30.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 325/78

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab komisjoni tegevuskava, sest kava rakendamine tähendab ELi haldusasutustepoolset teadmistepõhise majanduse edendamist, mis toob kaasa jätkusuutliku majanduskasvu koos tööhõive olukorra kvantitatiivse ja kvalitatiivse paranemise ning suurema sotsiaalse ühtekuuluvusega.

1.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee leiab, et tegevuskava rakendamine võib kaasa aidata erinevate sotsiaalsete rühmade marginaliseerumise — nii ühiskonnas kui tööhõive tasandil — ennetamisele ning parandada tööhõive kvaliteeti ja stabiilsust, vältida digitaalset lõhet, edendada kohalike teenuste üldist kättesaadavust, piisavalt rahuldada nõrgemate ühiskonnarühmade vajadusi ning seeläbi suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust vaatamata ebavõrdsuse uutele ohustavatele vormidele. Asjakohaseid meetmeid tuleb võtta selleks, et vältida “teisejärguliste kodanike” tekkimist.

1.3

Riigiasutusi, mis lähevad üle digitaalteenuste pakkumisele, tuleb moderniseerida, parandades osutatavate teenuste kvaliteeti, paindlikkust ja kvantiteeti ning pürgides riiklike vahendite tõhusa kasutamise, kulude vähendamise, kasutajate rahulolu, haldusasutustevahelise tugevama koostöö ja bürokraatia vähendamise poole.

1.4

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovitab tungivalt püstitada eesmärgid, mis oleksid suunatud lairibaühendusele täieliku juurdepääsu kriteeriumi saavutamisele ja interneti kui teabe- ja kommunikatsioonivahendi kasutamise stimuleerimisele. Kodanike usaldus eelmainitud vahendi vastu sõltub turvalisuse astmest, mida selle kasutamisel on võimalik tagada, mis omakorda mõjutab e-valitsust ning selle poolt avalikkusele osutatavaid teenuseid.

1.5

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avaldab kahetsust, et tegevuskavas ei viidata kordagi organiseeritud kodanikuühiskonna rollile avalikkuse osaluse eesmärkide saavutamisel demokraatlikus otsustusprotsessis. Organiseeritud kodanikuühiskond kui osalusdemokraatia tugisammas peab tuleviku “digitaalses demokraatias” mängima võtmerolli.

2.1

Käesoleva dokumendiga esitab komisjon oma e-valitsuse tegevuskava, mis moodustab lahutamatu osa komisjoni i2010 algatusest majanduskasvu ja töökohtade loomise nimel infoühiskonnas, aitamaks oluliselt kaasa Lissaboni tegevuskava ja teistele ühenduse poliitikavaldkondade elluviimisele.

2.2

Seoses moderniseerimise ja uuendustegevusega peab komisjon oluliseks kiirendada e-valitsuse loomist, sest esile kerkivad uued nõuded ja vajadused, nt sujuvate piiriüleste avalike teenuste järele, et suurendada kodanike liikumis- ja ettevõtlusvõimalusi Euroopas.

2.3

Käesoleva tegevuskavaga püüab komisjon:

2.4

Käesolevas tegevuskavas keskendutakse e-valitsuse viiele põhieesmärgile ja konkreetsetele eesmärkidele aastaks 2010.

Kõnealune eesmärk esitab väljakutse digitaalse lõhega võitlemiseks ning annab võimaluse info- ja sidetehnoloogial põhinevate integratsioonimeetmete rakendamiseks, et võimaldada kõikidel kodanikel, sh sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevatel ühiskonnarühmadel, saada sellest kasu.

Nimetatud eesmärgil loodab komisjon kehtestada ühise, mõju/kasu mõõtmise raamistiku, mis sisaldab ühistele näitajatele toetuvat võrdlusuuringut (mõõdetud riigi või Euroopa tasandi meetmetega) ja üksikjuhtumitel põhinevat, mõõdetavaid näitajaid kasutavat analüüsi.

Samuti on eesmärgiks kogemuste aktiivsem edastamine ja jagamine, et tagada pikaajaline jätkusuutlikkus.

3.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab üldiselt komisjoni tegevuskava ja selles sisalduvaid auahneid eesmärke, mida sel moel saavutada tahetakse. Komitee nõustub tegevuskava eesmärkidega ning tervitab nende poliitilist ajakohasust, sest kava toetab Lissaboni strateegiaga püstitatud eesmärkide saavutamist, kindlustamaks, et Euroopa tõuseb maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduseks.

3.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kordab (1), et kui Lissaboni strateegia eesmärke soovitakse reaalselt saavutada, tuleb Euroopa Liidul välja pakkuda sidus, dünaamiline ja eesrindlik lähenemisviis nii oma eesmärkide kui ka institutsionaalse dünaamika osas. E-valitsuse antav tõuge on eelmainitud eesmärkide saavutamisel kahtlemata kasulik.

3.3

Universaalsele lairibaühendusele täieliku juurdepääsu saavutamine on esmatähtis ning seetõttu tuleb infrastruktuuri parandada nendel aladel, kus kõnealune vajadus on rahuldamata, et kindlustada juurdepääs teenustele ning edendada lairibaühenduse ja mobiilsideteenuste kasutamist.

3.4

Tegevuskavas kehtestatud meetmete rakendamine erinevatel territoriaalsetel tasanditel ning asjakohane kogemuste vahetamine mõjutab kindlasti siseturu toimimist, eriti mis puudutab riigihankelepinguid ning neid ELi kodakondsuse igapäevaelu aspekte, mis parandavad Euroopa kodanike elukvaliteeti ja heaolu.

3.4.1

Tegevuskava puudutab ka põhiõiguste hartas sätestatud õiguseid, nt “hea haldus”, “isikuandmete puutumatus”, “õigus kasutada tööhõiveteenuseid”, “tervishoid” ja “juurdepääs üldhuviteenustele”.

3.4.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee loodab, et tegevuskava eesmärkide rakendamine kindlustab kaitstuse praeguse taseme säilimise ning hoiab ära põhiõiguste harta õiguste kaitstuse nõrgenemise tulenevalt edasisest tehnoloogilisest arengust.

3.5

Nõutavad on mitmed turvameetmed valitsuse usaldusväärsuse tõstmiseks avalikkuse silmis. Nimetatud meetmed peavad olema proportsionaalsed, piisavad ja kooskõlas kaitstavate andmete ja operatsioonide kulude, laadi ning tähtsusega.

3.6

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on juba väljendanud oma seisukohta, mis puudutab vajadust Euroopa võrgu- ja infoturbepoliitika järele (2), ning leiab, et investeering tõhusamasse võrguturbesse toob kaasa ühiskondlikke kulusid ja tulusid, mis ei peegeldu adekvaatselt turuhindades.

3.7

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kavatseb lähitulevikus põhjalikumalt tegeleda võrguturbega i2010 tegevuskavas (3).

3.8

Tegevuskava eduka elluviimise tagamiseks tuleb tugevdada koostööd ELi institutsioonide ja liikmesriikide haldusasutuste vahel ning luua asjakohased kanalid, mis aitaksid ka tulemusi tõhusalt hinnata.

3.9

Kasulik oleks luua vastavad organid koostööks erinevate haldusasutuse vahel, et kodanikel oleks juurdepääs uutele teenustele, vaatamata sellele, missugune asutus neid pakub. Samuti võimaldaks see arendada ühiseid rakendusi ja olemasolevaid lahendusi paremini integreerida.

3.10

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kordab, et Euroopa avalikke teenuseid (4) tuleb Euroopa tasandil edendada (sh tolliteenused, Galileo, Euroopa ravikindlustuskaart, tsiviilasjades tehtav õigusalane koostöö, nt tõendite kogumine ja dokumentide kättetoimetamine, ning uued teenused, nagu sõidukite Euroopa registreerimismärk ja Euroopa juhiluba), luues niiviisi seosed nende sektorite erinevate haldusasutuste vahel.

3.11

Üks tegevuskava nõrkusi on riigiüleste majandusvahendite (IST, IDA) vähesus väljapakutud personalialastele ja tehnoloogilistele muutustele kaasaaitamiseks. Kõnealune küsimus on eriti pakiline uute liikmesriikide ning ELiga liitumisläbirääkimisi pidavate riikide seisukohalt.

3.12

Eelnevat arvestades ning vältimaks olukorda, kus ELi liikmesriikide areng e-valitsuse suunas toimub erineva kiirusega, tuleb kõigepealt luua ajutine institutsiooniline algatus, et arutada ideed luua eelmainitud haldusasutuste kaasajastamiseks fond ning samuti kaaluda diferentseeritud õiguslikku kohtlemist — pikemate rakendustähtaegadega — kindlustamaks, et need asutused täidaksid tegevuskavas seatud eesmärke.

3.13

Euroopa Investeerimispank ja komisjon peaksid kaaluma ka majanduslikke vahendeid, toetamaks Euroopa majandust seoses kõnealuse tegevuskava rakendamisega.

4.1

Aktiivsem infotehnoloogia kasutamine ühiskonnas kujutab endast väljakutset nii arengu ja konkurentsivõime kui ka sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse ning võrdsete võimaluste seisukohast. Üks isikute ja piirkondade tulevikku enim mõjutavaid ebavõrdsuse vorme on nn digitaalne lõhe.

4.2

Peaeesmärk peab olema digitaalse lõhe ennetamine, selle vähendamine või täielik kõrvaldamine. Selleks on koheselt tarvis aktiivset poliitikat asjaomaste teenuste edendamiseks või nende kättesaadavaks tegemiseks, seda eelkõige piirkondades, mis ei ole uue tehnoloogilise keskkonnaga piisavalt sammu pidanud. Lisaks tuleb pakkuda teatud elanikkonnarühmadele suunatud tõhusaid arvutiõppeprogramme, mis hõlmaksid ka kutseõpet.

4.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab oluliseks kõigi vajalike infrastruktuuride ja ressursside — sh inimressursside — kasutusele võtmist, juhtimist, arendamist ja säilitamist, aitamaks kaasa riiklike ametiasutuste tegevusele IKT-alase koolituse ja suutlikkuse tõstmise valdkonnas, selleks et arendada kogu ELis välja tõhus süsteem digitaalse kirjaoskuse ja interneti kasutamise edendamiseks.

4.3.1

Digitaalse kirjaoskuse arendamiseks tuleb edendada selliseid meetmeid nagu täisvarustusega operatiivsete õpperuumide rajamine ja haldamine asjaomaste kursuste korraldamiseks, koolitajate väljaõpe, internetiühenduse toetamine, kursuse edukalt läbinud õppuritele antavad nn internetitšekid, millest saaks osaliselt rahastada IKT kaupade ja teenuste (eelkõige internet) omandamist ja neile juurdepääsu.

4.3.2

Digitaalse kirjaoskuse meetmete sisu ja ulatus peaksid põhinema koolituse kavandamisel, rakendamisel, järelevalvel ja kontrollil ning internetikursuste toetamisel.

4.3.3

Tuleks edendada selliseid meetmeid nagu virtuaalsete campuste arendamine kesktaseme internetikasutajate jaoks, pakkudes neile samas nõuetekohaselt heaks kiidetud mitmekeelset koolitusmaterjali. Riiklike ametiasutuste digitaalteenused võivad kaasa aidata keelelisele mitmekesisusele, keeleõppele ning soodustada mitmekeelsust ELis.

4.4

Riigiasutuste portaalid peaksid vastama kõrgeimatele rahvusvaheliselt tunnustatud juurdepääsustandarditele, mis tähendab eelkõige WAI (Web Accessibility Initiative) nõuete järgmist. Samuti tuleb edendada nii reguleerivaid kui ka tehnoloogilisi või organisatoorseid meetmeid, et tagada juurdepääs IKT-le ning üle-euroopaliselt koostalitusvõimelised ametiasutused.

4.5

Koos psühholoogiliste takistustega, mis mõnikord inimesi lahutavad, tuleb kõrvaldada ka füüsilised tõkked. Komitee leiab, et juurdepääs nii füüsilistele struktuuridele kui ka kommunikatsioonisüsteemidele ja -vahenditele ning viipekeele õiguslik tunnustamine on olulised sammud, mida praegu astutakse selles suunas, et valitsemine oleks avatud kõigile kodanikele.

4.6

Läbipaistvus tähendab vaba teabevoo soodustamist, objektiivsuse tagamist, tõese ja õigeaegse teabe andmist, vältides ametiasutuste tegevuses igasugust läbipaistmatust.

4.7

Avalikkusele olulise ja ajakohase teabe tagamine mängib valitsuse ja kodanike demokraatlikes suhetes võtmerolli. Vaid sel viisil on võimalik juurdepääs avalikele asjadele, osalemine otsuste tegemisel ning juhtimise ja tegevuse hindamine.

4.8

Kokkuvõttes on küsimus kogu IKT potentsiaali kasutamises parema, tõhusama ja kodanikelähedasema valitsemise saavutamiseks, mis pakuks kasulikke ja kvaliteetseid avalikke digitaalteenuseid, kaasates kodanikke ja ettevõtteid infoühiskonda.

4.9

Nimetatud meetmete raames tuleks kõigis liikmesriikides mõistliku tähtaja jooksul ellu viia vähemalt järgmised meetmed:

4.10

Paljudel juhtudel tuleb Euroopa Liidu ettevõtete — eriti VKE-de — tehnoloogia juurde juhtimiseks rakendada spetsiaalselt eri ettevõtlussektoritele (eelkõige neile, mille puudujäägid IKT osas on kõige suuremad) suunatud individuaalseid tehnilisi ja nõustamismeetmeid, tehes seda tehnoloogianõustajate abil ja riiklike, piirkondlike ja kohalike tehnoloogia arengu agentuuride loomise kaudu.

4.11

Nimetatud tegevusi tuleb täiendada kõnealust tehnoloogiat levitavate ja propageerivate meetmete, IKT-alase koolituse ja suutlikkuse suurendamise meetmete ja stiimulitega, edendamaks kvaliteetset juurdepääsu internetile ja üldiselt IKT kasutamist VKE-des.

4.12

IKT rakendamist hoogustavate meetmete abil on võimalik kaasata Euroopa VKE-d teadmistepõhisesse majandusse, aidates luua uuenduslikku tootmiskeskkonda, muutes ettevõtete võrgustikud dünaamilisemaks ning soodustades tehnoloogia ja teadmiste loomist, ühist kasutamist ja tõhusat edastamist.

4.13

Konkreetselt võivad edendatavad meetmed olla nt ELi tootmissektorites rakendatavad tehnoloogilised ja juhtimislahendused; võrdlusuuringud IKT arengutaseme kohta erinevates tootmissektorites; tehnoloogiajuhtimise ja protsessi arengu ühiskeskuste (sektoraalsed pargid IKT lahenduste jaoks) rajamine; erinevate tootmissektorite VKE-dele teenuseid osutavate keskuste loomine, sidudes need teadus-, arendus- ja uuendustegevuse keskustega (sektoraalsed IKT töökojad); B2B ja B2C ettevõtete võrgustike edendamine; IKT riskikapitali rahastamismehhanismide jms edendamine; veebisaitide loomine, mis sisaldaksid kasutajaks registreerunud sektoritele ja ettevõtetele pakutavate teenuste kataloogi; digitaalsete foorumite ja elektrooniliste kataloogide loomine VKE-de jaoks.

4.14

Turvalisuse osas tuleks soodustada spetsiaalsete keskuste loomist, mis tegeleksid turvaprobleemide ennetamise, lahendamise ja varajase tuvastamise ning proaktiivse käsitlemise ning arvutiturvalisuse- ja IKT-alase teadus-, arendus- ja uuendustegevusega ning mis pakuksid eelkõige ettevõtetele ja ELi ametiasutustele konkreetseid tehnoloogilisi lahendusi, et tekitada usaldust interneti vastu ning muuta e-kaubandus ja e-valitsus dünaamilisemaks.

4.15

Praegu saavad nii poliitilised parteid kui kodanikuühiskonna organisatsioonid kodanikega suhelda kiiremini ja tõhusamalt ning seetõttu nõuavad nad oma vastavatelt valitsustelt meetmeid, et riigiasutustega suhtlemisel oleks tavapärase kanalina võimalik kasutada uusi kommunikatsioonivahendeid ning eriti internetti, et vahetult osaleda kollektiivsete otsuste tegemisel ning teostada oma poliitilisi õigusi, seejuures asjaomastel juhtudel ka hääleõigust.

4.16

Komitee avaldab kahetsust selle üle, et tegevuskavas ei käsitleta organiseeritud kodanikuühiskonna rolli tegevuskavas püstitatud eesmärkide saavutamisel, eelkõige demokraatliku osaluse ja otsuste tegemise tugevdamisel Euroopas.

4.17

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kavatseb ühenduse tasandil toetada algatust, mille eesmärk on tagada kõigile juurdepääs kõnealustele teenustele, ja teostada selle üle järelevalvet ja kontrolli, et saada üle digitaalsest lõhest ja tehnoloogilisest mahajäämusest, mille e-valitsuse kasutuselevõtt võib teatud ühiskonnarühmades kaasa tuua.

4.18

Nimetatud eesmärki on võimalik saavutada vaid reformide abil, mis soodustavad sujuvat teabevoogu, võrgu kaudu toimuvat teabevahetust ning kodanike ja riigivõimu vahetut dialoogi, suurendades sotsiaalset ja demokraatlikku kapitali ning tugevdades ühiseid digitaalseid struktuure.

4.19

Demokraatia kvaliteet sõltub suurel määral ametiasutuste toimimisest. Tarvis on kaasaegseid ja paindlikke ametiasutusi, mille töökorraldus lähtuks kodanike probleemidest, et suuta neid probleeme ennetada ja lahendada, ning mille tegevus oleks läbipaistev, et tekitada usaldust ning kodanikuläheduse tunnet.

4.19.1

Osalusdemokraatia eestvõitlejana leiab komitee, et kõnealune osalus suurendab kodanikuteadvust, hõlbustab valitsemist ning aitab kaasa korrektse poliitilise süsteemi kujundamisele.

4.19.2

Tuleb analüüsida ja jälgida tehnoloogia- ja teadmistepõhise ühiskonna hetkeolukorda ja arengut Euroopa Liidus, tuginedes rangelt teaduslikele ja statistilistele meetoditele ning pöörates peatähelepanu erivajadustega rühmade tehnoloogilisele kaasamisele, et selgitada välja, milliste meetmete abil on võimalik tõhusalt kaotada nn digitaalne lõhe, soodustades IKT aktiivset kasutamist Euroopa ühiskonnas ning eriti nimetatud rühmade hulgas.