52006DC0070

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 16.2.2006

KOM(2006) 70 lõplik

KOMISJONI TEATISNÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

2005. aasta keskkonnapoliitika ülevaade{SEK(2006) 218}

SISSEJUHATUS

2005. aasta oli keskkonnapoliitika jaoks väljakutsete aasta. Üldplaanis iseloomustasid aastat kolm peamist sündmuste rühma.

- Suuri samme on astutud võitluses kliimamuutustega. Jõustus Kyoto protokoll ning ELis käivitus maailma suurim CO2 heitkogustega kauplemise kava. Montrealis toimunud kliimamuutuste konverentsiga sillutati teed pärast 2012. aastat toimuvaks ülemaailmseks tegevuseks, mis hõlmab praegu Kyoto kohustustega mitteseotud riikide kaasamise võimalusi.

- Järgmise põlvkonna keskkonnapoliitika sai aluse, kui komisjon võttis 2006. aasta jaanuariks vastu viis temaatilist strateegiat. Nendega määratletakse kaheks järgmiseks aastakümneks õhusaastet, merekeskkonda, linnakeskkonda, loodusvarade kasutamist ja jäätmeid käsitlevad meetmed. Töö on hästi edenenud veel kahe temaatilise strateegia – mullakaitse ja pestitsiidide – meetmega, mis peaks vastu võetama 2006. aasta algul. Lisaks on nõukogus ja parlamendis tehtud olulisi edusamme kemikaalide registreerimise, hindamise ja lubamise (REACH) süsteemiga, mis on kavas vastu võtta 2006. aastal.

- ELi säästva arengu strateegia läbivaatamise[1] tulemusel esitati raamistik pikaajaliste majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste suundumustega ja nende koostoime küsimustega tegelemiseks. Majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Lissaboni strateegia uuendamisel ning liikmesriikides riiklike reformikavade koostamisel rõhutati keskkonna osa majanduskasvus, konkurentsis ja tööhõives.[2] Selle kõige taustaks oli surve loodusvaradele kogu maailmas, naftahinna tõus ja kliimaga seotud õnnetused Euroopas – see näitas meie riikide majanduse ja ühiskonna sõltuvust keskkonnast.

Käesolevas ülevaates kirjeldatakse ELi keskkonnapoliitika kõige olulisemaid küsimusi aastal 2005. Esimeses peatükis uuritakse keskkonnapoliitika osa majanduskasvu ja tööhõivet käsitlevas Lissaboni strateegias. Seejärel tehakse kokkuvõte aasta peamistest poliitilistest arengusuundadest kuuenda keskkonnaalase tegevuskava kõigis neljas esmatähtsas valdkonnas, esitatakse uut tõendusmaterjali ja antakse ülevaade 2006. aasta meetmete aspektidest.[3]

1. KESKKONNAPOLIITIKA NING MAJANDUSKASVU JA TÖÖHÕIVE STRATEEGIA: ÖKOUUENDUSED JA PAREM ÕIGUSLOOME

Põhiküsimused

Keskkonnapoliitika on osa majanduskasvu ja tööhõivet käsitlevast Lissaboni partnerlusest

Euroopa Keskkonnaagentuuri koostatud aruandest „The European Environment, State and Outlook 2005“[4] ilmneb, et ELi keskkonnapoliitikal on hea mõju alates looduskaitsest ja lõpetades õhu kvaliteediga. Lisaks näitab aruanne, et ELi praegused keskkonnaalased väljakutsed on tingitud mittesäästvatest tarbimis- ja tootmisviisidest, mis on peamisteks takistusteks edasistele edusammudele. Aruandes märgitakse, et saastuse vältimine on odavam kui tagajärgede likvideerimine. Lisaks kinnitatakse aruandes, et üheaegselt on võimalik tagada nii tõhus keskkonnakaitse kui ka majanduskasv.

Kui Euroopa Ülemkogu kiitis märtsis heaks majanduskasvu ja tööhõive uuendatud strateegiat käsitleva komisjoni ettepaneku, juhtisid riigi- ja valitsusjuhid tähelepanu asjaolule, et seda tuleks vaadelda säästva arengu vajaduse laiemas kontekstis ning selles tuleks taotleda majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset koostoimet. Sellest tulenevalt võeti vastu 24 koondsuunist, milles antakse komisjonile ja liikmesriikidele juhtnööre reformikavade koostamiseks ning mille eesmärk on edendada ökouuendusi[5] ja paremat keskkonnaalast õigusloomet.

Ökouuenduste edendamine

Ökouuendused ja keskkonnatehnoloogiad võivad ergutada majanduskasvu ja aidata kaasa tööhõive-eesmärkide saavutamisele.[6] ELi keskkonnasäästliku tootmise sektor hõlmab umbes 1/3 maailmaturust, seal töötab üle kahe miljoni inimese ning selles sektoris on ELi kaubavahetusbilansi ülejääk üle 600 miljoni euro. 90ndate aastate keskpaigast alates on kõnealune sektor kasvanud 5% aastas.

Neid võimalusi on tunnistanud liikmesriigid oma riiklikes reformikavades. Kõnealustes kavades keskenduti teadus- ja arendustegevusele, energiakasutuse tõhustamisele ning keskkonnasäästlike riigihangete ja majanduslike vahendite, näiteks maksustamise kasutamisele. Ühenduse tasandil võeti ökouuenduste edendamiseks järgmisi meetmeid:

- kiirendati ühenduse keskkonnatehnoloogia tegevuskava (ETAP) rakendamist – liikmesriigid koostasid ETAP tegevuskavu;

- konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammiga (2007–2013)[7] määrati ökouuenduste toetamiseks viiendik eelarvest. Ökouuendusi rõhutatakse kavandatavas seitsmendas teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammis ning aastateks 2007–2013 ettenähtud uutes ühtekuuluvuspoliitika suunistes.

Parema õigusloome tähtsus ja kasutamine poliitikas

2005. aastal määras komisjon tähtsa koha oma päevakorras paremale õigusloomele, et selle abil saavutada tulusalt poliitilisi eesmärke. Parema õigusloome tegevuskavas, mille eesmärk on kujundada uut poliitikat ja parandada praeguse poliitika mõjusust, oli esiplaanil ELi keskkonnapoliitika.

Uue poliitika väljatöötamise tõhustamine

Keskkonnapoliitika on teed rajanud uute lähenemisviisidega, mille kasutamine on saanud nüüd paremas õigusloomes üldiseks tavaks. Need lähenemisviisid hõlmavad eelkõige mõjuhindamist, laiaulatuslikku sidusrühmadega konsulteerimist ja terviklikku lähenemist poliitilistele küsimustele. Seejärel, aastal 2005 avaldati neli temaatilist strateegiat , milles määratletakse põhjalikul hindamisel põhinevad lühikese ja keskmise tähtajaga poliitilised eesmärgid.

Näiteks töötati õhusaaste temaatiline strateegia välja viis aastat kestnud analüüsimise tulemusel. Strateegia rajanes juhtivasjatundjate mõjuhindamisel, sajal sidusrühmade koosolekul ja 11 000 vastust andnud avalikul arutelul. Töötati välja ajakohane eksperthinnangul põhinev modelleerimisraamistik, et uurida võimalike eri poliitikavaldkondade igakülgset majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju. Strateegias uuriti seoseid õhusaaste ja selliste muude valdkondade vahel nagu inimeste tervis, mulla hapestumine, vee eutrofeerumine ja süsinikuheidete vähendamise lisameetmed.

Nii temaatiliste strateegiate kui ka muu keskkonnapoliitika puhul kasutati parima poliitilise vahendi väljavalimiseks üksikasjalikku mõjuanalüüsi ning kaaluti turupõhiseid alternatiive otsesele reguleerimisele . Analüüsiti halduskoormust ja mõju konkurentsivõimele ning see aitas kindlaks määrata koostoimet. Näiteks jäätmete temaatilise strateegiaga seotud uuringud näitasid, et hea tava kohase jäätmete minimeerimisega on tootjatel võimalik hoida aastas kokku 2,9–4,2 miljardit eurot.[8]

Nii poliitika parandamine kui ka selle tõhus rakendamine olenevad heast andmekogumisest . Andmete kättesaadavuse, kvaliteedi ja kasutatavuse parandamiseks ning halduskoormuse ja andmete kattuvuse vähendamiseks on komisjon ja Euroopa Keskkonnaagentuur edendanud ühist teabesüsteemi.

Lihtsustamine

Kehtivate õigusaktide tõhustamist (või lihtsustamist) on vaja praeguste eesmärkide saavutamiseks väiksemate kulutustega. Komisjonil on jätkuv programm, mille puhul on kasutatud temaatilisi strateegiaid: õhusaaste strateegiaga koondatakse viis õhukvaliteeti käsitlevat seadust üheks lühemaks seaduseks, kus määratlused viiakse vastavusse ja aruandlusnõuded vaadatakse üle.

Jäätmete temaatilises strateegias tehakse ettepanek vaadata läbi jäätmete raamdirektiiv, tühistada õlijäätmete direktiiv ja teha muid lihtsustusi.

Tõhusus ja parem rakendamine

2005. aastal suurendas komisjon oma jõupingutusi, et aidata liikmesriikidel hea tava vahetamise kaudu kergemini ja tõhusamalt rakendada ühenduse keskkonnaõigust. Ratsionaliseerides rikkumiste käsitlemist, võttis komisjon struktuuriliste rakendamispuuduste kõrvaldamiseks teatavate riikide suhtes kasutusele nn horisontaalsed juhtumid (mitmete rikkumiste ühendamine). Parem rakendamine võimaldab saavutada ka paremaid keskkonnatulemusi väiksemate kulutustega.

Väljavaated aastaks 2006

- Komisjon pöörab üha suuremat tähelepanu liikmesriikidega tehtava tiheda koostöö kaudu rakendamise ja täitmise parandamisele . Komisjonil on kavas esitada vastavuse abiprogramm väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele , et aidata neil ületada rakendamisraskusi.

- Komisjon kavatseb esitada dokumendi, kus rõhutatakse ELi keskkonnapoliitikas majanduslike vahendite kasutamise arendamise võimalusi ja meetodeid.

- Komisjonil on kavas järgmise kolme aasta jooksul lihtsustada ka teisi õigusvaldkondi.[9] Lihtsustamisel on ka oluline osa ulatuslikumas poliitikavaldkondade läbivaatamises, näiteks tööstusheidete poliitika läbivaatamises, mis algas aastal 2005.

2. SAAVUTUSED, SUUNDUMUSED JA VÄLJAVAATED KUUENDA KESKKONNAALASE TEGEVUSKAVA ESMATÄHTSATES VALDKONDADES

2.1. Kliimamuutused

Põhiküsimused

Aasta 2005 oli pöördeline aasta – siis algas kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemine, jõustus Kyoto protokoll ja käivitus Euroopa kliimamuutuste programmi teine etapp. Aasta kulmineerus Montreali konverentsiga, kus ülemaailmne tegevus sai uue hoo.

Käivitus ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteem, mis on suurim maailmas. Süsinikuheidetele hinna kehtestamisega julgustatakse 11 500 tööstussaaste põhjustajat muutma oma investeerimistavasid. Kõnealuse süsteemiga pakutakse heidete vähendamiseks majanduslikult tasuvaid võimalusi.

Kuna nõukogu kinnitas, et tulevikus ei tohiks ülemaailmne temperatuur tõusta rohkem kui 2 °C võrra võrreldes industriaalajale eelnenud tasemega, vihjates heidete suuremale vähendamisele tööstusriikides, hakatakse Euroopa kliimamuutuste programmi teises etapis määratlema poliitikat kodumajapidamis-, tööstus-, kaubandus- ja transpordisektoris ning samuti kohanemispoliitikat. Lisaks soovitas komisjon, et ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi tuleks kaasata lennutranspordi heitkogused.[10]

Aasta alguses andis komisjon suuna rahvusvahelisele arutelule pärast 2012. aastat võetavate meetmete kohta oma teatisega „Kuidas võita lahing globaalse kliimamuutuse vastu?“,[11] kus loetleti järgmised prioriteedid: laiendada Kyoto protokolliga praegu ühinemata arenenud riikide ja arengumaade osalust, kaasata rohkem poliitikavaldkondi, edendada heitkoguste vähendamist võimaldavate tehnoloogiate arendamist ja rakendamist ning paindlike turupõhiste vahendite kasutamist ja hõlmata kohanemismeetmeid.

Ülemaailmsetele kliimameetmetele andis uue hoo Montrealis toimunud ÜRO kliimamuutuste konverents. Konverents lõppes üle 40 otsuse vastuvõtmisega. Kõnealuste otsustega tugevdatakse jõupingutusi kliimamuutuste vastu võitlemisel ning otsused hõlmavad järgmist:

- Kyoto protokolli eeskirjade (Marrakechi kokkulepete) ja järelevalvekorra vastuvõtmine ning protokolli nõuetekohast toimimist võimaldavate eeskirjade ja menetluste kehtestamine;

- ühisrakenduse käivitamine ja puhta arengu mehhanismi tugevdamine, lisaks puhta arengu mehhanismi asutuste rahastamine. See võimaldab ELi ettevõtjatel heitkoguste vähendamise ühikute eest investeerida arengumaades keskkonnasäästlikku tehnoloogiasse ning annab märku sellest, et investeeringud keskkonnasäästlikusse tehnoloogiasse on jätkuvalt tasuvad;

- viis aastat kestva töökava vastuvõtmine, et kohaneda kliimamuutuste vältimatute mõjudega;

- kokkulepe arutada Kyoto protokolliga ühinemata riikidega pikaajalisi meetmeid.

Lisaks avaldas komisjon biomassi tegevuskava, et kiirendada biomassist energia tootmise arengut, vähendada heitkoguseid ja ergutada maapiirkondade majandust.

Uued andmed

Kavandatavate meetmete ja Kyoto mehhanismide abil saavutab EL Kyoto protokolliga võetud eesmärgi ning vähendab 2010. aastaks oma heitkoguseid võrreldes võrdlusaastaga 9,4% võrra.[12] EL-25 kasvuhoonegaaside heitkogused suurenesid 2002.–2003. aastal 1,5% võrra, kuna suurenesid söe põletamisest ning kodumajapidamis- ja teenindussektorist tulenevad heitkogused. Kõige hiljutisemad andmed EL-15 kohta näitavad kõigest 1,7-protsendilist heitkoguste vähenemist alates aastast 1990.[13]

- Ilmnes, et 2005. aasta oli andmete kogumise ajaloos maailmas kõige soojem aasta[14] ning sellest tulenevalt muutusid Euroopa maismaa ökosüsteemid CO2 puhastootjateks.[15]

- Temperatuuri muutumine, äärmuslikud ilmastikuolud ja maakasutuse muutus põhjustavad kasvuhoonegaaside eraldumist pinnasest. Ühendkuningriigis on pinnase süsinikusisaldus viimase 25 aasta jooksul vähenenud 15% ning suurem osa sellest usutakse olevat eraldunud süsinikdioksiidina. See oleks muutnud olematuks inimtegevuse tulemusel tekkinud süsinikuheidete kogu saavutatud vähendamise alates 1990. aastast.[16]

- Saasteainete tahkete osakeste põhjustatud atmosfääri jahenemine on hoidnud ära kasvuhoonegaaside täieliku soojusliku toime mõjulepääsu, kuid õhu kvaliteedi paranemisega see väheneb.[17]

- Energiatõhusust käsitlevas rohelises raamatus[18] on määratud kindlaks, et aastaks 2020 on vaja 20-protsendilist energiasäästu, et vähendada ELi poolt energiale hinnanguliselt kulutatavat raha igal aastal 60 miljardi euro võrra, vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja sõltuvust energiaimpordist.

- Riskikapitali investeeringud keskkonnasäästlikesse energiatehnoloogiatesse kasvasid 2000.–2004. aastal 150% võrra.

- Aastaks 2020 võib taastuvenergia turu väärtus olla 1,4 triljonit eurot.[19]

Väljavaated aastaks 2006

- EL osaleb aktiivselt Montrealis toimunud konverentsi järgses pikaajalisi meetmeid käsitlevas dialoogis, kaasa arvatud arenenud riikide 2012. aasta järgsete kohustuste ja Kyoto protokolli läbivaatamise uues töörühmas.

- Vastavalt 2003. aasta direktiivis sätestatule vaadatakse ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteem läbi juuni keskpaigaks. Kaalutakse uute sektorite ja uute kasvuhoonegaaside lisamist, tehakse seadusandlik ettepanek lennunduse kohta.[20]

- EL jätkab oma rahvusvahelisi jõupingutusi, et edendada Kyoto protsessi sel viisil, et saavutada kasvuhoonegaaside kõikide peamiste põhjustajate, sealhulgas USA, Hiina ja India ulatuslikum kaasamine.

- Komisjon esitab energiatõhususe tegevuskava, et aidata vähendada meie energiasõltuvust, et ergutada majanduskasvu ja võidelda kliimamuutuste vastu.

- Komisjon avaldab tehnoloogilise arengu ergutamiseks kahjulike gaaside vabu söepõletustehnoloogiaid käsitlevad teatised ning ELi biokütuste strateegia, milles esitatakse pärast 2010. aastat võetavad poliitilised meetmed.

- Euroopa kliimamuutuste programmi teises etapis pööratakse rohkem tähelepanu kohanemisele.

2.2. Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid

Põhiküsimused

ÜRO aastatuhande ökosüsteemi hinnangus (MEA) jõuti järeldusele, et on vaja teha enneolematuid jõupingutusi, et saavutada aastaks 2010 bioloogilise mitmekesisuse kao märkimisväärne vähenemine igal tasandil.[21] Ökosüsteemid võimaldavad ökoloogilisi teenuseid, mis on väga olulised elukvaliteedi ja majandusliku õitsengu seisukohalt. Märtsis rõhutas Euroopa Ülemkogu poliitikavaldkondade integreerimise vajadust, „arvestades bioloogilise mitmekesisuse tähtsust teatavates majandussektorites“.

Komisjon kaasas bioloogilise mitmekesisuse temaatilistesse strateegiatesse, kusjuures:

- merekeskkonna temaatilise strateegia eesmärgiks on kaitsta loodusvarasid, millest sõltub majanduslik ja sotsiaalne tegevus,

- õhusaaste temaatilise strateegia abil vähendatakse hapestumist ja eutrofeerumist, mis on kaks kõige enam bioloogilist mitmekesisust mõjutavat tegurit.

Natura 2000 võrgustiku loomise lõpetamine edenes märkimisväärselt. Bioloogilise mitmekesisuse kaitse kaasati veel tihedamalt ühisesse põllumajanduspoliitikasse; nimelt võeti vastu ühenduse strateegilised suunised maaelu arenguks[22] ning samuti maaelu arengu määrus,[23] milles on ette nähtud rahastamisvõimalused keskkonnasõbraliku põllumajandus- ja metsandustegevuse jaoks. Rahvusvahelises plaanis tõhustas EL bioloogilise mitmekesisuse küsimuste lõimimist oma abiprogrammidesse ning tegi edukalt tööd mitmepoolsete meetmete, näiteks bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osas.

Uued andmed [24]

- Paljud Euroopa liigid on endiselt ohustatud – 42% kohalikest imetajatest, 15% lindudest ja 52% mageveekaladest.[25]

- Bioloogilise mitmekesisuse ja majandusarengu vaheliste seoste tähelepanuta jätmine seab ohtu aastatuhande arengueesmärkide saavutamise.

- Viimase 15 aasta jooksul on vähendatud suurema osa ökoteenuste, näiteks merekalanduse, puidutootmise ja vee puhastamise tähtsust.

Väljavaated aastaks 2006

- Komisjon esitab temaatilise strateegia mullakaitse kohta.

- Bioloogilist mitmekesisust käsitlevas teatises määratakse kindlaks peamised ülesanded ja prioriteedid aastani 2010 ja pärast seda, sealhulgas optimeeritakse bioloogilisest mitmekesisusest saadavat kasu olemasoleva poliitika raames.

- Viiakse lõpule Natura 2000 võrgustiku loomine EL-25 jaoks ja seda laiendatakse ka merekeskkonna valdkonnale.

- Märtsis toimuval bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste 8. konverentsil keskendutakse ülemaailmsele merekaitsealade võrgustikule, juurdepääsu ja tulu jagamise rahvusvahelise korra üle täiendavate läbirääkimiste pidamisele ning rakendamise parandamisele.

- Euroopa mahetoidu ja mahepõllumajanduse tegevuskava raames käivitab komisjon kogu Euroopa Liitu hõlmava tutvustuskampaania, et tõsta teadlikkust mahetoidu eelistest.[26]

2.3. Keskkond ja tervishoid

Põhiküsimused

Keskkonnasaaste põhjustab Euroopale suuri kulutusi ning peamiselt seoses mõjuga tervisele.

REACH ettepanek toob olulist kasu nii tervise kui ka keskkonna seisukohalt, samas on tagatud ELi tööstusharu konkurentsivõime. Ettepanekuga asendatakse 40 kehtivat õigusakti ja luuakse kõikide keemiliste ainete ühtne süsteem. REACH ettepaneku valdkonnas tehti olulisi edusamme. Ettepanek läbis Euroopa Parlamendis esimese lugemise ning nõukogus saavutati poliitiline kokkulepe.

Kahes strateegias – mis käsitlevad õhusaastet ja elavhõbedat – tehti kindlaks muud keskkonna ja tervishoiuga seotud kulud ja sätestati meetmed nende vähendamiseks. Tööd jätkati keskkonna ja tervise tegevuskavaga.

Õhusaaste temaatilises strateegias[27] leiti, et ilma täiendavaid poliitilisi meetmeid võtmata ulatuksid õhusaastest tingitud tervisekahjustustele tehtavad kulutused 2020. aastaks 189–609 miljardi euroni aastas. Komisjoni ettepaneku abil vähendataks neid kulutusi kuni aastani 2020 igal aastal 42–135 miljardi euro võrra, hoides ära 60 000 enneaegset surma rohkem kui kehtivate meetmetega.

Nõukogu kiitis heaks elavhõbedat käsitleva strateegia , [28] milles keskendutakse elavhõbeda keskkonda sattumise piiramisele ja tervisekahjustuste vähendamisele. Strateegia hõlmab ettepanekut, mis käsitleb ELi elavhõbedaekspordi keelamist aastaks 2011, ning meetmeid peatamaks elavhõbeda ülejääkide turule tagasitulekut.

Komisjoni poliitilises töös keskenduti keskkonnast tingitud tervisemõjude tervikliku riskihindamismetoodika väljaarendamisele, et teha kindlaks, kas või kus on vaja võtta lisameetmeid. Keskkonna ja tervishoiu tegevuskava [29] uurimismeetmete rakendamisel keskenduti valdkondadevahelistele uurimisprojektidele tervisekahjustajate (nt metallid) mõju kohta.

Turupõhiste vahendite sobivuse kinnitamiseks kiideti Euroopa Parlamendi teisel lugemisel heaks teemakse käsitlev läbivaadatud direktiiv, millega on võimalik veoautode puhul eristada teemakse veoautode heidete ja aja põhjal.

Ühes otsuses sätestati esimest korda raudteeveeremi müra piirangud, et vähendada järk-järgult raudteetranspordist tingitud müra.

Uued andmed

- Õhusaaste tõttu lüheneb käesoleval ajal eurooplaste keskmine eluiga 9–24 kuu võrra. Kui täiendavaid poliitilisi meetmeid ei võeta, kahjustaksid happevihm ja eutrofeerumine aastaks 2020 umbes miljon ruutkilomeetrit magevett, metsi, pinnast ja muid elupaiku.

- Viimase aastakümne jooksul laienes ELi 15 liikmesriigis märkimisväärselt mürkkemikaalide tootmine ning tegemist oli üha kahjulikumate ainetega.

Väljavaated aastaks 2006

- Kavas on REACH ettepaneku teine lugemine ja lõplik vastuvõtmine ning aastal 2007 selle jõustumine.

- Komisjon teeb ettepaneku õigusakti kohta, millega vaadatakse läbi direktiiv õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade kohta, edendatakse õhusaaste temaatilist strateegiat ja kehtestatakse eesmärgid nelja peamise saasteaine kohta.

- Linnakeskkonna temaatilise strateegia eesmärk on vähendada kahjulikku mõju tervisele ning teha seda eelkõige linnu käsitlevate eri poliitiliste meetmete kooskõlastamise ning edukate linnajuhtimistavade levitamise ja rakendamise abil.

- Töötatakse välja keskkonna ja tervishoiu teabesüsteemi rakendamiskava. Lõpetatakse inimeste bioloogilist seiret käsitleva protokolli koostamine ja tehakse asjakohased katsed, mis aitavad paremini mõista mõju ja leida paremaid poliitilisi meetmeid.

- Komisjon esitab temaatilise strateegia pestitsiidide säästva kasutamise kohta, et vähendada ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale ning samas tagada asjakohane taimekaitse.

- Komisjon esitab seadusandlikud ettepanekud elavhõbedat käsitleva strateegia edendamiseks.

2.4 Loodusvarade kasutamine

Põhiküsimused

ELi majandus tarbib suhteliselt palju loodusvarasid: ELis on materjalimahukus kaks korda suurem kui Jaapanis. See toob kaasa sõltuvuse mitmete loodusvarade impordist ja põhjustab keskkonnaprobleeme väljaspool ELi. Nende probleemide lahendamine aitab saavutada Lissaboni eesmärke ning tulla toime oma ülemaailmsete ülesannete ja kohustustega.

Loodusvarade säästva kasutamise temaatilises strateegias esitatakse keskmise tähtajaga raamistik, mille kohaselt määratakse kindlaks meetmed loodusvarade kasutamisest tingitud keskkonnamõjude vähendamiseks. See aitab parandada tootlikkust ja tõsta ELi ettevõtete konkurentsivõimet, kuid samas mitte ületada taastuvate energiaallikate ülekasutamise künnist.

Jäätmetekke vältimise ja jäätmete ringlussevõtu temaatilise strateegia eesmärk on muuta Euroopa üha enam jäätmeid ringlussevõtvaks ühiskonnaks, kus püütakse vältida jäätmete teket ja kasutada jäätmeid ressursina. Selles tehakse ettepanek vaadata läbi jäätmete raamdirektiiv, et kaasata sellesse olelustsüklil põhinev mõtteviis ja liikmesriikide kohustus töötada välja jäätmete tekke vältimise kavad; samas säilib jäätmehoolduse valikuvõimaluste hierarhia. Jäätmete ringlussevõtmise standardite kehtestamisega parandatakse jäätmete ringlussevõtmisega tegeleva üha kasvava siseturuosa toimimist. Käesoleval ajal on selle turuosa väärtus 95 miljardit eurot.

Nõudluse osas edendab EL aktiivselt keskkonnasõbralikke riigihankeid . Kõikides ELi keeltes avaldatud käsiraamat sisaldab ametiasutustele ettenähtud praktilisi nõuandeid keskkonnasõbralike riigihangete kohta, sealhulgas uute keskkonnatehnoloogiate ostmise kohta. Komisjon võttis vastu direktiivi, milles nähakse ametiasutustele ette kohustus, et aasta vältel hangitud raskeveokitest peavad vähemalt veerand olema keskkonnasõbralikud.[30]

Sügisel tehti algust olelustsükli hindamise Euroopa platvormiga, mille eesmärk on toetada ettevõtlust ja poliitikakujundamist Euroopas.

Rahvusvahelises plaanis hõlmab ELi uus arengupoliitika koostöövaldkonnana keskkonda ja loodusvarade säästvat majandamist ning selles kutsutakse üles süstemaatiliselt kasutama strateegilist keskkonnamõju hindamist.[31] Rahvusvahelise üldsuse meetmed aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks on esitatud poliitikavaldkondade seostatust käsitlevas teatises.[32]

Uued andmed

- EL on teinud olulisi edusamme materjali- ja energiatõhususe parandamisel, siiski on veel palju arenguruumi ning eriti 10 uues liikmesriigis, näiteks tehnosiirde kaudu.[33]

- Loodusvarade kaevandamine Euroopas on vähenenud, sellal kui mõnede loodusvarade import on suurenenud, mis on toonud kaasa suurema surve keskkonnale maailma muudes piirkondades.[34]

- Euroopa ökoloogiline jalajälg on Euroopast enam kui kaks korda suurem. Eurooplased kasutavad praegu keskmiselt 4,9 hektarit inimese kohta, samas kui olemas on ainult 1,8 hektarit. EL-25 ökoloogilise jalajälje iga-aastane suurenemine on alates 1990. aastast olnud kolm protsenti.[35]

- Seitse liikmesriiki – Austria, Taani, Soome, Saksamaa, Madalmaad, Rootsi ja Ühendkuningriik – kasutavad ulatuslikult keskkonnasõbralikke riigihankeid.

Väljavaated aastaks 2006

- Komisjon koostab säästva tootmise ja tarbimise tegevuskava. See hõlmab ülemaailmseid algatusi, mis põhinevad näiteks sellistel meetmetel nagu ressursi- ja jäätmepoliitika, terviklik tootepoliitika, keskkonnahaldusskeemid ja innovatsioonipoliitika.

- Tehakse ettepanek muuta keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi (EMAS) ning ökomärgise määrust, et maksimeerida keskkonnakasu ja rakendatavust. Jätkub töö keskkonna parandamise seisukohalt kõige avaramate võimalustega toodete kindlakstegemiseks ning tulemusi on oodata aastal 2007.

- Komisjon lõpetab rahvusvahelisse arengukoostöösse keskkonnaküsimuste lõimimist käsitleva juhendi koostamise.

JÄRELDUSED

Käesoleva aasta ülevaatega rõhutatakse tihedat seost majanduse ja keskkonna vahel. Majanduse ja keskkonna koostoime rakendamine on nii heaolu kui ka majanduskasvu maksimeerimiseks hädavajalik. ELi kodanikud on sellest vägagi teadlikud – nad peavad keskkonnakaitset niisama tähtsaks kui majanduskasvu edendamist. [36] Seda kajastavad säästva arengu strateegia ja Lissaboni tegevuskava raames edendatavad meetmed. Komisjon on kujundanud keskkonnapoliitika meetmeid selliselt, et ergutada majanduskasvu ja tööhõivet, vähendades kompromisse ja edendades selliseid lahendusi, millest võidavad kõik. Kuna keskkonnapoliitika eest vastutavad kõik ühiselt, on vaja, et liikmesriigid astuksid ühte sammu.

Selles suunas liikumisel on oluliseks sammuks temaatiliste strateegiate koostamine ja vastuvõtmine. Strateegiate väljatöötamise lõpuleviimine ja nende rakendamine on 2006. aastal esmatähtsad.

Pärast Montreali konverentsil saavutatud edu on 2012. aasta järgsete kliimamuutusi käsitlevate meetmete rakendamiseks vaja tugevat otsusekindlust, et vähendada heitkoguseid ja võtta osa rahvusvahelisest koostööst. Lahingu võitmiseks on vaja laiemalt kaasata riike ja sektoreid, arendada vähese süsihappegaasi heitega tehnoloogiat ning jätkata ja laiendada turupõhiste vahendite kasutamist.

Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine on üks pakilisemaid ülesandeid. Vaja on veel tõhustada nii poliitika integreerimist kui ka teadlikkuse tõstmist. Seetõttu on bioloogiline mitmekesisus 2006. aasta rohelise nädala põhiteema ning bioloogilise mitmekesisuse teatises esitatakse ambitsioonikas edu saavutamise tegevuskava.

Poliitika rakendamise ergutamine võimaldab kaotada ühiskonna jaoks tarbetud kulutused, mis on tingitud keskkonnaküsimustega mittetegelemisest, ning samuti lõpetada üle kogu ELi ettevõtete erinevast kohtlemisest tulenev siseturu moonutamine. Lisaks sellele jätkatakse jõupingutusi, et kohandada õigusakte ja poliitikat, tulemaks võimalikult tõhusalt toime uute keeruliste ülesannetega.

Ilmne surve loodusvaradele aastal 2005 kajastab ELi mittesäästvaid tootmis- ja tarbimistavasid. Hoolimata teatavast edust, ei ole tempo piisavalt kiire. Loodusvaradele avaldatav surve on ülemaailmne, samuti nagu kliimamuutused ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine. Nagu 2005. aastalgi, peab EL olema eeskujuks ühendusesiseselt ning rahvusvaheliste partnertite toetamise kaudu.

Euroopa kodanikud hoolivad keskkonnast ning leiavad, et see on valdkond, kus EL toob ja peaks tooma lisaväärtust nii kodus kui ka lähinaabruses ja kogu maailmas. Näidates, et keskkonnakaitset saab tagada samaaegselt majanduskasvu ja sotsiaalse kaasatusega, aitame suurepärasel viisil luua positiivsemat suhtumist Euroopa projekti.

[1] KOM(2005) 658 lõplik.

[2] Euroopa Komisjoni 2006. aasta arenguaruanne majanduskasvu ja tööhõive kohta.

[3] Komisjoni personali töödokument SEK(2006) xxx hõlmab liikmesriikide riiklike reformikavade keskkonnaosa käsitlevaid statistilisi andmeid ja kokkuvõtteid.

[4] http://reports.eea.eu.int/

[5] Suunis nr 11 hõlmab ka keskkonnale kahjulikku mõju avaldavate toetuste reformi ning kliimamuutuste meetmeid.

[6] SEK(2005)1530.

[7] KOM(2005) 121 lõplik.

[8] The Benefits of Greener Business : Cambridge Econometrics & AEAT, 4/2003.

[9] KOM(2005) 535 lõplik.

[10] KOM(2005) 459 lõplik.

[11] KOM(2005) 35 lõplik.

[12] EEA 2005.

[13] Lisaks vaata: EPICA projekt, Spahni et. al, Science, 310, 1317, 25/11/2005.

[14] NASA.

[15] CARBOEUROPE Integrated Project, Ph. Ciais et al, Nature 03972, 23/06/2005.

[16] Bellamy et al, 2005 . Nature, 437, 245-248.

[17] Teadusuuringute Ühiskeskus: Aerosols Climate and Policy EUR 21391 EN.

[18] KOM(2005) 265 lõplik.

[19] www.thecarbontrust.co.uk

[20] KOM(2005) 531 lõplik.

[21] Ecosystems and Human Well Being , Biodiversity Synthesis. MEA, 2005.

[22] KOM(2005) 304 lõplik.

[23] ELT L 277, 21.10.2005, lk 1.

[24] MEA, kui ei ole märgitud teisiti.

[25] EEA.

[26] KOM(2004) 415 lõplik.

[27] KOM(2005) 446 lõplik.

[28] KOM(2005) 20 lõplik.

[29] KOM(2004) 416 lõplik.

[30] KOM(2005) 634 lõplik.

[31] KOM(2005) 311 lõplik.

[32] KOM(2005) 134 lõplik.

[33] SOE, EEA, 2005.

[34] EEA 2005.

[35] Global Footprint Network’i ja Maailma Loodusfondi aruanne „Euroopa 2005: ökoloogiline jalajälg” ( Europe 2005: The Ecological Footprint ).

[36] Eurobaromeeter 215/2004.