52005PC0004

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 10.1.2006

KOM(2005) 714 lõplik

2006/0002 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS

millega kehtestatakse Põhjamere lesta- ja merikeelevaru püügi majandamiskava

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

- Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Ettepaneku eesmärk on korraldada lesta- ja merikeelevaru püüki nii, et nende varu taastuks Põhjameres bioloogiliselt ohutu tasemeni ja et edaspidi oleks nende püük säästev.

- Üldine taust

Põhjamere lõunaosas on lesta ja merikeelt koos püütud piimtraalidega mitu aastakümmet. Alates 1950. aastate keskpaigast on lesta kalastussuremus suurenenud üle kahe korra, lisaks on vähenenud lestavaru ning lossitud lesta kogus on pärast lühiajalist suurenemist 1980. aastate keskel lähenenud 1960. aastate tasemele. Merikeelepüük muutus samal ajal sarnaselt.

- Ettepanekus käsitletavas valdkonnas kehtivad õigusnormid

Lesta ja merikeele püügivõimalused Põhjameres sätestatakse igal aastal määrustes (lubatud kogupüük ja püügikoormuse piirangud). Kõige värskem on nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 27/2005, millega määratakse 2005. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes. Kalapüügi suhtes kohaldatakse nõukogu 30. märtsi 1998. aasta määrust (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu ning komisjoni 19. oktoobri 2001. aasta määrust (EÜ) nr 2056/2001, millega kehtestatakse Põhjamere ja Šotimaast läänes asuvate vete tursavarude taastamise täiendavad tehnilised meetmed. Siiski ei ole olemas määruseid selles piirkonnas lesta ja merikeele pikaajalise majandamise kohta.

Lubatud kogupüügi ja kalastussuremuse määramise osas on käesolev ettepanek üldjoontes sarnane komisjoni ettepanekuga Biskaia lahe ja La Manche’i lääneosa merikeelevaru kohta (KOM(2003) 819) ning ülesehituselt sarnaneb see nõukogu määrusele (EÜ) nr 423/2004, millega kehtestatakse meetmed tursavarude taastamiseks.

- Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega

Käesolev ettepanek on koostatud kooskõlas ühise kalanduspoliitika, bioloogilise mitmekesisuse tegevuskava ning 2002. aastal ülemaailmse säästva arengu tippkohtumisel kokkulepitud rakendamiskava eesmärkidega.

2. KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE

- Konsulteerimine huvitatud isikutega

Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus

Põhjamere piirkondlik nõuandekomitee asutati põhilise foorumina, kellega komisjon peab nõu kalandussektoriga seotud küsimustes. Sinna kuuluvad kalandussektori äriettevõtete, merekeskkonna-alaste küsimustega tegelevate valitsusväliste organisatsioonide ning kalatöötlemissektori esindajad.

Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine

Sidusrühmade panus ja komisjoni reageering on kirjeldatud eelmises jaos.

- Ekspertarvamuste kogumine ja kasutamine

Asjaomased teadus- ja ekspertiisivaldkonnad

Liikmesriikide kalandusalaste teaduslaborite teadlased.

Kasutatud metoodika

Riikide ekspertide komiteed, kes tegutsevad konsensuse alusel, toetudes riikide kalandusandmetele.

Peamised organisatsioonid ja eksperdid, kellega konsulteeriti

Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu ning kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee.

Saadud ja kasutatud nõuannete kokkuvõte

Nimetatud on tõsiseid pöördumatute tagajärgedega riske. Selliste riskide olemasolu suhtes puudub üksmeel.

Ühendus taotleb igal aastal Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogult (ICES) ning kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomiteelt (STECF) teadusuuringutel põhinevaid nõuandeid oluliste kalavarude seisundi kohta.

Kõnealuste komiteede andmetel püütakse lesta ja merikeelt peamiselt koos teiste liikidega, lestavaru ohustab paljunemisvõime vähenemine ja ebasäästlik püük ning võrrelduna lestavaru võimaliku suurima saagiga on see ülepüütud. Väga suur hulk püütud lestast lastakse vette tagasi. 2003. aastal teatasid komiteed, et vajalik on lesta taastamiskava. 2004. aastal soovitasid komiteed 2006. aastaks suurendada kalavaru 230 000 tonnini (24% suurune kasv). Sama soovitati 2005. aastal.

Komiteede andmetel on praegu merikeel Põhjameres täielikult paljunemisvõimeline, kuid jätkuvalt ohustab merikeelt ebasäästlik püük. Võrreldes merikeelevaru pikaajalise suurima võimaliku saagiga on merikeel ülepüütud. Veel soovitas ICES püüki vähendada 36%, et 2007. aastal jääks merikeelevaru ohututesse bioloogilistesse piiridesse. Praeguse kalastussuremuse korral langeb Põhjameres merikeelevaru 2007. aastaks allapoole ohutut bioloogilist piiri.

ICESi pikaajalist kalavarude majandamist käsitleva nõuande kohaselt vähendatakse kalastussuremuse madalate sihtväärtustega (oluliselt madalamad kui praegune tase) ohtu paljunemisele ning samas saavutatakse pikas perspektiivis suur saak. Need kaks eesmärki ei ole põhimõtteliselt vastuolus. Madal kalastussuremus aitab kaasa suure saagi saamisele ning samas vähendab ohtu paljunemisele, mis on veel alla 5–10%, mida kalavarude majandajad peaksid vastuvõetavaks. Asjakohaseks peetakse kalastussuremuse sihtväärtusi vahemikus 0,3–0,4. Majandamismeetodiga, mille puhul kasutatakse kindlaksmääratud lubatud kogupüüki, kaasneksid tegelikult siiski väiksem püük ja suuremad ohud.

Ekspertarvamuse avalikustamiseks kasutatud vahendid

Ekspertarvamus avaldatakse Internetis ja Europa-serveris.

- Mõju hindamine

Põhjamerest püütakse aastas umbes 18 000 tonni merikeelt ja 72 000 tonni lesta esmamüügiväärtusega umbes 300 miljonit eurot, millest 140 miljonit moodustab lesta müük. Püügilaevastik koosneb umbes 114 Belgia ja 390 Hollandi kalalaevast, 11 Taani piimtraalerist ning 290 Saksamaa ja 110 Ühendkuningriigi kalalaevast. Lestapüük moodustab olulise osa 375 alla 24-meetrise kogupikkusega Taani traaleri ja 95 seineri püügist. Taani lipu all sõitvate seinerite püügist moodustab üle poole lestapüük. Kui lähtuda laeva keskmisest meeskonna suurusest, mis on viis kalurit laeva kohta, sõltub 4500 töökohta otseselt merikeele- ja lestaliste varudest ning veel 2400 kalurit saavad osa oma sissetulekust lestast. Nendele lisanduvad maismaal tootmis-, käitlemis-, turustamis- ja toitlustusvaldkonnaga seotud töökohad, mis sõltuvad merikeele- ja lestatarnetest, kuid mille arvu ei ole praegu võimalik määrata.

Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee koostatud majandushinnangu kohaselt tegutses Taani lestapüügiga tegelev kalalaevastik hiljuti 5–23% kahjumiga. Belgia piimtraalerid tegutsesid kahjumiga 2002. ja 2003. aastal. Hollandi suured (üle 24 m pikkused) piimtraalerid teenisid kahjumit 2002. ja 2003. aastal. Väiksemate piimtraalerite kasumimarginaal oli aastatel 2001–2004 ainult 2,9–3,3%.

Jätkuv samal tasemel püük kujutab endast siiski märkimisväärset ohtu lestavaru säilimisele ning seega ka umbes poolele selle püügiväärtusele. Lesta osakaalu vähenemine lossitud kala hulgas mõjutaks seega oluliselt kogu sektori elujõulisust. Mõned valdkonnad, seda eelkõige Taanis, sõltuvad rohkem lestast kui merikeelest. Praegusel tasemel merikeelepüügi jätkamine põhjustab samuti tarbetuid kulusid, kuna sama suurt saaki võib saada ka väiksema püügikoormuse korral. Püügiintensiivsuse vähendamise korral oleks kalapüügist saadav majanduslik kasu suurem ning seepärast oleks kalastussuremuse vähendamine kasulik nii majanduslikult kui ka liigi kaitse seisukohast. Kuna nii lesta- kui ka merikeelepüük on kahjumlik või on kasumimarginaal väga väike, on kasumlikkuse taastamise meetmed hädavajalikud, rääkimata nende tähtsusest liigi säilitamisele.

3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

- Kavandatud meetme kokkuvõte

Ettepanek Põhjamere lesta- ja merikeelevaru säästvat kasutamist tagava majandamiskava kohta.

- Õiguslik alus

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikkel 6, millega nähakse ette majandamiskava kehtestamine, mis hõlmab mitme varu koospüüki, et varude majandamine jääks ohututesse bioloogilistesse piiridesse. Ühise kalanduspoliitika laiemad eesmärgid on määratletud kõnealuse määruse artiklis 2 ning need hõlmavad vee-elusressursside kasutamise tagamist säästvates majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsetes tingimustes.

- Subsidiaarsuse põhimõte

Ettepanek tehakse ühenduse ainupädevusse kuuluvas valdkonnas. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata.

- Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel.

Kavandatav meede on võimalikult lihtne, et seda tõhusalt rakendada ning tagada kooskõla määrusega (EÜ) nr 2371/2002.

Käesolev ettepanek ei mõjuta otseselt ühenduse eelarvet, vaid sellega täiustatakse olemasolevate õigusaktide asjakohast kasutust, et saavutada vajalikud kaitse-eesmärgid.

- Õigusakti valik

Kavandatud õigusaktid: määrus.

Muud õigusaktid ei oleks asjakohased järgmis(t)el põhjus(t)el.

Määrus on õigusakt, mis on vastavuses määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 6 sätestatud majandamiskava nõuetega.

4. MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet.

5. TÄIENDAV TEAVE

- Läbivaatamis-/ muutmis-/ ajapiiranguklausel

Ettepanek sisaldab läbivaatamisklauslit.

2006/0002 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS

millega kehtestatakse Põhjamere lesta- ja merikeelevaru püügi majandamiskava

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[1],

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[2],

ning arvestades järgmist:

1. Hiljutistes Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) teadusuuringutel põhinevates nõuannetes on märgitud, et lesta kalastussuremus Põhjameres on ületanud taseme, mille ICES on kindlaks määranud vastavalt kalamajanduse ettevaatusprintsiibile, ning et kalavaru ohustab ebasäästlik püük.

2. Mitmeaastaseid majandamisstrateegiaid uuriva ekspertide komitee nõuande kohaselt võib lestasaak olla suurim, kui kalastussuremus on 0,2[3].

3. Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta)[4] artikliga 6 nähakse ette kehtestada majandamiskava, mis hõlmab mitme varu koospüüki.

4. Põhjameres püütakse suur osa lesta koos merikeelega. Lesta ja merikeele majandamisega ei saa tegeleda eraldi.

5. On vaja võtta meetmeid, et kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikliga 6 kehtestada Põhjamere lesta- ja merikeelevaru mitmeaastane majandamiskava.

6. Majandamiskava eesmärk on tagada Põhjameres lesta ja merikeele kasutamine säästvates majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsetes tingimustes.

7. Määrusega (EÜ) nr 2371/2002 nähakse muu hulgas ette, et ühenduse ühise kalanduspoliitika eesmärgi saavutamiseks kohaldab ühendus kalavaru kaitseks ja säilitamiseks kavandatud meetmete võtmisel ettevaatusprintsiipi, et sätestada kalavarude säästev kasutamine ning võimalikult vähendada kalanduse mõju mere ökosüsteemidele. Ühenduse eesmärk on ökosüsteemil põhineva lähenemisviisi järkjärguline rakendamine kalamajanduses, tõhusalt toetab kalapüüki majanduslikult elujõulises ja konkurentsivõimelises kalandussektoris. Käesoleva määruse eesmärgiks on pakkuda rahuldavat elatustaset nendele, kes sõltuvad lesta- ja merikeelepüügist Põhjameres, ning võttes arvesse tarbijate huve.

8. Kalastussuremuse kontrolli on võimalik saavutada, kui töötatakse välja asjakohane meetod asjaomaste kalavarude lubatud kogupüügi (TAC) kehtestamiseks ning merepäevade piiranguid sisaldav süsteem, mille puhul kõnealuste kalavarude püügi koormus piirdub tasemega, millel lubatud kogupüüki ja kalastussuremust tõenäoliselt ei ületata.

9. Lisaks nõukogu 12. oktoobri 1993 määrusega (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem[5] ja komisjoni 22. septembri 1983. aasta määrus (EMÜ) nr 2807/83, milles sätestatakse liikmesriikide kalasaaki käsitleva teabe registreerimise üksikasjalikud eeskirjad[6] kehtestatud kontrollmeetmetele või erandina nendest meetmetest on vaja kontrollimeetmeid, et tagada vastavus käesolevas määruses kehtestatud meetmetega.

10. Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee nõuannete kohaselt peaks Põhjamere lestavaru ennetuslik biomass olema 230 000 tonni, suurima võimaliku lestasaagi saamiseks peab olema pikaajaline kalastussuremus 0,3 ning merikeelevaru ennetuslik biomass 35 000 tonni,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK Eesmärk ja reguleerimisala

Artikkel 1 Reguleerimisala

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse majandamiskava Põhjamere lesta- ja merikeelevaru püügi kohta („majandamiskava”).

2. Käesolevas määruses tähendab mõiste Põhjameri merepiirkonda, mille Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu on sätestanud alapiirkonnana IV.

Artikkel 2 Majandamiskava eesmärk

1. Majandamiskavaga tagatakse Põhjamere lesta- ja merikeelevaru säästev kasutamine.

2. Lõikes 1 sätestatud eesmärk saavutatakse juhul, kui lesta kalastussuremus Põhjameres on vähemalt 0,3.

3. Lõikes 1 sätestatud eesmärk saavutatakse juhul, kui merikeele kalastussuremus Põhjameres on vähemalt 0,2.

II PEATÜKKLubatud kogupüük

Artikkel 3 Lubatud kogupüügi (TAC) määramine

1. Igal aastal otsustab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepaneku alusel järgmiseks aastaks Põhjamere lesta- ja merikeelevaru lubatud kogupüügi.

2. Lesta lubatud kogupüük määratakse vastavalt artiklile 4.

3. Merikeele lubatud kogupüük määratakse vastavalt artiklile 5.

Artikkel 4 Lubatud kogupüügi määramise menetlus

1. Nõukogu määrab lesta lubatud kogupüügi taseme, mis vastavalt kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee teadusuuringutel põhinevale hinnangule on suurem järgmistest näitajatest:

a) lubatud kogupüük, mille kohaldamise tulemusena väheneb kalastussuremus kohaldamise aastal 10% võrreldes eelmise aasta hinnangulise kalastussuremusega;

b) lubatud kogupüük, mille kohaldamise tulemusena on 2–4 aastaste kalade kalastussuremus kohaldamise aastal 0,3.

2. Kui lõike 1 kohaldamise tulemusena ületab lubatud kogupüük eelmise aasta lubatud kogupüüki üle 15%, määrab nõukogu lubatud kogupüügi, mis on 15% suurem kõnealuse aasta lubatud kogupüügist.

3. Kui lõike 1 kohaldamise tulemusena on lubatud kogupüük eelmise aasta lubatud kogupüügist üle 15% väiksem, määrab nõukogu lubatud kogupüügi, mis on 15% väiksem kõnealuse aasta lubatud kogupüügist.

Artikkel 5 Merikeele lubatud kogupüügi määramise menetlus

1. Nõukogu määrab merikeele lubatud kogupüügi taseme, mis vastavalt kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee teadusuuringutel põhinevale hinnangule on suurem järgmistest näitajatest:

a) lubatud kogupüük, mille kohaldamise tulemusena muutub merikeele kalastussuremus samamoodi nagu lesta kalastussuremus artikli 4 lõike 1 kohaldamisel,

b) lubatud kogupüük, mille kohaldamise tulemusena on kalastussuremus kohaldamise aastal 0,2.

c) lubatud kogupüük, mille kohaldamise tulemusena väheneb kalastussuremus kohaldamise aastal 10% võrreldes eelmise aasta hinnangulise kalastussuremusega.

2. Kui lõike 1 kohaldamise tulemusena ületab lubatud kogupüük eelmise aasta lubatud kogupüüki üle 15%, määrab nõukogu lubatud kogupüügi, mis on 15% suurem kõnealuse aasta lubatud kogupüügist.

3. Kui lõike 1 kohaldamise tulemusena on lubatud kogupüük eelmise aasta lubatud kogupüügist üle 15% väiksem, määrab nõukogu lubatud kogupüügi, mis on 15% väiksem kõnealuse aasta lubatud kogupüügist.

III PEATÜKKPüügikoormuse piiramine

Artikkel 6 Püügikoormuse piiramine

1. Käesoleva määruse II peatükis osutatud lubatud kogupüüke täiendatakse püügikoormuse piiramise süsteemiga, mis põhineb geograafilistel aladel, püügivahendite rühmadel ja selliste püügivõimaluste kasutamisega seotud tingimustel, mis on sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 27/2005[7] IVa lisas.

2. Igal aastal otsustab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepaneku alusel ning lõikes 1 osutatud püügikoormuse piiramise süsteemi abil maksimaalse merepäevade arvu ühenduse kalalaevade suhtes, mis kasutavad piimtraale, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm.

3. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud maksimaalset merepäevade arvu kohandatakse igal aastal samal määral nagu igal aastal kohandatakse kalastussuremust vastavalt artikli 5 lõikele 1.

4. Nõukogu otsustab kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepaneku alusel väiksema lubatud merepäevade arvu kui on sätestatud lõikes 3, kui see on vajalik muude vee-elusressursside kui lesta ja merikeele taastumiseks või majandamiseks.

IV PEATÜKKSeire, inspekteerimine ja järelevalve

Artikkel 7 Püügikoormuse teated

Määruse (EMÜ) nr 2847/93, artikleid 19b kuni 19e ja artiklit 19j kohaldatakse käesoleva määruse artikli 6 kohaldamisalasse kuuluvate ühenduse kalalaevade suhtes.

Artikkel 8 Lubatud hälve

1. Erandina komisjoni määruse (EMÜ) nr 2807/83 artikli 5 lõikest 2 võib Põhjamerel viibinud ühenduse kalalaeva pardal olevate kalakoguste (eluskaal kilogrammides) lubatud hälve olla 8% püügipäevikusse kantud näitajast. Kui ühenduse õigusaktides ei ole sätestatud ümberarvestuskoefitsienti, kohaldatakse laeva lipuliikmesriigi vastuvõetud ümberarvestuskoefitsienti.

2. Lõiget 1 ei kohaldata vee-elusorganismide liikide suhtes, mida hoitakse pardal alla 50 kg.

Artikkel 9 Lossitud koguste kaalumine

Liikmesriigi pädevad asutused tagavad kõikide Põhjamerel viibinud ühenduse kalalaevade lossimisel, et:

a) kaalutakse kõik lesta- ja merikeelekogused, mida on lossivate ühenduse kalalaevade pardal üle 500 kg lesta ja üle 300 kg merikeele puhul;

b) lest ja merikeel kaalutakse kontrollijate juuresolekul enne lossimissadamast edasi transportimist ja enne esmamüüki;

c) kasutatakse kaalusid, mille liikmesriigi pädevad asutused on tunnistatud täpseks lubatud hälbe ulatuses.

Artikkel 10 Eelnev teatamine

1. Ühenduse sellise kalalaeva kapten, mis on viibinud Põhjamerel üle 500 kg (eluskaal) lestalasti või üle 300 kg merikeelelastiga teavitab liikmesriigi pädevaid asutusi vähemalt neli tundi enne iga selle liikmesriigi sadamasse või lossimiskohta sisenemist järgmisest:

a) sadama või lossimispaiga nimi;

b) eeldatav sadamasse või lossimispaika saabumise aeg;

c) iga sellise liigi kogused eluskaalu kilogrammides, mida on pardal üle 50 kg.

2. Lõikes 1 sätestatust võib samuti teatada ühenduse kalalaeva kapteni esindaja.

3. Ühenduse sellise kalalaeva kapten, mis on Põhjamerel viibinud ja mis soovib ümber laadida pardal hoitavat lesta- või merikeelekogust või lossida seda kolmanda riigi sadamas või lossimiskohas, edastab lipuliikmesriigi pädevatele asutustele lõikes 1 sätestatud andmed vähemalt 24 tundi enne ümberlaadimist või kolmandas riigis toimuvat lossimist.

Artikkel 11 Lesta ja merikeele eraldi hoidmine

1. Kui Põhjamerel viibinud laeva pardal on hoidlasse paigutatud suuremad lesta- või merikeelekogused kui 50 kg, on keelatud selle kalalaeva pardal hoida üheski konteineris lesta või merikeelt ja mis tahes muud liiki mereorganisme segamini.

2. Lesta- või merikeelekonteinerid paigutatakse muudest konteineritest eraldi.

3. Ühenduse sellise kalalaeva kaptenid, mis on viibinud Põhjamerel, osutavad liikmesriikide inspektoritele püügipäevikusse kantud koguste ning pardal hoitava lesta- ja merikeelesaagi ristkontrollimiseks vajalikku abi.

Artikkel 12 Lesta ja merikeele transportimine

Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklist 13 tuleb mujale kui lossimis- või importimiskohta transporditavatele lestast ja merikeelest koosnevatele üle 100 kg segakogustele lisada koopia ühest kõnealuse määruse artikli 8 lõikes 1 sätestatud deklaratsioonist, mis käsitleb transporditavaid lesta- ja merikeelekoguseid. Määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 13 lõike 4 punktis b sätestatud erandit ei kohaldata.

Artikkel 13 Seire eriprogrammid

Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 34c lõikest 1 võivad Põhjamere lesta- ja merikeele kalavarude seire eriprogrammid kesta kauem kui kaks aastat alates nende jõustumiskuupäevast.

V peatükkJärelvalve

Artikkel 14 Majandamismeetmete hindamine

1. Komisjon hindab käesoleva määruse kohaldamise teisel aastal ning igal järgmisel aastal kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee nõuannete alusel majandamismeetmete mõju Põhjamere lesta- ja merikeele kalavarudele ning nende varude püügile.

2. Komisjon küsib kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomiteelt käesoleva määruse kohaldamise kolmandal aastal ning igal järgmisel kolmandal aastal teadusuuringutel põhinevat nõu selle kohta, mil määral on saavutatud majandamiskava eesmärgid. Komisjon teeb vajaduse korral ettepaneku asjakohaste meetmete kohta ning nõukogu otsustab kvalifitseeritud häälteenamusega alternatiivmeetmete üle, et saavutada artiklis 2 sätestatud eesmärk.

Artikkel 15 Eriasjaolud

Kui kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee arvamuse kohaselt peaks kas lesta, merikeele või mõlema kudeva kalavaru suurus kannatama väheneva paljunemisvõime tõttu, otsustab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepaneku alusel lesta lubatud kogupüügi, mis on väiksem artiklis 4 sätestatust, merikeele lubatud kogupüügi, mis on väiksem artiklis 5 sätestatust ning artiklis 6 sätestatust väiksema merepäevade arvu.

VI peatükkLõppsätted

Artikkel 16 Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, […]

Nõukogu nimel

eesistuja

[1] ELT C […], […], lk […].

[2] ELT C […], […], lk […].

[3] SEK(2004) 1209, 1.10.2004.

[4] EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

[5] EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 768/2005 (ELT L 128, 21.5.2005, lk 1).

[6] EÜT L 276, 10.10.1983, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1804/2005 (ELT L 290, 4.11.2005, lk 10).

[7] ELT L 12, 14.1.2005, lk 1.