52004PC0559(02)

Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu sõlmimise kohta võitlemiseks pettuste ja muu nende finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

Läbirääkimiste taust

Komisjon viis 14. detsembril 2000 nõukogult saadud loa alusel läbi läbirääkimised Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu üle võitlemiseks pettuse ja muu nende finantshuve kahjustava tegevuse vastu.

Komisjon pidas täielikult kinni nõukogu otsusele lisatud läbirääkimisdirektiividest, võttes eriti arvesse kehtivat ühenduse õigustikku ja selle edaspidist arendamist koostöö vallas.

Eelmainitu kajastub konkreetselt lepingu artiklites 7 ja 25, kus on sätestatud, et selles sisalduvad sätted ei mõjuta lepinguosaliste vaheliste kahe- ja mitmepoolsete lepingute soodsamaid sätteid.

Samale otsusele jõuti ka Euroopa Liidu-Šveitsi 19. mai 2004. aasta tippkohtumisel, kus lepiti kokku, et ,mõlemad lepinguosalised teevad pettuste vastast koosööd käsitleva lepingu osas üksteisega täiel määral koostööd ja pakuvad täieulatuslikku haldusabi pettuste ja muu ebaseadusliku tegevuse, sealhulgas kaupade ja teenustega kauplemisest tulenevate õigusrikkumiste alal, mis on seotud tollieeskirjade ja kaudsete maksudega. Rahapesu vastast koostööd parandatakse märkimisväärselt, eriti suurte pettusjuhtumite ja salakaubaveo osas."

Halduskoostööd tehakse vastavalt tolliasutuste vastastikust abi ja koostööd käsitleva konventsiooni nõuetele (EÜT C 24, 23.1.1998, lk 2) (Napoli II konventsioon). Sunnimeetmeid (läbiotsimine ja arestimine) hõlmava õigusalase koostöö suhtes kohaldatakse topeltkaristatavuse põhimõtet, nagu on sätestatud lepingu artiklis 31, mis vastab Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni (SIC) artiklile 51 (EÜT L 239, 22.9.2000). Kui topeltkaristatavuse põhimõte jäetakse tulevikus läbiotsimise ja arestimisega seotud õigusabitaotluste puhul Schengeni lepingust välja, kohaldatakse käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades täielikult uusi Schengeni eeskirju. Vastavalt eelviidatud tippkohtumise otsustele tehakse Šveitsile Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vahelises lepingus, mis käsitleb viimase ühinemist Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, läbiotsimist ja arestimist käsitlevate õigusabipalvetega seotud edasise õigustiku heakskiitmisel erand üksnes otseste maksude alal.

Rahapesu alastes küsimustes tehakse koostööd vastavalt direktiivi 91/308/EMÜ (rahandussüsteemi rahapesu eesmärgil kasutamise vältimise kohta) (EÜT L 166, 28.6.1991, lk 77) reguleerimisalale, nagu seda on viimati muudetud direktiiviga 2001/97/EÜ (EÜT L 344, 28.12.2001, lk 76), mille artiklis 1 viidatakse suure pettuse mõistele, mis on määratletud Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni artiklis 2 (pettus, mis on karistatav vabadusekaotusega, millele võib järgneda väljaandmine).

Lepingu sätted

I jaotis. Üldsätted

- Artiklid 1 ja 2-"Sisu" ja "kohaldamisala"

Kõnealustes artiklites määratletakse ühenduste finantshuvide ja liikmesriikide teatavate finantshuvide kaitseks mõeldud haldusabi ja õigusalast koostööd hõlmava lepingu sisu ja kohaldamisala.

Mõisted "pettus ja muu ebaseaduslik tegevus" laienevad lepingus kõigile maksu- (käibemaks ja aktsiisimaksud) ja tollieeskirjarikkumistele (sealhulgas salakaubavedu), korruptsioonile, altkäemaksule ning lepingus hõlmatud tegevuste tulemusena saadud tulu rahapesule vastavalt artikli 2 lõikele 3. Kohaldamisalasse kuulub ka selline rahapesu, mille puhul põhiline õigusrikkumine on karistatav üle kuue kuu pikkuse vabaduskaotusega, sealhulgas eriti maksupettus ja organiseeritud salakaubavedu (EL-Šveitsi 19. mai 2004. aasta tippkohtumise otsused).

Artikli 2 lõike 1 punkti a esimeses taandes viidatakse ,kaupadega kauplemisele", olenemata sellest, kas need läbivad teise lepinguosalise territooriumi (väljumine, sisenemine või transiit). Nii kaupade kui teenustega kauplemisega seotud maksukuriteod kuuluvad lepingu kohaldamisalasse. Artikli 2 lõike punkti a taandes viidatud mõiste "kauplemine" tähendus ei sõltu sellest, kas kaubad läbivad teise lepinguosalise territooriumi või teenused on sellega seotud (väljumine, sisenemine või transiit) - (EL-Šveitsi 19. mai 2004. aasta tippkohtumise otsused).

Artikli 2 lõikes 2 sätestatakse, et koostööst ei tohi keelduda üksnes põhjusel, et juriidilised kvalifikatsioonid ei ole taotluse saanud lepinguosalise ja taotluse esitanud lepinguosalise seadusandluses ühesugused. Järelikult ei sõltu lepingu kohaldamine põhimõtteliselt topeltkriminaalsuse põhimõttest, mis kehtib ainult lepingu artiklite 31 ja 32 raames - (EL-Šveitsi 19. mai 2004. aasta tippkohtumise otsused).

- Artikkel 3- "Vähemtähtsad juhtumid"

Kõnealuse artikli eesmärk on vältida, et vähetähtsates küsimustes esitataks ülemääraselt abitaotlusi.

Sisus järgib artikkel Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 50 lõiget 4 (EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19). Sellele vaatamata ei kohaldata Šveitsi suhtes õigusalase koostöö osas enam Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 50 lõiget 4 ega kõnealuse lepingu artiklit 3 seoses Euroopa Liidu liikmesriikide vahel kriminaalasjades vastastikuse õigusabi andmise konventsiooni 16. oktoobri 2001. aasta protokolli jõustumisega, kuna Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikkel 50 asendatakse protokolli artikliga 8. Nimetatud protokoll jõustub Šveitsi jaoks hiljemalt kuupäeval, mil see jõustub viieteistkümnendas liikmesriigis, mis on sel ajal Euroopa Liidu liige, kui nõukogu võtab vastu kõnealuse protokolli kehtestava akti.

- Artikkel 4- "Avalik kord"

Kõnealuses artiklis sätestatakse asjakohased avaliku korra põhjendused, mida võib esitada vastavalt koostöölepingule, eriti Euroopa Nõukogu Euroopa konventsiooni (vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades) artikli 2 lõikele b (Strasbourg 20.4.1959).

Kõnealuse artikli tähenduses ei ole pangasaladus piisav põhjus vastastikusest abist keeldumiseks.

- Artikkel 5-"Teabe ja tõendite edastamine"

Kõnealuses artiklis võimaldatakse vahetada lepingus ette nähtud abi raames Šveitsist saadud teavet ja tõendeid liikmesriikide vahel ja komisjoniga ning vastupidi.

Artikli 5 lõikes 1 viidatakse konfidentsiaalsusnõudele, millega ametnikud on seotud. Artikli 5 lõikes 2 käsitletakse sellise teabe ja tõendite hilisemat edastamist, mis on jõudnud taotluse esitanud lepinguosaliseni taotluse saanud ametiasutuse osutatud abi tulemusena. Artikli 5 lõikes 3 tagatakse teabe hilisema edastamise efektiivsus.

- Artikkel 6-"Konfidentsiaalsus"

Kõnealuses artiklis viidatakse konfidentsiaalsusnõuetele, mida taotluse saanud lepinguosaline peab järgima abitaotluste töötlemisel.

II jaotis: Finantshuvide kaitseks antava haldusabiga seotud sätted

- Artikkel 7- "Seosed muude lepingutega"- Pettustevastase lepinguga ei tühistata Šveitsiga allkirjastatud protokolli vastastikuse abi kohta tolliküsimustes (EÜT L 169, 27.6.1997, lk 81), vaid selle kohaldamist võib jätkata, eriti pettustevastase lepingu kohaldamisalast välja jäävates tolliküsimustes.

- Artiklid 8 ja 9- "Kohaldamisala" ja "Volitused"- Kõnealused lepingu eelnõu artiklid vastavad tolliasutuste vastastikust abi ja koostööd käsitleva konventsiooni (edaspidi "Napoli II konventsioon") artiklitele 1 - 3 ja 8 (EÜT C 24, 23.1.1998, lk 2).

Kõnealuse lepingu alusel osutatav haldusabi vastab Napoli II konventsiooni nõuetele niivõrd, kui see on asjakohane. Nimetatud nõuete hulka kuulub teabe kasutamist lepingu eesmärgil (vt lepingu artiklit 19) (EL-Šveitsi 19. mai 2004. aasta tippkohtumise otsused). Pettustevastasel lepingul on laiem kohaldamisala kui üksnes tolliküsimusi käsitleval konventsioonil. Lepingu sätteid kohaldatakse volituste piires, mis on siseriikliku õigusega antud igale asjaomasele ametiasutusele siseriiklike menetluste raames ning ei muuda ega laienda nimetatud volitusi.

- Artikkel 10- "Proportsionaalsus". Kõnealuses artiklis käsitletakse haldusabi piires küsimusi, mis on sätestatud juba artiklis 3.

- Artikkel 11- "Keskasutused"

Kõnealune lepingu eelnõu artikkel on kooskõlas Napoli II konventsiooni artikliga 5 ja selles käsitletakse läbirääkimisvolituste nõuet määrata riiklikul tasandil selgelt kindlaks asjaomased ametiasutused.

Iga lepinguosaline määrab oma keskasutused, kellel on volitused haldusabitaotluste töötlemiseks.

- Artikkel 12- "Teabetaotlus"-, Artikkel 13- "Järelevalvetaotlus"- ning Artikli 14-"Teavitamine ja edastamine posti teel" lõiked 1 ja 2.

Kõnealused eelnõu artiklid on kooskõlas Napoli II konventsiooni artiklite 10, 11 ja 13 sisuga.

- Artikli 14 lõikes 3 püütakse tagada, et abi ja töövõtulepinguid määrav institutsioon võiks Šveitsis asuvate abi saajate ja ühenduste töövõtjatega otse ühendust võtta ning need reageerida dokumendi- ja teabetaotlustele, mis kõnealune institutsioon suunab neile seoses nimetatud abi ja lepingutega. Kui rahvusvahelistes lepingutes ei looda selleks alust, satub selline teabe edastamine tõenäoliselt vastuollu teatavate Šveitsi eeskirjadega, mis käsitlevad ärisaladuse rikkumist ja majandusspionaazi.

- Artikkel 15- "Uurimistaotlus"- ja Artikkel 16- "Taotluse esitanud lepinguosalise volitatud personali kohalviibimine"

Kõnealused artiklid on kooskõlas Napoli II konventsiooni artikli 12 sisuga. Kõigi taotluse saanud lepinguosalise õigussüsteemiga lubatud uurimisvahendite kasutamine, millele viidatakse artikli 15 lõikes 2, hõlmab isikute küsitlemist, ruumide ja transpordivahendite läbiotsimist, dokumentide koopiaid, teabetaotlusi ning esemete, dokumentide ja väärisesemete arestimist.

Artikliga 16 sätestatakse volitatud personali võimalus viibida abitaotluste täidesaatmise juures ja tutvuda dokumentidega, esitada küsimusi ja teha ettepanekuid uurimismeetmete kohta, et tõhustada vastastikust abi ja vajaduse korral pääseda juurde samadele ruumidele, dokumentidele ja teabele kui taotluse saanud asutuse personal (EL-Šveitsi 19. mai 2004. aasta tippkohtumise otsused).

- Artikkel 17- "Koostöökohustus"

Kõnealune artikkel täiendab lepingu artikleid 15 ja 16 ning käsitleb liikmesriikide ettevõtjate sarnaseid kohustusi uurimiste osas, mida viivad läbi nende ametiasutused.

- Artikkel 18 - "Abitaotluse vorm ja sisu"

Kõnealune artikkel on kooskõlas Napoli II konventsiooni artikli 9 sisuga.

- Artikkel 19- "Teabe kasutamine"

Kõnealune artikkel sarnaneb Šveitsiga allkirjastatud tolliküsimusi käsitleva vastastikuse abi protokolliga (EÜT L 169, 27.6.1997, lk 81) ning selles käsitletakse erikohustuse reeglit. Teabe kasutamine piirdub artiklis 2 määratletud lepinguosaliste finantshuvide kaitsega (EL-Šveitsi 19. mai 2004. aasta tippkohtumise otsused).

- Artikkel 20- "Omaalgatuslik abistamine"

Kõnealune säte on laiem kui Napoli II konventsioonis sisalduvad sarnased sätted.

- Artiklid 21 - 23 -"Koostöö erivormid"

Kõnealused artiklid on kooskõlas mõnede Napoli II konventsiooni IV jaotises hõlmatud meetmete sisuga. Need on koostatud sellisel viisil, et nende kohaldamine jääks lepinguosaliste ametiasutuste otsustada.

- Artikkel 24- "Nõuete sissenõudmine"

Kõnealuses artiklis on järgitud 15. märtsi 1976. aasta direktiivi (vastastikuse abi kohta teatavate lõivude, tollimaksude, maksude ja muude meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel) artiklite 6, 7, 10, 13 ja 15 põhisisu (EÜT 19.3.1976 L73, lk 18).

III jaotis: Finantshuvide kaitseks kriminaalasjades osutatava vastastikuse õigusabiga seotud sätted

- Artikkel 25- "Seosed muude lepingutega"

Kõnealune artikkel põhineb samal rahvusvaheliste lepingute vastastikuse täiendavuse põhimõttel kui Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikkel 48 ja Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitleva 29. mai 2000. aasta konventsiooni artikkel 1 (EÜT C 197, 12.7.2000, lk 1).

Lepingu jõustumisel hõlmab lepinguosaliste vaheliste mitmepoolsete lepingute mõiste vastavalt artikli 25 lõikele 2 eelkõige Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist lepingut Šveitsi Konföderatsiooni osalemise kohta Schengeni acquis' rakendamisel, kohaldamisel ja edasiarendamisel.

- Artikkel 26- "Menetlused, mille puhul osutatakse abi"

Kõnealune artikkel on kooskõlas Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikliga 49 ja Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitleva 29. mai 2000. aasta konventsiooni artikliga 3.

Nimetatud artiklis keskendutakse menetlustele, mille puhul osutatakse õigusabi (sealhulgas seoses küsimuste ja õigusrikkumistega, mille eest võib vastutusele võtta juriidilisi isikuid). Lõige 2 on säilitatud eesmärgiga laiendada kuritegelikul teel saadud tulu väljaselgitamist, kinnipidamist ja konfiskeerimist käsitlevas konventsioonis (Strasbourg 8.11.1990) sätestatud meetmeid pettustevastases lepingus hõlmatud õigusrikkumistele.

- Artikkel 27- "Taotluste edastamine"

Kõnealuse artikli lähenemisviis on taotluste edastamise osas paindlik, lubades neid edastada nii keskasutuste kaudu kui otse täidesaatvale ametiasutusele. See on eriti sobilik Šveitsi puhul, kus keskasutuste kaudu edastamine võib kahe jurisdiktsiooni taseme (föderaalne ja kantoni) olemasolu tõttu olla teatavatel juhtudel kasulik.

Taotluste otsene edastamine on kooskõlas Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitleva 29. mai 2000. aasta konventsiooni artikliga 6 ning väldib asjatuid viivitusi. Artikli 27 lõikes 5 on sätestatud vajalikud meetmed pädevate keskasutuste kindlaksmääramiseks.

- Artikkel 28- "Postiga saatmine"

Kõnealune artikkel on kooskõlas Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikliga 52 ja Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitleva 29. mai 2000. aasta konventsiooni artikliga 5.

- Artikkel 29- "Ajutised meetmed"

Kõnealune artikkel vastab Euroopa Nõukogu kriminaalasjades vastastikust õigusabi käsitleva Euroopa konventsiooni (Strasbourg 20.4.1959) 8. novembri 2001. aasta teise lisaprotokolli artiklile 24. Lõige 2 vastab kuritegelikul teel saadud tulu väljaselgitamist, kinnipidamist ja konfiskeerimist käsitleva konventsiooni artiklile 11 (Strasbourg 8.11.1990).

- Artikkel 30- ,Taotluse esitanud lepinguosalise asutuse kohalviibimine"

Kõnealune artikkel on kooskõlas Euroopa Nõukogu Euroopa konventsiooni (vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades) artikliga 4 (Strasbourg 20.4.1959) ja Euroopa konventsiooni (vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades) teise lisaprotokolli artikliga 2 (Strasbourg 8.11.2001). Seda on samuti mõjutanud Napoli II konventsiooni artikli 12 lõige 2. Kõnealuse artikli eesmärgiks on hõlbustada õigusabi taotluste täitmist, et vältida täiendavaid taotlusi, mis võiksid viivitada koostöö tõhusust.

Artikliga 16 sätestatakse volitatud personali võimalus viibida abitaotluste täidesaatmise juures ja tutvuda dokumentidega, esitada küsimusi ja teha ettepanekuid uurimismeetmete kohta, et tõhustada vastastikust abi ja vajaduse korral pääseda juurde samadele ruumidele, dokumentidele ja teabele kui taotluse saanud asutuse personal (EL-Šveitsi 19. mai 2004. aasta tippkohtumise otsused).

Kõnealune säte ei kohusta siiski taotluse saanud asutust kutsuma taotluse esitanud asutust aitama kaasa meetmete täitmisele vastavalt esitatud õigusabitaotlusele.

- Artikkel 31- "Läbiotsimine ja arestimine"

Tagatakse õigusalane koostöö, k.a läbiotsimisel ja arestimisel, sh kaudse maksustamise ja salakaubaveo korral (EL-Šveitsi 19. mai 2004. aasta tippkohtumise otsused).

Artikli 31 lõike 1 punkt a kattub SIC artikli 51 punkti a sõnastusega.

Artikli 31 lõige 2 on vastavuses nõukogu direktiivi 91/308/EMÜ (rahandussüsteemi rahapesu eesmärgil kasutamise vältimise kohta) ühenduse rahapesu vastaste eeskirjadega, nagu neid on viimasena muudetud direktiiviga 2001/97/EÜ (EÜT L 344, 28.12.1, lk 76) ja Euroopa Ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni teise protokolliga (EÜT C 222, 19.7.97, lk 12). Läbiotsimiseks ja arestimiseks esitatud õigusabitaotlus, mis on seotud rahapesualase õigusrikkumisega, tuleb täita tingimusel, et põhilise õigusrikkumise eest ettenähtud karistus on taotluse esitanud ja taotluse saanud osalise seaduste kohaselt karistatav vähemalt kuue kuu pikkuse vabadusekaotusega. Seega on maksupettused ja professionaalne salakaubavedu hõlmatud (EL-Šveitsi 19. mai 2004. aasta tippkohtumise otsused).

- Artikkel 32- "Päringud pangandus- ja finantsalase teabe kohta"

Päringuid pangakontode, pangatoimingute ja pangatoimingute jälgimise kohta menetletakse kooskõlas Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise kriminaalasjades vastastikuse õigusabi konventsiooni 16. oktoobri 2001. aasta protokolli eeskirjadega (EÜT C 326, 21.11.2001, lk 1), sh tehes vajaduse korral uurimistoiminguid uuritava isiku teadmata (vt protokolli artikleid 1-4) (EL-Šveitsi 19. mai 2004. aasta tippkohtumise otsused).

- Artikkel 33- "Kontrollitud tarned"

Kõnealuse artikli aluseks on võetud Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitlev 29. mai 2000. aasta konventsiooni artikkel 12.

- Artikkel 34- "Üleandmine konfiskeerimiseks või tagastamiseks"

Kõnealune artikkel on kooskõlas Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitlev 29. mai 2000. aasta konventsiooni artikliga 8.

- Artikkel 35 - "Vastastikuse abi kiirendamine"

Kõnealune artikkel kajastab nõukogu 14. detsembril 2000 vastuvõetud läbirääkimisdirektiive liiga pikkade koostöömenenetluste vältimise kohta. See artikkel on täielikult kooskõlas 29. mai 2000. aasta konventsiooni (Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades) artikli 4 lõigetega 2, 3 ja 4.

Õigusabi taotluse täitmisel artikli 35 lõike 1 alusel on samuti hõlmatud teabe ja tõendite edastamine taotluse saatnud lepinguosalise asutusele.

- Artikkel 36- "Tõendite kasutamine"

Kõnealust artiklit tuleb tõlgendada arvestades täielikult ühenduse õigustikus sisalduvaid andmekaitse eeskirju, ning eelkõige kooskõlas 29. mai 2000. aasta konventsiooni (Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades) artikliga 23.

- Artikkel 37- "Omaalgatuslik tõendite üleandmine"

Kõnealuse artikli aluseks on 29. mai 2000. aasta konventsiooni (Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades) artikkel 7. Täiendav viide tõendite omaalgatusliku üleandmisele lepingu projektis ei eelda ühtki olulist muudatust võrreldes olemasolevate eeskirjadega, kuna tõestusväärsus määratakse selle riigi kriminaalmenetlusõigusega, kus algatatakse asja menetlus.

- Artikkel 38-"Taotluse saanud osapoole menetlused"

Kõnealune artikkel on õigustatud Šveitsi kohtualase praktikaga, mille kohaselt võidakse välisriigile, kes esitab Šveitsis kriminaalasja menetluses tsiviilhagi, keelata tsiviilpoolena toimikule juurdepääs juhul, kui Šveitsi võimuesindajad tegelevad samaaegselt selle riigi õigusasutuse sama asja kohta esitatud õigusabitaotlusega (Abacha, halduskohtu 5. juuni 2001. aasta kohtuotsus). Kõnealuse sätte eesmärgiks on tagada kõikide õiguste laienemine ühendusele või liikmesriigile kui osapooltele, juhul kui nad peaksid esitama Šveitsis tsiviilhagi kriminaalmenetluses.

IV jaotis: Lõppsätted

- Artikkel 39-"Ühiskomitee"

Kõnealuse artikliga asutatakse lepingute haldamiseks, vaidluste lahendamiseks (Artikkel 40) ja lepingu muutmisettepanekute tegemiseks (Artikkel 42) ühiskomitee.

- Artikkel 40 - Vaidluste lahendamine

- Artikkel 41- "Vastastikuse põhimõte"

Kõnealune artikkel sätestab, et ei võeta ühtki ühepoolset meedet enne eelnevat ühiskomiteega konsulteerimist.

- Artikkel 42-"Muudatusettepanekute tegemine"

- Artikkel 43 -"Territoriaalne kohaldamisala"

Kõnealune artikkel on kooskõlas selle valdkonna tavasätetega. Siiski edastab komisjon Šveitsile näiteloendi piirkondadest, kus lepingut kohaldatakse.

- Artikkel 44- "Jõustumine"

Juhul kui tehakse avaldus artikli 44 lõike 3 alusel, on selge, et ainult ühendus võib teha avaldusi ühenduse pädevusse kuuluvates küsimustes, ning mistahes avaldused ei käsitle suhteid liikmesriikide vahel, vaid ainult suhted Šveitsiga.

- Artikkel 45-"Denonsseerimine"

Kõnealune artikkel hõlmab võimalusi lepingu denonsseerimiseks.

- Artikkel 46-"Kohaldamisperiood"

Kõnealune artikkel sisaldab klauslit, mille alusel võib lepingut kohaldada esitatud taotluste korral ebaseaduslike tegevuste kohta, mis on pandud toime 6 kuud pärast lepingu allkirjastamist.

- Artikkel 47- "Lepingu laienemine uutele ELi liikmesriikidele"

Kõnealuse artiki eesmärgiks on käesoleva lepingu laienemise lihtsustamine uutele liikmesriikidele.

- Artikkel 48- "Autentsed tekstid".

2004/0187 (CNS)

Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu sõlmimise kohta võitlemiseks pettuste ja muu nende finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 280 koos artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega ja artikli 300 lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut [1]

[1] ELT C [...] [...], lk [...]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [2]

[2] ELT C [...] [...], lk [...]

ning arvestades järgmist:

(1) 14. detsembril 2004 volitas nõukogu komisjoni pidama läbirääkimisi Šveitsi Konföderatsiooniga lepingu suhtes võitlemiseks pettuste ja muu ühenduse ja liikmesriikide finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu, sh käibemaksu ja aktsiisimaksu suhtes.

(2) Vastavalt nõukogu ............. 2004 otsusele .../.../EÜ, ning tingimusel, et leping sõlmitakse hilisemal kuupäeval, kirjutati lepingule Euroopa Ühenduse nimel alla ......... 2004.

(3) Lepinguga asutatakse ühiskomitee, kellel on otsustusõigus teatavates valdkondades ning seetõttu peab ühendus täpsustama oma esindaja kõnealuses komitees.

(4) Kõnealune kokkulepe tuleks heaks kiita.

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu allkirjastamine võitlemiseks pettuste ja muu nende finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu, ning samuti sellega kaasasoleva lõppakti allkirjastamine kiidetakse käesolevaga Euroopa Ühenduse nimel heaks.

Kokkuleppe ja selle lisade tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Lepingu artiklis 39 nimetatud ühiskomitees esindab ühendust komisjon.

Ühenduse otsuste või ettepanekute positsioonid lepingu kohaldamise suhtes ühiskomitees võtab vastu nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepanekul.

Artikkel 3

Nõukogu eesistuja edastab Euroopa Ühenduse nimel lepingu artikliga 44 ettenähtud teatise. [3]

[3] The date of entry into force of the Agreement will be published in the Official Journal of the European Union by the General Secretariat of the Council

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

LISA

Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Šveitsi Konföderatsiooni vaheline

koostööleping

nende finantshuve kahjustava pettuse ja mis tahes muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks

EUROOPA ÜHENDUS,

BELGIA KUNINGRIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

IIRIMAA,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI VABARIIK,

MALTA VABARIIK,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKKIA VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK NING

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK ühelt poolt

ja

Šveitsi konföderatsioon teiselt poolt,

edaspidi ,lepinguosalised",

VÕTTES ARVESSE Euroopa ühenduse ja selle liikmesriikide ning Šveitsi Konföderatsiooni vahelisi tihedaid sidemeid,

soovides tõhusalt võidelda lepinguosaliste finantshuve kahjustava pettuse ja mis tahes muu ebaseadusliku tegevuse vastu,

arvestades vajadusega tugevdada haldusabi kõnealustes valdkondades,

olles veendunud, et tuleb osutada läbiotsimisi ja esemete võetust hõlmavat vastastikust õigusabi, sealhulgas mis tahes salakaubaveo puhul ning kaudsetest maksudest, eriti käibemaksust, tollimaksudest ja aktsiisidest kõrvalehoidumise juhtudel,

tõdedes rahapesu vastase võitluse tähtsust,

on kokku leppinud järgmises.

I JAOTIS ÜLDSÄTTED

Artikkel 1 Eesmärk

Käesoleva lepingu eesmärgiks on laiendada Euroopa ühenduse ja selle liikmesriikide ning Šveitsi Konföderatsiooni vahel haldusabi ja vastastikuse õigusabi osutamist karistusõiguse valdkonnas võitlemaks artiklis 2 osutatud ebaseadusliku tegevuse vastu.

Artikkel 2 Reguleerimisala

(1) Käesolevat lepingut kohaldatakse järgmistes valdkondades:

(a) lepinguosaliste finantshuve kahjustava pettuse ja mis tahes muu ebaseadusliku tegevuse ennetamine, tuvastamine, uurimine, kohtulik menetlemine ning haldus- ja kriminaalkaristuste kohaldamine järgmistes valdkondades:

- tolli- ja põllumajandusvaldkonda reguleerivaid õigusakte rikkuv kaubavahetus;

- maksundust, eriti käibemaksu, tarbimismakse ja aktsiisimakse reguleerivaid õigusakte rikkuv kaubavahetus;

- lepinguosaliste eelarves või nende poolt või nende nimel hallatavates eelarvetes sisalduvate vahendite, nagu näiteks toetuste ja hüvitiste vastuvõtmine ja hoidmine, sealhulgas kõnealuste vahendite kasutamine muuks kui algselt ettenähtud otstarbeks;

- lepinguosaliste hankelepingute sõlmimise menetlused;

(b) punktis a osutatud ebaseadusliku tegevuse tulemusel maksmisele kuuluvate või põhjendamatult saadud summade konfiskeerimine ja tagasinõudmine.

(2) Koostööst II jaotise (haldusabi) ja III jaotise (vastastikune õigusabi) tähenduses ei või keelduda üksnes seetõttu, et taotlus seondub rikkumisega, mida taotluse saanud lepinguosaline käsitab maksudega seotud süüteona või et taotluse saanud lepinguosalise õigusaktid ei sisalda sama tüüpi makse ega kulutusi või ei reguleeri ega kvalifitseeri asjaolusid juriidiliselt samamoodi nagu taotluse esitanud lepinguosalise õigussüsteem.

(3) Käesoleva lepinguga reguleeritud ebaseaduslikust tegevusest saadud tuluga seotud rahapesu kuulub lepingu reguleerimisalasse tingimusel, et süüteo aluseks oleva tegevuse eest karistatakse mõlema lepinguosalise õiguse alusel vangistusega või kohaldatakse muud vabadust piiravat mõjutusvahendit maksimaalse tähtajaga üle kuue kuu.

(4) Otsesed maksud käesoleva lepingu reguleerimisalasse ei kuulu.

Artikkel 3 Vähetähtsad juhtumid

(1) Taotluse saanud lepinguosalise asutus võib koostöötaotluse tagasi lükata, kui nõutust vähem makstud või maksmata jäetud maksude summa ei ületa 25 000 eurot või kui loata eksporditud või imporditud kaupade hinnanguline väärtus ei ületa 100 000 eurot, välja arvatud juhul, kui taotluse esitanud lepinguosaline peab juhtumit kas asjaolude või kahtlustatava isiku tõttu väga tõsiseks.

(2) Taotluse saanud lepinguosalise asutus teatab taotluse esitanud lepinguosalise asutusele viivitamata koostöötaotluse tagasilükkamise põhjustest.

Artikkel 4 Avalik kord

Koostööst võib keelduda juhul, kui taotluse saanud lepinguosaline leiab, et taotluse täitmine võib seada ohtu taotluse saanud lepinguosalise suveräänsuse, julgeoleku, avaliku korra või muud olulised huvid.

Artikkel 5 Teabe ja tõendite edastamine

(1) Käesoleva lepingu alusel edastatud või saadud mis tahes kujul esitatud teave ja tõendid on riigisaladus ning neid kaitstakse samadel tingimustel nagu teabe saanud lepinguosalise siseriiklikus õiguses ja ühenduse institutsioonide suhtes kohaldatavate sätetega reguleeritud analoogilist teavet.

Kõnealust teavet ja tõendeid ei või edastada kellelegi peale isikute, kellel on ühenduse institutsioonides, liikmesriikides või Šveitsi Konföderatsioonis oma tööülesannete tõttu õigus sellise teabega tutvuda, ning kõnealused isikud ei või sellist teavet ega tõendeid kasutada muuks kui käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluvate eesmärkide saavutamiseks.(2) Teavet ja tõendeid, mida taotluse esitanud lepinguosaline on käesoleva lepingu alusel saanud, võib edastada kõikidele lepinguosalistele, kui see lepinguosaline toimetab uurimist, mille puhul koostööd ei saa välistada, või kui on konkreetselt alust arvata, et nimetatud lepinguosaline toimetab sellist uurimist. Teavet võib edastada üksnes käesoleva lepinguga sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

(3) Lepinguosaline, kellele esitati algne taotlus, ei või vaidlustada käesoleva lepingu alusel antud teabe ja tõendite edastamist ühele või mitmele lepinguosalisele.

(4) Iga lepinguosaline, kellele edastatakse teavet või tõendeid kooskõlas lõikega 2, peab kinni algse taotluse saanud lepinguosalise poolt taotluse esitanud lepinguosalisele seatud teabe ja tõendite kasutamise piirangutest.

(5) Lepinguosaline võib käesoleva lepingu kohaldamisel saadud teavet ja tõendeid edastada kolmandale riigile üksnes juhul, kui selleks annab loa lepinguosaline, kellelt teave ja tõendid pärinevad.

Artikkel 6 Konfidentsiaalsus

Taotluse esitanud lepinguosaline võib taotluse saanud lepinguosaliselt nõuda, et taotlus ja selle sisu jääksid konfidentsiaalseks, välja arvatud juhul, kui see takistaks taotluse täitmist. Kui taotluse saanud lepinguosaline ei saa konfidentsiaalsuse nõuet täita, teatab ta sellest taotluse esitanud lepinguosalise asutusele.

II JAOTIS HALDUSABI

I peatükk Üldsätted

Artikkel 7 Seos teiste lepingutega

Käesolev jaotis ei piira karistusõiguse valdkonnas osutatavat vastastikust õigusabi reguleerivate sätete, haldusabi valdkonnas kehtivate laiaulatuslikumate kohustuste ega lepinguosaliste vahel sõlmitud kahe- või mitmepoolsete koostöölepingute soodsamate sätete, eriti 9. juunil 1997. aastal vastu võetud tolliküsimustes osutatavat vastastikust haldusabi käsitleva lisaprotokolli sätete kohaldamist.

Artikkel 8 Ulatus

(1) Lepinguosalised abistavad üksteist võitluses käesoleva lepinguga reguleeritud ebaseadusliku tegevuse vastu, eelkõige kehtivate õigusaktidega vastuolus olevate toimingute ning muu tegevuse ja tegematajätmise ennetamise ja tuvastamise ning nende uurimise kaudu.

(2) Käesolevas jaotises ettenähtud abi osutamise kohustus on lepinguosaliste kõikidel asutustel, kes tegutsevad haldusjuurdluste või kriminaalmenetluse valdkonnas, sealhulgas juhul, kui kõnealused asutused tegutsevad õigusasutuse taotlusel.

Kui eeluurimist toimetab õigusasutus või kui seda tehakse õigusasutuse juhtimisel, otsustab kõnealune õigusasutus, kas uurimisega seotud vastastikuse abi või koostöötaotlused esitatakse karistusõiguse valdkonnas osutatavat vastastikust õigusabi reguleerivate sätete või käesoleva jaotise alusel.

Artikkel 9 Pädevus

(1) Lepinguosaliste asutused kohaldavad käesoleva jaotise sätteid neile siseriikliku õiguse alusel antud pädevuse piires. Ühtki käesoleva jaotise sätet ei või tõlgendada lepinguosaliste asutustele käesoleva jaotise tähenduses siseriikliku õiguse alusel antud pädevuse muutmisena.

Kõnealused asutused tegutsevad nii, nagu tegutseksid nad iseenda huvides või oma lepinguosalise taotlusel. Selleks kasutavad nad kõiki õiguslikke volitusi, mis neil on taotluse täitmiseks siseriikliku õiguse alusel.

(2) Taotlused, mis on adresseeritud asutustele, kes ei ole konkreetses valdkonnas pädevad, edastatakse viivitamata pädevale asutusele.

Artikkel 10 Proportsionaalsus

Taotluse saanud lepinguosalise asutus võib koostöötaotluse tagasi lükata, kui on ilmselge, et:

(a) taotluse esitanud lepinguosalise mingi perioodi jooksul esitatud taotluste arv ja iseloom ei ole proportsioonis taotluse saanud lepinguosalise asutuse haldussuutlikkusega;

(b) taotluse esitanud lepinguosalise asutus ei ole kasutanud kõiki tavapäraseid teabeallikaid, mida ta oleks antud asjaoludel saanud taotletava teabe hankimiseks kasutada ilma, et see seadnuks ohtu soovitud tulemuse saavutamise.

Artikkel 11 Keskasutused

(1) Iga lepinguosaline määrab keskasutuse või keskasutused, kes on pädevad reageerima haldusabi taotlustele käesoleva jaotise tähenduses. Kõnealused asutused pöörduvad taotletud abi osutamiseks pädevate haldusasutuste poole.

(2) Keskasutused suhtlevad omavahel vahendajateta.

(3) Keskasutuste tegevus ei välista eelkõige kiireloomulistel juhtudel otsest koostööd lepinguosaliste käesoleva lepingu kohaldamise valdkondades pädevate asutuste vahel. Keskasutustele teatatakse kõikidest meetmetest, mille puhul tehakse nimetatud viisil otsest koostööd.

(4) Lepinguosalised teatavad artikli 44 lõikes 2 ettenähtud teavitamise käigus, millised on nende keskasutused käesoleva artikli tähenduses.

II peatükk Taotluse alusel abi osutamine

Artikkel 12 Teabetaotlused

(1) Taotluse esitanud lepinguosalise asutuse taotluse alusel edastab taotluse saanud lepinguosalise asutus talle käesoleva lepingu reguleerimisala piires kogu tema enda või teiste sama lepinguosalise asutuste käsutuses oleva teabe, mis võimaldab ennetada ja tuvastada lepingus sätestatud ebaseaduslikku tegevust ning selle eest karistada või mida on vaja võla sissenõudmiseks. Taotluse saanud lepinguosalise asutus viib läbi kõik teabe saamiseks vajalikud haldusmenetlused.

(2) Edastatavale teabele tuleb lisada taotluse saanud lepinguosalise asutuse käsutuses olevad või teabetaotluse rahuldamiseks koostatud või saadud aruanded ja muud dokumendid, millel edastatav teave põhineb, või selliste aruannete ja dokumentide koopiad.

(3) Taotluse esitanud lepinguosalise asutuse ja taotluse saanud lepinguosalise asutuse kokkuleppel ja vastavalt viimase üksikasjalikele juhtnööridele võivad taotluse esitanud lepinguosalise asutuse volitatud ametnikud pääseda taotluse saanud lepinguosalise asutuste ruumidesse ning selle lepinguosalise asutuste käsutuses olevate lõikes 1 osutatud dokumentide ja teabeallikate juurde, mis on seotud käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluva ebaseadusliku tegevusega. Nimetatud ametnikel on õigus teha nendest dokumentidest koopiaid.

Artikkel 13 Järelevalvetaotlused

Taotluse esitanud lepinguosalise asutuse palvel tagab taotluse saanud lepinguosalise asutus võimaluse piires järelevalve artiklis 2 osutatud õigusakte rikkuva kaubavahetuse üle. Järelevalve võib puudutada isikuid, keda kahtlustatakse põhjendatult selles, et nad on osalenud või osalevad ebaseaduslikus tegevuses või valmistavad sellist tegevust ette, ning samuti sellise tegevusega seotud kohti, transpordivahendeid ja kaupu.

Artikkel 14 Teatamine ja saatmine posti teel

(1) Taotluse esitanud lepinguosalise asutuse taotluse alusel teatab taotluse saanud lepinguosalise asutus kooskõlas oma siseriiklike sätetega talle või laseb talle teatada kõikidest taotluse esitanud lepinguosaliste asutuste dokumentidest või otsustest, mis kuuluvad käesoleva lepingu reguleerimisalasse.

(2) Teavitamistaotlustele, milles tuleb märkida soovitava akti või otsuse objekt, lisatakse tõlge taotluse saanud lepinguosalise ametlikus keeles või selle lepinguosalise poolt aktsepteeritavas keeles.

(3) Lepinguosalised võivad saata teatisi ning teabetaotlusi ja dokumentidega tutvumise taotlusi teise lepinguosalise territooriumil tegutsevatele artikli 2 lõike 1 punkti a kolmanda ja neljanda alapunktiga seotud isikutele otse posti teel.

Kõnealused isikud võivad teatistele vastata ning saata asjakohased dokumendid ja teabe viisil, mis on ette nähtud eeskirjades, mille alusel neile vahendeid eraldati.

Artikkel 15 Uurimistaotlused

(1) Taotluse esitanud lepinguosalise asutuse taotluse alusel algatab taotluse saanud lepinguosalise asutus uurimise või laseb algatada uurimise seoses toimingute või käitumisega, mis kujutab endast lepingus sätestatud ebaseaduslikku tegevust või mis annab taotluse esitanud lepinguosalise asutusele alust põhjendatult kahtlustada, et selline ebaseaduslik tegevus on toimunud.

(2) Taotluse saanud lepinguosaline kasutab kõiki tema õigussüsteemis olemasolevaid uurimisvahendeid samadel tingimustel, nagu ta kasutaks neid juhul, kui tegutseks iseenda huvides või mõne siseriikliku asutuse taotlusel, sealhulgas sekkumise kaudu või vajaduse korral õigusasutuse loal.

Käesolev säte ei piira artiklis 17 sätestatud majandussubjektide koostöökohustust.

Taotluse saanud lepinguosalise asutus edastab taotluse esitanud lepinguosalise asutusele uurimiste tulemused. Artikli 12 lõiget 2 kohaldatakse mutatis mutandis.

(3) Taotluse saanud lepinguosalise asutus laiendab abi osutamist abitaotluse objektiga ilmselt seotud asjaoludele, esemetele ja isikutele, ilma et selleks oleks vaja täiendavat taotlust. Kahtluse korral võtab taotluse saanud lepinguosalise asutus kõigepealt ühendust taotluse esitanud lepinguosalise asutusega.

Artikkel 16 Taotluse esitanud lepinguosalise volitatud ametnike osalemine

(1) Taotluse esitanud lepinguosalise asutuse ja taotluse saanud lepinguosalise asutuse kokkuleppel võivad eelmises artiklis osutatud uurimises osaleda taotluse esitanud lepinguosalise asutuse volitatud ametnikud. Nende osalemiseks ei ole vaja uuritava isiku või majandussubjekti nõusolekut.

(2) Uurimist juhivad kogu uurimise kestel taotluse saanud lepinguosalise asutuse ametnikud. Taotluse esitanud lepinguosalise asutuse ametnikud ei või omal initsiatiivil asuda täitma taotluse saanud lepinguosalise asutuse ametnike ülesandeid.

Seevastu tagatakse neile juurdepääs samadele ruumidele ja samadele dokumentidele mis taotluse saanud lepinguosalise asutuse ametnikel, nimetatud ametnike vahendusel ja üksnes konkreetse uurimise raames.

(3) Osalemisloale võib seada tingimusi.

(4) Taotluse esitanud lepinguosalisele teatavaks saanud andmeid ei või kasutada tõenditena enne, kui on saadud luba nende edastamiseks.

Artikkel 17 Koostöökohustus

Majandussubjektid on kohustatud tegema koostööd haldusabi taotluse rahuldamiseks, võimaldades juurdepääsu oma ruumidele ja dokumentidele ning esitades kogu vajaliku teabe.

Artikkel 18 Abitaotluste vorm ja sisu

(1) Abitaotlused vormistatakse kirjalikult. Taotlustele lisatakse dokumendid, mida peetakse vastamisel vajalikuks.

Kiireloomuliste juhtumite puhul on lubatud ka suulised taotlused, kuid need tuleb niipea kui võimalik kirjalikult kinnitada.

(2) Taotlustele lisatakse järgmine teave:

(a) taotluse esitanud asutus;

(b) taotletav meede;

(c) taotluse objekt ja põhjendus;

(d) asjakohased õigusaktid, eeskirjad ja muud õiguslikud elemendid;

(e) võimalikult täpsed ja täielikud andmed uurimise objektiks olevate füüsiliste või juriidiliste isikute kohta;

(f) ülevaade asjakohastest faktidest ja juba toimetatud uurimistest, välja arvatud artiklis 14 sätestatud juhtudel.

(3) Taotlused koostatakse taotluse saanud lepinguosalise ametlikus keeles või selle lepinguosalise poolt aktsepteeritavas keeles.

(4) Nõuetele mittevastavaid või mittetäielikke taotlusi võib korrigeerida või täiendada. Samaaegselt asutakse rakendama taotluse täitmiseks vajalikke meetmeid.

Artikkel 19 Teabe kasutamine

(1) Kogutud teavet kasutatakse üksnes käesolevas lepingus sätestatud eesmärkidel. Kui mõni lepinguosaline taotleb sellise teabe kasutamist teistel eesmärkidel, tuleb selleks taotleda teabe andnud asutuse kirjalikku nõusolekut. Teabe sellise kasutamise suhtes kehtivad nimetatud asutuse seatud piirangud.

(2) Lõike 1 sätted ei piira teabe kasutamist kohtu- või haldusmenetluses, mis on algatatud haldusabi taotluses osutatud õigusrikkumise suhtes, kui kõnealuste menetluste puhul oleks võimalik kasutada samasugust abi. Teabe sellisest kasutamisest teatatakse viivitamata teabe edastanud lepinguosalise pädevale asutusele.

(3) Lepinguosalised võivad vastavalt käesoleva lepingu sätetele kogutud teavet ja dokumente kasutada tõendina oma protokollides, aruannetes ja tunnistustes ning kohtumenetlustes.

III peatükk Spontaanne abi osutamine

Artikkel 20 Spontaanne abi osutamine

(1) Eelmises peatükis sätestatud koostöö võib toimuda ilma teise lepinguosalise eelneva taotluseta.

(2) Teavet edastava lepinguosalise asutus võib kooskõlas oma siseriikliku õigusega seada tingimusi teabe kasutamisele teavet saanud lepinguosalise asutuse poolt.

(3) Nimetatud tingimused on siduvad kõikide lepinguosaliste suhtes.

IV peatükk Koostöö erivormid

Artikkel 21 Ühisoperatsioonid

(1) Kui kaupade impordi, ekspordi ja transiidi korral võib oletada, et tehingute suurus ja neist tulenevad maksude ja toetustega seotud riskid võivad lepinguosaliste eelarve suhtes kaasa tuua olulisi kaotusi, võivad lepinguosalised kokku leppida, et korraldatakse ühiseid piiriüleseid operatsioone käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluva ebaseadusliku tegevuse ennetamiseks ja kriminaalkorras menetlemiseks.

(2) Piiriüleste operatsioonide koordineerimise ja planeerimise eest vastutab keskasutus või keskasutuse volitatud teenistus.

Artikkel 22 Ühised eriuurimisrühmad

(1) Mitme lepinguosalise asutused võivad ühisel kokkuleppel moodustada ühise eriuurimisrühma, mis tegutseb ühe lepinguosalise territooriumil.

(2) Uurimisrühm toimetab keerulisi uurimisi, mis eeldavad suure hulga uurimisvahendite mobiliseerimist, ja koordineerib ühistegevust.

(3) Osalemine sellise uurimisrühma töös ei anna uurimisrühma kuuluvate lepinguosaliste esindajatele õigust tegutseda iseseisvalt selle lepinguosalise territooriumil, kus uurimine toimub.

Artikkel 23 Kontaktametnikud

(1) Lepinguosaliste ametnikud võivad määratud või määramata ajaks kokku leppida, et ühe lepinguosalise kontaktametnikud töötavad teise lepinguosalise pädevate teenistuste juures, tagamaks haldusabi osutamisel vastastikust toetust.

(2) Kontaktametnike ülesandeks on nõustamine ja abistamine. Neil pole õigust tegutseda iseseisvalt selle lepinguosalise territooriumil, kus uurimine toimub. Lepinguosaliste asutuste nõusolekul või taotlusel võivad kontaktametnikud:

(a) hõlbustada ja kiirendada teabevahetust;

(b) osutada abi uurimisel;

(c) osaleda abitaotluste täitmisel;

(d) nõustada ja abistada vastuvõtvat riiki piiriüleste operatsioonide ettevalmistamisel ja läbiviimisel;

(e) täita mis tahes muid ülesandeid, milles lepinguosalised võivad omavahel kokku leppida.

(3) Ühise kokkuleppe üksikasjad määravad kindlaks lepinguosaliste pädevad asutused.

(4) Kontaktametnikud võiivad esindada ühe või mitme lepinguosalise huve.

V peatükk Sissenõudmine

Artikkel 24 Sissenõudmine

(1) Taotluse esitanud lepinguosalise taotlusel nõuab taotluse saanud lepinguosaline sisse käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluvaid võlgu samadel tingimustel, nagu ta nõuaks sisse omaenda võlgu.

(2) Sissenõudmistaotlusele tuleb lisada selle täitmist lubava dokumendi ametlik originaal või kinnitatud koopia, mille on välja andnud taotluse esitanud lepinguosaline, ning võimaluse korral muude sissenõudmiseks vajalike dokumentide originaalid või kinnitatud koopiad.

(3) Taotluse saanud lepinguosaline rakendab võla sissenõudmiseks vajalikke kaitsemeetmeid.

(4) Taotluse saanud lepinguosalise asutus edastab taotluse esitanud lepinguosalise asutusele sisse nõutud võla summa. Kokkuleppel taotluse esitanud lepinguosalisega võib ta sellest maha arvata sissenõudmise käigus tekkinud halduskulud.

(5) Vaatamata esimeses lõikes sätestatule ei pruugi sissenõutavatele võlgadele kehtida samasugused tingimused nagu taotluse saanud lepinguosalise territooriumil tekkinud võlgadele.

III JAOTIS VASTASTIKUNE ÕIGUSABI

Artikkel 25 Seos teiste lepingutega

(1) Käesoleva jaotise sätete eesmärgiks on täiendada 20. aprilli 1959. aasta vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitlevat Euroopa konventsiooni ja 8. novembri 1990. aasta rahapesu ning kuritegelikul teel saadud tulu kindlakstegemist, arestimist ja konfiskeerimist käsitlevat konventsiooni ning hõlbustada nende kohaldamist lepinguosaliste vahelistes suhetes.

(2) Käesolev jaotis ei piira lepinguosaliste vahel sõlmitud kahe- või mitmepoolsete lepingute soodsamate sätete kohaldamist.

Artikkel 26 Menetlused, mille puhul samuti osutatakse vastastikust õigusabi

(1) Vastastikust õigusabi osutatakse samuti:

(a) selliste tegudega seotud menetluste puhul, mis on ühe või mõlema lepinguosalise siseriikliku õiguse alusel karistatavad kui süüteod, mida menetlevad haldusasutused, kelle otsusega võib algatada kohtumenetluse, eelkõige kriminaalmenetluse;

(b) kriminaalmenetlusega seotud tsiviilmenetluste puhul, kui kriminaalkohus ei ole veel kriminaalmenetluses lõplikku otsust teinud;

(c) tegude või süütegude puhul, mille eest võib karistada taotluse esitanud lepinguosalise juriidilist isikut.

(2) Vastastikust õigusabi osutatakse samuti uurimiste ja menetluste puhul, mille eesmärgiks on kuriteovahendite või kuritegelikul teel saadud tulu arestimine või konfiskeerimine.

Artikkel 27 Taotluste edastamine

(1) Käesoleva jaotise alusel koostatud taotlused esitab taotluse esitanud lepinguosalise asutus kas taotluse saanud lepinguosalise keskasutuse kaudu või otse taotluse saanud lepinguosalise asutusele, kes on pädev taotluse esitanud lepinguosalise taotlust täitma. Taotluse esitanud lepinguosalise asutus ja vajaduse korral taotluse saanud lepinguosalise asutus saadavad taotluse koopia asjaomasele keskasutusele.

(2) Taotluse või selle täitmisega seotud mis tahes materjali võib edastada samal viisil. Materjalist saadetakse vähemalt koopia otse taotluse esitanud lepinguosalise asutusele.

(3) Kui taotluse saanud lepinguosalise asutus ei ole pädev õigusabi osutama, edastab ta taotluse viivitamata pädevale asutusele.

(4) Nõuetele mittevastavad või mittetäielikud taotlused täidetakse juhul, kui need sisaldavad täitmiseks vajalikku teavet, kuid taotluse esitanud lepinguosalise asutus peab need hiljem nõuetega vastavusse viima. Taotluse saanud lepinguosalise asutus teatab taotluse esitanud lepinguosalise asutusele esinevatest puudustest ja määrab tähtaja, mille jooksul puudused tuleb kõrvaldada.

Taotluse saanud lepinguosalise asutus annab taotluse esitanud lepinguosalise asutusele viivitamata juhtnööre taotluse täiendamiseks või selle muudele meetmetele laiendamiseks.

(5) Lepinguosalised teatavad artikli 44 lõikes 2 ettenähtud teavitamise käigus, milline on nende keskasutus või keskasutused käesoleva artikli tähenduses.

Artikkel 28 Saatmine posti teel

(1) Reeglina saadavad lepinguosalised käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluvate menetlustega seotud menetlusdokumendid teise lepinguosalise territooriumil viibivatele isikutele otse posti teel.

(2) Kui dokumendid väljastanud lepinguosalise asutus teab või kui tal on põhjust arvata, et adressaat valdab üksnes mõnda teist keelt, tuleb dokumendid või vähemalt nende kõige olulisemad osad tõlkida sellesse keelde.

(3) Saatja lepinguosalise asutus teatab adressaadile, et ta ei saa kohaldada teise lepinguosalise territooriumil ühtki sunni- ega karistusmeedet.

(4) Kõikidele menetlusdokumentidele lisatakse teade selle kohta, et adressaat saab teates nimetatud asutuselt teavet oma saadetud dokumendiga seonduvate õiguste ja kohustuste kohta.

Artikkel 29 Ajutised meetmed

(1) Taotluse saanud lepinguosalise asutus võtab kooskõlas oma siseriiklike sätetega ja taotluse esitanud lepinguosalise asutuse taotluse alusel ajutised meetmed, mida on vaja hetkeolukorra säilitamiseks, ohustatud õigushuvide kaitseks või tõendite säilitamiseks, kui õigusabi taotlus ei tundu selgelt vastuvõetamatu.

(2) Kuriteovahendid ja kuritegelikul teel saadud tulu, mille puhul õigusabi taotletakse, blokeeritakse või arestitakse. Kui kuritegelikul teel saadud tulu on osaliselt või täielikult kulutatud, kohaldatakse samu meetmeid taotluse saanud lepinguosalise territooriumil asuva vara suhtes, mille väärtus vastab kuritegelikul teel saadud tulu väärtusele.

Artikkel 30 Taotluse esitanud lepinguosalise asutuste osalemine

(1) Taotluse saanud lepinguosaline lubab taotluse esitanud lepinguosalise taotlusel viimase asutustel osaleda õigusabi taotluse täitmisel. Nende osalemiseks ei ole vaja isiku nõusolekut, kelle suhtes meedet kohaldatakse.

Osalemisloale võib seada tingimusi.

(2) Osalevatele isikutele tagatakse juurdepääs samadele ruumidele ja samadele dokumentidele mis taotluse saanud lepinguosalise asutuse ametnikel nimetatud ametnike vahendusel ja üksnes õigusabi taotluse täitmise raames. Eelkõige võib neil lubada esitada või soovitada esitamiseks küsimusi ning pakkuda välja uurimistoiminguid.

(3) Osalemise tagajärjel ei tohi kohtuasja salastatust ega asjaomase isiku õigusi rikkudes avaldada teavet muudele isikutele kui eelnevates lõigetes osutatud isikud. Taotluse esitanud lepinguosalisele teatavaks saanud andmeid ei või kasutada tõenditena enne, kui täitmisega seotud materjalide edastamine on kinnitatud kohtuotsusega.

Artikkel 31 Läbiotsimine ja esemete võetus

(1) Lepinguosalised ei sea läbiotsimise ja võetusega seotud õigusabitaotluste vastuvõetavusele muid tingimusi kui järgmised:

(a) õigusabitaotluse aluseks oleva teo eest karistatakse mõlema lepinguosalise siseriikliku õiguse alusel vangistusega või kohaldatakse muud vabadust piiravat mõjutusvahendit maksimaalse tähtajaga üle kuue kuu või karistatakse sellise teo eest ühe lepinguosalise siseriikliku õiguse alusel samaväärse karistusega ning teise lepinguosalise siseriikliku õiguse alusel käsitatakse sellist tegu süüteona, mida menetlevad haldusasutused, kelle otsusega võib algatada kohtumenetluse, eelkõige kriminaalmenetluse;

(b) õigusabitaotluse täitmine on kooskõlas taotluse saanud lepinguosalise siseriikliku õigusega.

(2) Käesoleva lepinguga reguleeritud tegevusest saadud tuluga seotud rahapesu käsitlevad õigusabitaotlused on samuti vastuvõetavad tingimusel, et süüteo aluseks oleva tegevuse eest karistatakse mõlema lepinguosalise õiguse alusel vangistusega või kohaldatakse muud vabadust piiravat mõjutusvahendit maksimaalse tähtajaga üle kuue kuu.

Artikkel 32 Panga- ja finantsteabe taotlemine

(1) Kui artiklis 31 esitatud tingimused on täidetud, täidab taotluse saanud lepinguosaline panga- ja finantsteabe saamise ja edastamisega seotud õigusabitaotlused, sealhulgas:

(a) selgitab välja, kas uurimisalustel isikutel on tema territooriumidel asuvates pankades avatud pangakontosid või on neil selliste kontode suhtes volitus, ning edastab nendega seotud teavet;

(b) selgitab välja ja annab teavet ühe või enama konto vahendusel või teatavate isikute poolt kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul teostatud toimingute kohta.

(2) Taotluse saanud lepinguosaline võib oma siseriikliku kriminaalmenetlusõiguse alusel lubatud piires tagada järelevalve ühe või enama konto vahendusel või teatavate isikute poolt kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul teostatud toimingute üle ning edastada järelevalve tulemused taotluse esitanud lepinguosalisele. Pangatoimingute jälgimise otsuse teevad kooskõlas oma riigi seadustega iga juhtumi kohta eraldi taotluse saanud liikmesriigi pädevad asutused. Jälgimise praktilistes üksikasjades lepivad kokku taotluse esitanud ja taotluse saanud liikmesriikide pädevad asutused.

(3) Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, tagamaks et finantsasutused ei avalikustaks asjaomasele kliendile või kolmandale isikule, et taotluse esitanud riigi taotlusel on rakendatud meetmeid või et teostatakse uurimist, ajavahemikus, mis on vajalik, et avalikustamine ei kahjustaks uurimise tulemusi.

(4) Taotluse esitanud lepinguosalise asutus:

(a) teatab oma taotluses, miks taotletavat teavet peetakse õigusrikkumise uurimise suhtes oluliseks;

(b) täpsustab, mille alusel ta oletab, et asjakohased kontod on avatud taotluse saanud lepinguosalise territooriumil asuvates pankades, ning teatab võimaluse korral, milliste pankadega on tegemist;

(c) edastab kogu teabe, mis võib taotluse täitmist hõlbustada.

(5) Lepinguosaline ei tohi pangasaladusele viidates keelduda koostööst teise lepinguosalise esitatud vastastikuse õigusabi taotluse raames.

Artikkel 33 Kontrollitavad tarned

(1) Taotluse saanud lepinguosalise asutus kohustub taotluse esitanud lepinguosalise asutuse taotluse alusel lubama oma territooriumil kontrollitavaid tarneid selliste süütegudega seotud eeluurimiste raames, mille tulemuseks võib olla väljaandmine.

(2) Kontrollitava tarne rakendamise otsuse teevad kooskõlas oma riigi seadustega iga juhtumi kohta eraldi taotluse saanud liikmesriigi pädevad asutused.

(3) Kontrollitav tarne viiakse läbi kooskõlas taotluse saanud lepinguosalise siseriiklikus õiguses sätestatud eeskirjadega. Operatsiooni juhivad, viivad läbi ja kontrollivad taotluse saanud lepinguosalise pädevad asutused.

Artikkel 34 Üleandmine konfiskeerimiseks või tagastamiseks

(1) Taotluse esitanud lepinguosalise taotlusel võib arestitud esemed, dokumendid, rahalised vahendid või muu vara üle anda konfiskeerimiseks või õigustatud isikule tagastamiseks.

(2) Taotluse saanud lepinguosaline ei või üleandmisest keelduda põhjusel, et vara väärtus vastab maksu- või tollivõla väärtusele.

(3) Käesolev ei piira heausksete kolmandate isikute õigusi nimetatud vara suhtes.

Artikkel 35 Vastastikuse abi osutamise kiirendamine

(1) Taotluse saanud lepinguosalise asutus täidab õigusabitaotluse nii kiiresti kui võimalik, arvestades võimaluse korral taotluse esitanud lepinguosalise asutuse näidatud menetlus- või muude tähtaegadega. Taotluse esitanud lepinguosalise asutus põhjendab nimetatud tähtaegu.

(2) Kui taotlust ei saa täita või kui taotlust ei saa täita tervikuna vastavalt taotluse esitanud lepinguosalise nõudmistele, teatab taotluse saanud lepinguosalise asutus sellest taotluse esitanud lepinguosalise asutusele ja esitab tingimused, millistel taotlust oleks võimalik täita. Mõlemad asutused võivad taotluse edasises käitlemises kokku leppida, otsustades võimaluse korral täita nimetatud tingimused.

Kui on ette näha, et taotlust ei saa täita taotluse esitanud lepinguosalise näidatud tähtaja jooksul ja kui lõike 1 teises lauses osutatud põhjendusest nähtub selgelt, et mis tahes viivitus takistab oluliselt selle asutuse algatatud menetlust, teatab taotluse saanud lepinguosalise asutus viivitamata, millise aja jooksul oleks võimalik taotlus täita. Taotluse esitanud lepinguosalise asutus teatab viivitamata, kas taotlus jääb endiselt jõusse. Mõlemad asutused võivad taotluse edasises käitlemises kokku leppida.

Artikkel 36 Tõendite kasutamine

Vastastikuse õigusabi osutamise käigus edastatud teavet ja tõendusmaterjali võib lisaks menetlusele, mille raames õigusabi osutati, kasutada:

(a) taotluse esitanud lepinguosalise kriminaalmenetluses teiste isikute vastu, kes osalesid süüteo toimepanemises, millega seoses õigusabi taotleti;

(b) kui taotluse aluseks olnud tegu on käsitatav teist tüüpi süüteona, mille puhul tuleks samuti osutada õigusabi;

(c) menetlustes, mille eesmärgiks on konfiskeerida kuriteovahendid ja kuritegelikul teel saadud tulu, mille puhul tuleks osutada õigusabi, ja süütegudega, mille puhul õigusabi osutati, seotud kahju hüvitamise menetlustes.

Artikkel 37 Spontaanne edastamine

(1) Lepinguosalise õigusasutused võivad kooskõlas oma siseriikliku õigusega ja oma volituste piires edastada teise lepinguosalise õigusasutusele spontaanselt teavet ja tõendusmaterjali, kui nad leiavad, et teise lepinguosalise asutusel võib neid vaja minna uurimise või menetluse algatamiseks või toimetamiseks või et see asutus võib kõnealuse teabe alusel esitada õigusabitaotluse.

(2) Teavet edastava lepinguosalise asutus võib kooskõlas oma siseriikliku õigusega seada tingimusi teabe kasutamisele teavet saanud lepinguosalise asutuse poolt.

(3) Nimetatud tingimused on siduvad kõikide lepinguosaliste suhtes.

Artikkel 38 Taotluse saanud lepinguosalise menetlused

Õigusabitaotlus ei piira taotluse esitanud lepinguosalise õigusi, mis tal tsiviilhagejana võivad olla taotluse saanud lepinguosalise õigusasutuse ees algatatud siseriiklikus kriminaalmenetluses.

IV JAOTIS LÕPPSÄTTED

Artikkel 39 Ühiskomisjon

(1) Moodustatakse lepinguosaliste esindajatest koosnev ühiskomisjon, mis vastutab käesoleva lepingu tõhusa kohaldamise eest. Sel eesmärgil esitab komisjon soovitusi ning võtab vastu otsuseid käesolevas lepingus sätestatud juhtudel. Komisjon võtab otsuseid vastu ühisel kokkuleppel.

(2) Ühiskomisjon võtab vastu oma töökorra, milles määratakse muuhulgas kindlaks komisjoni koosolekute kokkukutsumise, komisjoni esimehe nimetamise ja esimehele antavate volituste määratlemise kord.

(3) Komisjon tuleb kokku vastavalt vajadusele vähemalt korra aastas. Komisjoni kokkukutsumist võib taotleda iga lepinguosaline.

(4) Ühiskomisjon võib vastu võtta otsuse luua mis tahes töö- või ekspertrühm, kes abistaks teda ülesannete täitmisel.

Artikkel 40 Vaidluste lahendamine

(1) Iga lepinguosaline võib pöörduda käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud küsimusega ühiskomisjoni poole, eriti juhul, kui ta leiab, et mõni lepinguosaline keeldub pidevalt täitmast talle esitatud koostöötaotlusi.

(2) Ühiskomisjon püüab vaidluse lahendada võimalikult kiiresti. Ühiskomisjonile esitatakse kõik andmed, mis võivad osutuda vajalikuks olukorra põhjalikul uurimisel, et leida vastuvõetav lahendus. Sel eesmärgil teeb ühiskomisjon kindlaks kõik käesoleva lepingu tõhusa toimimise säilitamise võimalused.

Artikkel 41 Vastastikkus

(1) Taotluse saanud lepinguosalise asutus võib koostöötaotluse tagasi lükata, kui taotluse esitanud lepinguosaline on samasugustel juhtudel korduvalt keeldunud koostöötaotlust rahuldamast.

(2) Enne koostöötaotluse tagasilükkamist vastastikkuse alusel teatatakse sellest ühiskomisjonile, et komisjon saaks selles küsimuses oma arvamust avaldada.

Artikkel 42 Läbivaatamine

Kui mõni lepinguosaline soovib käesoleva lepingu läbivaatamist, teeb ta selleks ettepaneku ühiskomisjonile, kes esitab oma soovitused eelkõige läbirääkimiste alustamise kohta.

Artikkel 43 Territoriaalne kohaldamine

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt Šveitsi Konföderatsiooni territooriumi suhtes ning teiselt poolt territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut selles sätestatud tingimustel.

Artikkel 44 Jõustumine

(1) Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks.

(2) Lepinguosalised ratifitseerivad käesoleva lepingu või kiidavad selle heaks oma menetluste kohaselt. Käesolev leping jõustub sellise teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil viimane lepinguosaline teatab, et nimetatud menetlused on lõpule viidud.

(3) Kuni käesoleva lepingu jõustumiseni võib iga lepinguosaline lõikes 2 osutatud teate edastamisel või hiljem deklareerida, et käesolev leping jõustub tema ja nende liikmesriikide vahelistes suhetes, kes on esitanud samasuguse deklaratsiooni. Nimetatud deklaratsioonid jõustuvad 90 päeva pärast nimetatud teate edastamist.

Artikkel 45 Lõpetamine

Euroopa Ühendus või Šveitsi Konföderatsioon võib käesoleva lepingu lõpetada, teatades oma otsusest teisele lepinguosalisele. Lõpetamine jõustub kuus kuud pärast lõpetamisteate kättesaamist.

Artikkel 46 Ajaline kohaldamine

Käesoleva lepingu sätted on kohaldatavad taotluste suhtes, mis käsitlevad ebaseaduslikku tegevust, mis on toime pandud vähemalt kuus kuud pärast lepingule allakirjutamist.

Artikkel 47 Lepingu laienemine Euroopa Liidu uutele liikmesriikidele

(1) Iga riik, kellest saab Euroopa Liidu liikmesriik, võib käesoleva lepinguga ühineda, teatades sellest kirjalikult lepinguosalistele.

(2) Lepingu uue liikmesriigi keelne tekst, mille koostab Euroopa Liidu Nõukogu, kinnitatakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kirjavahetuse teel. Kõnealune tekst on autentne tekst artikli 48 tähenduses.

(3) Käesolev leping jõustub Euroopa Liidu iga uue liikmesriigi suhtes, kes lepinguga ühineb, üheksakümmend päeva pärast seda, kui nimetatud riik teatab lepinguga ühinemiseks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimisest, või lepingu jõustumise kuupäeval, kui leping ei ole nimetatud üheksakümne päeva pikkuse perioodi jooksul veel jõustunud.

(4) Kui käesolev leping ei ole ajal, mil uued liikmesriigid teatavad lepinguga ühinemiseks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimisest, veel jõustunud, kohaldatakse nende suhtes artikli 44 lõiget 3.

Artikkel 48 Autentsed tekstid

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris eesti, hispaania, hollandi, inglise, iiri, itaalia, kreeka, leedu, läti, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tsehhi ja ungari keeles, kusjuures kõigis nendes keeltes on tekstid võrdselt autentsed.

Allkirjad

Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Šveitsi Konföderatsiooni vahel nende finantshuve kahjustava pettuse ja mis tahes muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks sõlmitud koostöölepingu lõppakt

BELGIA KUNINGRIIGI,

TŠEHHI VABARIIGI,

TAANI KUNINGRIIGI,

SAKSAMAA LIITVABARIIGI,

EESTI VABARIIGI,

KREEKA VABARIIGI,

HISPAANIA KUNINGRIIGI,

PRANTSUSE VABARIIGI,

IIRIMAA,

ITAALIA VABARIIGI,

KÜPROSE VABARIIGI,

LÄTI VABARIIGI,

LEEDU VABARIIGI,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIGI,

UNGARI VABARIIGI,

MALTA VABARIIGI,

MADALMAADE KUNINGRIIGI,

AUSTRIA VABARIIGI,

POOLA VABARIIGI,

PORTUGALI VABARIIGI,

SLOVEENIA VABARIIGI,

SLOVAKKIA VABARIIGI,

SOOME VABARIIGI,

ROOTSI KUNINGRIIGI,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI NING

EUROOPA ÜHENDUSE,

ja

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI

TÄIEVOLILISED ESINDAJAD,

olles kokku tulnud ..................... Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Šveitsi Konföderatsiooni vahel nende finantshuve kahjustava pettuse ja mis tahes muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks sõlmitud koostöölepingu allakirjutamise puhuks, on vastu võtnud järgmised ühisdeklaratsioonid, mille tekst on lisatud käesolevale lõppaktile:

Ühisdeklaratsioon rahapesu kohta,

Ühisdeklaratsioon Šveitsi Konföderatsiooni koostööst Eurojustiga ning võimaluse korral Euroopa kohtute võrguga.

Lisaks on EÜ liikmesriikide ja ühenduse täievolilised esindajad ning Šveitsi Konföderatsiooni täievolilised esindajad vastu võtnud läbirääkimiste kooskõlastatud protokolli, mille tekst on lisatud käesolevale lõppaktile. Kooskõlastatud protokoll on juriidiliselt siduv

[kuupäev] ....................., [koht] .......................

Allkirjad

Ühisdeklaratsioon rahapesu kohta

Lepinguosalised lepivad kokku, et rahapesu vastu võitlemiseks sõlmitud koostöölepingu artikli 2 lõikes 3 sätestatud tegude hulka kuuluvad ka Šveitsi õiguses määratletud maksupettused ja salakaubavedu ametipositsiooni kasutades. Rahapesu puudutava taotluse alusel saadud teavet võib kasutada rahapesuga seoses algatatud menetlustes, välja arvatud Šveitsi kodanike vastu algatatud menetlustes, kui kõik süüteo koosseisu kuuluvad teod on toime pandud üksnes Šveitsi territooriumil.

Ühisdeklaratsioon Šveitsi Konföderatsiooni koostööst Eurojustiga ning võimaluse korral Euroopa kohtute võrguga

Lepinguosalised nendivad, et Šveitsi Konföderatsioon soovib uurida võimalusi koostööks Eurojusti raames ning võimaluse korral ka Euroopa kohtute võrgu raames.

Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Šveitsi Konföderatsiooni vahel nende finantshuve kahjustava pettuse ja mis tahes muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks sõlmitud koostöölepingu läbirääkimiste

kooskõlastatud protokoll

Lepinguosalised on kokku leppinud järgmises.

Artikli 2 lõike 1 punkti a juurde:

mõiste ,pettus ja mis tahes muu ebaseaduslik tegevus" hõlmab ka salakaubavedu, korruptsiooni ja käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluvast ebaseaduslikust tegevusest saadud tulu, arvestades artikli 2 lõikes 3 esitatud tingimusega;

mõiste ,tolli- ja põllumajandusvaldkonda reguleerivaid õigusakte rikkuv kaubavahetus" tõlgendamine ei sõltu sellest, kas kaup läbib teise lepinguosalise territooriumi (väljub sealt, saabub sinna või on seal transiidis);

mõiste ,maksundust, eriti käibemaksu, tarbimismakse ja aktsiisimakse reguleerivaid õigusakte rikkuv kaubavahetus" tõlgendamine ei sõltu sellest, kas kaup läbib teise lepinguosalise territooriumi (väljub sealt, saabub sinna või on seal transiidis).

Artikli 15 lõike 2 juurde:

mõiste ,uurimisvahendid" hõlmab isikute küsitlemist, ruumidesse ja transpordivahenditesse sisenemist ja nende läbiotsimist, dokumentidest koopiate tegemist, teabe nõudmist ning esemete, dokumentide ja muu vara võetust.

Artikli 16 lõike 2 teise lõigu juurde:

käesolev lõik hõlmab ka seda, et osalevatele isikutele võib anda loa esitada küsimusi ja pakkuda välja uurimistoiminguid.

Artikli 25 lõike 2 juurde:

Lepinguosaliste vahel sõlmitud mitmepoolsed lepingud hõlmavad eelkõige Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist lepingut Šveitsi Konföderatsiooni ühinemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, kui nimetatud leping jõustub.

Artikli 35 lõike 1 juurde:

,vastastikuse õigusabi taotluse" all mõistetakse samuti teabe ja tõendite edastamist taotluse esitanud lepinguosalise asutusele.

Artikli 43 juurde:

Euroopa Komisjon edastab hiljemalt lepingu allakirjutamise ajaks territooriumide nimekirja, mille suhtes käesolevat lepingut kohaldatakse.

FICHE FINANCIČRE LÉGISLATIVE

Domaine(s) politique(s): Coopération antifraude avec la Suisse

Activité(s):

Dénomination de l'action:

Proposition de décision du Conseil relative ā la signature de l'Accord de coopération entre la CE et ses Etats membres, d'une part, et la Confédération suisse, d'autre part, pour lutter contre la fraude et toute activité illégale portant atteinte ā leurs intéręts financiers.

1. LIGNE(S) BUDGÉTAIRE(S) + INTITULÉ(S)

24.01.2006 - lutte contre la fraude

2. DONNÉES CHIFFRÉES GLOBALES

2.1 Enveloppe totale de l'action (partie B): millions d'euros en CE

2.2 Période d'application:

A partir de sa ratification par la CE et tous les Etats membres

2.3 Estimation globale pluriannuelle des dépenses:

a) Échéancier crédits d'engagement/crédits de paiement (intervention financičre) (cf. point 6.1.1)

Millions d'euros (ā la 3e décimale)

>TABELPOSITION>

b) Assistance technique et administrative (ATA) et dépenses d'appui (DDA) (cf. point 6.1.2)

>TABELPOSITION>

>TABELPOSITION>

c) Incidence financičre globale des ressources humaines et autres dépenses de fonctionnement

(cf. points 7.2 et 7.3)

>TABELPOSITION>

>TABELPOSITION>

2.4 Compatibilité avec la programmation financičre et les perspectives financičres

Proposition compatible avec la programmation financičre existante.

2.5 Incidence financičre sur les recettes

Aucune implication financičre (concerne des aspects techniques relatifs ā la mise en oeuvre d'une mesure).

- Note: toutes les précisions et observations relatives ā la méthode de calcul de l'effet sur les recettes doivent ętre incluses sur une feuille séparée jointe ā la présente fiche financičre.

Millions d'euros (ā la premičre décimale)

>TABELPOSITION>

(Décrire chaque ligne budgétaire concernée, en ajoutant le nombre approprié de lignes au tableau si l'effet s'exerce sur plusieurs lignes budgétaires.)

3. CARACTÉRISTIQUES BUDGÉTAIRES

>TABELPOSITION>

4. BASE JURIDIQUE

280 (4) ; 300 (1) Traité CE

5. DESCRIPTION ET JUSTIFICATION

5.1 Nécessité d'une intervention communautaire [4]

[4] Pour plus d'informations, voir le document d'orientation séparé.

Prévoir une base juridique plus efficace pour la coopération administrative et judiciaire avec la Suisse en matičre de lutte anti-fraude communautaire, y compris les fraudes dans les domaines de la TVA et des droits d'accise ainsi que le blanchiment d'argent d'autres recettes.

5.1.1 Objectifs poursuivis

(Décrire le(s) problčme(s) ou besoin(s)(en termes mesurables) que l'intervention est destinée ā résoudre/satisfaire (la situation de base par rapport ā laquelle les progrčs ultérieurs peuvent ętre mesurés). Décrire les objectifs en termes de résultats escomptés (par exemple changement par rapport ā la situation de base susmentionnée.)

5.1.2 Dispositions prises relevant de l'évaluation ex ante

(Il s'agit ici:

a) d'expliquer comment et quand l'évaluation ex ante a été effectuée (auteur, calendrier et si le(s) rapport(s) est/sont disponible(s) ou comment l'information correspondante a été collectée [5].

[5] Pour les informations minimales obligatoires ā présenter en ce qui concerne les initiatives nouvelles, voir le document SEC (2000)1051.

b) de décrire bričvement les constatations et enseignements tirés de l'évaluation ex ante.)

5.1.3 Dispositions prises ā la suite de l'évaluation ex post

(Dans le cas du renouvellement d'un programme, il s'agit aussi de décrire bričvement les enseignements ā tirer d'une évaluation intérimaire ou ex post.)

5.2 Actions envisagées et modalités de l'intervention budgétaire

(Ce point doit décrire la logique d'intervention de la proposition. Il doit préciser les principales actions nécessaires pour atteindre l'objectif général. Chaque action doit comporter un ou plusieurs objectifs spécifiques. Ces derniers doivent indiquer les progrčs attendus au cours de la période proposée. Ils doivent aussi aller au-delā des réalisations immédiates, mais ętre suffisamment précis pour que les résultats concrets les concernant puissent ętre identifiés. Préciser pour chaque action principale:

- la/les population(s) visée(s) (spécifier les bénéficiaires en termes quantitatifs si possible);

- les objectifs spécifiques fixés pour la période de programmation (en termes mesurables)

- les mesures concrčtes ā prendre pour la mise en oeuvre de l'action;

- les réalisations immédiates;

- les effets/l'impact attendu(s) sur la réalisation de l'objectif général.

Des informations doivent aussi ętre données sur les modalités de l'intervention budgétaire (taux et forme de l'assistance financičre requise).)

5.3 Modalités de mise en oeuvre

(Préciser par quels moyens les actions envisagées sont mises en oeuvre: gestion directe par la Commission soit uniquement avec du personnel statutaire ou externe, soit en ayant recours ā l'externalisation. Dans ce cas, préciser les modalités envisagées pour cette externalisation (BAT, agences, offices, unités décentralisées d'exécution, gestion partagée avec les États membres - organismes nationaux, régionaux et locaux.

Indiquer également les effets du modčle d'externalisation choisi sur les ressources d'intervention financičre, de gestion et d'appui ainsi que sur les ressources humaines (fonctionnaires détachés, etc.))

6. INCIDENCE FINANCIČRE

6.1 Incidence financičre totale sur la partie B (pour toute la période de programmation)

(Le mode de calcul des montants totaux présentés dans le tableau ci-aprčs doit ętre expliqué par la ventilation dans le tableau 6.2. )

6.1.1 Intervention financičre

Crédits d'engagement en millions d'euros (ā la 3e décimale)

>TABELPOSITION>

6.1.2 Assistance technique et administrative (ATA), dépenses d'appui (DDA) et dépenses TI (crédits d'engagement)

>TABELPOSITION>

6.2. Calcul des coûts par mesure envisagée en partie B (pour toute la période de programmation) [6]

[6] Pour plus d'informations, voir le document d'orientation séparé.

(Dans le cas oų il y a plusieurs actions, il y a lieu de donner, sur les mesures concrčtes ā prendre pour chaque action, les précisions nécessaires ā l'estimation du volume et du coût des réalisations.)

Crédits d'engagement en millions d'euros (ā la 3e décimale)

>TABELPOSITION>

(Si nécessaire, expliquer le mode de calcul.)

7. INCIDENCE SUR LES EFFECTIFS ET LES DÉPENSES ADMINISTRATIVES

7.1. Incidence sur les ressources humaines

>TABELPOSITION>

7.2 Incidence financičre globale des ressources humaines

>TABELPOSITION>

Les montants correspondent aux dépenses totales pour 12 mois.

7.3 Autres dépenses de fonctionnement découlant de l'action

>TABELPOSITION>

Les montants correspondent aux dépenses totales de l'action pour 12 mois.

(1) Préciser le type de comité ainsi que le groupe auquel il appartient.

I. Total annuel (7.2 + 7.3) // années

II. Durée de l'action // euros

III. Coût total de l'action (I x II) // euros

(Dans l'estimation des ressources humaines et administratives nécessaires pour l'action, les DG/services devront tenir compte des décisions arrętées par la Commission lors du débat d'orientation et de l'approbation de l'avant-projet de budget (APB). Ceci signifie que les DG devront indiquer que les ressources humaines peuvent ętre couvertes ā l'intérieur de la préallocation indicative prévue lors de l'adoption de l'APB.

Dans des cas exceptionnels oų les actions visées n'étaient pas prévisibles lors de la préparation de l'APB, la Commission devra ętre saisie afin de décider si la mise en oeuvre de l'action proposée peut ętre acceptée et selon quelles modalités (ā travers une modification de la préallocation indicative, une opération ad hoc de redéploiement, un budget rectificatif et supplémentaire ou une lettre rectificative au projet de budget.)

8. SUIVI ET ÉVALUATION

8.1 Systčme de suivi

(Des données adéquates de suivi doivent ętre collectées, dčs le début de chaque action, sur les moyens et ressources mis en oeuvre, les réalisations et les résultats de l'intervention. En pratique, ceci implique: i) la détermination d'indicateurs pour les moyens et ressources, les réalisations et les résultats; ii) la mise en place de méthodes pour la collecte des données)

8.2 Modalités et périodicité de l'évaluation prévue

(Décrire l'échéancier prévu et les modalités des évaluations intérimaires et ex post ā effectuer en vue d'établir si l'intervention a atteint les objectifs fixés. Dans le cas de programmes pluriannuels, il faut procéder ā au moins une évaluation approfondie au cours du cycle de vie du programme. Pour les autres activités, une évaluation ex post ou ā mi-parcours doit ętre exécutée suivant une périodicité n'excédant pas 6 ans.)

9. MESURES ANTIFRAUDE

(Article 3, paragraphe 4, du rčglement financier: ĢLa Commission, afin de prévenir les risques de fraudes et d'irrégularités, fait état dans la fiche financičre d'informations concernant les mesures de prévention et de protection existantes ou envisagéesģ.)