52006DC0181

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 27.4.2006

KOM(2006) 181 lõplik

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Globaalse partnerluse poole infoühiskonnas: infoühiskonna maailma tippkohtumise (WSIS) Tunise faasi jätkumeetmed

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Globaalse partnerluse poole infoühiskonnas: infoühiskonna maailma tippkohtumise (WSIS) Tunise faasi jätkumeetmed (EMPs kohaldatav tekst)

1. SISSEJUHATUS

Infoühiskonna maailma tippkohtumise (WSIS) teine faas peeti Tunises 16.–18. novembril 2005. Palju erinevaid sidusrühmi arutasid seal kujuneva ülemaailmse infoühiskonna tähtsaid küsimusi. Tippkohtumise eelmises, Genfi faasis (2003. a detsembris) määratleti põhimõtted ja tegevused kõikides peamistes infoühiskonna valdkondades, alates infrastruktuurist kuni meediakanalite paljususeni.[1] Kaks olulist teemat jäeti arutamiseks Tunises: Interneti valitsemine ja finantsmehhanismid digitaalse lõhe vähendamiseks . Ettevalmistuste käigus kerkisid täiendavate teemadena üles infoühiskonna maailma tippkohtumise kokkulepete elluviimine ja tippkohtumise jätkamine .

Tunise tippkohtumisel kiitsid maailma riigijuhid heaks kaks dokumenti, milles visandati ülemaailmse infoühiskonna alase poliitilise mõttevahetuse edasised etapid:

- Tunise kokkuleppes [2] meenutatakse Genfi põhimõtete deklaratsiooni ja Genfi tegevuskava ning kinnitatakse ühtse infoühiskonna visiooni kahte peamist põhimõtet. Riigijuhid rõhutasid taas oma „soovi ja kohustust ehitada üles inimkeskne, kaasav ja arengule orienteeritud infoühiskond“[3], mis põhineb inimõiguste ja põhivabaduste, sealhulgas sõnavabaduse ja teabe saamise ja edastamise vabaduse austamisel.

- Tunise infoühiskonna tegevuskavas (TAIS)[4] minnakse veel kaugemale, selles määratletakse peamised raskused ja näidatakse nende ületamise võimalusi. Eelkõige tunnistatakse selles digitaalse lõhe suurust ja leitakse, et see probleem on vaja lahendada rea üksteist täiendavate meetmete rakendamisega. Tegevuskava näeb ette, kuidas jätkata arutelu Interneti valitsemise üle. Lõpuks näidatakse selles, kuidas valitsused, piirkondlikud ja rahvusvahelised organisatsioonid ning sidusrühmad saavad täita endale võetud kohustusi.

Käesolevas teatises hinnatakse tippkohtumise peamisi tulemusi ning esitatakse ELi prioriteedid ja ettepanekud, kuidas EL saab kaasa aidata infoühiskonna maailma tippkohtumise protsessi jätkamisele. Komisjon ja EL tervikuna soovivad jääda selle protsessi liikumapanevateks jõududeks ja arendada edasi teises faasis saavutatud edu.

2. HINNANG INFOÜHISKONNA MAAILMA TIPPKOHTUMISE TULEMUSTELE

Tippkohtumisel ilmnes, et üldise infoühiskonnale lähenemisviisi suhtes on kõik ÜRO liikmesriigid ühel meelel ja toetavad kahte lõppdokumenti (Tunise kokkulepet ja Tunise infoühiskonna tegevuskava), mis täiendavad 2003. a Genfis vastuvõetud dokumente.

Seega kinnitati tippkohtumisel taas demokraatia ja selliste poliitiliste eesmärkide nagu säästliku arengu ja kultuurilise mitmekesisuse, inimõiguste ja põhivabaduste , sealhulgas sõna- ja arvamusevabaduse ning teabe saamise ja teabele juurdepääsu vabaduse austamise esmatähtsust. Need on hädavajalikud selleks, et side- ja infotehnoloogia aitaks kaasa majanduslikule ja sotsiaalsele arengule kiire majanduskasvu riikides ja arenguriikides.

Komisjon tervitab seda selget ja ühemõttelist avaldust, mis omandab Tunise tippkohtumisega seotud vahejuhtumite valguses veelgi suurema tähtsuse. Selle ülemaailmse konsensuse alusel teeb komisjon tõsiseid jõupingutusi, et hoida ära side- ja infotehnoloogia väärkasutusest, nagu küberrepresseerimine ning eraelu ja kirjavahetuse puutumatuse rikkumine, tulenevaid ohte ja piiranguid inimõigustele ning võtta vastumeetmeid. Sellega seoses jälgib komisjon tähelepanelikult USAs toimuvat arutelu, kuidas takistada Internetile juurdepääsu, Interneti-teenuseid ja -tehnoloogiat pakkuvaid ettevõtteid, et need ei aitaks sunnirežiimidel piirata informatsiooni vaba levikut Internetis. Komisjon kutsub asjaomaseid ettevõtteid üles töötama tihedas koostöös valitsusväliste organisatsioonidega välja tegevusjuhendi selle olulise küsimuse kohta.

Digitaalse lõhe vähendamise[5] ja vähe kaitstud elanikkonnagruppide, nagu eakad ja erivajadustega inimesed, toetamise viiside suhtes saavutati tasakaalustatud kokkulepe. Selles kutsutakse üles vastu võtma programme, mis aitaksid arenguriikidel kasutada side- ja infotehnoloogiat ÜRO aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks. Selleks tuleb samas arendada õiguskeskkonda, mis soodustab konkurentsi ja suurendab investeeringuid side- ja infotehnoloogia infrastruktuuri ning uute rakenduste ja teenuste väljatöötamist. Komisjon toetab täielikult sellist lähenemisviisi rahvusvahelisel tasandil.

Lisaks toetab komisjon digitaalse solidaarsuse tegevuskava , milles käsitletakse arengumaade väljendatud muresid seoses juurdepääsuga rahastamisele partnerriike kaasavate programmide ja projektide kaudu, kaasa arvatud partnerlused erasektori ja kodanikuühiskonnaga. EL omistab suuremat tähtsust sellele, et side- ja infotehnoloogia võib digitaalse solidaarsuse tegevuskava ja olemasolevate mehhanismide kaudu aidata kaasa aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele ja aidata arenguriikide juhtidel neid vahendeid maksimaalselt kasutada. Seoses digitaalse solidaarsuse fondiga märgib komisjon ära, et see algatus digitaalse lõhe vähendamiseks ei ole valitsustevaheline, vaid sellesse on uuendusena kaasatud kohalikud asutused ja teised sidusrühmad.

Interneti valitsemise suhtes jõuti kompromissile. EL oli selle kompromissi saavutamise üks eestvedajaid. ELi ettepanekute sõnastus aitas lähendada teiste delegatsioonide erinevaid seisukohti eelkõige kahe kõige olulisema küsimuse puhul:

- Kogu ettevalmistusperioodi jooksul rõhutas EL, et valitsustel on oma kodanike suhtes eriline missioon ja vastutus ning nad peaksid keskenduma avaliku korraga seotud peamistele küsimustele, välistades sekkumise igapäevatöösse. Infoühiskonna maailma tippkohtumisel aktsepteeriti seda seisukohta ja tunnustati vajadust tõhustatud koostöö järele, mis võimaldaks valitsustel võrdsetel alustel täita oma ülesandeid Internetiga seotud rahvusvahelise avaliku korra küsimustes.

- Tunise infoühiskonna tegevuskavaga loodi Interneti valitsemise foorum sidusrühmade poliitilise dialoogi arendamiseks; see oli üks lähenemisviisidest, mida EL oli pakkunud Tunise tippkohtumise ettevalmistamisel.

Seega osutus infoühiskonna maailma tippkohtumine ELi seisukohalt edukaks. Selle tulemused peegeldavad seisukohti, mida väljendati eelkõige komisjoni eelmises teatises ELi osalemise kohta infoühiskonna maailma tippkohtumise teises faasis,[6] infoühiskonda käsitlevas Euroopa Parlamendi resolutsioonis[7] ja nõukogu 27. juuni 2005. aasta järeldustes.[8]

3. INFOÜHISKONNA MAAILMA TIPPKOHTUMISE PROTSESSI JÄTKAMINE

Infoühiskonna maailma tippkohtumise tulemuste rakendamiseks soovitab komisjon arvestada tippkohtumise soovitusi ELi poliitika kujundamisel eelkõige infoühiskonna, teadus- ja arendustegevuse, majandusliku ja poliitilise koostöö ning arenguabi valdkondades. Seejuures võiks EL toetuda oma infoühiskonna strateegilise raamistiku, i2010-algatusega saadud kogemustele.

Algatuses i2010 [9] (juuni 2005) nähakse ette kolm peamist tegevusliini, mis võimaldavad ELil ära kasutada side- ja infotehnoloogia massilevikut ja viimaseid uuendusi tehnoloogilise ühilduvuse alal, tagades samas avaliku huvi eesmärgid, näiteks kultuurilise mitmekesisuse:

- avatud ja konkurentsivõimelise ühtse turu loomine ELis infoühiskonna ja meediateenuste jaoks,

- ELis side- ja infotehnoloogia teadusuuringutesse tehtavate investeeringute oluline suurendamine,

- kõikihõlmava Euroopa infoühiskonna edendamine, pannes erilist rõhku nii geograafilise kui ka sotsiaalse tasandi digitaalse lõhe vähendamisele.

3.1. Võitlus digitaalse lõhega

Tunise tippkohtumisel tunnistati side- ja infotehnoloogia kasulikkust ja tähtsust inimtegevuse muutmisel. Eelkõige Internetist on saamas põhitegur, mis aitab kogukondadel ligi meelitada ettevõtlust, osutada tervishoiuteenuseid, edendada haridust ja parandada juurdepääsu haldusteenustele. Sellega seoses jälgib komisjon tähelepanelikult katseid seada kahtluse alla Interneti neutraalsus.

3.1.1. ELis saadud kogemused

Komisjon võttis hiljuti vastu teatise lairibaühenduse kättesaadavuse parandamise kohta, [10] milles käsitletakse geograafilist lõhet ELis. Selles on näidatud, et kui lairibaühendus stimuleerib majanduskasvu üldiselt, siis kõige rohkem võidavad lairibaühendusest kaugel asuvad ja maapiirkonnad, sest see leevendab ebasoodsat olukorda, mida tingivad hõre asustus ja kaugus majanduskeskustest.

Ka i2010-algatuse üheks peateemaks on e-juurdepääs.[11] Kavandatud meetmete aluseks on jätkuv teadus- ja arendustegevus e-juurdepääsu tagamiseks (veebijuurdepääs, universaaldisain, tugitehnoloogia) ja nendes käsitletakse riigihangete, sertifitseerimise ja elektroonilise side õigusliku reguleerimise küsimusi.

E-oskuste alaste meetmete väljatöötamise kiirendamiseks asutas komisjon Euroopa e-oskuste foorumi, et edendada avalikku dialoogi sidusrühmade vahel ning soodustada sidusrühmade vahelist partnerlust ja algatusi.[12]

3.1.2. ELi tegevus rahvusvahelisel tasandil

Rahvusvahelisel tasandil jagab EL oma kogemusi majandus- ja arenduskoostöö alase välispoliitika raames.

Praegused infoühiskonna alased dialoogid Ladina-Ameerikaga (@LIS)[13], naaberriikide, sealhulgas Vahemere piirkonnaga (EUMEDIS),[14] ja kiire majanduskasvu riikidega (Brasiilia, Hiina, India, Lõuna-Aafrika) on foorumid, mille kaudu EL võimaluse korral propageerib infoühiskonna maailma tippkohtumise soovitusi. Järgmine võimalus selleks on ELi, Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide kohtumisel Lissabonis.[15]

Üks suuremaid uuendusi ELi välissuhetes on „uues Aafrika strateegias“[16] kavandatud infrastruktuuri partnerlus . Kõnealuse partnerluse kaudu toetavad 10. Euroopa Arengufond, arengupangad ja erakapital järgmisi valdkondi: elektrooniline side kogu Aafrika maapiirkondades, side konfliktijärgses olukorras, piiriülene side ja muu taoline side, mida turg ei paku.

See ELi-Aafrika partnerlus hakkab toimima vastavalt Aafrika omandi põhimõttele ja võiks hõlmata eelkõige järgmist:

- Strateegia ja reguleerimine: abimeetmed sideteenuste turgude liberaliseerimiseks, et aidata kaasa võrkude ühendamisele ja teenuste vastastikuse ühilduvuse tagamisele, soodustades samas sideteenuste hinna langust ja uue tehnoloogia kasutuselevõttu. See hõlmaks koolitust, tehnilist abi ja heade tavade levitamist selle piirkonna juhtide ja seaduseandjate hulgas.

- Tehnoloogiliselt neutraalsed lairibaside võrgud , nagu on kavandanud Aafrika Liidu komisjon (AUC) poolt ja ette nähtud uues Aafrika arengupartnerluses (NEPAD).

- Üle-aafrikaliste mittekaubanduslike elektrooniliste teenuste arendamine : e-valitsus Aafrika Liidu komisjoni, selle liikmesriikide ja piirkondlike majandusühenduste vahel, e-õpe, telemeditsiin.

- Teadus- ja haridusvõrgud: eesmärk on Aafrika riikide teadus- ja haridusvõrkude ühenduvuse parandamine ja nende ühendamine ELi GÉANT2-ga. See lõimiks Aafrika teadlased maailma teadusringkondadega ja vähendaks „ajude äravoolu“.

9. Euroopa Arengufond valmistab ette infrastruktuuri partnerlust Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna info- ja sidetehnoloogia programmi raames, eraldades 20 miljonit eurot reguleerivate raamistike rakendamiseks, side- ja infotehnoloogia lõimimiseks teistesse sektoritesse ja haldussuutlikkuse arendamiseks.

Haldussuutlikkuse arendamisel on oluline osa võitluses digitaalse lõhega. Tunise tippkohtumise ajal korraldas komisjon koos ettevõtjatega eduka e-oskuste alase sümpoosioni , et edendada eri sidusrühmade partnerlust ja vajalike oskuste omandamist. Inimestele e-oskustega uute võimaluste avamine on kohaliku majandusarengu üks eeltingimusi.

Sarnaseid meetmeid kaalutakse ka Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna suhtes, sest ühendus side infrastruktuuriga ning side- ja infotehnoloogia kasutamine võivad tuua suurt kasu mõlema piirkonna majandusele.

3.1.3. Rahvusvaheline koostöö teadus- ja arendustegevuses

Teadus- ja arendustegevuse tähtsust on rõhutatud kõigis infoühiskonna maailma tippkohtumise dokumentides. Oma eelmistes teatistes kriipsutas komisjon alla rahvusvahelise koostöö vajadust side- ja infotehnoloogias, et hõlbustada arenguriikide juurdepääsu uuele tehnoloogiale. Kuuenda teadus- ja arendustegevuse raamprogrammi viimane pakkumiskutse käsitleb rahvusvahelist koostööd.[17]

Järgmise Euroopa teadus- ja arendustegevuse raamprogrammiga (2007-2013) tugevdatakse oluliselt rahvusvahelist koostööd, kuna kolmandate riikide teadlastel lubatakse osaleda kõikides tegevustes ja rakendatakse koordineeritud sihtmeetmeid, mis on suunatud konkreetsetele riikidele või riikide rühmadele. See peaks pakkuma uusi tähtsaid võimalusi. Võimalikud koostöövaldkonnad võiksid olla järgmised: eelhoiatussüsteemid, katastroofi- ja kriisiabi mehhanismid, side- ja infotehnoloogia kasutamine võitluses vaesusega odava tehnoloogia, prioriteetsete rakenduste ja süsteemide integreerimise kaudu.

3.2. Internetiga seotud küsimused

3.2.1. Interneti valitsemine

Tunise infoühiskonna tegevuskavas (TAIS) esitatakse Interneti valitsemise ajutine määratlus,[18] mis põhineb Interneti valitsemise töögrupi tööl. Lisaks tõstetakse esile rida väga tähtsaid avaliku korra alaseid eesmärke, mida on vaja käsitleda ülemaailmsel tasandil, alates arendustegevusega seotud küsimustest kuni tõdemuseni, et kõik valitsused peavad suutma võrdselt osaleda Interneti valitsemises, et tagada stabiilsus, turvalisus ja Interneti ühtsus. Muuhulgas märgitakse tegevuskavas selgelt, et on avaliku korra probleeme, mis vajavad tähelepanu ja mida seniste mehhanismidega piisavalt ei käsitleta, ning tõdetakse, et selle puuduse kõrvaldamiseks on edaspidi vaja teha tõhustatud koostööd . See tõhustatud koostöö peab tagama, et valitsused saavad võrdsetel alustel täita oma ülesandeid rahvusvahelise avaliku korra tagamisel. Komisjon rõhutab tähtsat positiivset osa, mida Interneti nime- ja numbrisüsteemi haldav ICANN ( Internet Corporation for Assigned Names and Numbers ) on seni täitnud Interneti igapäevases korraldamises ja haldamises. Komisjon on igati toetanud ICANNi loomist ja tööd.

Vastavalt Tunise infoühiskonna tegevuskavale on ÜRO peasekretär saatnud laiali kutsed uue Interneti valitsemise foorumi ( Internet Governance Forum , IGF ) esimesele kohtumisele, et edendada ja hõlbustada sidusrühmade mõttevahetust. See toimub Ateenas 30. oktoobrist kuni 2. novembrini 2006. Kokkusaamist valmistab ette nõuanderühm, mille pooled liikmed nimetab peasekretär valitsuste esindajate hulgast ning pooled liikmed kodanikuühiskonna ja erasektori esindajate hulgast. Nõuanderühma esimene koosolek toimub kavandatult 22.-23. mail Genfis. Tähtis on rõhutada, et Interneti valitsemise foorum ei asenda seniseid meetmeid ja tal ei ole järelevalve funktsiooni.

EL on veennud oma partnereid rõhutama tegevuskavas selliseid avaliku korra prioriteete nagu sõna- ja juurdepääsuvabadus, andmekaitse, turvalisus ja võitlus rämpsposti vastu. Tegevuskavas selgitatakse, et Interneti stabiilsuse ja turvalisuse tagamise ning küberkuritegevuse ja rämpsposti vastu võitlemise meetmed peavad austama eraelu puutumatuse ja sõnavabaduse põhimõtteid. Komisjon taotleb edaspidigi aktiivselt neid eesmärke ning toetab ja edendab eriti kahte uut protsessi:

- Interneti valitsemise foorumiga seoses toetaks EL keskendumist konkreetsele valdkonnale. Rämpsposti ja turvalisuse küsimused ning mitmekeelsus oleksid sobivad ja sisukad teemad esimeseks kohtumiseks. ELi arvates on need teemad olulised kõikide riikide jaoks, olenemata nende majandusarengu tasemest. Neid teemasid on soovitanud ka paljud teised sidusrühmad. Kuna Tunise tippkohtumisel rõhutati digitaalse lõhe vähendamise tähtsust, toetaks EL ka arenguriikide algatusi, mis tooksid esile nende jaoks eriti olulisi täiendavaid teemasid. Esimese Interneti valitsemise foorumi üks põhieesmärk oleks Euroopa sidusrühmade laialdane esindatus.

- Tõhustatud koostöö on Tunise infoühiskonna tegevuskava üks tähtsamaid ja raskemaid küsimusi, nagu näitas peasekretäri mandaadi täitmiseks kulunud aeg. Selle kohta on rahvusvahelisel tasandil palju erinevaid arvamusi: ühed pooldaksid valitsuste otsesemat osalemist, teised rahulduksid sellega, kui valitsused on paremini esindatud Interneti valitsemise põhiülesandeid täitvates praegustes organisatsioonides. COREPERi 9. novembri 2005. aasta järeldustes on EL juba määranud kindlaks oma seisukohad tõhustatud koostöö kohta. Eelkõige peaks koostöö olema lihtne ja tõhus. Komisjon jätkab tööd ELi liikmeriikidega, et määratleda täiendavad konkreetsed ettepanekud, mis aitaksid arendada seda protsessi. USA seevastu tõlgendab Tunise konsensust kitsamalt kui EL.

3.2.2. Interneti ja teiste side- ja infovõrkude turvalisus ja stabiilsus

Tunise infoühiskonna tegevuskavas rõhutatakse Interneti ja teiste side- ja infovõrkude turvalisuse ja stabiilsuse tähtsust. Praegune valitsustevaheline koostöö sellistes valdkondades nagu rämpspost[19] võidaks, kui sellega tegeldaks tõhustatud koostöö raames ülemaailmsel tasandil. Tunise infoühiskonna tegevuskavas kutsutakse üles välja töötama ülemaailmseid küberturbetavasid, et tagada side- ja infotehnoloogia teenuste usaldusväärsus ja turvalisus. Märgitakse, et on vaja ühtset arusaama Interneti turvalisusest, ja et tuleb jätkata koostööd, et hõlbustada turvalisusest teavitamist, turvalisust käsitleva teabe kogumist ja vahetamist ning heade tavade levitamist kõikide sidusrühmade hulgas.

See teema on üks i2010-algatuse poliitilisi prioriteete. 2004. aastal otsustas EL asutada Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti ( European Network and Information Security Agency , ENISA), et aidata tagada siseturu vajalikku toimimist selles valdkonnas. Komisjon arvab, et ENISAst saab kasulik keskus koostööks ning teabe ja heade tavade vahetamiseks nii Euroopas kui ka Euroopa ja muu maailma vahel.

Lisaks kavatseb komisjon 2006. aastal käsitleda seda küsimust paljudes dokumentides, kaasa arvatud elektroonilise side turvalisuse suurendamise strateegia, millele eeldatavasti järgneb konkreetne algatus rämpsposti, nuhkvara ( spyware ) ja õelvara ( malware ) vastu. Komisjon käsitleb küberkuritegevust eraldi teatises.

3.3. Jätkumehhanismid

Infoühiskonna maailma tippkohtumine on käivitanud laialdase dialoogi kõikide sidusrühmade vahel ning keskendanud ÜRO süsteemi tähelepanu side- ja infotehnoloogiale, eriti arengu kontekstis.

3.3.1. Kõikide sidusrühmade kaasamine

Tippkohtumise eesmärkide saavutamiseks on eriti oluline kaasata erasektor , näiteks avaliku ja erasektori partnerluse kaudu. See on kooskõlas äriringkondade, eriti side- ja infotehnoloogia sektori jõulise osalemisega infoühiskonna maailma tippkohtumises, nii selle poliitilises arutelus kui ka tippkohtumise ajal toimunud side- ja infotehnoloogia näitustel.

Nüüd peaksid äriringkonnad kasutama võimalust aidata kaasa infoühiskonna maailma tippkohtumise eesmärkide saavutamisele. Nende kaasabi aitaks arengupiirkondade elanikel saada osa majanduslikest ja sotsiaalsetest eelistest, mida võib anda side- ja infotehnoloogia; samal ajal pakuks see uusi turustusvõimalusi. Seega võidaksid infoühiskonna maailma tippkohtumise eesmärkide saavutamisest kõik osalised. Selle toetamiseks jätkab komisjon oma korrapärast dialoogi erasektoriga.[20]

Infoühiskonna maailma tippkohtumisest võttis aktiivselt osa palju kodanikuühiskonna organisatsioone , millega eri sidusrühmade kaasamisel ÜRO protsessidesse saavutati uus tase. Kodanikuühiskonna panusel oli otsustav tähtsus sellistes küsimustes, nagu vähekaitstud elanikkonnagrupid, side- ja infotehnoloogia arengumõõde ja inimõiguste osa infoühiskonnas. Komisjon soovib seda dialoogi jätkata, kuna jätkuprotsess pakub uusi võimalusi arvamustevahetuseks. Pealegi on Euroopa Parlament loonud väga head suhted kodanikuühiskonnaga ja neid on vaja kasutada.

Lõpuks on infoühiskonna maailma tippkohtumine kutsunud esile rea sidusalgatusi . Kohalikud asutused algatasid maailma tippkohtumise infoühiskonna ja kohalike asutuste osa arutamiseks ( World Summit on the Information Society and the role of Local Authorities ), mille kohtumised toimusid Lyonis (2003) ja Bilbaos (2005). Nendel kohtumistel rõhutati, et kohalikud omavalitsused saavad palju kaasa aidata side- ja infotehnoloogia eeliste toomisel oma kodanikeni.

3.3.2. Institutsiooniline jätkumehhanism ÜRO süsteemis

Tunise infoühiskonna tegevuskavas on üksikasjalikult ette nähtud ka rakendus- ja jätkutegevused ning määratletud, et need peaksid toimuma ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu (ECOSOC) järelevalve all. Lisas on toodud esialgne nimekiri ÜRO asutustest, kes võiksid vahendada ja jälgida Genfi tegevuskava rakendamist. Komisjon tervitab ÜRO asjaomaste asutuste algatust kavandada sellealast tegevust oma pädevusvaldkonnas. Tähtsad konverentsid võivad anda võimaluse infoühiskonna maailma tippkohtumise tulemuste rakendamise arutamiseks ja sellekohaste sätete vastuvõtmiseks, nagu tehti ülemaailmsel teleside arengu konverentsil ( World Telecommunications Development Conference ) (Doha, märts 2006).

Esialgses arutelus tegevusliinide vahendajate mandaadi üle toetas EL avalikku protsessi. Komisjon arvab, et Tunise infoühiskonna tegevuskava lisa tuleks tõlgendada paindliku loeteluna, mis lubab osaleda kõikidel sidusrühmadel, vastavalt nende poliitilistele ja ärieesmärkidele. Komisjon jagab ka erasektori ja arenguriikide muret olemasolevate rahaliste allikate pärast ja rõhutab seetõttu lihtsa struktuuri olulisust.

Infoühiskonna maailma tippkohtumise jätkuprotsess muudab infoühiskonna poliitika ELi ja ÜRO süsteemi suhete tähtsaks osaks. Seepärast peaks EL olema edaspidigi esindatud ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogus (ECOSOC), rahvusvahelises telekommunikatsiooniliidus (ITU), ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioonis (UNESCO) ja ÜRO arenguprogrammis (UNDP), võtma aktiivselt osa nende tööst ja ühisseisukohtade esitamisest. See peaks olema eesmärk ka Interneti valitsemise valdkonnas seoses seisukohtadega, mida liikmesriigid avaldavad rahvusvahelistes organisatsioonides.

4. JÄRELDUSED

ELi mõjukus lõppdokumentide sisu määramisel tulenes suuresti sellest, et EL suutis esineda ühtse tervikuna. Infoühiskonna maailma tippkohtumine näitas ka, et i2010-algatuses määratletud prioriteedid on kasulikud vahendid sarnaste poliitiliste teemade käsitlemiseks väljaspool ELi.

Genfi ja Tunise soovituste elluviimisel peaks EL püüdma nüüd kasutada neid saavutusi võimalikult hästi. Seda saab teha ELi programmides, mille eesmärk on digitaalse lõhe vähendamine kolmandate riikidega teadus- ja arenduskoostöö soodustamise või uute partnerlussidemete loomisega side- ja infotehnoloogia valdkonnas. Teine infoühiskonna maailma tippkohtumise õppetund on, et infoühiskonna poliitikat tuleks käsitleda laiemas majandus- ja arengukoostöö kontekstis, sest side- ja infotehnoloogia ei ole enam ainult majanduslik või sotsiaalne prioriteet, vaid muutub ka inimõiguste ja põhivabaduste üheks tingimuseks.

EL peaks hoogsalt jätkama dialooge, mida on alustatud teiste institutsioonide ja organisatsioonidega. Need dialoogid on võimaldanud ELil esitada selgeid seisukohti sellistes tundlikes valdkondades nagu Interneti valitsemine või infoühiskonna rahastamine arenguriikides. EL võtab Interneti valitsemise foorumi ja kavandatava tõhustatud koostöö kaudu ka edaspidi aktiivselt ja konstruktiivselt osa aruteludest Interneti valitsemise üle.

[1] Vt Genfi tippkohtumisel vastuvõetud dokumendid: põhimõtete deklaratsioon ja tegevuskava www.itu.int/wsis/documents/index1.html.

[2] www.itu.int/wsis/documents/index2.html.

[3] Tunise kokkulepe, 2. punkt

[4] www.itu.int/wsis/documents/index2.html.

[5] Üldiselt on digitaalne lõhe vähenenud, kuid palju on veel teha. Viimaste andmete kohaselt oli 2004. aastal arenguriikides 13 tavatelefoniliini ja 19 mobiiltelefoni kasutajat 100 elaniku kohta (1994. aastal vastavalt 4 ja 0). Interneti kasutajaid oli Aafrikas oli 2,6%, aga lairibaühenduse kasutajaid oli seal ainult 0,1% kogu maailma kasutajatest (Euroopas 27,7%). Aafrika teeb kõigest 4% maailma investeeringutest teleside valdkonda. (Allikas: ITU World Telecommunication/ICT Development Report 2006 ).

[6] Globaalse partnerluse poole infoühiskonnas: Euroopa Liidu panus ülemaailmse infoühiskonna tippkohtumise (WSIS) teises faasis, KOM(2005) 234, 2.6.2005

[7] P6_TA(2005)0260, aruanne A6-0172/2005, 23.6.2005.

[8] Vt. dokument 10285/05 (Presse 156).

[9] europa.eu.int/information_society/eeurope/i2010/index_en.htm.

[10] KOM (2006) 129, 20.3.2006

[11] Selle kohta vt teatis KOM(2005) 425, 13.9.2005.

[12] europa.eu.int/comm/enterprise/ict/policy/ict-skills.htm.

[13] europa.eu.int/comm/europeaid/projects/alis/index_en.htm.

[14] www.eumedis.net.

[15] IV infoühiskonna alane ELi – Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide ministrite foorum Portugalis Lissabonis 28.-29. aprillil 2006, vt www.forumsi.gov.pt/index.php?lang=EN.

[16] KOM (2005) 489, 12.10.2005

[17] Rahvusvahelise koostöö toetamiseks on eraldatud 30 miljonit eurot. Vt kuues pakkumiskutse: ELT C 325, 22.12.2005, lk 25.

[18] Tunise infoühiskonna tegevuskava, 34. punkt.

[19] 1. juulist kuni 31. detsembrini 2005 moodustas rämpspost 50% kogu vaadeldud meilivahetusest. Esimese poolaasta näitajaga (61%) võrreldes on näha vähenemist. See ei tarvitse aga tähendada rämpsposti vähenemist, kuna näitaja vähenemine võib tuleneda sellest, et võrgu- ja turvaadministraatorid kasutavad rämpsposti piiramiseks IP-aadresside filtrimist ja andmetöötluskiiruse juhtimist ( traffic shaping ).

[20] Mitteametlikud nõupidamised toimusid Brüsselis 24. juunil ja 24. oktoobril 2005 ning 9. märtsil 2006.