52005DC0406

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 05.09.2005

KOM(2005) 406 lõplik

KOMISJONI TEATIS

Lennundussuhete tugevdamine Tšiiliga

1. SISSEJUHATUS

Tavapäraselt reguleeritakse rahvusvahelist lennutransporti riikidevaheliste kahepoolsete lepingutega. Kuid Euroopa Kohtu 5. novembri 2002. aasta niinimetatud avatud taevast ( open skies ) käsitlevad otsused tähistasid ühenduse lennundusalase välispoliitika algust.

Nagu märgitakse teatises „Ühenduse lennundusalase välispoliitika tegevuskava väljatöötamine“,”[1] annavad Euroopa Ühenduse ja teatavate kolmandate riikide vahelised lepingud olulist lisandväärtust, kuna loovad võimalikult laialdase turgude avamise ja investeerimisvõimaluste soodustamise teel uusi majanduslikke võimalusi . Lisaks on sellised lepingud parim viis ausa konkurentsi tagamiseks, kuna need soodustavad õigusnormide lähendamist .

Seetõttu on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku alustada sihtläbirääkimisi maakera tähtsamaid piirkondi hõlmavate ülemaailmsete lennunduslepingute sõlmimiseks, et tugevdada Euroopa tööstuse arenguperspektiive ja tagada aus konkurents ning aidata samas ka rahvusvahelist tsiviillennundust reformida. Oma lennundusalaste välissuhete kohta tehtud järeldustes nimetas nõukogu selgesõnaliselt Tšiilit võimaliku kandidaadina, kellega läbirääkimiste pidamiseks võidakse edaspidi taotleda üldisi volitusi.[2]

Tšiili on riik, kes on juba sõlminud Euroopa Ühendusega assotsiatsioonilepingu, millega moodustatakse kuni 2013. aastani vabakaubanduspiirkond ja on taotlenud läbirääkimiste avamist üldise lennutranspordilepingu sõlmimiseks Euroopa Liiduga. Oma turule orienteeritud majandus- ja transpordipoliitikaga ning rangete õigusnormidega on Tšiili paljutõotav kandidaat Euroopa Ühendusega uue põlvkonna lennutranspordilepingu sõlmimiseks.

Sellele lisaks on Tšiili ilmutanud soovi reformida koos Euroopa Ühendusega rahvusvahelist lennutranspordi raamistikku ja olla esimene riik maailmas, kes allkirjastab Euroopa Ühendusega lennutranspordialase „horisontaallepingu“.[3]

Üldisem lennutranspordileping tugevdaks veelgi ELi ja Tšiili vahelisi poliitilisi ja kaubandussidemeid. See loob majanduslikke hüvesid nii Euroopa Liidu kui ka Tšiili lennuettevõtjatele, lennuväljadele, reisijatele, lastisaatjatele, turismitööstusele ja laiemalt kogu majandusele. Lisaks on see suurepärane lähtepunkt lennundusalaste suhete edasiseks tugevdamiseks teiste Ladina-Ameerika riikidega.

Seetõttu soovitab komisjon oma käesoleva teatisega nõukogul volitada komisjoni pidama Euroopa Ühenduse nimel läbirääkimisi turu avamisele ja õigusloomet käsitlevale koostööle ja/või õigusnormide lähendamisele suunatud üldise lennutranspordilepingu sõlmimiseks Tšiiliga , eriti sellistes prioriteetsetes valdkondades nagu lennuohutus, turvalisus, keskkonnakaitse ja võrdset konkurentsiolukorda tagavate konkurentsieeskirjade kohaldamine.

„Horisontaallepingu“ sõlmimiseks peetud läbirääkimiste ja ettevalmistavate kõneluste käigus Tšiili lennundusametkondade ja Euroopa Komisjoni talituste vahel kujunenud positiivsed suhted loovad suurepärase aluse, millelt alustada Tšiiliga läbirääkimisi ambitsioonika lennutranspordilepingu sõlmimiseks .

2. EUROOPA ÜHENDUSE JA TšIILI VAHELISTE LENNUTEENUSTE PRAEGUNE RAAMISTIK

2.1. ELi liikmesriikide ja Tšiili vahelised kahepoolsed lennunduslepingud

Praegu reguleeritakse lennuteenuseid ELi ja Tšiili vahel Tšiili ja 11 ELi liikmesriigi[4] vahel sõlmitud kahepoolsete lennunduslepingutega. Ülejäänud 14 liikmesriigi ja Tšiili vahelisteks lennuteenusteks puudub õiguslik alus.

Praegused kahepoolsed lennunduslepingud loovad ELi ja Tšiili vahelistele lennuteenustele ebaühtlase raamistiku. Mõned lepingud on väga liberaalsed ega sea lennusagedustele ja -graafikutele mingeid piiranguid, teistes reguleeritakse rangelt selliseid keskseid majanduslikke küsimusi nagu iganädalaste lendude arv, lennugraafikud ja piletihinnad. Selliste liikmesriikide ja Tšiili vaheliste erinevalt koostatud kahepoolsete lennunduslepingute tulemuseks on ühenduse lennuettevõtjate ebavõrdsed võimalused .

2004. aasta septembris parafeeriti lennuteenuste teatavaid küsimusi käsitlev Euroopa Ühenduse ja Tšiili Vabariigi vaheline leping („horisontaalleping“).[5] Horisontaallepinguga muudetakse Tšiili ja ELi liikmesriikide vahel sõlmitud kahepoolsete lennunduslepingute neid sätted, mis loetakse EÜ õigusnormidega vastuolus olevaks. Eelkõige asendatakse ühenduse lennuettevõtjat käsitleva klausliga need sätted, mis nõuavad, et lennuettevõtjaid omaksid või kontrolliksid teatavate kindlate ELi liikmesriikide kodanikud. Tšiili oli esimene riik maailmas, kes sõlmis Euroopa Ühendusega horisontaallepingu, mis loob lennuteenustele mittediskrimineeriva õigusliku aluse. Lepingu allkirjastamise järel on ühenduse lennuettevõtjatel õigus saada kasu kõigist Tšiili ja ükskõik millise ELi liikmesriigi vahel kehtivatest liiklusõigustest. Tšiili lennuettevõtjad järgivad Euroopa Ühenduse sisestel lennuliinidel tegutsedes teatavaid ühenduse õigusnorme. Erinevate kahepoolsete lepingute tõttu tuli siiski lisada horisontaallepingusse meetmete järgimise klausel, et vältida kehtivatest kahepoolsetest liiklusõiguse piirangutest kõrvalehoidmise võimalusi.

2.2. Tšiili lennutranspordipoliitika – lennutranspordi liberaliseerimise pioneer

Tšiili on lennutranspordi liberaliseerimisel üks kõige kaugemale arenenud riike. Tšiili lennutranspordipoliitika aluseks on vaba turulepääsu, vaba hinnakujunduse, avatud taeva ja valitsuse minimaalse sekkumise põhimõtted.

- Tšiilis ei piirata lennuettevõtjate kuulumist välismaalastele. 2004. aasta novembris sai Tšiili võimudelt riigisiseseks ja rahvusvahelise tegutsemise load ja vajalikud kinnitused uus lennuettevõtja, mis viimastel andmetel kuulub Hispaania kapitalile.

- Lennuettevõtjate turulepääsule ei tehta takistusi. Lennuettevõtjal on õigus tegutseda, kui tal on kehtiv lennuettevõtja sertifikaat, mis kinnitab, et ta suudab tagada ohutu lennundustegevuse, ja kui ta täidab ettenähtud kindlustusnõudeid.

- Maailmapraktikast erinevalt lubab Tšiili mõlemapoolsuse põhimõttel riigisiseseid lende korraldada ka välismaistel lennuettevõtjatel.

- Kahepoolsetes suhetes enam kui 30 riigiga on Tšiili andnud neile piiramatud kolmanda ja neljanda vabaduse liiklusõigused.[6]

- Rohkem kui ühe taotleja korral pannakse rahvusvahelised liiklusõigused avalikule enampakkumisele. Liiklusõigused on lennuettevõtjate vahel vabalt kaubeldavad.

- Tšiili on ühinenud Rahvusvahelise Lennutranspordi Liberaliseerimise Mitmepoolse Kokkuleppe (MALIAT) ja selle lisaprotokolliga.[7] Tänu MALIATile ja MALIATi lisaprotokollile annab Tšiili oma partnerriikidele lisaks piiramatule kolmanda ja neljanda vabaduse liiklusõigusele ka piiramatuid viienda ja seitsmenda vabaduse liiklusõigusi.[8]

- Tšiili on üks keskseid osalejaid Ladina-Ameerika lennundusturgude integreerumise protsessis. Tšiili on ühinenud Fortaleza kokkuleppega, millega kehtestatakse vaba pääs Lõuna-Ameerika alapiirkondade lennuliinide turgudele.[9]

- Kui see ei ole konkurentsiõiguse kohaldamiseks vajalik, ei sekku Tšiili lennuettevõtjate hinnakujundusse. Konkurentsile suletud, s.t monopoolsetel või kvaasi-monopoolsetel liinidel kontrollivad hinnakujundust lennuametid

- Lennutranspordisektori majanduslik liberaliseerimine on käinud käsikäes turva- ja ohutusnõuete, tarbijate õiguste ja konkurentsieeskirjade range jõustamisega.

- Lennujaamade sektor on erainvesteeringutele avatud. Santiago Rahvusvahelist Lennujaama majandavas konsortsiumis on Euroopa investoritel 30-protsendiline osalus.

3. JÄTKUV SIDEMETE TUGEVDAMINE USALDUSVÄÄRSE JA PRIVILEGEERITUD LÕUNA-AMEERIKA PARTNERIGA

Tšiili on Euroopa Liidu tähtsaim partner Lõuna-Ameerikas. 2002. aasta novembris kirjutasid Tšiili ja Euroopa Liit alla assotsiatsioonilepingule.[10] Lepinguga luuakse Tšiili ja ELi vahel poliitiline ja majanduslik liit, mis põhineb mõlemapoolsusel, ühistel huvidel ja suhete süvendamisel lepingu kõigil kohaldamisaladel.

ELi-Tšiili assotsiatsioonilepinguga luuakse vabakaubanduspiirkond kuni aastani 2013. Tollimaksud tööstustoodetele kaotatakse täielikult kuni 2010. aastani. Lepinguga luuakse ka vabakaubanduspiirkond teenustele ja sätestatakse investeeringute liberaliseerimine.[11] Samas ei kuulu aga ELi-Tšiili assotsiatsioonilepingu kohaldamisalasse lennutransporditeenused.[12]

EL on Tšiili tähtsaim kaubanduspartner. 2003. aastal moodustas Tšiili kogueksport ELi 7 miljardit eurot. ELi eksport Tšiilisse oli 3 miljardit eurot. Ainuüksi aastatel 2001–2003 kasvas ELi ja Tšiili vahelise kaubavahetuse maht 27% . EL on suurim Tšiilisse investeerija, kelle otseste välisinvesteeringute kogumaht on 12,7 miljardit eurot ehk 36% kõigist otsestest välisinvesteeringutest. [13]

2004. aasta märtsis tegi Tšiili ametliku avalduse läbirääkimiste alustamiseks liberaalse lennunduslepingu sõlmimiseks Euroopa Liiduga. 2005. aasta mais toimunud 2. ELi-Tšiili assotsiatsiooninõukogu istungil rõhutas Tšiili veelkord oma huvi lepingu sõlmimise vastu, mis hõlmaks nii turulepääsu liberaliseerimist kui ka õigusnormide vastastikust lähendamist.[14] Läbirääkimiste avamine lennutranspordi vallas tugevdab veelgi ELi ja Tšiili vahelisi poliitilisi ning majanduslikke sidemeid . Kuna Tšiili oli lõunapoolkeral esimene riik, kes sõlmis ELiga assotsiatsioonilepingu ja moodustas vabakaubanduspiirkonna, on loogiline, et Tšiili oleks ka esimeste seas, kes sõlmivad ELiga üldise lennutranspordilepingu.

4. ELI-TšIILI LENNUTRANSPORDILEPINGUST SAADAV MAJANDUSLIK KASU

Euroopa Liidu ja Tšiili vahelise lennutranspordi kogumaht on ligikaudu 600 000 reisijat aastas. Pika vahemaa tõttu kasutavad paljud reisijad otselendude asemel teiste Ladina-Ameerika riikide kaudu kulgevaid lende.

Mitmete ELi liikmesriikide ja Tšiili vahelistes lepingutes puuduvad küll piirangud lendude arvule, kuid tegevust suurima majandusliku kaaluga kahepoolsetel turgudel[15] reguleerivad lepingud, mis piiravad lennuettevõtjate võimalusi pakkuda lennuteenuseid reisijate nõudlusest lähtuvalt. Praegused piirangud takistavad ELi ja Tšiili vaheliste lennuteenuste mahu kasvuvõimalusi . Prognooside kohaselt kasvab ELi ja Tšiili vaheliste lennuteenuste maht ajavahemikus 2004–2008 keskmiselt 5,9% võrra aastas.[16]

Viimastel kuudel on nii ELi kui ka Tšiili lennuettevõtjad ilmutanud huvi ELi ja Tšiili vahelise lennuliikluse turule tuleku vastu. Kuid kahepoolsetes lepingutes sisalduvad piirangud ei võimaldaks neil siin regulaarlende korraldada. ELi ja Tšiili vahelised turismivood kasvasid aastatel 1998–2004 50%, [17] aga kui midagi ette ei võeta, võivad kehtivates lennunduslepingutes sisalduvad piirangud hakata turismituru edasist kasvu takistama.

ELi ja Tšiili vahelised kaubavood kasvasid ainuüksi aastatel 2001–2003 27% võrra. Lennuteenuste praeguste piirangute kaotamine soodustaks ELi ja Tšiili vahelise kaubavahetuse piiranguteta kasvu , arvestades eriti suurt vahemaad ja kiiresti riknevate kaupade suurt osakaalu Tšiiliga toimuvas kaubavahetuses.

Piirangute kaotamine võiks suurendada ühenduse lennuettevõtjate turuvõimalusi . Iganädalaste lendude arvule ja marsruutidele kehtestatud piirangute kaotamisel ELi ja Tšiili vaheline lennuliiklus tõenäoliselt kasvab. Eeldatakse ELi ja Tšiili vaheliste otselendude kasvu, mis võimaldab ühenduse lennuettevõtjatel suurendada oma suhtelist turuosa ELi-Tšiili turul. Jätkuv liberaliseerimine ja sellest tulenev otselendude arvu kasv suurendab Euroopa reisijate ja lastivedajate valikuvõimalusi Tšiilisse (kes on Euroopa Liidu oluline kaubanduspartner) suunduvate lendude osas . Lennuteenuste ja eriti otselennuteenuste kasv mõjutab soodsalt ELi ja Tšiili vaheliste turismi- ja kaubavoogude suurenemist .

Et praegu langeb ühenduse lennuettevõtjate arvele peaaegu kaks kolmandikku reisijateveo turust ja 70% kaubaveoturust[18] ning kuna üle 65% ELi ja Tšiili vahel reisijatest on Euroopa elanikud,[19] eeldatakse, et valdavalt langeb nimetatud majanduslik tulu osaks Euroopa lennuettevõtlusele, tarbijatele ja Euroopa majandusele laiemalt .

Tšiili oma kaasaegse õigusraamistikuga on suurepärane kandidaat, kellega ühendus saaks avatud lennunduspiirkonna ulatuses lennundusalaseid suhteid süvendada, seda nii turulepääsu kui ka õigusloomet käsitleva koostöö osas. Senisest tihedam ELi ja Tšiili vaheline õigusloomet käsitlev koostöö soodustaks veelgi ELi ja Tšiili vaheliste lennuteenuste arengut .

ELi-Tšiili turule avaldatavast otsesest majanduslikust mõjust ehk tähtsamgi on keskpikas perspektiivis avalduv mõju teistele lennutransporditurgudele. Avatud rahvusvahelistest lennundusturgudest tulenev majanduslik kasu on selgelt esile toodud Euroopa Komisjoni jaoks tehtud uuringus, mis käsitleb ELi-USA avatud lennunduspiirkonna majanduslikku mõju.[20] Iganädalaste lendude arvule ja lennumarsruutidele praegu kehtivate kitsenduste kaotamisel lennuliiklus tõenäoliselt kasvab. Piiranguteta turulepääsu korral saavad lennuliinid kasutada uusi turuvõimalusi ja pakkuda lennuteenuseid tarbijate nõutavatel marsruutidel. Piiriüleste investeeringuvoogudega kaasneb täiendav efektiivsuse tõus.

Pikemas perspektiivis võib ELi-Tšiili lennutranspordilepingul olla laiem majanduslik mõju ELi ja teiste Ladina-Ameerika turgude vahelisele lennutranspordile . Nii poliitilises kui ka majanduslikus mõttes on Tšiili peamine lennutranspordi liberaliseerimise eestvedaja Ladina-Ameerikas. Tšiili on juba sõlminud Uruguayga maailma kõige liberaalsema kahepoolse lennunduslepingu, mis hõlmab isegi juurdepääsu riigisisestele lendudele. Hiljuti tugevdas Tšiili lennutranspordi alast koostööd nii Argentina kui Brasiiliaga ja allkirjastas uue avatud õhuruumi lepingu Paraguayga. Selle tulemusena on Tšiilil sõlmitud suhteliselt kaasaegsed ja liberaalsed lepingud kõigi Lõuna-Ameerika lõunaosa ühisturu maadega. Lisaks on Tšiilil keskne koht äriringkondade eestvedamisel toimuvas Ladina-Ameerika integratsiooniprotsessis. Tšiili peamine lennuettevõtja LAN on moodustanud tütarettevõtted Peruus, Ecuadoris ja Argentinas. Pikemas perspektiivis võiks Tšiiliga sõlmitava lennutranspordilepinguga hõlmata ka tema Ladina-Ameerika naabreid ja suurendada sellega Tšiiliga sõlmitavast üldisest lennutranspordilepingust tulenevaid majanduslikke hüvesid veelgi.

Sõltumatute konsultantide koostatud mõjudehinnang kinnitab Tšiiliga avatud lennunduspiirkonna lepingu sõlmimisest selgelt tulenevaid potentsiaalseid hüvesid . Ehkki ühenduse ja Tšiili vahel toimuvate vahepeatuseta lendude väikese arvu ja praeguseks juba saavutatud turulepääsu taseme tõttu ei pruugi lähiperspektiivis suuremaid majanduslikke hüvesid ilmneda, saab ELi lennundusäri siit siiski kasu ka lähiperspektiivis. Leidis kinnitust, et tänu Tšiili lennutranspordi poliitilisele ja õiguslikule raamistikule peaks ühendusel õnnestuma ilma suuremate takistusteta sõlmida Tšiiliga näidisleping, mis tooks kaasa õigusnormide suurema ühtlustamise ja looks ärialale ning tarbijatele ELis uusi võimalusi. Sellele lisaks rõhutati uuringus olulist kasu, mida saavad pikemas perspektiivis Euroopa lennundusäri, lennutranspordi kasutajad ja muud majandusüksused, võttes arvesse lepingu mõju suhetele teiste Ladina-Ameerika riikidega.

5. JÄRELDUSED: TULEVASEST ELI JA TšIILI VAHELISEST LENNUTRANSPORDILEPINGUST SAADAV OLULINE LISANDVÄÄRTUS

ELi ja Tšiili vahelise lennutranspordi uuendatud raamistik annab olulisi uusi võimalusi lennutranspordi tugevdamiseks konkurentsile avatud ja õiglases konkurentsiolukorras. Lisaks tugevdab see veelgi ELi ja Tšiili vahelisi juba niigi suurepäraseid kaubandus- ning majandussuhteid.

Euroopa Liidu ja Tšiili vaheliste lennutranspordi alaste partnerlussuhete mudelit innustab püüe edendada reformide tegevuskava rahvusvahelisel tasandil. Sellest tulenev Euroopa Ühenduse ja Tšiili vahelise lennutranspordi liberaliseerimise leping looks ELi ja Tšiili vahelistele lennuteenustele kaasaegse raamistiku, lihtsustaks maksimaalselt turulepääsu ja soodustaks õigusloomet käsitlevat koostööd ning õigusnormide lähendamist. Edu korral võib sellest saada teistele Lõuna-Ameerika riikidele laiendatud lennutranspordialase partnerluse eeskuju .

Ühest küljest on läbirääkimiste eesmärk turulepääsu vastastikune avamine . ELi ja Tšiili vaheline lennuühendus toimub sageli ühe vahemaandumisega sellistes kohtades, mis on ka ise olulised lennundusturud, nt Brasiilias või Argentinas. Seepärast omavad Tšiiliga sõlmitavast lepingust saadavate hüvede suurendamise seisukohalt suurt tähtsust selliseid vahepeatusi läbivad viienda vabaduse liiklusõigused. Tšiili jagab lennutranspordi liberaliseerimise eesmärki ja on ettevalmistavatel kõnelustel juba andnud märku oma soovist anda välja kabotaažiõigusi, s.t Tšiili-siseste lendude korraldamise õigusi. Sellised kabotaažiõigused looksid soodsa pretsedendi ühenduse praegustel läbirääkimistel muude kolmandate riikidega.

Mõnedes liikmesriikides on turulepääsu vastastikuna avamine Tšiiliga juba teostunud. Just nüüdsama sõlmis Soome Tšiiliga lepingu, mis näeb ette turu täielikku liberaliseerimist. Teised liikmesriigid ei ole suhetes Tšiiliga siiski veel täielikumat turulepääsu saavutanud. 14 liikmesriigil puudub veel igasugune juurdepääs Tšiili turule. Niisugune killustatud ja ebaühtlane raamistik on pannud ühenduse lennuettevõtjad erinevatesse tingimustesse, mis ei ole kooskõlas kõigile ühenduse lennuettevõtjatele ühisturul võrdsete võimaluste pakkumise põhimõttega.

Ühenduse tasandil sõlmitav üldine lennutranspordileping ühtlustaks ühenduse ja Tšiili vahelisi lennundussuhteid ja looks kõigile ühenduse lennuettevõtjatele Tšiilis lennuteenuste osutamiseks võrdsed tingimused . Lisaks annaks see olulisi uusi turuvõimalusi nende 14 liikmesriigi lennuettevõtjatele, kellel pole Tšiilisse suunduva ja sealt lähtuva õhutranspordi suhtes praegu mingeid õigusi. Ühenduse tasandil sõlmitav lennutranspordileping võimaldaks väiksematel ettevõtjatel oma lennuliine Tšiilisse laiendada. Kuna mitmete liikmesriikide ja Tšiili vahelise lennuühenduse nõudlus võib olla otselendude ärilise tasuvuse tagamiseks liiga väike, tuleks lennuettevõtjatele suureks kasuks see, kui neil lubataks osaleda nende ühenduse partnerite Tšiilisse suunduvate ja sealt lähtuvate lendude koodide jagamisel.

Avatud lennundusturud vajavad raamistikku, mis tagab ausa konkurentsi ja kõrgete ohutus-, turvalisus- ning keskkonnakaitsenõuete täitmise. Turgude avamine toimub samaaegselt õigusnormide lähendamiseks tehtava koostööga. Mõnede liikmesriikide ja Tšiili vahel sõlmitud kahepoolsed lennunduslepingud avavad täielikult turulepääsu Tšiili lennuettevõtjatele, kuid ei taga õigusnormide küllaldast ühtlustamist. Ühenduse tasandil Tšiiliga sõlmitav üldine lennutranspordileping tugevdab samavõrra ka kõrgeid lennuohutuse, turvalisuse, keskkonnakaitse ja reisijate kaitse norme ning muid õigusküsimusi .

Keskkonnakaitseküsimustes peab leping olema kooskõlas ühenduse võetud säästliku arengu kohustusega. Eespool nimetatud majanduslike hüvede kõrval kaasnevad lennuliikluse eeldatava kasvuga ka soovimatud kõrvalmõjud, eeskätt õhu kvaliteedi halvenemine ja mürataseme tõus lennuväljade ümbruses ning globaalsete kliimamuutuste kiirenemine. Leping ei tohi piirata ELi võimet kohaldada nimetatud negatiivsete mõjude leevendamiseks õigusnorme või majandusmeetmeid.

Avatud lennundusturgudel on võtmeküsimuseks ausa konkurentsi tagamine. Õigusnormide suurema ühtlustamisega tagab ühenduse ja Tšiili vaheline üldine lennutranspordileping õiglase konkurentsiolukorra ja hoiab ära konkurentsimoonutused. Tšiilis tagab konkurentsieeskirjade täitmise tugev konkurentsiametkond. Valitsus ei toeta lennundusettevõtlust ega teinud seda isegi pärast 11. septembri järgset lennunduse kriisi. Lennuohutuse osas on Tšiili saavutanud Lõuna-Ameerikas väljapaistvaid tulemusi ja tema normid on võrreldavad Euroopa omadega. Arvestades Tšiili ohutus- ja turvalisusnormide ning konkurentsieeskirjade jõustamise ja lennureisijate õiguste kaitse praegust taset, on ühenduse ja Tšiili vahelise kõrgetasemelise õigusloomet käsitleva koostöö ja/või õigusnormide lähendamise perspektiivid seega suurepärased .

Mitteametlikel ettevalmistavatel kõnelustel on Tšiili kinnitanud oma soovi õigusnormide ulatuslikuks lähendamiseks ühendusega, soodustamaks ELi ning Tšiili vaheliste lennuteenuste arengut. Selline õigusnormide lähendamine on võimalik vaid ühenduse tasandil; kahepoolsed lepingud ei taga piisavat õigusloomet käsitlevat koostööd. Lepinguga kehtestatakse koostöömehhanismid, mis tagavad lepingus sätestatud eeskirjade täitmise ja edasiarendamise.

Tšiiliga sõlmitavast lennutranspordilepingust tulenevat olulist lisandväärtust võiks veelgi suurendada samasuguste lepingute sõlmimine teiste Lõuna-Ameerika riikidega. Seepärast peaks Euroopa Liidu ja Tšiili uued partnerlussuhted olema kogu piirkonnale eeskujuks ja soovi korral teistele riikidele ühinemiseks avatud.

Eespool toodu põhjal soovitab Euroopa Komisjon nõukogul volitada komisjoni alustama Tšiiliga läbirääkimisi üldise lennutranspordilepingu sõlmimiseks.

Läbirääkimissuunistega seatud eesmärkide saavutamiseks ja edasiarendamiseks teeb komisjon tihedat koostööd liikmesriikide ja kõigi asjakohaste sidusrühmadega.

[1] KOM (2005) 79.

[2] Nõukogu 27. juuni 2005. aasta järeldused ühenduse lennundusalase välispoliitika tegevuskava väljatöötamise kohta.

[3] „Horisontaallepinguga“ asendatakse ELi liikmesriikide ja Tšiili vaheliste kahepoolsete lennunduslepingute need sätted, mida loetakse EÜ õigusnormidega kokkusobimatuks, ühenduse tasandil sõlmitava lepinguga.

[4] Belgia, Hispaania, Holland, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani ja Ühendkuningriik.

[5] KOM (2004) 829. Ettepanek nõukogu otsuse kohta Euroopa Ühenduse ja Tšiili Vabariigi vahelise lennuteenuste teatavaid küsimusi käsitleva lepingu allakirjutamiseks ja ajutiseks kohaldamiseks. Nõukogu võttis ettepaneku vastu 27. juunil 2005.

[6] Kolmas vabadus tähistab õigust vedada reisijaid ja/või laadungit oma koduriigist teise riiki. Neljas vabadus tähendab õigust vedada reisijaid ja/või laadungit teisest riigist oma koduriiki.

[7] MALIATi lisaprotokollile on alla kirjutanud veel Brunei, Singapur ja Uus-Meremaa. MALIATi kokkuleppega on ühinenud ka Ameerika Ühendriigid, Samoa Saared ja Tonga.

[8] Viies vabadus tähistab õigust vedada reisijaid ja/või laadungit mingist riigist kolmandasse riiki oma koduriigist algaval marsruudil, nt kui Tšiili lennuettevõtja veab Santiago-Madridi-Frankfurdi lennul reisijaid Hispaaniast Saksamaale. Seitsmes vabadus on õigus korraldada tasulist lennuliiklust kahe oma koduriigist väljaspool asuva maa vahel, nt kui Tšiili lennuettevõtja veab reisijaid Uus-Meremaa ja Brunei vahet.

[9] Fortaleza kokkuleppele on alla kirjutanud veel Argentina, Boliivia, Brasiilia, Paraguay, Peruu ja Uruguay.

[10] Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ja teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelise assotsiatsioonilepingu lõppakt. Euroopa Ühenduste Teataja L 352, 30.12.2002, lk.3–1450 . Leping jõustus 1. märtsil 2005.

[11] Assotsiatsioonilepingu artikkel 94.

[12] Assotsiatsioonilepingu artikli 95 punkti 2 alapunkt d.

[13] Allikas: Eurostat (2004).

[14] ELi-Tšiili 2. assotsiatsiooninõukogu ühisdeklaratsioon, 26. mai 2005.

[15] Hispaania, Prantsusmaa ja Saksamaa arvele tuleb üle 90% ELi ja Tšiili vahelisest reisijateveost.

[16] Allikas: IATA Passenger Forecasts (IATA reisijate arvu prognoosid) 2004–2008.

[17] Allikas: Sernatur, Estadisticas de Turismo.

[18] Reisijateveo turuosad 2004. aastal: Lan Chile 32%, Iberia 31%, Lufthansa 20%, Air France 12%. Turuosad kaubaveol 2004. aastal: Lan Chile 30%, Iberia 22%, Martinair 18%, Air France 13%, Cargolux 10%, Lufthansa 7%. Allikas: Junta de Aeronautica Civil.

[19] Allikas: Sernatur (2005).

[20] Brattle’i kontsern. ELi-USA avatud lennunduspiirkonna majanduslik mõju. Euroopa Komisjonile koostatud uuring. Detsember 2002.