30.6.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 146/27

—

soovitab Euroopa Tehnoloogiainstituudi juhtimisstruktuurid välja töötada nii, et Euroopa Tehnoloogiainstituudi vajadus sõltumatuse järele igapäevases töös oleks tasakaalus liikmesriikide ja ELi institutsioonide vajadusega olla võimelised kaitsma ELi huve, näiteks liikmesriikide komisjoni iga viie aasta tagant läbi viidava läbivaatamise kaudu;

—

avaldab kahetsust, et uues õigusakti ettepanekus pakutud teadlaskonna täiendav rahastamine on ebapiisav. Komitee nõuab, et kõnealuse algatuse jaoks ei kasutataks osa teadustegevuse olemasolevatest rahastamisvahenditest (teadustegevuse raamprogramm ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm), vaid selle asemel täpsustataks täiendavaid erasektori osalemisviise ning tagataks selgete mehhanismide abil nendepoolne rahastamine. Teadmis- ja innovaatikakogukondi tuleks julgustada saama aja jooksul rahaliselt jätkusuutlikeks ning nende eelarve tuleks seoses nende tulemuslikkusega korrapäraselt läbi vaadata;

—

soovitab, et Euroopa Tehnoloogiainstituut ei annaks algusjärgus välja oma kraade, vaid töötaks välja kaubamärgi või märgistuse, mis antakse teadmis- ja innovaatikakogukonna partnerülikooli poolt;

—

soovitab partnerluse valikul võtta arvesse eelkõige partnerluse olemasolevat ja potentsiaalset innovatsioonivõimet ning tippsaavutusi ja näidatud tippsaavutuste potentsiaali hariduse ja teaduse alal. Komitee kutsub komisjoni üles täpsustama, kuidas nimetatud kriteeriume mõõdetakse;

—

teeb ettepaneku, et komisjon annaks juhatusele oma suunistes korralduse eelistada teadmis- ja innovaatikakogukondade valikul nende partnerluste avaldusi, mis hõlmavad piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi ja asutusi. Õigusakti ettepanekus tuleks potentsiaalsete partnerorganisatsioonidena eraldi nimetada VKEsid.

1.

seoses komisjoni teise teatise ja määruse ettepanekuga Euroopa Tehnoloogiainstituudi loomise teemal on astutud positiivseid samme;

2.

kuigi ei ole võimalik, et kõik Euroopa Liidu teadusinstituudid osaleksid Euroopa Tehnoloogiainstituudis otseselt, parandab teaduskeskkonda kõigi ühine püüdlus saada sellest osa teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu, tugevdades teadmiste kolmnurka, mille tippudeks on haridus, teadus ja uuendustegevus;

3.

teadmiste kolmnurga parandamine ja eriti tugevate partnerlussuhete arendamine äri- ja teadusringkondade vahel annab olulise panuse Euroopa Liidu konkurentsivõime parandamisse;

4.

tasakaalustatud piirkondlikku arengut on võimalik rikastada, kui Euroopa Tehnoloogiainstituudi teadmis- ja innovaatikakogukonnad, mis koonduvad äris tegutsevate parimate meeskondade ümber, teevad sünergiat tekitavat koostööd piirkondlike ja kohalike majandusarengu organitega;

1.1

tervitab teist teatist kui positiivset panust Euroopa Tehnoloogiainstituudi (ETI) loomise üle peetavasse arutellu ja panust Lissaboni strateegia rakendamisse;

1.2

tervitab komisjoni tasakaalustatud lähenemisviisi õigusakti ettepaneku koostamisel, sealhulgas nimetuse „teadmiskogukonnad” muutmist teadmis- ja innovaatikakogukondadeks, ning märgib rahuloluga, et teadmis- ja innovaatikakogukondade potentsiaalsete partnerorganisatsioonidena on kaasatud kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, kuid tunneb muret mõningate üksikasjade pärast;

1.3

toetab algatust, mis on mõeldud tugevdama suhteid teadmiste kolmnurga kolme samba — hariduse, teaduse ja uuendustegevuse — vahel, ja ettepanekut tegeleda teadaoleva uuendustegevuse mahajäämusega Euroopas;

1.4

kordab seisukohta, et edukaid teaduse- ja uuendustegevuse mudeleid ei saa meelevaldselt kopeerida ja et selle asemel peaks Euroopa Liit püüdma toetuda parimatele tavadele seoses teaduse, hariduse ja uuendustegevuse vaheliste sidemetega Euroopa Liidus;

1.5

tunnistab Euroopa Tehnoloogiainstituudi olulisust seoses sellega, et ta koondab teadmiste kolmnurga kõige tähtsamaid sidusrühmi, parimaid uurimismeeskondi, tööstuslikke ja riiklikke ametivõime. Kaheastmelist süsteemi tuleks iga hinna eest vältida;

1.6

tunnistab, et ettepaneku üksikute elementide juures on mõningaid teemasid, mis on jätkuvalt problemaatilised;

1.7

avaldab kahetsust, et uues õigusakti ettepanekus pakutud teadlaskonna täiendav rahastamine on ebapiisav ning et ettepanek ei sisalda selgeid mehhanisme erasektori rahastamise tagastamiseks;

1.8

nõuab, et kõnealuse algatuse jaoks ei kasutataks osa teadustegevuse olemasolevatest rahastamisvahenditest (teadustegevuse raamprogramm ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm), vaid selle asemel täpsustataks täiendavaid erasektori osalemisviise;

1.9

rõhutab, et kohalike ja piirkondlike asutuste mõju uuendustegevuseks vajalikku koostoimet loovatele tingimustele on määrava tähtsusega;

1.10

tuletab komisjonile meelde, kui oluline roll on kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel, eriti nende majanduslikel partnerlustel, teadmiste kolmnurga kolme osa koostoime tingimuste kindlaksmääramisel, näiteks klastrite arengu soodustamise, inkubaatoritele infrastruktuuri loomise, tööstusettevõtete investeeringute edendamise jne puhul;

1.11

tuletab komisjonile samuti meelde, et piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel on parim positsioon selleks, et julgustada väikeseid või keskmise suurusega ettevõtteid töötama teadusuuringute partnerluses ja edendama tööstuse ja ülikooli partnerlusi, mis piirkondlikus/kohalikus keskkonnas tõenäoliselt hästi arenevad, võttes arvesse olemasolevaid ja edaspidiseid tingimusi, poliitikaid, erinevaid tegureid jne;

1.12

rõhutab lisaks, et Euroopa Tehnoloogiainstituut peaks keskenduma peamiselt uuendustegevusele, teadmiste ülekandele ja turule suunatud projektidele.

2.1

soovitab, et Euroopa Tehnoloogiainstituut ühendaks nii Euroopa Liidu ülemaailmselt tunnustatud suurepäraste ülikoolide ja nende teadusmeeskondade ja –asutuste kui ka teiste Euroopa Liidu võimekate ülikoolide ja teadusasutuste parimate meeskondade tugevad küljed;

2.2

soovitab seetõttu komisjonil teha koostööd ülikoolide ja teadusasutustega, kellel on suuri praktilisi kogemusi teadmiste kolmnurgaga. Kui Euroopa Tehnoloogiainstituuti ei kaasa Euroopa tippülikoole ja tipptasemel teadusasutusi, siis mõjutab see muljet, mis temast jääb ülemaailmsel tasandil;

2.3

soovitab, et teadmis- ja innovaatikakogukondade loomisel tuleb rakendada alt-üles lähenemisviisi, lähtudes alguses parimatest näidetest teaduse ja ettevõtluse praeguse koostöö kohta;

2.4

soovitab, et teadmis- ja innovaatikakogukondade valikuprotsess peaks olema avatud, võimaldades võimekatel teadusmeeskondadel püüda Euroopa Tehnoloogiainstituuti pääseda. Kõik ülikoolid ja teadusasutused, nii suured kui väiksed, peavad olema veendunud, et kui rakendatakse õigeid struktuure, partnerlusi ja poliitikaid, siis saavad nende parimad meeskonnad Euroopa Tehnoloogiainstituudis osaleda; kahetseb siiski, et asjaomane põhikriteerium „tippsaavutused hariduse ja teaduse alal” ei viita konkreetselt tippsaavutuste potentsiaalile ning kutsub komisjoni üles täpsustama, kuidas nimetatud kahte kriteeriumi mõõdetakse;

2.5

teeb ettepaneku, et üheks mooduseks uurimistegevuse ja erasektori vahelise suhte tagamiseks teadmis- ja innovaatikakogukondades on julgustada või stimuleerida teadmis- ja innovaatikakogukondi, et nad muutuksid aja jooksul rahaliselt jätkusuutlikeks ning kutsub üles hõlmama nimetatud lähenemisviisi õigusakti ettepaneku sätete hulka;

2.6

ei ole nõus komisjoni ettepanekuga ETI oma kraadide andmise kohta ning soovitab kraadide osas, et Euroopa Tehnoloogiainstituut ei annaks algusjärgus välja oma kraade, vaid töötaks välja kaubamärga või märgistuse, mis antakse teadmis- ja innovaatikakogukonna partnerülikooli poolt. Vastasel korral võib Euroopa Tehnoloogiainstituudi kraad juhtivaid ülikoole võõrandada;

2.7

soovitab, et Euroopa Tehnoloogiainstituudi algusaastatel peaks instituut andma oma kaubamärgi ainult magistriprogrammile, mis sisaldab teatud elemente nagu ettevõttepraktika, interdistsiplinaarsus, ettevõtluskoolitus jne;

2.8

soovitab, et juhatuses peaks olema vajalikul määral esindatud ka erasektor ja juhatusel peaks kindlasti olema autonoomia sätestada Euroopa Tehnoloogiainstituudi strateegiline kava;

2.9

soovitab ETI juhtimisstruktuurid välja töötada nii, et ETI vajadus sõltumatuse järele igapäevases töös oleks tasakaalus liikmesriikide ja ELi institutsioonide vajadusega olla võimelised kaitsma ELi huve, näiteks liikmesriikide komisjoni iga viie aasta tagant läbi viidava läbivaatamise kaudu;

2.10

teeb ettepaneku, et komisjon annaks juhatusele oma suunistes korralduse eelistada teadmis- ja innovaatikakogukondade valikul nende partnerluste avaldusi, mis hõlmavad piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi ja millel on olemas struktureeritud uurimisühendused, mille raames toimub ülikoolide, teadusasutuste ja ettevõtete teadus- ja tehnoloogiaalane koostöö keskpika ja pikaajalise uurimiskava alusel;

2.11

tuletab komisjonile meelde määrava tähtsusega rolli klastrite loomisel, mida etendavad piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused seoses oma poliitikatega ja investeeringutega infrastruktuuridesse, mis aitab kaasa tugevale koostööle tööstuse ja ülikoolide vahel;

2.12

soovitab, et Euroopa Tehnoloogiainstituudi edu hindamisel peaks sätestama juhatusele eesmärgid, mille alusel hinnata selle strateegilist suunitlust. Edukriteeriumid võiksid hõlmata näitajaid, mis hindavad Euroopa Tehnoloogiainstituudi suutlikkust pakkuda konkreetseid „turustatavaid” lahendusi VKEde, ettevõtete ja tööstuse probleemidele;

2.13

kutsub komisjoni üles, et see hoolimata tugevast ja dünaamilisest arengust seoses Euroopa Tehnoloogiainstituudi loomisega keskenduks jätkuvalt Euroopa Teadusnõukogu loomisele kui alusuuringute juhtiva mootorile. Euroopa Tehnoloogiainstituudi juhatus peaks kasutama kõiki võimalusi selleks, et luua tugevad sidemed Euroopa Teadusnõukoguga ning vajalikud struktuurid, mis tagaks komplementaarsuse ja väldiks nende tegevuse isoleeritust ja dubleerimist;

2.14

soovitab Euroopa Tehnoloogiainstituudil rajada teadmis- ja innovaatikakogukonnad järk-järgult, võttes arvesse kõiki saadud kogemusi ja kohandades asjakohaseid struktuure iga uue teadmis- ja innovaatikakogukonna loomise korral, ning on rahul, et komisjon pakub stsenaariumi kuue teadmis- ja innovaatikakogukonna loomiseks 2013. aastaks;

2.15

on arvamusel, et teadmis- ja innovaatikakogukondade loomisel ja juhtimisel on võtmetähtsus järgmistel aspektidel:

2.16

soovitab käsitleda personaliküsimusi paindlikkusega, tagamaks Euroopa Tehnoloogiainstituudile parimate teadlaste meeskondade töölevõtmise võimalus. Kahel kohal töötamist võib kõnealuses seoses vaadelda kui edusammu;

2.17

soovitab teadmis- ja innovaatikakogukondadel parimate teadlaste meeskondade töölevõtmiseks ja neis tõelise pühendumise tekitamiseks Euroopa Tehnoloogiainstituudi suhtes võtta tööle inimesi määratletud osalise tööajaga. Tööaja ülem- ja alammäära võib määratleda igal üksikjuhul eraldi ning kohandada vastavalt teadmis- ja innovaatikakogukonna kestuse käigus;

2.18

kutsub komisjoni üles rõhutama Euroopa Tehnoloogiainstituuti käsitleva õigusakti ettepaneku ettevalmistamisel kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tähtsust, teades, et kõnealused organid kujutavad endast teadmis- ja innovaatikakogukondade peamist tuge, eelkõige üldiste lünkade täitmisel, mis teadmiste kolmnurgas esile võivad kerkida.