10.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 57/7

1.1

tunneb heameelt teatise ja pakutud tegevuskava üle, mis kirjeldavad täpselt praegust olukorda ja pakuvad välja meetmeid 2010. aasta eesmärkide täitmiseks. Komisjoni analüüs on korrektne, kuid Regioonide Komitee tunneb kahetsust, et see avaldati nii hilja;

1.2

arvab, et bioloogiline mitmekesisus määratleb suures osas piirkonna identiteedi; rõhutab, et bioloogiline mitmekesisus on oluline alus elukvaliteedi, tervise, vaba aja ja turismi arenduse ning piirkondliku toodangu ja teenuste jaoks;

1.3

juhib tähelepanu sellele, et kümne uue liikmesriigi ühinemisel tõusis Euroopa Liidus kõrgema keskkonnaalase väärtusega liikide ja ökosüsteemide arv;

1.4

kiidab heaks nõukogu 23.–24. märtsi 2006. aasta järeldused, millega kutsutakse üles arvestama Lissaboni strateegia raames määratletud poliitikavaldkondade 2010. aasta eesmärkidega. Paljudes piirkondades rakendatud maaelu arengu kavad tõestavad, et majanduse ja bioloogilise mitmekesisuse vahelist vastuolu on võimalik ületada;

1.5

rõhutab, et kui bioloogilise mitmekesisuse suur väärtus on üldtunnustatud, siis selle majanduslik väärtus on alahinnatud. Pikaajalises plaanis on bioloogiline mitmekesisus tervise, kõrge elatustaseme ja tööhõive oluline eeltingimus;

1.6

rõhutab kõigi asjaosaliste koostöö olulisust, et tõsta kodanike (eelkõige laste), ametivõimude ja ettevõtjate teadlikkust bioloogilise mitmekesisuse osatähtsusest, teha ühiseid pingutusi bioloogilise mitmekesisuse ja jätkusuutlike ökosüsteemide säilitamiseks;

1.7

tunneb kahetsust selle üle, et hoolimata kõikide liikmesriikide poliitilistest kohustustest, ei ole veel 2010. aasta eesmärgid kaugeltki täidetud, ja rõhutab, et bioloogiline mitmekesisus peab saama poliitiliseks prioriteediks kõikidel valitsuse tasanditel;

1.8

tunneb heameelt selle üle, et paljud näited kohalikul ja piirkondlikul tasandil tõestavad, et bioloogilise mitmekesisuse hävimist on võimalik peatada ja elupaiku taastada (vt CdR 159/2006 lisa);

2.1

tunneb kahetsust selle üle, et 2007.–2013. aastate finantsperspektiivis on 2010. aasta eesmärkidele, eelkõige Natura 2000 ja maaelu arengule eraldatud ühenduse vahendeid ebapiisavalt. Seega kutsub komitee liikmesriike üles eraldama piirkondadele ja omavalitsustele oma piirkonnas vajalikud vahendid bioloogilise mitmekesisuse kaitseks ja taastamiseks, eriti Natura 2000 alade säilitamiseks. Muu hulgas rõhutab komitee, et eraldataks rohkem struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide vahendeid projektidele, millel on positiivne mõju bioloogilisele mitmekesisusele;

2.2

pöörab tähelepanu sellele, et Natura 2000 ökovõrgustiku optimaalseks rakendamiseks ja säilitamiseks on vaja leida tasakaal alt üles lähenemise ja võrgustiku loomiseks vajaliku paindlikkuse vahel ning kehtestada kõigi võrgustikku kuuluvate alade jaoks ühtsed juhtimiskriteeriumid;

2.3

rõhutab, et jätkusuutlike ökosüsteemide jaoks on oluline koostöövõrgustikku veelgi tihendada, k.a merekeskkonna puhul, ja tunneb heameelt tihedale võrgustikule keskendumise üle seoses kliimamuutuste mõjuga elupaikadele ja liikidele; samuti juhib komitee tähelepanu vajadusele võtta tehnilisi ja õiguslikke meetmeid puhveralade ja ökoloogiliste koridoride kaitseks, mis kindlustavad võrgustikku kuuluvate alade elujõulisuse;

2.4

märgib, et kuigi Euroopa Liidu poliitiline raamistik ja ühenduse õigusaktid näevad ette bioloogilise mitmekesisuse range kaitse, siis nende rakendamine, kohaldamine ja järgimise järelevalve on veel paljudes liikmesriikides ebarahuldav ning uute bioloogilise mitmekesisuse kaitsealade rajamisel ei arvestata piisavalt ökosüsteemi harmooniliseks arenguks vajalike tingimustega;

2.5

soovitab kooskõlastada bioloogilise mitmekesisuse kaitse kavasid nii Euroopa, riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil;

2.6

rõhutab, et kuna arvukaid liikmesriikide tegevuskavades ette nähtud meetmeid ei saa tõhusalt rakendada ilma piirkondlike ja kohalike omavalitsuste kaasabi ja osaluseta, tuleb piirkondade ja kohaliku tasandi esindajad kaasata aktiivselt kõikidesse uutesse poliitilistesse arengutesse bioloogilise mitmekesisuse alal, ning neile tuleb tagada vajalikud vahendid;

2.7

on teadlik põllumajanduse arvestatavast mõjust bioloogilisele mitmekesisusele Euroopa Liidus. Vastavalt maaharimisviisile võib põllumajandus olla bioloogilisele mitmekesisusele väga positiivse mõjuga ja pakkuda paljudele liikidele kindlat varjupaika või põhjustada tõsist kahju elupaiku hävitades ja keskkonda saastates. Komitee märgib, et põllumajandusele eraldatakse endiselt suur osa Euroopa eelarvest ning seega on Euroopa Liidul mõjuvõimas vahend maade kasutamise mõjutamiseks põllumajandussektoris. Komitee kutsub üles 2008. aastaks kavandatud 2007.–2013. aastate finantsperspektiivi ülevaatamisel eraldama suure osa vahenditest säästvale põllumajandusele ja maastikukaitsele;

2.8

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles vaatama üle praeguste toetuste mõju bioloogilisele mitmekesisusele, tühistades bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemide teenustele negatiivset mõju omavad abimeetmed ja toetades rohkem selliste majanduslike vahendite kasutamist, mis kaitsevad bioloogilist mitmekesisust;

2.9

peab soovitavaks, et bioloogilisele mitmekesisusele pööratav tähelepanu läheks kaugemale keskkonnapoliitikast. Ka teiste Euroopa poliitikate raames tuleks kõnealuse küsimusega tegeleda, eriti transpordi-, energeetika-, tööstus-, põllumajandus-, kalandus-, regionaalpoliitika ning turismi- ja teadusuuringute raames;

2.10

on täielikult teadlik mere ja rannikuvete tähtsusest keskkonnana, kuhu on koondunud peaaegu pool Euroopa bioloogilisest mitmekesisusest, ja kutsub ametivõime ja asjaosalisi üles mere bioloogilist mitmekesisust rohkem tähtsustama. Selleks rõhutab komitee vajadust rakendada kiiremini elupaikade direktiivi merekeskkonnas, lõpetada ülemäärane kalastamine nii Euroopa vetes kui ka vetest väljaspool Euroopat ja kaasata bioloogiline mitmekesisus täielikult tulevasesse Euroopa merepoliitikasse;

2.11

märgib, et Euroopa tasandil on maakorraldusmeetmete vastuvõtmine piiratud, kuna kõnealune bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja taastamiseks oluline poliitikavaldkond kuulub liikmesriikide pädevusse. Komitee soovib, et riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi otsuste tegemisel, eelkõige keskkonnamõju hinnates, arvestatakse maakorralduse alal rohkem bioloogilise mitmekesisusega;

2.12

on veendunud, et praeguseid eeskirju võiks sissetungivate võõrliikide levimise vastu võitlemise poliitika väljatöötamise ja kohandamise raames tõhusamalt kasutada ja rakendada. Komitee kutsub üles kõnealusesse protsessi piirkondi rohkem kaasama;

2.13

kiidab heaks ELi üldstrateegia koostamise kavad seoses sissetungivate võõrliikidega, sealhulgas varajase hoiatamise süsteemi sisseseadmise; kuid rõhutab, et ainult rahaliste vahendite ja inimressurssidega arvestades ei tohi tõsta halduskoormust;

2.14

soovitab töötada välja põhiõigusaktid ning võõrliikide nimestikud, milles kehtestataks eeskirjad nende impordiks, müügiks ja pidamiseks, et tagada kogu Euroopas ühine ja kooskõlastatud tegutsemine. Samuti soovitab komitee komisjonil läbi vaadata ühenduse õigusaktid keskkonnamõju hindamise kohta, et need hõlmaksid ka projekte, millega kavandatakse võimalike sissetungivate võõrliikide sissetoomist või kasutamist;

2.15

meenutab, et bioloogilise mitmekesisuse, eriti taime- ja loomaliikide kaitse ei tohiks takistada nende kasutamist, eeldusel et kasutamine on asjakohaselt reguleeritud, selle üle teostatakse järelevalvet ja tagatakse jätkusuutlikkus;

2.16

soovitab GMOde lubamisel ja juurutamisel jälgida rangelt ettevaatuspõhimõtet;

3.1

rõhutab, et bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osapoolte kaheksandal konverentsil 2006. aasta märtsis Curitibal Brasiilias vastu võetud otsustega tehti oluline edusamm. Arvestades, et üheksas konverents toimub 2008. aasta alguses Saksamaa juhtimisel Bonnis, kutsub Regioonide Komitee Euroopa Liitu ja liikmesriike üles kasutama seda võimalust, et tutvustada arenguid seoses komisjoni teatisega bioloogilise mitmekesisuse kohta ja korraldada koosolek, kuhu kaasatakse rohkem kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, muuhulgas vastavate riiklike ühenduste kaudu;

3.2

tervitab teatud piirkondade head eeskuju, kes arenguabi raames annavad sõpruspiirkondadele edasi oma kogemusi bioloogilise mitmekesisusega seotud küsimustes ja toetavad nendes piirkondades kasutatavaid bioloogilise mitmekesisuse kaitse meetmeid (vt lisa);

3.3

märgib, et Euroopa Liidul on vastutus säilitada bioloogilist mitmekesisust ka maailma tasandil. Komitee on sellest teadlik ja soovitab arvestada kõnealuse asjaoluga ka kaubandus- ja arengupoliitikas;

4.1

on teadlik, et bioloogilist mitmekesisust toetav poliitika saab tulemuslik olla vaid siis, kui maailma tasandil võetakse tarvitusele ambitsioonikad poliitilised meetmed kliimamuutuste pidurdamiseks. Komitee arvates on hädavajalik, et liikmesriigid, kes ei täida veel Kyoto protokollis ette nähtud kohustusi, jõuaks teistele järele. Ta peab muu hulgas vajalikuks sõlmida kõigi peamiste tootvate riikide ja tootmissektorite vahel ambitsioonika maailma konventsiooni kliimamuutuste vastu võitlemiseks;

4.2

soovitab algatada piirkondliku uuringu kliimamuutuste mõjude kohta;

4.3

lisab, et kui biokütuste kasutamise poliitika kontseptsiooni väljatöötamine võib osutuda vajalikuks kliimamuutuste vastu võitlemisel, siis saab võitlus tulemuslik olla ainult sel juhul, kui sellega kaasnevad meetmed, mis näevad ette kütuse kasutamise olulise vähendamise, ning kui kasutatakse ainult tooraineid, tehnikat ja taimi, mis ei kahjusta bioloogilist mitmekesisust riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil, ning kui sellega ei kaasne põllumaade laiendamine kõrgema keskkonnaalase väärtusega ökosüsteemide arvelt.

5.1

tõstab esile bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise ja jätkusuutliku kasutamise teadmistele juurdepääsu ja parandamise olulisuse Euroopas ja ülejäänud maailmas. See hõlmab ka liikmesriikide ja piirkondade kogemuste vahetust (vt lisa), mistõttu tuleb tugevdada bioloogilist mitmekesisust käsitlevate andmete koostalitusvõimet eri tasanditel, võttes arvesse eelkõige kohaliku ja piirkondliku tasandi andmeid ning kasutades geograafilise informatsiooni süsteemi (GIS — Geographical Information System) vahendeid ja ruumiandmete infrastruktuuri (SDI — Spatial Data Infrastructure);

5.2

rõhutab, et bioloogilise mitmekesisuse, eriti merekeskkonna alased teadmised ei ole piisavad, ja soovitab seda olukorda parandada;

5.3

lisab, et peale komisjoni viidatud teaduslike teadmiste peaks rohkem tähelepanu pöörama asjaomaste alade elanike teadmistele ja pädevusele, ja soovitab ühendada vabatahtlike ja teadlaste teadmisi. Komitee kutsub üles kõnealusesse protsessi kaasama ka lapsi;

5.4

soovitab töötada välja teabevahetusstrateegiad, et kõigil tasanditel ja kõigis valdkondades suurendada kogu ühiskonna teadlikkust ja vastutustunnet bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säilitamise suhtes ning parandada teabevahetust teadlaskonna ja ametiasutuste vahel;

6.1

märgib, et keskkonnarahastamisvahendiga Life+ ja teadusuuringute eelarvega eraldatakse bioloogilisele mitmekesisusele vähe vahendeid. Lisaks on oht, et liikmesriigid ei pea bioloogilist mitmekesisust praeguste struktuurifondide raames piisavalt oluliseks;

6.2

näeb siin lõhet teatise suurte ambitsioonide ja selle teostamiseks ette nähtud vahendite vahel;

6.3

toetab ettepanekut bioloogilise mitmekesisuse tugevdamisest ühenduse otsustusprotsessis ja soovitab, et bioloogilise mitmekesisusega arvestatakse teistes poliitikavaldkondades konkreetseid kohustusi nõudes. Komitee toetab tegevuskava ideed, mis näeb ette mitte ainult liikmesriikide, vaid ka piirkondade protsessi kaasamise;

6.4

usub, et Euroopa Liidus toetatakse koostöösuhete loomist. Piirkondadel on kõik eelised koostöö lihtsustamiseks. Siinkohal viitab komitee ühenduse programmide raames tehtud viljakale koostööle ja selle tulemustele (vt lisa);

6.5

rõhutab vajadust kaasata eramaa omanikud, et tagada bioloogilise mitmekesisuse säilimine selliste vahendite abil nagu koostöökokkulepped;

6.6

rõhutab avalikkuse suurema kaasamise olulisust. Kui kodanikud ei mõista bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide teenuste olulisust, siis on projektide eduvõimalused ka väiksemad. Seetõttu soovitab komitee eraldada rohkem Euroopa Liidu ja riiklikke vahendeid kodanikualgatustele;

6.7

soovitab algatustega “Countdown 2010” ja “Beautiful Europe” tihedat koostööd tehes töötada välja suhtlusstrateegia liikmesriikide, valitsusväliste organisatsioonide ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste jaoks, et edendada 2010. aastaks kehtestatud eesmärke;

7.1

toetab liikmesriikide ja erasektori vahelist koostööd ja rõhutab, et kodanikud ja vabatahtlikud üle kogu Euroopa oleksid bioloogilise mitmekesisuse järelevalvesse kaasatud;

7.2

kutsub liikmesriike üles tutvustama oma poliitika tulemusi kodanikele vastuvõetavalt ja siduvalt, mis võimaldaks tunnustada ka piirkondade tegevust;

7.3

märgib, et piirkondlik järelevalve peaks olema riikliku ja rahvusvahelise järelevalve ja hindamise aluseks; selleks tuleb luua tõhusad järelevalvesüsteemid, mis põhinevad asjaomastel näitajatel ja korrapäraselt esitatavatel aruannetel;

8.1

kiidab heaks ELi bioloogilise mitmekesisuse tulevikuvisiooni koostamise ja rõhutab, et oluline on kaasata kõnealusesse algatusse piirkondi;

8.2

soovib toetada uuenduslikku bioloogilise mitmekesisuse tulevikuvisiooni, mis käsitleb 2010. aasta järgset aega ja mis rõhutab keskkonnaga (maastikuga) seotud ökosüsteemide teenuste positiivset panust.