18.8.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 202/33

1.

Ettepanek põhineb komisjoni poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta artikli 15 sätete alusel 2003. aasta aprillis esitatud arenguaruandel. (1) See on samuti järelkäsitluseks komisjoni presidendi poolt 18. novembril 2003. aastal toimunud komisjoni 2004. aasta seadusandliku ja tööprogrammi esitamise käigus eelarvekontrollikomiteele antud kohustusele. Komisjoni ettepanekuga soovitakse tugevdada OLAFi juhtimise tõhusust võimaldades teatud menetluste täpsustamise kaudu OLAFil keskenduda oma prioriteetidele ja kiirendada juurdluste läbiviimist. Presidendi avaldus ulatus aga kaugemale komisjoni tehtud ettepanekust, sisaldades lisaks juurdlusmeetmete kohandustele ka ameti enda ümberkorraldamise võimalust.

2.

Komisjoni president märkis, et OLAFi tegevuse taaskeskendamine juurdlusfunktsioonile tähendaks “olukorra tekkimist, kus komisjoni talitustele määratakse teatud horisontaalsed ülesanded, millel puudub seos juurdlustega” ning OLAFi juhtimine tuleks samuti uuesti läbi vaadata. (2) Avalduse lõpus tegi president ettepaneku “suurendada OLAFi tõhusust – peatselt suureneva töökoormuse tõttu laienenud Euroopa Liidus – personaliressursside lisamisega, tegevuse taaskeskendamisega juurdlusfunktsioonile ja määruse vastuvõtmisega …”. Komisjoni presidendi poolt tehtud ettepanekutest puudutab ainult viimane (määruse kohandamine) määruse (EÜ) nr 1073/1999 muutmise ettepanekut. Ameti tegevuse taaskeskendamine oleks eeldanud muudatuste tegemist komisjoni 28. aprilli 1999. aasta otsusesse, millega asutatakse Euroopa Pettustevastane Amet. (3)

3.

Preambulis on näidatud, et ettepaneku eesmärgiks on määruse muutmine viie põhivaldkonna osas, seadmata sealjuures mistahes viisil kahtluse alla liikmesriikide volitusi ja kohustusi, ning järgides samas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Nimetatud viis valdkonda on järgmised:

4.

Järgnevate märkuste puhul on arvestatud ameti auditeerimise käigus tehtud leidudega vastavalt kontrollikoja eriaruandele nr 1/2005.

5.

Diskretsiooni põhimõtte kasutamist juurdluste algatamisel võib pidada tõhususega seotud küsimuseks, ja kontrollikoda suhtub muudatusse positiivselt. Selle kohene praktiline mõju jääb siiski piiratuks. Nagu eriaruandes näidatud, ei ole ametile laekuvate hästi põhjendatud avalduste arv nii suur, et ametil tuleks valida, milliseid juurdlusi algatada.

6.

Samuti on oluline prioriteetide ja ajakava seadmine. Kogemus on näidanud, et paljud ameti poolt teostatavad juurdlused kestavad põhjendatud perioodist kauem (12–18 kuud). Sellest tulenevalt oleks mõistlik määrata juurdlustele kindlad tähtajad.

7.

Kontrollikoda toetab ettepanekut tugevdada ameti kohustust teavitada institutsioone või asutusi juurdluse algatamisest. Kehtiva artikli 4 lõike 5, millega sätestatakse õigus nimetatud teavitamine edasi lükata, kustutamisega kaasneks siiski teatud ebamäärasus. Antud küsimuse kohta sätte puudumine tähendab, et teabe andmata jätmise võimalus ei ole välistatud. Komisjoni ettepanekut tuleks muuta nii, et teavitamise nõuet ei eirataks ilma põhjenduseta, kasutades ettekäändena salajasuse vajalikkust juurdluse tõhususe tagamisel.

8.

Määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 on sätestatud põllumajandustoetuste, struktuurifondide ja omavahenditega seonduv “komisjoni tehtav kohapealne kontroll ja inspekteerimine, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve”.

9.

Ettepanekuga soovitakse nimetatud määruse laiendamist otsekulutustele (sisepoliitika, välisabi jne). Selle abil peaks laiendama ameti kasutuses olevate sekkumismeetmete valikut, eelkõige seoses nende koostööga siseriiklike asutustega. Kontrollikoja auditid on kinnitanud puuduse olemasolu antud valdkonnas. Sellest aspektist lähtudes on komisjoni ettepanek tervitatav.

10.

Komisjon peab asjakohaseks juurdluseid reguleerivate aluspõhimõtete sätestamist määruses. Kontrollikoda toetab seda seisukohta.

11.

Juurdluste puhul tuleb tagada õiguslike menetluste järgimine. Määruse (EÜ) 1073/1999 artikli 14 kohaselt tuleb OLAFi uurijate poolt läbiviidavate juurdluste uurimise jooksul tekkivad kaebused esitada ameti direktorile. Tegemist ei ole rahuldava lahendusega, kuna see ei taga kaebuse esitajale nõude sõltumatut läbivaatamist. Juurdluse all olevad isikud on alternatiivina pöördunud ombudsmani poole, kui arvasid, et nende põhiõigusi oli rikutud. Selline menetlus on osutunud mitterahuldavaks ning mitmel juhul viinud olukorrani, kus ombudsmani tegevust on käsitletud juurdluste käiku sekkumisena. Komisjoni ettepanekuga antakse järelevalvekomiteele ülesanne kontrollida uurijate käitumist. See ei ole paremaks lahenduseks, kuna antud lahendus läheb vastuollu põhimõttega, mille kohaselt komitee ei tohiks sekkuda käimasolevatesse juurdlustesse.

12.

Juurdlustegevuse kontrollimine peaks olema sellise erapooletu asutuse ülesanne, mille mandaadi teised aspektid välistavad selle osalemise juurdluste läbiviimisel.

13.

Komisjoni ettepanekus ei täpsustata järelevalvekomitee rolli seoses ebakõlaga juurdlustesse mittesekkumise põhimõtte ja juurdluse käigus komiteelt arvamuse saamise kohustuse vahel, mis tekib kaheteistkümnekuulise perioodi ületamisel või vajadusel komiteed teavitada enne juhtumi õigusasutustele edastamist. Seetõttu oleks vajalik veelgi selgemalt väljendada põhimõtet, mille kohaselt järelevalvekomitee ei sekku käimasolevatesse juurdlustesse.

14.

Komisjon teeb ettepaneku suurendada järelevalvekomitee liikmete arvu viielt seitsmele. Ettepanek ei põhine ühelgi komitee ülesannete ja töökorra objektiivsel analüüsil. Liikmete ülesanded on sporaadilised ega võimalda neil toimikuid sügavuti uurida. Võimaldamaks liikmetele tõhusamat töötamist, oleks soovitatav, et vähemalt mõni liige omaks varasemat kogemust ühenduse küsimustes, eelkõige juurdluse valdkonnas.

15.

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1073/1999 artikli 11 lõikele 6 on järelevalvekomitee kohustatud pidama vähemalt kümme koosolekut aastas. Kui komiteel tuleb siiski keskenduda OLAFi juurdlusfunktsiooni sõltumatuse kaitsmisele, ei tohi komiteed kohustada peaaegu igakuiselt koosolekuid pidama. Lisaks sellele peaks järelevalvekomitee rolli ja töökorra ülevaatamise tulemusel vähenema ametikohtade arv komitee sekretariaadis.