52006DC0629

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 24.10.2006

KOM(2006) 629 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Komisjoni 2007. aasta õigusloome- ja tööprogramm

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

KOMISJONI 2007. AASTA ÕIGUSLOOME- JA TÖÖPROGRAMM

SISSEJUHATUS

2007. aastal tähistab Euroopa Liit Rooma lepingute sõlmimise viiekümnendat aastapäeva. 50 aastat kestnud Euroopa ülesehitamise tulemus on rahu, majanduslik ja sotsiaalne jõukus ning stabiilsus, mis põhineb ühistel väärtustel ja põhimõtetel. Euroopa on muutumas: vastu võetakse kaks uut liikmesriiki, tegeleda tuleb globaliseerumise mõjudega ja uue rolli kujundamisega rahvusvahelisel tasandil. Kodanike ootused ELi suhtes on viimase viie aastakümne jooksul kasvanud. See on nii tunnustus ELi suurenenud tähtsusele kui ka väljakutse kõigile Euroopa juhtidele. ELi kodanikud tahavad paremini mõista seda, mida EL teeb ja kuidas ta seda teeb. Nad soovivad ELi tegemistes kaasa rääkida. Seepärast uuendavadki riigipead ja valitsusjuhid koos komisjoni ja Euroopa Parlamendiga Rooma lepingute viiekümnendal aastapäeval 2007. aastal Berliini deklaratsiooniga oma kohustusi Euroopa ees, võttes taas suuna laienenud, jätkusuutlikule, avatud ja konkurentsivõimelisele Euroopale, poliitiliste saavutuste ja eesmärkide Euroopale.

2007. aasta on väga oluline ka institutsionaalse kokkuleppe leidmise seisukohast. Eelmise aasta juunis toimunud Euroopa Ülemkogu on määranud kindlaks selge protsessi ja ajakava ning uue eesistujariigi ülesanne on esitada aruanne, mis sisaldaks hinnangut põhiseaduse lepingu üle peetud arutelude käigust ning milles uuritaks tulevasi arenguvõimalusi. Komisjon kavatseb terves selles protsessis osaleda ja teeb koostööd teiste institutsioonidega, et anda oma panus terviklikku institutsionaalsesse kokkuleppesse.

Komisjon määratles oma ametiaja alguses strateegilised eesmärgid: taastada majanduslik heaolu Euroopas; täita paremini solidaarsuse kindlustamise kohustust; suurendada kodanike turvalisust ning tutvustada ja edendada neid prioriteete väljaspool Euroopa Liidu piire, väljendades oma seisukohti maailmas jõulisemalt[1]. Nimetatud eesmärgid jäävadki komisjoni tööd põhiliselt suunama ja on aluseks partnerluse põhimõttele, mis toetab julge poliitika elluviimist keerulises maailmas.

Uuendatud Lissaboni majanduskasvu ja tööhõive strateegiat täiendavad kaks peamist poliitilist tegevuskava ning juunis toimunud Euroopa Ülemkogul uuesti kinnitatud säästva arengu strateegia:

- 2005. aasta sügisel nõustus Euroopa Liit lülitama globaliseerumise oma poliitilise tegevuskava keskmesse. Hampton Courtis määrati kindlaks üksteisega haakuvad poliitikavaldkonnad, mis vajavad vastust Euroopa tasandil: teadus- ja arendustegevus, ülikoolid, demograafia, energeetika, turvalisus ja tõhusam välistegevus.

- Käesoleva aasta mais määratles komisjon oma dokumendis „Kodanikekeskne tegevuskava – Euroopa Liit tulemuslikuks“ Euroopa arengu kahetasandilise strateegia. Euroopa ees seisvaid institutsionaalseid ja põhiseaduslikke küsimusi ei saa käsitleda eraldi, vaid ainult koos kodanike ootustele ja vajadustele vastava aktiivse poliitilise tegevuskava elluviimisega. Konkreetsed tulemused tugevdavad kodanike usku Euroopa projekti ja loovad õiged tingimused tulemustele suunatud institutsionaalseks kokkuleppeks.

Viimase aasta jooksul alustas Euroopa Liit julge poliitilise tegevuskava elluviimist. Lissaboni strateegia on taaskäivitatud ja komisjon on määratlenud, kuidas muuta innovatsioon Euroopa majanduse proovikiviks – see saavutatakse Euroopa Tehnoloogiainstituudi näol, mis tegutseb hariduse, teadustöö ja innovatsiooni lipulaevana. Saavutatud on järgmise seitsme aasta eelarveraamistikku käsitlev institutsioonidevaheline kokkulepe ja uued rahastamisprogrammid käivitatakse 1. jaanuarist 2007. Läbivaadatud ELi säästva arengu strateegia, mille Euroopa Ülemkogu võttis komisjoni ettepaneku alusel vastu juunis, sätestab ühtse ja pikaajalise strateegia ELi poliitika säästvamale rajale suunamiseks. Roheline raamat Euroopa uue energiapoliitika kohta hõlmab konkreetseid ettepanekuid energiapoliitika sisemiste ja välimiste aspektide kohta, mida tuleb arendada energiavarustuse jätkusuutlikkuse, konkurentsivõimelisuse ja kindluse saavutamiseks. Roheline raamat Euroopa Liidu tulevase merenduspoliitika kohta käivitas debati tõeliselt integreeritud merenduspoliitika üle, mille abil saab realiseerida majanduskasvu ja töökohtadega seotud potentsiaali ning samaaegselt tugevdada merekeskkonna kaitset. Dokumendis „Euroopa maailmas“ määratleti, kuidas jõuda selleni, et, anda oma sõnadele maailmatasemel kaal, mis vastaks ELi majanduslikule mõjukusele. Komisjon juhib jätkuvalt rahvusvahelist dialoogi tulevase rahvusvahelise kliimamuutusrežiimi üle.

Käesolevas tööprogrammis visandatakse see, mida komisjoni teeb 2007. aastal oma strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. 2007. aasta programmi väljatöötamisel oli komisjonil abi tagasisidest, mida ta sai 2007. aasta poliitilise strateegia kohta Euroopa Parlamendist, nõukogust ja teistest institutsioonidest. Eriti väärtuslikuks on osutunud Euroopa Parlamendi ja komisjoni raamkokkuleppe alusel alustatud struktureeritud dialoog ja esimeeste konverentsi vastuvõetud kokkuvõttev aruanne, mis näitasid, kuidas ühistest eesmärkidest saavad konkreetsed teod ja käegakatsutavad tulemused.

- Seoses jõukusega jätkab komisjon Euroopa majanduse moderniseerimise edendamist uuendatud Lissaboni majanduskasvu ja tööhõive strateegia ning dünaamilise siseturu kaudu, kasutades haakuvaid meetmeid, mis toetavad teadmisi, innovatsiooni ja jätkusuutlikku kasvukeskkonda. See tegevus hõlmab majandusrändajaid käsitleva Euroopa õigusliku raamistiku väljatöötamist. Komisjon jätkab algatusi konkurentsivõime välisaspektide edendamiseks, mis on esitatud 4. oktoobri 2006. aasta teatises „Globaalne Euroopa: konkurentsivõime maailmas“. Peamiselt keskendutakse energeetikale: esimese Euroopa strateegilise energeetikaläbivaatamisega alustatakse uut faasi Euroopa energeetikapoliitikas, mis aitab tegeleda kliimamuutuste probleemiga. Komisjon avaldab oma arvamust uue merenduspoliitika arendamise kohta.

- Solidaarsus , keskkonnakaitse, loodusressursside säästev haldamine ja kasutamine ning kodanike tervishoid ja heaolu käivad käsikäes majanduskasvu ja tööhõivega. 2007. aasta on Euroopa aasta „Võrdsed võimalused kõigile“, millega tuletatakse eurooplastele taas meelde Euroopa tasandi tegevuse sotsiaalset tuuma. Komisjon teeb 2006. aasta juunis kogunenud Euroopa Ülemkogu palvel kokkuvõtte ELi sotsiaalsest olukorrast, keskendudes sealjuures eelkõige juurdepääsu ja võimalustega seonduvatele küsimustele, ning eesmärgiga saavutada uus konsensus Euroopa ees seisvate sotsiaalsete väljakutsete osas. Poliitika ajakohastamine, et see vastaks Euroopa ühiskonna tänastele vajadustele, on üks olulisi esimesi samme solidaarsuse tõhustamiseks. Samuti on komisjonil tarvis jätkata kliimapoliitika edendamist eesmärgiga laiendada rahvusvahelist koostööd ja saavutada heitkoguste tõhusam vähendamine Euroopas.

- Euroopa tasandi tegevus on vajalik kõrgetasemelise julgeoleku ja õiguse ning kodanike turvalisuse ja kaitse tagamiseks ajal, mil Euroopa seisab silmitsi uute riskidega. Keskkonna- ja tervishoiuriskid, nakkushaigused ja looduskatastroofid, samuti terrorirünnakutega seotud ohud nõuavad kiiret ja tõhusat reageerimisvõimet ELi tasandil. Kuritegevuse ja vägivalla vastu võitlemiseks tegeletakse õiguskaitse ja eeluurimisega kogu ELi piires. 2007. aastal kuulub meetme põhivaldkond piirikontroll ja Schengeni ala laiendamine.

- Euroopa peab oma hääle maailmas maksma panema, et saavutada selliseid eesmärke nagu jätkusuutlik areng, globaalne keskkond, rahu, naabrus, koostöö ja konkurentsivõime väljaspool ELi. Teaduslikul, tehnoloogilisel ja muul teadmistepõhisel koostööl, mis põhineb vastastikusel huvil ja vastastikusel kasul, on nimetatud eesmärkide saavutamisel eriti palju potentsiaali. Euroopa peab parandama komisjoni tegevuse ja teiste Euroopa institutsioonide ning liikmesriikide ametiasutuste töö ühtlustatust ja koordineeritust. Samuti tuleb kooskõla saavutada ühenduse välispoliitika ja sisepoliitika välismõõtme vahel.

Keskendatum tööprogramm tulevikus

Sel aastal on komisjon teinud ettepaneku tööprogrammi edasiarendamiseks. Eesmärk oleks see, et tööprogramm kajastaks paremini eeloleva aasta prioriteete, oleks abiks tulevasi prioriteete käsitleva institutsioonidevahelise arutelu konkretiseerimisel ja rõhutaks sõnumit, et parem õigusloome on komisjoni ülesannete lahutamatu osa. Siinkohal peetakse silmas täpselt määratletud poliitilisi sihte ja tegelemist küsimustega, mille puhul subsidiaarsus tähendab Euroopa jaoks tõelist kasutegurit. Komisjon on otsustanud esitada lühikese loetelu strateegilistest algatustest, mis on valitud välja poliitilise tähtsuse ja parema ettevalmistatuse alusel. Komisjon kohustub need meetmed järgmisel aastal vastu võtma ning nende kohta ei koostata vahekokkuvõtet.

Eelnevat silmas pidades määratletakse tööprogrammis konkreetsed meetmed, mis asuvad 2007. aastal komisjoni poliitilise tegevuse keskmes – komisjoni strateegilised algatused. Nende üksikasjalik loetelu on esitatud lisas. Lisaks on komisjon võtnud kohustuse töötada välja mitmeid prioriteetseid algatusi, mis võetakse vastu järgmise 12–18 kuu jooksul, sõltuvalt parema õigusloome kvaliteedinõuete täitmiseks vajaliku ettevalmistustöö põhjalikkusest ja mahust. Lisas on esitatud üksikasjalik loetelu valdkondadest, milles komisjon kavatseb teha prioriteetseid algatusi.

Strateegiliste ja prioriteetsete algatuste loetelu koostamisel on komisjon tuginenud peetud aruteludele, eelkõige arutelule Euroopa Parlamendiga, mida peeti pärast 2007. aasta poliitilise strateegia vastuvõtmist. Komisjon on valmis ära kuulama ka teiste institutsioonide seisukohad seoses oma tööprogrammiga.

Komisjon kohustub tagama oma ettepanekute kvaliteedi. Algatuste puhul, millel võib olla oluline majanduslik, sotsiaalne või keskkonnamõju, viiakse läbi mõju hindamine. Seetõttu kohaldatakse kõigi „strateegiliste algatuste“ või „prioriteetsete algatuste“ suhtes mõju hindamist, roheliste raamatute, sotsiaalse dialoogi meetmete, lähenemisaruande tüüpi aruannete ja rahvusvaheliste lepingute ülevõtmise seda aga üldjuhul ei kohaldata. Lisades loetletud ettepanekud esitatakse või on juba esitatud avalikuks arutamiseks, et tagada kodanike ja kõigi huvitatud isikute täielik kaasatus otsustusprotsessi. Mõju hindamist võidakse kohaldada ka nende meetmete puhul, mida tööprogrammis esitatud ei ole. Selliste lisameetmete välja valimise meetodi üle otsustatakse uute otse presidendile alluvate tegevuste – mõju hindamise toe ja kvaliteedikontrolli – loomise kontekstis.

Järgmisel kuul võtab komisjon vastu uue strateegilise ülevaate parema õigusloome meetmete kohta, milles kirjeldatakse tehtud edusamme ja täpsustatakse, millised on uued algatused. Käesolevas tööprogrammis keskendutakse tulevastele lihtsustamiskavadele ning visandatakse teised töös olevad meetmed.

Prioriteedid aastaks 2007

Euroopa majanduse moderniseerimine

Komisjoni peamine strateegia jätkusuutliku majanduskasvu ja tööhõive edendamiseks dünaamilises, innovatiivses ja atraktiivses Euroopas on nüüd välja kujundatud. Riiklike programmide vastuvõtmisega on Lissaboni majanduskasvu ja tööhõive strateegia sisenenud uude faasi ja ühine eesmärk on reformikava selline arendamine, mille puhul ELi tasandi meetmed täiendavad riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke jõupingutusi. Komisjoni 2007. aasta arenguaruanne uuendatud Lissaboni majanduskasvu ja tööhõive strateegia kohta, mis esitatakse kevadel kogunevale Euroopa Ülemkogule, võetakse vastu 2006. aasta lõpuks ja seega on 2007. aastal oluline teema selle järelmeetmed. Lahtis toimunud Euroopa Ülemkogul saavutatud innovatsiooni käsitlev konsensus asetab tähelepanu keskpunkti nii Euroopa, riikliku kui ka kohaliku tasandi meetmed, mis on mõeldud kõigis majandusvaldkondades innovatsiooni ergutamiseks.

Globaliseerumine, laienemine ja tehnoloogiline areng on muutnud kõiki mängureegleid ja kujutab endast siseturu jaoks uusi väljakutseid ja võimalusi. Praegu koostab komisjon ühtse turu läbivaatamist , et analüüsida siiani saavutatut, määrata kindlaks täitmist vajavad lüngad ja kavandada tegevust, mis vastaks tulevikuväljakutsetele ning tagaks selle, et kodanikel oleks võimalik toimuvast kasu saada. Nimetatud ülevaate avaldamine kujundab ühtset turgu järgmise kümne aasta jooksul.

Jätkates poliitikat, mis pöörab rõhku neile valdkondadele, kus siseturgu ei ole veel täielikult välja kujundatud, keskendutakse ka 2007. aastal kaitsetööstusele ja selle turule , kus vajadus vastata riiklikele julgeolekunõuetele on seda tööstusharu siseturu karmist konkurentsist lahus hoidnud. Komisjon püüab kindlaks teha, kuidas saaks Euroopa mõõde olla abiks turu killustatusest ülesaamiseks.

Mõne viimase aasta jooksul on EL viinud läbi põhjaliku põllumajandusturgude reformi. Seda protsessi jätkatakse ettepanekutega, mis käsitlevad veinisektorit ja mis on kavandatud tagama eduka tuleviku sellele Euroopa jaoks tõeliselt konkurentsivõimelisele tööstusharule.

Siseturul on mõju ka kiiresti arenevale kosmosesektorile. Euroopa kosmosepoliitika on vajalik selleks, et sätestada raamistik kosmosetehnoloogia kasutajate ja väljatöötajate jaoks ja tagada, et ELi poliitika võtab seda mõõdet arvesse.

Euroopa Liidu tulevast merenduspoliitikat käsitleva rohelise raamatuga seotud konsulteerimisprotsess lõpeb 2007. aasta juunis. Seejärel esitab komisjon konsulteerimise tulemused, sealhulgas järeldused ja meetmed, mida saaks rakendada lähiajal.

Sloveenia ühineb euroalaga 2007. aastal. Komisjon jätkab nende liikmesriikide, kelle suhtes on kehtestatud erand, eurovalmiduse kriteeriumide hindamist ja alustab praktilisi ettevalmistusi riikidega, kes vastavad tingimustele euro kasutuselevõtuks aastal 2008.

Euroopa ühiskonna väljakutsetega tegelemine

Euroopa kodanike, eelkõige noorte eurooplaste püüdluste keskmes on takistuste kõrvaldamine nende võimaluste teelt, mida pakub Euroopa tööturg. „Paindlikkus ja turvalisus“ on leidnud tunnustust kui paljulubav lähenemisviis, mis ühendab tööturu paindlikkuse ja oskuste arendamise ühendamiseks lihtsate sotsiaalkaitsesüsteemidega. Komisjon teeb ettepanekud julgustada ühiseid põhimõtteid paindlikkuse ja turvalisuse edendamiseks.

Komisjon viib läbi Euroopa ühiskonna põhjaliku hindamise , mis oleks aluseks uuele juurdepääsu ja solidaarsuse tegevuskavale saavutamiseks ning Euroopa poliitika kujundamisele järgmisel aastakümnel. Osana sellest tegevusest esitab komisjon vaheülevaate oma sotsiaalmeetmete kava rakendamise kohta, et hinnata ELi saavutusi suurema arvu paremate töökohtade pakkumisel ja kõigi jaoks võrdsete võimaluste loomisel.

Rändevoogude parem juhtimine

Demograafiline surve on toonus kaasa vajaduse, et Euroopa tööturg meelitaks ligi majanduslikel eesmärkidel saabuvaid sisserändajaid. Euroopa majanduslikel eesmärkidel saabuvate sisserändajate kord annaks neile kindla õigusliku seisundi ja näeks ette sellega kaasnevad selged eeskirjad ja kasutatavad õigused. Erilist tähelepanu tuleb pöörata endast kvalifitseeritud tööjõudu kujutavate rändajate seisundile, sest muutuvad vajadused nõuavad vastuse andmiseks kuluva aja lühendamist – kasutada võiks midagi taolist nagu „rohelise kaardi" süsteem.

ELi strateegia üks juhtmõtteid rändevaldkonnas on ettepanek, mis käsitleb minimaalseid sanktsioone ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjate suhtes, et vähendada nii ebaseaduslikku sisserännet kui ka nende töötajate ärakasutamist. Varjupaigavaldkonnas ergutab komisjon arutelu kõigi huvirühmadega, eesmärgiga koostada ühise aastaks 2010 Euroopa ühine varjupaigapoliitika.

Kindel, konkurentsivõimeline ja säästev energeetika

Energeetika on oma tähtsuselt tõusnud poliitilise tegevuskava tippu. Pärast pikka suhtelise stabiilsuse perioodi ei saa kindlaid ja taskukohaseid energiavarusid enam pidada iseenesestmõistetavaks. Samas nõuab kohustus tegeleda kliimamuutustest tulenevate nõudmistega energiakasutusele ja -tootmisele teistsugust lähenemisviisi. Tuleviku märksõnadeks on suurenenud sõltuvus impordist ja kõrgemad energiahinnad. Ainult Euroopa tasandil toimuv säästlikkusel, konkurentsivõimel, energiatõhususel ja varustuskindlusel põhinev tegevus saab olla vastuseks nii suurele väljakutsele.

Komisjon esitab esimese Euroopa energiapoliitika strateegilise läbivaatamise – ülevaatliku lähenemisviisi, millele on lisatud tegevuskava, mis sisaldab üksikmeetmeid ELi energeetikapoliitika arendamiseks. See ülevaade paneb aluse pikaajalisele lähenemisviisile siseturu parandamiseks, et kiirendada uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, suurendada ELi sisese ja väljaspoolt seda lähtuva energiavarustuse mitmekesisust ja varustuskindlust, kontrollida nõudlust ja edendada energiatõhusust. Samaaegselt alustab komisjon rohelise raamatu koostamist, mis käsitleb ELi kliimamuutuse poliitikavalikuid ja rahvusvahelise koostöö väljavaateid pärast aastat 2012. Samuti teeb komisjon ettepaneku meetmeteks, millega tagada tegeliku elektri ja maagaasi siseturu väljakujundamine. Toimub ka ELi heitkogustega kauplemise süsteemi läbivaatamine, eesmärgiga muuta investeeringud stabiilseks ja kiirendada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist.

Tulemuseks on selge visioon sellest, mida on tarvis Euroopas teha, et kindlustada tema kodanikele energia veel kauaks ja muuta maailm teadlikuks kliimamuutustest.

Euroopa muutmine elamisväärsemaks paigaks

Euroopa avalikul poliitikal võiks olla tegelik mõju abistamaks kodanikke ühiskonnas kiiresti toimuvate muutuste etteaimamisel ja nendele reageerimisel. Tulemuslik poliitika oleks ajakohane ja täielikus vastavuses kaasaegse ühiskonna vajadustega. Inimeste heaolu jaoks on kesksel kohal tervis, keskkonna kvaliteet ja usaldusväärsed teenused. Valge raamat tervishoiustrateegia kohta näitab, kuidas Euroopa tasandi tegevus saab anda oma panuse tervishoidu ja aidata kujundada tervishoiupoliitikat Euroopas tõhusaimal viisil, nii et see suudaks tulla toime pandeemiatega, parandada toiduainetega kindlustatust, edendada tervist ja anda oma panuse tulevasse konkurentsivõimesse. Euroopa strateegia luuakse ka sotsiaalteenuste valdkonnas, kus see põhineb laiaulatuslikul konsulteerimisel Euroopa õiguse mõjude üle nimetatud valdkonnas. Samuti uurib komisjon võimalusi, kuidas saaks EL anda panuse paremasse linnatransporti , mida miljonid eurooplased iga päev kasutavad.

Euroopa heaolu jaoks on kesksel kohal ka turvalisus. Terrorismivatase võitluse meetmed keskenduvad (näiteks lõhkeaineid käsitleva) ekspertteabe terroristlikel eesmärkidel edastamise piiramist ja terrorismi propagandaga võitlemisele. Vastu võetakse tegevuskava lõhkeainete turvalisuse tõhustamiseks. Komisjon keskendub oma töös ka küberkuritegevuse vastu võitlemisele ja julgeolekuvaldkonnas tehtava koostöö ning avaliku ja erasektori vahel peetava dialoogi edendamisele.

Euroopa üleilmse partnerina

Bulgaaria ja Rumeenia ühinemise tõttu võib aastat 2007 taas kord lugeda üheks oluliseks etapiks Euroopa Liidu ajaloolises laienemisprotsessis. Iga-aastane laienemise strateegiadokument annab tulevikku visandades võimaluse võtta arvesse ja hinnata teiste riikide edusamme laienemisprotsessis.

Euroopa on juba kujunenud maailma suurimaks kaubanduspartneriks. Euroopa turud pakuvad võimalusi jätkusuutlikuks kaubanduseks ning tema tooted ja teenused valikuvõimalusi investeerimispartneritele üle maailma. Uuendatud turulepääsustrateegia aitab kõrvaldada takistusi kaubandussuhete teelt ja luua uusi võimalusi üleilmseks kaubanduseks ja investeeringuteks, võttes samas arvesse konkurentsivõimet ning sotsiaalseid ja keskkonnaküsimusi.

Järgmise aasta jooksul on komisjoni põhieesmärk ületada takistused Doha arenguvoorus saavutatava kokkuleppe teelt. See on maailma majanduse tervise seisukohast keskse tähtsusega. Samas peaks EL järgima globaalse Euroopa teatises esitatut, et edendada välise konkurentsivõime ja koostöö dünaamilist poliitikat, parandada kaubandussuhteid peamiste partneritega ja tagada, et väline mõõde annaks oma panuse Euroopa majanduskasvu.

Läbirääkimised AKV riikide piirkondliku integratsiooni ja arengu aluseks olevate majanduspartnerluslepingute üle viiakse lõpule 2007. aasta lõpuks.

Erilist tähelepanu pööratakse Euroopa naabruspoliitika tugevdamisele, assotsieerimislepingute läbirääkimistele mitmete oluliste partneritega Aasias ja Ladina-Ameerikas, samuti läbirääkimiste arengule peamiste strateegiliste partneritega nagu Venemaa, Hiina ja Ukraina. Euroopa julgeolekustrateegia rakendamine jätkub, eelkõige inimeste julgeoleku valdkonnas. Komisjon jätkab oma jõupingutusi Lähis-Ida ja Lõuna-Aasia olukorra stabiliseerimiseks. Samuti tehakse tööd selle nimel, et veelgi tugevdada atlandiüleseid suhteid.

Miljonid eurooplased reisivad igal aastal kõikjal maailmas. Nad vajavad raskustesse sattudes kaitset ja tuge. Nende õigused diplomaatilisele ja konsulaarkaitsele ELi kodanikena peaksid olema selged ja neil peaks olema võimalus neid õigusi vajadusel alati kasutada.

Tulemuslikkus: igapäevane ülesanne

Uued meetmed, mille puhul keskendutakse poliitilistele prioriteetidele, on ainult üks komisjoni töö aspekte. Terve aasta vältel on komisjon vastutav rahastamis- ja tegevusprogrammide haldamise eest nii Euroopas kui ka terves maailmas. Komisjoni otsesesse vastutusalasse kuulub mitme keerulise ühise poliitika haldamine ja õigustiku nõuetekohase kohaldamise tagamine. Komisjonil on eriline roll Euroopa ühiste huvide eest seismisel. Komisjon suurendab oma jõupingutusi Euroopa kodanikega suhtlemisel ja Euroopa projekti selgitamisel.

Haldusfunktsioonid

2007. aastal alustatakse uue finantsperspektiivi raames laiaulatuslikke uusi rahastamisprogramme. Need hõlmavad ühtekuuluvuspoliitika, tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programmide täielikku paketti, eelkõige globaliseerumisega kohanemise Euroopa fondi ja maaelu arengu ning kalanduse valdkondades. 2007. aastal viiakse lõpule 27 riikliku strateegilise raamistiku loomine ja võetakse vastu umbes 360 tegevusprogrammi ühtekuuluvuspoliitika raames. Samamoodi viiakse maaelu arengu valdkonnas 2007. aastal lõpule 27 riikliku strateegiakava koostamine ja võetakse vastu ligikaudu 80 programmi. Uue programmide põlvkonna määratlemine ja käivitamine tagab ühtekuuluvuspoliitika ja maaelu arengu poliitika panuse Euroopa Liidu majanduse moderniseerimise ning komisjoni majanduskasvu ja suurema hulga paremate töökohtade strateegiasse sihtotstarbeliste Lissaboni strateegiaga seotud ühtekuuluvuspoliitika kulutuste kaudu. Samuti on meetmeid, millega stimuleerida konkurentsivõimet, nagu teadusuuringute seitsmes raamprogramm, konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm, elukestva õppe programm ning üleeuroopalised võrgud.

Täiendades Euroopa Liidu õigusloomealast tegevust, sätestavad need programmid ühtse poliitilise raamistiku ELi meetmeteks ELi kodanikele kõige enam huvi pakkuvates valdkondades ja annavad panuse komisjoni nelja strateegilise eesmärgi saavutamisse. Samal ajal püüab komisjon jätkuvalt täita juba alustatud ülesandeid, nagu ühise põllumajanduspoliitika reformi nõuetekohase rakendamise tagamine ja põllumajandusturgude konkurentsivõime suurendamine. Vastutavad komisjoni talitused teevad pidevaid jõupingutusi, et tõsta ELi rahastatavate programmide ja projektide kvaliteeti – see eesmärk hõlmab ka nende usaldusväärse finantshalduse edendamiseks tehtavat tööd ning majanduslikult kõige soodsamat pakkumist. Need programmid aitavad kaasa ka uute liikmesriikide sujuvale integratsioonile ning seega ka iga ELi laienemisringi edule. Samas ulatuvad hiljuti vastuvõetud programmid, nagu ühinemiseelse abi rahastamisvahend või Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahend ka üle meie piiride. Lisaks võetakse kasutusele uus välispoliitiliste vahendite pakett, et edendada arengut ja koostööd, anda välisabi üle 150-le riigile terves maailmas, reageerida piirkonnaülestele julgeolekuohtudele ning edendada inimõigusi ja demokraatiat.

Ühenduse õigustiku haldamine

Komisjoni roll ei lõpe ettepaneku vastuvõtmisega komisjoni liikmete poolt. Komisjon osaleb aktiivselt meetmete kujundamises, mille lõpuks võtavad vastu Euroopa Parlament ja ministrite nõukogu, olles aus vahendaja institutsioonide vahel, et leida parimad, Euroopa Liidu üldhuve teenivad lahendused.

Komisjon suunab ja valmistab ette ka paljude komiteede tööd, kes koondavad ekspertteadmisi tervest EList ja muudavad järelevalveasutustega tehtava tugevdatud koostöö kaudu EÜ õigusloomeprotsessi tõhusamaks ning läbipaistvamaks. Nimetatud süsteem võimaldab ELil arengut palju kiiremini ja paindlikumal viisil järgida ning hõlbustab vajadusel üksikasjalike rakendusmeetmete läbivaatamist. Komiteemenetluse süsteemi uued eeskirjad suurendavad Euroopa Parlamendi osalust õigusloomeprotsessis. Komisjon uurib kaasotsustamismenetlust kasutades vastu võetud õigusakte, mille suhtes võib olla vajalik kohaldada uut, kontrolliga regulatiivmenetlust, ja muudab eelneva kokkuleppe põhjal Euroopa Parlamendi ja registreerimisega tegelevate asutuste teavitamise menetlust.

Komisjon vastutab õigustiku rakendamise ja jõustamise järelevalve eest liikmesriikides. Ta tagab EÜ õiguse nõuetekohase kohaldamise kõigis liikmesriikides. Selline järelevalvetegevus võib vajadusel viia rikkumismenetluste algatamiseni liikmesriikide vastu, keda arvatakse olevat rikkunud oma EÜ õigusest tulenevaid kohustusi. Viimasel aastal on komisjon vaadanud läbi seisukoha, mis käsitleb ühenduse õiguse kohaldamist. Nimetatud läbivaatamises võeti arvesse parema õigusloome paketis parlamendi poolt vastu võetud teemakohast resolutsiooni. Komisjon valmistub avaldama oma seisukohta parema õigusloome strateegilise ülevaate dokumendis, mis kavandatakse vastu võtta novembris.

Poliitika rakendamine

Üks komisjoni keskseid ülesandeid on alati olnud ELi poliitika arendamise ja rakendamise aktiivne edendamine. Uuendatud Lissaboni strateegia on üks näide sellest. Strateegia põhineb nüüd tugeval konsensusel, kuid selle keskmes on äratundmine, et vaid hea valitsemistava abil on võimalik strateegia tegelikult tõhusaks muuta. See aga tähendab partnerlust. Liikmesriigid on võtnud kohustuse täita riiklikke reformiprogramme, kuid komisjoni kanda on juhtiv järelevalveroll igas etapis – seda lisaks mitmete ELi tasandi meetmete otsesele juhtimisele. Selline dünaamiline suhe on poliitiliste püüdluste elluviimise seisukohast väga oluline.

Paljudes valdkondades on komisjonile antud ülesanne kontrollida arengut. Iga-aastased hindamised sellistes valdkondades nagu majandus- ja sotsiaalkaitsesüsteemid ning sooline võrdõiguslikkus võimaldavad poliitikat vajaduse korral rafineerida. Pikka ajavahemikku katvad hindamised võimaldavad valida uusi suundi. Näiteks koostab komisjon 2007. aastal aruande keskkonnatehnoloogia tegevuskava ja Euroopa Liidu solidaarsusfondist katastroofiabi andmise kohta. Samuti koostatakse nii tööstuspoliitika kui ka tänapäeva VKE-poliitika vaheülevaade. Käivitatakse ühine keskkonnateabe süsteem, mis annab olulist keskkonnaalast teavet laiale kasutajate skaalale, näiteks on see abiks linnaplaneerimise juures. 2007. aastal, mis on Euroopa tööhõivestrateegia 10. aasta, antakse iga-aastases Euroopa tööhõivearuandes ülevaade tööturu arengust ja käivitatakse sotsiaalkaitse valdkonna avatud koordineerimismeetodi uus tsükkel.

Üksikasjalikku järelevalvet võimaldavad ka uued mehhanismid, mis on loodud kindlatel eesmärkidel. 2007. aastal luuakse Euroopa energiaturgude vaatluskeskus, algselt elektri-, maagaasi- ja naftaturgude jaoks, kuid hilisemas järgus võib-olla ka teiste kaupade jaoks. Komisjon jätkab ka oma vastutusalasse kuuluva tuuma-, lennundus- ja mereohutuse inspektsiooniga tegelemist.

Rahvusvaheline areen

Komisjonil on juhiroll käimasolevates rahvusvahelistes läbirääkimistes. EÜ on üks lepingupool mitmetes rahvusvahelistes kokkulepetes. Komisjoni läbirääkija roll kasvab erinevate konventsioonide püstitatud eesmärkide arenedes. Põhivaldkonnad on keskkond (eriti kliimamuutused ja bioloogiline mitmekesisus), põllumajandus, kalandus, kaubandus ja intellektuaalomand. Komisjon osaleb ka õigusloomealases arutelus võtmepartneritega, sealhulgas Hiina, India, Jaapani, Venemaa, Brasiilia, Mehhiko ja Ameerika Ühendriikidega. Need vahendid on kasulikud õigusloomekonfliktide ärahoidmiseks, teiste pädevustega tehtava koostöö tõhustamiseks ja ELi õigusloomestandardite edendamiseks maailmas, tasakaalustades sellega globaliseerumise mõjusid.

Euroopa kodanikele lähemaletoomine

Üks komisjoni peamisi eesmärke on ELi poliitika kodanikele arusaadavaks ja oluliseks muutmine. Seda on võimalik saavutada pühendudes kuulamisele ja ülesannete täitmisele ning muutudes aruandevõimelisemaks, läbipaistvamaks ja tõhusamaks. Tõhustatud dialoog kodanikega nõuab asjakohaseid vahendeid ja pidevaid jõupingutusi kõigilt ELi institutsioonidelt – plaanis D sõnastatud demokraatiat, dialoogi ja debatti. Komisjon jätkab püüdlusi kodanike, eelkõige noorte ja naiste, paremaks kaasamiseks poliitilise protsessi kõigil tasanditel. Tarvis on parandada kodanike ettekujutust EList, nende teadmisi ELi kohta ja nende huvi ELi vastu. Komisjon jätkab tegusa ja viljaka partnerluse arendamist riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutustega ning liikmesriikide kodanikuühiskonnaga, samuti teiste peamiste huvirühmadega, sealhulgas meediaga.

Komisjon käivitas kommunikatsiooni käsitleva valge raamatuga olulise uue algatuse, mille eesmärk on arendada kodanike osalemist Euroopas. Järgmisel aastal algab selle töö uus faas, mis hõlmab ELi institutsioonide, liikmesriikide ja kodanikuühiskonna praktiliste meetmete tegevuskava ja kinnitab komisjoni kohustust suhelda kodanikega.

Praegune komisjon on oma ametiajaks teinud kommunikatsioonist ühe strateegilise eesmärgi ja on võtnud teadmiseks, et uuesti kinnitatud kohustus suhelda Euroopa kodanikega, on eluliselt tähtis. 2005. aasta tegevuskavas Euroopast teavitamise parandamiseks otsustas komisjon muu hulgas keskenduda kommunikatsioonitegevuses ka valitavatele võtmeprioriteetidele, mille üheks pooleks oleksid poliitilised prioriteedid ja teiseks kodanike huvide ja probleemide kindel ja sügav mõistmine. Järgmisel aastal keskendub komisjon oma kommunikatsioonitegevuses lisas esitatud prioriteetidele, mis on määratletud käesolevas tööprogrammis seatud poliitiliste prioriteetide alusel.

Koondades jõu ja vahendid võtmeprioriteetidele, jätkab ja tugevdab komisjon ka jõupingutusi Euroopa kohta teabe andmisele kõigis muudes poliitikavaldkondades.

Parem õigusloome: Lihtsustamine, kodifitseerimine, tühistamine ja halduskulude analüüsimine

Komisjoni töö keskne eesmärk on Euroopa õigusloomekeskkonda lihtsustada ja moderniseerida. Selle valdkondadevahelise strateegilise eesmärgi järgimine on komisjoni viinud kaugeleulatuva parema õigusloome tegevuskava väljatöötamise ja järgimiseni, et oleks võimalik edasine areng Lissaboni tööhõive ja majanduskasvu eesmärkide saavutamisel.

Nimetatud prioriteeti kajastavad nii tööprogrammi algatuste ettevalmistamine ja kujundamine kui ka konkreetsed algatused olemasoleva õiguse lihtsustamiseks. Komisjon töötab välja ajakohast, töövõimelist ja tõhusat õigusloomekultuuri terves Euroopas. 2007. aastal tuginetakse viimastel aastatel saavutatud edule, kaasates kogemused tulevase parema õigusloome strateegilisse ülevaatesse, mis võimaldab komisjonil oma lähenemisviisi edasist rafineerimist ning Euroopa kodanike ja ettevõtjate lihtsa ja tõhusa õigusloomekeskkonnaga seonduvate ootuste täitmist.

Lihtsustamisprogramm

Eelkõige rakendab komisjon kaugeleulatuvat jooksvat lihtsustamisprogrammi , mis on kavandatud selleks, et ettevõtjaid ja kodanikke vähem koormata. Jooksev programm hõlmas algselt umbes 100 algatust, millest enam kui 20 on juba ellu viidud. Pärast jooksva programmi põhjalikku uuendamist 2006. aastal esitatakse 2007. aastal 47 lihtsustamisalgatust. Olulised lihtsustamisalgatused tehakse paljudes poliitikavaldkondades, eelkõige tooteid, põllumajandust, keskkonda, tööturgu ja statistikat käsitlevates õigusaktides. Lisaks jätkab komisjon lihtsustamist juhtudel, kui õigusakt on vastu võetud komiteemenetlust kasutades.

Kodifitseerimine

2007. aastal kiirendab komisjon märgatavalt oma tööd õigustiku mahu vähendamisel ja selle kättesaadavuse ning rakendatavuse parandamisel. Pärast õigustiku kodifitseerimise sihtprogrammi ajakohastamist ja taaskäivitamist aastal 2006, kavatseb komisjon aastani 2008 esitada umbes 350 kodifitseerimisalgatust. Juba 2007. aastal esitab komisjon seadusandjale umbes 100 ettepanekut nõukogu ja parlamendi õigusaktide kodifitseerimiseks. Euroopa Parlament ja nõukogu kutsutakse üles tagama kodifitseerimisettepanekute kiire vastuvõtmise.

Menetlusesolevate ettepanekute sõelumine

2007. aastal viib komisjon lõpule ka seadusandjale esitatud ettepanekute sõelumise . Aastatel 2005-2006 viis esimene sõelumine, mis käsitles enne 2004. aastat tehtud ettepanekuid, komisjoni 68 ettepaneku tühistamiseni. Sarnane 2004. aastal (kuni 22. novembrini 2004) tehtud enam kui 80 ettepanekut käsitlev sõelumine on andnud komisjonile võimaluse teatada veel 10 menetlusesoleva ettepaneku tühistamisest. Vastavalt raamlepingule teavitab komisjon siinkohal teisi institutsioone oma kavatsusest need menetlusesolevad ettepanekud tühistada.

Halduskulude vähendamine

Komisjon on juba täitmas oma kohustust ELi halduskulude vähendamiseks. Halduskulud on era- ja avaliku sektori kulud, näiteks kulud, mis kaasnevad õiguslike kohustustega anda teavet oma tegevuse kohta. Need moodustavad ainult osa laiematest õigusega vastavuses olemise kuludest. Pilootuurimuse andmete kohaselt alustatakse järgmisel aastal koostöös liikmesriikidega suurt halduskulude analüüsi projekti. Võrreldes neljast liikmesriigist (Madalmaad, Ühendkuningriik, Taani ja Tšehhi Vabariik) saadud andmeid, kus alusanalüüs on juba toimunud, määrati pilootuurimuses kindlaks poliitikavaldkonnad, mis põhjustavad suurimat halduskoormust, ja määratleti metodoloogilised aspektid, mida tuleks suurema analüüsiva uurimuse puhul arvestada. Komisjoni tegevuskava halduskulude vähendamiseks esitatakse 2007. aasta algul ja see sisaldab panust kulude vähendamise ühise eesmärgi seadmisse ELi tasandil ning halduskulude kiireks vähendamiseks kõige sobivamate valdkondade kindlaksmääramist, samuti selle saavutamise meetodeid.

Muud parema õigusloome vahendid

Nagu juba öeldud, täpsustatakse 2007. aastal vahendeid kvaliteetsete õigusaktide kvaliteeditaseme ja tulemuslikkuse tagamiseks . Peamised komisjoni algatused valmistatakse vajadusel ette integreeritud mõju hindamise ning huvirühmade ja ekspertidega konsulteerimise järel. Lähematel kuudel alustatakse presidendi otseses alluvuses tegevusi, mis tagavad komisjoni mõju hindamiste kvaliteeditoe ja -kontrolli. Lisaks viiakse 2007. aastal läbi komisjoni mõju hindamise süsteemi välishindamine, mille tulemusel võidakse komisjoni mõju hindamise suunised läbi vaadata näiteks selleks, et aidata kaasa subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetest kinnipidamisele.

LISA

KOMISJONI 2007. AASTA ÕIGUSLOOME- JA TÖÖPROGRAMM

STRATEEGILISED ALGATUSED

Pealkiri | Ettepaneku või akti liik | Reguleerimisala ja eesmärkide kirjeldus |

1. Energeetikaalased algatused a) Euroopa energeetikapoliitika strateegiline läbivaatamine b) Meetmed elektrienergia ja gaasi siseturu väljakujundamise tagamiseks | a) Mitteseadusandlik akt / teatis b) Seadusandlik ettepanek / direktiiv Õiguslik alus: EÜ asutamislepingu artiklid 95 ja 100 | a) Läbivaatamise eesmärk on välja selgitada Euroopa energeetikapoliitika põhielemendid, mis hõlmavad energeetikapoliitika kolme põhieesmärki: jätkusuutlikus, konkurentsivõime ja varustuskindlus. Läbivaatamise käigus peaks välja pakkuma pikaajalise strateegia, mida Euroopa Liit ja üksikud liikmesriigid saaksid järgida selleks, et tagada täielik kooskõla ja ühine seisukoht rahvusvahelisel tasandil. Iga poliitilise põhieesmärgi puhul katsetatakse mitmeid erineva kaaluga poliitikavalikud, mille seast tuleks välja selgitada parimad võimalikud valikud, mille kohta komisjon peaks esitama ettepanekud Euroopa Ülemkogule. Ühe poliitika valiku raames tuleks kindlaks määrata teatav süsinikuvabade energiaallikate tase, et edendada samal ajal jätkusuutlikkust ja varustuskindlust, säilitades Euroopa majanduse konkurentsivõimelisena nõutaval tasemel ja tagades energia vastuvõetava hinnaga. Koostatakse mitmed stsenaariumid ja neile vastavad erinevad meetme komplektid, mida kõnealuste eesmärkide saavutamiseks kasutada. b) Arutluse alla võetakse järgmised meetmed ja mõju hindamise järel tehakse nendeks ettepanek: - direktiivi 2003/54 läbivaatamine - direktiivi 2003/55 läbivaatamine - määruse 1228/03 läbivaatamine/laiendamine, sealhulgas uued suunised - määruse 1775/05 läbivaatamine/laiendamine, sealhulgas uued suunised - direktiivide 2004/67 ja 2005/89 läbivaatamine - gaasihoidlaid käsitlev direktiiv/määrus (võimalik, et ühe osana 2003/55 läbivaatamisest) Kõnealuste muudatuste eesmärk on veelgi parandada juurdepääsu energiavõrkudele, tugevdada võrguhaldurite sõltumatust, suurendada energeetikaõigustiku sidusust riiklikul ja Euroopa tasandil, parandada läbipaistvust ja turujärelevalvet ning kaitsta tarbijaid. |

2. Rändega seotud algatused a) Seadusandlik ettepanek üldise raamdirektiivi kohta, mis käsitleb tööjõu sisserännet b) Ettepanek kõrgelt kvalifitseeritud töötajate liikmesriikide territooriumile sisenemist ja seal viibimist reguleeriva direktiivi kohta c) Ettepanek direktiivi kohta, mis käsitleb minimaalseid sanktsioone ebaseaduslikult liikmesriikides elavate kolmandate riikide kodanike tööandjate suhtes | a) Seadusandlik ettepanek / direktiiv Õiguslik alus: EÜ asutamislepingu artikkel 63 b) Seadusandlik ettepanek / direktiiv Õiguslik alus: EÜ asutamislepingu artikkel 63 c) Seadusandlik ettepanek / direktiiv Õiguslik alus: EÜ asutamislepingu artikli 63 lõike 3 punkt b | a) Konkreetne eesmärk on edendada majanduslikel põhjustel sisserändajate paremat integratsiooni tööturule ning luua neile õiglased ja selged reeglid ja õigused. Majanduslikel põhjustel sisserändajate kindel õiguslik seisund, mille raames määratletakse selgelt nende õigused nii töötajatena kui ka vastuvõtja ühiskonna liikmetena ja tunnustatakse neid õigusi, kaitseb neid ärakasutamise eest ning suurendab seega nende panust ELi majanduse arengusse ja kasvu. b) Konkreetne eesmärk on välja töötada liikmesriikide territooriumile lubamise menetlused, mis võimaldavad kiirelt reageerida võõrtööjõu muutuvale nõudlusele tööturul, st menetlused, mille abi on tõhusalt ja kiiresti võimalik lahendada nõudlust tööturul ja mille üks eesmärk on tasakaalustada Euroopa demograafiliste suundumuste tagajärgi. c) Aidata tõhusalt kaasa ebaseaduslikult liikmesriikides elavate kolmandate riikide kodanike töötamise vähendamisele ja lahendada sellega seotud probleeme eesmärgiga samal ajal vähendada ebaseaduslikku sisserännet ja selliste töötajate ärakasutamist. |

3. Teatis ühtse turu läbivaatamise kohta | Mitteseadusandlik akt / muu | Teatises “Kodanikekeskne tegevuskava” kutsutakse üles läbi vaatama ühtse turu tulevik. Selle eesmärk on hinnata ühtse turuga seotud kogemust alates 1992. aastast, tuua välja edusammud ja puudujäägid ning selgitada välja, millist meedet on vaja tagamaks, et ühtne turg pakuks jätkuvalt lubatud majanduslikke hüvesid ja et kodanikud saaksid neid hüvesid tõhusalt kasutada. Läbivaatamise käigus tuleks luua selge ja sidus visioon ühtsest siseturust. Selle käigus tuleks välja pakkuda selged poliitilised suunad järgmisteks aastateks ja see peaks olema kasulik vahend, millega tuua ühtne turg kodanikele lähemale. |

4. Sotsiaalse tegelikkuse hindamine | Mitteseadusandlik akt / soovitus | Olles jõudnud arusaamisele, et selleks, et tugevdada Euroopa võimet reageerida üleilmastumisele, tuleks paremini mõista keerulist ja dünaamilist sotsiaalset muutuste dünaamikat meie ühiskonnas, palus Euroopa Ülemkogu 2006. aasta juunis komisjonil hinnata sotsiaalset olukorda Euroopa Liidus, pidades eriti silmas juurdepääsu ja võimalustega seotud küsimusi. Hinnangus pööratakse tähelepanu põhilistele jõududele, mis mõjutavad sotsiaalseid muutusi Euroopa ühiskondades. Uuritakse, kuidas võiks kõnealuseid muutusi heaolu kriteeriumide taustal hinnata. Eesmärk on algatada arutelu mõnede põhiliste heaolu mõjutavate tegurite üle, nagu võimalused majandustegevuseks, tööelu kvaliteet, vananeva ühiskonna, demograafia ja uute peremudelitega seotud väljakutsed, vaesus ja ebavõrdsus, tõkked, mis takistavad juurdepääsu heale tervisele ja sotsiaalse liikuvuse võimalustele, kuritegevus ja ebasotsiaalsed käitumismallid ning mitmekesisus ja mitmekultuursus. Katse kaardistada Euroopa sotsiaalne tegelikkus on suunatud uue konsensuseni jõudmisele Euroopa sotsiaalsete väljakutsete küsimuses. |

5. Ettepanek läbi vaadata nõukogu terrorismialast võitlust käsitlev raamotsus | Seadusandlik ettepanek / otsus | Töötada välja tõhusad lahendused, mille abil võidelda terrorismi propagandaga erinevates meediakanalites. Piirata terrorismi eesmärgil kogemuste (eriti lõhkeainete ja pommide valmistamisega seotud kogemuste) levitamist. |

6. Heitkogustega kauplemise süsteem. Ettepanek muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ koos selle muudatustega. | Seadusandlik ettepanek / direktiiv Õiguslik alus: EÜ asutamislepingu artikli 175 lõige 1 | ELi heitkogustega kauplemise süsteemi läbivaatamine ja olemasoleva direktiivi muutmine eesmärgiga parandada 2013. aastal algava kolmanda kauplemise ajavahemiku toimimist ja laiendada selle ulatust. |

7. Teatis “Teekond suurema paindlikkuse ja turvalisuse suunas: paindlikkuse ja turvalisuse parem ühitamine” | Mitteseadusandlik akt / muu | Teatise eesmärk on uurida paindlikkuse ja turvalisuse ühiskontseptsiooni ning aidata liikmesriikidel võtta aasta lõpuks selles vallas vastu ühised põhimõtted. Teatises toonitatakse praegust paindlikkuse ja turvalisuse olukorda liikmesriikides ning võimalikke viise paindlikkuse ja turvalisuse parandamiseks. |

8. Teatis “Euroopa strateegia üldhuvi pakkuvate sotsiaalteenuste kohta” | Mitteseadusandlik akt / muu | Täiendavate konsultatsioonide põhjal liikmesriikide (näiteks tervishoiupoliitika kõrgetasemeline töörühm ja sotsiaalkaitsekomitee) ja asjaomaste sidusrühmadega nähakse kõnealuse järelteatisega ette edasised sammud, mille eesmärk on arendada süstemaatilisemat lähenemisviisi ühenduse õiguse ja põhimõtete rakendamisele sotsiaalteenuste valdkonnas. |

9. Turvaliste ja tõhusate tervishoiuteenuste ühenduse raamistik | Seadusandlik algatus Õiguslik alus: EÜ asutamislepingu artikkel 95 | Konkreetne eesmärk on luua ühenduse raamistik turvalistele, kõrgetasemelistele ja tõhusatele tervishoiuteenustele eesmärgiga: - tagada ühenduses pakutavate tervishoiuteenuste puhul alati patsientide turvalisus; - kaotada ebakindlus, mis on seotud ühenduse õiguse kohaldamisega tervishoiuteenuste suhtes ja mis tekitab takistusi piiriüleste tervishoiuteenuste osutamisel; - parandada tervishoiuteenuste tõhusust ja tulemuslikust kogu ELis. |

10. Diplomaatilise ja konsulaarkaitse tugevdamise meetmete ettepanek | Mitteseadusandlik akt / muu | Kõnealune ettepanek on 2006. aasta lõpus vastuvõetava kõnealust küsimust käsitleva teatise järelteatis. Arvestades, et järjest rohkem ELi kodanikke reisib välismaal ja et on tõenäoline, et nad loodavad probleemide korral abi diplomaatilisest või konsulaarkaitsest, ei ole aktsepteeritav, et nende õiguste kohta on vähe teavet. Teavitada kodanikke nende põhiõigusest diplomaatilisele ja konsulaarkaitsele väljaspool ELi. Rakendada liikmesriikides ELi kodanike välismaal abistamise jaoks ühised standardid ja menetlused. |

11. Tervishoiustrateegiat käsitlev valge raamat | Mitteseadusandlik akt / valge raamat | Tervishoiustrateegia eesmärk on: - ühendada kõik tervishoiualased algatused, et parandada turvalisust ja edendada tervist; - kujundada poliitilist päevakorda põhilistes tervishoiualastes küsimustes; - jälgida edusamme eesmärkide ja näitajate abil; - rakendada mehhanisme ja ühenduse õigusakte. |

12. Teatis uuendatud turulepääsustrateegia kohta | Mitteseadusandlik akt / muu | Strateegia raames võetavaid meetmeid on vaja kohandada nii, et soodustada nii ELi kui ka kolmandate riikide pääsu maailmaturule. Sel eesmärgil tuleb kasutada kõiki kaubanduspoliitika vahendeid. Põhilised eesmärgid on nii kaupade ja teenuste ekspordi kui ka investeeringute soodustamine eriti kasvava majandusega riikidesse, turulepääsu takistuste kõrvaldamine ja selliste ettevõtjate toetamine, kes tegutsevad kiiresti arenevates sektorites, et saada kasu maailma majandussektorite spetsialiseerumisest. |

13. Teatis Euroopa kosmosepoliitika kohta, mis käsitleb ka Euroopa kosmoseprogrammi | Mitteseadusandlik akt / muu | Üldine eesmärk on töötada välja ühtne ja laiahaardeline Euroopa kosmosepoliitika, mis hõlmaks ELi ja Euroopa Kosmoseagentuuri ning liikmesriikide poliitikat ja meetmeid ning mis ühendaks kasutajate vajadused nõudluse poolelt kosmosesüsteemide ja –tehnoloogiate strateegilise potentsiaaliga. Kõnealune poliitika on suunatud kosmosetehnoloogiate ja -süsteemide kasutamisele Euroopa Liidu poliitika ja eesmärkide toetamisel. See oleks kõnealustele ametitele poliitiliseks taustaks oma olemasolevate programmide Euroopa kosmoseprogrammi raames koordineerimisel. |

14. Teatis, mis käsitleb tulevase merenduspoliitika suunas astutud samme | Mitteseadusandlik akt / muu | Vastavalt 2006. aasta juunis komisjoni vastuvõetud rohelises raamatus “Euroopa Liidu tulevase merenduspoliitika suunas” ettenähtule võetakse teatises kokku rohelisele raamatule järgnenud arutelu tulemused, tehakse poliitilised järeldused ja tutvustatakse teatavaid järelmeetmeid, mida saab rakendada lühiajalises perspektiivis. |

15. Roheline raamat linnatranspordi kohta | Mitteseadusandlik akt / roheline raamat | Rohelises raamatus hinnatakse kasu, mis võiks tõusta Euroopa linnatranspordi poliitikast. Rohelises raamatus kirjeldatakse ka probleeme/väljakutseid, (võimalikke) uusi meetmeid, sealhulgas nn varajased meetmeid, ja (võimalikku) vastutust ning tehakse ettepanek meetmete kohta, mida ELi saaks väärtuse lisamiseks kasutada. Raamat sisaldab ka loetelu täiendavat konsulteerimist vajavatest küsimustest. |

16. Roheline raamat 2012. aasta järgsete kliimamuutuste kohta | Mitteseadusandlik akt / roheline raamat | Roheline raamat aitab välja selgitada valdkonnad, kus on vaja rakendada meetmeid ühenduse tasandil, et toetada ELi kohanemist kliimamuutuse suureneva kahjuliku mõjuga. Vajadust tegutseda kliimamuutusega kohanemiseks ELi tasandil märgiti komisjoni teatises „Kuidas võita lahing globaalse kliimamuutuse vastu?“. |

17. Ettepanek nõukogu määruse kohta, mis käsitleb ühist veinituru korraldust(*) | Seadusandlik ettepanek / määrus Õiguslik alus: EÜ asutamislepingu artikkel 37 | Ühise veinituru korralduse reformi põhilised eesmärgid on: suurendada ELi veinitootjate konkurentsivõimet; luua veiniturukorraldus, mille aluseks on selged ja lihtsad eeskirjad, mis tasakaalustavad pakkumise ja nõudluse, ning luua veiniturukorraldus, millega säilitatakse ELi veinitootmise parimad traditsioonid ja tugevdatakse maapiirkondade sotsiaalset ja keskkonnastruktuuri. Nõukogu määruse ettepanekule eelnes komisjoni teatis, millega visandati suunised kõnealuse õigusakti kohta (KOM (2006) 319 (lõplik), 22. juuni 2006). |

18. Kaitsealgatused a) Teatis kaitsetööstuse ja selle turu kohta b) Ettepanek määruse kohta, mis käsitleb kaitse-eesmärgiliste kaupade transporti c) Ettepanek direktiivi kohta, mis käsitleb riigihankelepingute sõlmimise menetluste kooskõlastamist kaitsesektoris | a) Mittereguleeriv meede / teatis b) Seadusandlik ettepanek / määrus Õiguslik alus: EÜ asutamislepingu artikkel 95 c) Seadusandlik ettepanek / direktiiv Õiguslik alus: EÜ asutamislepingu artikkel 95 | Kaitsetööstus on siiamaani jäänud siseturu rakendamisest kõrvale. Liikmesriigid on säilitanud kaitsevarustuse turu ja sellega seotud tööstuse üle riikliku kontrolli (vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 296). Selle tulemusel on turud killistunud, mis on omakorda toonud kaasa teadustegevuse ja tööstuse sarnase killustumise. Et probleem on turu killustumises, ei ole tõenäoline, et seda oleks võimalik lahendada vaid liikmesriikide tasandil. Komisjon soovib edendada Euroopa kaitsesektori konkurentsivõimet, arvestades selle sektori eriomaseid tunnusjooni ja vajadusi. Seda soovitakse teha Euroopa kaitsevarustuse tööstuse kaubandusliku positsiooni tugevdamise abil, mis soodustaks Euroopa kaitsetööstuse arengut veelgi, nii et see oleks võimeline toetama Euroopa julgeoleku- ja koostööpoliitikat ja liikmesriike nende ülesandes tagada riiklik julgeolek. Eelkõige tooks see endaga kaasa sõjaväe ja tööstuse vajaduste sünergia tugevnemise kaitsevarustuse toodete puhul. Lisaks sellele on üldteada, et kaitseturu suur killustatus on pärssinud hankemenetluste tõhusust ja takistanud siseturu toimimist. Antud kontekstis on EÜ asutamislepingu artiklis 296 sätestatud erandi ulatuslik kasutamine tõsine probleem, sest see toob endaga kaasa kooskõlastamata riiklike hankemenetluse reeglite ja erinevate hankemenetluse tavade kasutamise turu osades, mis de jure kuuluvad ühenduse eeskirjade alla. See kõik vähendab kaitseturu läbipaistvust ja avatust ning soodustab suuresti turu praegust killustatust. Komisjon võtab enne 2006. aasta lõppu vastu tõlgendava teatise asutamislepingu artikli 296 kohaldamise kohta kaitsealaste riigihangete suhtes. Paralleelselt viib komisjon läbi mõju hindamise selleks, et hinnata, kas oleks asjakohane võtta vastu kaitsealaseid riigihankeid käsitlev direktiiv, millega kehtestaks paindlikumad eeskirjad, mis sobiksid paremini kaitseturu spetsiifilise iseloomuga. |

19. Laienemisega seotud algatused a) Laienemist käsitlev strateegiadokument b) Arenguaruanded Horvaatia, Türgi, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia (sealhulgas Kosovo) ja Montenegro kohta c) Partnerlus Horvaatia, Türgi, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro ja Serbiaga (sealhulgas Kosovo) | a) Mitteseadusandlik akt / teatis b) Mitteseadusandlik akt / talituste töödokumendid c) Seadusandlik ettepanek / otsus Õiguslik alus: EÜ asutamislepingu artikkel 310 | a) Strateegiadokument sisaldab arenguaruannete põhitulemusi ja ettepanekuid poliitikaalasteks soovitusteks. b) Arenguaruannetes hinnatakse Horvaatia, Türgi ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi edusamme ühinemise suunas ning Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro ja Serbia (sealhulgas Kosovo) edusamme stabiliseerimis- ja assotsiatsiooniprotsessi rakendamisel. c) Partnerluse (ühinemine või Euroopa partnerlus) raames määratakse iga riigi jaoks kindlaks prioriteedid, mida ta peab täitma lühikese või keskmise tähtaja jooksul. Need põhinevad arenguaruande tulemustel. |

20. Euroopa naabruspoliitika (ENP) algatused a) Teatis Euroopa naabruspoliitika kohta b) Koostöö Musta mere äärsete riikidega c) Arenguaruanded tegevuskavade rakendamise kohta 11 partnerriigiga | a) Mitteseadusandlik akt / teatis b) Mitteseadusandlik akt / talituste töödokumendid c) Mitteseadusandlik akt / teatis | a) Pärast arutelusid nõukogu, parlamendi ja muude sidusrühmadega, sealhulgas partnerriigid, esitab komisjon Saksamaa eesistumise ajal konkreetsed ettepanekud Euroopa naabruspoliitika tugevdamiseks sellistes valdkondades nagu tihedam majanduslik ja kaubanduslik integratsioon, suurem liikuvus Euroopa naaberpoliitikas osalevate riikide kodanikele ELis ja Naabruspoliitika Investeerimisfond. Komisjon esitab ettepanekud koostöö jätkamiseks Ukraina, Moldova ja Iisraeliga, kelle tegevuskavad lõpevad 2008. aastal. Teatises vaadatakse läbi ka edusammud olemasolevate Euroopa naabruspoliitika tegevuskavade rakendamisel 11 partnerriigiga (vt punkt c). b) Ettepanek ELi tugevdatud kohaloleku kohta Musta mere äärsete riikide koostöös, mis hõlmab nii piirkondlikke Euroopa naabruspoliitika partnereid kui ka Venemaad ja Türgit kui piirkonna stabiilsuse ja julgeoleku tagamisel olulisi riike. c) 11 riigi tegevuskavade läbivaatamine ja üldiste Euroopa naabruspoliitika eesmärkide suunas tehtud edusammude hindamine. |

21. Järelmeetmed valgele raamatule Euroopa teabevahetuspoliitika kohta järelmeetmed | Mitteseadusandlik akt / muu | Poliitika põhiline eesmärk on koostada tegevuskava ELi institutsioonide, liikmesriikide ja kodanikuühiskonnale mõeldud praktilistest sammudest, mis toetaksid komisjoni lubadust luua side kodanikega ja tugevdada Euroopa demokraatlikke alustalasid, mis hõlmab ka Euroopa avaliku sfääri arendamist. Väljapakutud meetmed peegeldavad nii valge raamatu põhjal kui ka sellele järgnenud avaliku arutelul ning 2006. ja 2007. aastal korraldatud sidusrühmade konverentsil tehtud soovitusi. Ettepanekud keskundavad teabevahetuse õiguse jaoks ühiste põhimõtete loomisele; kodanikele kaasamisele (ühiskonnaõpetus); koostööle meediaga; parematele meetoditele avaliku arvamuse analüüsimiseks ja selle mõistmiseks ning partnerluse arendamisele kõikide põhiliste institutsionaalsete partnerite vahel liikmesriikides eesmärgiga tugevdada ELi mõõtme tunnustamist riigisisestes poliitilistes aruteludes. |

PRIORITEETSED ALGATUSED

Pealkiri | Ettepaneku või akti liik | Reguleerimisala ja eesmärkide kirjeldus |

Euroala algatused: a) Lähenemisaruanne – 2007 b) Ettepanek nõukogu otsuse (otsuste) kohta c) Ettepanek nõukogu määruse kohta, mis käsitleb asjaomaste liikmesriikide valuuta ümberarvestuskursse euro suhtes | a) Mitteseadusandlik akt / teatis b) Seadusandlik ettepanek / otsus Õiguslik alus: EÜ asutamislepingu artikli 122 lõige 2 c) Seadusandlik ettepanek / määrus Õiguslik alus: EÜ asutamislepingu artikli 123 lõige 5 | a) Liikmesriigi taotlusel, kelle jaoks on kehtestatud erand, koostavad nii komisjon kui ka EKP vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 121 lõikes 1 sätestatud menetlusele lähenemisaruande. Aruannetes uuritakse 4 lähenemiskriteeriumi alusel, millises ulatuses on liikmesriik saavutanud püsiva lähenemise kõrge taseme. Muu hulgas hinnatakse ka kõnealuste riikide õigusaktide vastavust ühenduse õigusele. b) Kui ühte või mitut liikmesriiki loetakse euro kasutuselevõtmise tingimustele vastavaks, tühistab nõukogu nende suhtes tehtud erandi. c) Kui üks või mitu liikmesriiki loetakse euro kasutuselevõtu tingimusi täitvaks, võtab nõukogu vastu otsuse uute euroalale sisenejate ümberarvestuskursi kohta. |

Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile toetuskava kohta puuvillasektoris koos ettepanekuga määruse kohta, millega muudetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatükki 10a | Seadusandlik ettepanek / määrus Õiguslik alus: EÜ asutamislepingu artikli 37 lõige 2 ja puuvilla käsitlev protokoll nr 4, mis on lisatud 1979. aasta ühinemisaktile (eriti selle lõige 6) | 7. septembril 2006 tühistas Euroopa Kohus 2004. aasta puuvillareformi, sest reformi otsuses ei võetud arvesse kõiki asjaomaseid tegureid, eriti kõiki tööjõu kulusid ja toorpuuvillatehaste elujõulisust, mida kohus pidas vajalikuks saagi tasuvuse hindamisel. Olemasolevat korda võib rakendada kuni uue määruse vastuvõtmiseni. |

Valge raamat, mis käsitleb EÜ konkurentsieeskirjade rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise hagisid | Mitteseadusandlik akt / valge raamat | Valges raamatus tehakse ettepanek võimalike järelmeetmete kohta 2005. aasta rohelisele raamatule, milles uuriti liikmesriikides esinevaid erinevaid menetluslikke ja tehnilisi tõkkeid, mis takistavad ettevõtjatel ja üksikisikutel, kes on saanud kahju EÜ konkurentsiõiguse rikkumise tõttu, algatada edukaid eraõiguslikke kohtumenetlusi selleks, et nõuda rikkujalt saadud kahju hüvitamist. Põhiline eesmärk on see, et tõhusalt rakendtaks Euroopa Kohtu järeldust, mille kohaselt see, kui igal üksikisikul ei ole võimalik nõuda selliste kahjude hüvitamist, mis on tekkinud tegevusest, mis piirab või moonutab konkurentsi, ohustaks asutamislepingu täielikku tõhusust ja et eksisteerib kohustus tagada tõhusad vahendid kahjude hüvitamise õiguse kasutamiseks. |

Komisjoni teatis keskkonnasäästlikke riigihankeid käsitlevate riiklike strateegiate rakendamise kohta, mis põhinevad üleeuroopalise eesmärgi seadmisel, regulaarsel järelevalvel ja võrdleval analüüsil | Mitteseadusandlik akt / muu | Laiendada poliitilist profiili, pakkudes välja üleeuroopalise eesmärgi keskkonnasäästlike riigihangete kohta, parandada rakendamist, andes liikmesriikidele suuniseid, kuidas keskkonnasäästlike riigihangete riiklikke tegevuskavasid vastu võtta vallas ja pakkudes välja komisjoni ja liikmesriikide regulaarse võrdleva analüüsi ja järelevalve. |

Valge raamat ELi hüpoteeklaenuturgude integreerimise kohta | Mitteseadusandlik akt / valge raamat | 2005. aasta rohelise raamatu „Hüpoteeklaen ELis“ järel toimunud laiaulatusliku arutelu tulemustel põhinev valge raamat hüpoteeklaenude kohta, kus teatatakse mis tahes algatustest, mille kohta komisjon teeb ettepaneku, et soodustada ELi hüpoteeklaenuturu loomist. |

Ettepanek direktiivi kohta, mis käsitleb kontsessioonide andmise menetluse kooskõlastamist | Seadusandlik ettepanek / direktiiv Õiguslik alus: EÜ asutamislepingu artikli 47 lõige 2 ja artiklid 55 ja 95 | Avalik arutelu avaliku ja erasektori koostööd ning ühenduse riigihangete alast õigust ja kontsessioone käsitleva rohelise raamatu üle näitas, et on olemas nõudlus stabiilse ja ühtse õiguskeskkonna järele kontsessioonide andmiseks ELi tasandil. Hoolimata kontsessioonide majanduslikust tähtsusest reguleerivad kontsessioonilepingute sõlmimise korda üsna vähesed ühenduse teiseste õigusaktide sätted. Väljaarvatud kõnealused sätted, saavad lepinguosalised asutused vabalt otsustada, kuidas valida erasektori partner, kuigi nad peavad seda tehes siiski tagama täieliku vastavuse EÜ asutamislepingust tulenevate põhimõtete ja eeskirjadega. Nende seisukohast reguleeritakse teenuste kontsessioonilepingute sõlmimist ainult asutamislepingu põhimõtetega. Kooskõlastamine ELi tasandil paistab olema kõige parem viis vajaliku õiguskindluse tagamiseks, pidades lisaks sellele silmas ka väidetavat vajadust ametiasutuste paindlikkuse järele ja luues ettevõtjatele õiglase mänguruumi. |

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb piiratud vastutusega äriühingu registrijärgse asukoha üle piiri viimist | Seadusandlik ettepanek / direktiiv Õiguslik alus: EÜ asutamislepingu artikkel 251 | Ettepaneku eelnõu sisaldab lihtsalt raamistikku, millega võimaldatakse piiratud vastutusega äriühingu registrijärgse asukoha üleviimist ilma päritoluliikmesriigis tegevuse lõpetamise või vastuvõtvas liikmesriigis ametlikult uuesti alustamiseta. Direktiiviga tagatakse äriühingu kui juriidilise isiku järjepidevus. See sisaldab ka konkreetseid sätteid töötajate osaluse kohta. |

Ettepanek direktiivi kohta, mis käsitleb kindlustusseltside maksejõulisust (Maksejõulisus II) (*) | Seadusandlik ettepanek / direktiiv Õiguslik alus: EÜ asutamislepingu artikli 47 lõige 2 ja artikkel 55 | Kindlustusseltsid peavad toime tulema suurenenud konkurentsi, finantssektorite lähenemise ja rahvusvahelise sõltuvusega. Pidades silmas sarnaseid muutusi pangandusesektoris ning rahvusvahelist arengut maksejõulisuse, riskijuhtimise ja raamatupidamise vallas, on uue maksejõulisuse korra eesmärk kaitsta kindlustusvõtjaid ja hüvitise saajaid. Samuti parandab see ELi kindlustusandjate konkurentsivõimet ning soodustab kapitaliressursside paremat jaotamist, põhjustamata seejuures turul olulisi häireid ja takistamata innovatsiooni kindlustussektoris. |

Ettepanek avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitleva direktiivi muutmise kohta | Seadusandlik ettepanek / direktiiv Õiguslik alus: EÜ asutamislepingu artikli 47 lõige 2 ja artikkel 95 | Kõnealuse direktiiviga kehtestati avatud investeerimisfondide passide kontseptsioon, mis võimaldab pakkuda fondiosakuid lihtsa teatamise järel mittekutselistele investoritele ükskõik millises ELi piirkonnas juhul, kui fondile on päritoluriigis antud tegutsemisluba. Koostades direktiivi sätteid, mis käsitlevad investeerimise piiranguid, teabenõudeid ja teisi avatud investeerimisfondide tunnuseid, oli eesmärk kaitsta investoreid. Kuigi avatud investeerimisfondide passide praktilises rakendamises on esinenud mõningaid probleeme, on see siiski sillutanud teed piirideülesele investeerimisfondiosakutega kauplemisele. Vaatamata sellele ei ole see olnud piisav, et hõlbustada tööstuse konsolideerumist ja saavutada suuremat tõhusust. Käesoleva ettepaneku eesmärk on moderniseerida olemasolevat õiguslikku raamistikku nii, et seatud eesmärke (turu tõhusus ja investorite kaitse) oleks võimalik saavutada kontekstis, kus struktuurimuutused muudavad investeerimisfondide sektori arengukeskkonda. Rakenduslikud eesmärgid: 1) kaotada tõkked, mis takistavad Euroopa fondide turu integratsiooni; 2) soodustada kulude kokkuhoidu fondisektori väärtusteahela erinevatel tasanditel ja tagada, et need kokkuhoitud kulud kanduksid üle investoritele; 3) pakkuda investoritele põhjendatud investeerimisotsuste tegemiseks sobilikku raamistikku. |

Komisjoni soovitus proportsionaalsuse kohta kapitali ja kontrolli vahel ELi äriühingutes | Mitteseadusandlik akt / soovitus | Põhiline eesmärk on tuvastada olemasolevad kõrvalekalded proportsionaalsest omandiõiguse ja kontrolli jaotusest ELis börsil noteeritud äriühingutes; hinnata nende majanduslikku mõju ja seda, kas sellised kõrvalekalded mõjutavad ELi finantsturge. See võimaldab komisjonil hinnata, kas praegune olukord seoses aktsionäride hääleõigusega ELis on takistus ELi finantsturgude integratsioonile, mis on oluline tingimus selleks, et kõik 25 ELi liikmesriiki saaksid laienemisest maksimaalselt kasu. |

Teatis muude käibemaksumäärade kui ühtse määra kohta | Mitteseadusandlik akt / muu | Komisjonil on kavas kasutada sõltumatu eksperdirühma uurimust selleks, et: - hinnata praegust olukorda laienenud ELi 25 liikmesriigis, eelkõige seoses töökohtade loomise, majanduskasvu ja siseturu nõuetekohase toimimisega; - arutada uute ettepanekute vajalikkuse ja/või võimalikkuse üle vähendatud käibemaksumäärade valdkonnas. Kõik ettepanekud peaksid olema suunatud selleks, et parandada käibemaksumäärade rakendamise järjekindlust ELis ja nende panust siseturu nõuetekohasesse toimimisse ning seatud poliitiliste eesmärkide kooskõla. Vähendatud käibemaksumäärade kohaldamisala selgitamine kõrvaldab ettevõtete ja kodanike ebakindluse selles küsimuses. |

Ettepanek nõukogu direktiivi kohta, mis käsitleb finantsteenustega, sealhulgas kindlustusega seotud käibemaksusätete uuendamist (*) | Seadusandlik ettepanek / direktiiv Õiguslik alus: EÜ asutamislepingu artikkel 93 | Olemasolevad sätted on vananenud ja neid on vähemalt vaja uuendada. Üleüldine õigusruum ja regulatiivne keskkond, milles kõnealune majandusharu tegutseb, ei ole suutnud majandusharu arenguga sammu pidada ja on vastuolus suundumusega vertikaalse integratsiooni suunas. Äriühinguid takistatakse seega oma majandus- ja õiguslike struktuuride edasisel täiustamisel konkurentsivõime suurendamiseks. Muutused peaksid olema suunatud eeskirjade uuendamisele, tagades nende kooskõla seatud poliitiliste eesmärkidega ja vähendades vajadust otsida selgitust kohtuvaidluste kaudu. |

Neljas aruanne majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kohta | Mitteseadusandlik akt / soovitus | Aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele edusammude kohta majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse suunas ning nii Euroopa ja riikliku poliitika kui ka struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Investeerimispanga ja muude rahastamisvahendite panuse kohta sellesse (EÜ asutamislepingu artikkel 159 ja määruse (EÜ) nr 1260/1999 artikkel 45). |

Teatis “Lissaboni tegevuskava täitmine kohalikul tasandil: ühtekuuluvuse poliitika 2007.–2013. aasta programm“ | Mitteseadusandlik akt / muu | Teatise eesmärk on hinnata seda, millises ulatuses kavatsetakse ühtekuuluvuspoliitika uute 2007.–2013. aasta programmide abil liikuda edasi Lissaboni uuendatud tegevuskava rakendamisega (eelkõige vahendite sihtotstarbelise eraldamise tulemused ja innovatsiooniks mõeldud kulutuste suurendamine). |

Teatis ja ettepanek nõukogu määruse kohta, mis käsitleb ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi vastase võitluse hoogustamist | Seadusandlik ettepanek / määrus Õiguslik alus: EÜ asutamislepingu artikkel 37 | Ebaseaduslik, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüük on oluline oht kogu maailmas kalavarude jätkusuutlikkusele ja merekeskkonna bioloogilisele mitmekesisusele. See toob olulist kahju ka rannikualade elanikkonnale ja seaduslikult tegutsevatele kaluritele. FAO 2001. aasta tegevuskavas peegeldus rahvusvahelise üldsuse üksmeel selles, et kasutada tuleks kõiki sobilikke vahendeid ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata püügiga seotud probleemide lahendamiseks. Pärast seda, kui Euroopa Ühendus võttis 2002. aastal vastu tegevuskava, tuleb määratleda uus strateegia, milles võetakse arvesse juba saavutatut ja tehakse kindlaks, millised uued meetmed nõutavad on. |

Teatis Euroopa kalanduses vette tagasilaskmise järkjärgulise kaotamise poliitika kohta | Mitteseadusandlik akt / muu | Eesmärk on vähendada kalapüügis raiskamist ja suurendada kalanduse jätkusuutlikust, kaotades järkjärguliselt vette tagasilaskmine ja vähendades kaaspüüki. |

Komisjoni teatis veepuuduse ja põudade kohta | Mitteseadusandlik akt / muu | See on vastus 9. märtsil 2006. aastal kogunenud keskkonna nõukogul esitatud mitmete liikmesriikide taotlusele algatada Euroopa tasandil meetmed veepuuduse ja põudade kohta. Komisjon esitas keskkonnanõukogule 2006. aasta juunis esimese teatise, milles ta võttis kohustuse kaaluda põhjaliku hinnangu alusel, millise täiendava ELi tasandi meetme võtmine oleks veepuuduse ja põua küsimuste käsitlemiseks sobilik. |

Säästva tootmise ja tarbimise tegevuskava | Mitteseadusandlik akt / muu | Euroopa Ülemkogu nõuab komisjonilt ELi 2006. aasta juuni säästva arengu strateegia raames ELi säästva tootmise ja tarbimise tegevuskava väljatöötamist aastaks 2007. Eesmärk on soodustada säästvat tarbimist ja tootmist, keskendudes sotsiaalsele ja majanduslikule arengule ökosüsteemide taluvusvõime piires ning eraldades majanduskasvu keskkonnaseisundi halvenemisest. |

Seadusandlik ettepanek süsiniku sidumise ja geoloogilise ladustamise reguleerimiseks | Seadusandlik ettepanek / direktiiv Õiguslik alus: EÜ asutamislepingu artikkel 175 | Süsiniku sidumine ja geoloogiline ladustamine on uus tehnoloogia, mille abil oleks võimalik oluliselt vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid nii ELis kui ka kogu maailmas. Keskkonnaalast õigustikku on vaja kõnealuse tehnoloogiaga kohandada, et eemaldada põhjendamatud takistused, luues süsiniku sidumise ja geoloogilise ladustamise õigusliku raamistiku ELis, tagada õiguskindlus investoritele kogu Euroopas ja hallata uusi keskkonnariske. |

Valge raamat „Kliimamuutusega kohanemise Euroopa programmi suunas“ | Mitteseadusandlik akt / valge raamat | Koostada valge raamat pealkirjaga “Kliimamuutusega kohanemise Euroopa programmi suunas”, milles võetakse arvesse kohanemist käsitleva rohelise raamatu (avaldatakse 2006. aasta lõpus) arutelu tulemusi ja loetletakse komisjoni võetavad konkreetsed kohanemist käsitlevad meetmed. |

Ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb mootorsõidukeid, mis kasutavad vedelat vesinikku või kokkusurutud gaasilist vesinikku | Seadusandlik ettepanek / määrus Õiguslik alus: EÜ asutamislepingu artikkel 95 | Käesoleva määrusega sätestatakse tingimused vesinikku kasutavate süsteemide ja komponentide tüübikinnituse nõuete kohta M ja N kategooria mootorsõidukite puhul. Põhieesmärk on tagada vesinikul töötavate mootorsõidukite siseturu nõuetekohane toimimine ja tagada samal ajal kõrge avaliku turvalisuse ja keskkonnakaitse tase. |

Ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb raskeveokite ja nende mootorite tüübikinnitust seoses nende heitkogustega (Euro VI ettepanek) (*) | Seadusandlik ettepanek / määrus Õiguslik alus: EÜ asutamislepingu artikkel 95 | Ettepanekut kohaldatakse raskeveokite suhtes. Ettepaneku põhieesmärk on kehtestada Euro VI piirangud saasteainete heitkogustele. Tegemist on eelkõige siseturu eesmärgiga, mis on tihedalt seotud ka keskkonnakaitsega. |

Seadusandlik algatus väikesõidukite süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseks | Seadusandlik algatus/ Õiguslik alus: EÜ asutamislepingu artikkel 175 | Kohaldamisala: keskmiste süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamine ning ELi 25liikmesriigis müüdavate sõiduautode (M1) ja väikeste tarbesõidukite (N1) kütusekasutuse tõhususe parandamine. Eesmärk: õigusakti tüübi ja eesmärgi kindlaksmääramisel arvestatakse järgmist: autotööstuses saavutatud edu vastavalt vabatahtlikele kokkulepetele saavutada 140g süsinikdioksiidi kilomeetri kohta aastateks 2008/2009; ühenduse eesmärki 120 g süsinikdioksiidi kilomeetri kohta saavutamiseks aastaks 2012; järjepidev ja igakülgne lähenemisviis süsinikdioksiidi vähendamisele (visandatakse komisjoni teatises 2006. aasta lõpul). |

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiivi 2001/81/EÜ (teatavate õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade kohta) läbivaatamine | Seadusandlik ettepanek / direktiiv Õiguslik alus: EÜ asutamislepingu artikkel 175 | Kehtestada SO2, NOx, lenduvate orgaaniliste ühendite, NH3 ja esmaste tahkete osakeste (PM2.5) heitkoguste riiklikud ülemmäärad (kilotonnides aasta kohta), mida liikmesriigid täidaksid aastaks 2020. Et päästa ligikaudu 1,71 miljonit eluaastat, vältides kokkupuudet tahkete osakestega, ning vähendada osooni mõjust põhjustatud akuutseid surmajuhte 2200 võrra võrreldes 2000. aasta olukorraga ning vähendada hapestumise ja eutrofeerumise ohtu looduslikule keskkonnale 55% võrra sellest, mis on tehniliselt võimalik, tuleb vähendada SO2 heiteid ligikaudu 82% võrra, NOx heiteid ligikaudu 60% võrra, lenduvaid orgaanilisi ühendeid ligikaudu 51% võrra, ammoniaaki ligikaudu 27% võrra ja esmaseid tahkeid osakesi ligikaudu 59% võrra võrreldes 2000. aasta heitmetega. |

Olemasolevate tööstusheitmeid käsitlevate õigusaktide läbivaatamine (*) | Seadusandlik ettepanek / direktiiv Õiguslik alus: EÜ asutamislepingu artikkel 175 | Olemasolev tööstusheitmeid käsitlev ühenduse õiguslik raamistik on keeruline ja koosneb järgmistest põhilistest õigusaktidest: saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiiv (96/61/EÜ) ja mitmed valdkondlikud direktiivid, nimelt suurte põletusseadmete direktiiv (2001/80/EÜ), jäätmete põletamise direktiiv (2000/76/EÜ) ja lahustite heitkoguste direktiiv (1999/13/EÜ). Kõnealuste õigusaktide omavaheline mõju tõstatab mitmeid küsimusi, mis seonduvad näiteks reguleerimisala ühtlustamise, mõistete järjepidevuse, tegevusnõuete omavahelise mõju ning liikmesriikide teostatava jälgimise ja aruandlusega. Läbivaatamise üldine eesmärk on hinnata kohaldamisala, parandada olemasoleva õigusliku raamistiku toimimist seoses tööstusheidetega ja erinevate õigusaktide vastastikust mõju, muutmata sealjuures aluseks olevaid põhimõtteid ega olemasoleva õigusliku raamistiku eesmärkide taset. Konkreetsemalt on läbivaatamise eesmärgid järgmised: 1. selgitada konkreetseid õiguslikke ja tehnilisi küsimusi, arvestades temaatiliste strateegiate tulemust; 2. hinnata viise, kuidas muuta tööstusheiteid käsitlevaid olemasolevaid õigusakte selleks, et parandada nende keskkonnasõbralikkust; 3. hinnata turupõhiste vahendite või muude vahendite kasutamist selleks, et tugevdada olemasolevate õigusaktide kohaldamist ja edendada innovatsiooni. |

Komisjoni teatis EÜ keskkonnaõiguse rakendamise ja jõustamise kohta | Mitteseadusandlik akt / muu | On olemas vajadus ühendada kõik erinevad lähenemisviisid, et parandada keskkonnaõiguse kohaldamist liikmesriikides. Kõnealune algatus võeti soojalt vastu Euroopa Parlamendi komisjonide esimeeste konverentsi aruandes 2007. aasta poliitilise strateegia kohta. |

Valge raamat toitumise kohta | Mitteseadusandlik akt / valge raamat | Dokumendiga kehtestatakse toitumisalane strateegia ELi tasandil. Selle eesmärk on edendada tervislikku eluviisi (õige toitumine ja suurem kehaline aktiivsus) selleks, et peatada laienevat ülekaalulisuse ja rasvumuse ning ülekaalulisusega seotud krooniliste haiguste (nagu suhkruhaigus, südame-veresoonkonna haigused, mõned vähivormid) levikut. Strateegiaga nähakse ette laiaulatuslik lähenemisviis eluviisi parandamiseks ja soovitab rakendusmeetmete võtmisel lähtuda partnerluse lähenemisviisist. Strateegia põhineb olemasolevatel mehhanismidel, näiteks ELi tervisliku toitumise ja kehalise liikumise programmil, millega edendatakse vahetust ja kooskõlastamist sidusrühmade vahel. Ühenduse meetmed kõnealuses valdkonnas on olulised ka ühtse turu terviklikkuse seisukohast, sest meetmed selles valdkonnas võivad mõjutada ka toiduainete vaba liikumist. |

Koostöö julgeoleku parandamiseks: avaliku ja erasektori partnerlus Euroopa julgeoleku valdkonnas | Mitteseadusandlik akt / muu | Teatises tutvustatakse üldist programmi avaliku ja erasektori koostööks julgeoleku valdkonnas, sealhulgas küsimusi, mis on seotud julgeolekualase teadustööga, terrorismi ja kuritegevuse vastase võitlusega, täiustatud piirikontrolli ja viisataotluste haldamisega ning isikuandmete kaitsega. |

Teatis “ELi tegevuskava lõhkeainete ja tulirelvade julgeoleku tõhustamiseks” | Mitteseadusandlik akt / muu | Innustada arutelu ja dialoogi kõigi osaliste vahel, kes on seotud lõhkeainete turvalisusega (Europoli ja vaatluskeskuse eksperdid, liikmesriikide lähetatud eksperdid, komisjon ja nõukogu terrorismialane töörühm), ja arvestada seda hiljem lõhkeainete ja tulirelvade julgeoleku tõhustamist käsitleva ELi tegevuskava koostamisel. |

Teatis küberkuritegevuse vastase võitluse kohta | Mitteseadusandlik akt / muu | Küberkuritegevus on valdkond, kus on hädasti vaja kooskõlastatud tegutsemist ELi tasandil. Nõukogu ja komisjoni tegevuskavas vabaduse, turvalisuse ja õiguse tugevdamist Euroopa Liidus käsitleva Haagi programmi rakendamise kohta on kirjas, et 2006. aastal võetakse vastu küberkuritegevust käsitlev teatis. Vahepeal on vastu võetud otsus esitada kaks eraldi teatist: üks ennetavate meetmete kohta, teine karistusmeetmete kohta. Neist viimases, kavandatud teatises küberkuritegevuse kohta tuleks ette näha kogu ELi hõlmav küberkuritegevuse vastase võitluse lähenemisviis. |

Teatis loomatervishoiu strateegia kohta aastateks 2007–2013 | Mitteseadusandlik akt / muu | Ettepaneku eesmärk on: - tutvustada ühenduse loomatervishoiupoliitikat; - esitada selged eesmärgid, mis peegeldavad tarbijate prioriteete; - hinnata mõju eelarvele (ühenduse finantsperspektiiv aastateks 2007–2013);- - tagada loomatervishoiupoliitika ühtsus teiste ELi poliitikavaldkondade ja rahvusvaheliste lepingutega; - minimeerida regulatiivset koormat; - näha loomatervishoiupoliitika jaoks ette asjaomane eelarve ja piisavad rahastamisvahendid. |

Määrus 1774/2002 loomsete kõrvalsaaduste kohta | Seadusandlik ettepanek / määrus Õiguslik alus: EÜ asutamislepingu artikkel 152 ja määruse 1774/2002 artikkel 35 | Põhieesmärk on läbi vaadata loomsete kõrvalsaadustega seotud tervishoiueeskirjad, võttes arvesse määruse 1774/2002 kohaldamisel saadud kogemusi. Ebaproportsionaalsete sätete kõrvaldamise ning määruse reguleerimisala täpsustamise tulemuseks oleks selgem tekst, mis muudaks meetmed tõhusamaks. Läbivaatamisega vähendatakse asjatut koormamist ja negatiivset mõju, suurendades kasu riikide ametiasutuste ja ettevõtjate haldustoimingute lihtsustamise ning kattuvuse vältimise teel. |

Teatis elundidoonorluse ning siirdamise kohta | Mitteseadusandlik akt / muu | Elundite siirdamine on tänapäeva meditsiinis sageli kasutatav meetod. Lõppjärgus elundipuudulikkuse puhul on siirdamine paljudel juhtudel ainus ravivõimalus. Siirdamisprotsessiga kaasnevad riskid nii doonorile kui ka retsipiendile. Komisjonil on Amsterdami lepingu artikli 152 kohaselt õigus sätestada meetmed, mis on vajalikud elundite kvaliteedile ja ohutusele kõrgete standardite kehtestamiseks. Elundite siirdamine on keeruline valdkond, mille edukaks reguleerimiseks tuleb kõiki tegureid arvesse võtta. |

Komisjoni teatis rohelise raamatu “Tööõiguse kohandamine selleks, et kõigile paindlikkuse ja julgeoleku tagamiseks” järelmeetmete kohta | Mitteseadusandlik akt / muu | Komisjoni järelmeede, mis järgnes avalikule arutelule 2006. aasta rohelise raamatu tööõiguse tuleviku kohta. Selles võetakse kokku avaliku arutelu tulemused ja visandatakse töösuunad, mis võivad viia seadusandlike või muude algatusteni. |

Direktiivi 88/378/EÜ (mänguasjade ohutuse kohta) läbivaatamine (*) | Seadusandlik ettepanek / direktiiv Õiguslik alus: EÜ asutamislepingu artikkel 95 | Poliitika põhieesmärk on lihtsustada kehtivaid õigusakte, suurendada mänguasjade ohutust oluliste ohutusnõuete selgemaks muutmise kaudu ning parandada siseturu toimimist, luues tingimused, kus riiklikel turujärelevalveasutustel on paremad võimalused kehtivaid õigusakte ühtselt rakendada. |

Raamotsus (või otsus) kohtumenetluses koostööd tegevate tunnistajate ja üksikisikute kaitse kohta | Seadusandlik ettepanek / otsus Õiguslik alus: ELi aluslepingu artikli 31 lõige10 ja EÜ asutamislepingu artikkel 61 | Mõne kuritegevuse liigi, näiteks organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi puhul suureneb oht, et tunnistajad langevad hirmutamise ohvriks. Kõikidel inimestel on kodanikukohus anda tunnistajatena õiget tunnistust, kui seda nõuab kriminaalõigussüsteem; samas tuleks rohkem tunnustada nende õigusi ja vajadusi, sealhulgas õigust mitte langeda lubamatu mõjutamise ohvriks ja mitte sattuda isiklikult ohtu. Liikmesriikidel on kohustus kaitsta tunnistajaid sellise mõjutamise eest, pakkudes neile konkreetsed kaitsemeetmeid, mille eesmärk on tõhusalt tagada nende julgeolek. |

Erasmus Mundus II: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse programm kõrghariduse kvaliteedi parandamiseks ja kultuuridevahelise mõistmise edendamiseks kolmandate riikidega tehtava koostöö kaudu | Seadusandlik ettepanek / otsus Õiguslik alus: EÜ asutamislepingu artikkel 149 | Üldine eesmärk on soodustada koostööd kolmandate riikide ning inim- ja ühiskonna arenguga seotud laiaulatusliku partnerite võrgustikuga rahvusvahelise stipendiumikava kaudu, mis suurendaks Euroopa kõrghariduse atraktiivsust kogu maailmas, parandab selle esindatust rahvusvahelise kõrghariduse areenil, õhutaks parandama kõrghariduse kvaliteeti ja edendama kultuuridevahelist mõistmist koostöö kaudu kolmandate riikidega. |

Teatis Euroopa teadusruumi kohta – uued väljavaated ja edasised sammud | Mitteseadusandlik akt / muu | Teatis tähistab Euroopa teadusruumi käsitleva olulise algatuse käivitamist. Selles hinnatakse edu, mis on saavutatud Euroopa teadusruumi suunas liikumisel alates selle käivitamisest 2000. aastal: teatises hinnatakse edusamme ja ebaõnnestumisi, uuritakse uusi ideid, võetakse arvesse selliseid uusi arenguid nagu Euroopa Teadusnõukogu loomine ja määratletakse konkreetselt uusi võimalikke meetmeid. Teatis esitatakse nõukogule, parlamendile ja avalikkusele arutamiseks eesmärgiga tutvustada järgmises 2008. aastal avaldatavas teatises ettepanekuid konkreetsete algatuste kohta, arvestades finantsperspektiivide läbivaatamist ja sillutades teed kaheksandale raamprogrammile. |

Teatis bioteaduste ja biotehnoloogia strateegia vahekokkuvõtte kohta | Mitteseadusandlik akt / muu | Vajadus pöörata tähelepanu ja keskenduda tegevus küsimustele, mis a) on ajakohased ja b) kus ühine tegevus saab midagi muuta. Lisaks sellele on vaja arutada tegevuste jaoks konkreetsete tulemuste ettenägemist, mis võimaldaksid olemasolevat strateegiat järgmiste aastaste jooksul põhjalikumalt jälgida ja hinnata ning aitaksid kaaluda võimalikke algatusi pärast 2010. aastat. Kõnealust läbivaatamist toetab uuring biotehnoloogia väljakutsete, tagajärgede ja võimaluste kohta Euroopas, mille koostab Teadusuuringute Ühiskeskus 2007. aasta aprillis (uuring Bio4EU). |

Teatis sotsiaalmeetmete kava (2005–2010) rakendamise vahekokkuvõtte kohta | Mitteseadusandlik akt / muu | Teatise eesmärk on hinnata sotsiaalmeetmete kava rakendamist, pöörates erilist tähelepanu sellele, kuidas kava on aidanud kaasa ELi sotsiaalsete eesmärkide elluviimisele pakkuda rohkem ja paremaid töökohti ning võrdseid võimalusi kõigile. Kõnealuse hinnangu valguses pakutakse teatises välja uus juurdepääsu ja solidaarsuse tegevuskava. Vajadusel antakse märku vajadusest muuta prioriteete tööhõive ja sotsiaalküsimuste valdkonnas ning kirjeldatakse üksikasjalikult võimalusi tegevuskava haldamise ja rakendamise parandamiseks järgmiste aastate jooksul. |

Strateegiline energiatehnoloogia kava | Mitteseadusandlik akt / muu | Strateegiline energiatehnoloogia kava peaks kaasa aitama paljulubavate energiatehnoloogiate arengu kiirendamisele ja looma tingimused selliste tehnoloogiate turule toomiseks. |

Uued seadusandlikud ettepanekud, millega muudetakse elektrooniliste sidevõrkude ja –teenuste reguleerivat raamistikku (*) | Seadusandlik ettepanek / direktiiv Õiguslik alus: EÜ asutamislepingu artikkel 95 | Seadusandlike ettepanekute põhieesmärk on paranda olemasoleva raamistiku võimet täita oma esialgseid eesmärke, tehes ettepaneku kohandusteks, milles oleks arvestatud praeguste kogemuste ning turgude ja tehnoloogia oodatavate tulevaste muutustega. Peamine eesmärk on luua elektroonilistele sideteenustele ja –võrkudele Euroopas konkurentsivõimeline ühtne turg, mis tooks kodanikele kasu. |

Roheline raamat elektroonilise side universaalteenuste kohta | Mitteseadusandlik akt / roheline raamat | 29. juuni 2006. aasta teatises, mis käsitleb ELi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste õigusliku raamistiku läbivaatamist (KOM (2006) 334), pakutakse välja ainult mõned väiksemad muudatused universaalteenuste direktiivile (2002/22/EÜ) ja teatatakse, et komisjon kavatseb avaldada 2007. aastal universaalteenuseid käsitleva rohelise raamatu eesmärgiga algatada laiaulatuslik avalik arutelu universaalteenuste rolli ja sisu üle 21. sajandil. Roheline raamat viiks seadusandlik ettepanekuteni 2008. aastal (vastavalt universaalteenuste direktiivi artikli 15 lõikes 1 sätestatud ajakavale). |

Euroopa e-kaasatuse strateegia | Mitteseadusandlik akt / muu | 2006. aastal Riias koostatud ministrite deklaratsioonis, mis käsitleb e-kaasatust, kutsutakse komisjoni üles esitama 2007. aastal ühtse lähenemise e-kaasatuse küsimusele i2010 raamistiku piires. Kõnealusel teatisel on oluline roll selgitamaks, milliseid samme kavatseb komisjon kodanike heaks astuda infoühiskonna valdkonnas. Teatises pakutakse välja e-kaasatuse strateegia, milles rõhutatakse sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevate inimeste ja vähem soodsate piirkondade uusi võimalusi, mis aitaksid kaasa majandusliku, loodusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse parandamisele. |

Teatis mobiiltelevisiooni tugevdamise kohta siseturul | Mitteseadusandlik akt / muu | Mobiiltelevisioon pakub uusi põnevaid teenuseid, nagu otsesaated, lindistatud teleülekanded ja tellitava audiovisuaalse sisuga ülekanded. See on Euroopale oluline võimalus. Mobiiltelevisioonis on kombineeritud liikuvus ja individuaalsele nõudlusele vastav tarbimine, mis võimaldab paremini rahuldada tarbijate kasvavat nõudlust laiema valikuvõimaluse ja individuaalsema kohtlemise järele. Seetõttu on käesoleva teatise eesmärk toetada mobiiltelevisiooni kasutuselevõttu ja levikut kogu ELis, käsitledes kolme põhilist küsimust: i) piisava ühtlustatud spektri olemasolu tagamine; ii) tehnilised küsimused ja standardimine; iii) investeeringuid ja sektori innovatsiooni soodustava regulatiivse keskkonna arendamine. |

Teatis kaubavedudele orienteeritud raudteevõrgustiku kohta | Mitteseadusandlik akt / muu | Kaubavedu mööda raudteed areneb ainult juhul, kui see on tõhusam ja pakub kvaliteetsemat teenust kui muud võimalused. Kuigi praegune turgude avanemine soodustab turu dünaamilisemaks muutumist, on sektori arengu edendamiseks vaja siiski lisameetmeid. Teatises esitatakse tegevuskava, mille eesmärk on arendada kaubavedudele orienteeritud raudteevõrgustikku ja mis pikaajalises perspektiivis võib viia isegi ainult kaubavedudeks mõeldud raudteevõrgustiku loomiseni. |

Kaubaveologistika tegevuskava | Mitteseadusandlik akt / muu | Käesolevas teatises loetletakse meetmed, mida peetakse vajalikuks transpordi infrastruktuuri ja logistika parema kasutamise edendamiseks Euroopas. Meetmeid on vaja nii üldiste eeskirjade kui ka seadusandlikul tasandil. Need meetmed võiksid muu hulgas käsitleda kaubaveologistika kitsaskohti, info- ja arvutitehnoloogia koostalitusvõime arendamist, logistikaalaste koolituste kooskõlastamise ja vastastikuse tunnustamise parandamist jne. Tegemist on järelmeetmega 2006. aasta juunis avaldatud teatisele kaubaveologistika kohta, millega algatati laiaulatuslik arutelu antud küsimuses. |

Teatis siseveetranspordi tegevusprogrammi NAIADES rakendamise kohta | Mitteseadusandlik akt / muu | Teatises käsitletakse 2006. aasta jaanuaris komisjoni vastuvõetud tegevusprogrammi NAIADES edusamme. Kõnealuses tegevusprogrammis nähakse ette meetmeid Euroopa, riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Teatises vaadeldakse kõnealuste meetmetega saavutatud edu. Käsitletakse ka õigusliku ja finantsraamistiku tingimusi, mis on vajalikud siseveetranspordi arengu toetamiseks. |

Teatis Euroopa sadamapoliitika kohta | Mitteseadusandlik akt / muu | Teatises kirjeldatakse sidusrühmade arutelu tulemusi ja võimalikke kavandatavaid meetmeid. Ajavahemikuks 2006. aasta novembrist kuni 2007. aasta maini on kavandatud kuus seminari huvirühmade arutelu. Küsimused, mida muu hulgas arutatakse, on järgmised: suhted teenuseosutajatega (õiglane konkurents, kontsessioonid, sadamavaldajate seisukoht), sadamasiseste tegevustega seotud kitsaskohad (veoste käitlemine ja maht, tehnilised laevandusega seotud teenused), sadama läbilaskevõime jätkusuutlik areng ja keskkonnaküsimused, üldised transpordipoliitika küsimused, sadamate vaheline koostöö, sadamate rahastamine (riigiabi, raamatupidamise ja sadamate finantsautonoomia läbipaistvus), sadamaväliste tegevustega seotud kitsaskohad (ühendused sisemaaga, toll, logistika), konkureerimine kolmandate riikide sadamatega, sadamasektori ennetav käitumine ja meresadamate positiivne maine. |

Seadusandlik ettepanek liiklusohutuse valdkonna karistuste piirülese jõustamise kohta | Seadusandlik ettepanek / määrus Õiguslik alus: EÜ asutamislepingu artiklid 71 ja 156 | Komisjoni soovituses liiklusohutust käsitlevate õigusaktide täitmise tagamise kohta (2004/345/EÜ) on komisjon võtnud endale kohustuse esitada ettepanek õigusaktide täitmist käsitleva direktiivi kohta, millega aidatakse kaasa saavutamaks eesmärki vähendada 2010. aastaks liikluses hukkunute aastast arvu 50% võrra. Jõustamine on õnnetuste arvu vähendamisel keskse tähtsusega. Vaatamata sellele ei jõustata tihti ilma tegevuseta ELi tasandil karistusi mitteresidendist liikluseeskirjade rikkujate puhul. Arutlusel olevas ettepanekus pööratakse põhitähelepanu piiriülese jõustamise süsteemi loomisele, mis tagaks selle, et ühest liikmesriigist pärit juhi teises liikmesriigis toimepandud liikluseeskirjade rikkumise menetlust oleks võimalik jätkata. |

Teatis täiendavuse, tööjaotuse ja arenguabi suurendamise kohta | Mitteseadusandlik akt / muu | EL on võtnud kohustuse suurendada oma (nii ühenduse kui ka kahepoolsetest fondidest) antava abi mahtu paralleelselt teavitatud arenguabi taseme suurendamisega. Selle ülesande täitmiseks on EL vastu võtnud abi tõhustamise tegevuskava, mis sisaldab 9 meedet, mida rakendada enne 2010. aastat. Üks meede käsitleb kattumist, tühimikke ja sünergia puudumist ELi rahastajate vahel, mis vähendab ELi abi mõju ja toob endaga kaasa ebavajalikud ülekandekulud. Käesolev teatis põhineb tulemustel, milleni jõuti liikmesriike hõlmava protsessi käigus, mille eesmärk oli luua terve rida tegevuspõhimõtteid tööjaotuse vallas. Teatis sisaldab ka punkte selle kohta, kuidas kasutada kaasrahastamist strateegiliselt nii, et edendada nende põhimõtete kohaldamist. |

Roheline raamat Euroopa ühise varjupaigasüsteemi teise etapi käivitamise kohta | Mitteseadusandlik akt / roheline raamat | Soodustada arutelu ja dialoogi kõigi huvirühmadega, kes on seotud varjupaigapoliitikaga. Seda võetakse arvesse teise etapi õigusaktide koostamisel, mille kohta komisjon esitab ettepaneku eesmärgiga viia 2010. aastaks lõpule Euroopa ühise varjupaigapoliitika kujundamine. |

Teatis kaubanduse kaitsemeetmeid käsitleva rohelise raamatu avaliku arutelu tulemuste kohta | Mitteseadusandlik akt / muu | Käesolevas teatises tehakse järeldusi, pidades silmas avalikku arutelu kaubanduse kaitsemeetmeid käsitleva rohelise raamatu üle, mis kuulutati välja globaalse Euroopa teatises. Huvirühmade, ametiasutuste ja teiste huvitatud poolte panuse põhjal nimetatakse teatises peamised järeldused ja järelmeetmed. |

Nõukogu määrus, mis käsitleb üldiste tariifsete soodustuste süsteemi kohaldamist – üldise soodustuste süsteemi teine tsükkel (2009–2011) | Seadusandlik ettepanek / määrus Õiguslik alus: EÜ asutamislepingu artikkel 133 | Ühenduse üldise soodustuste süsteemi teise tsükli rakendamine (ajavahemikus 2009–2011) kooskõlas kümneaastaste suunistega ELi turule pääsu tingimuste optimeerimise kohta toodete puhul, mis pärinevad arenguriikidest . |

Teatis ELi ja Aafrika vaheliste suhete hindamise kohta | Mitteseadusandlik akt / muu | Komisjon valmistab ette teatise, milles vaadatakse läbi ELi ja Aafrika vaheliste suhete olukorda (sealhulgas ELi Aafrika-strateegia ning ELi ja Aafrika ühisstrateegia). |

Piirkonnaüleste julgeolekuohtude lahendamine stabiilsusvahendi abil | Mitteseadusandlik akt / muu | Stabiilsusvahendi heakskiitmise valguses kavatsetakse teatises hinnata ELi abi, mis on suunatud julgeolekuohtude leevendamisele ja ennetamisele, ja teha ettepanekuid ELi välisabi tõhususe ja järjepidevuse parandamiseks valdkondades, mis on seotud julgeolekupoliitikaga. Teatises tehakse ettepanek täiendada riiklikke ja piirkondlikke meetmeid ülemaailmsete või piirkonnaüleste ohtudele reageerimise konkreetse raamistikuga. Teatis järgneb varasematele komisjoni algatustele (näiteks pingutused konflikti ennetamise valdkonnas, komisjoni teatis õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimustega seotud välispoliitilise tegevuse kohta, komisjoni teatis julgeolekusüsteemi reformi kohta jne). |

Ülemaailmsed kokkulepped ASEANi riikidega | Seadusandlik ettepanek / otsus Õiguslik alus: EÜ asutamislepingu artikkel 181 | Ettepanek otsuse kohta sõlmida partnerluse ja koostöö raamleping Singapuri, Tai ja Indoneesiaga (esimene poolaasta) ning Malaisia ja Filipiinidega (teine poolaasta). Ettepanek läbirääkimissuuniste kohta seoses partnerluse ja koostöö raamlepingu Vietnami, Kambodža ja Laosega (esimene poolaasta). Ettepanek läbirääkimissuuniste kohta ühineda ASEANi sõprus- ja koostöölepinguga. |

Inimõigused ja demokraatia | Mitteseadusandlik akt / muu | Teatis laiaulatuslike suuniste kohta, millega soodustatakse demokraatia ja inimõiguste edendamist tulevase demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi põhjal. |

Määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele | Seadusandlik ettepanek / määrus Õiguslik alus: EÜ asutamislepingu artikkel 255 | Kavandatud määruse eesmärk on parandada määrust 1049/2001, arvestades kogemusi viimati nimetatud määruse rakendamisest, viimaste aastate kohtupraktikat ja 2006. aasta lõpus korraldatava avaliku arutelu tulemusi. |

Kommunikatsiooni käsitlev valge raamat: tegevusettepanekud | Mitteseadusandlik akt / valge raamat | Tegevusettepanekute eesmärk on määratleda konkreetsed tegevuskavad koos finantsmeetmetega valge raamatu järelmeetmete lõpparuande esitatav ettepanekute alusel järgmistes küsimustes: - üldiste põhimõtete määratlemine: Kommunikatsiooni käsitlev uus institutsionaalne õigusakt; - kodanike kaasamine – Euroopa kohtumispaigad; - meedia ja uute tehnoloogiatega töötamine; - Euroopa avaliku arvamuse mõistmine ja - koostöö: uue partnerluse suunas ELi kommunikatsioonipoliitikas |

(60 algatust) (*) algatused, millega panustatakse ka lihtsustamise programmi

LIHTSUSTAMISE ALGATUSED

Pealkiri | Lihtsustamise meetme liik | Reguleerimisala ja eesmärkide kirjeldus |

Ettepanek nõukogu määruse kohta, mis käsitleb ühist veinituru korraldust(*) | Läbivaatamine | Ühise veinituru korralduse reformi põhilised eesmärgid on: • suurendada ELi veinitootjate konkurentsivõimet; • luua veiniturukorraldus, mille aluseks on selged ja lihtsad eeskirjad, mis tasakaalustavad pakkumise ja nõudluse, ning • luua veiniturukorraldus, millega säilitatakse ELi veinitootmise parimad traditsioonid ja tugevdatakse maapiirkondade sotsiaalset ja keskkonnastruktuuri. Nõukogu määruse ettepanekule eelnes komisjoni teatis, millega visandati suunised kõnealuse õigusakti kohta (KOM (2006) 319 (lõplik), 22. juuni 2006). |

Nõuetele vastavuse aruanne ja asjakohased õigusaktide ettepanekud ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade kohta vastavalt | Läbivaatamine | Aruanne koos asjakohaste õigusaktide ettepanekutega nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse otsetoetuskavade ühiseeskirjad) kehtestatud nõuetele vastavuse mehhanismi kohaldamise kohta. |

Nõukogu määrus põllumajandustoodete ja -saaduste teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta | Uuestisõnastamine | Käesoleva algatuse eesmärk on kehtestada siseturul ja kolmandates riikides läbiviidavate põllumajandustooteid ja -saadusi käsitlevate teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kaasfinantseerimise tingimused, menetlused ja järelevalve. Algatus seisneb selles, et olemasolevat neli määrust, mis käsitlevad müügiedendusmeetmeid põllumajandustoodete ja -saaduste puhul (kaks nõukogu ja kaks komisjoni määrust), koondatakse kaheks määruseks (üks nõukogu ja üks komisjoni määrus). |

Ekspordilitsentside taotlusi käsitlevate eeskirjade muutmine | Läbivaatamine | Komisjoni määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 25 ümbersõnastamine selgitab, et (tõhususe põhjustel) võib artiklis 19 nimetatud elektroonilised sertifikaadid ka importija/eksportija asemel esitada väljaandvale asutusele. |

Komisjoni määrus 800/1999 impordi tõendamise kohta diferentseeritud toetuste puhul | Läbivaatamine | Diferentseeritud toetuste maksmise korral peavad eksportijad esitama koopia asjaomase kolmanda riigi tolli impordidokumendist, mis tõestab, et tooted on imporditud kodumaiseks kasutamiseks ja et kõik imporditollimaksud on makstud. Mõnedes kolmandates riikides on sellise tõendi saamine väga kulukas ja seda ei anta välja vabatsoonides. |

Komisjoni määrus (EÜ) nr 917/2004 mesinduse kohta | Läbivaatamine | Eesmärk on võimaldada liikmesriikidele suuremat paindlikkust rahaeraldiste kohaldamisel, millega võimaldatakse programmi paremat elluviimist ning saadakse kasu tootmise ja turustamise tingimustest kõnealuses sektoris. Komisjoni iseseisev õigusakt. |

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2808/98 ja määruse (EÜ) nr 2799/98 rakenduseeskirjad (rakendusjuhud ja vahetuskursid) | Läbivaatamine | Ettepanekus käsitletakse rakendusjuhtude ja vahetuskursside ühtlustamist erinevates ÜPP sektorites seoses summade, hindade ja toetustega, mida tuleb eurodesse või liikmesriigi muusse omavääringusse ümber arvestada. Kaalutakse teatud valdkonlike määruste kehtetuks tunnistamist ja määruse (EÜ) nr 2808/98 muutmist eesmärgiga kasutada summade puhul keskmise kursi asemel ühte vahetuskurssi. Komisjoni iseseisev õigusakt. |

Standardsete perioodiliste põllumajandusmeetmete lihtsustamine | Läbivaatamine | Eesmärk on asendada arvukad valdkonlikud eeskirjad horisontaaleeskirjadega ja lihtsustada haldusmehhanisme, muutes selleks järgnevaga seonduvaid perioodilisi põllumajandusmeetmeid: - imporditariifikvootide jaoks koguste määramine; - eksporditoetuste pakkumismenetlused; - riikliku ladustamise pakkumismenetlused; - eksporditoetuste kindlaksmääramine (sh WTO kohustustest kinnipidamine). Komisjoni iseseisev õigusakt. |

Horisontaaleeskirjad põllumajandustoodete eraladustamise kohta | Läbivaatamine | Eesmärk on asendada arvukad valdkondlikud eeskirjad horisontaaleeskirjadega ja lihtsustada haldusmehhanisme, mis on seotud põllumajandustoodete eraladustamisega. Kavas on juriidilisest seisukohast läbi vaadata olemasolevad valdkonlikud sätted eesmärgiga kõrvaldada ebavajalikud sätted ja ühtlustada eraladustamise süsteemi ning võtta vastu eraladustamisega seotud eeskirjade horisontaalmäärus. Komisjoni iseseisev õigusakt. |

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2295/2003 munade märgistuse kohta | Läbivaatamine | Olemasolev rakendusmäärus (EÜ) nr 2295/2003 sõnastatakse ümber eesmärgiga võtta arvesse nõukogu uue määrusega (EÜ) nr 1028/2006 kehtestatud muudatusi. Komisjoni iseseisev õigusakt. |

Horisontaaleeskirjad teatavatele põllumajandustoodetele eksporditoetuste andmisega seotud pakkumismenetluste kohta | Läbivaatamine | Eesmärk on asendada arvukad valdkondlikud eeskirjad ja lihtsustada haldusmehhanisme, mis on seotud teatavatele põllumajandustoodetele eksporditoetuste andmisega seotud pakkumismenetlustega. Seda kavatsetakse teha seoses teatavatele põllumajandustoodetele eksporditoetuste andmisega seotud pakkumismenetlusi käsitleva horisontaalmääruse vastuvõtmisega. Komisjoni iseseisev õigusakt. |

Horisontaaleeskirjad imporditariifikvootide kohta, mida hallatakse impordilitsentside süsteemi kaudu | Läbivaatamine | Eesmärk on asendada arvukad valdkondlikud eeskirjad horisontaaleeskirjadega ja lihtsustada haldusmehhanisme, mis on seotud imporditariifikvootidega, mida hallatakse impordilitsentside süsteemi kaudu (välja arvatud banaanid), vaadates juriidilisest seisukohast läbi olemasolevad sektoripõhised sätted eesmärgiga kõrvaldada ebavajalikud sätted ja ühtlustada määrusi, avades imporditariifikvoodid. Komisjoni iseseisev õigusakt. |

Komisjoni määrus (EÜ) nr 382/2005 kuivsöödaturu ühise korralduse kohta | Läbivaatamine | Eesmärk on muuta rakendusmäärust selleks, et vähendada määruses sätestatud kohustusi mittetöötlejatele (põllumajandustootja ja järgtööstuse sektor) suhtes ja jätta välja vananenud sätted. Komisjoni iseseisev õigusakt |

Üldise grupierandi määrused EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta piirkondliku abi, VKEdele antava riigiabi, teadus- ja arendustegevusele antava riigiabi, keskkonnaabi, tööhõivealase riigiabi ja koolitusabi suhtes | Läbivaatamine | Uus üldise grupierandi määrus hõlmab valdkondi, mis on juba kaetud olemasolevate grupieranditega, mis seonduvad koolituse, tööhõive ja VKEdega, ning selliste uute valdkondadega nagu innovatsioon, keskkond, riskikapital ja piirkondlik abi. Kõnealuse üldise grupierandi määruse alla kuuluvast riigiabist ei ole vaja komisjonile teatada. Üldise grupierandi määrusega koondatakse kõik sätted, mis käsitlevad teatamise kohustusest vabastatud riigiabi, ühte dokumenti, ning suurendatakse eelnevast teatamisest vabastatud juhtumite arvu, vähendades seega liikmesriikide halduskoormat. |

Teatis abi tagastamise otsuste täideviimise kohta | Läbivaatamine | Riigiabi tegevuskavas on nimetatud prioriteetseks eesmärgiks abi tagastamise otsuste tõhusamat täideviimist liikmesriikides. Teatis peaks sisaldama liikmesriikidele suuniseid selle kohta, kuidas tagada komisjoni abi tagastamise otsuste nõuetekohane täideviimine. |

Rakendusmäärus, riigiabi menetlusküsimuste kohta | Uuestisõnastamine | Rakendusmääruses esitatakse liikmesriikidele suuniseid mitmetes konkreetsetes riigiabi menetlusküsimustes (teatamine, tagasimaksmise intressi arvutamine, aruandlus). Eesmärk on: - kohandada määrust selleks, et võtta arvesse komisjoni ja liikmesriikide vahelist suurenenud elektroonilist teabevahetust; - läbi vaadata tagasimaksmise intressidega seotud sätted, et viia need vastavusse tegeliku majandusliku olukorraga; - läbi vaadata iga-aastase aruandluse nõuded läbipaistvuse ja järelevalve eesmärgil. |

Nõukogu otsuse 85/368/EMÜ (kutsehariduse ja kutseõppe kvalifikatsioonide võrreldavuse süsteemi kehtestamise kohta) kehtetuks tunnistamine | Kehtetuks tunnistamine | Pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovituse eelnõu Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta (KOM (2006) 479) vastuvõtmist on otsus muutunud vananenuks ja ei ole, eelkõige kvalifikatsioonide kiire arengu tõttu enam kohaldatav. |

Direktiivi 2001/23/EÜ (ettevõtjate ülemineku kohta) läbivaatamine | Läbivaatamine | Põhieesmärk on selgitada ja lihtsustada direktiivi 2001/23/EÜ kohaldamist piiriülese tegevuse suhtes ja viia pärast konsultatsioone liikmesriikide ja sotsiaalpartneritega sisse võimalikud muudatused. |

Direktiivi 89/655/EMÜ ja selle muudatuste, (direktiivid 95/63/EÜ ja 2001/45/EÜ), mis käsitlevad tööl töövahendite kasutamisega seotud tööohutuse ja töötervishoiu miinimumnõudeid) kodifitseerimine | Kodifitseerimine | Kodifitseerimine. |

Direktiivi 88/378/EÜ (mänguasjade ohutuse kohta) läbivaatamine | Uuestisõnastamine | Poliitika põhieesmärk on lihtsustada kehtivaid õigusakte, suurendada mänguasjade ohutust oluliste ohutusnõuete selgemaks muutmise kaudu ning parandada siseturu toimimist, luues tingimused, kus riiklikel turujärelevalve asutustel on paremad võimalused kehtivaid õigusakte ühtselt rakendada. |

Ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb raskeveokite ja nende mootorite tüübikinnitust seoses nende heitkogustega (Euro VI ettepanek) | Läbivaatamine | Sõidukite heitmete ühtlustatud standardid on olnud pikka aega osaks ELi poliitikast. Euroopa Liidu ühtse turu nõuetekohane toimimine eeldab ühiseid standardeid, millega piiratakse mootorsõidukite õhusaasteainete emissiooni. Ettepanekut kohaldatakse raskeveokite suhtes. Ettepaneku põhieesmärk on kehtestada Euro VI piirangud saasteainete heitkogustele. Ettepanekuga tunnistatakse kehtetuks neli direktiivi. |

Nõukogu direktiivi 76/768/EMÜ (kosmeetikatoodete kohta) lihtsustamine | Uuestisõnastamine | Käesoleva ettepaneku eesmärk on uuesti sõnastada kosmeetikatooteid käsitlevad õigusaktid osana kaupasid käsitlevast lihtsustamisstrateegiast. Sellisena kuulutati see välja 2005. aasta lihtsustamist käsitlevas teatises. |

Nõukogu direktiivi 89/106/EMÜ (ehitustoodete kohta) uuestisõnastamine | Uuestisõnastamine | Käesoleva ettepaneku eesmärk on selgitada olemasoleva direktiivi reguleerimisala ja eesmärke ning lihtsustada selle rakendamise mehhanismi, tagades ehitustoodete siseturu nõuetekohane toimimine ja vältides samal ajal piiranguid ja kohustusi, näiteks halduskulusid, mis on oodatava kasuga ebaproportsionaalsed. . |

Direktiivi 84/539/EMÜ (inim- või veterinaarmeditsiinis kasutatavate elektromeditsiiniseadmete kohta) kehtetuks tunnistamine | Kehtetuks tunnistamine | Käesolev direktiiv on muutunud vananenuks. Lisas esitatud kohaldatav standard pärineb aastast 1979. Eesmärk on laiendada meditsiiniseadmeid käsitleva direktiivi 93/42/EÜ reguleerimisala, mis praegu piirdub inimeste puhul kasutatavate meditsiiniseadmetega, nii et direktiiv hõlmaks ka veterinaarmeditsiini seadmeid. |

Olemasolevate tööstusheitmeid käsitlevate õigusaktide läbivaatamine | Uuestisõnastamine | Eesmärk on parandada olemasolevat tööstusheitmetega seonduvat õiguslikku raamistikku ja ühtlustada erinevate õigusaktide vastastikust mõju ilma aluseks olevate põhimõtete ja olemasoleva õigusliku raamistiku eesmärkide taseme muutmiseta. Käesolev algatus hõlmab oma ulatuses direktiivi 96/61/EÜ (saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta) ja sellega seotud tööstusheitmeid käsitlevate õigusaktide (direktiiv 2001/80/EÜ suurte põletusseadmete kohta, direktiiv 2000/76/EÜ jäätmete põletamise kohta, direktiiv 1999/13/EÜ teatavates toimingutes ja seadeldistes orgaaniliste lahustite kasutamise kohta) läbivaatamist. |

Määruse (EÜ) nr 1980/2000 (ühenduse muudetud ökomärgise andmise süsteemi kohta) läbivaatamine | Uuestisõnastamine | Uuestisõnastamise eesmärk on oluliselt täiustada poliitilist profiili ja seega parandada mõlema vabatahtliku õigusakti kasutuselevõttu turul. Muudatused keskenduvad õigusaktide sisule, pöörates erilist tähelepanu VKEde vajadustele, institutsioonilisele ülesehitusele ja seostele muude poliitiliste vahenditega, eriti keskkonnasäästlike riigihangetega. Eesmärk on luua ettevõttesõbralikum süsteem, kaasates otsustusprotsessi olulisemad huvirühmad, tellides rutiinsete kriteeriumite arendamise allhanke korras pädevatelt asutuselt, sidudes ökomärgise tihedalt keskkonnasäästlike riigihangetega ja vähendades komisjoni halduskoormust. |

Määruse (EÜ) nr 761/2001 (organisatsioonide vabatahtliku osalemise võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS)) läbivaatamine | Uuestisõnastamine | Uuestisõnastamise eesmärk on oluliselt täiustada poliitilist profiili ja seega parandada mõlema vabatahtliku õigusakti kasutuselevõttu turul. Muudatustega keskendutakse õigusaktide sisule ja pööratakse erilist tähelepanu VKEde vajadustele, institutsioonilisele ülesehitusele ja seostele muude poliitiliste vahenditega, eriti roheliste riigihangetega. Eesmärk on suurendada õigusakti atraktiivsust VKEde jaoks, vähendades ettevõtete halduskoormat, lihtsustades ettevõtteklastritele juurdepääsu EMASile ja vähendades menetluslikke nõudmisi bürokraatia vähendamise kaudu. |

Titaandioksiiditööstuse jäätmeid käsitlevate direktiivide läbivaatamine | Uuestisõnastamine | Eesmärk on ühendada olemasolevad kolm titaandioksiiditööstuse jäätmeid käsitlevat direktiivi (78/176/EMÜ, 82/883/EMÜ, 92/112/EMÜ) ja jätta välja vananenud sätted, säilitades sama keskkonnakaitse taseme. |

Ühise keskkonnateabe süsteemi arendamine | Teatis / uuestisõnastamine | Teatis, millega visandatakse ühise keskkonnateabe süsteemi arendamise visioon, eesmärgid, tegevused ja ajakava. Sellega kaasnevad asjakohased seadusandlikud ettepanekud keskkonnaalase aruandluse sujuvamaks muutmiseks. Teatisega teatatakse keskkonnaalase aruandluse lihtsustamise meetmetest, mis esitatakse 2007. aastal. |

Nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 (kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu) uuestisõnastamine | Uuestisõnastamine | Olemasolevate tehniliste meetmete laiaulatuslik läbivaatamine selleks, et neid lihtsustada ja vähendada nende arvu, parandada ühtsust ning pakkuda välja lihtsam menetlus hilisemaks ajakohastamiseks ja läbivaatamiseks. Paremini jõustatavad tehnilised meetmed kehtestatakse tihedas koostöös huvirühmadega. |

Uued õiguslikud ettepanekud, millega muudetakse elektrooniliste sidevõrkude ja –teenuste reguleerivat raamistikku | Läbivaatamine | Seadusandlike ettepanekute põhieesmärk on paranda olemasoleva raamistiku võimet täita oma esialgseid eesmärke, tehes ettepaneku kohandusteks, milles oleks arvestatud praeguste kogemuste ning turgude ja tehnoloogia oodatavate tulevaste muutustega. Peamine eesmärk on luua elektroonilistele sideteenustele ja –võrkudele Euroopas konkurentsivõimeline ühtne turg, mis tooks kodanikele kasu. |

Püsiliine käsitleva otsuse 2003/548/EÜ kehtetuks tunnistamine | Kehtetuks tunnistamine | Puudub vajadus või õigustus spetsiaalsete jaeteenuste kohustuslikuks tegemiseks. 2006. aasta läbivaatamist käsitleva avaliku arutelu jooksul on välja pakutud kõnealune mõiste universaalteenuste direktiivi õiguslike muudatuste kaudu täiesti kaotada. |

Direktiivi 87/372/EÜ (sagedusalade kohta, mis reserveeritakse digitaalseks maismaa liikuvaks kärgsideks) kehtetuks tunnistamine | Kehtetuks tunnistamine | Poliitiline algatus, mis on seotud eelmiste meetmetega raadiospektripoliitikas: WAPECS, IMT2000 pikendusribad, teatises KOM (2005) 411 visandatud poliitiline tegevuskava. Uue komisjoni otsusega, mis on vastavuses otsusega 676/2002/EÜ, hakatakse reguleerima sagedusriba 900 MHz kasutamist ELis. |

Määruse (EÜ) nr 2195/2002 (ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) kohta) läbivaatamine | Läbivaatamine | Eesmärk on olemasolevat komisjoni määrust ajakohastada ja see läbi vaadata (pärast sihipärast ja laiaulatuslikku huvirühmadega konsulteerimist). Riigihangete klassifikaatorit käsitleva määruse ajakohastamine on vajalik selleks, et säilitada tõhus ja lihtne riigihangete süsteem, mis oleks lihtsasti kohaldatav nii tarnijate kui ka pakkujate suhtes. |

Ettepanek direktiivi kohta, mis käsitleb kindlustusseltside maksejõulisust (Maksejõulisus II) | Uuestisõnastamine | Kindlustusseltsid peavad toime tulema suurenenud konkurentsi, finantssektorite lähenemise ja rahvusvahelise sõltuvusega. Pidades silmas sarnaseid muutusi pangandusesektoris ning rahvusvahelist arengut maksejõulisuse, riskijuhtimise ja raamatupidamise vallas, on uue maksejõulisuse korra eesmärk kaitsta kindlustusvõtjaid ja hüvitise saajaid. Samuti parandab see ELi kindlustusandjate konkurentsivõimet ning soodustab kapitaliressursside paremat jaotamist, põhjustamata seejuures turul olulisi häireid ja takistamata innovatsiooni kindlustussektoris. |

Määruse (EÜ) nr 258/97 (uuendtoidu kohta) läbivaatamine | Uuestisõnastamine | Uuendtoidu määruse läbivaatamine on vajalik selleks, et muuta õigusakt pärast geneetiliselt muundatud toidu määruse reguleerimisalast välja jätmist selgemaks, luua toiduainetööstusele soodsam innovatsioonikeskkond ning lihtsustada sise- ja väliskaubandust. Selle raames: - karmistatakse ja kiirendatakse loaandmismenetlust uuendtoidu suhtes ning muudetakse see taotlejatele rohkem ette ennustatavamaks; - kohandatakse ohutushindamist erinevatele toidutüüpidele paremini vastavaks ja võimaldatakse seega toituduainetel, mida on varem ohutult kasutatud väljaspool ELi, siseneda ELi turule kergemini kui praegu; - võetakse arvesse toiduaineid mõjutavad uusi tehnoloogiaid (nt nanotehnoloogia, loomade kloonimine). |

Sööda märgistust ja söödamaterjalidega seotud lubade andmise ja nende tühistamise menetlust käsitlevate olemasolevate õigusaktide läbivaatamine (direktiivid 79/373/EMÜ, 96/25/EÜ, 82/471/EMÜ ja 93/74/EMÜ) | Uuestisõnastamine | Direktiivide 79/373/EMÜ, 96/25/EÜ, 82/471/EMÜ ja 93/74/EMÜ uuestisõnastamine, ajakohastamine ja asendamine olemasolevate sööda märgistamise nõuete muutmiseks, söödatoorainete avatud nimekirja laiendamiseks ning loa andmise menetluste vastavusse viimiseks üldiste toidualaste õigusnormide põhimõtete ja sätetega. |

Üldist toiduainete märgistust ja toitumisalase teabega märgistust käsitleva olemasoleva määruse läbivaatamine | Läbivaatamine ja kehtetuks tunnistamine | Põhiline eesmärk on ajakohastada olemasolevaid eeskirju üldise toiduainete ja toitumisalase teabega märgistuse kohta, arvestades direktiivide 2000/13/EÜ ja 1990/496/EÜK kohaldamisest saadud kogemusi. Vaja on tagada selliste õigusaktide olemasolu, mis vastavad tarbijate vajadustele, ei ole majandusharule liiga koormavad ja mida on võimalik kohandada pidevalt muutuva turuga. See nõuab uut lähenemisviisi, milles oleks ühendatud paindlikkus ja eeskirjad ning tegutsemine riiklikul ja ELi tasandil. Määruse eelnõuga tunnistatakse eespool nimetatud määrused kehtetuks ning selgitatakse ja lihtsustatakse õigusakte, mis käsitlevad üldist toiduainete ja toitumisalase teabega märgistust. |

Ettepanek nõukogu direktiivi kohta, mis käsitleb puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuude turustamist | Uuestisõnastamine | Nõukogu direktiivi 92/34/EMÜ uuestisõnastamine. Muudatused käsitlevad muu hulgas turunduse uut määratlust ja tehnilisi meetmeid, mis võetakse vastu asjakohase hinnangu ning tehnika ja teaduse arengu põhjal. Välja võib tuua kaks eesmärki: selgitada ja lihtsustada regulatiivset raamistikku, milles ettevõtted tegutsevad; parandada õigusakte tehnika ja teaduse arengu ning uue turukeskkonna põhjal vastavalt uuele ühisele põllumajanduspoliitikale. |

Kinnisvara osaajalise kasutamise direktiivi (94/47/EÜ) läbivaatamine | Läbivaatamine | Eesmärk on suurendada tarbijate jaoks õiguskindlust, hakates kõikide pikaajaliste puhkusetoodete suhtes kohaldama samu eeskirju. Võrdne mänguruum ettevõtetele kui kauplejatele, kes turustavad ja müüvad turul uusi tooteid, peab olema kooskõlas samade eeskirjadega kui nn klassikaline kinnisvara osaajaline kasutamine. Ajakohastatud nimekiri prospektidele ja lepingutele esitatavatest nõuetest toob endaga kaasa uuenduslikkuse. Direktiivi kohaldamisala laiendatakse, et kaasata sellesse muud pikaajalised puhkusetooted, mis on välja arendatud alates ajast, kui kehtiv direktiiv vastu võeti. |

Päritolureeglid (põhinevad ühenduse tolliseadustikul) | Uuestisõnastamine | Komisjon kavatseb päritolureegleid lihtsustada, tehes ettepaneku uute eeskirjade kohta, millega määratakse kindlaks seisukoht üldise soodustuste süsteemi läbirääkimistes ja ka AKV riikidega sõlmitavate uute majanduspartnerluslepingute kontekstis. |

Finantsteenustega, sealhulgas kindlustusega seotud käibemaksusätete uuendamine | Läbivaatamine | Olemasolevad sätted on vananenud ja neid on vähemalt vaja uuendada. Üleüldine õigusruum ja regulatiivne keskkond, milles kõnealune majandusharu tegutseb, ei ole suutnud majandusharu arenguga sammu pidada ja on vastuolus suundumusega vertikaalse integratsiooni suunas. Äriühinguid takistatakse seega oma majandus- ja õiguslike struktuuride edasisel täiustamisel konkurentsivõime suurendamiseks. Muutused peaksid olema suunatud eeskirjade uuendamisele, tagades nende kooskõla seatud poliitiliste eesmärkidega ja vähendades vajadust otsida selgitust kohtuvaidluste kaudu. |

Direktiivi 92/12/EMÜ (aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba valdamise, liikumise ning järelevalve kohta) läbivaatamine | Uuestisõnastamine | Nõuete lihtsustamine ja uuendamine ning menetluse arvutistamine: - võimalusel direktiivi sätete uuendamine ja lihtsustamine; - Euroopa Kohtu lahendite ja aktsiisikomitee suuniste kaasamine direktiivi; - direktiivi kohandamine nii, et sellega toetatakse aktsiisiga maksustatava kauba liikumise menetluse arvutistamist aktsiisimaksu peatamise korral (aktsiisisüsteemi arvutistamise projekt) |

22. juuni 2000. aasta määruse (EÜ) nr 1334/2000 (millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia kontrollimiseks) läbivaatamine | Uuestisõnastamine | Ettepanekuga nähakse ette õigusaktide ja haldusmenetluse lihtsustamine ametiasutuste jaoks. Mitmete meetmetega lihtsustatakse tööd ühenduse haldusorganite (näiteks täiendatud süsteem keeldumistele juurdepääsu jagamiseks, kasutades selleks komisjoni väljapakutud näidisvormi, komiteemenetlus lisade muutmiseks ja suuniste vastuvõtmiseks) ja eraõiguslike asutuste jaoks (näiteks määruse rakendamiseks parima tava vastuvõtmine, ekspordilitsentside kasutamise tingimuste ja nende formaadi ühtlustamine, litsentsitaotluste haldamiseks mõeldud elektrooniline süsteem). |

Direktiivide 96/26/EÜ ja 98/76/EÜ (maanteeveo-ettevõtja ja reisijate autoveo-ettevõtja tegevusalale lubamise tingimuste kohta) uuestisõnastamine | Uuestisõnastamine | Eesmärk on tagada eeskirjade ühtne rakendamine ja selge arusaam sellest, mida nõutakse, säilitada vastastikune kvalifikatsioonide tunnustamine, kaitsta asutamisõigust, ratsionaliseerida turgu, parandada teenuste kvaliteedi ja liiklusohutust. Olemasolevate eeskirjade muutmine tugevdab, selgitab ja lihtsustab kolme kvalitatiivse kriteeriumi rakendamist (hea maine, finantsolukord ja professionaalne pädevus), mille abil ettevõtjad võivad tegevusalale pääseda. |

Autotranspordi turulepääsu tingimuste (määrused (EÜ) 881/92, 684/92, 3118/93, 12/98 ja 484/2002) uuestisõnastamine | Uuestisõnastamine | Eesmärk on tagada eeskirjade ühtne rakendamine, selge arusaam sellest, mida nõutakse, kaitsta asutamisõigust, ratsionaliseerida turgu, parandada teenuste kvaliteedi ja liiklusohutust. Olemasolevate eeskirjade muutmine tugevdab, selgitab ja lihtsustab turulepääsu, kabotaaži tingimusi ja juhitunnistuste kohaldamist ELi autojuhtide puhul. |

Määruse (EÜ) nr 2299/89 (toimimisjuhendi kohta arvutipõhiste ettetellimissüsteemide puhul) läbivaatamine | Läbivaatamine | Määrus (EÜ) nr 2299/89 võeti vastu turu olukorras, kus peaaegu kõik lennupiletid telliti arvutipõhiste ettetellimissüsteemide kaudu ja kus enamikku arvutipõhistest ettetellimissüsteemidest omasid ja kontrollisid lennuettevõtjad. Seoses lennuettevõtjate loobumisega ja piletite ettetellimise arenguga Internetis on turu olukord muutunud ja määrus paistab takistavat turu tõhusat toimimist; seetõttu on määruse läbivaatamine vajalik. Poliitika põhiline eesmärk on suurendada turu tõhusust, andes rohkem mänguruumi turujõududele. Tugevnenud konkurents kõnealuses sektoris peaks muutma võimalikuks parandada pakutavate teenuste kvaliteeti ja vähendada jaotuskulusid õhutranspordisektoris. Samal ajal kaalutakse hoolega võimalikke probleeme, mis võivad tekkida seoses konkurentsiga, ning uuritakse, kas sektoripõhiseid kaitse-eeskirju on jätkuvalt vaja. |

(47 algatust)

MENETLUSES OLEVATE ETTEPANEKUTE TÜHISTAMINE

Pealkiri | KOM/SEK number | Põhjendus |

Ettepanek: nõukogu otsus Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta | KOM (2004) 501/1 | Vananenud, sest see on asendatud ettepanekuga nõukogu otsuse kohta Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (2006) ja sellega seotud komisjoni töödokumendiga Ühendkuningriigi suhtes kohaldatava korrigeerimise kohta (KOM (2006) 99), millega kohaldatakse 2005. aasta detsembris toimunud Euroopa Ülemkogu järeldusi omavahendite valdkonnas. |

Ettepanek: nõukogu määrus, mis käsitleb rakendusmeetmeid eelarvelise tasakaalustamatuse korrigeerimiseks vastavalt nõukogu otsuse (Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta) artiklitele 4 ja 5 | KOM (2004) 501/2 | Vt eespool. |

Soovitus nõukogu soovituseks, mille eesmärk on anda Itaaliale varane hoiatus ülemäärase eelarvepuudujäägi vältimiseks | SEK(2004)485 | Kõnealuse soovituse võib tühistada, sest nõukogu otsustas seda mitte vastu võtta (nõukogu mittevastuvõtmine 5.7.2004). |

Ettepanek: nõukogu otsus AKV-EÜ ministrite nõukogus vastuvõetava ühenduse seisukoha kohta, mis käsitleb AKV-EÜ ministrite nõukogu 16. mai 2003. aasta otsuse nr. 1/2003 (Timor-Leste Demokraatliku Vabariigi ühinemise kohta AKV-EÜ partnerluslepinguga) muutmist | KOM (2004) 609 | Ettepanekuga KOM (2005) 51 (lõplik) 2-2 asendatakse ja tühistatakse kõnealune ettepanek seoses Timor-Leste ühinemisega üheksanda EAFiga. |

Ettepanek: nõukogu otsus üheksanda Euroopa Arengufondi rahaliste vahendite kohandamise kohta Timor-Leste Demokraatliku Vabariigi ühinemisel AKV-EÜ partnerluslepinguga | KOM (2004) 610 | Ettepanekuga KOM (2005) 51 (lõplik) 2-2 asendatakse ja tühistatakse kõnealune ettepanek seoses rahastamise summaga. |

Ettepanek nõukogu otsuse kohta parandada koostööd politsei ja julgeolekuteenistuste vahel võitluses terrorismi vastu | KOM (2005) 695 | Arvestades, et nõukogu kriisivaatluskeskus on tegelikkuses tugevdanud oma rolli Euroopa tasandil teabekeskusena, kuhu koondub julgeolekuteenistusest tulev teave ja et see on parandanud oma olemasolevat mehhanismi teabe vahetamisel Europoliga, nii et kavandatud riikide kontaktasutused ei täida enam oma ülesannet, on komisjon nüüd arvamusel, et kõnealust õigusakti ei ole enam vaja, ja on muutnud oma lähenemisviisi. Seda on kinnitanud ka väga negatiivsed arvamused ettepaneku kohta nii nõukogus kui ka parlamendis. Seega on ettepanek muutunud vananenuks. |

Ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta | KOM (2004) 103 | Asendatud komisjoni 2006. aasta mais vastuvõetud uue ettepanekuga (ja määruse 1074/1999 muutmisega, vt järgmine punkt). |

Ettepanek nõukogu määruse kohta, millega muudetakse määrust (Euratom) nr 1074/1999 Euroopa Pettusevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta | KOM (2004) 104 | Asendatud komisjoni 2006. aasta mais vastuvõetud uue ettepanekuga (ja määruse 10731999 muutmisega, vt eelmine punkt). |

Ettepanek nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse direktiivi 77/388/EÜ seoses Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemisega | KOM (2004) 295 | Vananenud : kõnealuse ettepaneku sisu on üle võetud nõukogu 22. veebruari 2006. aasta direktiivi 2006/18/EÜ. |

Ettepanek nõukogu otsuse kohta, millega lubatakse Tšehhi Vabariigil ja Poolal kohaldada vähendatud käibemaksumäära teatavate töömahukate teenuste suhtes kooskõlas direktiivi 77/388/EMÜ artikli 28 lõigetes 6 ja 7 kehtestatud menetlusega | KOM (2004) 296 | Vananenud : kõnealuse ettepaneku sisu on üle võetud nõukogu 22. veebruari 2006. aasta direktiivi 2006/18/EÜ. |

(10 algatust)

TEAVITUS- JA TEABEVAHETUSE PRIORITEEDID AASTAKS 2007

Teavitus- ja teabevahetus prioriteetide loetelu koostamisel on arvesse võetud poliitilisi prioriteete (eelkõige vastavalt 2007. aasta õigusloome- ja tööprogrammis määratletule), uuringuid ning avaliku arvamuse ja meedia jälgimise analüüsi.

Jõukus (majanduskasv ja tööhõive):

- Haridus: 20 aastat Erasmuse programmi

- Teadustegevus ja innovatsioon, sealhulgas Euroopa Tehnoloogiainstituut ja Euroopa Teadusnõukogu

- Ühtse turu läbivaatamine

- Euroopa energeetikapoliitika läbivaatamine

- Paindlikkus ja turvalisus

- Sisseränne

- Parem õigusloome ja lihtsustamine

Solidaarsus:

- Sotsiaalse tegelikkuse hindamine

- Ühtekuuluvus ja maaelu areng (2007–2013)

- Keskkonnakaitse

- Euroopa aasta „Võrdsed võimalused kõigile“

- Ettevalmistused kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aastaks 2008

Julgeolek ja vabadus:

- Organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastane võitlus

- Piirikontroll

Euroopa maailmas:

- Laienemine

- Naabruspoliitika

- Turulepääsu strateegia

Euroopa tulevik:

- Plaan D ja arutelu põhiseaduse lepingu üle

- Rooma lepingute 50. aastapäev

[1] KOM (2005) 12.