. Euroopa Liidu eksport Hiinasse suurenes 2000. ja 2005. aasta vahel üle 100%, s.o palju kiiremini kui eksport mujale maailma. ELi teenuste eksport Hiinasse kasvas perioodil 1994–2004 kuus korda. Euroopa äriühingud ja tarbijad saavad kasu Hiina konkurentsivõimelise hinnaga toodangust ja tarbekaupadest. Avatus on kasuks nii Hiinale kui ka Euroopa Liidule.

Siiski levib Euroopas üha enam arusaam, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) lepingutest tulenevate kohustuste Hiina-poolne seni veel osaline täitmine ja uued turutõkked ei lase sündida tõeliselt vastastikusel kaubandussuhtel. Import Hiinast on lisanud Euroopas survet üleilmastumisega kohandumiseks. Kui Hiina liigub kaupade väärtuse tõusu suunas, siis see suundumus tõenäoliselt jätkub.

Et suhe oleks majanduslikult ja poliitiliselt pikaajaliselt jätkusuutlik, peab Euroopa jätkuvalt pakkuma Hiina ekspordile avatud ja õiglast juurdepääsu oma turule ning kohanduma konkurentsiga. EL peab arendama ja konsolideerima valdkondi, millel on suhteline eelis kõrge väärtuse ja kõrgtehnoloogilise disaini ja tootmise näol ning aitama kaasa töötajate ümberõppele. Hiina peab omalt poolt vastama pühendumisega turu avatusele ja õiglasele konkurentsile. Mõlemad pooled peavad püüdma lahendada majanduskasvu negatiivse mõju probleemi loodusvaradele ja keskkonnale. Euroopa Liit kavatseb teha järgmist:

Nõuda avatust. Euroopa Liit jätkab koostööd Hiinaga, et viimane täidaks täielikult WTO lepingust tulenevaid kohustusi ning soovitab Hiinal minna WTO lepingu sõlmimisega võetud kohustustest kaugemale, avades oma turu ja looma sellega ELi äriühingutele võimalusi. Euroopa Liit mõistab, et ta ei saa nõuda Hiinalt avatust, rakendades ise turutõkkeid. EL soovitab Hiinal järgida võetud kohustust avada 2008. aastal läbirääkimised ühinemiseks riigihankelepinguga ja viia need võimalikult kiireti lõpule.

Tasandada mänguvälja. Intellektuaalomandiõiguste parem kaitse Hiinas ja sunniviisiliste tehnosiirete lõpetamine on ELi prioriteedid, sealhulgas nõuda Hiinalt WTO lepinguga võetud kohustuste täitmist ning aidata luua Hiinas paremat investeerimiskliimat. EL avaldab Hiinale survet keelatud toetuste andmise lõpetamiseks ja tema pangasüsteemi reformimiseks ning õhutab Hiinat laskma turujõududel toimida tema toorainekaubanduses.

Toetada Euroopa äriühinguid. Komisjon teeb suuri jõupingutusi, et aidata äriühinguil, eriti väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel teha Hiinaga äri, soovitades neil samas austada rahuldavaid tööstandardeid. EL laiendab ja tõhustab olemasolevat teavet, väljaõpet ja nõustamist seestöötlemise soodustuste süsteemi kaitsmise kohta Hiinas. Pekingis tuleb avada Euroopa Keskus. Tuleb laiendada ELi ja Hiina juhtide vahetus- ja väljaõppeprogrammi.

Kaitsta ELi huve: esmalt dialoog. EL eelistab selgelt lahendada Hiinas ärritust esile kutsuvaid kaubandusprobleeme dialoogi ja läbirääkimiste abil. ELi ja Hiina kaubandusega seotud dialoogi tuleks intensiivistada kõigil tasanditel, keskendada see kaubanduse võimaldamisele ja turulepääsu parandamisele ning laiendada dialoogi ulatust. Euroopa Liidu ja Hiina huvides on ühendada jõupingutused rahvusvahelistes eeskirjade koostamise ja ülemaailmsetes standardite kehtestamise organisatsioonides. EL järgib aktiivselt ülemaailmseid järelevalve ja regulatiivlahendusi, mis edendavad avatud turge ja õigusnormide lähendamist, ning rajab koostöö Hiinaga ELi ja Hiina õiguslikele dialoogidele. See aitab tagada ka Hiina impordi vastavust ELi toidu- ja mittetoidukaupade standarditele.

Kui muud jõupingutused luhtuvad, kasutab komisjon WTO vaidluste lahendamise süsteemi mitmepoolselt kokkulepitud eeskirjade ja kohustuste täitmise tagamiseks. Kaubanduse kaitsemeetmed on ka edaspidi õiglaste kauplemistingimuste tagamise vahendiks. EL teeb Hiinaga aktiivselt koostööd, et luua tingimused, mis lubaksid varakult anda turumajandusliku staatuse. Mõnede tingimuste puhul on hiljuti edu saavutatud. Komisjon jätkab tööd Hiina ametivõimudega Euroopa loodud mehhanismide kaudu ja on valmis kõigi tingimuste täitmisel kiiresti tegutsema.

Ehitada tugevamat suhet. 1985. aasta kaubandus- ja koostöölepingut uuendava partnerlus- ja koostöölepingu läbirääkimiste põhieesmärgid on Euroopa eksportijate ja investeerijate kergem pääs Hiina turule, kaugemale minek WTO lepinguga võetud kohustustes, intellektuaalomandi parem kaitse ning geograafiliste tähiste vastastikune tunnustamine. Hiina saab juba praegu suurt kasu rahvusvahelisest kaubandussüsteemist ning peaks võtma saadavate eelistega proportsionaalse vastutuse, andes olulise panuse WTO läbirääkimiste Doha vooru taasalustamisesse ja lõpule viimisse.

Paljud neist sammudest ei ole ainult ELi huvides. Need on suurel määral ka Hiina huvides ning oluline osa Hiina edenemises tasakaalustatud ja jätkusuutliku kasvu, arengu, vastutuse ja juhtiva osa suunas maailmas. Lisatud kaubanduspoliitikat käsitlevas dokumendis sätestatakse laiahaardeline lähenemisviis ELi ja Hiina kaubandus- ja investeerimissuhetele keskmise pikkusega perioodiks.

3.4. Kahepoolse koostöö tihendamine

Kahepoolne koostöö hõlmab laia küsimustevalikut lennundusest ja meretranspordist kuni piirkondliku makromajanduspoliitikani. Selle raames on saavutatud seitse ametlikku kokkulepet ja peetud 22 sektorikeskset dialoogi. Jätkuvalt on oluline struktuurse dialoogi arendamine kogemuste ja vaadete vahetamiseks konkurentsiküsimustes, samuti tehniline ja suutlikkust suurendav abi konkurentsi rakendamisel. Koostöö on olnud edukas ja positiivne. Kuid tuleb teha rohkem koostöö suunamiseks ning selle tasakaalu ja vastastikuse kasu tagamiseks kõigis, kuid eriti sellistes olulistes valdkondades nagu teaduse- ja tehnoloogiaalane koostöö. Rohkem tuleb teha koostöö tihendamiseks rände küsimustes, inimestevahelistes sidemetes ja ametlikke suhteid juhtivates struktuurides. Mõlemad pooled peavad:

Tagama teaduse- ja tehnoloogiaalase koostöö laienemise ja kvaliteedi. Teaduse- ja tehnoloogiaalane koostöö on Hiina valitsuse jaoks prioriteetne valdkond. Hiina kulutab 1,5% oma SKTst dünaamilistele ja kasvavatele uurimis- ja arendustegevuse programmidele. Tugev on ka kahepoolne koostöö: Hiina on kõige olulisem kolmas riik, kes osaleb ELi 6. teadusuuringute raamprogrammi projektides, mis teeb talle kättesaadavaks uurimistulemusi peaaegu 600 miljoni euro väärtuses. Hiina on oluline partner põhilistes projektides nagu ITER ja Galileo. Suurendada tuleb ELi osalemist Hiina teadusprogrammides.

2005. aasta mais toimunud teadus- ja tehnoloogiafoorumil vastu võetud ühises avalduses sätestati koostöö edendamise raamid, mis põhinevad mõlemapoolsel kasul ning vastastikusel osalemisel teadusuuringutes ja juurdepääsul nende tulemustele. Mõlemad pooled peavad:

- koonduma ning parandama koostöö nähtavust. See võimaldab mõlemal poolel keskendada ja määrata tulemuslikult prioriteete ning reageerida sellistele dünaamilistele probleemidele nagu tekkivad pandeemiad või töö puhta energia tehnoloogiate valdkonnas. See lihtsustab suurenenud vastastikkuse ulatuse jälgimist ning on aluseks tulemuslikumale kooskõlastamisele liikmesriikidega;

- parandama kavandamist vastastikuse kasu tagamiseks ning suurendama rahastamise paindlikkust Euroopa teadlaste Hiina uurimisprogrammides osalemise puhul. Mõlemad pooled peavad aitama kaasa teadlaste liikuvusele, mida ELis edendatakse eritoetuste abil raamprogrammi raames.

Ehitama üles tõhusa suhtlemise rände küsimustes. Hiinast ja mujalt pärinevad sisserändajad rikastavad Euroopa Liitu kultuuriliselt ning toovad endaga olulisi oskusi ja erialateadmisi. Kuid protsessil on ka olulisi puudusi, kui seda ei juhita tulemuslikult. Inimeste vahetuse võimaldamiseks peab olema tõhus õiguslik raamistik. Vajame võitlemiseks süsteemi kuritarvitajatega tõhusaid, ennetamisele ja tagasisaatmisele keskendatud mehhanisme. Mõlemad pooled peavad pingutama tulemusliku tagasivõtulepingu kiireks sõlmimiseks.

- Praegust konsultatsioonimehhanismi tuleb säilitada ja laiendada nii, et see hõlmaks nii seaduslikku kui ka ebaseaduslikku rännet. Edu saavutamiseks on vaja tugevdada poliitilist pühendumust.

- Mõlemad pooled peavad nõustuma konkreetsete projektidega ja neid arendama, näiteks ametnike vahetamise ja väljaõppe alal, ning tuleb vahetada teavet biomeetrilise tehnoloogia kohta.

- Riikliku julgeolekuministeeriumiga tuleb algatada eriotstarbeline dialoog rände ja võitluse alal organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja korruptsiooniga.

- ELi ja Hiina turismi alane leping vajab tulemuslikuks toimimiseks jätkuvat ennetavat ja praktilist koostööd.

Laiendama inimestevahelisi sidemeid. Peame tugevdama meie suhte aluseks olevate inimestevaheliste sidemete kogu skaalat mõlemapoolsete oluliste ja pidevate meetmetega alates kultuurivahetusest ja turismist kuni kodanikuühiskonna ja akadeemiliste sidemeteni.

- Kodanikuühiskond ja institutsioonilised sidemed peaksid pakkuma otsest tuge ning andma tõuke poliitilistele ja kaubandussuhetele. Mõlemad pooled peavad aitama kaasa laiaulatuslike otseühenduste loomisele kodanikuühiskonna rühmade vahel Euroopa Liidus ja Hiinas ning kaasama neid igal võimalusel sektoripõhistesse dialoogidesse. Tuleb tugevdada ja laiendada ka ametlikke valitsusväliseid sidemeid. Euroopa Parlament mängib neis keskset rolli ja peaks avardama koostööd Hiina Rahvakongressiga. EL peaks tihendama sidemeid ECOSOCi ning Hiina Majandus- ja Sotsiaalkomitee, poliitiliste parteide ja muude poolametlike organisatsioonidega.

- Hariduse valdkonnas on koostöö olnud eriti edukas — 2005. aastal õppis ELis 170 000 Hiina tudengit. Peame jätkuvalt arendama praegust koostööd üksikute liikmesriikide juhitavate programmide ja programmi Erasmus Mundus Hiina haru kaudu. Võib esile tuua positiivseid näiteid tööst ühiste kraadiõppe kursuste ja ülikoolilinnakute loomisel. Peaksime rakendama ka konkreetseid projekte nagu Euroopa Õigusteaduste Kõrgkool. Mõlemad pooled julgustavad jätkuvalt Euroopa Liidu üliõpilasi õppima Hiinas. Keeleoskuse parandamiseks toetab komisjon hiina keele õpetajate väljaõppe eriprogrammi Euroopas õpetamiseks.

- Tuleb tõhusamalt täiendada ja kooskõlastada Hiina-alaseid akadeemilisi erialateadmisi Euroopa Liidus. On vaja mõlemapoolseid meetmeid tõhusa suhtlemise toetamiseks Euroopa ja Hiina kõrgkoolide vahel. Komisjon peab jätkuvalt toetama Hiina-alase akadeemilise võrgustikku, mis koondaks akadeemilisi erialateadmisi ELi poliitika kujundamiseks ning kooskõlastab teabe jagamist akadeemilises kogukonnas. Lisaks sellele tuleks luua ja teha Euroopa ülikoolidele kättesaadavaks mõned prestiižsed sinoloogia professuurid. Euroopa ja Hiina eksperdirühmade vahel peab toimuma pidev regulaarne dialoog.

Tõhustama kahepoolseid struktuure. Mõlemad pooled peaksid mõtlema suhteid haldavate struktuuride peale ja kaaluma, kas neid on vaja ühtlustada, parandada või täiendada. Komisjoni 2003. aasta poliitikadokumendiga üritati laiendada ELi ja Hiina vahelist sektoritekeskset dialoogi. See on olnud väga edukas, enamik neist dialoogidest toimib hästi ja annab meie partnerlusse tähtsa panuse. Kuid saavutatud edu on vaja üle vaadata. Mõlemad pooled peavad kaaluma ka, kas oleks uusi organisatsioone või mehhanisme, mis saaks ELi ja Hiina suhteid veelgi arendada.

- Iga-aastased tippkohtumised on hea raamistik sidemete säilitamiseks valitsusjuhtide tasandil. Seda tuleks toetada regulaarse valdkondadevahelise teabevahetuse ja dialoogiga tehnilisel, ministrite ja kõrgemate ametnike tasandil. Peale selle peaksid mõlemad pooled otsima paindlikke ja mitteametlikke lisavõimalusi kohtumisteks ja mõttevahetuseks.

- Hiljuti kokkulepitud ase-välisministrite tasandi dialoog peaks saama peamiseks piirkondlikke ja geopoliitilisi küsimusi haaravaks mehhanismiks, mis lisab suhetele mõju ja väärtust.

- Mõlemad pooled peaksid põhjalikult läbi vaatama sektorikesksete dialoogide põhjendused, omavahelised seosed ja tulemuslikkuse, et maksimeerida koostoimeid ning tagada vastastikune kasu ja huvitatud osapoolte kaasamine igal võimalusel. Komisjon koostab konkreetsete sektorikohaste väljakutsete kohta hulga töödokumente.

- Tuleb luua uus sõltumatu ELi ja Hiina foorum. Euroopa Liidu poolel peaks see olema institutsioonidel käeulatuses ning toetuma kodanikuühiskonna, akadeemilisele, ärilisele ja kultuurilisele oskusteabele, pakkudes poliitilistele juhtidele poliitilist sisendit ning andes hoogu kahepoolsetele suhetele.

Euroopa Liit peaks tagama ühtsed seisukohad kõigis Hiina suhetega seotud küsimustes. Arvestades suhte keerukust ja selle jätkuvuse olulisust, on regulaarne, süsteemne ja kõiki sektoreid hõlmav sisemine kooskõlastamine hädavajalik.

Riigi strateegiadokumendis ja riiklikes näidisprogrammides väljenduv ELi koostööprogramm peab jätkuvalt toetama kahe poole partnerlust ja Hiina reformiprotsessi. Et Hiina aga kaugeneb järjest tüüpilise ülemeremaade arenguabi saaja staatusest, peab EL oma koostööprogrammi hoolikalt taatlema ja jälgima. Koostöö peab olema mõlema poole huvides, peegeldama ELi põhimõtteid ja väärtusi ning toetama partnerlust.

3.5. Rahvusvaheline ja piirkondlik koostöö

ELi ja Hiina huvides on edendada rahu ja julgeolekut ümberkujundatud ja tõhusa mitmepoolse süsteemi kaudu. Nad peavad tegema ÜRO raames tihedat koostööd, otsima mitmepoolseid lahendusi esilekerkivatele kriisidele, võitlema terrorismiga ja tihendama piirkondlikku koostööd, sealhulgas mõlema osalemise kaudu tekkivates piirkondlikes struktuurides. See ühine huvi tugeva mitmepoolsuse, rahu ja julgeoleku vastu peaks väljenduma tihedamas koostöös ja struktureeritumas dialoogis Lähis-Ida, Aafrika ja Ida-Aasia ning sektoritevaheliste küsimuste, näiteks massihävitusrelvade leviku tõkestamise teemadel.

Ida-Aasia. On selge, et Euroopa Liidul on märkimisväärne huvi strateegilise julgeoleku vastu Ida-Aasias. Oma välis- ja julgeolekupoliitika ning piirkondlike strateegiliste huvide jätkuvaks tõhustamiseks tuleb ELil koostada avalikud poliitilised suunised.

Hiina mängib piirkonnas võtmerolli ning on teinud Shanghai Koostööorganisatsiooni kaudu tööd suhete parandamiseks oma naabrite, sealhulgas Venemaa ja Indiaga, ning Kesk-Aasiaga. Kuid Hiina ja Jaapani suhetes on veel palju parandamist. Euroopa Liit on huvitatud tihedatest sidemetest piirkonna suurimate jõudude vahel ja piirkondliku integreerumise jätkumisest.

Taiwan. Euroopa Liidul on oluline huvi Mandri-Hiina ja Taiwani vahelise rahu ja stabiilsuse säilimise vastu. Oma poliitika „Üks Hiina” alusel ning võttes arvesse strateegilist tasakaalu piirkonnas, peab EL jätkama aktiivse huvi ülesnäitamist ning oma vaadete teavitamist kummalegi osapoolele. Poliitikas tuleks arvestada Euroopa Liidu:

- vastuseisu meetmetele, mis võiksid viia praeguse seisundi ühepoolsele muutmisele;

- tugevat vastuseisu jõu kasutamisele;

- toetust pragmaatilistele lahendustele ja usaldust suurendavatele meetmetele;

- toetust kõigi osapoolte dialoogile ning

- jätkuvaid tugevaid majandus- ja kaubandussidemeid Taiwaniga.

Hiina sõjaliste kulude ja eesmärkide läbipaistvus. Hiina kaitsekulude läbipaistmatus põhjustab kasvavat muret. Et kulud aina kasvavad, tuleb Hiinat veenda läbipaistvuse suurendamise olulisuses. Samal ajal peaks EL suurendama oma võimet analüüsida Hiina sõjalist arengut.

Relvaembargo . Relvaembargo kehtestati 1989. aasta Tiananmeni väljaku sündmuste järel. EL on nõustunud jätkama tööd embargo lõpetamiseks, kuid mõlemalt poolelt on vaja lisapingutusi:

- Euroopa Liidu Nõukogu nii praegune kui ka järgmised eesistujariigid peavad lõpule viima tehnilised ettevalmistused tagamaks, et embargo lõpetamine ei viiks relvamüügi kvalitatiivsele ega koguselisele suurenemisele, ning otsima jätkuvalt võimalusi konsensuse saavutamiseks embargo lõpetamiseks. Euroopa Liit peab tegema Hiinaga koostööd embargo lõpetamiseks vajaliku õhkkonna loomiseks, parandades olukorda Hiinas inimõiguste valdkonnas, püüdes parandada Mandri-Hiina ja Taiwani suhteid ning suurendades sõjaliste kulude läbipaistvust.

Massihävitusrelvade leviku tõkestamine. Massihävitusrelvade leviku tõkestamine on strateegilise partnerluse põhivaldkond. Rahvusvaheline ja kahepoolne koostöö põhineb ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonil 1540 ning 2004. aasta ELi ja Hiina tippkohtumisel vastu võetud ühisavaldusel massihävitusrelvade leviku tõkestamise kohta. EL toetab Hiina keskset rolli Korea poolsaarel tehtavas töös ja Hiina jätkuv toetus on määrava tähtsusega ka Iraani tuumaprobleemi lahendamisel. Head algust on tehtud dialoogi ja praktilise koostööga ekspordikontrolli tugevdamiseks ning jõustamiseks. EL peaks seda arendama ja töötama koos Hiina ametiisikutega, et suunata Hiinat:

- järgima kõiki massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise lepinguid ja rahvusvahelisi instrumente ning edendama nende järgimist piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil;

- tugevdama massihävitusrelvade tootmiseks vajalike materjalide, seadmete ja tehnoloogiate, samuti tava-, väike- ja kergrelvade ekspordikontrolli.

Pooled peavad tegema koostööd ekspordikontrolli rakendamise ja jõustamise praktiliste kogemuste jagamiseks, sealhulgas Hiina tolliametnike väljaõppe kaudu. Nad peaksid kaaluma ELi ja Hiina ühisalgatuste ulatust ASEANi regionaalfoorumi raames.

4. Kokkuvõte

Hiina on Euroopa Liidu üks tähtsamaid partnereid. Hiina taastulek maailma suurriikide hulka on tervitatav nähtus. Kuid positiivseks ja tõhusaks reageerimiseks peab EL parandama poliitika kooskõlastamist kõigil tasanditel ning tagama võtmeküsimustes Euroopa ühtse seisukoha.

Meie kahepoolne suhe on tugev ja laienev. Peame jätkama selle arendamist. Komisjon kutsub nõukogu üles heaks kiitma ja oma järeldustega täiendama käesolevas teatises esitatud soovitusi. Tegemist on ELile raske tegevuskavaga. Oluline praktiline mehhanism selle kava elluviimiseks on partnerlus- ja koostööleping.

Tihedam ja strateegilisem partnerlus on nii ELi kui ka Hiina huvides. Kuid sellega kaasnevad ka vastutuse suurenemine ja vajadus avatuse järele, milleks on vaja mõlema poole kooskõlastatud tegevust.