52004PC0385

Brüssel 19.05.2004

KOM(2004)385 lõplik

2004/0121(CNS)

.

Ettepanek

NÕUKOGU OTSUS

tagada Ühenduse garantii Euroopa Investeerimispangale finantskaotuste vastu vastavalt teatud tüüpi projektidele Venemaal ja Läänemaailma uutes iseseisvates riikides (WNIS)

.

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

1. SISSEJUHATUS

Käesolev ettepanek tegeleb Ühenduse garantii tagamisega kuni 500 miljoni euro suurusele summale, et katta Euroopa Investeerimispanga (EIB) laenud Venemaale ja Läänemaailma uutele iseseisvatele riikidele (WNIS)[1] ja käesolevat ettepanekut tuleb vaadelda kui Põhjadimensiooni edasiarendust [2] ja koos laiema Euroopaga – uus naabruskond poliitikaga [3]. Euroopa Investeerimispanga välislaenumandaadi vaheülevaade[4] Nõukogu otsuse 2000/24/EC kohaselt[5] tunnistas investeeringute kasvatamise vajadust Venemaal ja Läänemaailma uutes iseseivates riikides.

Minevikukogemus

Luxembourgi Euroopa Nõukogu tunnustas 1997. a detsembris esimest korda Euroopa Liidu ulatuvust Põhjadimensiooni Euroopa Liidu välispoliitika ja piiriülese poliitika alases koostöös. Viini Euroopa Nõukogu (detsember 1998) ja Kölni Euroopa Nõukogu (juuni 1999) laiendasid kõnealust poliitikat konkreetsemas mõistes. Novembris 1999 korraldas Soome Euroopa Liidu president Välissaadikukonverentsi Põhjadimensiooni asjus ja kuu hiljem kutsus Helsinki Euroopa Nõukogu Komisjoni ette valmistama 2000–2003 aastat hõlmavat tegevuskava, mille Feira Euroopa Nõukogu juunis 2000 tunnustas. Oktoobris 2003 tunnustas Euroopa Nõukogu Põhjadimensiooni teise tegevuskava (2004–2006), mis jõustus 1. jaanuaril 2004.

Oma kohtumisel Stockholmis 23.–23. märtsil 2001 ja Komisjoni ettepanekut järgides nõustus Euroopa Nõukogu tõsiasjaga, et Ühendus peaks avama Euroopa Investeerimispanga laenamisvõimalused valitud keskkonnaprojektidele Venemaa Läänemere vesikonnas. Laenamise ülempiir määrati 100 miljonit eurot ja garantiimäär 100%. Nõukogu otsustas järgmised eriomased kriteeriumid:

- Projektidel peab olema tugev keskkonnaga seotud eesmärk ja projekt peab olema märkimisväärselt Euroopa Liidu huvidega seotud.

- Euroopa Investeerimispank teeb koostööd ja osaleb kaasrahastamisel teiste rahvusvaheliste finantsinstitutsioonidega (IFId), eesmärgiga kindlustada mõistlik riskijaotus ja vastavad projektitingimused.

- Euroopa Investeerimispanga direktorite nõukogu esitab projektid juhatusnõukogule tunnustamiseks ainult juhul, kui Venemaa austab oma rahvusvahelisi finantskohustusi, sealhulgas oma Pariisi Klubi võlakohustusi.

- Laenud tunnustab juhtum juhtumi baasil Euroopa Investeerimispanga juhatusnõukogu.

Euroopa Investeerimispanga laenamine vastavalt käesolevale otsusele võimaldab juurdepääsu maksimaalselt 100 miljoni euro suurusele summale.

Euroopa naabruspoliitika

Novembris 2002 alustas Üldasjade ja Välissuhete Nõukogu Ukraina, Moldova ja Valgevene konkreetset olukorda märgates tööd laiema Euroopa algatuseks. Kopenhaageni Euroopa Nõukogu detsembris 2002 kinnitas taas, et laienemine teenib Venemaaga suhete tugevdamise huve ja kutsus üles parandama Ukraina, Moldova ja Valgevenega suhteid, mis põhinevad pikaajalisel juurdepääsu edendaval reformil, jätkusuutlikul arengul ja kaubandusel.

Märtsis 2003 kirjeldas Komisjon üldjooneliselt oma “Laiema Euroopa – naabruskond” teatises kõnealust esitatud juurdepääsu ida- ja lõunanaabritele põhilise eesmärgiga luua “sõprusringkond”, sarnaste väärtuste, stabiilsuse ja arenguga piirkond ning süvendatud majanduslik integratsioon.

Selles tähenduses tunnustas Euroopa Nõukogu 19. juunist 2003 Üldasjade ja Välissuhete Nõukogu järeldusi 16. juunist 2003 Komisjoni teatise “Laiema Euroopa – naabruskond” asjus ja ootas väga nii Nõukogu kui Komisjoni enda peale võetud tööülesandeid kõnealuste poliitikate mitmesuguste elementide koondamiseks. Euroopa Liidu laienemisvolinik Verheugen esitas oktoobris 2003 Üldasjade Nõukogule suulise aruande. Nõukogu ja järgnevalt oktoobri Euroopa Nõukogu nõudsid tungivalt Komisjonipoolset kõnealuse küsimuse edasiarendamist.

Komisjoni teatis näeb ette progressiivse ja eesmärgikohase Euroopa Investeerimispanga üldlaenumandaadi Venemaale ja Läänemaailma uutele iseseisvatele riikidele lähedases koostöös Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) ja teiste asjassepuutuvate rahvusvaheliste finantsinstitutsioonidega. Euroopa Investeerimispanga tegevuse laiendamine kavandataks kõnealuste riikide alustatud reformipingutuste tasumiseks. Selline samm peegeldaks nii kõnealuste riikide poliitilist tähtsust Euroopa Liidu jaoks kui ka vajadust infrastruktuuriinvesteeringute täiustamiseks, mida Euroopa Investeerimispanga projektid saaksid edendada.

Euroopa Investeerimispanga välislaenumandaadi vaheülevaade

Oktoobris 2003 väljastas Komisjon Nõukogule ja Euroopa Parlamendile vaheülevaate Euroopa Investeerimispanga välislaenumandaadist, sealhulgas ettepaneku Nõukogu otsuse 2000/24/EC täiendamiseks. Ettepanek tegeles Ühenduse eelarvegarantii mandaadiperioodi jäägi revideerimisega.

Ülevaade tegi ettepaneku, et Euroopa Investeerimispanga laenamise jaoks tuleb üleüldiste laenamispiiride raames ümberstruktureerida kaks piirkondlikku laenamispiiri[6] nii, et arvestatakse uute liikmesriikide üldmandaadi tegevusulatusest väljajäämise tõsiasja. Restuktureerimine peegeldas ka Ühenduse välispoliitiliste prioriteetide hindamistVeel enam, koos teatisega "Laiem Euroopa-naabruskond" esitati ettepanek Euroopa Investeerimispanga laenamise progresiivse laiendamise suhtes Venemaale ja Läänemaailma uutesse iseseisvatesse riikidesse. Komisjon tegi Nõukogule ettepaneku eraldada vastavalt üldise välislaenumandaadile Venemaale ja Läänemaailma uutele iseseisvatele riikidele 300 miljonit eurot.

2. ETTEPANEK

Oma Venemaa ja Läänemaailma uute iseseisvate riikide rahandusliku koostööga seotud lõppjäreldustes nõustus Euroopa Majandus- ja Rahandusministrite Nõukogu (ECOFIN) 25. novembrist 2003 Ühenduse garantiiga 500 miljoni eurose ülemmääraga laenudele, mida Euroopa Investeerimispank annaks oma ressurssidest Venemaale ja Läänemaailma uutele iseseisvatele riikidele. Sellist tegevust vaadeldakse kui otsuse 2001/777/EC edasiarendust. Selline tegevus korraldaks piiratud laenamise Venemaal ja Läänemaailma uutes iseseisvates riikides teatavates sektorites (nt keskkond ja transport, telekommunikatsioonid, energeetika infrastruktuur üleeuroopalise transpordivõrgu (TAN) telgede prioriteetidest piiriülese aspektiga liikmesriigile) ja selline tegevus peab saama ülimalt kasu 100% garantiist, mis katab väljaspool üldist välislaenumandaati oleva laenu.

Euroopa Investeerimispanga tegevuse laiendamine Läänemaailma uutesse iseseisvatesse riikidesse kavandataks kõnealuste naabrite omapoolsete reformipingutuste tasumiseks. Venemaa puhul rajataks edasine laenamine kogemustele, mis on saadud praegusest laenumandaadist Venemaa Läänemere vesikonna keskonnaprojektide toetamiseks. Laiendamine peegeldaks nii kõnealuse piirkonna tähtsust Euroopa Liidu jaoks kui ka vajadust infrastruktuuriinvesteeringute täiustamiseks, mida Euroopa Investeerimispank saaks edendada.

Käesolev mandaat oleks ühelt poolt kohase tingimusliku kooskõla objekt Euroopa Liidu poliitiliste ja makroökonoomiliste aspektide kõrgtasemetega, samuti ka muude rahvusvaheliste finantseerimisinstitutsioonide sektoriaalsete ja projektiaspektide kõrgtasemetega, ja teiselt poolt, kohane tööülesannete jaotaja Euroopa Investeerimispanga ja Keskkonnamõjude aruandejuhatuse (EIRB) vahel. Euroopa Investeerimispanga laenamine aktiveeritakse iga riigi korral eraldi ja see on asjassepuutuvate riikide algatatud kohaste reformipingutuste objekt. On tehtud ettepanek, et üksikud riigid oleksid vastavalt ülemmäärale sobivad juhul, kui need riigid täidavad eriomaseid tingimusi kooskõlas kõrgtaseme kokkulepetega kõnealuse riigi poliitilistes ja makroökonoomilistes aspektides. Komisjon määrab üksiku riigi eriomaste tingimuste täitmise ja teavitab seejärel sellest Euroopa Investeerimispanka.

Erinevalt Põhjadimensiooni otsusest ei näe käesolev ettepanek ette Euroopa Investeerimispanga juhatusnõukogu juhtum juhtumi põhjal tunnustamist

Koos üldmandaadiotsusega 2000/24/EC on esitatud ettepanek, et otsus kataks Euroopa Investeerimispanga laenutegevuse kuni 2007 aasta jaanuari lõpuni.

Venemaa ja Läänemaailma uute iseseisvate riikide kaasamine üldmandaati hinnatakse 2006 aastal läbiviidavas üldmandaadi ülevaates.

3. EELARVEIMPLIKATSIOONID

Euroopa Investeerimispanga laenuhinnangud nagu ka Komisjoni hinnangud Euroopa Aatomienergia Ühenduse (Eurotam) ja makrofinantseerimisassistentsi laenudele jätavad piisava varu, et tagada esitatud mandaadimäära garantiiga varustamine Garantiifondi reservist. Otsene laiendamise eelarvemõju on seotud Garantiifondi mehhanismiga ja Garantiifondi reservide kasutamise mõjutustega. Vaata tabelit allpool.

Tabel 1: Garantiifondi ennustused

+++++ TABLE +++++

[1] Valgevene, Moldova ja Ukraina.

[2] Nõukogu otsus 2001/777/EC 6. novembrist 2001, mis tagab Ühenduse garantii Euroopa Investeerimispangale finantskaotuste vastu vastavalt eriomasele laenamistegevusele valitud keskkonnaprojektide toetamiseks Venemaa Läänemere vesikonnas Põhjadimensiooni kohaselt (EÜT L 292, 9.11.2001, lk 41).

[3] “Laiem Euroopa — naabrus: Uus raamistik suheteks meie ida- ja lõunanaabritega”, KOM(2003)104.

[4] “Euroopa Investeerimispanga välislaenumandaadi vaheülevaade vastavalt Nõukogu otsusele 2000/24/EC”, KOM(2003)603.

[5] Nõukogu otsus 2000/24/EC 22. detsembrist 1999, mis tagab Ühenduse garantii Euroopa Investeerimispangale finantskaotuste vastu vastavalt laenudele, millega rahastatakse väljaspool Ühendust toimuvaid projekte (Kesk- ja Ida-Euroopa, Vahemeremaad, Ladina-Ameerika, Aasia ja Lõuna-Aafrika Vabariik)

(EÜT L 9, 13.1.2000, lk. 24).

[6] Ülemmäärad on: Kagunaabrid 9185 miljonit eurot, Vahemeremaad 6 520 miljonit euro, Ladina-Ameerika ja Aasia 2480 miljonit eurot, Lõuna-Aafrika Vabariik 825 miljonit eurot ja Türgi Tolliühenduse eritegevusprogramm 450 miljonit eurot.

[7] EÜT C , , lk. .

[8] EÜT C , , lk. .

[9] EÜT L 292, 9.11.2001, lk 41.

[10] EÜT L 9, 13.1.2000, lk 24.