52005DC0107

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 7.6.2005

KOM(2005) 107 lõplik

RIIGIABI TEGEVUSKAVA

Vähem ja paremini suunatud riigiabi: riigiabireformi kava 2005–2009 (konsultatiivdokument) (komisjoni esitatud) {SEC (2005) 795 }

Sissejuhatus 3

I Kaasaegne riigiabipoliitika Lissaboni kasvu- ja tööhõivestrateegia kontekstis 3

I.1 Riigiabipoliitika põhimõte: miks vajab EL riigiabipoliitikat? 3

I.2 EÜ riigiabipoliitika uued ülesanded 4

I.3 Kuidas uute ülesannetega toime tulla? 5

II Keskendumine põhiprioriteetidele 7

II.1 Innovatsioon ning teadus- ja arendustegevus teadmiste ühiskonna tugevdamiseks 7

II.2 Parema ärikliima loomine ja ettevõtluse ergutamine 8

II.3 Investeeringud inimressurssidesse 9

II.4 Kõrge kvaliteediga üldist majandushuvi pakkuvad teenused 9

II.5 Prioriteetide parem määratlemine lihtsustamise ja konsolideerimise kaudu 10

II.6 Piirkondliku abi poliitika 10

II.7 Keskkonda säästev tulevik 11

II.8 Kaasaegsete transpordi ja energia ning info- ja sidetehnoloogia infrastruktuuride rajamine 11

III Riigiabi tavade ja menetluste kaasajastamine 12

III.1 Parem järelevalve - liikmesriikidega jagatav vastutus 12

III.2 Vähem bürokraatiat, parem jõustamine ja järelevalve 12

III.3 Menetluseeskirjade kohandamine laienenud Euroopa Liidus 13

III.4 Ülevaade teistest dokumentidest 14

III.5 Uute tavade juurutamine ja hindamine 15

SISSEJUHATUS

1. Uute väljakutsetega toimetulekuks on vaja kõikehõlmavat riigiabi poliitika reformi. Komisjonis ning partnerlussuhetes liikmesriikide ja sidusrühmadega tuleb teha jõupingutusi riigiabi eeskirjade muutmiseks selliselt, et need aitaksid paremini kaasa jätkusuutlikule arengule, konkurentsivõimele, sotsiaalsele ja piirkondlikule ühtekuuluvusele ning keskkonnakaitsele.

2. Käesolev tegevuskava on konsultatiivdokument, milles esitatakse riigiabireformi soovituslik kava ajavahemikuks 2005–2009 ning mille komisjon regulatiivasutusena viib ellu koostöös liikmesriikide ja sidusrühmadega.

3. Komisjoni talitused ootavad kommentaare käesoleva tegevuskava kohta enne 15. septembrit 2005. Lisaks kaasatakse ettepanekute väljatöötamisse sidusrühmi.

4. Kommentaarid koos asjaomase viitega riigiabireform tuleks saata e-posti aadressil STATEAIDGREFFE@CEC.EU.INT või tavapostiga aadressil:

DG Competition

State Aid Register

SPA 3, office 6/5

B-1049 Brussels

Belgium.

I. KAASAEGNE RIIGIABIPOLIITIKA LISSABONI KASVU- JA TÖÖHÕIVESTRATEEGIA KONTEKSTIS

I.1 Riigiabipoliitika põhimõte: miks vajab EL riigiabipoliitikat?

5. Alates Rooma lepingu allakirjutamisest 1957. aastal on riigiabi olnud konkurentsipoliitika lahutamatu osa ja Euroopa Komisjoni ülesanne on olnud jälgida, et liikmesriikide poolt antav riigiabi alusetult ei kahjustaks konkurentsi.

6. Konkurentsipoliitika lähtub põhimõttest, et turumajandus on parim tagatis elutingimuste parandamiseks ELis. See on ka ELi asutamislepingu esmane eesmärk. Toimivad turud on olulised tarbijate nõudluse rahuldamisel kaupade järele, mida nad soovivad osta madala hinnaga. Lisaks ergutab konkurents Euroopa majanduse konkurentsivõimet, sest nii luuakse tõhusate ja innovatiivsete ettevõtete arenguks vajalik keskkond.

7. Riigiabikontroll lähtub võrdsete võimaluste loomisest kõigile Euroopa siseturul tegutsevatele ettevõtetele. Eriti tuleb ettevaatlik olla nende riigiabimeetmete suhtes, mis annavad teatavatele ettevõtetele eelise teiste ees ning mis välistavad või lükkavad edasi kõige konkurentsivõimelistena ettevõtete turujõududest saadava kasu ja vähendavad seeläbi Euroopa üldist konkurentsivõimet. Lisaks võib turujõud koguneda mõnede firmade kätte, näiteks olukordades, kus riigiabi mittesaavad ettevõtted (nt välismaa firmad) peavad vähendama oma kohalolu turul või kui riigiabi kasutatakse sisenemistõkete rajamiseks. Sellise konkurentsimoonutuste tulemusena tuleb tarbijatel maksta kõrgemat hinda ning leppida madalama kvaliteediga kaupade ja väiksema innovatsiooniga.

8. Samuti tuleb mõista, et riigiabi ei ole tasuta . Samuti ei ole riigiabi imevahend, mis lahendaks kõik probleemid. Tegelikult kannavad maksumaksjad riigiabiga seonduvad kulud, millega omakorda kaasnevad alternatiivkulud. Abi andmine ettevõtetele võib tähendada, et teistest poliitikavaldkondadest tuleb vahendeid ära võtta. Riiklikud vahendid on piiratud, kuid olulisi valdkondi palju - haridus, tervishoid, riiklik julgeolek, sotsiaalkaitse jne. Seepärast tuleb liikmesriikidel valikud teha läbipaistvalt ja seada meetmetele eelistused.

9. Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 87 keelab igasuguse abi, mida annab liikmesriik või mida antakse riigi ressurssidest ükskõik mis vormis, mis teatavate ettevõtete või teatavate kaupade tootmise eelistamisega kahjustab kaubavahetust liikmesriikide vahel. Asutamislepinguga on komisjonile antud ülesanne jälgida liikmesriikide esitatud ja olemasolevaid riigiabimeetmeid ning tagada, et need ei kahjustaks ühendusesisest konkurentsi ja kaubavahetust sellises ulatuses, mis oleks ühishuviga vastuolus. Komisjoni ülesanne on tagada, et liikmesriikidel oleksid võrdsed võimalused, hoolimata nende erinevatest ressursitasemetest ning riigi turusekkumise tavadest.

10. Asutamisleping lubab selgesõnaliselt riigiabikeelu erandeid, kui kavandatavatel riigiabikavadel on kasutoov mõju liidu mõistes üldiselt. Riigiabi on asutamislepinguga kooskõlas, kui see on vastavuses ühishuvi eesmärkidega ning ei moonuta ühendusesisest konkurentsi ja kaubavahetust sellises ulatuses, mis oleks ühishuvi eesmärkidega vastuolus. Riigiabimeetmed võivad olla tõhusad vahendid ühishuvi eesmärkide saavutamisel. Need võivad korrigeerida turutõrkeid ja seeläbi parandada turgude toimimist ja aidata kaasa Euroopa konkurentsivõimele. Samuti aitavad need edendada sotsiaalset ja piirkondlikku ühtekuuluvust, säästvat arengut ja kultuurilist mitmekesisust.

11. Siiski tuleks riigiabi kasutada ainult siis, kui see on määratletud eesmärgi saavutamiseks kohane, loob õigeid stiimuleid, on proportsionaalne ning moonutab konkurentsi vähimal võimalikul määral. Seepärast tähendab riigiabi hindamine eelkõige konkurentsile negatiivselt mõjuva abi taakaalustamist selle positiivse mõjuga ühishuvidele.

12. Horisontaalse riigiabi eeskirjad on kohaldatavad peaaegu kõigi majandusharude suhtes. Teatavate majandusharude suhtes nagu põllumajandus, kalandus, söetootmine ja transport kehtivad aga oma erieeskirjad. Tegevuskavas esitatud põhimõtted peaksid olema kohaldatavad kõigi majandusharude suhtes, kuid nende eeskirjade reformi tegevuskavas ei käsitleta. Samuti tuleb arvesse võtta EURATOMi lepingu eesmärke ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni puudutavaid kohustusi.

I.2 EÜ riigiabipoliitika uued ülesanded

13. Riigiabipoliitikal on täna uued ülesanded, mis vajavad lahendamist. Nagu 2004. aasta novembris Euroopa Ülemkogul väljendatud, tuleb Lissaboni strateegiat hoogustada. Kevadel Euroopa Ülemkogule saadetud teatises „ Majanduskasvu suurendamine ja töökohtade loomine ning Lissaboni strateegia uus algus ” esitati uus Lissaboni tegevuskava, milles riigiabil on oluline roll.

14. 2005. aasta märtsis toimunud Euroopa Ülemkogul kutsuti liikmesriike üles järkjärgult riigiabi üldist taset vähendama ning eraldama vahendeid turutõrgete kõrvaldamiseks. Sellise sammuga peab kaasnema abi ümberpaigutamine teatavate horisontaalsete eesmärkide toetamiseks nagu teadusuuringud, innovatsioon ja inimressursside optimeerimine. Vastavalt Lissaboni eesmärkidele peaks piirkondliku abi reformi tulemusena tõusma investeeringute tase ning vähenema erinevused piirkondade vahel.

15. Riigiabipoliitika kaitseb konkurentsi ühisturul ja on seotud paljude ühishuvi eesmärkidega nagu üldist majandushuvi pakkuvad teenused, piirkondlik ja sotsiaalne ühtekuuluvus, tööhõive, uurimis- ja arendustegevus, keskkonnakaitse ning kultuurilise mitmekesisuse kaitse ja edendamine. Riigiabipoliitika nii iseseisvalt kui koos teiste poliitikatega peab kaasa aitama Euroopa muutmisele kohaks, kuhu soovitakse investeerida ja elama tulla. See peab kaasa aitama ka teadmiste kogumise ja uuenduste edendamisele ning uute ja paremate töökohtade loomisele.

16. 2004. aasta laienemine oli ELi ajaloos kõige ulatuslikum. See omakorda nõuab riigiabipoliitika kohandamist ja paremat järelevalvet, et tagada laienenud liidus tõhus kontroll.

17. Komisjoni dokumentide keerukuse ja hulga tõttu tuleks riigiabipoliitikat ühtlustada ning enam tähelepanu pöörata konkurentsi kõige enam moonutavamatele abi liikidele; samuti tuleb riigiabipoliitika muuta prognoositavamaks ja kasutajasõbralikumaks, mis vähendaks nii komisjoni kui liikmesriikide õiguslikku ebakindlust ja halduskoormust. Samuti on vaja suurendada liikmesriikide vastutust riigiabi eeskirjade jõustamisel. Lisaks on vaja suurendada läbipaistvust ja eestkõnelemist, et ettevõtjad, akadeemilised ringkonnad, kohtunikud, konkurentsispetsialistid ning laiem üldsus saaksid riigiabipoliitikas osaleda ning välja astuda ebaseadusliku abi vastu riigikohtus.

I.3 Kuidas uute ülesannetega toime tulla?

18. Uute ülesannetega toimetulek nõuab olemasolevate riigiabi eeskirjade põhjalikku muutmist nii sisuliselt kui protseduuriliselt. Riigiabi eraldamise või jagamise hinnangutes tuleb arvesse võtta ka riigiabi tegelikku osa ühiste ning poliitiliselt soovitavate eesmärkide saavutamisel. Eesmärk on esitada kõikehõlmav ja järjepidev reformipakett, mis tugineks järgmisele:

- vähem ja paremini suunatud riigiabi;

- majanduslikum lähenemisviis;

- tõhusamad menetlused, parem jõustamine, parem prognoositavus ja läbipaistvus;

- jagatud vastutus komisjoni ja liikmesriikide vahel: komisjon ei saa riigiabi eeskirju ja tavasid täiustada liikmesriikide abita ja nende täieliku pühendumiseta abist teavitamisel ja eeskirjade jõustamisel.

19. Majandus- ja juriidilised analüüsid aitavad komisjonil täita asutamislepingust tulenevaid kohustusi, samuti kasutatakse analüüse siis, kui soovitakse kindlaks määrata, kas meede on käsitletav riigiabina (näiteks turuinvestori põhimõtte kohaldamine või teatavate meetmete põhjendatuse hinnang selle sisu või rahandussüsteemi üldise skeemi alusel), kuid eelkõige kasutatakse neid riigiabi kokkusobivuse hindamisel asutamislepinguga. Abimeetme ühisturuga kokkusobivuse hindamisel püüab komisjon arvesse võtta abimeetme positiivse mõju (üldistes huvides oleva eesmärgi saavutamine) ja selle võimalikud negatiivsed kõrvalmõjud (konkurentsi ja kaubavahetuse moonutamine). Asjaomaste tõendite esitamine on liikmesriikide ülesanne ning tõendid tuleb esitada enne kavandatava meetme rakendamist.

20. Komisjon täiustab oma riigiabi kokkusobivuse hindamise kriteeriume eelkõige teatavate majandusharude analüüsimise kaudu. Abi positiivne mõju sõltub üldjuhul järgmisest: i) kui täpselt on ühishuvi eesmärk (sotsiaalne, piirkondlik, majanduslik või kultuuriline) määratletud, ii) kas riigiabi võrreldes teiste poliitika meetmetega on sobiv vahend probleemiga tegelemiseks ja iii) kas abi loob vajalikud stiimulid ning kas abi on proportsionaalne. Teisalt sõltub abist tulenevate võimalike moonutuste tase järgmisest: i) abisaajate valikumenetlus ja abi tingimused, ii) turu ja abisaaja omadused ning iii) abi summa ja liik. Näiteks suurettevõtetele antava restruktureerimis- või investeerimisabi puhul tuleb jälgida, et abi oleks vastavuses ühishuvi eesmärgiga, sest selliste meetmete mõju konkurentsile ja kaubandusele on üldjuhul märkimisväärne.

21. Et aidata kaasa Lissaboni kasvu- ja tööhõivestrateegia eesmärkide täitmisele, täiustab komisjon oma riigiabianalüüsi majanduslikku lähenemisviisi. Majanduslik lähenemisviis on vahend, mis võimaldab riigiabi eesmärgipärasemalt kasutada ja suunata Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisele.

22. Majanduslik lähenemisviis on vahend, millega saab nõuetekohaselt ja läbipaistvalt hinnata riigiabi meetmetega seotud ühishuvisid ning konkurentsi ja kaubavahetuse moonutusi. Sellega saab uurida põhjusi, miks ühishuvidega seotud eesmärgid jäävad turul saavutamata ning ühtlasi hinnata asjaomaste riigiabimeetmete tõhusust eesmärkide saavutamisel.

23. Selles osas on olulise tähtsusega turutõrgete analüüs (välised asjaolud, puudulik teave ja kooskõlastusprobleemid), mis võivad olla põhjusteks, miks turud ei saavuta soovitud majanduslike ühishuvide eesmärke . Nendel juhtudel aitab turutõrke määratlemine paremini hinnata, kas riigiabi on õigustatud ja nõuetekohane, kas riigiabi selles konkreetses olukorras on kõige kohasem lahendus ning kuidas seda rakendada soovitud eesmärgi saavutamiseks nii, et see ei moonutaks konkurentsi ja kaubandust määral, mis oleks vastuolus üldiste huvidega.

Riigiabi Lissaboni strateegia kontekstis

Tõhusa majanduse toimimiseks on vaja konkurentsi, mis avab Euroopa kasvupotentsiaali ja töötaks kõigi Euroopa kodanike kasuks. Siinkohal mõiste „tõhusus” viitab sellele, millises ulatuses on heaolu asjaomasel turul või majanduses üldiselt optimeeritud. Seega „ turutõrge ” on olukord, kus majanduslikult tõhusad tulemused ei ole turul võimalikud. Turutõrgete põhjused on erinevad ja eelkõige järgmised:

- Välised asjaolud : asjaolud, mille korral osalejad ei võta täit vastutust oma tegevuse tagajärgede eest teiste osaliste ees ühiskonnas. Turuosalejad ei pruugi maksta oma tegude eest täit sotsiaalset hinda (negatiivsed välised asjaolud), näiteks tööstusliku saastamise puhul. Samuti ei pruugi turuosalejad saada oma tegevusest kogu võimalikku kasu (positiivsed välised asjaolud), näiteks uurimis- ja arendustegevuse valdkondades.

- Avalikud hüved: ühiskonnale kasulikud hüved, mida turg üldjuhul ei paku eelkõige seepärast, et nende hüvede kasutamist on raske või võimatu takistada (ja nõuda nende hüvede eest tasu). Asjaomased näited on riigikaitse ja avalik ringhääling.

- Puudulik teave: selle tulemusena võivad esineda tehingukulud, esinduskulud, moraalne oht või tõrjutus, mis omakorda mõjutavad turutulemusi. Puuduliku teabe näite võib leida finantsturult, kus ettevõtted ei suuda tegevuse käivitamiseks leida piisavalt rahalisi vahendeid.

- Kooskõlastamisprobleemid: turud ei pruugi tõhusalt toimida ka siis, kui turuosaliste vahel on kooskõlastamisprobleeme. Näiteks võivad kooskõlastamisprobleemid esineda standardite kehtestamise, transpordi infrastruktuuride ja innovatsiooni valdkonnas.

- Turujõud: näiteks monopoolne turujõud võib olla põhjus, miks tõhusad turutulemused ei ole võimalikud.

Kui turud majanduslikku tõhusust ei saavuta, võivad liikmesriigid või Euroopa Liit turutõrgete kaotamiseks sekkuda. Mõned eespool nimetatud olukorrad saab lahendada reguleerimise teel või mõnel muul viisil. Teatavatel juhtudel võivad liikmesriigid aga ette näha riigabi. Üks riigiabi andmise oluline põhjendus on seega turutõrke olemasolu.

Samas ei piisa ka ainult sellest, kui riigiabi on suunatud turutõrke kaotamisele. Enne riigiabi andmise otsustamist, mida üldjuhul peetakse paremuselt alles teiseks võimaluseks ressursside optimaalsel jaotamisel, tuleb kaaluda ka teisi vähem moonutavaid meetmeid, mille kaudu turutõrget korrigeerida. Riigiabi peaks olema kohane poliitika meede ja kavandatud nii, et see pakuks turutõrke probleemile tõhusa lahenduse, tooks kasu ja oleks proportsionaalne. Lisaks ei tohi riigiabi konkurentsi moonutada sellisel määral, mis oleks ühishuviga vastuolus.

Lissaboni strateegia raames kutsus Euroopa Ülemkogu liikmesriike üles turutõrgetele rohkem tähelepanu pöörama. Lisaks tuleb teha jõupingutusi sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse ning säästva arengu valdkonnas.

II. KESKENDUMINE PÕHIPRIORITEETIDELE

II.1 Innovatsioon ning teadus- ja arendustegevus teadmiste ühiskonna tugevdamiseks

24. Euroopa majandusareng sõltub väärtuslike, innovatiivsete ja teaduspõhiste sektorite loomisest ja arendamisest, mis oleksid võimelised konkureerima parimatega maailmas. Teadmiste ja innovatsiooni prioriteetsust rõhutati selgelt ka teatises kevadel peetud Euroopa Ülemkogu istungile.

25. Sellega seoses võtab komisjon 2005. aastal vastu riigiabi ja innovatsiooni teatise , milles analüüsitakse olemasolevate eeskirjade kohandamise vajadust ja nende potentsiaali asjakohaste raamtingimuste loomisel, mis aitaksid kaasa EL-i sisesele innovatsioonile. See omakorda täiendab konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi. Innovatsioon on seotud teadmiste kogumise ja tehnoloogia kasutamisega uute turuvõimaluste kasutamiseks ning ühisturul juba olemasolevaga võrreldes paremate toodete, teenuste ja äriprotsesside loomiseks. Seega sisaldab innovatsioonitegevus ka teatavat riski. Innovatsiooni võivad takistada turutõrked (eelkõige välised asjaolud, avalikud hüved ja puudulik teave, mille tulemuseks on puudulik edastamine, ebapiisav rahastamine ja ebakõlad tööturul). Riigiabi on õigustatud, kui nii ergutatakse innovatsiooni, ei tõrjuta välja eraalgatust ega kutsuta esile ebaausat konkurentsi.

26. Komisjoni vademeekumis innovatsiooni kohta ilmneb, et abi andmiseks innovatsioonitegevust takistavate turutõrgete puhul on teatavad võimalused, kuid neid eeskirju tuleks sellegipoolest täiustada. Analüüsitakse täiendavaid meetmeid, millega suurendada innovatsiooni ühistes huvides. Eelkõige pööratakse tähelepanu nt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete olukorrale, vahendajatele (vahendajate rühmad ja tehnoloogiakeskused) ja innovatsiooni alal töötavatele tippteaduritele. Teatises esitatud muudatused tehakse seejärel asjaomaste eeskirjade läbivaatamise käigus.

27. Lisaks muudab komisjon ühenduse teadus- ja arendustegevuse raamprogrammi , võttes arvesse Lissaboni ja Barcelona eesmärke. Selle läbivaatamise käigus soovitakse enam arvestada ühenduse teadus- ja arendustegevuse poliitika eelistustega, näiteks piiriülese teaduskoostöö edendamine, avaliku ja erasektori partnerlus, uuringutulemuste ja Euroopa ühishuvi kajastavate teadusprojektide levitamine. Riigiabi teadus- ja arendustegevusele võimaldaks liikmesriikidel toime tulla turutõrgetega ja looks tööstusele stiimulid teadusesse ja arendusse investeerimiseks. Raamprogrammi läbivaatamisel kasutab komisjon interaktiivset tööstusinnovatsiooni paremini peegeldavat lähenemisviisi, mis võtab arvesse ka pidevat turu tagasisidet.

28. Raamprogrammis tuleks arvestada ka avaliku ja erasektori partnerlussuhete kasvava tähtsusega teadus- ja arendustegevuse valdkonnas. Eelkõige tuleks lisada ühiseid teadusuuringuid reguleerivaid sätteid, kaasa arvatud sellistes projektides omandatud intellektuaalse omandi omandiõigus, sellele juurdepääs ja selle kasutamine. Lisaks tuleb kaaluda levitamise abi võimaldamist. Samuti kaalub komisjon raamprogrammi laiendamise võimalusi, et kaasata suuniste või määrustega seni hõlmamata abi liike, mis on mõeldud innovatiivsete protsesside ergutamiseks, luues nii teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni raamistiku . Kui komisjon suudab kehtestada kogemusel põhinevad selged ja üldised võrreldavuskriteeriumid, siis komisjoni ei tule teatavatest abimeetmetest edaspidi teavitada.

II.2 Parema ärikliima loomine ja ettevõtluse ergutamine

29. Ärikliima parandamiseks tuleb võtta kiireid meetmeid, vähendada eelkõige üldist halduskoormust, tõsta õigusnormide kvaliteeti, aidata kaasa uute ettevõtete asutamisele ja luua ettevõtlust paremini toetav keskkond.

30. Uute ettevõtete käivitamise lihtsustamiseks vaatab komisjon läbi riskikapitali teatise. Läbivaatamise eesmärk on tõsta ettevõtluskultuuri ja ergutada riskikapitali investeeringuid, soosida tegevust alustavaid, uusi ja innovatiivseid väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid, kui nii on võimalik nõuetekohaselt turutõrkeid kaotada. Mitmekesisusega arvestamiseks tuleb komisjoni arvates eeskirju paindlikumaks muuta. Eelkõige puudutab see Safe Harbour osainvesteeringute taset, mille puhul eeldatavasti eksisteerib niinimetatud omakapitali puudujääk.

II.3 Investeeringud inimressurssidesse

31. Kõrge tööhõive tase, jätkusuutlik kasv ning majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus on ühenduse põhieesmärgid. Uuendatud Lissaboni strateegia nurgakiviks oleva Euroopa tööhõive strateegia eesmärk on saavutada kõrge tööhõive tase kvalifitseeritud, koolitatud ja kohanemisvõimelise tööjõu väljakujundamise kaudu. See omakorda eeldab investeeringuid inimressurssidesse. Eespool öeldut arvestades on riigiabi õigustatud siis, kui see loob tööandjatele vajalikud soodustused selliste töötajate laialdasemaks värbamiseks, kelle juurdepääs tööturule ning tööturul püsimine on raskendatud, ning kui tööandjad on võimelised töötajatele pakkuma asjaomast koolitust. Töötajate ja ettevõtete kohanemisvõime ja nende oskuste parandamine ning hariduse ja koolituse kvaliteedi tõstmine aitavad oluliselt parandada Euroopa Liidu võimekust majandusmuutuste prognoosimisel, nendele reageerimisel ja nende lahendamisel.

32. Grupierandi määrused, mis käsitlevad koolitusele ja tööhõivele antavat riigiabi, kaotavad kehtivuse 2006. aasta lõpus. Komisjonil on kavas neid grupierandeid üldise grupierandi määruse raames lihtsustada ja ühtlustada, võttes arvesse eespool nimetatud põhimõtteid.

II.4 Kõrge kvaliteediga üldist majandushuvi pakkuvad teenused

33. Tõhusad ja kõrge kvaliteediga üldist majandushuvi pakkuvad teenused on Euroopa heaoluriigi põhiline osa ning möödapääsmatud sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tagamiseks, kaasa arvatud hariduse, koolituse ja kultuuri valdkonnas, ning kodakondsuse edendamiseks. Lisaks aitavad kõrge kvaliteediga üldist majandushuvi pakkuvad teenused edendada Euroopa majanduse konkurentsivõimet. Liikmesriikidele on jäetud suhteliselt vabad käed otsustada, kas ja kuidas üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid rahastada. Et konkurentsi moonutusi vältida, tuleb hüvitised kujundada nii, et avalike teenuste pakkumine muutuks tasuvaks, kusjuures vältida tuleb ülekompenseerimist ja konkurentsi põhjendamatuid moonutusi.

34. Üldistes huvides olevaid teenuseid käsitlevas valges raamatus märgiti, et komisjon võtab täiendavateks suunisteks vastu neljast dokumendist koosneva paketi. Õiguskindluse suurendamiseks võtab komisjon vastu artikli 86 lõike 3 kohase otsuse ja suunised, milles komisjon täpsustab asjaolusid, millal riigiabi vormis avalike teenuste eest antavad hüvitised on vastavuses asutamislepinguga. Komisjoni otsusega tehakse teavitamiserand väikesemahulistele hüvitistele. Eritingimused peaksid kehtima ka haiglate ja sotsiaalmajutusettevõtete suhtes. Lisaks muudab komisjon ka läbipaistvuse direktiivi, et võtta arvesse Euroopa kohtute kasvavat pädevust.

II.5 Prioriteetide parem määratlemine lihtsustamise ja konsolideerimise kaudu

35. Parema järelevalve tagamiseks ja asutamislepingu kohase abi määramise edendamiseks annab komisjon välja üldise grupierandi määruse , mille kohaselt ei tule komisjoni teatavatest abi liikidest enam teavitada. Määruses lähtutakse põhimõttest, et riigiabipoliitika peaks keskenduma kõige kahjulikemale abiliikidele ning seadma selged „positiivsed” ja „negatiivsed” eelistused.

36. Võimaldamismääruse kaudu on nõukogu lubanud komisjonil teatavaid valdkondi vabastada, eelkõige neid, kus komisjon saab kindlaks määrata üldised võrreldavuskriteeriumid, mis peaksid tagama ühesugused tõlgendused eri liikmesriikides. Komisjonil on õigus teatavatel tingimustel vabastada VKE-dega, teadus- ja arendustegevuse, keskkonna, tööhõive, koolituse ja regionaalarenguga seotud abi. Üldise grupierandi raames kavatseb komisjon olemasolevaid grupierandeid (koolitus, VKEd ja tööhõive) lihtsustada ja ühtlustada ning erandeid laiaulatuslikumalt integreerida , eelkõige VKEdele ning teadus- ja arendustegevuse toetuseks antavat abi. Selgelt määratletavaid abi liike võib reguleerida grupierandimäärusega, kuid teatavate abivormide puhul, mida eelnevalt ei ole võimalik täpselt määratleda, on suunised paindlikum meede.

37. Samuti kaalub komisjon erinevate abi liikide kumuleerumisest tulenevate probleemide lahendamiseks integreerida teatavaid abi liike nagu piirkondlik ja keskkonna riigiabi, ning VKEdele antav ettevõtte päästmisabi. Komisjon kaalub ka senisest suuremate abisummade vabastamist, lähtudes majandusanalüüsist ja kogemustest. See on võimalik tingimusel, kui liikmesriigid järgivad suurema vastutustundega grupieranditega sätestatud eeskirju ja kriteeriume .

38. Arvestades majanduse arengut, suurendatakse ka piirmäära, mille ulatuses liikmesriikidel täiendavaid erinõudeid täitmata on õigus anda vähese tähtsusega abi .

II.6 Piirkondliku abi poliitika

39. Komisjon oma teatises kevadel toimunud Euroopa Ülemkogule rõhutas veelkord oma prioriteete, milleks on säästev areng ning Euroopa sotsiaalse mudeli kaasajastamine ja edendamine. Sama kehib ka riigiabi poliitika kohta.

40. Eespool esitatut silmas pidades on ühtekuuluvus eriti oluline Lissaboni strateegia osa: Euroopa piirkondlike erinevuste vähendamine on oluline stabiilsusfaktor ja selles peitub tohutu kasvupotentsiaal. Viimased laienemised on näidanud, et arenguruumi rikkamate ja vaesemate piirkondade vaheliseks koostööks veel jätkub ning et neil kõigil on võimalik saada vastastikust kasu. Vähem arenenud piirkondades ning ka mujal võib riigiabipoliitika kaasa aidata positiivse tulemuse saavutamisele, ära hoida piirkondade vahelise kahjuliku võidujooksu toetuste saamiseks ning luua õiged stiimulid majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks.

41. Komisjoni piirkondliku abi poliitika vajab ajakohastamist, et võtta arvesse alates 1998. aasta suuniste vastuvõtmisest toimunud arenguid ja laienemist. Komisjon vaatab läbi ka ühenduse piirkondliku abi suunised ja integreerib suunistesse mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi, mis käsitleb piirkondliku abi andmist suurtele investeerimisprojektidele. Selles ülevaates arvestatakse ka kolmanda ühtekuuluvusaruandega, milles tehakse ettepanek tuleviku ühtekuuluvuspoliitika koondamiseks kolme peaeesmärgi ümber: a) ühtlustumine; b) piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive; ning c) Euroopa territoriaalne koostöö. Nendel eesmärkidel põhinevad ka komisjoni ettepanekud struktuurifondimääruste kohta.

42. Kuna suurettevõtetele antavat investeerimisabi tuleb kokkuhoidlikult kasutada, et tagada selle tõhusus üldise konkurentsivõime edendamisel pikemas perspektiivis ning vähendada piirkondlikke erinevusi, siis nähakse ette, et seda liiki abi tuleks peamiselt koondada ELi kõige vähem arenenud piirkondadesse.

43. Piirkondlikku abi tuleb vaadelda kui ühte täiendavat võimalust abi andmiseks käesolevas teatises kavandatud horisontaalotstarveteks. Eelkõige kehtib see Lissaboni agenda eesmärkide saavutamisega otsesemalt seotud abimeetmete kohta. Lisaks tuleb uurida, kas ja millises ulatuses tuleks säilitada horisontaaldokumentides olevad piirkondlikud soodustused.

44. Samuti uurib komisjon, millises ulatuses on abi andmine õigustatud arenenud piirkondades, millised peaksid olema abi diferentseerimise kriteeriumid, millised ettevõtted võivad abi saada ning millist abi liiki. Eespool toodu eeldab liikmesriikide piisavat paindlikkust riikliku tasandi poliitika väljatöötamisel, et edendada piirkondlikku konkurentsivõimet, tööhõivet ja Euroopa territoriaalset koostööd ning et saavutada „vähem ja paremini suunatud riigiabi" üldeesmärk.

II.7 Keskkonda säästev tulevik

45. Keskkonnakaitse iseenesest on oluline. See võib Euroopale olla ka konkurentsieeliseks nii innovatsiooni ja uute turgude kui ka parema konkurentsivõime näol, mis saavutatakse tõhusama ressursikasutuse ja investeeringute kaudu.

46. Keskkonnakaitse riigiabi käsitlevaid komisjoni suuniseid kohaldatakse kuni 2007. aastani. 2005. aastal alustab komisjon säästva arengu ülesannete ja võimaluste paremate käsitlusviiside ja vahendite kaalumist, mis on esitatud ka Lissaboni ja jätkusuutliku arengu strateegiates. Peaeesmärk on tagada keskkonnakulude täielik kajastumine kuludes. Eelkõige püüab komisjon kooskõlas keskkonnatehnoloogiate tegevuskavaga edendada öko-innovatsiooni ja tootlikkuse kasvu öko-tõhususe kaudu. Samuti võidakse teatavad meetmed vabastada abi teavitamise kohustusest üldise grupierandi alusel.

II.8 Kaasaegsete transpordi ja energia ning info- ja sidetehnoloogia infrastruktuuride rajamine

47. Lissaboni tegevuskavas rõhutatakse, et kaasaegsed transpordi ja energia ning info- ja sidetehnoloogia infrastruktuurid Euroopa Liidus on eeldused Lissaboni strateegia hüvede nautimiseks. Seepärast kutsutakse liikmesriike üles transpordi- ja energiavõrkudesse investeerima. Üha enam toetuvad liikmesriigid infrastruktuuri ehitamisel avaliku ja erasektori partnerlussuhetele. Seega on oluline, et riigiabi eeskirjad avaliku ja erasektori partnerlussuhetega seotud abi hindamiseks oleksid selged. Riigi kontrolli all olnud turgude avanemise tulemusena tuleb ametiasutustel üha enam tegeleda eri turgudega. Seoses riigiabi eeskirjade kohaldatavusega võivad siin aga omakorda esile kerkida juriidilised probleemid. Komisjon kaalub asjaomaste suuniste väljaandmist.

III. RIIGIABI TAVADE JA MENETLUSTE KAASAJASTAMINE

III.1 Parem järelevalve - liikmesriikidega jagatav vastutus

48. Praegu on riigiabipoliitika tavades ja menetlustes teatavaid vajakajäämisi , mis ilmnevad juhtumite käsitlemisel pikema aja vältel. Teataval määral võivad selle põhjused peituda paljudes kohustuslikes nõuetes, mis on esitatud nõukogu menetlusmääruses nr 659/1999 (nt: keeleline katmine ja avaldamisnõuded). Kui meetmeid ei võeta, siis tõenäoliselt suurenevad ajalised piirid laienemise tõttu veelgi. See on aga selgelt ebasoovitatav, sest kolmandate poolte õigusi kaitstes on tõenäoline, et järeleandmisi tuleb teha nii menetluse kestuse ja tõhusa kontrolli tagamise vahel.

49. Kus kehtivad menetlusmäärused võimaldavad , parandab komisjon lühiperspektiivis oma sisemisi töötavasid ja haldust ning suurendab tõhusust, jõustamist ja järelevalvet. Kuna edu sõltub ka liikmesriikide töötavadest, tuleb ka neil oma riigiabipoliitikat tõhustada, läbipaistvamaks muuta ning selle rakendamist parandada.

50. Pärast konsulteerimist liikmesriikide ja üldsusega kaalub komisjon parimate tavade suuniste väljaandmist, keskendudes menetluste täiustamisele riigiabi paremaks kontrollimiseks. Eelkõige püütakse kehtestada prognoositavad tähtajad; selged protseduurireeglid ning suurendada läbipaistvust teabe esitamisega Internetis. Ühtlasi vähendab komisjon viivitusi, ergutab kvaliteetsemat teavitamist teabeettekirjutuse süstemaatilise kasutamise kaudu, taunib mittetäielikku teavitamist ning taotleb liikmesriikidelt täieliku teabe esitamist teatava aja jooksul.

51. Kuigi komisjon on pädev vastu võtma üksikasjalikke riigiabi eeskirju, sõltub eeskirjade ja menetluste edukas rakendamine suures osas liikmesriikidest. Laienemisel vaatasid sõltumatud järelevalveasutused uute liikmesriikide riigiabimeetmed läbi. See on olnud väärtuslik kogemus, millega tuleks arvestada komisjoni ja liikmesriikide edasise koostöö käigus. Sellega seoses uurib komisjon liikmesriikide sõltumatute järelevalveasutuste võimalikku kaasamist riigiabi jõustamisse (ebaseadusliku abi avastamine ja selle tagasinõudmine, abi tagastamise otsuste täideviimine).

III.2 Vähem bürokraatiat, parem jõustamine ja järelevalve

52. Hea tava suunised koos üldise grupierandi ja suurendatud de minimis ülempiiriga peaksid vähendama nii komisjoni otsustamisaega kui ka liikmesriikide halduskoormust. Kuid liikmesriigid peavad tagama , et erandite tingimusi täiel määral austatakse ning et vajalikku teavet säilitatakse kooskõlas asjaomaste eeskirjadega, misläbi komisjonil oleks võimalik vastavust tõendada kahtluste või kaebuste korral.

53. Riigiabi kontrolli tõhususe ja usutavuse eelduseks on komisjoni otsuste nõuetekohane jõustamine , eelkõige mis puudutab ebaseadusliku ja mittevastava riigiabi tagasinõudmist. Kogemus on näidanud, et liikmesriigid alati ei rakenda tagastamisotsuseid nõuetekohaselt; samuti ei rakendata vahel nõuetekohaselt ka tingimuslikke või positiivseid otsuseid. Seepärast komisjon:

- otsib võimalusi tagastamisotsuste viivitamatuks ja tõhusaks täitmiseks, mis tagaks kõigi abi saajate võrdse kohtlemise. Selleks teostab komisjon üksikasjalikumat järelevalvet liikmesriikide tagastamisotsuste täideviimise suhtes. Abi kuulub tagastamisele vastavalt riiklikule menetluskorrale. Kui aga liikmesriik abi viivitamatult ja tõhusalt ei tagasta, siis komisjon käsitleb seda asutamislepingu artikli 88 lõike 2 ning artiklite 226 ja 228 rikkumisena;

- nõuab riigiabi kontrolli üldpõhimõtete suuremat läbipaistvust ja kaalub riigiabiasutuste või kontaktpunktide võrgu rajamist, et edendada teabevoogude ja hea tava vahetamist;

- edendab riigiabi kontrolli eestkõnelemist, teadlikkust ja mõistmist kõigil tasanditel, et aidata abi määravatel asutustel kavandada asutamislepingu eeskirjadega vastavuses olevaid meetmeid.

54. Komisjon suurendab järelevalvet liikmesriikide teistes riigiabiotsustes sätestatud tingimuste ja grupierandi õigusnormide sätete täitmise suhtes . Samuti julgustab komisjon liikmesriike kasutama võrdlusuuringuid, et välja selgitada, kas riigiabi aitab eesmärgi saavutamisele kaasa või kas riigiabi on selle eesmärgi saavutamiseks parim võimalik riiklik sekkumisviis. Seda saab teha koostöös riiklike kontrollikodadega.

55. Komisjon võtab ka eestkõneleja rolli , et ergutada sidusrühmi täielikult järgima riigiabi eeskirju. EÜ artikli 88 lõikel 3 on otsene mõju ning see annab riigikohtutele õiguse ebaseadusliku abi peatamiseks ja ettekirjutusteks sellise abi tagastamiseks enne komisjonilt vastavasisulise heakskiidu saamist. Seega võivad eravaidlused riigikohtutes parandada riigiabi üldist distsipliini. Samuti tuleks tõsta ettevõtete audiitorite, riigi turgu reguleerivate asutuste ja riigikontrolli ettevõtete teadlikkust. Sellega seoses on komisjon algatanud uuringu, mille tähelepanu keskpunktis on kaks peamist riigiabiseaduse jõustamise aspekti riigi tasandil; esiteks, riigi kohtute roll huvitatud poolte õiguste kaitsel, kes on eelkõige ebaseadusliku abi saajate konkurendid, ja negatiivsete otsuste jõustamine riigi tasandil, millega kaasneb tagastamiskohustus.

56. Üks täiendav valdkond, kus riigikohtunikel võiks olla suurem roll, on kontrollimine, kas grupierandi või de minimis piirmääradega reguleeritud meetmed, millest seepärast komisjoni ei ole teavitatud, on ka tegelikult nõuetekohastele kriteeriumitele vastavad. Vajadusel kaalub komisjon riigikohtute ja komisjoni koostöö teatise lävivaatamist riigiabi valdkonnas, lähtudes selle kohaldatavuse võimalikust laiendamisest ka teiste riigi ametiasutuste suhtes.

III.3 Menetluseeskirjade kohandamine laienenud Euroopa Liidus

57. Komisjon uurib kõiki võimalikke meetmeid, millega vähendada halduskulusid ja parandada menetluseeskirju ning vähendada nende juhtumite käsitlemisaega, mille suhtes komisjon on menetluse algatanud; luua selge stiimul abimeetmetest teavitamise kohustuse täitmiseks, saavutada suurem tõhusus ning parem järelevalve ja jõustamine. Sellega seoses esitab komisjon 2007. aastal konsultatiivdokumendi, mida arutatakse liikmesriikidega ning mille tulemusena võib sündida ettepanek nõukogu määruse nr 659/1999 (menetlusmäärus) muutmiseks.

58. Võimalikud valikud on järgmised:

- Selleks et säästa aega ja suurendada läbipaistvust , võiks komisjon suurendada Interneti kasutust; komisjon võiks samuti võtta kohustuse uurimisi lühema ajaga lõpule viia eeldusel, et liikmesriigid tagavad hea koostöö, kahtluste korral algatatakse menetlus ning et ka negatiivseid otsuseid on võimalik vastu võtta, kui kogu asjakohast teavet ei ole teatavaks tähtajaks esitatud. Lisaks võidakse läbi vaadata ka haldusmenetlused ja keelelised asjaolud, näiteks tõlkimisvajadused.

- Abimeetmetest nõuetekohaseks teatamiseks tuleks tagastamismääruse reguleerimisala laiendada ja algatada süstemaatiline teatamata abi tagastamine ja luua ennetamismehhanism liikmesriikide nende meetmete suhtes, millest ei ole teatatud. Näiteks võib teha liikmesriikide teatamistegevuse perioodilist läbivaatamist. Kui liikmesriik ei suuda oma riigiabist nõuetekohaselt teatada, võib komisjon seda mittevastavust käsitleda asutamislepingu artiklite 226 ja 228 rikkumisena ja kehtestada trahve.

- Suurema tõhususe saavutamiseks tuleks asjakohaste meetmete kavandamine ja nende arutelu täpsemalt vormistada. Samuti võiks komisjon ergutada turuosalistega konsulteerimist ja asjakohase haruteabe kogumist uute vahendite kaudu, mis pakuksid täiendavaid uurimisvõimalusi. Samuti võiks ette näha riigiabi käsitleva kirjaliku menetluse nõuandekomiteele.

59. Lisaks hindab komisjon nõukogu määruse nr 994/98 reguleerimisala laiendamist, mis võimaldaks komisjonil määrata grupierandit täiendavatele meetmetele, nt abi kultuuri edendamiseks ning kultuuripärandi konserveerimiseks. Sellega seoses täpsustab komisjon grupierandite ja suuniste rolli ja kasutusi ning kaalub grupierandi määramist mitte ainult positiivse mõju korral nagu siiani, vaid teatavatel juhtudel ka negatiivse mõju korral. See tähendaks, et teatavad vabastamiskriteeriumid kehtiksid ka abi vastavuse kriteeriumitena, mis võimaldaks riiklikel õigusasutustel kohaldada grupierandit otse ning mitte ainult abi kokkusobivuse, vaid teatavatel juhtudel ka selle mittevastavuste tunnistamise kaudu.

III.4 Ülevaade teistest dokumentidest

60. Komisjon on kaalunud riigiabi andmisega seotud komisjoni dokumentide läbivaatamist. Reformi viimases etapis vaatab komisjon vajadusel läbi ülejäänud dokumendid, et tagada kõigi riigiabi meetmete suhtes samade põhimõtete ühetaoline ja kõikehõlmav kohaldamine.

61. Lisaks vaatab komisjon läbi lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse teatise ning võrdlus- ja tagastamismäärade arvutamise metoodika . Enne kui 2004. aastal avaldatud uued pääste- ja ümberkorraldamisabi suunised aeguvad 2009. aastal, teeb komisjon ettepaneku muuta suuniste teatavaid sätteid. Eriti võtab komisjon arvesse muudatusi piirkondliku abi poliitikas, seoseid erinevate riiklike maksejõuetuse menetlustega ja ümberkujundamisel olevate ettevõtete tööjõu sotsiaalse kaitse eeskirju.

62. Meedia, audiovisuaalteenused, loovtööstused ja kultuurisektor tervikuna omavad kõrget potentsiaali innovatsiooni, konkurentsivõime, kasvu ja töökohtade loomise seisukohast. Need on ka põhitegurid kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse säilitamisel ja edendamisel ELis. Riigiabiga seonduvate asjaolude uurimisel nendes majandusharudes võtab komisjon täielikult arvesse ka asjaomaseid asutamislepingu sätteid (artikli 151 lõige 4 ja artikli 87 lõige 3 punkt d) ning Amsterdami lepingule lisatud protokolli avaliku ringhäälingusüsteemi kohta liikmesriikides ning kaasab oma käsitlusse eespool nimetatud tegevusaladega seonduvad üldsuse erihuvid. Seda arvestades vaatab komisjon läbi ka oma teatise riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta avaliku ringhäälingu suhtes. Eelkõige koos uute digitaaltehnoloogiate ja internetipõhiste teenuste arenguga on esile kerkinud uued avaliku ringhäälingu tegevuse ulatusega seonduvad asjaolud. Komisjon kaalub ka kinematograafia ja muu audiovisuaalloominguga (kinokommunikatsioon) seotud õiguslikke aspekte käsitleva teatise läbivaatamist . Toetudes oma selle valdkonna kogemustele võiks komisjon samuti paluda nõukogul võimaldamismääruse ulatuse laiendamist, et ka kino saaks grupierandist kasu.

63. Lisaks kaalub komisjon ettevõtetele antava riigiabi võimalusi. Mõned abimeetmed on läbipaistvamad kui teised, mõned on otse suunatud täpsete eesmärkide saavutamisele. See tõstatab küsimusi erinevate abivormide tõhususe ja moonutavate mõjude kohta. Seepärast annab komisjon välja abi erinevaid vorme käsitleva konsultatiivdokumendi , et koguda liikmesriikide ja ettevõtjate arvamusi. Konsultatsioonide käigus peaks selguma, kas komisjonil tuleks teatavate abivormide suhtes olla süstemaatiliselt rangem kui teiste suhtes.

64. Üldise läbivaatamise lõpus uuendab komisjon oma teatist tagatiste vormis antava riigiabi kohta , lisab oma kogemused ja hinnangud selle kohta, kas kehtivaid eeskirju ja kriteeriume tuleks muuta. Sellega seoses kaalub komisjon ka oma 1998. aasta teatise läbivaatamist, mis käsitleb riigiabi eeskirjade kohaldamist otsese ärimaksustamisega seotud meetmete suhtes ja uurib, kas seda tuleks kohaldada ka kaudse maksustamise suhtes.

65. Lõpetuseks otsustab komisjon, kas laevaehituse riigiabi raamprogramm on endiselt vajalik või tuleks majandusharu reguleerida ainult horisontaaleeskirjade kaudu.

66. Pärast kokkulepet nõukogu uue määruse kohta, mis käsitleb maaelu arengut ja mis loodetavasti sõlmitakse 2005. aasta juuniks, kavatseb komisjon läbi vaadata olemasolevad põllumajanduse riigiabi erimeetmed. Ettepanekute eelnõud esitatakse õigeaegselt, et tagada nende ametlik vastuvõtmine 2006. aastal ja rakendamine alates 1. jaanuarist 2007.

III.5 Uute tavade juurutamine ja hindamine

67. Pärast riigiabi kõikehõlmava läbivaatamise lõpuleviimist teeb komisjon katsehindamise, et veenduda uute eeskirjade ja tavade nõuetekohases toimimises Euroopa kodanike kasuks. Vajadusel tehakse ettepanekuid uute meetmete kohta.

68. Joonisel 1 esitatakse 2005.–2009. aasta riigiabireformi kava ülevaade, mis on jaotatud kolmeks etapiks.

Joonis 1: 2005. –2009. aasta riigiabireformi kava ( soovituslik )

Muudatused | 2005/2006 | 2007/2008 | 2009 |

Sisu | Riigiabireformi 2005.-2009. aasta kava Piirkondliku abi suunised Üldised grupierandid (VKE, tööhõive, koolitus, uurimis- ja arendustegevus, vähese tähtsusega abi, piirkondlik abi, keskkond) Intressimäärade teatis Uurimis- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suunised Lühiajalise krediidikindlustuse teatis Riskikapitali teatis Otsus ja suunised üldise majandushuvi teenuste ja läbipaistvusdirektiivi kohta Keskkonnasuunised Laevaehituse riigiabi raamprogramm | Pääste- ja ümberkorraldamisabi suuniste hindamine/muutmine Teatis tagatiste vormis antava riigiabi kohta Otsese ärimaksustamise teatis Avaliku ringhäälingu riigiabi teatis Võimalikud täiendavad grupierandid | Hinnang olemasolevate riigiabi eeskirjade reformidele ja läbivaatamisele |

Konsultatiivdokumendid | Innovatsiooni teatis | Konsultatiivdokument nõukogu määruse 659/99 võimaliku muutmise kohta. Konsultatiivdokument eri abivormide kohta |

Menetluskord | Heade sisetavade suunised Riigiabi eestkõnelemise edendamine. Otsuste ja tagastamise järelevalve parandamine Võimalik ettepanek nõukogu määruse nr 994/98 (võimaldamismäärus) muutmiseks. | Võimalik ettepanek nõukogu määruse nr 659/99 (menetlusmäärus) muutmiseks Teatis riigiabi alase kootöö kohta riigi kohtute ja komisjoni vahel |

69. Joonisel 2 on ülevaade eeldatavatest suurematest muudatustest riigiabi eeskirjade ülesehituses.

Joonis 2: EELDATAVAD SUUREMAD MUUDATUSED RIIGIABI ÜLESEHITUSES

[pic]

* * *[pic][pic][pic]