52005PC0711

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 05.01.2006

KOM(2005) 711 lõplik

Ettepanek

NÕUKOGU MÄÄRUS

millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit viinhappe impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle suhtes kehtestatud ajutine tollimaks

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST |

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Käesolev ettepanek käsitleb nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 384/96 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, viimati muudetud nõukogu 8. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 461/2004, edaspidi „algmäärus”) kohaldamist Hiina Rahvavabariigist pärit viinhappe importi käsitleva menetluse suhtes. |

Üldine taust Ettepanek on seotud algmääruse rakendamisega ning tuleneb uurimisest, mis viidi läbi kooskõlas algmääruses sätestatud sisuliste ja menetlusnõuetega. |

Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid Komisjoni määrus (EÜ) nr 1259/2005, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks teatava Hiina Rahvavabariigist pärineva viinhappe impordi suhtes |

Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega Ei kohaldata. |

KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE |

Konsulteerimine huvitatud isikutega |

Asjaomastel huvitatud isikutel oli juba võimalus kaitsta oma huve uurimise ajal algmääruse sätete kohaselt. . |

Ekspertarvamuste kogumine ja kasutamine |

Välisekspertide avamusi ei olnud vaja kasutada. |

Mõju hindamine Käesolev ettepanek on algmääruse rakendamise tulemus. Algmäärus ei näe ette üldist mõju hindamist, kuid sisaldab täielikku nimekirja tingimuste kohta, mida tuleb hinnata. |

ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG |

Kavandatud meetme kokkuvõte 30. oktoobril 2004. aastal algatas komisjon dumpinguvastase uurimise Hiina Rahvavabariigist pärit viinhappe ühendusse importimise suhtes. Komisjon kehtestas 27. juuli 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 1259/2005 kõnealuse impordi suhtes ajutised dumpinguvastased tollimaksud. Lisatud nõukogu määruse ettepanek põhineb lõplikel järeldustel dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja ühenduse huvide kohta, mis kinnitasid esialgseid järeldusi, tuues samas kaasa mõned muudatused dumpingumarginaalide arvutamises. Seepärast tehakse ettepanek, et nõukogu võtaks vastu lisatud määruse ettepaneku, mis tuleks avaldada Euroopa Liidu Teatajas hiljemalt 28. jaanuaril 2006. |

Õiguslik alus Nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, viimati muudetud nõukogu 8. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 461/2004. |

Subsidiaarsuse põhimõte Ettepanek tehakse ühenduse ainupädevusse kuuluvas valdkonnas. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata. |

Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõtetega kooskõlas järgmis(t)el põhjus(t)el. |

Asjaomast meedet on kirjeldatud eespool nimetatud algmääruses ning see ei võimalda teha riigisiseseid otsuseid. |

Ei kohaldata nõudmist, mille kohaselt ühenduse, liikmesriikide valitsuste, piirkondlike ja kohalike pädevate asutuste, ettevõtjate ja kodanike rahaline ja halduskoormus peab olema võimalikult madal ja saavutatava eesmärgiga proportsionaalne. |

Õigusakti valik |

Kavandatud õigusakt: määrus. |

Muud meetmed ei oleks asjakohased järgmis(t)el põhjus(t)el . Eespool nimetatud algmääruses ei nähta ette muid võimalusi. |

MÕJU EELARVELE |

Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet. |

1. Ettepanek

NÕUKOGU MÄÄRUS

millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit viinhappe impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle suhtes kehtestatud ajutine tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed[1] (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artiklit 9,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis esitati pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A AJUTISED MEETMED

(1) Komisjon kehtestas määrusega (EÜ) nr 1259/2005[2] (edaspidi „ajutine määrus”) ajutise dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV”) pärineva viinhappe impordi suhtes, mida praegu klassifitseeritakse KN-koodi 2918 12 00 alla.

(2) Tuleb meenutada, et dumpingu ja kahju tekitamise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2003 kuni 30. juunini 2004 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamisega seotud suundumuste osas analüüsis komisjon andmeid, mis hõlmasid ajavahemikku 1. jaanuarist 2001 kuni 30. juunini 2004 (edaspidi „vaatlusalune periood”). Hinna allalöömise, turuhinnast madalama hinnaga müügi ja kahju kõrvaldamise kohta tehti järeldused eespool nimetatud uurimisperioodi põhjal.

B. JÄRGNENUD MENETLUS

(3) Pärast ajutise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist HRVst pärit viinhappe impordi suhtes esitasid mõned huvitatud isikud kirjalikult oma märkused.

(4) Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist. Pärast ajutiste meetmete kehtestamist teostas komisjon järgmiste äriühingute valdustes täiendavaid kontrolle, eelkõige selleks, et kontrollida normaalväärtuse kindlaksmääramist:

a) HRV eksportivad tootjad

- Hangzhou Bioking Biochemical Engineering Co., Ltd, Hangzhou, HRV.

- Changmao Biochemical Engineering Co., Ltd, Changzhou City, HRV.

- Ninghai Organic Chemical Factory, Ninghai, HRV.

(5) Kõigile huvitatud isikutele tehti teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal kavatseti soovitada kehtestada lõplikud dumpinguvastased tollimaksud ja lõplikult sisse nõuda ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summad. Lisaks sellele anti neile võimalus kindlaksmääratud aja jooksul pärast kõnealust teavitamist esitada oma märkused.

(6) Asjaosaliste suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ning vajadusel tehti järeldustes muudatused.

C. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

(7) Vaatlusalune toode on viinhape, mida praegu klassifitseeritakse KN-koodi 2918 12 00 alla. Vaatlusalust toodet kasutatakse veinis, jookides ja toidulisandites, aeglustina kipskrohvisegus ja paljudes teistes toodetes. Seda on võimalik saada veinivalmistamise kõrvalsaadusena, nagu kõigi ühenduse tootjate puhul, või keemilise sünteesi teel naftakeemilistest ühenditest, nagu kõigi HRV eksportivate tootjate puhul.

(8) Kaks importijat väitsid, et toidu- või farmaatsiatööstuse jaoks ettenähtud viinhapet, nagu ühenduse tootmisharu toodetud looduslik viinhape, tuleks eristada sünteetilisest tehniliste protsesside jaoks ettenähtud (toiduks kõlbmatust) viinhappest. Samuti väitsid nad, et viimane tuleks menetlusest välja arvata, kuna erinevalt ühenduse tootmisharu toodetud viinhappest ei saa sünteetilist varianti kasutada inimtoidus.

(9) Üks importija tõi välja ka selle, et ühenduse tootmisharu toodetud viinhape ja HRVst imporditud viinhape on saadud täiesti erinevate tootmisprotsesside tulemusena ning veinitootmiseks saab kasutada üksnes looduslikku viinhapet. Lisaks sellele olevat tema imporditav viinhappesort kohandatud ühe konkreetse kasutaja vajadustele ja teised seda kasutada ei saa. Seepärast väitis see importija, et antud viinhappesort ja ühenduse tootmisharu toodetav viinhape ei ole samasugused tooted.

(10) Ehkki tunnistatakse, et leidub viinhappe eri sorte, mis ei sobi igaks otstarbeks ühtmoodi, kinnitas uurimine, et kõigil neil viinhappesortidel on samasugused füüsikalised ja keemilised omadused. Kasutusalade puhul saab veinivalmistamiseks, mis moodustab umbes 25% turust, kasutada tõepoolest üksnes looduslikku viinhapet. Ülejäänud 75% puhul, kaasa arvatud mõned inimtoiduks ettenähtud tooted, saab kasutada nii looduslikku kui sünteetilist viinhapet ning need on seega konkureerivad tooted. Samuti tuleks märkida, et tootmisprotsess ise ei ole samasuguse toote määratlemisel oluline.

(11) Täiendavate märkuste puudumisel vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kohta kiidetakse ajutise määruse põhjendused 11–13 heaks.

D. DUMPING

1. Turumajanduslik kohtlemine

(12) Märkuste puudumisel turumajandusliku kohtlemise kohaldamise kohta kiidetakse ajutise määruse põhjendustes 14–17 tehtud järeldused lõplikult heaks.

2. Normaalväärtus

(13) Esialgsete järelduste avaldamise järel ei laekunud ühtegi märkust normaalväärtuse määramise metoodika kohta. Vastavalt sellele kiidetakse ajutise määruse põhjendustes 18–34 tehtud järeldused lõplikult heaks.

3. Ekspordihind

(14) Asjaomaste märkuste puudumisel ekspordihindade kohta kiidetakse ajutise määruse põhjenduses 35 tehtud järeldused lõplikult heaks.

4. Võrdlus

(15) Märkuste puudumisel normaalväärtuse ja ekspordihindade võrdluse kohta kiidetakse ajutise määruse põhjendustes 36–37 tehtud järeldused lõplikult heaks.

5. Dumpingumarginaal

a) Koostööd tegevad eksportivad tootjad, kelle suhtes kohaldatakse turumajanduslikku kohtlemist

(16) Kaks eksportivat tootjat esitasid vastuväited ajutise dumpingumarginaali taseme määramiseks tehtud üksikasjalike arvutuste kohta. Nende märkuste arvesse võtmisel tugineti kontrollkäikude ajal saadud läbivaadatud andmetele, nagu on kirjas käesoleva määruse põhjenduses 4. Peale selle parandati mõned arvutusvead.

(17) Vastavalt sellele on lõplikud kaalutud keskmised dumpingumarginaalid väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist järgmised:

Äriühing | Lõplik dumpingumarginaal |

Hangzhou Bioking Biochemical Engineering Co., Ltd, Hangzhou | 0,3% |

Changmao Biochemical Engineering Co., Ltd, Changzhou City | 10,1% |

Ninghai Organic Chemical Factory, Ninghai | 4,7% |

b) Kõik teised eksportivad tootjad

(18) Esialgsete järelduste avaldamise järel ei laekunud ühtegi märkust kõigi teiste eksportivate tootjate dumpingumarginaali arvutusmetoodika kohta. Vastavalt sellele kiidetakse üleriigiline ajutine dumpingumäär 34,9% CIF-hinnast ühenduse piiril heaks.

E. KAHJU

1. Ühenduse tootmine

(19) Märkuste puudumisel ühenduse tootmise kohta, kiidetakse ajutise määruse põhjendused 43 ja 44 heaks.

2. Ühenduse tootmisharu mõiste

(20) Üks importija teatas, et mõned ühenduse tootjad, kes kuulusid algselt kaebuse esitajate hulka, on tootmise lõpetanud, ja palus komisjonil kontrollida, kas uurimise läbiviimiseks algmääruse artikli 5 lõike 4 kohaselt on veel piisavalt alust.

(21) Seoses sellega leidis uurimisel kinnitust, et kaebust toetavate tootjate osa moodustas üle 95% ühenduse toodangust uurimisperioodil. Seepärast on algmääruse artikli 5 lõike 4 nõuded täidetud.

(22) Täiendavate märkuste puudumisel ühenduse tootmisharu määratluse kohta kiidetakse ajutise määruse põhjendus 45 heaks.

3. Ühenduse tarbimine

(23) Märkuste puudumisel ühenduse tarbimise kohta kiidetakse ajutise määruse põhjendus 46 heaks.

4. Import ühendusse asjaomasest riigist

(24) Märkuste puudumisel asjaomasest riigist pärineva impordi kohta kiidetakse ajutise määruse põhjendused 47–52 heaks.

5. Ühenduse tootmisharu olukord

(25) Üks importija/kasutaja ja üks eksportija olid vastu ajutises määruses sätestatud analüüsile, tuginedes väitele, et mõned EÜ tootjad on tootmise lõpetanud ja neid ei oleks seepärast pidanud ühenduse tootmisharu olukorra hindamisel arvesse võtma.

(26) Tuleb märkida, et algmääruse artikli 3 lõikes 5 nimetatud tegurite komisjonipoolne analüüs ei sisaldanud andmeid tootmise lõpetanud äriühingute kohta. Neid äriühinguid mainiti ajutises määruses üksnes niivõrd, kuivõrd see oli vajalik mõningate koondnäitajate, näiteks turuosa või üldise tootmisvõimsuse, tõlgendamiseks. Seda selgitati iga kord selgelt iga asjaomast näitajat selgitavas tekstis, et anda ühenduse tootmisharu olukorrale terviklik ja korrektne hinnang. Seepärast leitakse, et ühenduse tootmisharu olukorra analüüs toimus täielikus kooskõlas algmäärusega.

(27) Täiendavate märkuste puudumisel ühenduse tootmisharu olukorra kohta kiidetakse ajutise määruse põhjendused 53–82 heaks.

F. PÕHJUSLIKUD SEOSED

(28) Üks eksportija väitis, et ühenduse tootjatel on turgu valitsev seisund, mistõttu Hiina import, mille turuosa on ainult 11,5%, ei saa olla kahju peamine põhjus.

(29) HRV ekspordi turuosa on arvestuste kohaselt 11,5% ja 15,8% vahel, vastavalt sellele, kas kasutada Eurostati või Hiina statistilisi allikaid. Isegi konservatiivselt määratud hinnangulist turuosa 11,5% ei saa lugeda tähtsusetuks, arvestades, et kahju oli selgesti põhjustatud kasvava impordi suurenevast survest hindadega, mis lõid oluliselt alla ühenduse tootmisharu hinnad, nagu seda on nimetatud ka ajutises määruses. See kas ühenduse tootmisharul oli turgu valitsev seisund või mitte, ei ole lõppkokkuvõttes oluline, kui on kindlaks tehtud, et ühenduse tootmisharu ei saanud kahju muudel olulistel põhjustel kui dumpinguhinnaga import. Seoses sellega tuleb märkida, et hoolimata suuremast turuosast ei suutnud ühenduse tootmisharu vaatlusalusel perioodil vältida arvestatavat kahjumit. See on vastuolus väitega, et ta on oma turgu valitsevast seisundist kasu saanud. Pealegi kinnitas kolmandate riikide import, et turul valitseb piisav konkurents.

(30) Teine eksportija tõi välja, et kahe hiljuti asutatud EÜ tootja uus toodang ületab Hiina impordi kasvu tähtsuse ja seepärast on kahju enda põhjustatud. Siiski olid uute EÜ tootjate hinnad kooskõlas olemasolevate tootjate omadega ja nende tootmine oli tegevuse lõpetanud äriühingute omast väiksem. Ilma Hiina impordita ei saa nimetatud põhjustel seletada kasvava ühenduse tarbimise juures toimunud hinnalangust nende turuletulekuga.

(31) Teine eksportija väitis, et ühise põllumajanduspoliitika reguleeriv raamistik moonutab EÜ tootjate normaalseid turutingimusi ja et põhjuslike seoste analüüsimisel ei võetud seda arvesse. Ehkki see väide esitati väga üldsõnaliselt, tuleb märkida, et ühise põllumajanduspoliitika raames ei reguleerita viinhappe hinda, vaid määratakse kindlaks üksnes mõningate viinhappe tootmiseks vajalike toorainete miinimumhinnad ning alkoholi müügihind. Nagu sätestatud ajutise määruse põhjenduses 89, püsisid need reguleerivad parameetrid kogu perioodi vältel stabiilsena ning seega ei saa nendega seletada ühenduse tootmisharu olukorra halvenemist. Need ei sea kahtluse alla, et Hiina import toimub dumpinguhinnaga ja kahjustab ühenduse tootmisharu.

(32) Täiendavate märkuste puudumisel põhjuslike seoste kohta, kiidetakse ajutise määruse põhjendused 83–95 heaks.

G. ÜHENDUSE HUVID

(33) Üks kasutaja kipsitööstusest väitis, et viinhappe osakaal kipsitööstuse tootmiskuludest, mida mainitakse ajutises määruses (alla 2%), on liiga madal. See näitaja põhines aga sama äriühingu esitatud andmetel. Samade andmete kohaselt oleks see näitaja veidi kõrgem, kui see oleks väljendatud protsendina ainult viinhapet sisaldavatest toodetest. Teisalt on kaks teist kipsitootjat esitanud sellest märksa madalamad protsendid. See kinnitas, et ajutises määruses kasutatud andmeid saab lugeda mõistlikuks hinnanguks.

(34) Peale selle tuleks meenutada, et kipstoodetele, milles kasutatakse aeglustina viinhapet, ei paku EÜ-välised tarnijad Eurostati andmetel suurt konkurentsi. Seepärast jäädakse kindlaks ajutises määruses tehtud järeldusele, et mõõdukas dumpinguvastane tollimaks niisuguse kulude protsendi pealt ei peaks kõnealuste töötlevate tööstuste kulusid ja konkurentsipositsiooni kuigivõrd mõjutama.

(35) Sama kasutaja väitis ka seda, et meetmed võivad kaasa tuua viinhappe defitsiidi, mida on väidetavalt varem esinenud. Samas ei leita, nagu sulgeks kavandatud individuaalne dumpinguvastase tollimaksumäär äriühingutele, kes moodustavad umbes kaks kolmandikku HRV ekspordist, EÜ turu HRV tarnijatele.

(36) Üks kasutaja emulgaatorite tootmisharust väitis, et tema konkurentsipositsioon satuks HRVst pärineva viinhappe suhtes meetmete kehtestamisel ohtu. Sama kasutaja väitis, et tehniliste muutuste tõttu pakuvad emulgaatorite osas üha enam konkurentsi EL-välised tootjad ja et meetmete kehtestamisele järgnev kulude tõus mõjutaks nende konkurentsipositsiooni turul. Komisjon püüdis kvantifitseeritud andmetele tuginedes kontrollida meetmete võimalikku mõju sellele kasutajate kategooriale. Kuna aga komisjoni küsimustikule ei laekunud sisukaid vastuseid ja see kasutajate rühm ei teinud koostööd, siis ei olnud see võimalik,

(37) Täiendavate märkuste puudumisel ühenduse huvide kohta kiidetakse ajutise määruse põhjendused 98–114 heaks.

H. LÕPLIKUD DUMPINGUVASTASED MEETMED

1. Kahju kõrvaldamis e tase

(38) Pärast ajutiste järelduste avaldamist väitis ühenduse tootmisharu, et arvutatud mittekahjustav hind on liiga madal kahel põhjusel:

- Toorainete hind oli uurimisperioodil alla löödud, st tootmisharul õnnestus osa hinnasurvest üle kanda varustavatele sektoritele. Seda on tunnistatud ajutise määruse põhjenduses 69, samas kui tarnijate huve on analüüsitud põhjendustes 101 kuni 106. Nagu mainitud põhjenduses 89, määratakse ühise põllumajanduspoliitika raames kindlaks miinimumhind tooraine ostmiseks. Peale selle ei põhjendanud tootmisharu oma väidet ega esitanud mingeid tõendeid, mis näidanuks, et toorainete hinnatase ei ole püsiv ning peaks olema kõnealusest miinimumist kõrgem. Seepärast järeldati, et väide ei ole põhjendatud.

- Väideti, et kahju arvutamisel kasutatud normaalne kasumimarginaal 8% oli seda tüüpi tootmisharu jaoks liiga madal. Arvestades ühenduse tootmisharu kasumitaset uurimisperioodile eelnenud aastatel ja enne dumpinguhinnaga impordi turuosa suurenemist, on selle protsendi näol tegu piisava marginaaliga, mis kajastab normaalset kasumitaset, mida on võimalik kõnealuse impordi puudumisel saavutada.

(39) Täiendavate märkuste puudumisel kahju kõrvaldamise taseme kohta kiidetakse ajutise määruse põhjendused 115–118 heaks.

2. Tollimaksude vorm ja tase

(40) Eespool nimetatut arvestades ja kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleks kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks tuvastatud dumpingumarginaalide tasemel, kuna kõigi asjaomaste eksportivate tootjate puhul oli kahjumarginaal kõrgem kui dumpingumarginaal.

(41) Arvestades meetmete vormi, nõudis ühenduse tootmisharu kahju kõrvaldamise tasemel põhineva miinimumhinna kehtestamist. Kuna lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra aluseks on tuvastatud dumpingumarginaalid, nagu mainitud eespool nimetatud põhjenduses, jäädakse kindlaks lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamisele väärtuselise tollimaksuna.

(42) Eespool toodu põhjal on lõplikud tollimaksud järgmised:

Äriühing | Dumpingumarginaal |

Hangzhou Bioking Biochemical Engineering Co., Ltd, Hangzhou | minimaalne |

Changmao Biochemical Engineering Co., Ltd, Changzhou City | 10,1% |

Ninghai Organic Chemical Factory, Ninghai | 4,7% |

Kõik teised äriühingud | 34,9% |

(43) Käesoleva määrusega äriühingutele määratavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad kehtestati käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seega kajastavad need uurimise käigus kõnealuste äriühingute puhul täheldatud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ning toodetud nimetatud äriühingute, seega konkreetsete juriidiliste isikute poolt. Imporditavate toodete suhtes, mille tootjaks on mõni teine käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nime ja aadressiga nimetamata äriühing, sealhulgas nimetatud äriühingutega seotud äriühingud, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende puhul kehtivad „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatavad tollimaksumäärad.

(44) Taotlused kohaldada kõnealuseid äriühingutele määratavaid individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid (nt pärast üksuse nime muutmist või uute tootmis- või müügiüksuste loomist), tuleb saata viivitamata komisjonile[3] koos kogu asjaomase teabega, eelkõige muudatuste kohta äriühingu tegevuses seoses tootmise, omamaise ja eksportmüügiga, mis on seotud näiteks kõnealuse nimemuutusega või kõnealuse muutusega tootmis- ja müügiüksustes. Vajaduse korral ajakohastatakse määruses nimetatud äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimakse.

(45) Et tagada dumpinguvastase tollimaksu nõuetekohane jõustamine, ei tohiks jääktollimaksu määra kohaldada üksnes koostööst hoiduvate eksportijate, vaid ka nende äriühingute suhtes, kes uurimisperioodil ei eksportinud. Kui viimatinimetatud äriühingud vastavad algmääruse artikli 11 lõike 4 teise lõigu nõuetele, peaksid nad esitama kõnealuse artikli kohaselt läbivaatamistaotluse, et lasta oma olukorda individuaalselt uurida.

Ajutiste tollimaksude lõplik sissenõudmine

(46) Tuvastatud dumpingumarginaalide suurusjärku silmas pidades ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju taset arvesse võttes leitakse, et ajutise määruse (EÜ) nr 1259/2005 kohaselt ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleks kehtestatud lõpliku tollimaksumäära ulatuses lõplikult sisse nõuda. Kuna lõplik tollimaks on ajutisest tollimaksust madalam, vabastatakse ajutiselt tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra.

(47) Et tollimaksumäärade suurtest erinevustest tingitud kohustusest kõrvalehoidmise oht oleks võimalikult väike, peetakse vajalikuks kehtestada erimeetmed, et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane rakendamine. Nende erimeetmete hulka kuuluvad:

(48) Käesoleva määruse lisas sätestatud nõuetele vastava kehtiva faktuurarve esitamine liikmesriikide tollile. Impordi suhtes, millele ei ole nimetatud arvet lisatud, rakendatakse kõigi teiste eksportijate suhtes kohaldatavat dumpinguvastast jääktollimaksu.

(49) Lisaks sellele jälgib komisjon viinhappe soolade ja estrite ekspordivoogusid ning vastavat KN-koodi. Kui mõne madalama individuaalse tollimaksumääraga äriühingu ekspordimaht tunduvalt suureneb või kui soolade ja estrite vastava KN-koodi alla deklareeritud import oluliselt kasvab, võidakse asjaomaseid individuaalseid meetmeid lugeda tuvastatud kahjustava dumpingu vastu võitlemiseks tõenäoliselt ebapiisavaks. Sellest tulenevalt ja eeldusel, et eeltingimused on täidetud, võib komisjon algatada algmääruse artikli 11 lõike 3 kohaselt vahepealse läbivaatamise. Läbivaatamise käigus võidakse muu hulgas uurida, kas on vaja kõrvaldada individuaalsed tollimaksumäärad ja kehtestada selle asemel üleriigiline tollimaks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärineva KN-koodi 2918 12 00 alla kuuluva viinhappe impordi suhtes.

2. Vaba netohinna suhtes kohaldatakse ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist järgmist lõplikku dumpinguvastast tollimaksu:

Äriühing | Dumpinguvastane tollimaks | TARICi lisakood |

Hangzhou Bioking Biochemical Engineering Co., Ltd, Hangzhou, Hiina Rahvavabariik | 0,0% | A687 |

Changmao Biochemical Engineering Co., Ltd, Changzhou City, Hiina Rahvavabariik | 10,1% | A688 |

Ninghai Organic Chemical Factory, Ninghai, Hiina Rahvavabariik | 4,7% | A689 |

Kõik teised äriühingud | 34,9% | A999 |

3. Lõikes 2 nimetatud äriühingute suhtes kindlaks määratud individuaalseid tollimaksumäärasid kohaldatakse tingimusel, et liikmesriikide tollile esitatakse lisas sätestatud nõuetele vastav kehtiv faktuurarve. Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse kõigile teistele äriühingutele kohaldatavat tollimaksumäära.

4. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

Komisjoni määruse (EÜ) nr 1259/2005 alusel Hiina Rahvavabariigist pärineva ja KN-koodi 2918 12 00 alla kuuluva viinhappe impordi suhtes kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad nõutakse lõplikult sisse kooskõlas allpool sätestatud eeskirjadega. Tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra, tagastatakse.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

Eesistuja

LISA

Artikli 1 lõikes 3 nimetatud faktuurarvele tuleb lisada äriühingu töötaja allkirjastatud avaldus järgmises vormis:

1. Faktuurarve välja andnud äriühingu töötaja nimi ja ametinimetus.

2. Järgmine avaldus: „Mina, allakirjutanu, tõendan, et käesoleva arvega hõlmatud Euroopa Ühendusse ekspordiks müüdava viinhappekoguse [tootis] [äriühingu nimi ja aadress] [TARICi lisakood] [asjaomane riik]. Käesolevas arves esitatud andmed on täielikud ja õiged.”

Kuupäev ja allkiri

[1] ELT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 461/2004(ELT L 77, 13.3.2004, lk 12).

[2] ELT L 200, 30.7.2005, lk 73.

[3] European Commission

Directorate-General for Trade

Direction B, office J-79 5/16

1049 Brüssel/Belgia.