52005PC0589

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel, 23.11.2005

KOM(2005) 589 lõplik

2005/0239 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiivi 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem

(esitanud komisjon)

{SEC(2005) 1514}

SELETUSKIRI

1) ETTEPANEKU TAUST

- Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Üle kümne aasta on EL teostanud vabatahtlikku mereohutuspoliitikat, mille eesmärgiks on laevade ohutuse parandamine, inimelu turvalisuse kindlustamine merel ja merekeskkonna kaitsmine. Siiski ei saa vaatamata kõigi meretranspordi ahelas osalejate jõupingutustele õnnetusohtu täielikult välistada. Pealegi ei piirdu laevaõnnetuste tagajärjed enamasti üksnes hukkunud laevaga, vaid mõjutavad kõiki rannikuäärseid tegevusalasid. Kui varem oli laevaõnnetus kardetav üksnes meremeestele, siis nüüd saab sellest reostuse korral siseriikliku või koguni rahvusvahelise ulatusega katastroof. Seoses sellega tuleks täiendada ühenduse mereohutuspoliitika ennetuslikku külge ka tegevusega, mis võimaldaks operatiivselt hallata meresõiduga seotud ohtusid ühenduse tasandil.

Sellest ajendatult esitas komisjon dokumendi, millest sai 27. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem. Kõnealuse direktiiviga nähakse ette kõigi praegu käsutuses olevate laevade seirevahendite ühendamine ja korraldamine. Direktiiviga määratakse kindlaks vahendite kasutuselevõtmise ja siseriiklike asutuste vahelise kooskõlastamise dünaamika, et võimaldada liikmesriikidel ohtlikke olukordi paremini ennetada või sellistes olukordades reageerida.

Direktiiviga 2002/59/EÜ ühenduse õigusaktidesse lisatud meetmete tõhususe säilitamine eeldab väga täpset seiret, et tagada meetmete kohandamine laevanduses operatiiv- ja tehnilise arenguga, eelkõige laevade identifitseerimise ja seire ning satelliittehnoloogia süsteemide osas.

Sellega seoses ning komisjoni ja liikmesriikide vahel sellel teemal toimunud tiheda teabevahetuse käigus on selgunud vajadus muuta direktiivi 2002/59/EÜ teatavaid sätteid. Eelkõige tuleb arvesse võtta häid tulemusi, mis on saadud uute tehniliste seadmetega, nagu automaatsed laevade identifitseerimise süsteemid, või tagada riikide tegevuspõhimõtete ühtsus näiteks merehätta sattunud laevade ohutusse paika vastuvõtmise plaanide osas.

- Üldine taust

Direktiivi 2002/59/EÜ kohaldamisel vastu võetud riiklike meetmete rakendamise tähtpäev oli 5. veebruar 2004, ent alates direktiivi vastuvõtmisest 2002. aasta juunis ning selle teatavate sätete olulisusest lähtuvalt on liikmesriigid ja komisjon teinud direktiivi kiire rakendamise tagamiseks koostööd.

Direktiivi artikliga 20 ette nähtud ohutute paikade plaanide küsimuses komisjoni poolt Euroopa Meresõiduohutuse Ameti (EMSA) abiga korraldatud külastusprogrammid ja koosolekud on võimaldanud kindlaks määrata direktiivi ühtlustatud ja tõhusaks rakendamiseks vajalikud ühiskriteeriumid ja põhimõtted. Samamoodi on ettepanek kehtestada kohustus paigaldada üle 15 meetri pikkustele kalalaevadele automaatne identifitseerimissüsteem (AIS) vastuseks kalalaevade osalemisele arvukates kokkupõrgetes, mida kaubalaevad ei ole suutnud selgesti identifitseerida. Kõnealuse meetme puhul võetakse arvesse Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) tegevust, mis juba palju aastaid tagasi on õnnetuste arvu piiramiseks vastu võtnud põhimõtte kasutada kaubalaevadel (niinimetatud A klassi AIS) AIS süsteeme.

Lisaks võetakse kavandatavas meetmes arvesse ühise kalanduspoliitika raames kalalaevastiku kontrolli toetamiseks navigatsiooni- ja sidesüsteemide arendamises toimuvaid edasiminekuid. Liikmesriikide ja komisjoni vahelises koostöös ning EMSA abiga tuleks uurida võimalust AIS-funktsioonide ühendamiseks kalapüügi kontrollisüsteemidega, eriti pardaseadmete arvu vähendamiseks. Sellised arengud ei või seada kahtluse alla ühegi sellise süsteemi eesmärke ja nende suhtes kohaldatavaid nõudmisi, eelkõige kokkupõrkevastast funktsiooni AIS puhul ning vajadust võimaldada kalapüügi kontrolliks vajaliku teabe edastamist turvaliselt ja konfidentsiaalselt.

Lisaks peaks meresõitjate jääoludest ja neist tulenevatest meresõidutingimustest teavitamist võimaldavate mehhanismide paigaldamine asjaomaste liikmesriikide poolt kaasa aitama õnnetuste ärahoidmisele selles eriliselt vaenulikus keskkonnas.

Lõpuks käivitasid liikmesriigid ja komisjon direktiivi 2002/59/EÜ sätete kohaselt alates 2002. aastast projekti liidu laevandusasutuste vahelise andmevahetusplatvormi SafeSeaNet rajamiseks. Praegu peab see 2004. aasta oktoobrist alates Euroopa ameti poolt juhitav süsteem olema kehtestatud ühenduse viitesüsteemina, et tagada süsteemi täieulatuslik kasutamine ja õiguskindlus.

- Ettepanekus käsitletavas valdkonnas kehtivad sätted

27. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/75/EMÜ.

- Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega

Laevade seire tugevdamine SafeSeaNet’i abil, meetmed jääoludes meresõidu kohta ning tugevdatud raamistiku loomine merehätta sattunud laevade ohutusse paika vastuvõtmiseks on otsese mõjuga keskkonnale, vähendades õnnetus- ja reostusohtu ning parandades ametiasutuste tegevust reostuse või reostusohu korral.

Lisaks on meetmel õnnetus- ja reostusohtude vähenemisest tulenevalt positiivsed majanduslikud mõjud. Sotsiaalses plaanis vähendab AISi kalalaevade pardale toomine õnnetuste ja inimohvrite ohtu kalapüügisektoris.

2) Konsulteerimine huvitatud isikutega ja mõju hindamine

- Konsulteerimine huvitatud isikutega

Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus

2004. aasta mais ja seejärel 2005. aasta veebruaris korraldas komisjon liikmesriikide ja laevandussektori esindajatega kaks konsultatiivkohtumiste sarja, mis tuginesid üksikasjalikule küsimustikule kavandatavate muudatuste osas.

Kokkuvõte saadud vastustest ja nende arvessevõtmisest

Kõnealused nõupidamised ning ka teostatud mõju uuringud kinnitasid direktiivi 2002/59/EÜ muutmise vajadust, et oleks võimalik täpsustada ja üksikasjalikult kirjeldada direktiivi rakendamise raamistikku. Konsultatsioonid kohustasid komisjoni arvesse võtma muudatusi rahvusvahelistes õigusaktides ning ka ühenduse tasandil tehtud edusamme. Lõpuks soovisid ka küsitletud pooled uute meresõiduohutuse meetmete rakendamist, nagu näiteks õigusnormide raamistiku loomist jääoludes meresõidu alaste sätete kohta.

Seoses AISi toomisega kalalaevade pardale on siseriiklikud haldusasutused avaldanud huvi positiivsete mõjude suhtes, mida kalalaevadel kasutatav AIS võib avaldada meresõiduohutusele, kuid nad on äraootaval seisukohal meetme kohaldamisala ja eelkõige asjaomaste laevaliikide suhtes. Komisjon oli soovitanud kohaldada meedet kalalaevadele pikkusega alates 12st meetrist, see piirmäär muudeti ettepanekus 15 meetriks, eelkõige selleks, et võtta arvesse ühise kalanduspoliitika raames kasutatavaid piirmäärasid.

Konkreetsemalt ohutute paikade küsimuses korraldas komisjon Euroopa Meresõiduohutuse Ameti abiga lisaks kolm kohtumist liikmesriikidega ja mitmeid siseriiklike haldusasutuste külastusi teabe kogumise eesmärgil. Nende tööde käigus ilmnes vajadus selgitada ohutute paikadega seotud kohustusi. Laevandussektori esindajad rõhutasid eelkõige operatiivtoimingute parandamise vajadust, et need vastaksid tõhusalt hädaolukordadele, kui laevad satuvad merehätta, ning laevade vastuvõtmisega seonduvate võimalike majanduslike kahjude garantii küsimuste tähtsust.

- Ekspertarvamuste kogumine ja kasutamine

Asjaomased teadus- ja ekspertiisivaldkonnad

Meresõiduohutus, laevaliikluse seire, laevakokkupõrkevastased seadmed ja meresõit jääoludes.

Kasutatud metoodika

Komisjoni ettepanek selle küsimuse kohta koostati järgmistel alustel:

- tehniline analüüs, mille koostasid 2 ekspertrühma pärast komisjoni ja EMSA poolt SafeSeaNet’i süsteemi arendamise raames korraldatud seminari;

- laeva ohutusse paika vastuvõtmise vastutuse ja hüvitise küsimuste alase uuringu aruanne, mille EMSA tellis komisjoni palvel Oslo ülikoolilt.

Peamised organisatsioonid/eksperdid, kellega konsulteeriti

- Euroopa Parlamendi ajutise komisjoni tööd mereohutuse tugevdamise kohta pärast naftatankeri Prestige hukku 2002. aastal (MARE komisjoni järeldused).

- Riiklike haldusasutuste juures komisjoni poolt EMSA abiga läbiviidud ohutute paikade hindamistsükli tulemused;

- IMO tööd (eelkõige selle organisatsiooni poolt ohutute paikade küsimuses vastuvõetud otsused);

Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine 5

Saadud ekspertarvamuste kohaselt õigustavad direktiivi tehtud muudatusi järgmised probleemid:

Direktiiv ei kajasta piisavalt pärast selle vastuvõtmist toimunud tehnoloogilisi arenguid. Alates direktiivi rakendamisest on antud süsteemi kirjeldus, määratletud liikmesriikide üksikasjalik vastutus ja võrgu kaudu toimuva andmevahetuse tehnilised tingimused, kuid neid ei ole kehtivasse direktiivi lisatud.

Kalapüük on üks laevanduse ohtlikumaid tegevusalasid, nagu seda tõestab suur õnnetuste arv sellel kutsealal. Üks peamisi põhjusi, miks kalalaevad ja teised laevad, eelkõige nende teele sattuvad kaubalaevad kokku põrkavad, on nende ebapiisav tähistus ja identifitseerimine.

Direktiiviga 2002/59/EÜ kehtestati sätted, mis nõuavad, et liikmesriigid koostaksid merehätta sattunud laevade ohututesse paikadesse vastuvõtmise plaanid. Direktiivi elluviimise käigus omandatud kogemus on näidanud, et liikmesriikides on erinevusi plaanide sisust ja asjaomaste ametiasutuste ülesannetest arusaamises ja nende kohaldamises, ning neid erinevusi tuleks parandada olemasolevate sätete selgitamise ja täpsustamisega.

Euroopa Liidu teatavaid merealasid ja eriti Balti merd katab mitmel talvekuul jää, mis toob kaasa õnnetus- ja reostusohu suurenemise, mille tagajärjed keskkonnale võivad olla katastroofilised. Juba mitme aasta vältel täheldatud kalduvus naftatoodete liikluse pidevale kasvule Balti merel sunnib võtma kaitsemeetmeid ja järelevalvet suurendama.6

Ekspertarvamuste avalikustamiseks kasutatud vahendid

Kogutud andmed ja mõju hinnangu üksikasjalikud järeldused on esitatud dokumendi SEC ../.. lisas, mille kokkuvõte on esitatud allpool:

- Mõju hindamine

Valik 1 – selles järgus mitte midagi teha. Selle valikuga jäetaks direktiivi teatavate sätete põhilised tõlgendamiserisused alles, eelkõige seoses liikmesriikide kohustuste ulatusega ohutute paikade osas.

Valik 2 – lasta liikmesriikidel toimida piirkondlike koostööorganisatsioonide kaudu (näiteks Helcom Balti mere puhul või Bonni leping Põhjamere puhul), millega öeldaks lahti Euroopa Liidu eri merepiirkondades direktiivi ühtlustatud kohaldamise põhimõttest. Lisaks tekitaks see lahendus teatavate meetmete puhul laevade kohtlemises põhjendamatult olulisi erinevusi.

Valik 3 – direktiivi täielik uuestisõnastamine, võttes arvesse ühenduse mereohutuse teabevahetussüsteemi SafeSeaNet loomiseks teostatud tööde tulemusi, ning ühendades nimelt aruannete teatavaid sõnumeid. Direktiivi 2002/59/CE ülevõtmise protsessis edasijõudmise järgu seisukohast ja enamiku liikmesriikide arvamuse kohaselt näib selline ümbertegemine antud hetkel enneaegne.

Valik 4 – teha direktiivi sihteesmärgiga piirduvad muudatused.

Pärast olukorra üksikasjalikku analüüsi ja arvestades kavandatavate meetmete mõju ning eelkõige seoses ohutute paikade menetluste ühtlustamise pakilise vajadusega liikmesriikide vahel näib, et direktiivi 2002/59/EÜ sihteesmärgiga piirduv muudatus on selle dokumendi õige kohaldamise tagamiseks kõige sobivam.

See mõju hinnang kuulub komisjoni õigusloome- ja töökavasse; see on kättesaadav komisjoni koduleheküljel.

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/impact/index_en.htm.

3) Ettepaneku õiguslik külg

- Kavandatud meetmete kokkuvõte

Käesolev muudatus sisaldab:

- direktiivi 2002/59/EÜ sätetesse täiendavate meetmete lisamist, mis tagaksid paremini meresõiduohutust ja keskkonnakaitset;

- niinimetatud ohutute paikade plaanide loomise ühtlustamist, et tagada ühtlane kohaldamine eri liikmesriikides ning paremini ära hoida ränki reostusi. Täpsemalt on tegemist nende põhimõtete rakenduseeskirjade selgitamisega;

- liikmesriikide ja komisjoni poolt mereohutusalase andmevahetussüsteemi SafeSeaNet loomiseks teostatud tööde käigus määratletud põhimõtete integreerimist direktiivi. Eelkõige on tegemist korrakindla mereohutusalase andmevahetuse põhimõtete kehtestamisega ühenduse tasandil SafeSeaNet süsteemi kaudu ühelt poolt, ja liikmesriikidevahelise koostööga selle süsteemi kontrolli ja arendamise alal teiselt poolt. Sellega seoses peaksid kõik siseriiklikud süsteemid olema SafeSeaNet’iga ühilduvad ja peaks olema võimalik ühtlustada kogu ühenduse tasandil tähtsust omava teabe esitamise viisi.

- ühenduse õigusliku raamistiku loomist tuleviku tehnoloogiliste arengute, peamiselt kosmoseruumi rakenduste jaoks, nagu laevade transponderpõhised seireseadmed, kuvamissüsteemid või ka Galileo. Need edusammud peavad tegelikkuses võimaldama laevaliikluse järelevalve laiendamist Euroopa vetes ja eelkõige paremini hõlmata avamerd.

- Õiguslik alus

Asutamislepingu artikli 80 lõige 2.

- Subsidiaarsuse põhimõte

Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse sedavõrd, kuivõrd ettepanek ei käsitle ühenduse ainupädevusse kuuluvaid valdkondi.

Liikmesriigid ei suuda ettepaneku eesmärke piisaval määral saavutada järgmistel põhjustel.21

- Kavandatava meetmega püütakse tugevdada ühenduse laevaliikluse seiret. Käesolevaga tagatakse mehhanism, mis eeldab tihedat teabevahetusalast koostööd, nimelt laevadega transporditavate kaupade või varjumispaikade haldamise osas.

- Puudulik kooskõlastus ja laevadega seotud teabe lünklik haldamine suurendab õnnetus- ja reostusohte. Lisaks kahjustaks erisuste püsimine ohutute paikade meetmete rakendamisel inimelu turvalisuse kindlustamist merel või keskkonnakaitset.

Ühenduse meetmetega saavutatakse ettepaneku eesmärgid paremini järgmistel põhjustel:

- Kavandatavad meetmed võimaldavad liikmesriikidel saada tegelikku teavet nende jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes viibivate laevade kohta ja seega võimalikke ohtusid vajadusel paremini ära hoida. Teabejagamine võimaldab parandada kogutud andmete kvaliteeti ja lihtsustab nende andmete töötlemist.

- Ohutute paikade plaanide koostamine aitab otsustaval määral kaasa liidu praeguse mereohutuse korra parandamisele.

- Praegu ilma AIS-süsteemideta liigelda lubatud kalalaevadega toimuvate kokkupõrgete arvu vähendamine võimaldab kalamehi paremini kaitsta.

- Uued ühtlustatud eeskirjad talvise meresõidu kohta Balti merel on vajalikud suure õnnetusohu vähendamiseks selles piirkonnas;

- Lõpuks võimaldab laevadega transporditavate ohtlike veoste alase teabevahetuse parandamine kõikidel liikmesriikidel parandada oma ohtude ennetamise ja vältimise võimet.

Subsidiaarsuse põhimõtet on järgitud, kuivõrd ettepanek täiendab olemasolevaid ühenduse meetmeid, et kindlustada nende ühtlustatud rakendamine.

Seega on ettepanek subsidiaarsuspõhimõttega kooskõlas.

- Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel.

- Olemasolevaid sätteid täpsustav ja üksikasjalikult kirjeldav ettepanek on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Sellega seoses on liikmesriigid enamjaolt juba kasutusele võtnud vahendid ja teinud direktiivi 2002/59/EÜ meetmete kohaldamiseks vajalikud kulutused, või võtnud tarvitusele rahvusvahelised õigusaktid, mille nad on ise IMOs kinnitanud.

- Ettepanekuga kaasnevad majandusettevõtjatele vaid piiratud rahalised ja/või halduslikud kulud (nt teatavad kohandused on vajalikud mõnede talvel Balti merel liiklevate laevade puhul). Siseriiklike haldusasutuste tasandil on (või peaksid juba olema) uute meetmete elluviimiseks vajalikud infrastruktuurid kättesaadavad olemasolevates õigusaktides.

- Õigusakti valik

Kavandatud õigusakt(id): direktiiv.42

Muud õigusaktid ei oleks asjakohased järgmis(t)el põhjus(t)el.

- Ettepanekuga muudetakse kehtivat direktiivi.

4) Mõju eelarvele

Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet.

5) Täiendav teave

- Simulatsioon, katseetapp ja üleminekuperiood

Ettepaneku jaoks on ette nähtud üleminekuperiood.

- Läbivaatamine/ muutmine/ ajalise piirangu seadmine 32

Ettepanek sisaldab läbivaatamisklauslit.

- Vastavustabel

Liikmesriigid peavad komisjonile edastama direktiivi siseriiklikku õigusse ülevõtvate sätete tekstid ning nende sätete ja käesoleva direktiivi vastavustabeli.

- Euroopa Majanduspiirkond

Käesolev ettepanek on seotud Euroopa Majanduspiirkonnaga ning seetõttu tuleks seda laiendada Euroopa Majanduspiirkonnale.

2005/0239 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

[…]

millega muudetakse direktiivi 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut ja eriti selle artikli 80 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[1]

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,[2]

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,[3]

toimides vastavalt asutamislepingu artiklis 251 osutatud menetlusele[4]

ning arvestades järgmist:

(1) 27. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/75/EMÜ,[5] vastuvõtmisega sai Euroopa Liit täiendavad vahendid merel inimelusid ohustavate olukordade ärahoidmiseks ja merekeskkonna kaitseks.

(2) Selle direktiivi kohaselt peab rannikualade liikmesriikidel olema võimalik vahetada teavet, mida nad koguvad oma alluvusalasse kuuluvates piirkondades teostatavatel laevaliikluse seire missioonidel. Komisjoni ja liikmesriikide vahelisel kokkuleppel välja arendatud ühenduse teabevahetussüsteem SafeSeaNet hõlmab ühelt poolt andmevahetusvõrku ja teiselt poolt laevade ja nende lasti kohta kättesaadavate põhiliste andmete standardiseerimist (eelteated ja aruanded). Nii võimaldab see kindlaks määrata laevade asukohta ning edastada ametivõimudele täpset ja ajakohastatud teavet Euroopa vetes olevate laevade kohta, nende liikumise ja ohtliku või reostava lasti kohta ning ka kõige merel toimuva kohta.

(3) Sellega seoses on selliselt kogutud teabe operatiivse ärakasutamise tagamiseks peamine, et käesolevas direktiivis osutatud andmekogumiseks ja -vahetuseks vajalikud ning siseriiklike haldusasutuste poolt kehtestatud infrastruktuurid oleksid integreeritud ühenduse teabevahetussüsteemi SafeSeaNet.

(4) Direktiivi 2002/59/EÜ kohaselt teatavaks tehtud ja vahetatud teabe hulgas on erilise tähtsusega teave merel veetavate ohtlike või reostavate kaupade täpsete tunnuste kohta. Seda ning hiljutisi laevaõnnetusi silmas pidades tuleb rannikualade ametivõimudele võimaldada lihtsam juurdepääs meritsi veetavate nafta- ja naftasaaduste omaduste teabele, mis on peamine kõige sobivamate reostusvastase võitluse meetodite valikul, ning tagada neile hädaolukorras otseühendus operatiivtöötajatega, kes on veetavate toodete alal parimad asjatundjad.

(5) Laevade automaatset identifitseerimist (AIS – automaatne identifitseerimissüsteem) lubavad SOLASe konventsioonis osutatud seadmed mitte üksnes ei võimalda parandada nende laevade seire võimalusi, vaid eelkõige ka parandada laevade ohutust tiheda laevaliikluse oludes. Seetõttu integreeriti need direktiivi 2002/59/EÜ. Arvestades suurt hulka kokkupõrkeid kalalaevadega, mida kaubalaevad ei ole suutnud identifitseerida, või mis ei ole identifitseerinud ümbruses asuvaid kaubalaevu, on tungivalt soovitatav laiendada seda meedet üle 15 meetri pikkustele kalalaevadele.

(6) Tuleks uurida võimalikke koostoimeid AIS ja ühise kalanduspoliitika raames kasutatavate asukohamääramise ja sidesüsteemide, nagu näiteks laevade satelliitseiresüsteemide vahel. Püüeldes nende süsteemide integreerimisele, tuleb arvesse võtta kalalaevastike kontrollimise vajadusi ja nõudmisi edastatavate andmete turvalisuse ja konfidentsiaalsuse osas.

(7) Direktiivi 2002/59/EÜ artikliga 16 on ette nähtud, et liikmesriigid võtavad erimeetmeid oma käitumise või seisukorra poolest potentsiaalselt ohtu kujutavate laevade suhtes. Sellest lähtuvalt näib soovitatav lisada nende laevade nimekirja laevad, millel ei ole rahuldavaid kindlustusi või finantstagatisi, või millel lootsid või sadamavõimud täheldavad laevandust ohustada või keskkonnale ohtu kujutada võivaid häireid.

(8) Vastavalt direktiivi 2002/59/EÜ artiklile 18 erakordselt halbadest ilmastikuoludest tingitud ohtude kohta näib vajalik võtta arvesse jäätumisest meresõidule tekkivaid ohtusid. Seega, kui liikmesriigi poolt määratud pädev asutus leiab kvalifitseeritud teabetalituselt saadud jääolude prognoosi alusel, et meresõiduolud kujutavad tõsist ohtu inimeludele või ränka reostusohtu, tuleks tal sellest teatada oma territoriaalvetes viibivate või vastavas piirkonnas asuvatesse sadamatesse siseneda või nendest väljuda soovivate laevade kaptenitele. On vajalik, et see asutus võiks inimelude kaitsmiseks merel ja keskkonnakaitseks võtta kõik asjakohased meetmed.

(9) Direktiivi 2002/59/EÜ artikliga 20 on ette nähtud, et liikmesriigid koostavad plaanid merehätta sattunud laevade parimais võimalikes tingimustes vastuvõtmiseks oma sadamates või muus kaitstud piirkonnas, kui olukord nõuab, et piirata laevaõnnetuste tagajärgede ulatust.

(10) IMO poolt pärast direktiivi 2002/59/EÜ kohaldamist vastuvõetud ohutute paikade suuniste kohaselt ning komisjoni, Euroopa Mereohutuse Ameti ja liikmesriikide koostöös teostatud töödest lähtuvalt näib siiski vajalik täpsustada peamisi sätteid, mida ohutute paikade plaanid peavad sisaldama, et tagada selle meetme ühtlustatud ja tõhus rakendamine ning selgitada liikmesriikide kohustuste ulatust.

(11) Laevahukku põhjustava või keskkonnale või meresõidule ohtliku olukorra puhul võib esineda vajadus otsustada merehätta sattunud laeva vastuvõtmine ohutusse paika. Selleks tuleks asjaomasel ametiasutusel vastava ohutu paiga plaani teabe põhjal olukorda eelnevalt hinnata.

(12) Merehätta sattunud laevade vastuvõtmise plaanid peavad täpselt kirjeldama otsuse tegemise ahelat häiresignaali andmise või häireolukordades tegutsemise korral. Asjaomased ametiasutused ja nende ülesanded ning asjassepuutuvate poolte vaheline sidepidamine peavad olema selgelt kirjeldatud. Kohaldatav kord peab tagama kiire otsusetegemise, mis põhineb spetsiifilisel merendusalasel asjatundlikkusel. Selleks peab merehätta sattunud laeva vastuvõtmiseks sobiva ohutu paiga määramiseks volitatud pädev asutus andma vajalikud sõltumatuse tagatised ja ta peab suutma oma otsused täielikult täide viia.

(13) Liikmesriikidel tuleks nende plaanide koostamisel teha ka loetelu võimalikest ohututest paikadest rannikul selleks, et võimaldada pädeval asutusel laevaõnnetuse või- intsidendi korral selgesti ja kiiresti kindlaks määrata merehätta sattunud laevade vastuvõtmiseks kõige sobivamad piirkonnad. Selline loetelu peab sisaldama asjaomaste andmete kogumist eelkõige vaadeldavate kohtade füüsikaliste, keskkondlike ja majanduslike tunnusjoonte ning merehätta sattunud laevade vastuvõtmist lihtsustavate olemasolevate seadmestike ja rajatiste kohta või õnnetuse või reostuse tagajärgedega võitlemise kohta.

(14) On oluline, et laeva ohutusse paika vastuvõtmist otsustavate pädevate asutuste ning ka häiresignaalide vastuvõtmisega tegelevate ning häireolukordades tegutsema volitatud asutuste nimekiri avaldatakse sobival viisil. Liikmesriigid peaksid potentsiaalsete ohutute paikade loetelust teavitama ka komisjoni. Lõpuks võib osutuda kasulikuks, et asjakohane teave ohutute paikade kohta oleks kättesaadav ka merel abioperatsioonides osalejatele ja asutustele nendes naaberliikmesriikides, keda võib merehätta sattumise olukord ohustada.

(15) Merehätta sattunud laeva vastuvõtmine võib tekitada olulisi kahjusid inimestele ning materiaalset ja keskkonnakahju. Järelikult peavad asjaomased ametiasutused olema võimelised enne otsuse tegemist kontrollima, kas laeval on kindlustuskate või muu finantstagatis, mis võimaldab selle ohutusse paika vastuvõtmisega seonduvate kulude ja kahjude asjakohast hüvitamist. Need ametiasutused peavad siiski ka kindlustuse või finantstagatise puudumisel hindama laeva vastuvõtmisega või vastuvõtmisest keeldumisega seonduvaid tegureid ja riske.

(16) Laevaliikluse seire ja korraldamise meetmete eriotstarve on võimaldada liikmesriikidel saada tegelikku teavet nende õigusalluvuses olevates vetes viibivate laevade kohta ja seega võimalikke ohtusid vajadusel paremini ära hoida. Sellega seoses võimaldab teabe jagamine parandada kogutud andmete kvaliteeti ja lihtsustab nende andmete töötlemist.

(17) Liikmesriigid ja komisjon on vastavalt direktiivile 2002/59/EÜ teinud olulisi edusamme elektronandmevahetuse ühtlustamisel, eelkõige ohtliku või reostava kauba vedude osas. Alates 2002. aastast väljatöötatud ühenduse teabevahetusvõrk SafeSeaNet peaks tänaseks olema kasutusele võetud ühenduse ulatusega vahejaamade võrgustikuna.

(18) Uute tehnoloogiate ja eriti nende maailmaruumis rakendamise alal tehtud edusammud, näiteks laevade transponderpõhised seireseadmed, kuvamissüsteemid või ka Galileo, võimaldavad tänapäeval laiendada laevaliikluse järelevalvet avamerele ja sel viisil Euroopa veed paremini hõlmata. Lisaks on tänaseks Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis algatatud arutelu kauge ulatusega liiklusseireseadmete arendamise teemal. Et tagada selliste vahendite täielik integreerimine direktiiviga 2002/59/EÜ kehtestatud laevaliikluse järelevalve meetmesse, on vajalik, et need tööd teostataks ühenduse täielikus koostöös.

(19) Käesoleva direktiivi või muude mereohutusalaste õigusaktide alusel kogutud teabe optimaalse ja ühenduse tasandil ühtlustatud ärakasutamise kindlustamiseks peab komisjonil olema võimalik vajadusel tagada nende andmete töötlemine, kasutuselevõtmine ja levitamine liikmesriikide määratud ametiasutustes.

(20) Sellega seoses näitas süsteemi Equasis arendamine meresõiduohutuskultuuri edendamise vajadust, eelkõige mereveoettevõtjate juures. Komisjon peab olema võimeline kaasa aitama kogu mereohutuse valdkonnas tegutsevate erinevate avalik- või eraõiguslike organisatsioonide kogutud merendusalase teabe levitamisele selle süsteemi kaudu.

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 2099/2002, millega asutatakse laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS),[6] koondatakse ühenduse meresõiduohutust, laevade põhjustatud merereostuse vältimist ning elu- ja töötingimuste kaitset laevapardal käsitlevate õigusaktide alusel asutatud komiteede ülesanded. Järelikult tuleks olemasolev komitee asendada COSSiga.

(22) Tuleks ka arvesse võtta osutatud rahvusvaheliste õigusaktide muudatusi.

(23) Euroopa Parlamendi ja komisjoni määrusega (EÜ) nr 1406/2002[7] loodud Euroopa Meresõiduohutuse Amet peab tagama käesoleva direktiivi ühesuguseks ja tõhusaks rakendamiseks vajaliku abi.

(24) Direktiivi 2002/59/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2002/59/EÜ muudetakse järgmiselt.

1. Artikli 2 lõike 2 sõnad „Käesolevat direktiivi ei kohaldata:” asendatakse sõnadega „Kui ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata käesolevat direktiivi:”

2. Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a) punkti a muudetakse järgmiselt:

i) sissejuhatavas lauses asendatakse sõnad „järgmised dokumendid:” sõnadega „järgmised dokumendi nende ajakohastatud versioonis:”

ii) lisatakse järgmised taanded

- „IMO resolutsioon A.949 (23)”, Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni resolutsioon 949 (23) „Abivajavate laevade ohutute paikade suunised”.

- „IMO resolutsioon A.950 (23)”, Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni resolutsioon 950 (23) pealkirjaga „Mereabiteenistused (MAT)”.

b) lisatakse järgmised punktid s), t) ja u):

„s) „SafeSeaNet”: komisjoni ja liikmesriikide koostöös väljaarendatud ühenduse mereohutuse teabevahetussüsteem ühenduse õigusaktide rakendamise tagamiseks.

t) „regulaarvedu”: rida avaliku sõidugraafiku alusel või sellise regulaarsuse või sagedusega kahe või mitme sadama vahelise ühenduse tagamiseks korraldatavaid ülesõite, mis moodustavad äratuntava korrakindla ülesõiduteenuse.

u) „kalalaev”: kõik kaubandusliku kalapüügi või muude mere elusressursside püügi otstarbel seadmestikuga varustatud või kasutatavad laevad.”

3. Lisatakse järgmine artikkel 6 a:

„Artikkel 6 a Automaatsete identifitseerimissüsteemide (AIS) kasutamine kalalaevadel

Kõik kalalaevad, mille pikkus ületab 15 meetrit, ning mis sõidavad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes, peavad II lisa I osa punktis 3 esitatud ajakava alusel olema varustatud IMO toimimisnormidele vastava automaatse identifitseerimissüsteemiga (AIS).”

4. Artikkel 12 asendatakse järgmise tekstiga:

„Artikkel 12 Lastisaatja kohustused

Liikmesriigi sadamas ei tohi vedamiseks pakkuda ega ühegi laeva pardale võtta, sõltumata selle suurusest, mingeid ohtlikke või saastavaid kaupu, kui kaptenile või käitajale ei ole esitatud järgmist teavet sisaldavat deklaratsiooni:

(a) I lisa punktis 2 loetletud teave;

(b) Marpoli konventsiooni I lisas osutatud ainete puhul toote ohutuskaart, milles on üksikasjalikult kirjeldatud toodete füüsikalis-keemilised omadused, sealhulgas sentistooksides (cSt) väljendatud viskoossus temperatuuril 50°C ja tihedus temperatuuril 15°C;

(c) Lastisaatja või muu isiku või asutuse kontaktandmed hädaabikõneks teabe saamiseks toodete füüsikalis-keemiliste omaduste või kiireloomulistel juhtudel võetavate meetmete kohta,

Lastisaatja on kohustatud esitama selle deklaratsiooni kaptenile või käitajale ja tagama, et veoks pakutud saadetis vastab tõepoolest esimese lõigu kohaselt deklareeritud kaubale.”

5. Artikli 16 lõikele 1 lisatakse järgmised punktid d) ja e):

„d) laevad, mis ei ole teatanud või millel puuduvad kindlustustunnistused või finantstagatise tõendid vastavalt direktiivile XX/XXXX/EÜ [laevaomanike tsiviilvastutuse ja finantstagatiste kohta];

e) laevad, mille puhul lootsid või sadamavõimud on täheldanud häireid, mis võivad meresõiduohutust ohtu seada või tekitada ohtu keskkonnale.”

6. Lisatakse järgmine artikkel 18 a:

„Artikkel 18 a Meetmed jääoludest tekkiva ohu korral

1. Kui liikmesriikide määratud pädevad asutused leiavad seoses jääoludega, et inimelud on merel tõsiselt ohustatud, või oma mere- või rannikualade või teiste liikmesriikide mere- või rannikualade kaitseks:

(a) annavad nad oma territoriaalvetes viibivate või nende sadamasse siseneda või nendest väljuda soovivate laevade kaptenitele asjaomast teavet jääolude, soovitatavate marsruutide ja jäälõhkumisteenuste kohta oma õigusalluvusse kuuluvates vetes;

(b) võivad nad nõuda, et asjaomastes piirkondades asuvad ja sadamasse või terminali siseneda või nendest väljuda või ankrupaigast lahkuda soovivad laevad vastaksid asjaomases piirkonnas valitsevatele jääoludele vastavatele vastupidavus- ja võimsusnõuetele.

2. Lõike 1 kohaldamisel võetavad meetmed põhinevad jääolude andmete osas liikmesriigi poolt tunnustatud kvalifitseeritud meteoroloogiliselt teabetalituselt saadud jää- ja ilmastikuolude prognoosidel.”

7. Artikli 19 lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

„Selleks edastavad nad pädevatele siseriiklikele asutustele nende taotlusel artiklis 12 osutatud teabe.”

8. Artikkel 20 asendatakse järgmise tekstiga:

„Artikkel 20Merehätta sattunud laeva vastuvõtmine ohutusse paika

1. Liikmesriigid tagavad, et artiklis 20 a osutatud plaani alusel teostatud olukorra hindamise tulemustest lähtuvalt võetakse merehätta sattunud laevad vastu ohutusse paika, mis võimaldab piirata olukorrast tingitud ohtu.

2. Merehätta sattunud laeva ohutusse paika vastuvõtmine sõltub olukorra eelhinnangust ja selle otsustab liikmesriigi määratud pädev sõltumatu ametiasutus.

3. Lõikes 2 osutatud asutused korraldavad regulaarselt kohtumisi, et vahetada kogemusi ja täiendada käesoleva artikli alusel võetavaid meetmeid. Nad võivad erakorralistel asjaoludel kohtuda igal ajal ühe poole või komisjoni algatusel.”

9. Lisatakse järgmine artikkel 20 a:

„Artikkel 20 a Plaanid merehätta sattunud laevade vastuvõtmiseks ohutusse paika

1. Liikmesriigid koostavad plaanid oma jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes asuvatest merehätta sattunud laevadest tulenevate ohtude korral tegutsemiseks.

2. Lõikes 1 osutatud plaanid koostatakse pärast nõupidamisi asjaomaste pooltega, võttes arvesse artikli 3 punktis a osutatud asjaomaseid IMO suuniseid, ning need sisaldavad vähemalt järgmisi andmeid:

a) hädasignaalide vastuvõtmiseks ja nende töötlemiseks volitatud asutuse või asutuste andmed;

b) olukorra hindamise, sobiva ohutu paiga määramise ja merehätta sattunud laeva teatud kindlasse ohutusse paika vastuvõtmise üle otsustava asutuse andmed;

c) potentsiaalsete ohutute paikade loetelu, milles on esitatud kiiret hindamist ja otsustamist lihtsustavad elemendid, sealhulgas asjaomaste potentsiaalsete ohutute paikade keskkonna- ja sotsiaaltegurite ning looduslike tingimuste kirjeldus;

d) loetelus esitatud potentsiaalsete ohutute paikade määramisel rakendatav hindamiskord;

e) nõuetekohased abi-, pääste- ja reostusvastase võitluse vahendid ja rajatised;

f) võimalikud kehtivad rahvusvahelised kooskõlastus- ja otsustusmehhanismid;

g) ohutusse paika vastuvõetavate laevade suhtes kehtiv finantstagatis ja vastutuse kord.

3. Liikmesriigid avaldavad artikli 20 lõikes 2 osutatud pädeva asutuse nime ning hädasignaalide vastuvõtmiseks ja nende töötlemiseks volitatud kontaktisikute nimekirja. Nad edastavad komisjonile potentsiaalsete ohutute paikade loetelu. Lisaks edastavad nad teabe naaberliikmesriikide plaanide ja ohutute paikade kohta.

Merehätta sattunud laevade vastuvõtmise plaanides sätestatud toimingute teostamisel tagavad nad, et kogu asjakohane teave plaanide ja ohutute paikade kohta on operatsioonidesse kaasatud pooltele, sealhulgas pääste- ja puksiirettevõtetele, kättesaadav.”

10. Lisatakse järgmine artikkel 20 b:

„Artikkel 20 b Finantstagatised

1. Liikmesriik võib enne merehätta sattunud laeva ohutusse paika vastuvõtmist, vastavalt direktiivi XX/XXXX/EÜ artiklile X [laevaomanike tsiviilvastutuse ja finantstagatiste kohta], nõuda laeva käitajalt, esindajalt või kaptenilt kindlustustunnistust või finantstagatist, mis katab tema vastutuse laeva poolt tekitatud kahju eest.

2. Kindlustustunnistuse või finantstagatise puudumine ei vabasta liikmesriike artiklis 20 osutatud eelhinnangust ja otsuse tegemisest.”

11. Lisatakse järgmine artikkel 22 a:

„Artikkel 22 a Euroopa mereohutuse teabevahetussüsteem SafeSeaNet

1. Liikmesriigid loovad siseriikliku või kohaliku mereohutuse infohaldussüsteemi, et tagada käesolevas direktiivis osutatud teabe töötlemine.

2. Lõike 1 alusel loodud sidesüsteemid peavad võimaldama kogutud teabe operatiivset ärakasutamist ja täitma käesoleva direktiivi artiklis 14 esitatud tingimusi.

3. Käesolevas direktiivis osutatud teabevahetuse toimimise tagamiseks kindlustavad liikmesriigid, et käesolevas direktiivis osutatud teabe kogumiseks, töötlemiseks ja säilitamiseks loodud siseriiklikke või kohalikke süsteeme saab ühendada ühenduse mereohutuse teabevahetussüsteemiga SafeSeaNet.”

12. Artiklit 23 muudetakse järgmiselt:

a) lõige c asendatakse järgmise tekstiga:

„c) ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteemi katvuse laiendamine ja/või selle ajakohastamine laevade identifitseerimise ja seire parandamiseks, võttes arvesse arengut side- ja infotehnoloogias. Selleks teevad liikmesriigid ja komisjon koostööd, et vajadusel luua kohustuslikud aruandlussüsteemid, kohustuslikud laevaliiklusteenistused ja asjaomased liikluskorraldussüsteemid, mis esitatakse kinnitamiseks IMOle. Nad teevad koostööd ka asjaomastes piirkondlikes või rahvusvahelistes organites liiklusseireseadmete ja kauge ulatusega merejärelevalve seadmete arendamisel.”

b) lisatakse järgmised punktid e) ja f):

„e) lisas osutatud teabe haldamiseks kasutatavate siseriiklike süsteemide ühendatavuse ja koostalitlusvõime tagamine, SafeSeaNet süsteemi arendamine ja ajakohastamine.

f) automaatsete identifitseerimissüsteemide (AIS) ühise kalanduspoliitika raames kasutatavatesse asukohamääramis- ja sidesüsteemidesse integreerimise teostatavusuuringute läbiviimine ja selle teostamisviiside määramine.”

13. Lisatakse järgmine artikkel 23 a:

„Artikkel 23 a Mereohutusteabe töötlemine ja haldamine

1. Komisjon tagab vajadusel käesoleva direktiivi alusel kogutud või mis tahes avalik- või eraõiguslike organisatsioonide poolt nende vastavatel missioonidel kogutud teabe töötlemise, kasutuselevõtmise ja levitamise liikmesriikide poolt nimetatud ametiasutustes.

2. Vajadusel panustab komisjon mereohutusandmete kogumise ja levitamise süsteemide arendamisesse ja toimimisse, nimelt süsteemi Equasis või mis tahes muu samaväärse avalikku laadi süsteemi kaudu.”

14. Artikkel 28 asendatakse järgmise tekstiga:

„Artikkel 28Komitee

1. Komisjoni abistab meresõiduohutuse ja laevade põhjustatud merereostuse vältimise komitee (COSS), mis asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2099/2002* artikliga 3.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, vastavalt selle otsuse artikli 8 sätetele.

3. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 ettenähtud ajavahemikuks kehtestatakse kolm kuud.

Komitee võtab vastu oma töökorra.

______________________

* EÜT L 324, 29.11.2002, lk 1.”

15. II lisa I osasse lisatakse järgmine punkt 3:

„3. Kalalaevad

Kõikidel kalalaevadel, mille kogupikkus ületab 15 meetrit, on nõutav artiklis 6 a sätestatud seadmete olemasolu järgmise ajakava alusel:

- Kalalaev, mille kogupikkus on 24 meetrit või üle selle, kuid alla 45 meetri, hiljemalt 2008. aasta 1. jaanuariks;

- Kalalaev, mille kogupikkus on 18 meetrit või üle selle, kuid alla 24 meetri, hiljemalt 2009. aasta 1. jaanuariks;

- Kalalaev, mille kogupikkus on üle 15 meetri ja alla 18 meetri, hiljemalt 2010. aasta 1. jaanuariks.”

Artikkel 2

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus normid hiljemalt [ ….] [ 12 kuu jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist ]. Nad edastavad kõnesolevate normide ning kõnealuste normide teksti ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamatult komisjonile.

Kui liikmesriigid need õigusnormid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või, nende normide ametliku avaldamise korral, nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise korra kehtestavad liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud oluliste õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, […]

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

esimees eesistuja

[…] […]

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU NIMETUS

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepanek, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem.

2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE/EELARVEST RAHASTAMISE RAAMISTIK

Poliitikavaldkond: energia ja transport.

Tegevusalad: mere- ja siseveetransport, ühendveod.

3. EELARVEREAD

3.1. Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seonduvad tehnilise ja haldusabiread (endised B…A read), sh järgmised rubriigid: ei kohaldata

3.2. Meetme kestus ja finantsmõju: ei kohaldata

3.3. Eelarve tunnusjooned ( lisage vajadusel ridu) : ei kohaldata

Eelarve-rida | Kulu liik | Uus | EFTA osamakse | Kandidaat-riikide osamaksed | Finants-perspektiivi rubriik |

Kohustuslik/ mittekohustusl. | Liigendatud[8]/ liigendamata[9] | JAH/EI | JAH/EI | JAH/EI | Nr |

Kohustuslik/ mittekohustusl. | Liigendatud/ liigendamata | JAH/EI | JAH/EI | JAH/EI | Nr |

4. ÜLEVAADE VAHENDITEST

4.1. Rahalised vahendid

4.1.1. Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kulu liik | Jao nr | n aasta | n +1 | n + 2 | n +3 | n +4 | n+5 või hilisem | Kokku |

Tegevuskulud[10] |

Kulukohustuste assigneeringud | 8.1 | a | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

Maksete assigneeringud | b | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

Võrdlussummasse jäävad halduskulud[11] |

Tehniline ja haldusabi – (liigendamata assigneeringud) | 8.2.4 | c | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

VÕRDLUSSUMMA KOKKU |

Kohustuste assigneeringud | a+c | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

Maksete assigneeringud | b+c | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud[12] |

Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5 | d | 0.054 | 0.054 | 0.054 | 0.054 | 0.054 | 0.054 | 0.324 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.6 | e | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

Meetme soovituslik finantskulu kokku

Kulukohustuste assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | a+c+d+e | 0.054 | 0.054 | 0.054 | 0.054 | 0.054 | 0.054 | 0.324 |

Maksete assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | b+c+d+e | 0.054 | 0.054 | 0.054 | 0.054 | 0.054 | 0.054 | 0.324 |

Kaasfinantseerimise andmed

Õigusakti ettepanekuga ei nähta ette liikmesriikidepoolset kaasfinantseerimist

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kaasfinantseeriv asutus | n aasta | n + 1 | n + 2 | n + 3 | n + 4 | n+5 või hilisem | Kokku |

…………………… | f | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

Kulukohustuste assigneeringud (sh kaasfinantseerimine) KOKKU | a+c+d+e+f | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

4.1.2. Kooskõla finantsplaneeringuga

Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule

( Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine

( Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe[13] sätete (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamise) kohaldamine.

4.1.3. Finantsmõju tuludele

Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele

( Ettepanekul on finantsmõju; mõju tuludele on järgmine:

NB! Kõik üksikasjad ja tähelepanekud, mis seonduvad tuludele avaldatava mõju arvutusmeetodiga, tuleb näidata eraldi lisas.

miljonites eurodes (üks koht pärast koma)

Enne meedet [n-1 aasta] | Olukord pärast meetme rakendamist |

Personali arv kokku | 0.5 | 0.5 | 0.5 | 0.5 | 0.5 | 0.5 |

5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

27. juuni 2002. aasta direktiiviga 2002/59/EÜ nähakse ette kõigi praegu olemasolevate laevaliikluse haldamise ja laevade seire vahendite ühendamise ja korraldamise põhimõte.

See hõlmab meetmeid, mis parandavad laevade ohutust, inimelu turvalisuse kindlustamist merel ja merekeskkonna kaitset, nimelt transponderite (AIS) kasutuselevõtmise ja ohutute sadamate loomisega.

Selleks, et direktiiviga 2002/59/EÜ ja liikmesriikide koostöös kehtestatud meetmed vastaksid paremini operatiivsetele, õiguslikele ja tehnilistele nõuetele, tuleks nendes teha teatavaid kohandusi.

5.2. Ühenduse meetmete lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ning võimalik koostoime

Direktiivi muutmise eesmärk on peamiselt tehniline. Sellega seoses koosneb ettepanek väga täpsetest meetmetest, mis ei muuda direktiivi 2002/59/EÜ üldist ülesehitust, vaid mis täiendavad raamistikku ja tagavad selle täieliku tõhususe.

5.3. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seotud näitajad tegevuspõhise juhtimise raames.

Ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteemi loomist käsitleva direktiivi 2002/59/EÜ muudatusettepanek sisaldab järgmisi meetmeid (oodatavaid tulemusi):

- Selge ja täpse õigusliku raamistiku loomine ohutute paikade kohta võimaldab tagada, et varjumispaiga määramiseks volitatud pädevad asutused on selgelt kindlaks määratud ning nende käsutuses on otsuse tegemiseks vajalikud andmed, sealhulgas rannikualade võimalike ohutute paikade täpne loetelu.

- SafeSeaNet projekti tulemuste, laevade ja ohtlike lastide ühenduse vetes liikumise alase elektroonilise andmevahetusvõrgu lülitamine direktiivi 2002/59/EÜ.

- Automaatsete identifitseerimissüsteemide (AIS) paigaldamine üle 15 meetri pikkuste kalalaevade pardale.

- Erisätted, mis võimaldavad rannikuriikidel võtta asjakohaseid meetmeid Euroopa Liidu teatavatel põhjapoolsetel merealadel jääoludest laevandusele tuleneda võivate ohtude piiramiseks.

5.4. Rakendusmeetod (soovituslik)

Märkige allpool meetme rakendamiseks valitud meetod(id) [15].

( Haldamine tsentraliseeritult

Otse komisjoni poolt

( Kaudselt, delegeerides haldamise:

( täitevasutustele,

( ühenduste asutatud asutustele, millele on osutatud finantsmääruse artiklis 185,

( siseriiklikele avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele.

( Haldamine detsentraliseeritult või koostöös

( liikmesriikidega

( kolmandate riikidega

( Haldamine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (palun täpsustage)

Asjakohased märkused:

6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

Direktiivi eelnõu sisaldab sätet, millega nõutakse liikmesriikidelt direktiivide siseriiklikkusse õigusesse ülevõtmiseks võetavatest siseriiklikest rakendusmeetmetest teatamist.

Nendest rakendusmeetmetest teatamata jätmisega (ning osalise teatamisega) kaasneb automaatselt rikkumismenetluste algatamine, vastavalt asutamislepingu artiklile 226.

Euroopa Mereohutuse Amet aitab kaasa direktiivi liikmesriikidepoolse rakendamise järelevalvele.

6.1. Hindamine

6.1.1. Eelhindamine

Meetme võimalikud mõjud on järgmised:

Ohutut paika käsitlevad meetmed

Meetmel on pigem kvalitatiivsed kui kvantitatiivsed mõjud. Meetmega selgitatakse olemasolevaid menetlusi ja kohustusi ning antakse hädaolukorras olevate poolte jaoks täiuslikum ja kindlam õiguslik raamistik otsusetegemiseks ja tegutsemiseks. Seega on mõju positiivne kõikidele pooltele: rannikuriikidele, merehätta sattunud laevade käitajatele ja kaptenitele ning sadamavõimudele.

SafeSeaNet’i integreerimine

Ettepanekus võetakse teadmiseks tegelikke olusid, direktiivi 2002/59/EÜ artikliga 23 ettenähtud liikmesriikide ja komisjoni vahelise koostöö põhimõtte õnnestumist. See tugineb liikmesriikide suurele projektis osalemisele direktiivi nõuetest isegi kaugemaleulatuvalt, et tagada SafeSeaNet’i maksimaalne ärakasutamine.

Kalalaevade AISiga varustamine

See meede võimaldab vähendada kokkupõrgete arvu, milles osalevad kalalaevad. Nagu igasuguse varustuse puhul, kaasneb AIS transponderite kalalaevadele paigaldamisega ettevõtjatele majanduslik kulu. Arvestuslikud kulud asjaomase kalalaevastiku kohta (üle 15 meetri pikkused laevad) ulatuvad kokku ligikaudu 23 miljoni euroni.

Meresõit talvise jääkattega aladel

Selle meetme tulemusel peaks vähenema õnnetuste arv vaadeldavatel aladel (näiteks ligi sajast Soome uuringuinstituudi poolt uuritud intsidendist 30% käsitlesid laevadel jää tõttu esinenud struktuurilisi rikkeid). Selle meetmega ei peaks asjaomastele ametiasutustele kaasnema uusi kulusid. Nimelt on kõigil talvise jää probleemidega kokkupuutuvatel riikidel spetsiaalsed oma keskkonnale kohandatud teabe- ja päästeteenistused juba olemas.

6.1.2. Vahepealse või järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest sarnastest kogemustest saadud õppetunnid).

Ei kohaldata

6.1.3. Tulevase hindamise tingimused ja sagedus.

Komisjon koostab liikmesriikide kuuaruannetel põhineva aruande.

7. pettusevastased meetmed

Ei kohaldata

8. TÄPSEMAD ANDMED VAHENDITE KOHTA

8.1. Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi: ei kohaldata

Kulukohustused miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

n aasta | n+1 aasta | n+2 aasta | n+3 aasta | n+4 aasta | n+5 aasta |

Ametnikud või ajutised töötajad10 (06 01 01) | A*/AD | 0.5 | 0.5 | 0.5 | 0.5 | 0.5 | 0.5 |

B*, C*/AST | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

Art. XX 01 02 kohaselt rahastatud personal11 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

Art. XX 01 04/05 kohaselt rahastatud muu personal12 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

KOKKU | 0.50 | 0.5 | 0.5 | 0.5 | 0.5 | 0.5 |

8.2.2 . Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus: ülesanded

Ühenduse laevaliikluse seiresüsteemi muutmine laiendab ühenduse pädevust mereohutuse valdkonnas. Direktiivi õige rakendamise järelevalve tagamiseks on vajalik personali suurendamine – arvestuslikult poole võrra A-kategooria töötajate arvust.

8.2.3 . Personali allikad (kohustuslik)

( Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud

( Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt n aastaks ette nähtud

( Ametikohad, mida tuleb taotleda järgneva poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus

Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades haldustalituses ümber paigutada (sisesed ümberpaigutused)

( Ametikohad, mis on n aastal nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud

8.2.4 . Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud (XX 01 04/05 – Halduskorralduskulud)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Eelarverida (number ja nimetus) | n aasta | n+1 aasta | n+2 aasta | n+3 aasta | n+4 aasta | n+5 või hilisem aasta | KOKKU |

1. Tehniline ja haldusabi (sh sellega seonduvad personalikulud) | 0 |

Täitevasutused13 | 0 |

Muu tehniline ja haldusabi | 0 |

- sisene | 0 |

- väline | 0 |

Tehniline ja haldusabi kokku | 0 |

8.2.5 . Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personali liik | n aasta | n+1 aasta | n+2 aasta | n+3 aasta | n+4 aasta | n+5 või hilisem aasta |

Ametnikud ja ajutised töötajad (06 01 01) | 0.054 | 0.054 | 0.054 | 0.054 | 0.054 | 0.324 |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepingulised töötajad jne) (täpsustage eelarverida) | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku | 0.054 | 0.054 | 0.054 | 0.054 | 0.054 | 0.324 |

Arvestus – Ametnikud ja ajutised töötajad

(108 000 € * 0.5 = 54 000 €)

Arvestus – Artikli XX 01 02 kohaselt rahastatav personal

Ei kohaldata

8.2.6. Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

n aasta | n+1 aasta | n+2 aasta | n+3 aasta | n+4 aasta | n+5 või hilisem aasta | KOKKU |

XX 01 02 11 01 – Lähetused | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0* |

XX 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

XX 01 02 11 03 - Komiteed14 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

XX 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

XX 01 02 11 05 – Infosüsteemid | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

2. Muud halduskulud kokku (XX 01 02 11) | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

3. Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustage, lisades viite eelarvereale) | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud, kokku | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

* ei mõjuta praegust lähetuste eelarvet

Arvestus - Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud

Ei kohaldata

[1] ELT C […], […], lk […].

[2] ELT C […], […], lk […].

[3] ELT C […], […], lk […].

[4] ELT C […], […], lk […].

[5] EÜT L 208, 5.8.2002, lk 10.

[6] EÜT L 324, 29.11.2002, lk 1. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 415/2004 (ELT L 68, 6.3.2004, lk 10).

[7] EÜT L 208, 5.8.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 724/2004, (ELT L 129, 29.4.2004, lk 1).

[8] Liigendatud vahendid

[9] Liigendamata vahendid

[10] Kulud, mis ei kuulu asjaomase xx jaotise xx 01 peatüki alla.

[11] Kulud, mis kuuluvad xx jaotise xx 01 04 peatüki alla.

[12] Kulud, mis kuuluvad xx 01 peatüki alla, välja arvatud artiklid xx 01 04 ja xx 01 05.

[13] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punkte 19 ja 24.

[14] Vajaduse korral, st kui meede kestab üle kuue aasta, lisage täiendavaid veerge.

[15] Kui näidatud on mitu meetodit, siis esitage palun täiendavad üksikasjad käesoleva punkti osas „Asjakohased märkused”.

9 Vastavalt punktis 5.3 kirjeldatule.

10 Mille kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

11 Mille kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

12 Mille kulud sisalduvad võrdlussummas.

13 Viidata tuleb konkreetsele asjaomas(t)e täitevasutus(t)e finantsselgitusele.

14 Täpsustage komitee liik ja grupp, millesse see kuulub.