52005IP0072

P6_TA(2005)0072

Mahepõllunduslikud toiduained ja mahepõllumajandus

Euroopa Parlamendi resolutsioon, mis käsitleb Euroopa Liidu tegevuskava mahepõllunduslike toiduainete ja mahepõllumajanduse kohta (2004/2202(INI))

Euroopa Parlament,

- võttes arvesse komisjoni teatist "Euroopa Liidu tegevuskava mahepõllunduslike toiduainete ja mahepõllumajanduse kohta" (KOM(2004)0415);

- võttes arvesse 15. ja 16. juuni 2001. aasta Göteborgi Euroopa Ülemkogu lõppjäreldusi;

- võttes arvesse Salzburgis 12.- 14. novembril 2003. aastal toimunud Euroopa konverentsi maaelu arengu kohta;

- võttes arvesse nõukogu 24. juuni 1991. aasta määrust (EMÜ) nr 2092/91 põllumajandustoodete mahepõllundustootmise ning põllumajandustoodete ja toiduainete puhul sellele viitavate märgiste kohta [1];

- võttes arvesse oma 18. detsembri 2003. aasta resolutsiooni geneetiliselt muundatud tavakultuuride ja mahepõllunduslike taimede kooseksisteerimise kohta [2];

- võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

- võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A6-0039/2005); ning arvestades, et:

A. mahepõllumajandus on muutunud Euroopa Liidus tarbijate nõudmise ja tootjate aina kasvava pakkumise tõttu kasvavaks tööstuseks ja tootmisviisiks;

B. see tootmisviis panustab oluliselt Euroopa põllumajanduse mitmekesisusse, sest mahepõllundustootmine tagab tervislikud ja kvaliteetsed tooted, vähendades samal ajal keskkonnareostust, edendades bioloogilise mitmekesisuse säilitamist ja säästvat kasutamist, kaitstes haritud maad ning säilitades ja isegi luues uusi töökohti;

C. 15-liikmelises Euroopa Liidus kasvas aastatel 1985-2002 mahepõllumajanduse all oleva maa osakaal 0,1%-lt 3,3%-le, mahepõllunduslike toiduainete käive Euroopa Liidus on hinnanguliselt 11 miljardit eurot, kogu maailmas aga 23 miljardit eurot;

D. enne 1992. aastat (sellest aastast alates hakkas Euroopa Liit toetama mahepõllumajandust põllumajandus- ja keskkonnapoliitika raames) arendati mahepõllumajandust vaid põllumeeste initsiatiivil asjast huvitatute toetusel;

E. määrus (EMÜ) nr 2092/91 põhineb juba asjaomaste mahepõllumajandusühingute poolt välja töötatud müügiedenduse, tootmise ja turukontrolli kriteeriumidel;

F. viimati läbiviidud ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformile põhinedes oleneb toetus mahepõllumajandusele ÜPP teise samba rahalistest vahenditest nagu ka osast, mis määratakse kohustuslikus korras just sellele tootmisviisile;

G. mahepõllundustootmine on eripärane mitte ainult talle esitavate keskkonnatingimuste poolest, vaid ka järgmistel põhjustel:

a) selge vajadus tooted kiirelt turustada,

b) lõpptoodete turuhinnad on ikka veel kõrged,

c) väikepõllumeeste ning väikeste ja keskmise suurusega töötlemisettevõtete toodang peab vastama keskkonna- ja tervishoiunõuetele,

d) mahepõllundustootmise laienemine teistele aladele nagu looma- ja viinamarjakasvatusele;

mis kõik toovad kaasa vajaduse erinõuete ning teistsuguste rahastamisreeglite järele kui traditsioonilise tootmise puhul;

H. liikmesriigid toetavad mahepõllumajanduse arengut väga erinevalt, need erinevused peaksid vähenema Euroopa Liidu mahepõllumajandust edendava tegevuskava raames;

I. võimalik geneetiliselt muundatud taimedega nakatumine on mahepõllumajanduse jaoks eriti tundlik teema, seetõttu peaks rakendama meetmeid geneetiliselt muundatud taimede ja mahepõllundustoodete kooseksisteerimise kohta.

Mahepõllunduslike toiduainete turu arendamine ning standardite väljatöötamine (meetmed 1-3)

1. tervitab asjaolu, et komisjon on mahepõllumajandusele pühendanud olulise rolli ministrite nõukogu 2003. aasta juuni Luksemburgi lepinguga kindlaks määratud uue ÜPP eesmärkides; nendib, et komisjon ei pea vajalikuks selleks Euroopa Liidu eelarves ette näha rahalisi vahendeid ega piisavalt inimressursse; tervitab komisjoni valitud nõudlusel põhinevat lähenemist mahepõllumajanduse ergutamiseks;

2. on seisukohal, et:

a) teavitus- ja müügiedenduskampaaniate toetamisest on kasu, kui nad arvestavad mahepõllumajandussektori kutseliitude kogemusi ning liikmesriikide seadusandlust ja tegevuskavasid, kaasates samas ka tootjate ühendused ja ühistud toodangu haldamisse ning mahepõllundustoodete ja toiduainete turustamisse. Nad saavad ka kaasa aidata kvaliteetse toodangu tagamisele, tegeleda toodangu töötlemise või turustamisega, valides otseturustamise või kaubanduskettide kaudu turustamise vahel, garanteerides samas oma tootjatele lisaväärtuse;

b) komisjon edendusmeetmed peaksid põhinema turuanalüüsidel ja mahepõllundustoodete turu tihenemise tagajärgedel, pöörates erilist tähelepanu jae- ja hulgimüügile;

c) arvestades mahepõllundustoodete keskkonnasõbralikkust ja toiduväärtust, peab teavitamisprogrammis tegelema tarbijate teavitamise, eriti aga laste ja noorte teavitamisega; müügiedenduskampaaniad peaksid keskenduma mahepõllundustoodete kasutamisele sööklates, eriti koolisööklates; mahepõllundustooteid tuleb edendada asjaomastes ühenduse programmides nii Euroopa Liidus kui väljaspool Euroopa Liitu;

d) 1. meetmes nimetatud müügiedendusmeetmete puhul peaks komisjon täpsustama ja teavitama nii mahepõllumajandusega kaasnevatest keskkonnaeelistest kui ka eelistest, mida seda tüüpi tooted pakuvad inimeste tervisele;

e) nendest meetmetest peaksid eelkõige kasu saama toiduainete sektoris tegutsevad väiketootjad ning VKEd, eelkõige kui nad on osalised piirkondlikes paljude partneritega struktuurides;

f) mahepõllunduslike toiduainete ja mittetoidukaupade siseturu arendamine toob kaasa nende toodete tootmisviiside ühtlustamise, võttes samas loomulikult arvesse traditsioonilisi piirkondadele omaseid erilisi tootmisviise, samuti toob see kaasa kontrolli ning mahepõllundustooteid sertifitseerivate riigiasutuste tegevuse ühtlustamise, aitab kõrvaldada takistusi toodete turustamisel ja Euroopa tarbijaid paremini teavitada, kusjuures ühenduse märgise juures peaks olema teave toote kohaliku ja piirkondliku päritolu kohta;

3. tervitab komisjoni soovi jätkata mahepõllundustootmise ja -toodete kohta kehtivate Euroopa standardite ühtlustamist, võimaldades seeläbi siseturul korrapäraselt toimida, lõpetades konkurentsi moonutamise ja tagades mahepõllundustoodete täieliku vabakaubanduse Euroopa Liidus; leiab, et liikmesriikide kõrgemad riiklikud standardid ei tohiks takistada vaba kauplemist teistest liikmesriikidest pärit olevate mahepõllundustoodetega samadel tingimustel sellistes liikmesriikides sertifitseeritud mahepõllumajandustoodetega;

4. tunnistab Interneti olulisust mahepõllumajanduse teavitus- ja müügiedendusvahendina ning usub, et teabe jõudmine seotud isikutele on äärmiselt oluline; teeb sellel eesmärgil ettepaneku teha suuri jõupingutusi juba olemasoleva tehnoloogia uuel viisil kasutamiseks; ning palub, et komisjon pakuks ühenduse rahastamisel põhinevad koolitusmeetmeid (mis läheks kaugemale ja oleksid suuremad liikmesriikidele meetmega 6 ettenähtust) neile põllumeestele ja tootjatele, kes soovivad traditsioonilise põllumajanduse asemel tegeleda mahepõllumajandusega;

5. on seisukohal, et peaks tõhustama tootespetsifikatsioonide ühtlustamist, seda eriti loomakasvatussektoris;

6. usub, et komisjon peaks oma ettepanekusse liikmesriikide riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil tegevuskavade väljatöötamise kohta kaasama mahepõllumajanduseks vajalike seemnete tootmise soodustamise ja mahepõllumajanduseks sobiva taimla kasutamise julgustamise;

7. tuletab meelde, et Euroopa Parlament nägi selgelt 2005. aasta eelarvemenetluse raames ette eraldi rahalised vahendid mahepõllumajanduse müügiedendusmeetmeteks (05 08 05 01), ja on seisukohal, et pärast liikmesriikide vajaduste analüüsimist võiks 2006. aastaks ette näha selle eelarverea suurendamise;

8. on seisukohal, et tegevuskava peaks sisaldama soovitust, et arenguabi ja aus kaubandus peaks soodustama mahepõllundustoodete tootmist ja nendega kauplemist viisil, et tegevuskava omandaks ülemaailmse perspektiivi;

Riigiabi mahepõllumajandusele (meetmed 4-6)

9. leiab, et on oluline maaelu arengu määruses sätestatud meetmete ja abi selgem määratlemine mahepõllumajandusliku tootmise seisukohalt, eesmärgiga edendada seda tootmisviisi kõigis liikmesriikides; sellega seoses leiab, et Euroopa maaelu arengu põllumajandusfondi (FEADER) uue maaelu arenguprogrammi kohaldamise dünaamikat liikmesriikides tuleb hoolikalt jälgida;

10. rõhutab vajadust edendada riigiabi mahepõllumajanduslikule tootmisele ja mahepõllumajandusliku tootmisega seotud sektoritele ning soodustada kvaliteedisüsteemide sisseviimist;

11. on seisukohal, et tuleb kanda hoolt tagamaks, et eelisseisundisse asetatud mahepõllumajandus ei viiks mahepõllundustoodete pakkumist tasakaalust välja, seda eriti tundlikes piirkondades; seetõttu peaks mahepõllumajandusele üleminekut toetama kindlaksmääratud turustusvõimalusi arvestades;

12. on seisukohal, et väikestele ja keskmise suurusega töötlemisettevõtetele kehtivad hügieeni- ja tervishoiustandardid, eriti aga piima- ja lihasektoris, tuleks määratleda töötlemisettevõtete kohta kehtiva erikorra raames;

13. leiab, et tegevuskavas peaks selgelt välja tooma, milline on mahepõllumajanduse panus järgmistes valdkondades: nitraadidirektiiv [3], elupaikade direktiiv [4], veepoliitika ja bioloogilise mitmekesisuse edendamine ning ka panus uute töökohtade loomisesse;

14. on seisukohal, et komisjon peaks pöörama erilist tähelepanu mahepõllundusliku tootmise olukorrale uutes liikmesriikides, muuhulgas tööhõive ja maapiirkondade majandusliku olukorra kontekstis;

Teadustegevus (meede 7)

15. teeb ettepaneku Euroopa teadustegevuse raamprogrammis tunnustada prioriteedina mahepõllumajandust kui tootmisviisi nagu ka mahepõllundustoodete, tavaliste toodete ja geneetiliselt muundatud organismide kooseksisteerimist ning hinnata tehnoloogiate mõju, mis ohustavad sellist tootmisviisi, k.a keskkonnale suunatud uuringud nii taime- kui ka loomakasvatuse selektsiooni seisukohalt;

16. kahetseb, et tegevuskavas ei ole ette nähtud konkreetset meedet teadustegevuse edendamiseks, mis läheks kaugemale üldisest avaldusest mahepõllumajandusega seotud teadustegevuse tugevdamisest; sellega seoses palub komisjoni tungivalt anda sellistele meetmetele täpsemad määratlused:

a) ergutades korraldama mahepõllumajanduse erinevate aspektide kohta käivaid uuringuid, analüüse ja statistilisi uuringuid,

b) uurides süvendatult mahepõllumajanduslikku loomakasvatuse tarbeks sööda tootmist,

c) võttes kasutusele uusi tehnoloogiaid mahepõllumajanduse arendamiseks,

d) kogudes ja avaldades Euroopa tasandil erinevates liikmesriikides tehtud mahepõllumajanduse kohta käivaid uurimusi ja teadustöösid,

palub, et selle teadustegevuse jaoks võetaks arvesse süsteemset (kas globaalset või terviklikku) lähenemist mahepõllumajandusele, eriti kohapealseid teadustegevuse meetmeid kaasates;

Standardid ja kontroll (meetmed 8-21)

17. tervitab loomade heaolu paremini tagavate standardite kohaldamist, kuid rõhutab, et sellega peaks kaasnema investeeringute toetus, sest need võivad sageli nõuda kulukaid üleminekuid või uute hoonete ehitamist; paralleelselt ökonoomsete meetmetega (nt õlefilter, setet takistav kauss jne);

18. toetab komisjoni meetmes 9 esitatud ettepanekut püüda garanteerida mahepõllundustootmise terviklikkust, rakendades määrusi ja pidades kinni üleminekuperioodi lõpptähtaegadest; kuid palub, et näiteks loomakasvatuse puhul uuritaks erijuhtumeid, kus tähtaja pikendamata jätmine orgaaniliselt mittetoidetavate loomade puhul tähendaks teatud piirkondadele omaste mõnedes liikmesriikides juba ohustatud tõugude taastamise ja säilitamise pidurdamist;

19. peab kahetsusväärseks, et komisjon pole ikka veel välja pakkunud lahendust seemnetele seoses traditsiooniliste kohalike toodete või selliste toodetega kauplemise kohta, mis pole enam registrisse kantud, mis pakub põllumeestele tegevusvabadust ja võimaldab vastavuses kehtiva õigusega pidada kinni seemnete, sordipuhtuse ja idanemistaseme sanitaarnõuetest;

20. leiab, et mahepõllundustoodete usaldusväärsuse tagamiseks peab komisjon kontrollima, et liikmesriigid peaksid kinni oma järelevalve kohustustest era- ja avaliku sektori järelevalve asutuste abil, kohaldaksid rikkumiste korral karistusi; leiab veelgi enam, et komisjon peaks esitama iga-aastase liikmesriikide aruannete ülevaate ja teavitama Euroopa Parlamenti;

21. palub komisjoni tungivalt meetme 10 viiendat punkti edasi arendada ja täpsustada, mil viisil ta kavatseb saavutada mahepõllumajandusega seonduvate keskkonnanormide paremaks muutmise eesmärki;

22. kiidab heaks meetmes 11 välja pakutud tehniliste arvamusete väljatöötamiseks sõltumatu tehnilist nõu andva eksperdigrupi loomise, tingimusel, et huvitatud pooled, s.t põllumehed, töötlemisettevõtted ja tarbijad oleks sellesse sobival viisil kaasatud;

23. on seisukohal, et tegevuskavas ei saa geneetiliselt muundatud organismide küsimust käsitleda ainult künniste abil, kuid komisjon peab võtma seisukoha, mida ta kavatseb teha geneetiliselt muundatud ja mahepõllunduskultuuride kooseksisteerimise probleemide suhtes; igal juhul peab olema selge, et nakatumise korral, isegi kui see toimub juhuslikult, peavad rahalist vastutust kandma vaid need, kes kauplesid ebaseaduslikult geneetiliselt muundatud organismidega ja mitte kogu põllumajandussektor; rõhutab, et geneetiliselt muundatud organismide puhul tuleb ühenduse toodetele kohaldada samu sätteid kui imporditud toodetele;

24. kahtleb meetme 17 vajalikkuses, mis näeb ette ülemineku kontrolliasutuste akrediteerimissüsteemi sõltumatule rahvusvahelisele organisatsioonile, ning nõuab, et see oluline menetlusetapp, mis tagab Euroopa mahepõllumajanduse seaduspärasuse Euroopa Liidu kodanike silmis, jääks endiselt komisjoni ja liikmesriikide pädevusse;

25. teeb ettepaneku, et kõik kohtuotsused pettuste kohta seoses toote või tootmisviisi mahepõllundusliku olemusega oleksid kättesaadavad kõikjal Euroopa Liidus, et vältida juhtumite kordumist, näiteks juba pettuses süüdimõistetud isiku poolt uue sertifitseeriisasutuse leidmine, kes talle uue sertifikaadi väljastab või ühest liikmesriigist teise kolimine pettuse jätkamiseks või olukord, kus tööstusharus osalejatel puudub teave nende varasema petturliku mineviku kohta;

26. rõhutab, et mahepõllumajanduse määratlus ei peaks olema seotud ainult tootmisviisiga vaid terve rea põllumajandustavadega, mis tagavad keskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse austamise ning mis võimaldab toota tervislikke ja kõrgekvaliteetseid toiduaineid; tuleb saavutada sellise mahepõllumajanduse määratluse heakskiitmine rahvusvahelisel areenil, et kaitsta mahepõllumajanduse sektori eripära rahvusvahelise kaubanduses;

27. peab kahetsusväärseks, et komisjon pole ette näinud konkreetseid rahalisi meetmeid mahepõllumajanduse korraldamiseks ja vastavate toodete turustamiseks ning palub, toetust, k.a rahalist, tootmise, töötlemise ja turustamise struktuuriliseks organiseerimiseks;

28. rõhutab komisjonile asjaolu, et Euroopa mahepõllumajandus vajab kindlat toetust nende toodete turustamisel ja jaotamisel; palub komisjonil teha sellel teemal konkreetsemaid ettepanekuid, arvestades järgnevaga:

a) on vaja lahendada mahepõllundustoodete kõrgetest hindadest tulenev probleem,

b) on vaja edendada mahepõllundustoodete pakkumist,

c) ühendustesse koondumine ja mahepõllumajandustootjate organisatsioonide loomine võib mängida olulist rolli nende toodete turustamise lihtsustamistel ühiste turustuskanalite kaudu,

d) suure turu kujunemine, mis soodustab pikemaid turustuskanaleid, tuues kaasa lisakulud keskkonnale (töötlemis-, säilitamis- ja transpordikulud) ei ole kõige sobivam lähenemine mahepõllundustootmise iseloomulike jooni arvesse võttes; seetõttu oleks soovitav edendada lühemaid turustuskanaleid, mille tulemuseks oleks parem turustamine soodsamate hindadega ning toiduainete märgistamise ja kontrolli lihtsustamine;

***

29. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

[1] EÜT L 198, 22.7.1991, lk 1.

[2] ELT C 91 E, 15.4.2004, lk 680.

[3] Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1).

[4] Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

--------------------------------------------------