52004PC0746

Brüssel 29.11.2004

KOM(2004) 746 lõplik

Ettepanek

NÕUKOGU MÄÄRUS

millega kehtestatakse 2005. ja 2006. aastaks ühenduse kalalaevadele püügivõimalused teatavate süvamere kalavarude osas ja muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2347/2002

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

Süvamere kalavarud moodustuvad kaladest, mida püütakse mandrilavade peamistest püügipiirkondadest väljaspool. Need paiknevad mandrilava nõlvadel või seonduvad merealuste mägedega. Need liigid kasvavad aeglaselt ja ülepüük võib neid kergesti ohtu seada.

Nõukogu 2002. aasta 16. detsembri määrusega nr 2340/2002, millega kehtestatakse 2003. ja 2004. aastaks püügivõimalused süvamere kalavarude osas,[1] ja nõukogu 2002. aasta 16. detsembri määrusega nr 2347/2002, millega kehtestatakse süvamere kalavarude püügi suhtes kohaldatavad üksikasjalikud juurdepääsunõuded ja nendega seotud tingimused,[2] võeti kasutusele ajutised haldusmeetmed. Nüüd on tarvis kehtestada püügivõimalused 2005. ja 2006. aastaks, tuginedes teaduslikele andmetele, ja vastavalt mugandada üksikasjalikke juurdepääsunõudeid, kohandades süvamere kalalaevastiku võimsuse saadavalolevatele püügivõimalustele.

Uued Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (RMN) teaduslikud andmed näitavad, et enimpüütavaid süvamereliike püütakse mittesäästvalt, mistõttu on RMN soovitanud viivitamata vähendada süvamerepüüki, välja arvatud juhul, kui suudetakse tõestada, et püütakse säästvalt. Praegu ei täideta seda tingimust üheski süvamere-püügipiirkonnas.

RMN on mõista andnud, et kõnealuste liikide kaitsmiseks sobivaimad meetmed lähtuvad püügikoormuse piiramisest ja vähendamisest. Püügi piiramist püügimahtude haldamise teel peetakse siiski tarvilikuks lisameetmeks kaitsemeetmete rakendamisel.

Kuna on pakiline vajadus neid liike kaitsta, on soovitav rakendada neid meetmeid ühepoolselt, püüdes samas jätkuvalt jõuda ühtlustatud meetmete suhtes muude asjaomaste riikidega kokkuleppele asjaomases piirkondlikus kalandusorganisatsioonis (Kirde-Atlandi Kalanduskomitee ehk KAK). Kalapüügivõimaluste kindlaksmääramine ja jagamine on ainuüksi ühenduse pädevuses. Ühenduse kohustused vees paiknevate elusvarude säästva kasutamise suhtes tulenevad nõukogu 2002. aasta 20. detsembri määruse nr 2371/2002[3] artiklist 2. Sellised püügivõimalused peaksid olema kooskõlas rahvusvaheliste kokkulepetega, mis hõlmavad kalavarude ettevaatlikku majandamist ja säästvat kasutamist, muu hulgas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kokkuleppega, mis käsitleb siirdekalade ja piirialade kalavarude kaitset ja majandamist.

Käesoleva eelnõu eesmärk on ette näha kalapüügivõimalused kooskõlas teaduslike andmetega.

Kõikide käesoleva eelnõuga hõlmatud kalavarude puhul puuduvad piisavad andmed, mis tõestaksid nende jätkusuutlikkust. Uued varude parema bioloogilise seiramise kavad ei ole veel andnud vajalikku teavet, mistõttu on ettevaatuspõhimõtte kohaselt enamikul juhtudest asjakohane vähendada püügivõimalusi, kuni saab tõestada kalavarude jätkusuutlikkust. Käesoleva eelnõu koostamisel kasutati järgmist lähenemisviisi:

- kui teaduslikest andmetest nähtub vajadus vähendada püügikoormust või saaki teatava arvu võrra, kasutatakse seda arvu uute püügivõimaluste arvutamisel. Ühiskondlike ja majanduslike häirete leevendamiseks ei tohi ühenduse normmäärasid vähendada rohkem kui 50% ulatuses 2003. aasta saagist;

- kui teaduslikest andmetest nähtub vajadus suuresti vähendada püügikoormust või saaki, kuid ei nähtu täpset arvu, pakutakse välja 30% suurune püügivõimaluste vähendus;

- ühenduse normmäärade arvutamisel 2005. ja 2006. aastaks võeti vähenduste aluseks 2003. aastat käsitlevaid ühenduse püügiaruanded, juhul kui normmäär oli kehtestatud 2002. aastal. Nende juhtudel on liikmesriikide normmäärade puhul säilitatud sama võrdeline suhe kui 2002. aastal. Kui normmäära ei oldud kehtestatud, võeti aluseks 2001.–2003. aasta keskmisi, rahvusvahelistele organisatsioonidele teatatud saake, kui sellised andmed olid saadaval. Muudel juhtudel kasutati võrdlusalusena värskeimaid asjakohaseid andmeid;

- kui olemasolevad normmäärad on väga väikesed (suurusjärgus 50 tonni ja mõeldud kaassaagi hõlmamiseks), ei pakuta välja vähendusi, et vältida vette tagasi laskmise kohustuse tekkimist;

- arvestades teaduslikke andmeid, mille kohaselt on atlandi karekala püük RMNi VII püügipiirkonnas "üleliia suur", pakutakse välja normmäärade 50% suurune vähendamine üheskoos selle liigi suhtes kohaldatava keelualaga VI püügipiirkonnas (kus varud on suuresti ammendunud). Täiendavate keelualade kehtestamist rahvusvahelistes vetes arutatakse KAK raames.

Süvalesta puhul pakub komisjon IIa (EÜ veed), IV ja VI püügipiirkonnas (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed) välja ka saagi ülemmäära kehtestamise varude kogu levikuala suhtes. Selline ülemmäär vastab saagi 30% suurusele vähenemisele, võrreldes ajavahemikuga 2001.–2003. aasta. Igal juhul ei kahjusta sellele piirkonnale väljapakutud püügipiirangud nendele varudele Gröönimaa vetes ettenähtud suhtelist püsivust.

Käesolev eelnõu on kooskõlas neljanda protokolli, milles sätestatakse ühelt poolt Euroopa Majandusühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahelise kalastuskokkuleppega ettenähtud kalapüügitingimused,[4] artikliga 1, kus on kirjas, et normmäärad kehtestatakse igal aastal, võttes arvesse kättesaadavaid teaduslikke andmeid.

Käsikäes normmäärade suuruse üldise vähendamisega pakutakse välja süvamereliikide püügiluba omavate kalalaevade püügikoormuse vähendamine 30% võrra, lähtuvalt teaduslikel andmetel põhinevatest soovitustest vähendada püügikoormust nende liikide osas.

Ettepanek

NÕUKOGU MÄÄRUS

millega kehtestatakse 2005. ja 2006. aastaks ühenduse kalalaevadele püügivõimalused teatavate süvamere kalavarude osas ja muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2347/2002

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 2002. aasta 20. detsembri määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühise kalanduspoliitika kohase kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta[5] ja eriti selle artiklit 20,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1) Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 4 kohaselt peab nõukogu vastu võtma meetmed, mida on vaja, et tagada juurdepääs vetele ja varudele ning säästev kalapüük, võttes arvesse kättesaadavaid teaduslikke andmeid.

(2) Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 kohaselt on nõukogul kohustus kehtestada püügipiirkondade või püügipiirkonnarühmade lõikes kalapüügivõimalused ja jaotada need ettenähtud tingimuste kohaselt.

(3) Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (RMN) värskeimad teaduslikud andmed näitavad, et teatavaid süvamere kalavarusid püütakse mittesäästvalt ja et nende kalavarude jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks nende varude osas vähendada püügivõimalusi.

(4) Lisaks sellele on RMNi andmete kohaselt atlandi karekala püük RMNi VII püügipiirkonnas üleliia suur. Samuti nähtub teaduslikest andmetest, et atlandi karekala varud on VI püügipiirkonnas suuresti ammendunud, ja teatavatel aladel on täheldatud selle liigi ohustatud kogumeid. Seetõttu on asjakohane keelata atlandi karekala püük nendel aladel.

(5) Ühendus on osaline Kirde-Atlandi kalanduskonventsioonis, mille raames on soovitatud piirata teatavatele süvamereliikidele avalduvat püügikoormust. Seetõttu peaks ühendus seda soovitust rakendama.

(6) Normmäärade tõhusaks haldamiseks tuleks kehtestada üksikasjalikud tingimused, mille kohaselt püük peab toimuma.

(7) Süvamereliikide püüdmist käsitlevate üksikasjalike juurdepääsutingimustega hõlmatud liigid peaksid olema samad kui need, mis on hõlmatud süvamereliikide püügipiirangutega. Seetõttu tuleks süvalest arvata nende liikide hulka, mida võib püüda üksnes eripüügiluba omavate laevadega.

(8) Nõukogu 1996. aasta 6. mai määruse (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide ning normmäärade haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel,[6] artikli 2 kohaselt on vaja ära märkida, milliste varude suhtes kohaldatakse nimetatud määruses sätestatud mitmesuguseid meetmeid.

(9) RMNi teaduslikud andmed, mis käsitlevad enamikku süvamereliikidest, näitavad, et püügikoormust tuleks vähendada. Süvamereliikide püüdmiseks kasutatavate laevade kasutamist piiravate erimeetmete puudumisel on seetõttu asjakohane muuta lubatud püügikoormust, kohandades kalalaevastiku võimsust teaduslike andmete kohaselt.

(10) Käesolevas määruses sätestatud meetmed tuleks kehtestada vastavalt RMNi püügipiirkondadele, mis on määratletud nõukogu 1991. aasta 17. detsembri määruses (EMÜ) nr 3880/91 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nimisaaki käsitleva statistika esitamise kohta,[7] ja KAIK (Kesk-Atlandi Idaosa Kalanduskomitee) piirkondadele, mis on määratletud nõukogu 1995. aasta 23. oktoobri määruses (EÜ) nr 2597/95 teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades kalastavate liikmesriikide nimisaaki käsitleva statistika esitamise kohta.[8]

(11) Kalapüügivõimalusi tuleks kasutada kooskõlas asjakohaste ühenduse õigusnormidega, eeskätt komisjoni 1987. aasta 20. mai määrusega (EMÜ) nr 1381/87, millega kehtestatakse kalalaevade tähistamist ja dokumenteerimist käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad,[9] nõukogu 1983. aasta 22. septembri määrusega (EMÜ) nr 2807/83, milles sätestatakse liikmesriikide kalasaaki käsitleva teabe registreerimise üksikasjalikud eeskirjad,[10] nõukogu 1993. aasta 12. oktoobri määrusega (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav järelevalvesüsteem,[11] nõukogu 1997. aasta 18. detsembri määrusega (EÜ) nr 88/98, millega kehtestatakse teatavad tehnilised meetmed Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi vete kalavarude kaitseks,[12] nõukogu 1994. aasta 27. juuni määrusega (EÜ) nr 1627/94, millega nähakse ette kalapüügilube käsitlevad üldsätted,[13] ja nõukogu 1998. aasta 30. märtsi määrusega (EÜ) nr 850/98, mis käsitleb kalavarude kaitset noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu,[14]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1 Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse 2005. ja 2006. aastaks ühenduse kalalaevadele püügivõimalused teatavate süvamere kalaliikide varude osas ühenduse vetes ja teatavates ühendusevälistes vetes asuvate piirkondade lõikes, kus nõutakse püügipiiranguid, ja üksikasjalikud tingimused püügivõimaluste kasutamiseks.

Artikkel 2Mõisted

1. Käesolevas määruses tähendab „süvamere-kalapüügiluba“ määruse (EÜ) nr 2347/2002 artiklis 3 osutatud kalapüügiluba.

2. RMNi (Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu) ja KAIK (Kesk-Atlandi Idaosa Kalanduskomitee) piirkonnad on määratletud vastavalt määrustes (EMÜ) nr 3880/91 ja (EÜ) nr 2597/95.

Artikkel 3Kalapüügivõimaluste kehtestamine

Ühenduse kalalaevadele kehtestatud kalapüügivõimalused süvemereliikide varude osas on esitatud I lisas.

Artikkel 4Liikmesriikidevaheline jaotus

I lisas sätestatud liikmesriikidevaheline kalapüügivõimaluste jaotus ei piira:

a) määruse (EMÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõike 5 kohaseid vahetusi;

b) määruse (EMÜ) nr 2487/93 artikli 21 lõike 4 ja artikli 32 lõike 2 ning määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 23 lõike 4 kohaseid ümberjaotusi;

c) määruse (EÜ) nr 847/96[15] artikli 3 kohast täiendavate lossitavate koguste lubamist;

d) määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 kohast koguste peatamist;

e) määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 ja määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 23 lõike 4 kohaseid mahaarvamisi.

Artikkel 5

Normmäärade paindlikkus

Määruse (EÜ) nr 847/96 kohaldamisel käsitletakse kõiki käesoleva määruse I lisas sisalduvaid normmäärasid „analüütiliste“ normmääradena.

Määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõikes 2 sätestatud karistustegureid kõnealuste normmäärade suhtes siiski ei kohaldata.

Artikkel 6

Saagi ja kaassaagi lossimise tingimused

Käesoleva määrusega kehtestatud kalapüügivõimalustega hõlmatud varudest pärinevaid kalu võib jätta pardale või lossida üksnes juhul, kui need püüti sellise liikmesriigi laevaga, kelle normmäär ei ole ammendunud. Kõik lossitud kogused arvatakse normmäärast maha.

Esimest lõiku ei kohaldata saakide suhtes, mis on püütud määruse (EÜ) nr 850/98 kohaste teadusuuringute raames ja mida ei arvata normmäärast maha.

Artikkel 7

Püügikoormuse piiramine

Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvate laevade puhul ei ületa määruse (EÜ) nr 2347/2002 IV lisas kirjeldatud viisil arvutatud püügikoormus, mis avaldub süvamere kalavarudele, ei ületa 2005. ega 2006. aastal 70% kõnealusel viisil arvutatud 2003. ja 2004. aasta keskmisest püügikoormusest.

Artikkel 8

Atlandi karekala

1. Atlandi karekala kaitsealad on määratletud järgmiste merepiirkondadena:

a) merepiirkond, mida ümbritsevad loksodroomid, mis järjestikku ühendavad järgmisi punkte:

57° 00' N, 11° 00' W

57° 00' N, 8° 30' W

55° 00' N, 8° 30' W

55° 00' N, 11° 00' W

57° 00' N, 11° 00' W;

b) merepiirkond, mis paikneb 40 meremiili piires selle loksodroomi mis tahes punktist, mis asub punktide 54° 10' N, 11° 30' W ja 54° 30' N, 11° 30' W vahel;

c) merepiirkond, mis paikneb 40 meremiili piires punktist 54° 00' N, 13° 00' W;

d) merepiirkond, mis paikneb 40 meremiili piires punktist 53°00'N, 15°00'W.

e) merepiirkond, mis paikneb 40 meremiili piires selle loksodroomi mis tahes punktist, mis asub punktide 52° 00' N, 15° 00' W ja 52° 30' N, 15° 00' W vahel;

f) merepiirkond, mis paikneb 40 meremiili piires selle loksodroomi mis tahes punktist, mis asub punktide 51° 00' N, 15° 00' W ja 51° 43' N, 15° 00' W vahel.

Neid punkte ja vastavaid loksodroome ning laevaasukohti mõõdetakse standardi WGS84 kohaselt.

2 Süvamere-kalapüügiluba omavad laevad, mis on sisenenud atlandi karekala kaitsealasse, ei jäta pardale ega laadi ümber atlandi karekala ega lossi atlandi karekala mis tahes selliste püügiretke lõpus, mille käigus laev on sisenenud 1 lõikes määratletud merepiirkonda.

Artikkel 9

Määruse (EÜ) nr 2347/2002 muutmine

Määrust (EÜ) nr 2347/2002 muudetakse järgmiselt.

1. Artikli 3 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvatelt ja nende territooriumil registreeritud laevadelt, millega püütakse ja mille pardale jäetakse igal kalendriaastal rohkem kui 10 tonni süvamereliike ja süvalesta, nõutakse süvamere-kalapüügiluba.

Siiski on keelatud püüda ja pardale jätta, ümber laadida või lossida süvamereliikide ja süvalesta ühtekokku rohkem kui 100 kg iga merereisi vältel, välja arvatud juhul, kui kõnealusel laeval on süvamere-kalapüügiluba.“

2. Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 4

2003. ja 2004. aasta puhul arvutavad liikmesriigid süvamereliikidele avalduva püügikoormuse IV lisas kirjeldatud viisil.”

3. Käesoleva määruse II lisa lisatakse IV lisaks.

Artikkel 10Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

I LISA

1. osa

Liikide ja liigirühmade määratlus

Igas piirkonnas viidatakse kalavarudele liikide ladinakeelsete nimetuste tähestikulises järjekorras, nagu allpool esitatud. Käesoleva määruse kohaldamiseks on allpool esitatud ka üldnimetuste ja ladinakeelsete nimetuste vastavustabel.

+++++ TABLE +++++

Mõiste "deep sea sharks" hõlmab järgmistesse liikidesse kuuluvaid haisid: portugali süvahai ( Centroscymnus coelolepis ), hall lühiogahai ( Centrophorus squamosus ), pikk-koonhai ( Deania calceus ), šokolaadogahai ( Dalatias licha ), suur tumehai ( Etmopterus princeps ), harilik tumehai ( Etmopterus spinax ), must koletishai ( Centroscyllium fabricii ), kare ogahai ( Centrophorus granulosus ), mustsuu-koerhai ( Galeus melastomus ), hiir-saagrai ( Galeus murinus ), islandi koerhailane ( Apristuris spp. ).

2. osa

Püügipiirangutega piirkondades ühenduse laevadele kehtivad aastased kalapüügivõimalused liikide ja piirkondade lõikes (elusmassi tonnides)

Kõik viited tähistavad RMNi allpiirkondi, kui teisiti ei ole märgitud.

+++++ TABLE +++++

+++++ TABLE +++++

+++++ TABLE +++++

+++++ TABLE +++++

+++++ TABLE +++++

+++++ TABLE +++++

+++++ TABLE +++++

+++++ TABLE +++++

+++++ TABLE +++++

+++++ TABLE +++++

II LISA

Püügikoormuse arvutamine

1. Iga liikmesriik teeb kindlaks iga tema lipu all sõitva ja asjakohasel aastal süvamere-kalapüügiluba omanud laevale paigaldatud mootorite koguvõimsuse kilovattides, mõõdetuna kalalaevade omadusi määratleva nõukogu 1986. aasta 22. septembri määruse (EMÜ) nr 2930/86[16] kohaselt. Samuti teevad liikmesriigid iga aasta puhul kindlaks nende päevade arvu, mil igal asjakohasel laeval oli nõukogu määruses (EÜ) nr 2347/2002 kirjeldatud süvamere-kalapüügiluba.

2. Iga laeva puhul arvutatakse süvamereliikidele avalduv püügikoormus nii, et nende päevade arv, mil laeval oli süvamere-kalapüügiluba, korrutatakse laevale paigaldatud mootorite kilovattides väljendatud koguvõimsusega.

3. Liikmesriigikohane süvamereliikidele avalduv püügikoormus on kõikide asjakohase liikmesriigi lipu all sõitvate laevade kõnealuste püügikoormuste summa.

[1] EÜT L 356, 31.12.2002, lk 1.

[2] EÜT L 351, 28.12.2002, lk 6.

[3] EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

[4] ELT L 237, 8.7.2004, lk 3.

[5] EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

[6] EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3.

[7] EÜT L 365, 31.12.1991, lk 1.

[8] EÜT L 270, 13.11.1995, lk 1.

[9] EÜT L 132, 21.5.1987, lk 9.

[10] EÜT L 276, 10.10.1983, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1965/2001 (EÜT L 268, 09.10.2001, lk 23).

[11] EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1-35).

[12] EÜT L 9, 15.1.1998, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ)…

[13] EÜT L 171, 6.7.1994, lk 7.

[14] EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ)…

[15] EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3

[16] EÜT L 274, 25.9.1986, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 3259/94 (EÜT L 339, 29.12.1994, lk 11).