52005PC0310

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 12.7.2005

KOM(2005) 310 lõplik

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 27/2005 heeringa, makrelli, stauriidi ja kaheksajala osas ning ebaseadusliku kalapüügiga tegelevate laevade suhtes

SELETUSKIRI

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 27/2005[1] määratakse 2005. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes.

1. Rahvusvaheline Läänemere kalanduskomisjon (IBSFC) võttis septembris 2004 vastu soovituse suurendada 3. reguleerimisüksuses 2004. aasta heeringapüügivõimalusi 10 000 tonni võrra, mis suurendaks Soome heeringapüügivõimalusi 8199 tonni võrra. Komisjon esitas nõukogule ettepaneku KOM (2004) 797 rakendada soovitus, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 2287/2003, millega määratakse 2004. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes.[2] Seda soovitust aga ei kaasatud nõukogu ajapuuduse tõttu ühenduse õigusaktidesse. Sellest tulenevalt on Soome ületanud oma 2004. aasta püügikvoodi 7856 tonni võrra, kuna riigile ei eraldatud talle kuuluvat osa täiendavast 10 000 tonnist. Vastavalt nõukogu 6. mai 1996. aasta määrusele (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel,[3] otsustas komisjon oma …..määruses (EÜ) nr …/.., millega kohandatakse teatavaid 2005. aasta püügikvoote vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel,[4] vähendada Soome 2005. aasta heeringakvooti ülepüügi tõttu 7856 tonni võrra. Soome heeringakvooti alarajoonides 30–31 tuleks seega suurendada 7856 tonni võrra, kuna vähendamine tulenes asjaolust, et IBSFC soovitust ei rakendatud ühenduse õigusaktides. See muudatus ei suurenda Soome 2005. aastal püütava heeringa kogust.

2. Makrelli ja stauriidi suhtes kehtestatud lubatud kogupüük, mis katab ICESi Vb rajooni, ei hõlmanud kalastusvõimalusi rahvusvahelistes vetes. See asjaolu võimaldab aruandluses eksitavalt esitada ühenduse vetest püütud saaki rahvusvahelistest vetest püütud saagina. Valearuannete vältimiseks tuleks reguleerimispiirkonda muuta, arvates selle hulka ICESi Vb rajooni rahvusvahelised veed.

3. Komisjoni ja nõukogu avaldus kalanduse nõukogus 2004. aasta detsembris kutsus komisjoni üles tegema 2005. aasta alguses ettepanekut töötada välja kava, mis võimaldaks pelaagiliste kalade kaalumist pärast transporti lossimissadamast. Kõnealune ettepanek on välja töötatud pärast mitmeid konsultatsioone asjaomaste liikmesriikidega.

4. Kaheksajala ( Octopus vulgaris ) alammõõduks on nõukogu 30. märtsi 1998. aasta määrusega (EÜ) nr 850/98 (kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu)[5] kehtestatud 750 gr.

Seda alammõõtu kohaldatakse üksnes kaheksajala püügi, lossimise ja müügi suhtes, mis leiab aset liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates meredes, mis asuvad ühes nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 artiklis 2 nimetatud piirkondadest.

Et aidata kaasa kõnealuste varude säilimisele ja eriti kaitsta noorvorme, on vaja ühtlasi kehtestada CECAFi piirkonnas asuvate kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvatest merevetest pärit kaheksajala alammõõt.

Alammõõt on 450 gr (eluskaal) või 400 gr (roogitult). Sellest piirkonnast pärit alamõõdulisi kaheksajalgu ei tohi pardale jätta ega ümber laadida, lossida, transportida, säilitada, esitleda ega müügiks pakkuda, müüa ega turustada.

5. Mais 2005 tegi Kirde-Atlandi kalanduskomisjon (NEAFC) postihääletuse teel soovituse kanda teatav hulk kalalaevu nende laevade loendisse, mille puhul on kinnitust leidnud tegelemine ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga. Veebruaris 2004 võeti vastu soovitus kõnealustel laevade suhtes kohaldatavate meetmete kohta. Tuleks tagada soovituste rakendamine ühenduse õiguskorda.

Nõukogul palutakse see ettepanek võimalikult kiiresti vastu võtta, et kalurid saaksid planeerida oma tegevust püügihooajal.

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 27/2005 heeringa, makrelli, stauriidi ja kaheksajala osas ning ebaseadusliku kalapüügiga tegelevate laevade suhtes

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta[6], eriti selle artiklit 20,

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu määrusega (EÜ) nr 27/2005[7] määratakse 2005. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes.

(2) Rahvusvaheline Läänemere Kalanduskomisjon (IBSFC) võttis septembris 2004 vastu soovituse suurendada 3. reguleerimisüksuses 2004. aasta heeringapüügivõimalusi10 000 tonni võrra, mis suurendaks Soome heeringapüügivõimalusi 8199 tonni võrra. Seda soovitust ei kaasatud ühenduse õigusaktidesse. Sellest tulenevalt on Soome ületanud oma 2004. aasta püügikvoodi 7856 tonni võrra, kuna täiendavaid tonne ei eraldatud. Komisjoni 19. mai 2005. aasta määruses (EÜ) nr 776/2005, millega kohandatakse teatavaid 2005. aasta püügikvoote vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel,[8] vähendati Soome 2005. aasta heeringakvooti ülepüügi tõttu 7856 tonni võrra. Soome heeringakvooti alarajoonides 30–31 tuleks seega suurendada 7856 tonni võrra, kuna vähendamine tulenes asjaolust, et IBSFC soovitust ei rakendatud ühenduse õigusaktides. See muudatus ei suurenda Soome 2005. aastal püütava heeringa kogust.

(3) Makrelli suhtes reguleerimisalal IIa (EÜ-välised veed), Vb (EÜ veed), VI, VII, VIIIa, b, d, e, XII, XIV kehtestatud lubatud kogupüük peaks hõlmama EÜ veed ja rahvusvahelised veed piirkonnas Vb, et vältida valearuandeid. Seepärast tuleks reguleerimisala vastavalt muuta.

(4) Stauriidi suhtes reguleerimisalal Vb (EÜ veed), VI, VII, VIIIa, b, d, e, XII, XIV kehtestatud lubatud kogupüük peaks hõlmama EÜ veed ja rahvusvahelised veed piirkonnas Vb, et vältida valearuandeid. Seepärast tuleks reguleerimisala vastavalt muuta.

(5) 2005. aastal tuleks rakendada täiendavaid meetmeid, et võimaldada heeringa, makrelli ja stauriidi kaalumist pärast transporti lossimissadamast.

(6) Kaheksajala säilitamisele kaasaaitamiseks ja eelkõige noorvormide kaitsmiseks tuleb kehtestada 2005. aastal CECAFi piirkonnas asuvatest ja kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvatest merevetest pärit kaheksajala alammõõt, kuni võetakse vastu nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu 30. märtsi 1998. aasta määrust (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu[9]

(7) Mais 2005 tegi Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (NEAFC) soovituse kanda teatav hulk kalalaevu nende laevade loendisse, mille puhul on kinnitust leidnud tegelemine ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga. Veebruaris 2004 võeti vastu soovitus kõnealuste laevade suhtes kohaldatavate meetmete kohta. Tuleks tagada soovituste rakendamine ühenduse õiguskorda.

(8) Ühenduse kaluritele elatusvahendite tagamiseks on tähtis avada püügipiirkonnad niipea kui võimalik. Küsimuse kiireloomulisuse tõttu on hädavajalik teha erand kuue nädala pikkusest ajast, millele viidatakse Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Ühenduste asutamislepingute juurde kuuluva protokolli (riikide parlamentide funktsiooni kohta Euroopa Liidus) I jao punktis 3.

(9) Määrust (EÜ) nr 27/2005 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 27/2005 IA, IB ja III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

LISA

Määruse (EÜ) nr 27/2005 lisasid muudetakse järgmiselt:

1) IA lisa:

Heeringat vööndi alarajoonides 30–31 käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

"Liik: | Heeringas | Vöönd: | Alarajoonid 30–31 |

Clupea harengus | HER/3D30.; HER/3D31. |

Soome | 60 327 |

Rootsi | 11 529 |

EÜ | 71 856 |

TAC | 71 856 | Analüütiline TAC, kui ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4. " |

2) IB lisa:

a) Makrelli vööndites IIa (EÜ-välised veed), Vb (EÜ veed), VI, VII, VIIIa, b, d, e, XII, XIV käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

"Liik: | Makrell | Vöönd: | IIa (EÜ-välised veed), Vb (EÜ veed ja rahvusvahelised veed), VI, VII, VIIIa, b, d, e, XII, XIV |

Scomber scombrus | MAC/2CX14- |

Saksamaa | 13 845 |

Hispaania | 20 |

Eesti | 115 |

Prantsusmaa | 9 231 |

Iirimaa | 46 149 |

Läti | 85 |

Leedu | 85 |

Madalmaad | 20 190 |

Poola | 844 |

Ühendkuningriik | 126 913 |

EÜ | 217 477 |

Norra | 8 500 | 1) |

Fääri saared | 3 322 | 2) |

TAC | 420 000 | 3) | Analüütiline TAC, kui ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4. |

__________ |

1) Võib püüda üksnes IIa, VIa (56°30’ N põhja pool), IVa, VIId, e, f, h rajoonis. 2) Sellest 1002 tonni võib püüda ICESi IVa rajoonis 59°N põhja pool (EÜ vöönd) 1. jaanuarist kuni 15. veebruarini ja 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini. Fääri saarte oma kvoodist võib aasta läbi püüda 2763 tonni ICESi VIa rajoonis (56°30' N põhja pool ) ja/või ICESi VIIe, f ja h rajoonis ja/või ICESi IVa rajoonis. 3) EÜ, Norra ja Fääri saarte poolt põhjapiirkonna jaoks kokkulepitud TAC. |

Eritingimused: |

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi osutatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid ning püüda tohib üksnes ajavahemikel 1. jaanuarist kuni 15. veebruarini ja 1. oktoobrist kuni 31.detsembrini. |

IVa (EÜ veed) MAC/*04A-C |

Saksamaa | 4 175 |

Hispaania | 0 |

Prantsusmaa | 2 784 |

Iirimaa | 13 918 |

Madalmaad | 6 089 |

Ühendkuningriik | 38 274 |

EÜ | 65 240 |

Norra | 8 500 |

Fääri saared | 1 002 | 1) |

1) 59° N põhja pool (EÜ vöönd) 1. jaanuarist kuni 15. veebruarini ja 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini." |

b) Stauriidi vööndites Vb (EÜ veed), VI, VII, VIIIa, b, d, e, XII, XIV käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

"Liik: | Stauriid | Vöönd: | Vb (EÜ veed ja rahvusvahelised veed), VI, VII, VIIIa,b, d, e, XII, XIV |

Trachurus spp. | JAX/578/14 |

Taani | 12 088 |

Saksamaa | 9 662 |

Hispaania | 13 195 |

Prantsusmaa | 6 384 |

Iirimaa | 31 454 |

Madalmaad | 46 096 |

Portugal | 1 277 |

Ühendkuningriik | 13 067 |

EÜ | 133 223 |

Fääri saared | 4 955 | 1)2) |

TAC | 137 000 | Analüütiline TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4. |

__________ |

1) Selle kvoodi alusel võib kalastada ainult ICESi piirkondades IV, VIa (56° 30' N põhja pool ) ja VIIe, f, h. 2) Kvoodi üldmahu 6500 tonni piires ICESi alapiirkondades IV, VIa (56°30'N põhja pool ) ja VIIe, f, h." |

3) III lisa:

a) Punkt 9 asendatakse järgmisega:

"9. Heeringa, makrelli ja stauriidi lossimise ja kaalumise kord

9.1 Reguleerimisala

9.1.1 Ühenduse ja kolmandate riikide laevade heeringa, makrelli ja stauriidi või nende kombinatsiooni iga 10 tonni ületava Euroopa Ühenduses lossitava saagi suhtes kohaldatakse järgmist korda, kui saak on püütud:

a) heeringa puhul ICESi I, II, IV, VI ja VII alapiirkonnast ning IIIa ja Vb rajoonist;

b) makrelli ja stauriidi puhul ICESi III, IV, VI ja VII alapiirkonnast ning IIa rajoonist.

9.2 Määratud sadamad

9.2.1 Punktis 9.1 nimetatud lossimine on lubatud ainult määratud sadamates.

9.2.2 Iga asjaomane liikmesriik edastab komisjonile muudatused 2004. aastal edastatud määratud sadamate loendis, kus võib lossida heeringat, makrelli ja stauriidi, ning muudatused nende sadamate inspekteerimis- ja järelevalvekorras, sealhulgas punktis 9.1.1 nimetatud liikide ja varude iga lossitud saagi koguste registreerimise ja nendest aruandmise tingimused. Nimetatud muudatused edastatakse vähemalt 15 päeva enne nende jõustumist. Komisjon edastab kõnealuse teabe ja andmed kolmandate riikide määratud sadamate kohta asjaomastele liikmesriikidele.

9.3 Sadamasse saabumine

9.3.1 Punktis 9.1.1 nimetatud laeva kapten või tema esindaja edastab selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus kavatsetakse lossida, vähemalt neli tundi enne asjaomase liikmesriigi lossimissadamasse saabumist järgmised andmed:

a) sadam, kuhu ta kavatseb siseneda, laeva nimi ja registrinumber;

b) eeldatav sadamasse saabumise aeg;

c) pardal olevate liikide kogused eluskaalu kilogrammides;

d) reguleerimisala vastavalt käesoleva määruse I lisale, kus saak püüti.

9.4 Lossimine

9.4.1 Asjaomase liikmesriigi pädevad asutused nõuavad, et lossimist ei alustata enne, kui selleks vajalik luba on olemas.

9.5 Püügipäevik

9.5.1 Erandina määruse (EMÜ) nr 2807/83 IV lisa punkti 4.2 sätetest esitab laeva kapten kohe pärast sadamasse saabumist püügipäeviku asjakohase(d) lehekülje(d) vastavalt lossimissadama pädeva asutuse nõudmisele.

Laeva pardal olevad kogused, nagu on teatatud enne lossimist punkti 9.3.1 alapunkti c kohaselt, peavad vastama püügipäevikus registreeritud kogustele.

Erandina määruse (EMÜ) nr 2807/83 artikli 5 lõikest 2 on lubatud kõikumine püügipäevikusse kantud pardal hoitavate koguste hindamisel kilogrammides 8%.

9.6 V ärske kala kaalumine

9.6.1 Kõik toorkala ostjad tagavad kõigi saadud koguste kaalumise pädevate asutuste poolt heakskiidetud vahenditega. Kala kaalutakse enne sorteerimist, töötlemist, hoidlas hoidmist ja lossimissadamast transportimist või edasimüüki. Kaalumisel saadud näit märgitakse lossimisdeklaratsiooni ja müügiteatisesse.

9.6.2 Kaalu kindaksmääramisel arvatakse vee arvel maha kuni 2%.

9.7 Värske kala kaalumine pärast transporti

9.7.1 Erandina punktist 9.6.1 võivad liikmesriigid lubada värske kala kaalumist pärast transporti lossimissadamast tingimusel, et kala veetakse liikmesriigi territooriumil asuvasse sihtkohta, mis ei ole lossimissadamast kaugemal kui 60 kilomeetrit, ja et:

a) kala transportivas paakautos on lossimiskohast kala kaalumiskohani kaasas inspektor, või

b) lossimiskoha pädevad asutused annavad loa kala transpordiks, võttes arvesse järgmisi sätteid:

i) vahetult enne paakauto lossimissadamast lahkumist esitab ostja või tema esindaja pädevatele asutustele kirjaliku deklaratsiooni, milles on kirjas kala liik ja laeva nimi, millelt see lossitakse, paakauto registreerimisnumber ja andmed sihtkoha kohta, kus kala kaalutakse, samuti paakauto sihtkohta saabumise oletatav aeg;

ii) punktiga i ette nähtud deklaratsiooni koopia on kala transportimise ajal juhi käes ning antakse sihtkohas üle kala vastuvõtjale.

9.8 Arve

9.8.1 Lisaks määruse (EÜ) nr 2847/93 artikli 9 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustustele peab lossitud toorkala töötleja või ostja esitama asjaomase liikmesriigi pädevatele asutustele koopia arvest või seda asendavast dokumendist vastavalt nõukogu kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ (kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas)[10] artikli 22 lõikele 3.

9.8.2 Kõnealusel arvel või dokumendis on kirjas määruse (EÜ) nr 2847/93 artikli 9 lõikes 3 nõutud teave ning selle laeva nimi ja registreerimisnumber, millelt kala on lossitud. See arve või dokument esitatakse nõudmisel või 12 tunni jooksul pärast kaalumise lõpetamist.

9.9 Külmutatud kala kaalumine

9.9.1 Kõik külmutatud kala ostjad või valdajad tagavad lossitud koguste kaalumise enne kala töötlemist, hoidlas hoiustamist, lossimissadamast transportimist või edasimüüki. Iga lossitud koguse kaalust võib maha arvata kaalutava kala pakkimiseks kasutatud kasti, plast- või muu konteineri omakaalu.

9.9.2 Teise võimalusena saab kastidesse pakitud külmutatud kala kaalu määrata, korrutades representatiivvalimi keskmist kaalu, mis põhineb kastist välja võetud sisu kaalumisel ilma plastpakendita ega sõltu sellest, kas kala pinnal olev jää on sulanud või mitte. Liikmesriigid esitavad komisjonile heakskiitmiseks kõik muudatused oma valimi võtmise metoodikas, mille komisjon on 2004. aasta jooksul heaks kiitnud. Komisjon kiidab muudatused heaks. Kaalumisel saadud näit märgitakse lossimisdeklaratsiooni ja müügiteatisesse.

9.10 Kaalukojad

9.10.1 Riikliku kaalukoja kasutamisel väljastab kalakaaluja ostjale kaalumiskviitungi, millel on kirjas kaalumise kuupäev ja kellaaeg ning paakauto registreerimisnumber. Kaalumiskviitungi koopia lisatakse arvele, mis esitatakse pädevatele asutustele, nagu on ette nähtud punktis 9.8.

9.10.2 Eraomandis kaalukoja kasutamisel peab süsteem olema pädevate asutuste poolt heaks kiidetud, kalibreeritud ja pitseeritud ning vastama järgmistele sätetele:

a) kalakaaluja peab nummerdatud lehtedega päevikut, milles on kirjas:

i) selle laeva nimi ja registrisnumber, millelt kala on lossitud,

ii) paakautode registreerimisnumbrid, juhul kui kala on enne kaalumist lossimissadamast transporditud,

iii) kalaliigid,

iv) iga lossimise järgne kaal,

v) kaalumise alguse ja lõpu kuupäev ja kellaaeg.

b) kui kaalumine toimub konveierilindiga kaalumissüsteemis, tuleb paigaldada nähtav mõõdik, mis registreerib kumuleeruva kogukaalu. Kõnealune kumuleeruv kogukaal märgitakse punktis a nimetatud nummerdatud lehtedega päevikusse;

c) kaalumispäevikut ja punktiga 9.7.1.b.ii ette nähtud kirjalike deklaratsioonide koopiaid säilitatakse kolm aastat.

9.11 Pädevate asutuste juurdepääs

Pädevatel asutustel on igal ajal täielik juurdepääs kaalumissüsteemile, kaalumispäevikutele, kirjalikele deklaratsioonidele ja kõigile rajatistele, kus kala töödeldakse ja hoitakse.

9.12 Ristkontroll

9.12.1 Pädevad asutused võrdlevad kõigi lossimiste puhul administratiivse ristkontrollimise käigus järgmisi andmeid:

a) kogused liikide kaupa, mis on ära märgitud punktis 9.3.1 nimetatud lossimiseelses teadaandes, ja kogused, mis on kantud laeva püügipäevikusse,

b) kogused liikide kaupa, mis on kantud laeva püügipäevikusse ja lossimisdeklaratsiooni või arvele või samaväärsesse punktis 9.8 nimetatud dokumenti,

c) kogused liikide kaupa, mis on kantud lossimisdeklaratsiooni ja arvele või samaväärsesse punktis 9.8 nimetatud dokumenti.

9.13 Täielik kontroll

9.13.1 Liikmesriigi pädevad asutused tagavad, et vähemalt 15% lossitud kala kogustest ja vähemalt 10% kala lossimistest kontrollitakse põhjalikult, hõlmates vähemalt järgmist:

a) laeva saagi kaalumise jälgimine liikide kaupa. Kui saak pumbatakse laevalt kaldale, jälgitakse kontrollimiseks valitud laeva kogu lossitud saagi kaalumist. Külmutustraalerite puhul loetakse üle kõik kastid. Kastide/kaubaaluste representatiivvalim kaalutakse, et teada saada kastide/kaubaaluste keskmist kaalu. Kastide valimi koostamisel järgitakse heakskiidetud metoodikat, et teada saada kala keskmist netomassi (pakendita, jääta);

b) lisaks punktis 9.12 nimetatud ristkontrollimisele järgmiste andmete omavahelise vastavuse kontrollimine:

i) kogused liikide kaupa, mis on märgitud kaalumispäevikusse, ja kogused liikide kaupa, mis on märgitud arvele või samaväärsesse punktis 9.8 nimetatud dokumenti;

ii) punkti 9.7.1.b.i alusel pädevatele asutustele edastatud kirjalikud deklaratsioonid ja punkti 9.7.1.b.ii alusel kala vastuvõtja käsutuses olevad kirjalikud deklaratsioonid;

iii) punktiga 9.7.1.b.i ette nähtud kirjalikesse deklaratsioonidesse märgitud paakautode registreerimisnumbrid ja kaalumispäevikud.

c) kui lossimine katkestatakse, on selle uuesti alustamiseks vaja luba;

d) kontrollimine, kas laev on kalast pärast lossimise lõpetamist täielikult tühjendatud.

9.13.2 Kogu punktis 9 käsitletud kontrollimine dokumenteeritakse. Kõnealuseid dokumente säilitatakse 3 aastat."

b) Lisatakse järgmine I osa:

“I OSA

CECAF

Erandina määruse (EÜ) nr 850/98 artiklite 2 ja 17 ning XII lisa sätetest on kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvatest ja CECAFi piirkonnas asuvatest merevetest pärit kaheksajala ( Octopus vulgaris ) alammõõt 450 grammi (eluskaal) või 400 grammi (roogitult)."

c) Lisatakse järgmine J osa:

"J OSA

ATLANDI KIRDEOSA Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevad laevad

Laevad, mille Kirde-Atlandi kalanduskomisjon (NEAFC) on kandnud nende laevade loendisse, mille puhul on kinnitust leidnud tegelemine ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga (IUU laevad), on loetletud 5. liites. Kõnealuste laevade suhtes kohaldatakse järgmisi meetmeid:

a) Sadamasse saabuvatele ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevatele laevadele ei anta luba seal lossimiseks või ümberlaadimiseks ning pädevad asutused kontrollivad neid. Kõnealune kontrollimine hõlmab laeva dokumente, püügipäevikuid, püügivahendeid, pardal olevat saaki ja kõike muud, mis on seotud laeva tegevusega NEAFC tsoonis. Teave kontrollimise tulemuste kohta edastatakse viivitamata komisjonile;

b) Liikmesriigi lipu all sõitvad kalalaevad, abilaevad, tankerid, emalaevad ja kaubalaevad ei abista mingil moel ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevaid laevu ega osale nende ümberlaadimises ega sellesse loendisse kuuluvate laevadega ühistes kalapüügioperatsioonides;

c) ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevaid laevu ei varustata sadamates teemoona, kütuse ega muude teenustega;

d) ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevatele laevadele ei anta luba kalapüügiks ühenduse vetes ning nende prahtimine on keelatud;

e) ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevatelt laevadelt pärit kalade import on keelatud;

f) Liikmesriigid keelduvad andmast ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevatele laevadele luba sõita oma lipu all ja soovitavad importijatel, vedajatel ja muudel asjaomastel sektoritel hoiduda kõnealuste laevadega läbirääkimiste pidamisest ja nende püütud kala ümberlaadimisest.

Komisjon muudab loendi vastavaks NEAFC loendile, niipea kui NEAFC võtab vastu uue loendi.”

d) Lisatakse järgmine 5. liide:

" III lisa 5. liide

NEAFC kinnituse kohaselt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelnud laevade loend

Laeva nimi | Lipuriik |

FONTENOVA | Panama |

IANNIS | Panama |

LANNIS I | Panama |

LISA | Dominica Ühendus |

KERGUELEN | Togo |

OKHOTINO | Dominica Ühendus |

OLCHAN | Dominica Ühendus |

OSTROE | Dominica Ühendus |

OSTROVETS | Dominica Ühendus |

OYRA | Dominica Ühendus |

OZHERELYE | Dominica Ühendus" |

[1] ELT L 12, 14.1.2005, lk 1

[2] EÜT L 344, 31.1.2003, lk 1

[3] EÜT L 115, 9.6.1996, lk 3

[4] ELT

[5] EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1. Määrust on viimati muudetud 22. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 602/2004 (ELT L 97, 1.4.2004, lk 1)

[6] EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59

[7] ELT L 12, 14.1.2005, lk 1

[8] EÜT L 130, 24.5.2005, lk 7

[9] EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1

[10] EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1.