52005PC0688

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 22.12.2005

KOM(2005) 688 lõplik

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS

millega kehtestatakse Norrast pärit tehistingimustes kasvatatud lõhe impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning nõutakse lõplikult sisse nimetatud impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST |

110 | Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Käesolev ettepanek käsitleb nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 384/96 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, viimati muudetud 8. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 461/2004, edaspidi „algmäärus“) kohaldamist Norrast pärit tehistingimustes kasvatatud lõhe importi käsitlevas menetluses. |

120 | Üldine taust Käesolev ettepanek on tehtud lähtuvalt algmääruse rakendamisest ja uurimisest, mis viidi läbi kooskõlas algmääruses sätestatud sisu- ja menetlusnõuetega. |

139 | Ettepanekus käsitletavas valdkonnas kehtivad õigusnormid Ettepanekus käsitletavas valdkonnas praegu kehtivad õigusnormid puuduvad. |

141 | Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega Ei kohaldata. |

KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE |

Konsulteerimine huvitatud isikutega |

219 | Asjaomastel huvitatud isikutel oli juba võimalus kaitsta oma huve uurimise ajal algmääruse sätete kohaselt. |

Ekspertarvamuste kogumine ja kasutamine |

229 | Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada. |

230 | Mõju hindamine Käesolev ettepanek on algmääruse rakendamise tulemus. Algmäärus ei näe ette üldist mõju hindamist, kuid sisaldab täielikku loendit tingimustest, mida peab hindama. |

ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG |

305 | Kavandatud meetmete kokkuvõte Pärast dumpinguvastase uurimise algatamist 23. oktoobril 2004 kehtestas komisjon 23. aprillil 2005 ajutised dumpinguvastased tollimaksud Norrast pärit tehistingimustes kasvatatud lõhe impordi suhtes („ajutiste tollimaksude kehtestamise määrus“). Ajutisi dumpinguvastaseid tollimakse, mis kehtestati väärtuselise tollimaksuna suurusega 6,8–24,5% imporditava toote väärtusest, kohaldati alates 27. aprillist 2005. 1. juulil 2005 muutis komisjon meetmete vormi ja kehtestas väärtuselise tollimaksu asemel minimaalse impordihinna ning pikendas ajutiste tollimaksude kehtestamise määruse muutmisega ajutiste meetmete kestust veel kolme kuu võrra. Pärast ajutiste dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist jätkas komisjon dumpingu, kahju ja ühenduse huvide analüüsimist. Lisatud ettepanek nõukogu määruse kohta, millega kehtestatakse lõplikud dumpinguvastased tollimaksud, lähtub dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja ühenduse huvide kohta tehtud lõplikest järeldustest. Tehakse ettepanek kehtestada lõplikud dumpinguvastased tollimaksud Norrast pärit tehistingimustes kasvatatud lõhe impordi suhtes minimaalse impordihinnana, milleks on 2,80 eurot terve kala ekvivalendi kilo kohta. Kuna Norrast pärit import minimaalse või sellest kõrgema impordihinnaga kõrvaldab kahjuliku dumpingu mõjud, on asjakohane kohaldada minimaalset impordihinda kogu Norrast pärit impordi suhtes, välja arvatud üks ettevõte, mille puhul on tuvastatud minimaalne dumpingumarginaal. Väärtuselise tollimaksu summad, mis on antud tagatiseks ajutiste dumpinguvastaste tollimaksudena Norrast pärit tehistingimustes kasvatatud lõhe impordi eest, vabastatakse, sest arvestades asjaolu, et väärtuseliste tollimaksude kehtimise ajal olid turuhinnad märgatavalt kõrgemad minimaalsest impordihinnast, mis kehtestati enneolematuid ja ettenägematuid turusuundumusi silmas pidades, ei ole väärtuseliste tollimaksude kogumine kahjustava dumpingu kõrvaldamiseks proportsionaalne meede. Ajutise minimaalse impordihinnana tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku minimaalse impordihinna, vabastatakse. Kauba tolliväärtuse valesti deklareerimise edasiseks vähendamiseks on kaalutud erisätete sisseviimist, mis tagaksid selle, et ettevõtted peavad kinni minimaalsest impordihinnast ega ürita kaupade tolliväärtust valesti deklareerida. Minimaalsest impordihinnast kinnipidamise tagamiseks tuleb importijatele selgeks teha, et kauba tolliväärtuse valesti deklareerimise korral kohaldatakse asjaomaste tehingute suhtes tagasiulatuvalt lõplikku dumpinguvastast tollimaksu. Sellega seoses viidatakse ka tolliseadustikule, muuhulgas artiklile 78, mille kohaselt toll võib kontrollida äridokumente ja asjaomase kaubaga seotud impordi- või eksporditoimingute või selle kaubaga seotud järgnevate äritoimingute andmeid. Kõnealune kontroll võib toimuda deklarandi või muu oma äritegevuse tõttu otseselt või kaudselt asjaomaste toimingutega seotud isiku või mõne muu isiku valdustes, kelle valduses on seoses äritegevusega asjaomane dokument või vajalikud andmed. Toll võib kontrollida ka kaupa. Komisjonil on kavas jälgida ühenduse tehistingimustes kasvatatud lõhe turul toimuvaid arenguid. Kui seire tulemusena on olemas esmapilgul usutavad tõendid, et olemasolev meede pole enam dumpingu kahjustava mõju kõrvaldamiseks vajalik või piisav, võib komisjon algmääruse artikli 11 lõike 3 kohaselt algatada läbivaatamise ning viia viivitamata läbi uurimise. Seepärast tehakse ettepanek, et nõukogu võtaks vastu lisatud määruse ettepaneku, eesmärgiga see määrus vastu võtta ja avaldada Euroopa Liidu Teatajas hiljemalt 21. jaanuaril 2006. |

310 | Õiguslik alus Nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, viimati muudetud nõukogu 8. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 461/2004. |

329 | Subsidiaarsuse põhimõte Ettepanek tehakse ühenduse ainupädevusse kuuluvas valdkonnas. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata. |

Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel. |

331 | Asjaomast meedet on kirjeldatud eespool nimetatud algmääruses ning see ei võimalda teha riigisiseseid otsuseid. |

332 | Ei kohaldata nõudmist, mille kohaselt ühenduse, liikmesriikide valitsuste, piirkondlike ja kohalike pädevate asutuste, ettevõtjate ja kodanike rahaline ja halduskoormus peab olema võimalikult madal ja saavutatava eesmärgiga proportsionaalne. |

Õigusakti valik |

341 | Kavandatud õigusakt: määrus. |

342 | Muud õigusaktid ei oleks asjakohased järgmisel põhjusel: eespool nimetatud algmäärus ei näe ette muid võimalusi. |

MÕJU EELARVELE |

409 | Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet. |

1. Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS

millega kehtestatakse Norrast pärit tehistingimustes kasvatatud lõhe impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning nõutakse lõplikult sisse nimetatud impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed[1] (edaspidi „algmäärus“), eriti selle artiklit 9,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis esitati pärast konsulteerimist nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

1. Menetlus

1.1. Ajutised meetmed

(1) Pärast[2] dumpinguvastase uurimise algatamist 23. oktoobril 2004 kehtestas komisjon määrusega (EÜ) nr 628/2005[3] („ajutiste dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamise määrus“ või „ajutine määrus“) ajutised dumpinguvastased tollimaksud Norrast pärit tehistingimustes kasvatatud lõhe impordi suhtes. Ajutisi dumpinguvastaseid tollimakse, mis kehtestati väärtuselise tollimaksuna suurusega 6,8–24,5% imporditava toote väärtusest, kohaldati alates 27. aprillist 2005.

(2) 1. juuli 2005. aasta määrusega (EÜ) 1010/2005[4] („muutmismäärus“) muutis komisjon ajutiste meetmete vormi, asendades väärtuselised tollimaksud minimaalse impordihinnaga 2,81 eurot terve kala ekvivalendi kilo kohta ning pikendas ajutiste tollimaksude kehtestamise määruse muutmisega ajutiste meetmete kestust kolme kuu võrra.

1.2. Järgnenud menetlus

(3) Pärast ajutiste dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamise määruse avaldamist tehti asjaomastele isikutele teatavaks faktid ja kaalutlused, mille alusel ajutine määrus koostati. Mõned isikud esitasid kirjalikud märkused. Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid, anti võimalus esitada komisjonile oma selgitused.

(4) Pärast muutmismääruse avaldamist tehti kõikidele huvitatud isikutele teatavaks faktid ja kaalutlused, mille alusel ajutist määrust muudeti. Mõned isikud esitasid kirjalikud märkused. Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid, anti võimalus esitada komisjonile oma selgitused.

(5) Samuti tehti kõikidele huvitatud isikutele teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille alusel soovitatakse kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed ja meetodid ajutiste tollimaksudena tagatiseks antud summade sissenõudmiseks. Lisaks sellele anti neile pärast kõnealust teavitamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(6) Huvitatud isikute esitatud suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ja neid võeti lõplike otsuste tegemisel vajaduse korral arvesse.

(7) Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist. Lisaks kontrollkäikudele, mis on tehtud ajutiste dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamise määruse põhjenduses 7 nimetatud äriühingute valdustesse, tehti pärast ajutiste meetmete rakendamist täiendavaid kontrollkäike järgmiste ühenduses asuvate kasutajate ja nende ühenduste valdustesse:

- Norlax, Outrup, Taani;

- SIF France, Boulogne sur Mer, Prantsusmaa;

- Association of Danish Fish Processing Industries and Exporters, Kopenhaagen, Taani;

- Bundesverband der Deutschen Fischindustrie und des Fischgroßhandels, Hamburg, Saksamaa;

- Polish Association of Fish Processors, Koszalin, Poola;

- Syndicat Saumon et Truite fume, Pariis, Prantsusmaa.

2. Vaatlusalune toode ja samasugune toode

(8) Kuna vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduste 10–14 sisu ning neis esitatud esialgsed järeldused.

3. Dumping

3.1. Väljavõtteline uuring

(9) Nagu ajutise määruse põhjenduses 18 nimetatud, ei saanud kahele äriühingule esialgu anda individuaalset dumpingumarginaali. Komisjon jätkas siiski menetluse lõppetapis selle küsimuse uurimist. Kaks asjaomast äriühingut esitasid seejärel individuaalse lõpliku otsuse tegemiseks vajaliku teabe.

(10) Edasiste märkuste puudumisel väljavõttelise uuringu kohta kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 16 ja 17 kirjeldatud esialgsed järeldused lõplikult.

3.2. Normaalväärtus

(11) Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist ei esitatud ühtegi märkust Norra eksportijate jaoks normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud meetodi kohta. Sellest lähtuvalt kinnitatakse ajutise määruse järelduses 19–31 kirjeldatud põhjendused lõplikult.

(12) Siiski esitati mitu märkust teatavate kuluartiklite käsitlemise kohta normaalväärtuse arvutamisel ajutise määruse põhjenduses 26 kirjeldatud meetodi alusel.

3.2.1. Üldised märkused

(13) Arvestusliku normaalväärtuse puhul arvutas komisjon välja uurimisperioodil vaatlusaluse toote tootmisega seotud kulud (tootmiskulud). Juhtudel, kus kulusid sai otseselt seostada, võeti arvesse tegelikke kulusid. Kui see ei olnud võimalik, määrati kulud asjaomase äriühingu varasemate kulujaotuste alusel, kui selline teave oli kättesaadav ja äriühing selle esitas; sellise teabe puudumisel määrati kulud käibest lähtuvalt vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 5.

(14) Kui teatavaid kuluelemente ei olnud võimalik uurimisperioodi kohta otse arvutada, hinnati selliseid kulusid kõige hilisemate kättesaadavate auditeeritud aruannete alusel.

3.2.2. Erakorralised kulud

(15) Esialgses etapis võttis komisjon arvesse kõiki vaatlusaluse tootega seotud erakorralisi kulusid, millest ettevõtted olid uurimisperioodil teatanud. Kõnealuste erakorraliste kulude hulgas oli ka mitmeid ettevõttespetsiifilisi kulusid, kuid üldjuhul hõlmasid erakorralised kulud materiaalse põhivara mahakandmist, kalakasvatusrajatiste, tapamajade ja töötlemistehaste sulgemist ning töötajate lahkumishüvitisi. Mitmed ettevõtted esitasid sellise käsitluse suhtes vastuväiteid kahel põhjusel. Esiteks väideti, et erakorralisi kulusid ei tohiks üldse arvestada, sest need on ühekordsed kulutused, mis tuleks lõhe tootmise tavakuludest täielikult välja jätta. Teiseks oldi arvamusel, et kui selliseid kulusid arvestatakse, siis tuleks need nendega seotud ajavahemiku peale ära jaotada, nt töötlemistehase kasutusea peale, kui erakorraline kulu on selle varaga seotud.

(16) Vastuseks väitele, et kõik erakorralised kulud tuleks välja jätta, märgib komisjon, et Norra lõhetööstuses on juba aastaid toimunud ümberkorraldused. Sellest lähtuvalt on erakorralisi kulusid deklareerinud mitmed ettevõtted mitme eelarveaasta jooksul. Seega on selge, et kõnealused erakorralised kulud ei ole üksikud ühekordsed kulutused, mis piirduvad vaid mõne ettevõttega. Pigem on need lõhe tootmisega seotud süstemaatilised kulud. Kõigi selliste kulude väljajätmine tähendaks seda, et tootmiskulusid arvestatakse väiksemana, kui nad tegelikult on, ja seetõttu tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(17) Teise väite suhtes märgib komisjon, et erakorralised kulud, mida võeti arvesse esialgsete järelduste tegemisel, on võrdsed nende kuludega, mida ettevõtted uurimisperioodil oma finantsotsuste põhjal tegelikult deklareerisid. Komisjon järgis ettevõtete endi lähenemist.

(18) Kulude jagamine teatava ajavahemiku peale kõrvaldaks muidugi mis tahes liigse mõju, mis tekib ettevõtete otsuse ajastusest neid kulusid deklareerida. Ideaalis tuleks aastase keskmise kulu välja selgitamiseks kõik iga vara kohta deklareeritud erakorralised kulud selle vara kasutusea peale ära jagada. Tuleb siiski märkida, et ükski asjaomane äriühing seda moodust ei kasutanud. Selle asemel otsustas komisjon, toetudes kõige hilisematele kättesaadavatele finantsaruannetele, jagada valimisse kaasatud äriühingute puhul nende viimase kolme aasta jooksul deklareeritud erakorralistest kuludest ühe kolmandiku lõhe tootmise peale uurimisperioodil, võttes aluseks käibe. Kolme aastat peeti sobilikuks ajavahemikuks, sest nii palju aega kulub keskmiselt noorlõhe kasvatamiseks püügivalmis kalani.

3.2.3. Litsentside ja finantskulude mahaarvamine

(19) Mitmed ettevõtted väitsid ka, et lõhekasvatuse litsentside ja finantskulude mahaarvamised tuleks lõhe tootmise kuludest välja jätta. Litsentside väärtuse mahaarvamise suhtes märgitakse, et Norras on seaduse järgi vaja lõhe kasvatamiseks kehtivat litsentsi. Finantskulude mahaarvamise suhtes märgitakse, et need kulud on enamasti seotud vaba rahavoo kasutamisega, seda tihti laenude andmiseks samuti lõhetööstuses tegevatele seotud äriühingutele, ning et asjaomased äriühingud ei ole finantsinvesteeringutega tegelevad äriühingud.

(20) Nimetatud põhjustel kinnitab komisjon, et kõnealused mahaarvamised on seotud tekkinud kulutustega, mida peavad kandma asjaomased ettevõtted. Samuti kinnitatakse, et kõnealused kulud peaksid olema arvestatud ettevõtte põhitegevuse alla, kaasa arvatud lõhekasvatus, ja seepärast lükati kõnealune väide tagasi. Samuti kui erakorraliste kulude puhul, peeti siinkohal sobilikuks üks kolmandik asjaomase äriühingu kõikidest viimase kolme aasta jooksul tekkinud kuludest lõhe tootmise peale ära jagada, võttes aluseks käibe.

3.2.4. Biomassi mahaarvamine

(21) Kaks valimisse kaasatud ettevõtet väitsid, et biomassi väärtuse mahaarvamised tuleks lõhe tootmise kuludest välja jätta. Väideti, et kõnealused mahaarvamised on seotud korrigeerimistega, mis põhinevad lõhe tulevasel müügiväärtusel ega ole tegelikud kulud.

(22) Kui ettevõtted olid võimelised näitama, et need mahaarvamised olid tõepoolest seotud ainult muutuvate turuväärtustega, mitte mõne muu asjaoluga, nagu näiteks põgenemine, suremus või haigused, otsustas komisjon neid kulusid normaalväärtuse arvutamisel mitte arvestada ja selles osas võeti valimisse kaasatud ettevõtete väidet arvesse.

3.2.5. Toorme üleandehind

(23) Väideti, et seotud äriühingute kasumimarginaal tuleks sellistelt pooltelt ostetud toormaterjali kulude hindamisel maha arvata. Väideti, et see lähenemine on kooskõlas lähenemisega integreeritud ettevõtetele, kus valmistoote kuluarvutused tehakse ainult tootmiskulude põhjal, kasumit arvestamata. Käesoleval juhul käsitleb väide eelkõige noorlõhede ostmist valimisse kaasatud äriühingutega seotud äriühingutelt.

(24) Vastusena sellele väitele tuleb märkida, et ühenduse institutsioonidel ei olnud võimalik kontrollida noorlõhede tootmise kulusid, sest selle kohta äriühingud teavet ei esitanud. Seetõttu ei olnud nende seotud äriühingute vahelisest müügist saadud mistahes kasumit või kahjumit võimalik hinnata. Lisaks sellele ei olnud ühtegi tõendit selle kohta, et nende üleandehindade kasutamine mõjutaks lõhe arvestusliku normaalväärtuse usaldusväärsust. Seetõttu tuli väide tagasi lükata.

3.2.6. Söödakulud

(25) Väideti et mõnedele ettevõtetele on määratud liiga kõrge söödakulu. Eelkõige väideti, et nende kalade söödakulu, mis surevad enne väljapüüdmist, oli arvestatud nii väljapüütud kalade söödakulusse kui ka suremusega seotud kuludesse.

(26) Seda väidet kontrolliti ja juhtudel, kus avastati söödakulude topeltarvestus, tehti vea kõrvaldamiseks vajalikud korrektuurid.

3.3. Ekspordihind

(27) Märkuste puudumisel ekspordihinna määramise kohta kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 32–34 kirjeldatud esialgsed järeldused lõplikult.

3.4. Võrdlus

(28) Märkuste puudumisel ekspordihinna ja normaalväärtuse võrdluse kohta kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 35 kirjeldatud esialgsed järeldused lõplikult.

3.5. Dumpingumarginaal

3.5.1. Valimisse kaasatud äriühingud

(29) Vastavalt ajutise määruse põhjenduses 36 kirjeldatud meetodile on kõikide kümne valimisse kaasatud äriühingu puhul on kindlaks määratud individuaalsed dumpingumarginaalid, mida on käesoleva määruse põhjendustes 11–26 kirjeldatud väidete arvestamiseks vajadusel kohandatud.

3.5.2. Valimivälised äriühingud

(30) Märkuste puudumisel dumpingumarginaali määramise kohta valimisse kaasamata äriühingutele, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 38 ja 39 kirjeldatud esialgsed järeldused lõplikult.

3.5.3. Koostööst hoiduvad äriühingud

(31) Märkuste puudumisel dumpingumarginaali määramise kohta koostööst hoiduvatele ettevõtetele, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 40 ja 41 kirjeldatud esialgsed järeldused lõplikult.

3.5.4. Dumpingumarginaal

(32) Selle põhjal on kehtestatud järgmised lõplikud dumpingumarginaalid (väljendatud protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata):

Äriühing | Lõplik dumpingu-marginaal |

Marine Harvest Norway AS, Postbox 4102 Dreggen, N-5835 Bergen, Norra. | 11,2 % |

Fjord Seafood Sales AS and Fjord Seafood Norway AS, Toftsundet, 8900 Brønnøysund, Norra. | 15,0 % |

Pan Fish Norway AS, Grimmergata 5, 6002 Ålesund, Norra. | 17,7 % |

Stolt Sea Farm AS, Grev Wedels plass 5, 0151 Oslo, Norra. | 10,0 %. |

Follalaks AS, 8286 Nordfold, Norra. | 20,0 % |

Nordlaks Oppdrett AS, Boks 224, 8455 Stokmarknes, Norra. | 0,8 % |

Hydrotech AS, Bentnesveien 50, N-6512 Kristiansund, Norra. | 18,0 % |

Grieg Seafood AS, C. Sundtsgt 17/19, 5804 Bergen, Norra. | 20,9 % |

Sinkaberg-Hansen AS, Postbox 134, N-7901 Rørvik, Norra | 2,4 % |

Seafarm Invest AS, N-8764 Lovund, Norra. | 11,2 % |

Valimiväliste koostööd tegevate ettevõtete kaalutud keskmine | 14,8 % |

Jääkmarginaal | 20,9 % |

(33) Kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 3 leiti, et Nordlaks Oppdrett AS-i dumpingumarginaal on minimaalne, sest see on alla 2%.

4. KAHJU

4.1. Ühenduse toodangu ja ühenduse tootmisharu mõiste

(34) Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist laekus suur hulk pretensioone ja väiteid, mis käsitlesid ühenduse toodangu hindamist, ühenduse tootmisharu määratlust ja ühenduse tootjate valimi koostamist. Seetõttu süvendas komisjon kahju uurimist ning analüüsis täpsemalt ühenduse tootjate esitatud andmeid. Lisaks nõuti kõigilt esialgses etapis ühenduse tootmisharu moodustanud äriühingutelt vajaduse korral täiendavaid andmeid. See võimaldas teha lõplikud järeldused ühenduse toodangu ja tootmisharu kohta ning suurendada kahju hindamiseks esitatud näitajate täpsust ja järjepidevust.

(35) Mitmed eksportivad tootjad ja Norra eksportijatega seotud tootjad esitasid uuesti väite, mille alusel peaks ühenduse toodangu määratlus laienema ka neile.

(36) Komisjon vaatas uuesti läbi kõik põhjendused, mis esitati väite tõestuseks esialgses etapis. Algmääruse artikli 4 lõike 1 alusel leiti siiski, et seotud tootjate ja dumpinguhinnaga toote eksportijate ja importijate suhete tõttu võivad seotud tootjad käituda teisiti kui sõltumatud tootjad.

(37) Tuletatakse meelde, et viis ELis asuvat tootjat, kes kuuluvad vaatlusalust toodet tootvasse ja müüvasse Norra rühma, esitasid kirjalikud esildised ja vastused küsimustikule. Kirjalikud esildised olid suures osas samad, kui Norra tootjate poolt uurimise käigus esitatud tõendid. Kuigi leiti, et need ELi äriühingud kannatasid samuti kahju Norrast pärit dumpinguhinnaga impordi põhjustatud hinnalanguse ja turuosa vähenemise tõttu, olid nad uuringu algatamise ja dumpinguvastaste meetmete võtmise vastu. Nende suhe vaatlusaluse riigi eksportijatega mõjutas märgatavalt sellist käitumist. Sellest tulenevalt ja vastavalt algmäärusele jäeti nende muude tootjate toodang ühenduse toodangu arvestamisel välja. Seega kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 44 sätestatud järeldused.

(38) Täiendav uurimine kinnitas, et vaatlusaluse toote hinnanguline ühenduse kogutoodang oli uurimisperioodil 22 000 tonni.

(39) Lõhetööstuselt saadud andmete üksikasjalik uurimine näitas, et mõned äriühingud enam lõhet ei tooda, või ei teinud seda uurimisperioodi jooksul, või toodavad nad üksnes teatud tüüpi lõhet, või olid nad uurimisperioodi jooksul läinud pankrotti, või ei esitanud andmeid nõutud vormingus. Seetõttu jõuti järeldusele, et ainult 15 kaebuse esitanud või kaebust üheselt toetanud ühenduse tootja esitatud andmeid võetakse arvesse ühenduse tootmisharu määratlemisel. See mõjutas kogu ühenduse tootmisharu suhtes rakendatavaid kahjunäitajaid, eelkõige toodangut, tootmisvõimsust, tootmisvõimsuse rakendamist, müügimahtu, turuosa, tööhõivet ja tootlikkust. Kontrollitud andmeid kirjeldatakse täpsemalt põhjendustes 61–75.

(40) Täiendav uurimine näitas, et kaebuse esitanud 15 koostööd tegevat ühenduse tootjat tootsid uurimisperioodi jooksul ligikaudu 18 000 tonni lõhet. See on umbes 82% vaatlusaluse toote hinnangulisest ühenduse kogutoodangust ühenduses, nagu on esitatud eespool põhjenduses 37, ehk teisisõnu, see moodustab suurema osa ühenduse toodangust. Kaebuse esitanud ühenduse tootjaid loetakse seetõttu ühenduse tootmisharusse kuuluvateks algmääruse artikli 4 lõike1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

4.2. Kahju hindamiseks läbiviidud väljavõtteline uurimine

(41) Tuletatakse meelde, et ühenduse tehistingimustes kasvatatud lõhe tootjate eeldatavat suurt arvu silmas pidades kavandati algatamisteates kahju hindamisel kasutada valikumeetodit.

(42) Esialgsete järelduste avaldamise järel laekunud esildistes väidavad mõned huvitatud isikud, et ühenduse tootjate valim ei olnud representatiivne. Väideti, et mõned äriühingud on spetsialiseerunud orgaanilise lõhe tootmisele, mis on tavalisest erinev, ja on sellest täiesti sõltuvad ning kahjunäitajad ei ole õigesti kehtestatud.

(43) Komisjon uuris uuesti kõigi ühenduse tootjate, kaasa arvatud valimisse kuuluvate tootjate, esitatud andmeid. Täiendav analüüs kinnitas, et ühenduse tootjate põhitoodang on jätkuvalt tavaline lõhe. Kui siiski leiti, et valimisse kuuluv tootja tootis orgaanilist lõhet, siis peeti õigeks, et seda ei kaasata sellesse uurimisse, sest orgaanilise lõhe tootmiskulud ja müügihind on üldiselt kõrgemad. Seetõttu hinnati ümber kõik edaspidi kirjeldatavad kahjunäitajad, jättes orgaanilise lõhe uurimisest välja.

4.3. Kahju uurimine ja valikumeetodid

(44) Mõned eksportivad tootjad leidsid, et osa kahjunäitajatest määrati kindlaks valimi tasandil tõendatud teabe põhjal ning osa andmetest ühenduse tootmisharu kui terviku tasandil kogutud andmete põhjal. Seetõttu väitsid nad, et kahju analüüs ei olnud objektiivne.

(45) Väide tuleb tagasi lükata. Väljakujunenud tavaks on hinnata ja analüüsida mikromajanduslikke ehk tulemuslikkusega seotud kahjunäitajaid valimisse kuuluva ühenduse tootmisharu tasandil ning makromajanduslikke kahjunäitajaid kogu ühenduse tootmisharult saadud teabe põhjal.

(46) Tuletatakse meelde, et kahjuanalüüs põhineb:

a) kahjunäitajatel nagu müügihinnad, varud, kasumlikkus, investeeringute tasuvus, rahavood, investeeringud, kapitali kaasamise ja töötasude tagamise võime, mis määrati kindlaks valimi tasandil tõendatud teabe põhjal; ning

b) muudel kahjunäitajatel nagu toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus ja dumpingu marginaali suurus, mis määrati kindlaks ühenduse tootmisharu kui terviku tasandil kogutud andmete põhjal.

(47) Punktis b nimetatud teavet võib saada erinevatest allikatest, nagu kaebused ja tootja vastused küsimustikule, ning seda infot võib kontrollida tootjate ühendustelt ja valitsusallikatest saadud teabe abil. Eksportivad tootjad ei põhjendanud ega selgitanud, kuidas ja miks punktides a ja b nimetatud allikatest pärit teave ei ole objektiivne ning millist kahjunäitajat ei uuritud objektiivselt. Sellest tulenevalt tuli väide tagasi lükata.

(48) Mõned huvitatud isikud väitsid lisaks, et komisjoni valitud lähenemisviis kahju kindlakstegemiseks võib anda mitterepresentatiivseid tulemusi, sest esialgses etapis ühelt äriühingult (Celtic Atlantic Salmon) saadud andmeid kasutati ainult hindade allalöömise ja dumpinguhinnaga müügi arvutamisel, kuid mitte muude kahjunäitajate puhul. Pärast väite hoolikat kontrollimist ja uurimise süvendamist leiti, et hindade allalöömise ja dumpinguhinnaga müügi arvutamisel peab selle äriühingu valimist välja jätma, sest kõnealune tootja ei tootnud kasvatatud lõhet vaatlusalusel perioodil ning seetõttu ei saadud temalt mõningaid küsimustikus küsitud andmeid. Selle äriühingu andmete väljajätmine ei muutnud märkimisväärselt hinna allalöömise ja dumpinguhinnaga müügi arvutamist.

(49) Eelneva põhjal kinnitatakse, et kahjunäitajad ning hinna allalöömise ja dumpinguhinnaga müügi arvutused tehakse lõppetapis algmääruse põhjenduses 7 nimetatud viielt ühenduse tootjalt saadud kontrollitud teabe põhjal.

(50) Täiendav uurimine näitas, et valimisse kaasatud ja uurimises kogu ulatuses osalenud viie ühenduse tootja kogutoodang oli ligikaudu 48% ühenduse tehistingimustes kasvatatud lõhe kogutoodangust, mis toetab kaebust. Käesolevaga kinnitatakse, et vastavalt algmääruse artiklile 17 koostati valim ühenduse tootjatest lähtudes suurimast tüüpilisest toodangumahust, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida ning et valim oli täiesti esinduslik.

4.4. Huvitatud isikutele kontrollimiseks kättesaadav teave

(51) Mõned Norra eksportivad tootjad väitsid, et enamik huvitatud isikutele kontrollimiseks kättesaadavatest toimikutest ei olnud täielikud. Nende arvates ei vastanud mõned ühenduse tootjad (kaasa arvatud valimisse kaasatud) väljavõttelise uuringu küsimustikule, mis oli mõeldud ühenduse tootjatest valimi moodustamiseks. Lisaks väitsid nad, et kaks valimisse kaasatud äriühingut ei vastanud ühenduse tootjatele mõeldud dumpinguvastasele küsimustikule nõutud vormis. Eksportivate tootjate meelest ei olnud nende valimisse kaasamine põhjendatud ning seetõttu ei olnud valim esinduslik.

(52) Siinkohal tuletatakse meelde, et uurimise ajal ja pärast esialgsete järelduste avaldamist saadud märkuste tõttu süvendas komisjon uurimist ning nõudis, et kõik osapooled annaksid täiendavat teavet vastavalt algmääruse artiklile 19. Äriühingud, mis vajalikke andmeid ei esitanud või neid ei täpsustanud, jäeti uurimisest välja. Tuletatakse meelde, et kõiki valimisse kuulunud äriühinguid kontrolliti kohapeal ning puuduv teave esitati uurimise jooksul. Täielike toimikute avalikud versioonid olid huvitatud isikutele kättesaadavad ning mõned neist uurisid neid korduvalt. Seetõttu ollakse seisukohal, et kõnealuste ühenduse tootjate valimine oli õigustatud, ning peetakse ühenduse tootjate valimit esinduslikuks.

4.5. Tarbimine ühenduses

(53) Esildiste puudumisel tarbimise kohta kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 50 ja 53 kirjeldatud esialgsed järeldused.

4.6. Ühendusse importimine asjaomasest riigist

(54) Kuna ei esitatud uut teavet või tõendeid, siis kinnitatakse siinkohal ajutise määruse põhjendustes 54–59 esitatud esialgsed järeldused Norra impordi ühendusse kohta.

4.7. Hinna allalöömine

(55) Hinna allalöömise taseme arvutamiseks uurimisperioodil kasutati lõppetapis sama metoodikat kui esialgses etapis. Valimisse kuulunud ühenduse tootmisharu tootjate kaalutud keskmisi müügihindu võrreldi valimisse kuulunud Norra eksportivate tootjate kaalutud keskmiste ekspordihindadega tooteliikide kaupa. Kõrvutati võrreldavaid tehistingimustes kasvatatud lõhe liike samal kaubandustasandil, s.t müüki esimesele sõltumatule kliendile. Võrdlus teostati pärast hinnavähendite ja allahindluste mahaarvamist ning impordihindadeks võeti CIF-hind ühenduse piiril, mida korrigeeriti tollimaksude võrra.

(56) Valimisse kuulunud ühenduse tootmisharu tootjate hindasid arvestati kasvandusest hankimise tasandil (s.t ei võetud arvesse transpordikulusid) ja sellisel kaubandustasandil, mida võis pidada võrreldavaks kõnealuse impordi puhul. Valimisse kuulunud ühenduse tootjate puhul, kes müüsid oma kala enda juures ja seejuures arvasid hinnast maha töötlemisettevõttele tasutud maksu, korrigeeriti hinnad ülespoole, et kajastuksid töötlemise ja pakendamise kulud ning et valimisse kuuluvate tootjate hinnad oleksid omavahel võrreldavad. Korrigeerimisel lähtuti tasust, mis tegelikult maksti töötlemisettevõttele, või teiste valimisse kuuluvate tootjate poolt nendeks toiminguteks tehtud kulutustest.

(57) Hinnavõrdluse tulemusena leiti, et Norrast pärit lõhe hinnad olid märkimisväärselt madalamad ühenduse tootmisharu hindadest ühenduse turul uurimisperioodi jooksul. Keskmine allalöömismarginaal protsendina ühenduse tootmisharu hindadest oli umbes 12%, s.t hinna allalöömine oli märkimisväärne nagu esialgses etapiski.

4.8. Ühenduse tootmisharu olukord

(58) Tuleb meenutada, et ajutise määruse põhjenduses 89 tehti esialgne järeldus, et ühenduse tootmisharu kandis märgatavat kahju algmääruse artikli 3 tähenduses.

(59) Mitmed huvitatud isikud seadsid kahtluse alla ajutise määruse põhjendustes 63–89 esitatud ühenduse tootmisharu olukorda puudutavate andmete tõlgenduse. Nad väitsid, et arvud ei näita materiaalset kahju, sest mõned kahjunäitajad nagu toodang, tootmisvõimsus, müügimaht ja varud arenesid positiivses suunas. Väite esitajad nõustusid, et ühenduse tootmisharu majandusperspektiivid ei ole eriti positiivsed, kuid sellest ei saa järeldada, et ühenduse tootmisharu oleks kandnud materiaalset kahju.

(60) Nendele väidetele tuginedes jätkas komisjon kahju uurimist. Tuletatakse meelde, et nagu on nimetatud eespool põhjenduses 40, moodustavad 15 kaebuse esitanud ühenduse tootjat ühenduse tootmisharu, ja nagu on nimetatud põhjenduses 49, kaasati valimisse viis kaebuse esitanud ühenduse tootjat. Selle põhjal jõuti järgmiste järeldusteni.

4.8.1. Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(61) Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine ühenduse tootmisharus tervikuna muutusid järgmiselt:

Tabel 1: Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

2001 | 2002 | 2003 | Uurimisperiood |

Toodang (tonni) | 17.448 | 18.879 | 18.612 | 18.271 |

Indeks | 100 | 108 | 107 | 105 |

Tootmisvõimsus (tonni) | 32.445 | 36.900 | 39.442 | 39.342 |

Indeks | 100 | 114 | 122 | 121 |

Tootmisvõimsuse rakendusaste | 54% | 51% | 47% | 46% |

Indeks | 100 | 95 | 88 | 86 |

Allikas: ühenduse tootmisharu

(62) Nagu tabelis näidatud, suurenes ühenduse tootmisharu toodang vaatlusalusel perioodil kokku 5%. Toodang kasvas kõigepealt 8% ajavahemikus 2001–2002, kuid seejärel vähenes umbes 1% võrra ja uurimisperioodil veel 2% võrra, jäädes allapoole 2002. aasta taset. Samasugust suundumust täheldati esialgses etapis.

(63) Vaatlusaluse perioodi jooksul suurenes tootmisvõimsus 21%. Põhiline kasv toimus 2002. aastal (+14%). Tuletatakse meelde, et tehistingimustes kasvatatud lõhe tootmist ühenduses piiravad tõhusalt valitsuste poolt antud load, millega määratakse suurim lubatud eluskala kogus, mida teataval ajahetkel teatavas kohas võib vees pidada. Seega väljendavad eespool esitatud võimsusnäitajad üksnes teoreetilist mahtu, mille aluseks on kogu lubatud kala hulk ja mitte füüsiline kalade pidamise maht hoidlates või muu ühenduse tootmisharu käsutuses olev tootmismaterjali maht. Seepärast ei peeta neid mahuandmeid analüüsi seisukohalt kaalukateks, sest tegelik tootmisvõimsus on madalam.

(64) Tootmisvõimsuse rakendusaste vähenes kõigepealt 5% ajavahemikus 2001–2002 ning vähenes veelgi 2003. aastal (u 7%) ning 2% uurimisperioodi jooksul.

4.8.2. Müügimaht, turuosa, keskmine ühiku hind EÜs ja kasv

(65) Järgmised andmed näitavad ühenduse tootmisharu müüki sõltumatutele klientidele ühenduse turul.

Tabel 2: Müügimaht, turuosa, keskmine ühiku müügihind EÜs

2001 | 2002 | 2003 | Uurimisperiood |

Müügimaht (tonni) | 15.719 | 16.185 | 18.142 | 16.825 |

Indeks | 100 | 103 | 115 | 107 |

Turuosa | 2,98% | 2,94% | 2,97% | 2,77% |

Indeks | 100 | 99 | 100 | 93 |

Ühiku keskmine müügihind (eurot/kg) | 3,03 | 3,00 | 2,64 | 2,77 |

Indeks | 100 | 99 | 87 | 91 |

Allikas: Vastused ühenduse tootmisharu müügimaht ja turuosa käsitlenud küsimustikule. Valimisse kuuluva ühenduse tootmisharu keskmine ühiku müügihind (transpordikulusid arvestamata).

(66) Ühenduse tootmisharu müügimaht on kasvanud 2001. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 7%. See tähendab, et ühenduse tootmisharu oli võimeline suurendama oma müügimahtu umbes 1100 tonni võrra. Seda näitajat tuleks samuti vaadata seoses ühenduse suurenenud tarbimisega, mis vaatlusaluse perioodi jooksul oli 80 000 tonni.

(67) Kuna ühenduse tootmisharu ei saanud turu kasvust kasu, siis vaatlusalusel perioodil tema turuosa vähenes (-7%). Kõigepealt turuosa vähenes ajavahemikul 2001–2002, seejärel tõusis pisut 2003. aastal ja vähenes järsult taas uurimisperioodi jooksul, jäädes selgelt alla 2001. aasta turuosa tasemele. Kuna ühenduse tootmisharu turuosa on väike, siis mõjutab iga väikseimgi kahjum märkimisväärselt majanduslikku olukorda.

(68) Ajavahemikul 2001. aastast kuni uurimisperioodini kahanesid ühenduse tootmisharu keskmised müügihinnad 9%. Hinnad kahanesid peamiselt ajavahemikus 2002–2003.

(69) Vaatlusalusel perioodil kasvas ühenduse tarbimine 15% ja ühenduse tootmisharu suurendas oma müügimahtu 7%. Sellegipoolest langesid samal ajavahemikul nii ühenduse müügihinnad (-9%) kui ka ühenduse tootmisharu turuosa (-7%). Samal ajal kasvas import Norrast ligikaudu 35% ja madala dumpinguhinnaga import kasvatas oma turuosa 8,6 protsendipunkti võrra. See tõestab, et ühenduse tootmisharu osales turu kasvus vaatlusalusel perioodil vaid väga vähesel määral.

4.8.3. Kasumlikkus, investeeringute tasuvus ja rahavood

(70) EÜ müügi kasumlikkus tähendab tulu, mida valimisse kaasatud ühenduse tootjad on saanud ühenduse turul tehistingimustes kasvatatud lõhe müügist. Investeeringute tasuvust ja rahavoogude tootlust saab mõõta ainult kõige kitsama tootegrupi tasemel, mis hõlmab samasuguseid tooteid vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 8. Selles kontekstis tuleb märkida, et tehistingimustes kasvatatud lõhe moodustab üle 95% valimisse kuuluva ühenduse tootmisharu majandustegevusest.

Tabel 3: Kasumlikkus, investeeringute tasuvus ja rahavood

2001 | 2002 | 2003 | Uurimisperiood |

EÜ müügi kasumlikkus | 8,0% | -6,9% | -9,0% | -5,0% |

Investeeringute tasuvus | 38,9% | -18,0% | -26,2% | -21,1% |

Rahavood (tuhandetes eurodes) | 2.749 | -53 | 827 | 984 |

Allikas: Valimisse kaasatud ühenduse tootmisharu

(71) Nagu tabelist näha, oli ühenduse tootmisharu kasumlikkus 2001. aastal 8% tasemel. Ajavahemikul 2001–2002 oli kasumlikkus negatiivne, kahanedes 14,9 protsendipunkti võrra, põhjustades 6,9% kahjumi. Selles ajast alates tootis ühenduse tootmisharu jätkuvalt kahjumit. Tuleb märkida, et olukord halvenes veelgi ajavahemikul 2002–2003, sest käive vähenes 9%, ehk teisisõnu suurenes kahjum 2,1 protsendipunkti võrra. Uurimisperioodi jooksul püsis nõudlus lõhe järele stabiilsena ning samal ajal avaldatud esialgsed kaitsemeetmed võimaldasid ühenduse tootmisharul 2003. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajavahemikul müügihinda umbes 5% võrra tõsta. Kahjum küll vähenes, kuid püsis siiski märkimisväärsena (-5%). Kogu vaatlusaluse perioodi jooksul langes kasumlikkus 13 protsendipunkti võrra.

(72) Vaatlusaluse perioodi jooksul toimusid investeeringute tasuvuses ja rahavoogudes kasumlikkusega sarnased muutused.

4.8.4. Tööhõive ja tootlikkus

Tabel 4: Tööhõive ja tootlikkus

2001 | 2002 | 2003 | Uurimisperiood |

Töötajate arv | 227 | 247 | 238 | 221 |

Indeks | 100 | 109 | 105 | 97 |

Tootlikkus (tonn/töötaja) | 76,9 | 76,4 | 78,2 | 82,7 |

Indeks | 100 | 100 | 101 | 108 |

Allikas: ühenduse tootmisharu

(73) 2001 aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal vähenes tehistingimustes kasvatatud lõhe tootmisega seotud ühenduse tootmisharu tööhõive kokku 3% võrra. Tõus toimus siiski 2001. ja 2002. aasta vahel (+9%) ja seda võib seletada samal perioodil realiseeritud toodangu tõusuga. Nagu eespool olevast tabelist näha, ei suudetud 2002. aasta tööhõive kasvu säilitada ühenduse tootmisharu majandusolukorra halvenemise tõttu. Vaatlusalusel perioodil toimus ka automatiseerimise märgatav tõus. Otseselt tehistingimustes kasvatatud lõhe tootmisega seotud tööhõivet ühenduse tootjate osas, kes ei ole seotud Norra eksportijatega, käsitletakse ühenduse huvi seisukohast põhjenduses 112.

(74) Tänu toodangu tõusule ja tööhõive vähenemisele, suutis ühenduse tootmisharu suurendada oma tootlikkust vaatlusalusel perioodil 8% võrra.

4.8.5. Palgad

Tabel 5: Palgad

2001 | 2002 | 2003 | Uurimisperiood |

Palgad (tuhandetes eurodes) | 4.517 | 4.147 | 3.941 | 3.915 |

Indeks | 100 | 92 | 87 | 87 |

Allikas: valimisse kaasatud ühenduse tootmisharu

(75) Ühenduse tootmisharu halveneva majandusolukorra tingimustes tuli vaatlusaluse perioodi jooksul palku vähendada 13%. Palkade kogusumma näitab vähenenud tööhõivet, kuid ka tootmisharu töötajale makstava keskmise palga vähenemist.

4.8.6. Muud kahjunäitajad

(76) Täiendav uurimine ei mõjutanud muid kahjunäitajaid. Seetõttu leiavad kinnitust järeldused varude, investeeringute, kapitali kaasamise, varasemast dumpingust toibumise ja tegeliku dumpingumarginaali kohta, nagu on sätestatud algmääruse põhjendustes 68, 78, 79, 83 ja 84.

4.9. Järeldus kahju kohta

(77) Vaatlusaluse perioodi jooksul suurenes pidevalt nõudlus ühenduse turul, sest tarbimine kasvas 15% ehk 80 000 tonni võrra, kuid samal ajal langes dumpinguhinnaga impordi hinnatase 16%. Norrast (suurimast ekspordiriigist) pärit lõhe madala dumpinguhinnaga import ühenduse turule on jätkunud järjest suuremates kogustes (+35%). Selle tulemusena on Norra turuosa suurenenud 17% (e 8,6 protsendipunkti võrra). Ajavahemikul 2002–2003 oli Norra impordimahu kasv (+20) ja hinnalangus (-13%) eriti selgelt märgata. Uurimine näitas, et sellest ajast alates on lõhe hind ühenduse turul püsinud väga madalal tasemel.

(78) Ühenduse tootmisharu olukorra suhtes selgub kahjunäitajate analüüsi alusel, et vaatlusaluse perioodi jooksul olukord järk-järgult halvenes. Kuigi mõned näitajad olid vaatlusaluse perioodi jooksul positiivsed (toodang, tootmisvõimsus, müügimahud), muutus enamik näitajatest negatiivses suunas: müügihinnad (-9%), turuosa (-7%), kasumlikkus (-13 protsendipunkti), tööhõive (-3%), palgad (-13%), samuti rahavood ja investeeringute tasuvus. Ühenduse tootmisharu majandusolukord halvenes põhiliselt ajavahemikus 2002–2003.

(79) Toodangu (+5%) ja müügimahtude (+7%) üldine positiivne areng toimus ajal, kui ühenduse sisenõudlus kasvas (+15%). Ühenduse tootmisharu sai turukasvust kasu ainult vähesel määral, mis võimaldas uurimisperioodi jooksul ainult suuremat turuosa kaotust ära hoida.

(80) Lisaks väärib märkimist, et ühenduse tootmisharu müügimahu kasv toimus samal ajal hindade langemisega ühenduse turul. See on põhjustanud tootlikkuse märgatava vähenemise positiivsest olukorrast (8,0% 2001. aastal) märgatava kahjumini ülejäänud vaatlusaluse perioodi jooksul. Investeeringute tasuvus ja rahavood järgisid kasumlikkuse langustrendi. Samuti langesid vaatlusalusel perioodil töötasud (-13%).

(81) Põhiline langus kasumlikkuses (-2,1 protsendipunkti) ja müügihindades (-12%) leidis aset perioodil 2002–2003.

(82) Arvestades kõiki neid tegureid, jõuti lõplikult järeldusele, et ühenduse tootmisharu on kannatanud materiaalset kahju algmääruse artikli 3 tähenduses.

5. PÕHJUSLIK SEOS

5.1. Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi mõju

(83) Mitmed huvitatud isikud seadsid kahtluse alla ajutise määruse põhjendustes 94–99 esitatud kolmandatest riikidest pärit importi käsitlevate andmete tõlgenduse. Nende väitel ei näita arvud põhjuslikku seost kolmandatest riikidest pärit madala hinnaga impordi ja ühenduse tootmisharu olukorra vahel. Väideti, et kõikidest kolmandatest riikidest, välja arvatud Norra, pärit impordi keskmine hind kokku ning impordihinnad mõnedest riikidest olid madalamad kui Norra impordihinnad. Lisaks väideti, et komisjon ei suutnud tõestada, et looduslikul lõhel puudub mõju ühenduse tootmisharu olukorrale ja et looduslik ja tehistingimustes toodetud lõhe ei ole omavahel asendatavad.

(84) Tuleb märkida, et ükski huvitatud isik ei seadnud kahtluse alla kolmandatest riikidest pärit impordi hindu ja absoluutmahtu väljendavaid arve, vaid pigem nende arvude tõlgenduse. Samuti ei vaidlustatud seda, et impordistatistika ei tee vahet tehistingimustes kasvatatud ja looduslikul lõhel ning et loodusliku lõhe hind on tehistingimustes kasvatatud lõhe omast madalam.

(85) Seetõttu on oluline tuletada meelde, et impordistatistika ei tee vahet tehistingimustes kasvatatud ja looduslikul lõhel. Siiski on loodusliku lõhe maitse tehistingimustes kasvatatu omast märgatavalt erinev. Veelgi olulisem on, et uurimine näitas, et erinevalt tehistingimustes kasvatatud lõhest ei pakuta looduslikku lõhet turul värske tootena, vaid seda müüakse peamiselt konservikarpides ja -purkides. Need tooted ei konkureeri turul otseselt teineteisega. See selgitab, miks on loodusliku lõhe hind tehistingimustes toodetu omast madalam ning miks need tooted ei ole kasutajate ja tarbijate jaoks omavahel asendatavad. Lõpuks märgitagu, et ükski huvitatud isikutest ei esitanud tõendeid loodusliku ja tehistingimustes kasvatatud lõhe omavahelise asendatavuse kohta. Sellest tulenevalt tuli väited tagasi lükata.

(86) Kui vaadata mõnede riikide (nt USA ja Kanada) keskmisi hindu eraldi, siis tunduvad need madalamad kui Norra impordihinnad. Uurimise käigus kogutud info põhjal koosneb import USAst ja Kanadast peamiselt looduslikust lõhest, mis, nagu juba eelnevalt selgitatud, on odavam ning ei ole tehistingimustes kasvatatud lõhega vastastikku asendatav. Eespool põhjenduses 85 esitatud järelduste põhjal on ebatõenäoline, et import nendest kahest riigist mõjutaks märkimisväärselt ühenduse tootmisharu olukorda.

(87) Ekspordi puhul muudest, uurimise alla mitte kuulunud riikidest, võib tõdeda, et keskmine impordihind Tšiilist oli kõrgem ühenduse tootmisharu hinnast, kuid impordihind Fääri saartelt oli uurimisperioodil madalam kui Norra eksportivate tootjate hind ühenduse turul. Siiski ei tohi unustada, et impordi mahud Tšiilist ja Fääri saartelt on vähenenud vastavalt 7% (ehk -1895 tonni) ja 8% (ehk -3937 tonni), samas kui import Norrast kasvas 35% (ehk 93 366 tonni). Sellist arengut vaadeldes tuleb arvesse võtta, et samal perioodil kasvas tarbimine 15%.

(88) Ajavahemikul 2001–2003, kui ühenduse tootmisharu olukord halvenes kõige rohkem, võis sama suundumust märgata ka Tšiilist ja Fääri saartelt pärit impordi puhul. Samal ajal kui Tšiili impordimahud vähenesid märkimisväärselt – 26% (ehk -6897 tonni) ja import Fääri saartelt kasvas ainult 2%, mis on märgatavalt vähem kui tarbimise kasv (16%), kasvas import Norrast 31% (ehk +82 631 tonni). Eespool esitatut silmas pidades tuleb märkida, et kuigi nendest kahest riigist pärit odava lõhe mõju ühenduse turule ei saa täielikult välistada, ei lõhu see siiski põhjuslikku seost Norrast pärit dumpinguhinnaga impordi suure mahu ja ühenduse tootmisharu kahju vahel.

5.2. Ühenduse tootmisharu eksporditegevuse muutuste mõju

Tabel 6: Ühenduse tootmisharu ekspordimahud

2001 | 2002 | 2003 | Uurimisperiood |

Eksport (tonni) | 184 | 212 | 386 | 484 |

Indeks | 100 | 116 | 210 | 263 |

Allikas: ühenduse tootmisharu

(89) Täiendavas uurimises käsitleti ka ühenduse tootmisharu ekspordi muutusi, mille tulemused on esitatud eespool olevas tabelis.

(90) Mõned huvitatud isikud väitsid, et ühenduse tootmisharu eksporditegevust mõjutas negatiivselt USA poolt 2003. aastal tehistingimustes kasvatatud lõhele kehtestatud impordipiirangud. Nad väitsid, et nõrgast eksporditegevusest tingitud kahju ei saa tuleneda Norra impordist.

(91) Siinkohal tuleb märkida, et ei esitatud ühtegi tõendit USA impordipiirangute mõju kohta. Nende piirangutel ei olnud märkimisväärset mõju (kui üldse) ühenduse tootmisharu eksporditegevusele. Lisaks oli ühenduse tootmisharu eksporditegevus vaatlusalusel perioodil piiratud. See oli 2001. aastal ligikaudu 1% ühenduse tootmisharu toodangust ning uurimisperioodi jooksul vähem kui 3%. Väidet ei toeta ka tabel, kus on selgelt näha, et ühenduse tootmisharu eksport on vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt suurenenud. Nende järelduste põhjal ja võttes arvesse ühenduse tootmisharu rasket olukorda, võib väita, et ühenduse tootmisharu materiaalne kahju ei saa olla põhjustatud muutustest ekspordis.

(92) Igal juhul tuleb märkida, et kahju hindamisel kasutatud andmed hindade ja kasumlikkuse kohta põhinevad ainult ühenduse tootmisharu müügil sõltumatutele ühenduse klientidele. Seetõttu tuli ilma täiendavate põhjendusteta esitatud väide, et ühenduse eksporditegevuse muutus on kahjustanud ühenduse tootmisharu, tagasi lükata.

5.3. Ühenduse tootmisharu müügimahtu ja müügihindu käsitlenud teadusliku publikatsiooni mõju

(93) Üks huvitatud isik väitis, et teadusliku uurimuse avaldamine, kus leiti, et Šoti lõhe on väidetavalt väga saastunud, võis põhjustada müügimahu olulist vähenemist ning võis negatiivselt mõjutada ühenduse tootmisharu müügihindu vaatlusalusel perioodil.

(94) Siiski näitas uurimine, et ühenduse tootjate toodang ja kodumaine müük ning ekspordimaht kasvasid vaatlusalusel perioodil.

(95) Tuginedes eespool esitatud faktidele ning kuna väite põhjenduseks tõendeid ei esitatud, tuli see tagasi lükata.

5.4. Kalade suremuse tõusu mõju toodangule ja müügimahtudele

(96) Üks huvitatud isik kordas oma väidet, et tavalisest kõrgem kalade suremus Iirimaal ja haiguspuhangud Ühendkuningriigis ja Iirimaal 2002. ja 2003. aastal võisid põhjustada toodangu ja müügimahtude olulist langust.

(97) Siiski näitas uurimine, et need asjaolud ilmnesid vähestes kalakasvatustes ega mõjutanud märgatavalt üldisi müügi- ja toodangunumbreid ühenduses, sest mahud olid väikesed. Nagu on selgitatud põhjendustes 62 ja 65, ühenduse müügi- ja toodangumahud hoopiski kasvasid aastatel 2002 ja 2003.

(98) Selle tõttu ning kuna väite põhjenduseks tõendeid ei esitatud, lükati see tagasi.

5.5. Järeldus põhjusliku seose kohta

(99) Tuginedes eespool esitatud faktidele ja kaalutlustele ning kuna tõendid või muud põhjendatud arvamused põhjusliku seose kohta puuduvad, kiidetakse siinkohal heaks algmääruse põhjendustes 90–111 esitatud järeldused.

6. ÜHENDUSE HUVID

6.1. Sissejuhatav märkus

(100) Tuletatakse meelde, et esialgses etapis tuli ühenduse huvide analüüs teha töötlejate (kasutajate) vähese koostöö põhjal. Seetõttu jätkas komisjon ühenduse huvide uurimist, innustades töötlejaid (kasutajaid) esitama täiendavaid asjassepuutuvaid vastuseid küsimustikele, viies eespool põhjenduses 7 mainitud kasutajate ja kasutajate ühenduste valdustest läbi kohapealseid lisakontrolle ja kogudes täiendavat informatsiooni.

(101) Lisaks saadi pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist arvukaid avaldusi huvitatud isikutelt, eelkõige töötlejatelt ja töötlejate ühendustelt, milles nõuti edasist analüüsi, eelkõige selle kohta, millist mõju meetmed avaldaksid nende tegevusele, ning meetme vormi kohta.

(102) Samuti tuleks märkida, et pärast seda, kui tehti teatavaks komisjoni kavatsus muuta ajutise tollimaksu vormi, saadi muutuva tollimaksu („minimaalne impordihind“) vormis minimaalsele impordihinnale ülemineku kohta üldiselt positiivset vastukaja.

6.2. Ühenduse tootmisharu huvid

(103) Mõned huvitatud isikud väitsid, et arvestades ühelt poolt madalat tööhõivet ühenduse tootmisharus ja teiselt poolt kõrget tööhõivet kasutajatootmisharudes, tuleks ühenduse tootmisharu toetamiseks kasutada alternatiivseid võimalusi, mitte dumpinguvastaste meetmete kehtestamist.

(104) Sellega seoses märgitakse, et võimalikel alternatiivvõimalustel ja dumpinguvastastel meetmetel on erinev õiguslik kontekst ja erinev otstarve. Tuletatakse meelde, et ühenduse tootmisharu on kandnud kahju Norrast pärit tehistingimustes kasvatatud lõhe madala impordihinna tõttu. Ühenduse tootmisharu kantud kahju iseloomu silmas pidades leitakse, et meetmete puudumisel on olukorra edasine halvenemine ühenduse tootmisharus vältimatu. Meetmete kehtestamata jätmine toob üsna tõenäoliselt kaasa täiendava kahju ja keskpikas perspektiivis võib kaasa tuua selle tootmisharu kadumise, arvestades vaatlusalusel perioodil kantud kahju. Seetõttu võib uurimisperioodil tehtud tähelepanekute alusel väita, et ühenduse tootmisharu positsioon ohus, kui importkauba praegust madalat dumpinguhinda ei korrigeerita. Arvestades, et on tuvastatud kahjustava dumpingu olemasolu, on dumpinguvastaste meetmete kehtestamine kohane samm ja seetõttu ei puutu alternatiivsed võimalused asjasse.

(105) Kui dumpinguvastaseid meetmeid ei kehtestata, suureneb oht, et ühenduse turule tuuakse dumpinguhinnaga suured kogused Norra lõhet. Selline olukord ei taga pikaajalist stabiilsust, mis on ühenduse lõhekasvatajatele hädavajalik, et praeguse dumpingu tagajärgedest toibuda, ning seab ohtu kõik ühenduse tootmisharu seni ette võetud ümberstruktureerimispüüded. Pidades silmas ELis viimastel aastatel tegevuse lõpetanud lõhekasvanduste suurt hulka, ollakse seisukohal, et ilma kahjustavat dumpingut kõrvaldavate meetmeteta valitseb suur oht, et keskpikas perspektiivis ühenduse tootmisharu kaob.

(106) Kui kehtestatakse lõplikud dumpinguvastased meetmed, taastavad need turul õiglased kaubandustingimused ja võimaldavad ühenduse tootmisharul saada kasu viimastel aastatel tehtud ümberstruktureerimispingutustest. Sellistel tingimustel on ühenduse tootmisharu suuteline jääma elujõuliseks tootjaks, pakkuma kvaliteetset tehistingimustes kasvatatud lõhet ja tõenäoliselt ka laienema. Eelkõige oodatakse ka, et ühenduse tootmisharu jõuaks taas kasumisse, nagu ta oli aastal 2001. Vahepeal, pidades silmas tootmisvõimsuse ülejääki kasvandustes, mis olid sunnitud vaatlusalusel perioodil tegevuse lõpetama, ei tohiks välistada, et ühenduse tootmisharu võiks oma turuosa kahekordistada.

(107) Ühenduse tootmisharu elujõulisus avaldab lõhe kasutajatele ja tarbijatele mitmesugust positiivset toimet. Ühenduse tootmisharu pakutavad kvaliteetsed tooted jäävad endiselt kõikidele kasutajatele ja tarbijatele kättesaadavaks. Samuti on mõistlik eeldada, et pärast ümberstruktureerimist ja suurenenud turuosaga on ühenduse tootmisharu samuti võimeline oma kulusid paremini ohjes hoidma ja saama kasu mastaabisäästust, mida tal ei ole dumpinguhinnaga impordi põhjustatud surve tõttu olnud võimalik teha. See realiseerub ühenduse tootmisharu finantsolukorra tugevnemise, tõhusama konkurentsi ja stabiilsemate lõhe hindade näol, millest saavad kasu kõik ühenduse turu osapooled.

(108) Viimasena tuleb ka meeles pidada, et hulk ühenduse tootjaid asub ELi ääremaadel ja maapiirkondades, kus lõhetootjate pakutav otsene ja kaudne tööhõive on kohaliku kogukonna jaoks äärmiselt oluline. See tööhõive tõenäoliselt kaoks, kui ühenduse tootmisharu ei kaitsta Norrast pärineva madala dumpinguhinnaga impordi eest. Ning vastupidi, kui meetmed kehtestatakse, on oodata, et ühenduse tootmisharu olukorra eeldatava paranemisega, nagu eespool visandatud, suureneb ka tööhõive tase.

(109) Kuna rohkem põhjendatud märkusi ühenduse tootmisharu huvide küsimuses ei ole esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 113–116 esitatud järeldused.

6.3. Sõltumatute importijate ja töötlejate (kasutajate) huvid

(110) Pärast esialgsete uurimistulemuste teatavakstegemist ja täiendavat uurimist, nagu on märgitud eespool põhjenduses 100, saadi tehistingimustes kasvatatud lõhe töötlejatelt mitmeid avaldusi. Edasise uurimise tulemusena tegid importijad ja töötlejad täiendavat koostööd. Äriühingud, kes nüüd, menetluse lõppetapis, esitavad sisukaid vastuseid, esindavad ligikaudu 18% koguimpordist Norrast uurimisperioodi jooksul ja umbes 11% tarbimisest (võrrelduna vastavalt 9% ja 6%ga esialgses etapis).

(111) Importijad ja töötlejad (kasutajad) olid seisukohal, et väärtuseline tollimaks suurendaks nende kulusid, vähendaks läbimüüki ja kasumlikkust ning võib viia töökohtade kaotamise ja isegi tootmise ümberpaigutamiseni. Samuti väitsid nad, et tööhõive kalatöötlemissektoris on tunduvalt kõrgem kui kalakasvatuses, mis mõnel juhul siiski annab tööd madala tööhõivega piirkodades. Samuti rõhutasid töötlejad vajadust, et tarbijatel ja kauplejatel oleks jätkuvalt juurdepääs tehistingimustes kasvatatud kvaliteetsele ja madala hinnaga lõhele. Siiski pidasid nad üldiselt minimaalset impordihinda väärtuselise tollimaksuga võrreldes vastuvõetavamaks meetmevormiks.

(112) Peamised kulud, mis tekivad lõhe suitsutamisel või muul töötlemisel, on seotud lõhe ostmise ja tööhõivega. Mis puutub tööhõivesse, siis edasise uurimise käigus on komisjonile mitmetes uurimustes ja esildistes esitatud erinevaid arve. Need uurimused ja esildised on käesoleva uurimise seisukohalt üksnes piiratud kasutusvõimalustega. Selles kontekstis tuleks märkida, et esitatud uurimused põhinevad muudel ajavahemikel kui uurimisperiood, ei hõlma täpselt vaatlusalust toodet ja kasutavad osaliselt teistsuguseid parameetreid, mida käesolev uurimine ei hõlma. Seetõttu on komisjon võtnud ette kohapealsete kontrollide läbiviimise vastavates ühendustes. Kogutud informatsiooni põhjal töötab ühenduses otseselt lõhetöötlemissektoris parimate hinnangute kohaselt ligikaudu 7500 töötajat.

(113) Edasise uurimise järel leiti, et tehistingimustes kasvatatud lõhe moodustab töötlejate kogukuludest ligikaudu 48–54% ja palgad ligikaudu 6–12%. Normaalsetes turutingimustes (s.o toormaterjali mõistliku hinna ja hea jaehinna puhul) jääb töötlejate oodatav tegevuskasum vahemikku 5–12%. Seda on kinnitanud ka koostööd tegevad töötlejad, kes esitasid andmeid kulutasuvuse kohta. Edasine uurimine näitas, et kasumid võivad headel aegadel olla veelgi suuremad. Turustusahela lõpus võivad jaemüüjad oodata kasumimarginaali, mis jääb vahemikku 6–11%.

(114) Kasutajate tootmisharu väljendatud mured on õigustatud, kuna nad kardavad, et kavandatavad meetmed avaldavad nende kuludele negatiivset mõju, mis vähendaks nende kasumit. Siiski jääb meetmete mõju kasutajate kuludele seniste asjaolude korral ja kavandatavat minimaalset impordihinda silmas pidades tõenäoliselt väikeseks või olematuks.

(115) Kõige optimistlikuma stsenaariumi kohaselt jäävad turutingimused samasuguseks nagu praegu, s.o hinnad jäävad tasemele, mis on tunduvalt üle minimaalse impordihinna. Sellisel juhul ei avalda minimaalne impordihind kasutajate kuludele mitte mingisugust mõju. Kui import toimub CIF-hinnaga ühenduse tollipiiril, mis on võrdne või suurem kui kehtestatud minimaalne impordihind, ei tule tollimaksu maksta.

(116) Kõige mustema stsenaariumi kohaselt tekivad meetmete kehtestamise korral kasutajatel toormaterjalikulud minimaalse impordihinna tasemel, s.t tootjate tegelike kulude tasemel, millele lisandub mõistlik kasum ühenduse turule tehtud tarnete eest. Ehkki see stsenaarium ei kajasta praegusi turutingimusi, ollakse seisukohal, et sellisel juhul ei saa välistada, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine avaldab importijatele ja töötlejatele mõningast negatiivset mõju, kuna tollimaksud, kui need kehtestatakse, kuuluvad importimise ajal vahetult tasumisele, olenemata impordihinna tasemest. Siiski tuletatakse selles kontekstis meelde, et kavandatav meede on minimaalne impordihind, s.o hinna alampiir, mis on mõeldud üksnes selle tagamiseks, et ühenduse tootjad saaksid müüa oma lõhet ühenduses hindadega, mis väiksema tollimaksu reeglist lähtudes võimaldab neil katta oma kulud ja võimaldab neile kasumimarginaali, mida nad võiksid tavaoludes dumpinguhinnaga impordi puudumisel eeldada. Tollimaksu kogutakse üksnes sellistel võimalikel erandjuhtudel, kui Norra impordi hind ühenduse piiril jääb allapoole minimaalset impordihinda, ja ka siis üksnes tasemel, mis võrdub minimaalse impordihinna ja impordihinna vahega. Lisaks sellele valitseks kogu lõheturul alates tootmisest kuni tarbijatele tarnimiseni aus konkurents. Need tingimused võimaldavad kõikides turustusahela etappides kuludel õiglaselt müügihinnas kajastuda. Kasutajad võivad eeldada ka suuremaid võimalusi tarneteks ELi allikatest ja muudest kolmandatest riikidest, kui turg kahjustavast dumpingust toibub. Tõepoolest, kui kõikidele turul olevatele ettevõtjatele saavad osaks normaalsed turutingimused ja turul valitseb aus kauplemine, muutub kättesaadavaks kõige laialdasem valik eri kvaliteediastme tooteid erinevatest tarneallikatest. Hindade määramine vastavalt turult saadavatele signaalidele peaks avaldama positiivset mõju tootmis- ja turustusahelale, tagades suurema hindade ja kulude stabiilsuse ja ennustatavuse.

(117) Kui meetmeid ei kehtestata ja kui Norra ekspordi hindadel lubatakse langeda tagasi varasemale madalale dumpinguhinna tasemele, oleks kasutajatel mõnda aega võimalik saada kasu ebaõiglase dumpinguhinnaga impordist. Turg aga ei kannata niisugust olukorda pikka aega välja. Lõhe hinnad kasutajatele langevad alla töötlejate kulusid ühenduse turule tehtavate tarnete eest. Kui dumpingul lastakse korduda, takistab import Norrast, mis moodustab umbes 60% ühenduse tarbimisest, eksporti dumpinguvabadest kolmandate riikide allikatest. Kasutajatel ei ole võimalik valida alternatiivsete tarneallikate ja teistsuguse kvaliteediga tarnete vahel. Kui hindu ei määrata vastavalt turult saabuvatele signaalidele, viib see hindade volatiilsuseni ja avaldab negatiivset mõju tarbijatele mõeldud lõpptoodetele. See võib lõppkokkuvõttes mõjutada töötlejate kulutasuvust.

(118) Seetõttu avaldab minimaalse impordihinna kohaldamine üksnes minimaalset mõju importijate ja töötlejate kuludele. Kui turuhinnad püsivad ülalpool minimaalset impordihinda, ei avalda see üldse mitte mingisugust rahalist mõju. Teisalt aga ollakse seisukohal, et sellised turutingimused peaksid ära hoidma ka tootmise ümberpaigutamise, kuna töödeldud lõhe imporditollimaksud on kõrged. Seega peaks ühenduse töötlevale tööstusharule jääma kättesaadavaks piisav toorme hulk.

(119) Nagu on sätestatud põhjenduses 140, võtab komisjon endale kohustuse jälgida olukorda ühenduse tehistingimustes kasvatatud lõhe turul. Kui selle jälgimise tulemusena on esmapilgul usutavaid tõendeid, et olemasolev meede ei ole enam vajalik või ei ole enam kahjustava dumpingu tasakaalustamiseks piisav, võib komisjon kaaluda algmääruse artikli 11 lõike 3 alusel läbivaatamise algatamist ja kiiret uurimise läbiviimist. See võimaldab komisjonil kiiresti reageerida, kui turuhinnad langevad pikemaks ajaks allapoole minimaalse impordihinna taset.

(120) Huvitatud isikutega on arutatud ka tulevase tööhõivetaseme küsimust. Ent nagu kuludele avalduva meetmete mõju analüüsimise puhulgi, ei ole tõendeid, et Norrast imporditava lõhe suhtes kehtestatavad dumpinguvastased meetmed avaldaksid tööhõivele selles sektoris enamat kui vähest mõju.

(121) Edasine uurimine kinnitas, et minimaalne impordihind ja selle kavandatav tase on kõige kohasem meetmevorm (vt põhjendust 128). Seetõttu ei peeta võimalikke ebasoodsaid asjaolusid, mida minimaalne impordihind võib importijate/töötlejate/kasutajate jaoks tõenäoliselt kaasa tuua, sellisteks, et need kaaluksid üles ühenduse tootjate eeldatava kasu, mis tuleneks selliste kavandatavate dumpinguvastaste meetmete rakendamisest, mida peetakse tekitatud olulise kahju heastamiseks ja ühenduse tootjate olukorra edasise halvenemise vältimiseks vajalikuks miinimumiks. Lisaks tuleb märkida, et endiselt jäävad kättesaadavaks muud tarneallikad kolmandatest riikidest.

(122) Kuna rohkem põhjendatud märkusi sõltumatute importijate ja töötlejate (kasutajate) huvide küsimuses ei ole esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjenduses 128 esitatud järeldused.

6.4. Noorlõhe- ja söödatootjate, tarnijate ning Norra tootjate/importijatega seotud EÜ tootjate huvid

(123) Kuna noorlõhe- ja söödatootjate, tarnijate ning Norra tootjate/importijatega seotud EÜ tootjate huvide kohta ei ole põhjendatud märkusi esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 117–121 esitatud järeldused.

6.5. Tarbijate huvid

(124) Kuna vaatlusalune toode on tarbekaup, teavitas komisjon uurimise alustamisest mitmeid tarbijaorganisatsioone. Ühelt osapoolelt saadi vastus, milles väideti, et lõhe kasulikkus toiduainena on laialt tunnustatud ja et hinna kunstlik tõstmine muudaks heade toitumistavade juurutamise tarbijate jaoks raskemaks. Samuti väljendati muret selle üle, et igasugune hinnatõus võib vähendada külmutatud lõhe kättesaadavust ning lämmatada turu kasvu nendes liikmesriikides, mille sisemajanduse kogutoodang inimese kohta (SKT) on keskmisest madalam.

(125) Leiti, et juhul, kui dumpinguvastased meetmed kehtestatakse, jääb ettevõtjatele ligipääs piiramatule impordikogusele, kuid õiglase hinnaga. Lisaks sellele ollakse seisukohal, et terve kala kasvandusehinna ja töödeldud lõhetoodete jaehinna marginaalide suurust arvestades ei avalda kavandatavad meetmed jaehindadele tõenäoliselt olulist mõju, kuna on ebatõenäoline, et kogu hinnatõus jäetakse tarbijate kanda. Praeguste turuhindade juures, mis on tunduvalt ülalpool minimaalset impordihinda, jääks nende mõju sootuks olematuks. Seetõttu jääb nende mõju tarbijatele isegi kõige mustema stsenaariumi puhul tõenäoliselt väikeseks. Lisaks ei ole kahjumlikud hinnad keskmises ja pikemas perspektiivis jätkusuutlikud. Sellest lähtudes ollakse seisukohal, et dumpinguvastased meetmed ei too tõenäoliselt tarbijatele kaasa olulisi negatiivseid tagajärgi.

6.6. Järeldus ühenduse huvide kohta

(126) Võttes arvesse ajutises määruses tehtud järeldusi ja erinevate isikute esitatud märkusi ning edasise uurimise tulemusi, on jõutud järeldusele, et lõplike dumpinguvastaste meetmete kehtestamise vastu Norrast dumpinguhinnaga imporditava pärineva tehistingimustes kasvatatud lõhe suhtes ei ole kaalukaid põhjusi. Seega kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 131 esitatud järeldust.

7. Lõplikud dumpinguvastased meetmed

7.1. Lõplike meetmete vorm

(127) Dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja ühenduse huvide kohta tehtud lõplikke järeldusi silmas pidades tuleks kehtestada dumpinguvastased meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks ühenduse tootmisharule täiendavat kahju. Arvesse on võetud nii tuvastatud dumpingumarginaale kui ka ühenduse tootmisharu kantud kahju kõrvaldamiseks vajalikke tollimaksumäärasid. On jõutud järeldusele, et kõik kahjumarginaalid olid üle 2,0% ja seetõttu ei saa neid pidada väheoluliseks. Kaalutud keskmine kahjumarginaal, mis oli madalam kui kaalutud keskmine dumpingumarginaal, leiti olevat 14,6%.

(128) Pärast muutmismääruse vastuvõtmiseni viinud asjaolude avalikukstulekut lükkasid mõned huvitatud pooled väärtuselised tollimaksud sõnaselgelt tagasi ja tervitasid minimaalse impordihinna kasutuselevõttu. Seetõttu kinnitatakse neid saadud tähelepanekuid ja edasise uurimise analüüsi arvestades, et minimaalne impordihind on sobiv meetmevorm.

7.2. Kahju kõrvaldamise tase

(129) Vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 4 tuleks lõplik tollimaks kehtestada kas dumpingu- või kahjumarginaali tasemel, olenevalt sellest, kumb neist on madalam. Selle reegli kohaldamiseks tehti kindlaks kahjutekitamatu minimaalne impordihind. Selle meetodi õigsuse kontrollimiseks arvutati ka igale äriühingule dumpinguvaba minimaalne impordihind, võttes aluseks normaalväärtuse, mida on korrigeeritud vastavalt vabale netohinnale ühenduse piiril. Neid võrreldi kahjutekitamatu minimaalse impordihinnaga, mis arvutati põhjenduses 131 sätestatud metoodika kohaselt. Kõikidel juhtudel leiti, et kahjutekitamatu minimaalne impordihind oli madalam kui dumpinguvaba minimaalne impordihind.

(130) Dumpinguvaba minimaalse impordihinna arvutamisel tuli summad Norra kroonidest eurodeks ümber arvestada. Esialgses etapis kasutas komisjon selleks ümberarvestuseks kolme aasta keskmisi valuutavahetuskursse. Mitmed äriühingud väitsid, et õige vahetuskurss oleks see, mis kehtis uurimisperioodil. Selle väite vastuseks märgib komisjon veelkord, et kolm aastat on lõhe tavaline tootmistsükkel. Kuna mitmed tähtsad kulud, mis sisalduvad normaalväärtuses, tekivad kogu tootmistsükli vältel, on komisjon seisukohal, et dumpinguvabade minimaalsete impordihindade arvutamisel on kohane kasutada kolme aasta keskmisi valuutakursse. Seepärast lükatakse kõnealune väide tagasi.

(131) Kahjustava dumpingu tagajärgede kõrvaldamiseks vajaliku kahjutekitamatu hinnataseme puhul tuli arvesse võtta edasise uurimise tulemusi. Kahjustava dumpingu tagajärgede kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksumäära arvutamisel arvestati, et meetmed peavad võimaldama ühenduse tootmisharul katta oma tootmiskulud ning saada enne maksude mahaarvamist sellist üldkasumit, mida sellist tüüpi tootmisharu võiks selles sektoris usutavasti saavutada, müües ühenduses samasugust toodet tavapärastes konkurentsitingimustes, s.t. dumpinguhinnaga impordi puudumisel. Sellest lähtuvalt arvutati ühenduse tootmisharu jaoks välja samasuguse toote kahjutekitamatu hind. Kahjutekitamatu hinna saamiseks lisati tootmiskuludele 8%line kasumimarginaal. Tootmiskulusid kontrolliti uurimisperioodil valimisse kuuluvate ühenduse tootmisharu äriühingute ühiku keskmise müügihinna (2,77 eurot/kg) ja valimisse kuuluvate ühenduse tootmisharu äriühingute keskmise kahjumi (5% kahjum) põhjal. 8% kasumimarginaal kehtestati 2001. aastal teenitud kasumi põhjal (vt eespool tabel 3) ning see on range miinimum, mille ühenduse tootmisharu võib eeldatavalt saada kahjustava dumpingu puudumisel.

(132) Tehistingimustes kasvatatud lõhet turustatakse tavaliselt eri esitusviisides (roogitud ja koos peaga, roogitud ja ilma peata, terve kalafilee, muu filee või fileetükid). Seetõttu tuli kahjutekitamatu minimaalse impordihinna tase määrata kindlaks iga niisuguse esitusviisi kohta, et kajastada nende valmistamisel tekkivaid lisakulusid. Ses suhtes põhinevad erinevad minimaalsed impordihinnad käesoleva uurimise tulemustel. Need on põhimõtteliselt tuletatud ümberarvestusteguritest, mis on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 772/1999[5] ja mida kasutati ka käesoleva uurimise käigus. Kalafileede ja fileetükkide puhul võeti arvesse töötlemiskulusid.

(133) Kui import toimub CIF-hinnaga ühenduse tollipiiril, mis on võrdne või suurem kui kehtestatud minimaalne impordihind, ei tule tollimaksu maksta. Kui import toimub madalama hinnaga, tuleb maksta tegeliku hinna ja kehtestatud minimaalse impordihinna vahe. Kuna minimaalse impordihinna tasemel või üle selle olevate hindadega toimuv import Norrast kaotab kahjustava dumpingu tagajärjed, siis on kohane, et minimaalne impordihind peaks kehtima kogu impordi suhtes Norrast, välja arvatud ühe ettevõtte import, mille puhul on tuvastatud minimaalne dumpingumarginaal, nagu on märgitud eespool põhjenduses 33.

8. Ajutiste tollimaksude lõplik sissenõudmine

(134) Norra eksportivate tootjate puhul kindlaks tehtud dumpingumarginaalide ulatust ja ühenduse tööstusele tekitatud kahju taset silmas pidades on vaja, et ajutise määruse (mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 1010/2005) kohaselt ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleks lõplikult sisse nõuda lõplikult kehtestatud tollimaksude ulatuses. Niivõrd kui lõplikud tollimaksud on ajutistest tollimaksudest madalamad, tuleb lõplikult sisse nõuda ainult lõplike tollimaksude tasemel tagatiseks antud summad.

(135) Ajutised dumpinguvastased tollimaksud, mis kehtestati komisjoni määrusega (EÜ) nr 628/2005 väärtuseliste tollimaksudena, mis ulatusid imporditavate toodete puhul 6,8%st 24,5%ni ja kehtisid ajavahemikul 27. aprillist 2005 kuni 4. juulini 2005, vabastatakse. Väärtuseliste tollimaksude sissenõudmine oleks kahjustava dumpingu kõrvaldamiseks ebaproportsionaalne, arvestades, et selle perioodi vältel olid turuhinnad oluliselt ülalpool minimaalset impordihinda, mis kehtestati enneolematuid ja ettenägematuid turusuundumusi silmas pidades. Määruse (EÜ) nr 1010/2005[6] kohaselt ajutise dumpinguvastase tollimaksuna Norrast pärineva tehistingimustes kasvatatud lõhe impordi eest tagatiseks antud summad nõutakse lõplikult sisse lõplikult kehtestatud minimaalset impordihinda arvestades. Määruse (EÜ) nr 1010/2005 kohaselt ajutise dumpinguvastase tollimaksuna Norrast pärineva tehistingimustes kasvatatud lõhe impordi eest tagatiseks antud summad, mis ületavad lõplikku määra, vabastatakse.

9. Minimaalsete impordihindade täitmisele pööramine

(136) Pärast teatavakstegemist väideti, et minimaalseid impordihindu võib olla raskem täitmisele pöörata ja need võivad olla rohkem altid kauba tolliväärtuse valesti deklareerimisele kui muud meetmed. Pidades silmas tähelepanekuid, et minimaalse impordihinna kehtestamisest saadik 1. juulil 2005 on esinenud sellest kõrvalehoidumist, ja pidades silmas selles turusektoris esinevat kompensatsioonikokkulepete sõlmimise võimalust, on vaja kehtestada topeltmeetmete süsteem. See topeltsüsteem koosneb minimaalsest impordihinnast (vt põhjendusi 129–133) ja kindlasummalisest tollimaksust. Vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 4 arvutati kindlasummaline tollimaks kaalutud keskmise kahjumarginaali põhjal, kuna see leiti olevat madalam kui kaalutud keskmine dumpingumarginaal. Et tagada minimaalse impordihinna tõhusat järgimist, tuleks importijaid teavitada, et kui impordijärgse kontrolli järel leitakse, et i) esimese ühenduses asuva sõltumatu kliendi poolt tegelikult makstud vaba netohind ühenduse piiril („impordijärgne hind“) on alla vaba netohinna ühenduse piiril enne tollimakse, mis tuleneksid tollideklaratsioonist; ning ii) impordijärgne hind on madalam kui minimaalne impordihind, vastavate tehingute suhtes tagasiulatuvalt kindlasummalist tollimaksu, välja arvatud juhul, kui kindlasummaline tollimaks pluss impordijärgne hind moodustavad koos summa (tegelikult makstud hind pluss kindlasummaline tollimaks), mis on väiksem kui minimaalne impordihind. Sellisel juhul kohaldatakse tollimaksumäära, mis võrdub minimaalse impordihinna ja impordijärgse hinna vahega. Toll peaks viivitamatult komisjonile teatama, kui tuvastatakse valesti deklareerimine.

(137) Selles kontekstis ning selleks, et reageerida tõstatatud küsimustele, kavatseb komisjon näha ette kolm konkreetset „sammast“, mis tagaksid, et meetmed on jätkuvalt asjakohased ning neid järgitakse täies ulatuses. Esiteks viidatakse nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik,[7] muu hulgas selle artiklile 78, mille kohaselt toll võib kontrollida äridokumente ja asjaomase kaubaga seotud impordi- või eksporditoimingute või selle kaubaga seotud järgnevate äritoimingute andmeid. Kõnealune kontroll võib toimuda deklarandi või muu oma äritegevuse tõttu otseselt või kaudselt asjaomaste toimingutega seotud isiku või mõne muu isiku valdustes, kelle valduses on seoses äritegevusega asjaomane dokument või vajalikud andmed. Toll võib kontrollida ka kaupa.

(138) Teiseks, kaitseks meetmete võimaliku absorptsiooni vastu, eelkõige seotud äriühingute vahel, teevad ühenduse institutsioonid käesolevaga teatavaks oma kavatsuse algatada viivitamata algmääruse artikli 12 lõike 1 alusel läbivaatamine ning, kui esitatakse tõendeid niisugusest käitumisest, kehtestada impordi suhtes registreerimisnõue vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 5.

(139) Komisjon tugineb muu hulgas liikmesriikide tolli esitatud impordijärelevalvealasele teabele, aga samuti liikmesriikide poolt algmääruse artikli 14 lõike 6 alusel esitatud teabele.

(140) Lõpuks võtab komisjon endale kohustuse jälgida olukorda ühenduse tehistingimustes kasvatatud lõhe turul. Kui selle jälgimise tulemusena on esmapilgul usutavaid tõendeid, et olemasolev meede ei ole enam vajalik või ei ole enam kahjustava dumpingu tasakaalustamiseks piisav, võib komisjon kaaluda algmääruse artikli 11 lõike 3 alusel läbivaatamise algatamist ja kiiret uurimise läbiviimist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. KN-koodide ex 0302 12 00, ex 0303 11 00, ex 0303 19 00, ex 0303 22 00, ex 0304 10 13 ja ex 0304 20 13 alla kuuluva, Norrast pärineva tehistingimustes kasvatatud (v.a loodusliku), fileeritud või fileerimata, värske, jahutatud või külmutatud lõhe (edaspidi „tehistingimustes kasvatatud lõhe“) impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks.

2. Loodusliku lõhe suhtes ajutist dumpinguvastast tollimaksu ei kohaldata. Käesolevas määruses mõistetakse loodusliku lõhe all sellist lõhet, mille kohta selle liikmesriigi pädevad asutused, kus võetakse vastu vabasse ringlusesse lubamise tollideklaratsioon, on kõigi asjassepuutuvate dokumentide põhjal, mille huvitatud osapooled peavad esitama, veendunud, et see on püütud atlandi väärislõhe või idalõhe puhul merest või doonau taimeni puhul jõgedest.

3. Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr äriühingu Nordlaks Oppdrett AS puhul on:

Äriühing | Lõplik tollimaks | TARICi lisakood |

Nordlaks Oppdrett AS, Boks 224, 8455 Stokmarknes, Norra. | 0,0% | A707 |

4. Kõikide muude äriühingute puhul (TARICi lisakood A999) on lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määraks vahe lõikes 5 sätestatud minimaalse impordihinna ja vaba netohinna vahel ühenduse piiril enne tollimakse, kui viimane on esimesest madalam. Kui vaba netohind ühenduse piiril võrdub lõikes 5 sätestatud vastava minimaalse impordihinnaga või on sellest kõrgem, siis tollimaksu ei nõuta.

5. Lõike 4 kohaldamisel kasutatakse allpool esitatud tabeli teises veerus sätestatud minimaalset impordihinda. Kui impordijärgse kontrolli järel leitakse, et esimese ühenduses asuva sõltumatu kliendi poolt tegelikult makstud vaba netohind ühenduse piiril („impordijärgne hind“) on alla vaba netohinna ühenduse piiril enne tollimakse, mis tuleneksid tollideklaratsioonist, ning kui impordijärgne hind on madalam kui minimaalne impordihind, kohaldatakse allpool esitatud tabeli kolmandas veerus sätestatud kindlasummalist dumpinguvastast tollimaksu, välja arvatud juhul, kui kolmandas veerus sätestatud kindlasummaline tollimaks pluss impordijärgne hind moodustab kokku summa (tegelikult makstud hind pluss kindlasummaline tollimaks), mis on väiksem kui tabeli teises veerus sätestatud minimaalne impordihind. Sellisel juhul kohaldatakse tollimaksumäära, mis võrdub tabeli teises veerus esitatud minimaalse impordihinna ja impordijärgse hinna vahega. Kui sellist kindlasummalist dumpinguvastast tollimaksu nõutakse tagasiulatuvalt, siis vähendatakse seda varem tasutud dumpinguvastase tollimaksu võrra, mis arvutatakse minimaalse impordihinna põhjal.

Tehistingimustes kasvatatud lõhe esitusviis | Minimaalne impordihind eurot / toote netokaalu kg | Kindlasummaline tollimaks eurot / toote netokaalu kg | TARICi kood |

Terved kalad, värsked, jahutatud või külmutatud | 2,80 | 0,40 | 0302 12 00 12, 0302 12 00 33, 0302 12 00 93, 0303 11 00 93, 0303 19 00 93, 0303 22 00 12, 0303 22 00 83 |

Roogitud kalad, peaga, värsked, jahutatud või külmutatud | 3,11 | 0,45 | 0302 12 00 13, 0302 12 00 34, 0302 12 00 94, 0303 11 00 94, 0303 19 00 94, 0303 22 00 13, 0303 22 00 84 |

Muud (k.a roogitud kalad ilma peata), värsked, jahutatud või külmutatud | 3,49 | 0,50 | 0302 12 00 15, 0302 12 00 36, 0302 12 00 96, 0303 11 00 18, 0303 11 00 96, 0303 19 00 18, 0303 19 00 96, 0303 22 00 15, 0303 22 00 86 |

Kalafileed ja fileetükid, mis kaaluvad üle 300 g filee(tüki) kohta, värsked, jahutatud või külmutatud, nahaga | 5,01 | 0,73 | 0304 10 13 13, 0304 10 13 94, 0304 20 13 13, 0304 20 13 94 |

Kalafileed ja fileetükid, mis kaaluvad üle 300 g filee(tüki) kohta, värsked, jahutatud või külmutatud, nahata | 6,40 | 0,93 | 0304 10 13 14, 0304 10 13 95, 0304 20 13 14, 0304 20 13 95 |

Muud kalafileed ja fileetükid, mis kaaluvad 300 g või vähem filee(tüki) kohta, värsked, jahutatud või külmutatud | 7,73 | 1,12 | 0304 10 13 15, 0304 10 13 96, 0304 20 13 15, 0304 20 13 96 |

6. Kui tooted on enne vabasse ringlusse lubamist kahjustada saanud ning sellest tingituna jagatakse tegelikult makstud või makstav hind tolliväärtuse määramisel vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93[8] artiklile 145, vähendatakse lõigete 4 ja 5 alusel arvutatud dumpinguvastase tollimaksu summat protsendimäära võrra, mis vastab tegelikult makstud või makstava hinna suhtosale.

7. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 2

Enne komisjoni määruse (EÜ) nr 1010/2005 jõustumist komisjoni määruse (EÜ) nr 628/2005 kohaselt ajutise dumpinguvastase tollimaksuna Norrast pärineva tehistingimustes kasvatatud lõhe impordi eest tagatiseks antud summad vabastatakse.

Komisjoni määruse (EÜ) nr 1010/2005 kohaselt ajutise dumpinguvastase tollimaksuna Norrast pärineva tehistingimustes kasvatatud lõhe impordi eest tagatiseks antud summad nõutakse lõplikult sisse järgmiste eeskirjade kohaselt:

a) Tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku tollimaksu määra, vabastatakse.

b) Kui lõplikud tollimaksud on ajutistest tollimaksudest kõrgemad, nõutakse lõplikult sisse ainult ajutiste tollimaksude tasemel tagatiseks antud summad.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

[1] EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 461/2004 (ELT L 77, 13.3.2004, lk 12).

[2] ELT C 261, 23.10.2004. lk 8.

[3] ELT L 104, 23.04.2005. lk 5.

[4] ELT L 170, 1.7.2005, lk 32.

[5] EÜT L 101, 16.4.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 321/2003 (ELT L 47, 21.2.2003, lk 3).

[6] ELT L 170, 1.7.2005, lk 32.

[7] EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 648/2005 (ELT L 117, 4.5.2005, lk 13).

[8] EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1, viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 883/2005 (ELT L 148, 11.6.2005, lk 5).