9.5.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 110/39

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab suure poolehoiuga JEREMIE programmi (1) (Euroopa ühisressursid mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele) tutvustavat komisjoni dokumenti.

1.1.1

Komitee tänab komisjoni regionaalpoliitika volinik Danuta HÜBNERit, regionaalpoliitika peadirektoraadi teenistusi ning Euroopa Investeerimispanka panuse eest, mille nad annavad kõnealuse delikaatse programmi arendamisse, ning komitee töö toetamise eest.

1.1.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on alati toetanud komisjoni algatusi, millega lihtsustatakse mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juurdepääsu laenudele, sest sarnaselt Euroopa Parlamendiga on komitee veendunud, et kõnealune aspekt on alati olnud väiksemate ettevõtete nõrk koht.

1.1.3

Väikeettevõtete tugevdamine on Lissaboni strateegia põhielement, kuna see on seotud uuendustegevusega, toob kaasa stabiilse tööhõive ja aitab kaasa tööjõu pidevale koolitamisele.

1.1.4

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on paljudes, eriti alates 1982. aastast (2) koostatud arvamustes rõhutanud komisjoni, täpsemalt XXIII peadirektoraadi (3) jõupingutusi, aitamaks ettevõtetel parendada oma suhteid laenusüsteemi, eelkõige pankadega.

1.1.5

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on rõhutanud ka sotsiaalpartnerite laiaulatusliku kaasamise vajadust kõikidesse ettevõtlusega ning eelkõige laenuga seotud probleemidesse, kuna neil on arvestatav mõju sotsiaalsele heaolule ja arengule.

1.2

1990. aastatel tegeles XXIII peadirektoraat (4) laenuprobleemidele lahenduste otsimisega, tehes tihedat koostööd väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid ning käsitööndusettevõtteid esindavate organisatsioonidega. Euroopa käsitööndusettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete järjestikused konverentsid (5) ning mitmed ettevalmistavad koosolekud (keskmiselt 10 ettevalmistavat koosolekut iga konverentsi kohta, kus osalesid sajad väikeettevõtted) on:

1.2.1

Eelnimetatud kogemuste põhjal on EMSK seisukohal, et seoses uute kavadega aastateks 2007–2013 ja Lissaboni eesmärkidega oleks mõttekas kohtumistel, mis toimuvad liikmesriikides sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna esindajate vahel, anda enam teavet uute programmide kohta, eelkõige nende kohta, mis on suunatud mikro- ja väikeettevõtetele.

1.2.2

Vaatamata viimase 20 aasta jooksul korraldatud sekkumistele ja jõupingutustele puudub 25-liikmelise Euroopa paljudel, eriti kõige ebasoodsamate tingimustega piirkondadel, projekt, mis võimaldaks kooskõlastada ja viimistleda paljusid praegu olemasolevaid laenuinstrumente.

1.2.2.1

Peaaegu neli miljonit ettevõtet (20 % olemasolevatest ettevõtetest) leiab, et halb juurdepääs rahastamisvahenditele takistab tõsiselt nende kasvu (9).

1.2.2.2

Ühenduse finantsinstrumente on olnud võimalik kasutada vaid mõnekümnel tuhandel ettevõttel (10), mis tähendab probleemide olemuse ja tegelike tulemuste märkimisväärset erinevust. Kõnealune asjaolu paneb mõtlema tegelike võimaluste üle sekkuda süsteemidega, mis võivad suurendada finantsasutuste kaasatust ja parandada tulemusi.

1.2.2.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on teadlik vajadusest tõhustada jõupingutusi, et parendada teavet komisjoni, Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Investeerimisfondi, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga ning riiklike ja piirkondlike ametiasutuste pakutavate laenuvõimaluste kohta. Mikro- ja väikeettevõtted on tihti, osaliselt nende endi süül, teabekanalitest kõrvale jäetud.

1.3

Seetõttu saaks JEREMIE algatust esitleda nutika vahendina olemasolevate võimaluste kooskõlastamiseks ja ratsionaliseerimiseks.

1.3.1

JEREMIE algatus kuulub majanduskasvu ja töökohtade loomist toetava ühtekuuluvuspoliitika ühenduse strateegiliste suuniste kohaldamisalasse. Komitee asjaomase seisukoha võib kokku võtta järgmiselt:

1.3.2

Komitee rõhutab komisjoni toetuse tähtsust JEREMIE algatusele mitte ainult välise vaid ka sisemise kooskõlastamise kaudu meetmeid juhtivate teenistuste vahel, et toetada mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, rajades tulemuste optimeerimiseks JEREMIE teabekeskuse, mis oleks erinevate meetmete teavitamis- ja kooskõlastamisüksus.

1.3.3

EMSK hinnangute kohaselt leiab, et komisjon peaks iga kahe aasta tagant koostama aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, Regioonide Komiteele ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele programmi edusammude ja tõhususe kohta, mis võimaldaks olulised kogemused kanda üle teistele sektoritele.

1.3.4

Lõpuks soovitab komitee tagada hanke- ja valikumenetluste, piirkondlike osalusfondide (holding funds) juhtimise ja projekti juhtivate finantsvahendajate akrediteerimise täieliku vastavuse majanduse, tõhususe ja läbipaistvuse põhimõtetele. Eelkõige tuleb tagada täielik vastavus asjaomastele ühenduse õigusaktidele, seda ka ainuõiguse korral. Tuleb võimaldada karistuste rakendamist, ebatõhusate osalusfondide lõpetamist ja akrediteeritud finantsvahendajate nimekirjade muutmist.

2.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on korduvalt rõhutanud väikeettevõtete mitte ainult majanduslikku, vaid ka ühiskondlikku rolli asjaomastes liikmesriikides ning on pööranud sellele erilist tähelepanu mitmes arvamuses, sealhulgas 1992. (13), 1997. (14), 2001. (15)ja 2003. (16) aastal avaldatud arvamustes ning arvamustes Euroopa väikeettevõtete harta (17) kohta.

2.1.1

Euroopa majanduses on tähtis roll mikro- ja väikestel ettevõtetel. Neid on kokku umbes 25 miljonit, moodustades 99 % kõigist ettevõtetest, ning nad annavad tööd pea 95 miljonile inimesele, mis moodustab 55 % erasektori töökohtadest (18).

2.1.2

Kõnealused numbrid väljendavad ilmekalt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tähtsust ja rolli Lissaboni strateegias ning samuti tugeva partnerluse rajamise vajadust sotsiaalpartnerite esindajatega, loomaks uusi koostöövorme (19). Nende eesmärk on praktikas rakendada Euroopa sotsiaalse turumajanduse aluseks olevaid sotsiaalseid ja majanduslikke väärtusi (20).

2.1.3

Mikro- ja väikeettevõtete alustamise ja arendamise etappe puudutavad probleemid on tähtsuse järjekorras järgmised:

2.1.4

Juurdepääs rahastamisvahenditele on seega ettevõtte rajamise eeltingimus ning mikro- ja väikeettevõtete kasvu ja arengu põhinõue, sest kõnealused ettevõtted tunnevad laenusüsteemi piiravat mõju selgemalt ja tugevamalt kui suured ettevõtted.

2.1.5

Ainus viis laenu positiivseid tagajärgi ära kasutada on otsekontakt ettevõtete ja nende probleemidega ning ettevõtetepoolne mõistmine laenusüsteemi pakutavatest võimalustest, eriti ettevõtete tegutsemispiirkonnas. See takistab rahastamiskorralduste liigset jäikust ning riski suurenemist, arvestades muuhulgas Baseli kokkuleppeid puudutavaid arenguid. Seetõttu peavad ettevõtted leidma oma finantstasakaalu ja määratlema selle saavutamiseks vajalikud vahendid.

2.1.6

Võtmeroll on omafinantseeringul, kuigi kõnealuse vahendi abil suudavad väikeettevõtted harva saavutada oma investeeringukava. 90 % juhtudest on vaja järgmist:

2.1.7

Kõnealuste vahendite hulgast ei usalda väikeettevõtted tihti riskikapitali. Riskikapitali kasutavad vaid 5–6 % mikro- (21) ja väikeettevõtetest (22) (neist 90 % on eraettevõtted või täisühingud). Kui soovitakse, et riskikapitali kasutamine suureneks, tuleb välja töötada uued riskikapitali vormid, mida saab rakendada ka üksikettevõtetele.

2.1.8

Rahastamise ja väikeettevõtete vahelise lõhe ületamiseks määratletud prioriteedid võib kokku võtta järgmiselt:

2.1.9

Vajaduste ja potentsiaali analüüsid ja hindamised JEREMIE algatuse ettevalmistavas etapis tuleksid läbi viia ELi igas piirkonnas, kaasates reaalselt tõhusa ja vastutustundliku partnerluse osana asjaomaseid majandus- ja sotsiaalpartnereid.

2.2.1

Eespool kirjeldatud laenu saamise raskusaste erineb vastavalt majanduse ja turu arengutasemele. Vastastikuse lähenemise piirkondadel (25), mis vajavad laenuinstrumente kõige rohkem, et suurendada ettevõtluse kaudu tööhõivet, on tegelikult kõige raskem laenu saada ning neile kohaldatavad intressimäärad on kõrgemad rohkem arenenud piirkondadele kohaldatavatest intressimääradest (26).

2.2.2

Usalduspankadele rotatsiooni korras (27) antavaid EIP laenusid, mis jagatakse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete vahel kõikuvate, kuid piiratud (28) intressimääradega, kasutavad peamiselt pangad, mis tegutsevad arenenud piirkondades, kus pankadevaheline konkurents on suurem ning Euroopa Investeerimispanga laenude andmine on lojaalsete klientide hoidmise vahend.

2.2.3

Kuna vähemarenenud piirkondades on vähem panku, eriti pangaühistuid või krediidipanku, on konkurents pangandussektoris väiksem ning väikeettevõtjatest teatakse vähe. Selle tulemusena kasutatakse Euroopa Investeerimispanga pakutud väärtuslikke instrumente sellistes piirkondades harva.

2.2.4

Lühidalt, kui osaliselt JEREMIE algatuses Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Investeerimisfondi pakutud traditsioonilisemate vahendite (29) kõrval kasutatavate vahendite finantsvahenduse kaudu kõnealuse suundumuse muutmiseks jõupingutusi ei tehta, jäävad vaesemad piirkonnad veel pikaks ajaks vaesusesse.

2.2.5

Laenude tagamiseks, eriti vastastikuse lähenemise piirkondades, võiks Euroopa Investeerimisfondi juurde rajada JEREMIE osakonna, mille ülesanne oleks toetada pangalaenude tagatisi käendusinstrumentidega laenukonsortsiumide või muude aktiivsete organite kaudu, eelkõige ebasoodsamate tingimustega piirkondades.

2.3.1

Nii mikro-, väikeste kui keskmise suurusega ettevõtete laenusaamise probleem toob välja mitmed turu puudused:

2.3.2

Seetõttu on eesmärk tasandada turu puudusi meetmetega:

2.3.3

Lissaboni strateegia taaskäivitati märtsis 2005 toimunud Euroopa Ülemkogul ning riikide valitsusi ja majandus- ja sotsiaalpartnereid innustati tegutsema kolmes prioriteetses valdkonnas:

2.3.4

Liikmesriikide kulud tööhõive ja töökohtade loomise toetamisele on vahel märkimisväärsed, kuid õigustatud sotsiaalsete tulemustega (31). Kui 25-liikmelise Euroopa Liidu pooltele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (umbes 12 miljonit ettevõtet) antaks 20o000 euro suurust üldist laenu, ei ületaks maksuvõimetusest tulenev tõenäoline kaotus (32) 6,5 miljonit eurot, mis moodustaks 0,07 % 25-liikmelise Euroopa Liidu SKTst; samal ajal võimaldaks üldine laenude andmine enamikul ettevõtetel tugevdada oma positsiooni ning uuendada oma tooteid ja tootmisprotsesse.

2.3.5

Kui laenu antaks laenukonsortsiumide vahendajate kaudu, mis oleksid võimelised neelama 50 % pankrottidest, jaguneks ülejäänud kaotus võrdselt (50:50) asjaomase konsortsiumi ja panga vahel.

2.3.6

Laenu sotsiaalse funktsiooni aktsepteerimine võimaldab arendada vajalikke finantskorralduse vahendeid riiklike fondide, Euroopa fondide ja solidaarsusfondide kaasabil. Laenukonsortsiumidesse teevad makseid ettevõtted ise, kas konsortsiumiga liitumisel või pangaintressi protsendi näol (33).

2.4.1

Ettevõtete asutamiseks ja Euroopa mikro- ja väikeettevõtetele mõeldud väikelaenude andmine suurel arvul, sõltub:

2.4.2

Osade probleemide lahendus peitub olemasolevates vahendites, mida tuleks siiski paremini ja ulatuslikumalt kasutada:

2.5.1

Eriti viimastel aastatel on kattekordajate vahendit analüüsitud ning seda on laenuvõimaluste reklaamimisel kasutanud nii laenukonsortsiumid kui pangad (37). Maksujõuetuse olukorra objektiivne analüüs, eriti vastastikuse lähenemise piirkondades, lubab kattekordajat kohandada kohalikele oludele. Loomulikult suureneb maksujõuetuste arv kõige mahajäänumates piirkondades, kus see võib ulatuda 10 %-ni, samas jääb aga rikastes piirkondades mikro- ja väikeettevõtete pankrottide arv 2,5 % ringi.

2.5.2

JEREMIE algatus suudab oma potentsiaali teostada peamiselt vastastikuse lähenemise piirkondades, andes laenukonsortsiumidele isikliku tagatise ja aidates kaasa väärtpaberistamise protsessidele, et suurendada laenuvõimalusi ja korvata kattekordaja nõrkusi.

2.6.1

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013) (38) ühendab erinevaid ühenduse meetmeid ja programme, sealhulgas järgmisi:

2.6.2

Samuti tuleks analüüsida neljandas mitmeaastases programmis (MAP) (2000–2005) ettenähtud rahastamisvahendeid; programm, mille kestust on pikendatud kuni 31. detsembrini 2006 ja mille eelarve on 531,5 miljonit eurot (47), ühendatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammiga ning lülitatakse JEREMIE strateegiasse.

2.6.2.1

MAP on jaotatud kolmeks meetmete valdkonnaks:

2.6.2.2

MAP rahastamisvahendite toimimise analüüsist selgub, millised neist on andnud parimaid tulemusi ja millised võiks järelikult lülitada JEREMIE strateegiasse. Kõnealused vahendid kujutavad endast neljanda MAPi kaugelt suurimat kululiiki: näiteks 2003. aastal moodustasid need 67 % programmi kogueelarvest (48). Vahendid jagunevad rahastamisvahendite vahel järgmiselt:

2.6.2.3

Nimetatud rahastamisvahendeid kasutati juba ajavahemikul 1998–2000 programmi “Algatused majanduskasvu kiirendamiseks ja tööhõive tõstmiseks” raames kõrvuti järgmiste vahenditega:

2.6.2.4

Ei SCA ega JEV ole seni osutunud eriti mõjusateks.

2.6.2.5

2003. aasta lõpuks olid ligikaudu 178 000 (53) VKEd kasutanud VKEde tagatissüsteemi abi (136 000 majanduskasvu ja tööhõive programmi raames, 32 000 laenutagatiste programmi raames ja 10 000 mikrokrediidi programmi kaudu).

2.6.2.6

Samal ajavahemikul kasutas ligikaudu 240 000 (54) VKEd Euroopa tehnoloogiaedendusprojekti käivitusprogrammi abi.

2.6.3

Seepärast võiks JEREMIE algatuses jätkata nende kahe rahastamisvahendi kasutamist, suurendades — eriti vastastikuse lähenemise piirkondades — sellest kasu saavate VKEde arvu.

2.6.4

Tuleb meeles pidada, et nende aastate jooksul on vaid 0,81 % Euroopa VKEdest saanud kasu ettevõtluse peadirektoraadi, majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi ning Euroopa Investeerimisfondi ühistest sekkumistest.

2.6.5

Seepärast on oluline, et JEREMIE algatuses katsetataks uusi, sealhulgas ka uutes programmides kavandatud võimalusi eelkõige järgmistes valdkondades:

2.6.6

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on veendunud, et kõnealuste sekkumiste osas esineb märkimisväärseid info- ja koolitusealaseid probleeme: probleemide lahendus peaks hõlmama finantsasutusi ning tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioone, järgides seejuures ettevõtete sotsiaalse vastutuse ning sotsiaalsetel eesmärkidel rahastamise põhimõtet.

2.7.1

Komitee arvamuse kohaselt on ühenduse riiklike teenuslepingute hangete alase seadusandluse piiranguteta rakendamisel otsustav tähtsus JEREMIE algatuse õnnestumise tagamiseks.

2.7.2

Igal juhul peavad JEREMIE algatuse osas pädevad komisjoni talitused ja/või Euroopa Investeerimisfond tagama hankemenetluste vastavuse säästlikkuse, tõhususe, erapooletuse, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetele. Eelnevalt komisjoni koostatud spetsifikatsioonid peavad osaleda soovivate ettevõtete ja konsortsiumide pakkumisel osalemise tingimuste hulgas sisaldama eelkõige järgmist:

2.7.2.1

Kui on olemas kokkulepped osalusfondide/2007–2015 tegevusprogrammi alal, tuleb osalusfondide suhtes ebatõhususe, eeskirjade eiramise või lepingu tõsise rikkumise korral ette näha karistuste kohaldamise, lepingu tühistamise ja lõpetamise võimalused. Juhtimise järelevalvet tuleks teostada iga kahe aasta tagant piirkondlike majandus- ja sotsiaalpartnerite toetusel. Aruannete avaldamisel tuleb kasutada läbipaistvaid menetlusi ning need tuleb edastada riiklikele keskasutustele, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele.

2.7.3

Finantsüksusi või konsortsiume, mis on asutatud mõnes muus liikmesriigis või siis riigis, mis on allkirjastanud riigihankelepingute kokkuleppe (vt WTO kokkuleppe lisa), tuleb kvalifitseerida samadel tingimustel riigisiseste osalejatega; aluseks tuleb võtta asjaomaste riikide õigusaktidega vastavuses olevad dokumendid, mis tõendavad, et kvalifitseerumisnõuded on täidetud.

2.7.4

Kõnealust korraldust tuleb kohaldada ka krediidi vahendusasutuste akrediteerimismenetluste suhtes: need tuleb allutada süstemaatilisele tegevuse järelevalvele, mille mehhanismid tuleb kindlaks määrata asjaomaste majandus- ja sotsiaalpartnerite esindajate kaasamisel; nõutav on ka akrediteerimise regulaarne järelevalve. Igal juhul tuleb iga kolme aasta järel tagada osa akrediteeritud asutuste väljavahetamine.