52005SC1739

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 16.12.2005

SEK(2005) 1739 lõplik

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

EAGGF tagatisrahastu kulude kohta Varajase hoiatamise süsteem nr 8–11/2005

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS 3

2. MÄRKUSED 2005. AASTA EELARVE TÄITMISE KOHTA 3

3. JÄRELDUSED 5

1. SISSEJUHATUS

Lisas on esitatud eelarve tegelik täitmine ajavahemikus 16. oktoobrist 2004 kuni 30. septembrini 2005 võrreldes kulude profiiliga, mis määrati kindlaks näitaja abil, mis kehtestati eelarvedistsipliini käsitleva nõukogu 26. septembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 2040/2000[1] sätete põhjal.

2. MÄRKUSED 2005. AASTA EELARVE TÄITMISE KOHTA

Järgnev on lühikokkuvõte tähtsaimatest erinevustest tegeliku täitmise ja näitajakohase täitmistaseme vahel 2005. aasta eelarve eri sektorite lõikes (NB: sulgudes esitatakse praegune ülekasutamise (+) või alakasutamise (–) määr).

2.1. Finantstegurid

Dollari kurss euro suhtes

Eespool nimetatud ajavahemikus kantud kulude puhul võetakse arvesse dollari-euro kursi muutusi. Suure osa põllumajandustoodete, eelkõige teravilja ja suhkru eksporditoetuste ning mõnede sisetoetuste, näiteks puuvillatoetuse puhul mõjutab kulusid euro-dollari kurss.

Eelarvepädevate institutsioonide vastuvõetud eelarve põhines assigneeringutel, mida taotleti 2005. aasta esialgses eelarveprojektis, mille koostamisel lähtuti keskmisest pariteedi suhtest 1 euro = 1,25 USA dollarit. Tuleb märkida, et ajavahemikus 1. augustist 2004 kuni 31. juulini 2005 oli keskmine pariteedi suhe ligikaudu 1 euro = 1,27 USA dollarit, s.o umbes 2% kõrgem 2005. aasta esialgse eelarveprojekti koostamisel kasutatud kursist.

2.2. Alamrubriik 1a – turutegurid

2.2.1. Teraviljaturumeetmed (+ 169,1 miljonit eurot)

Kõnealuse sektori assigneeringute ülekasutamine on märkimisväärne, kuna tänu 2004.–2005. aasta ülikülluslikule teraviljasaagile on riiklikult ladustatava teravilja kogus suurenenud. Käesoleva aruande esitamise ajaks on riiklikult ladustatud teravilja kogus ligikaudu 13,9 miljonit tonni 2005. aasta esialgse eelarveprojektis eeldatud 2,6 miljoni tonni asemel.

2.2.2. Põllukultuuride otsetoetused (+ 192,8 miljonit eurot)

Pärast liikmesriikide eeldavate maksete kohta järelepärimise tegemist ja nendelt kõnealuse kava rakendamise aluseks olevaid parameetreid käsitleva teabe saamist on komisjon seisukohal, et eelarveaasta lõpuks saavutatakse ligikaudu 200,0 miljoni euro suurune ülekasutamine võrreldes 2005. aastal kasutada olevate esialgse eelarveprojekti assigneeringutega.

2.2.3. Suhkur (+ 28,1 miljonit eurot)

Eelarveaasta jooksul on riiklikult ladustatud märkimisväärsed suhkrukogused. Käesoleva aruande koostamise ajal on ladustatud ligikaudu 724 000 tonni ja eeldatakse, et eelarveaasta lõpuks ladustatud koguse suurus ei muutu. Seepärast eeldab komisjon selle artikli assigneeringute ülekasutamist, kuigi eksporditoetuste maksmine on aeglane.

2.2.4. Oliiviõli (+ 115,0 miljonit eurot)

Selle artikli puhul on assigneeringute ülekasutamine, mis on tingitud liikmesriikide lõppmaksetest eelmise turustusaasta eest. Eeldatakse, et ülekasutamise määr on siiski palju madalam kui septembris esitatud praegune määr.

2.2.5. Kiutaimed (+ 86,5 miljonit eurot)

Komisjon tegi oma otsuse puuvillatoetuse lõpliku määra kohta. Sellest tulenevad kulud puuvillale on eeldatavasti ligikaudu 67 miljoni euro võrra suuremad 2005. aasta esialgses eelarveprojektis selleks ettenähtud summast. Seepärast eeldatakse, et praegune ülekasutamine on ajutine.

2.2.6. Puu- ja köögivili (– 80,3 miljonit eurot)

Praegu eeldab komisjon, et tänu puu- ja köögiviljaturul valitsevatele soodsatele tingimustele tekivad säästud. Turult kõrvaldatud puu- ja köögiviljakogused on eeldatavasti palju väiksemad kui 2005. aasta esialgses eelarveprojektis kavandati. Lisaks on tänu soodsale arengule tõusnud banaanide turuhinnad ja seega on vähendatud kõnealuse toote toetusemäärasid. Siiski eeldatakse, et aasta jooksul täheldatud toetuse suurenemine tootjaorganisatsioonide rakendusfondidele vähendab asjaomaseid sääste eelarveaasta lõpuks.

2.2.7. Muud taimesaadused ja meetmed (– 117,7 miljonit eurot)

Selle artikli assigneeringute alakasutamine tuleneb kuivsööda toetuste maksmise aeglustumisest. Lisaks sellele ei ole teatavad liikmesriigid teinud ettenähtud makseid eri POSEI programmidele, mistõttu eeldatakse selle artikli puhul veelgi suuremat alakasutamist.

2.2.8. Horisontaalsed otsetoetused (+ 64,3 miljonit eurot)

Vastavalt varajase hoiatamise süsteemi aruandele nr 6/2005 toimub kümnest uuest liikmesriigist kaheksat hõlmava lihtsustatud pindalatoetuste kava jaoks ettenähtud assigneeringute puhul ülekasutamine. Selle põhjuseks on valuutakursi kahekordne mõju, mis on tingitud toetuste omavääringus maksmisest nendes liikmesriikides, kes ühisrahas ei osale.

2.2.9. Piim ja piimatooted (– 988,6 miljonit eurot)

Soodsad sise- ja välisturutingimused on võimaldanud komisjonil vähendada selle sektori mitmesuguste toodete eksporditoetuste määrade ja siseturult kõrvaldamise toetusemäärade taset võrreldes 2005. aasta esialgse eelarveprojektis selleks ettenähtud tasemetega. Selline olukord on vähendanud kõnealuse sektori eri meetmete kulusid, mille tulemusena tekivad kõnealuses sektoris säästud. Lisaks sellele koguti lisamaksu üle 1,0 miljoni tonni ülemäärase koguse eest, sest eelarves oli ette nähtud 0,25 miljonit tonni ja sellega omakorda suurendatakse sääste kõnealuses sektoris.

2.2.10. Veise- ja vasikaliha (+ 304,6 miljonit eurot)

Komisjon nõustub kõnealuse sektori ülekasutamisega näitaja suhtes ja leiab, et see jätkub eelarveaasta lõpuni, mis on tingitud 2004. aastal loomade eest makstavatest lisatasudest.

2.2.11. Raamatupidamisarvestuse nõuetekohasuse kontrollimine (– 499,9 miljonit eurot)

Varajase hoiatamise süsteemi aruande nr 6/2005 kohaselt eeldati liikmesriikidelt raamatupidamisarvestuse nõuetekohasuse kontrollimise menetluse tulemusena tagasinõutavate summade suurendamist eelarveaasta lõpuks umbes 170 miljoni euro võrra.

2.3. Alamrubriik 1b – maaelu arendamine (– 25,8 miljonit eurot)

2005. aastal maaelu arendamise kulukohustuste assigneeringuteks (EL 15) ja uute liikmesriikide üleminekuperioodi rahastamisvahendi assigneeringuteks määrati selle alamrubriigi ülemmäär.

Kõik eelarveassigneeringud on seotud üleminekuperioodi rahastamisvahendiga, mida rakendatakse liigendatud assigneeringute põhjal. 2005. aasta septembri lõpuks tehti 1 167,1 miljoni euro ulatuses makseid 1 369,4 miljoni suurustest eelarves ettenähtud üleminekuperioodi rahastamisvahendite maksete assigneeringutest.

Praegune väike alakasutamine hõlmab EAGGFi tagatisrahastu kulukohustuste assigneeringuid maaelu arendamiseks ELi 15 liikmesriigis ja eeldatakse, et see püsib eelarveaasta lõpuni.

3. JÄRELDUSED

Alamrubriigi 1a puhul kasutati ajavahemikus 16. oktoobrist 2004 kuni 30. septembrini 2005 assigneeringuid liikmesriikide kuludeks kokku 41 574,4 miljoni euro väärtuses, mis moodustab 97,1% olemasolevatest assigneeringutest. Selles ajavahemikus ulatus eelarveassigneeringute alakasutamine võrreldes näitajaga ligikaudu – 524,7 miljoni euroni. See on tingitud peamiselt loomsete toodete sektorist, samas kui taimsete toodete sektoris ilmnes eelarveassigneeringute ülekasutamine. Hetkel leiab komisjon, et näitaja suundumused nii taimesaaduste sektoris (ülekasutamine) kui ka loomakasvatussaaduste sektoris (alakasutamine) jäävad samaks ja põhjustavad suuremat alakasutamist eelarveaasta lõpuks.

Alamrubriigi 1b puhul kasutati ajavahemikus 16. oktoobrist 2004 kuni 30. septembrini 2005 assigneeringuid liikmesriikide kuludeks kokku 4896,2 miljoni euro väärtuses, s.t 71,6% olemasolevatest assigneeringutest. Selles ajavahemikus ulatus eelarveassigneeringute alakasutamine võrreldes näitajaga ligikaudu – 44,2 miljoni euroni. Hetkel eeldatakse, et liikmesriikide kulud suurenevad oluliselt 2005. aasta oktoobris.

[pic]

[1] EÜT L 244, 29.9.2000, lk 27.