52004DC0841

Brüssel 29.12.2004

KOM(2004) 841 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE JA REGIOONIDE KOMITEELE

Elektroonilise riigihangete süsteemi õigusliku raamistiku täitmise tegevuskava{SEK(2004)1639}

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE JA REGIOONIDE KOMITEELE

Elektroonilise riigihangete süsteemi õigusliku raamistiku täitmise tegevuskava

SISUKORD

1. Sissejuhatus…………………………………………………………………………..3

2. Eesmärgid ja meetmed……………………………………………………………....3

2.1. Hästitoimiva siseturu tagamine elektrooniliste riigihangete puhul………. ...……....3

2.2. Hanketegevuse tõhustamine, juhtimise parandamine ja konkurentsi tugevdamine ………………….…………………………………………………………………………....8

2.3. Töö elektrooniliste riigihangete rahvusvahelise süsteemi loomiseks………..……..10

3. E-hangete süsteemi tegevuskava täitmine ja selle kontrollimine…………..……....11

1. SISSEJUHATUS

Käesolevas teatises esitatakse tegevuskava 2004. aasta aprillis hangete direktiividega 2004/18/EÜ ja 2004/17/EÜ seotud õigusaktide paketi ühe osana vastu võetud elektrooniliste riigihangete uue õigusliku raamistiku täitmiseks. Nimetatud direktiividega luuakse ühtne raamistik elektrooniliste hangete avalikuks, läbipaistvaks ja mittediskrimineerivaks korraldamiseks, kehtestatakse elektroonilise pakkumise korraldamise eeskirjad ja elektroonilistel sidevahenditel põhinevate kaasaegsete hanketehnikate kasutamise tingimused.

Sidushangete üldlevinuks muutudes võivad valitsused säästa kuni 5% oma kuludest ja ostjad ning tarnijad kuni 50–80% tehingukuludest. Kogu ELi konkurentsivõime ja tõhususe kasvust tulenevat kasu on raske arvudes väljendada, kuid konkurentsi ja tõhususe suurenemine riigihangete turgudel võib avaldada otsest ja kaudset mõju kogu majandusele tervikuna ning etendada olulist osa Lissaboni eesmärkide täitmisel.

Samas kaasneb e-hangete ebaõige juurutamisega suur turu killustumise oht. Sidushangete tõttu tekkida võivad õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised tõkked kujutavad endast poliitikakujundajatele üht suurimat väljakutset.

Komisjoni teostatud mõjude hindamise ühe osana korraldatud konsultatsioonid[1] näitasid vastava tegevuskava vajalikkust. Liikmesriigid, kandidaatmaad ja ettevõtted on valmis sellises kavas osalema. Lähtudes praegustest jõupingutustest Euroopa riigihangete turgude moderniseerimiseks ja nende avatuse ning sealse konkurentsi suurendamiseks, teeb komisjon ettepaneku rakendada meetmeid kolmel põhisuunal:

- hästitoimiva siseturu tagamine, kui riigihankeid korraldatakse elektrooniliselt;

- hanketegevuse tõhususe suurendamine ja juhtimise parandamine;

- töö rahvusvahelise elektrooniliste riigihangete süsteemi loomise nimel.

2. EESMÄRGID JA MEETMED

2.1. Hästitoimiva siseturu tagamine elektrooniliste riigihangete puhul

2.1.1. Õigusliku raamistiku korrektne ja õigeaegne täitmine

Liikmesriikidelt nõutakse õigusliku raamistiku täitmist 31. jaanuariks 2006, kuid kõrvalekaldeid ei saa välistada. Konkurentsitõkete ja -moonutuste vältimiseks on tähtis e-hankeid sätestavad uued õigusaktid võimalikult kiiresti vastu võtta. See on väga oluline ka selleks, et tagada e-hangete süsteemi kiire areng ja tulemuslik kasutamine ettevõtetes. Liikmesriigid peaksid igati püüdma direktiivides seatud tähtajast kinni pidada.

Uute eeskirjade ekslik või nende mõtet moonutav tõlgendaminevõib takistada piiriülest kaubavahetust ja lõppkokkuvõttes turgu killustada. Komisjon jälgib tähelepanelikult õigusaktide ülevõtmise protsessi ja toetab eelnõude staadiumis vajalikku liikmesriikide vahelist teabevahetust, mis aitab neil asjakohast õiguslikku raamistikku paremini mõista. Komisjon avaldab e-hangetega seotud juriidilisi nõudeid selgitava dokumendi. Samas tehakse ettevõtetele ja haldusasutustele kättesaadavaks uut elektroonilist keskkonda tutvustavad demoprogrammid.

2005. aasta 1. kvartalis avaldab komisjon uusi elektrooniliste riigihangete korraldamise eeskirju tutvustava dokumendi 2005. aasta 1. kvartalis teeb komisjon arvutivõrgus kättesaadavaks demoprogrammid, et võimaldada tellijatel ja majandusüksustel tutvuda uute e-hangete teostamise vahendite ja vastavate õigusaktidega 2005. aastal annab komisjon liikmesriikidele abi uute õigusaktide ülevõtmisel |

- 2.1.2. Õigusliku raamistiku lõpuleviimine vastavate põhiliste vahendite abil

90 % kõigist TED-veebilehele[2] saadetavatest kuulutustest vormistatakse endiselt paberkandjal. Standardsete vormide kehtestamine direktiiviga 2001/78/EÜ on olukorda pisut parandanud. Vormide töötlemine on aga endiselt kulukas, põhjustab viivitusi kuulutuste avaldamisel ja suurendab vigade tegemise võimalusi.

Uute direktiividega ei sätestata täiselektroonilist kuulutuste süsteemi; elektrooniliste sidevahendite liikmesriigiti erinevat arengutaset ja levikut arvestades ei oleks see lähiperspektiivis teostatav. Selle asemel on otsustatud etapiviisilise lähenemise kasuks. 2005. aasta alguses võtab komisjon vastu määruse standardsete vormide kohta, millega praegusi vorme täiendatakse uute direktiividega ette nähtud elementidega nagu näiteks e-oksjonid, dünaamilised hankesüsteemid ja ostjate profiilid. 2006. aasta lõpuks teeb komisjon ettepaneku korrastatud standardsete elektrooniliste vormide uue põlvkonna kasutuselevõtmiseks, mille abil saab kõiki direktiividega hõlmatud pakkumiskuulutusi elektrooniliselt koguda, töödelda ja levitada. Uue põlvkonna vormid peaksid hõlbustama automaatset kokkuvõtete koostamist kõigis ELi ametlikes keeltes ja neid peaks olema lihtne kõigi toimivate e-hankesüsteemidega ühildada. Kaaluda tuleks ka ELi riigihangete tellijate elektronkataloogi koostamist.

Uute direktiividega muudetakse määrusega 2195/2002/EÜ juurutatud ühtse riigihangete klassifikaatori ( Common Procurement Vocabulary – CPV) kasutamine kohustuslikuks. Elektrooniliste riigihangetega avaneb CPV kasutamiseks uusi võimalusi (nt hankekulude liigendamine ja analüüsimine või statistiliste ülevaadete koostamine). Praegu on käimas CPV läbivaatamine, et seda täielikult elektroonilise keskkonnaga kohandada. Selleks on käivitatud uuring, milles kutsutakse aktiivselt osalema nii liikmesriike kui ka huvitatud osapooli. Uuringu edukas läbiviimine peaks viima maailmatasemel rahvusvahelise riigihangete klassifikatsioonimudeli koostamiseni.

2005. aasta algul võtab komisjon vastu uued standardvormid, mille juures on arvestatud uute menetluste ja elektrooniliste sidevahendite kasutamisega 2006. aasta alguseks esitab komisjon praegu käimasoleva ülevaateuuringu järelduste põhjal ettepanekud ühtse riigihangete klassifikaatori läbivaatamiseks 2006. aasta lõpuks esitab komisjon hankekuulutuste kogumise ja TED-veebilehel avaldamise täiselektroonilise süsteemi projekti 2007. aasta lõpuks juurutavad liikmesriigid riiklikul tasandil täiselektroonilised süsteemid, mis hõlmavad ka abivahendeid hankekuulutuste automaatseks kogumiseks ja TED-veebilehel avaldamiseks |

- 2.1.3. Elektrooniliste riigihankemenetluste teelt tõkete kõrvaldamine / nende tekkimise vältimine

Tõkked, mida ettevõtted rahvusvaheliste pakkumiste juures kõige enam pelgavad, on sobimatu ülesehitusega pakkumissüsteemid ja ühildumatud IT standardid. Tehniliste lahenduste erinevus ja ühildamatus võivad tõkestada pakkujatele juurdepääsu e-hankesüsteemidele või siis sundida neid täiendavate raskuste või lisakulude tõttu osalemisest loobuma. Tõketeks võivad olla nii funktsionaalsed kui ka tehnilised omadused.

Sidushangete korraldamisel tuleb liikmesriikidel hangete kõigil etappidel juhinduda põhimõttest, mille kohaselt elektrooniliste riigihangete süsteemides kasutatavad side- jm abivahendid peavad olema mittediskrimineerivad, üldkättesaadavad ja koostalitlusvõimelised ega tohi kuidagi takistada ettevõtete juurdepääsu pakkumismenetlusele.

E-tõkete tekkimise vältimiseks tuleks liikmesriikidel oma seadusandluse ja e-hankesüsteemide kavandamisel kasutada AVASi[3] raames korraldatud komisjoni funktsionaalsete nõuete analüüsi tulemusi. Komisjon ja liikmesriigid valideerivad nimetatud projekti tulemusi komisjoni poolt 2005. aastal avaldatava selgitava dokumendi alusel.

E-hangete vastu usalduse tekitamiseks tuleks toetada nõuete täitmise kontrollikavade väljatöötamist. Komisjon soovitab tungivalt liikmesriikidel vastavalt direktiividele juurutada või säilitada vabatahtlikke akrediteerimiskavasid, mille abil kindlustatakse e-hankesüsteemide vastavus direktiivide nõuetele. Siseturu tõrgeteta toimimise tagamiseks võiks abiks olla riiklikele kavadele tuginev ja neid ühtlustav vastav üleeuroopaline kava. Komisjonil ja liikmesriikidel tuleks läbi viia sellise funktsionaalsetel nõuetel põhineva TRUST -kava ( T ransparent R eliable U nhindered S ecure T endering) koostamisele eelnev teostatavusuuring.

Siseturu toimimist ja e-hangete käivitamist võivad negatiivselt mõjutada ka mõningad horisontaalsed probleemid. Raskusi võib tekkida seoses arenenud elektronallkirjade, eriti kvalifitseeritud sertifikaatidel põhinevate ja turvalise allkirjastamisseadme kaudu antavate allkirjade (edaspidi „kvalifitseeritud allkirjad“) kasutamisega.

Uued direktiivid ei määratle, mis liiki e-allkirju tuleks elektroonilisel pakkumisel kasutada. Seetõttu võivad erinevaid õigusjõulise allkirja kontseptsioone järgivad liikmesriigid e-allkirjade direktiivi 1999/93/EÜ põhjal oma nõudmiste taseme ise määratleda. Küll aga kohustavad direktiivid kõiki ELi riigihangete korraldajaid tunnustama, vastu võtma ja käitlema pakkumisi, mis vastava nõude korral esitatakse koos kvalifitseeritud allkirja ja juurdekuuluvate sertifikaatidega, seda sõltumata pakkumise tehnilistest näitajatest või päritolust ELi piires. Nõue kehtib ka juhul, kui pakkumised sisaldavad erineva päritoluga (s.t pakkujate konsortsiumi poolt esitatud) dokumente ning võivad kanda eri tasanditelt ja erinevatest allikatest (s.t erinevatest riigiasutustest) saadud allkirju.

Sellest tulenevalt on e-hanked esimene valdkond, kus ettevõtted kasutavad mõne teise liikmesriigi ametiasutustega asjaajamisel kvalifitseeritud allkirju. Seetõttu tuleks erilise hoolega tegelda kujunenud olukorraga, kus liikmesriikide nõuded kvalifitseeritud allkirjadele on väga erinevad. . Kehtivatest standarditest[4] hoolimata on koostalitlusvõime suhtes ilmnenud probleemid ja kõnealust tüüpi allkirjade üleeuroopalise turu puudumine kujutab endast e-hangete jaoks reaalset ja võimalik et ka püsivat takistust.[5]

Programmi AVAS raames käivitati 2002. aastal projekt nimetusega Sild/sidejaam SA eesmärgiga tegelda eri riikide riiklike ametiasutuste vahel vahetatavate turvaliste e-sõnumite ja allkirjadega seonduvalt erinevate sertifitseerimisasutuste (SA) poolt väljastatavate elektrooniliste sertifikaatide tunnustamise ja usaldatavuse küsimustega. Katseprojekti Sild/sidejaam SA tulemused koos vastavate töökavade jaoks antavate tehniliste, organisatsiooniliste ja talitluslike soovitustega peaksid olema kättesaadavad 2005. aasta keskpaigaks. Kuigi projekt käsitleb mõningaid e-hangetega seotud küsimusi, ei piisa sellest eespool kirjeldatud probleemide lahendamiseks 2006. aastaks seatud tähtajaks. Liikmesriigid ja komisjon peaksid praegusest tegevusest lähtuvalt ja ettevõtjate seisukohti arvestades üheskoos ellu viima operatiivprojekti, mis aitaks kiiresti leida vastastikuse tunnustamise põhimõttest lähtuvat lahenduse. Praegusel etapil eelistaks komisjon sellist varianti, mis lubaks katsetada ja toetada kvalifitseeritud allkirjade piiriülest kasutamist võimaldavaid lahendusi. Igasugused lahendused peaksid olema kergesti ülekantavad ka muudesse tegevusvaldkondadesse. Seniks aga soovitab komisjon liikmesriikidel uurida kõigi sobivate ajutiste abinõude kasutamise võimalusi (nt paberkandjal vormistatavad kinnitused pakkujatele, kelle elektronallkirjad ei vasta nõuetele).

Üldkasutatavate ja koostalitlusvõimeliste, kogu siseturgu hõlmavate e-tellimuste ja e-arvete esitamise abivahendite puudumine takistab samuti tarnijaid piiriülestel hangetel võrdsetel tingimustel osalemast. Praegu praktiseeritakse sedalaadi tehinguid harva ja valikuliselt. Komisjon jälgib jätkuvalt olukorda ja püüab ELi standardiseerimismeetmete raames lahendusi leida.

2005. aastal katsetavad, viimistlevad ja valideerivad liikmesriigid ning komisjon AVASi e-hankesüsteemidele ühtsete funktsionaalsete nõuete kehtestamise tulemusi, millised nõuded kehtestati AVASi 2004. aasta vastava uuringu tulemuste põhjal 2006 alguses kontrollivad liikmesriigid, kas kõik toimivad e-hankesüsteemid on viidud direktiivide nõuetega vastavusse 2005. aasta keskpaigaks juurutavad liikmesriigid riiklikud akrediteerimiskavad, mille eesmärk on kontrollida elektrooniliste hankesüsteemide kooskõla õigusliku raamistikuga 2005. aasta lõpuks kaaluvad liikmesriigid ja komisjon teostatavusuuringu põhjal üleeuroopalise nõuetelevastavuse tõendamise kava kehtestamist Aastatel 2005–2006 teeb komisjon ettepaneku rakendada IDABC-programmi (Programme for Interoperable Delivery of pan-European eGovernment Services to European Public Administrations, Community institutions and other entities and to European Businesses and Citizens – üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste koostalitusvõimelise osutamise programm Euroopa riiklikele haldusasutustele, ühenduse institutsioonidele ja muudele organitele ning Euroopa ettevõtetele ja kodanikele) raames meetmeid, millega aidatakse liikmesriikidel koostalitlusvõime suhtes tekkinud probleemide lahendamiseks arenenud kvalifitseeritud allkirjade kasutuselevõtmist koordineerida [6] 31. jaanuariks 2006 võtavad liikmesriigid, kelle riiklikud seadused seda nõuavad, kasutusele koostalitlusvõimelised kvalifitseeritud elektronallkirjad |

- 2.1.4. Koostalitlusvõime suhtes tekkivate probleemide avastamine ja lahendamine

Eespool esitatut silmas pidades on selge, et koostalitlusvõime suhtes on jätkuvalt probleeme või et need võivad edaspidi ilmneda. Osa neist on juba välja selgitatud ja vastumeetmed käivitatud; ülejäänud peaksid selguma praegu CEN/ISSSi[7] korraldatava e-hangete koostalitlusvajaduste lünkanalüüsi käigus. Sellele vaatamata tuleks koostalitlusvõime küsimustele pidevalt tähelepanu pöörata. Tehnilistest ja talitluslikest arengutest tuleneb vajadus olemasolevaid, kogu hanketsüklit hõlmavaid süsteeme pidevalt läbi vaadata ja täiustada. Selles valdkonnas kehtivad normid määrab eelkõige turg. Tuleks kaaluda ka e-valitsuse teemaliste teadusuuringute ja tehnoloogia arendus projektide võimalikku kasutamist. Kui valitsused tahavad era- ja riigihangete turu vahelise lõhe tekkimist vältida, tuleb neil dialoogis riiklikul ja üleeuroopalisel tasandil tegutsevate osapooltega järgida ja arendada koostalitlusvõimelisi lahendusi ning hoida end kursis ettevõtetevaheliste elektrooniliste teenuste (B2B) vallas toimuvate arengutega.

Siseturul ja rahvusvahelises kaubanduses koostalitlusvõime alaste probleemide tekkimise võimalust silmas pidades jälgib komisjon jätkuvalt olukorda ja kaalub vajaduse korral standardiseerimismandaatide väljastamist. Soovitav oleks AVASi e-hangete seminaril tehtavat tööd jätkata ja spetsifikatsioone ning häid tegevustavasid käsitleva teabe vahetamiseks jätkuvalt jälgida toimuvaid arenguid.

2005. aasta 1. kvartaliks viib CEN/ISSS lõpule efektiivsete elektrooniliste riigihangete koostalitlusvõimet puudutavate vajaduste lünkanalüüsi Aastatel 2005–2007 teeb komisjon ettepaneku jätkata tööd elektrooniliste riigihangetega IDABC-programmi raames, et vahetada ja arutada koostalitlusvõime alast teavet ning jälgida liikmesriikides toimuvaid arenguid Aastatel 2005–2007 toetavad komisjon ja liikmesriigid üleeuroopalist standardiseerimistegevust ja teevad rahvusvaheliste standardiorganisatsioonidega tihedat koostööd |

- 2.2. Hanketegevuse tõhustamine, juhtimise parandamine ja konkurentsi tugevdamine

2.2.1. Riigihangete tõhustamine ja juhtimise parandamine

Riigihangete sidusmeetodil korraldamise eelduseks on õiguslikud, institutsioonilised ja organisatsioonilised muutused mitmel tasandil. Liikmesriikidel tuleb otsustada, mis liiki ja millise ulatusega hanked arvutipõhiseks muuta, millist poliitikat ellu viia, milliseid süsteeme ja abivahendeid kasutada ning millised haldustasandid hangetega tegelevad. Ebaõnnestumise võimalused pole kaugeltki olematud. Seetõttu tuleb vastavaid ettevõtmisi kindlasti ette planeerida ja nende täitmist jälgida.

Tõhususe suurendamine sõltub riigihangete üldise automatiseerituse tasemest, kuid suurima tõenäosusega on nii era- kui ka riigisektorile kõige kasulikum e-hangete süsteemi etapiviisiline arendamine. Komisjon kutsub kõiki liikmesriike kogu vastavat seadusandlikku paketti selle kõigis aspektides laiahaardeliselt oma riiklikku seadusandlusse üle võtma. Seejuures peaksid valitsused suutma uusi elektroonilisi tehnikaid ja abivahendeid aja jooksul kohaldada ning varieerida. Nad peaksid erilist tähelepanu pöörama hangete liigsele või mõne osapoole seisundit kuritarvitavale tsentraliseerimisele, elektrooniliste oksjonite ebaõigele kasutamisele ja avatud menetluste asemel suletud hankemenetluste (nt raamlepingute) eelistamisele. Selline praktika võib suuremast tõhususest tuleneva kasu ära nullida.

Saadava kasu optimeerimiseks peaksid liikmesriigid koostama riiklikud plaanid, mida täiendavad eeskätt kõige suurematele ostjatele individuaalselt koostatavad plaanid. Ühtsete eesmärkide ja e-hangete ühtlustamise meetodite kehtestamine ei oleks otstarbekas, kuna tingimused on eri liikmesriikides küllaltki erinevad. Komisjon peaks liikmesriike vajaduse korral selles töös abistama ja toetama teabe jagamist ning levitamist. Lisaks jälgib komisjon toimuvaid arenguid sobivate indikaatorite abil, kasutades selleks TED-andmebaasi andmeid. 2003. aasta jaanuaris Kopenhagenis loodud riigihangete võrgustik võiks toimida liikmesriikide vahelise teabevahetuse foorumina.

Tõhususe suurendamine sõltub ka teatud tehingujärkude, näiteks arvete, maksekorralduste ja maksete sooritamise automatiseerimisest. Praegu on see tegevus alles algusjärgus, kuid kiireneb ilmselt rahandus- ja eelarvesüsteemide standardiseerimise ning automatiseerimise mõjul. Komisjoni volitusel hindas CEN/ISSS standarditele kehtestatud nõudeid ja on praegu direktiivi 115/EÜ/2001 (elektroonilistest arvetest) täitmise põhjalike juhendite koostamisega lõpule jõudmas. Samal ajal viib AVAS läbi e-hangete, sealhulgas e-arvete ja e-tellimuste esitamise jaoks mõeldud laiendatava märgistuskeele (XML) skeemide koostamise projekti. Selle valdkonna arendamisel tuleb eesmärgiks seada koostalitlusvõimeliste lahenduste saavutamine.

Hanketurgudest põhjalikku ülevaadet omamata on kvaliteetsete riiklike poliitikate väljatöötamine praktiliselt võimatu. Olemasolev statistika on enamasti puudulik ja andmete kogumine halvasti korraldatud. E-hangete süsteem võimaldab seda olukorda parandada. Komisjon teeb riigihankelepingute nõuandekomiteele ja statistikaandmete töörühmale ülesandeks uute e-hanketehnoloogiate kasutuselevõtmine täiel määral ära kasutada.

2005. aasta lõpuks koostavad kõik liikmesriigid elektrooniliste riigihangete juurutamise riiklikud kavad, milles nähakse ette konkreetsetele riiklikele vajadustele vastavad mõõdetavad tulemusnäitajad 2005. aasta lõpuks ergutavad kõik liikmesriigid oma eraldi üksikuid ostjaid samasuguseid plaane koostama ja nende täitmist jälgima ning koordineerima Aastatel 2005–2006 jälgib komisjon jätkuvalt CEN/ISSSi tööd e-arvetega ja paneb ette jätkata IDABC-programmi raames aastatel 2003–2004 tehtud tööd seoses laiendatava märgistuskeele kasutamisega e-arvete ja e-tellimuste juures 2006. aasta lõpuks juurutavad liikmesriigid tõhusad elektroonilised hangete-alaste statistikaandmete kogumise ja töötlemise süsteemid |

- 2.2.2. Suurendada kogu ELis konkurentsi riigihangete turgudel

Komisjoni korraldatud ettevõtete sidusküsitlusel selgus, et olulisemad küsimused riigihangete arvutipõhiseks muutmisel on protsessi läbipaistvus ning usk võitjate selgitamise menetluste õiglusesse. Elektrooniliste vahendite kasutamine suurendab läbipaistvust, sest lihtsustab lepingumaterjalide õigeaegset laialisaatmist ning vähendab petmisvõimalusi ja vastavaid ajendeid. See võib parandada ka valitsustepoolset hangete korraldamist, sealhulgas hankeprotsessi jälgimist ja otsuste langetamist. Liikmesriikides võib lepingutega seonduva teabe levitamine toimuda erinevalt, erinevad võivad olla e-hangete operatsioonidele kehtestatud jälgitavus- ja auditeerimisnõuded. Vastavaid küsimusi ja tegevustavasid puudutava teabe vahetamisel võib aktiivset osa etendada riigihangete võrgustik. Komisjon võiks tulemusnäitajate mõõtmise ja võrdlemise eesmärgil toetada vastavate võrdlusnäitajate kehtestamist.

Enamiku ettevõtete arvates peaks sidushangetes osalemine olema traditsiooniliste menetlustega võrreldes vähem vaevanõudev. Hankemenetlusi reguleerivad riiklikud menetlused ja rakendussätted on koostatud paberlikku asjaajamist silmas pidades. Elektroonilised abivahendid annavad menetluste ratsionaliseerimiseks uusi võimalusi ning säästavad tarnijate aega ja raha. Edu sõltub sellest, mil määral suudetakse traditsioonilised tegevusmeetodid täiemahulisteks sidusteenusteks ümber kujundada. See eeldab pakutava teenuse ümbermõtestamist ja erinevate protsesside ümberkujundamist.

E-hangete üldlevinuks muutmisel on oluline vähendada igati regulatiivset koormust. Äridokumentide ümberkujundamine ja standardiseerimine ning suuremal määral ühtlustatud pakkumisdokumentide kasutuselevõtmine peaks võimaldama teatud rutiinsed hanketoimingud automatiseerida ja mõlemal poolel rohkem hanketoimingu sisule keskenduda.

Üks tüüpiline näide bürokraatlikust asjaajamisest on arvukate sertifikaatide ja äridokumentide nõudmine. Need on vaid harvadel juhtudel elektroonilisel kujul saadaval. Lisaks peavad need olema ka teistes riikides kasutatavad ja aktsepteeritavad. Komisjonil ja liikmesriikidel tuleks võrrelda ja analüüsida selles valdkonnas riigihankelepingute nõuandekomitee raames riiklikul tasemel saavutatud tulemusi, et sõlmida 2006. aasta algul kokkulepe elektrooniliste sertifikaatide ühtse komplekti või vähemalt mõningate kõige sagedamini kasutatavate sertifikaatide kasutuselevõtmiseks. E-hanked pakuvad selliste e-valitsuse teenuste väljatöötamiseks suurepäraseid katsetamisvõimalusi. Komisjon teeb liikmesriikidele ettepaneku sellist tegevusjoont järgida.

Oluline probleem on ka e-kataloogide kasutamine. Nende kasutuselevõtmine on tähtis eeskätt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) riigihangetesse kaasamiseks. Praegused rakendused võimaldavad ettevõtetel suhteliselt vastuvõetavate aja-, raha- ja jõukuludega oma tooteid ja teenuseid tellijatele tutvustada. E-kataloogide ühtsete normide ja spetsifikatsioonide puudumisest tuleneb risk, et turul olevad IT-lahendused ei pruugi valitsussektori nõuetele vastata. CEN/ISSSi seminari egiidi all toimub praegu kataloogimise raamnormide koostamine. E-kataloogide kasutamist dünaamilistes hankesüsteemides ja e-hangete alastes raamlepingutes võiks AVASi funktsionaalsete nõuete projekti alusel täiendavalt uurida ja katsetada.

Ning lõpuks ootavad ettevõtted, et e-hangete süsteem avardab nende võimalusi lepingute saamiseks, soodustab pääsu piiritagustele turgudele ja muudab hankemenetlused kiiremaks ning odavamaks. Valitsussektori e-hangetes peitub VKEde jaoks suur potentsiaal. Kui liikmesriigid tahavad õhutada VKEdes huvi valitsussektorilt lepingute saamise vastu, tasub neil igati soodustada standardsete, olemasolevatel ja lihtsatel tehnoloogiatel põhinevate e-hankesüsteemide arengut ja pakkuda lepingute sõlmimiseks sellised võimalused, mis ei välista VKEde osalemist.

2005. aasta 2. poolel kaalub komisjon võimalusi juurutada IDABC-programmi raames riigihangetega seonduva ärialase teabe ja sertifikaatide elektroonilisel kujul pakkumise teenuseid Aastatel 2005–2006 kooskõlastavad komisjon ja liikmesriigid omavahel e-hankemenetlustes sagedamini vajatavate elektrooniliste sertifikaatide ühtse komplekti 2005. aastal teeb komisjon ettepaneku käivitada uuring e-kataloogide kasutamisest dünaamiliste hankesüsteemide ja elektrooniliste raamlepingute juures, kasutades seejuures CEN/ISSSi poolt IDABC-programmi raames juba tehtut 2005. aastal käivitab riigihangete võrgustik e-hankesüsteemide läbipaistvuse, auditeerimise ja jälgimise alase võrdlusprojekti 2006. aastal korraldab riigihangete võrgustik pakkumisdokumentide standardiseerimise alaseid seminare Aastatel 2005–2007 käivitavad ja toetavad liikmesriigid VKEdele suunatud riiklikke ja piirkondlikke teadlikustamiskampaaniaid ning koolitusprogramme |

- 2.3. Töö elektrooniliste riigihangete rahvusvahelise süsteemi loomiseks

Samas, kui e-hangete süsteem kogu maailmas edasi areneb, ei reguleeri kehtivad rahvusvahelised lepingud selle kasutamist. E-hangete süsteemides peituvad õiguslikud ja tehnilised valikud võivad piirata ELi ettevõtete võimalusi kolmandates riikides korraldatavatel hangetel osaleda ning piirata ka kolmandate riikide hankijate pääsu ELi turule. Komisjon jälgib toimuvaid arenguid, et tagada ELi uue hankerežiimi täielik vastavus Euroopa Liidu rahvusvahelistele kohustustele, tehes samas algatusi ka rahvusvaheliste nõuete vastavaks kohandamiseks. Ka jälgib ta tähelepanelikult praegusi ja tulevasi rahvusvahelisi standardiseerimisalgatusi.

Komisjon kaalub ka, kuidas tuleks e-hangete süsteemi ELi välisabi vahenditega seoses kohandada ja kuivõrd teostatav see oleks. Ta teeb juba praegu tihedat koostööd selliste rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu Maailmapank, et kõnealuste organisatsioonide poolt finantseeritavatel hangetel kolmandates riikides ei tehtaks ELi tarnijatele takistusi. Sellele lisaks rakendab komisjon kõiki vajalikke meetmeid ELi kogemuste ja saavutuste vahendamiseks arenguriikidele.

2005. aastal peab komisjon läbirääkimisi riigihankelepingu (Govenrnment Procurement Agreement – GPA) läbivaatamiseks 2007. aastal tuleb komisjon GPAga seoses välja algatustega, mille esmärk on võtta kasutusele hangitavate kaupade ja teenuste ühtne nomenklatuur Aastatel 2005–2007 toetab komisjon rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide ja -foorumite tegevust ja teeb nendega koostööd, et vältida rahvusvahelisel tasandil koostalitlusvõime suhtes ilmneda võivaid tehnoloogilisi takistusi Aastatel 2005–2007 teeb komisjon koostööd mitmepoolsete arengupankade võrgustikuga eesmärgiga koordineerida kolmandatele maadele nende riigihankesüsteemide ümberkorraldamisel ja arvutipõhiseks muutmisel antavat abi 2005. aastal kaalub komisjon e-hangete süsteemi kohaldamist ELi välisabi vahenditele ja selle teostatavust |

- 3. E-HANGETE SÜSTEEMI TEGEVUSKAVA TÄITMINE JA SELLE KONTROLLIMINE

Pikemas perspektiivis mõjutab riigihangete arvutipõhiseks muutmine kogu riigihangete korraldust. E-hangete edukas juurutamine võib tuua kaasa muutusi haldustegevuses, seejuures hankemenetlusega mitte ainult vahetult, vaid ka kaudselt seotud tegevustes, näiteks eelarve täitmise kontrollimisel. Mida kiiremini vastavad reformid läbi viiakse, seda kasulikum on see Euroopa kodanikele ja ettevõtetele. Komisjoni arvates kujutavad tegevuskavas toodud meetmed parimat võimalust riigihangete arvutipõhiseks muutmisega kaasnevat potentsiaalset tulu täiel määral ära kasutada ja sellega kaasnevaid riske minimeerida. Ka kandidaatmaad kaasatakse tihedalt tegevuskava täitmisse.

Komisjon, keda abistab riigihankelepingute nõuandekomitee, jälgib üldist edasiminekut kõnealuses valdkonnas. 2007. aasta lõpuks teeb komisjon olukorrast ülevaate ja koostab saavutatud tulemuste kohta aruande; vajadusel võib ta igal ajal teha ettepanekuid korrektiivide tegemiseks või täiendavate meetmete rakendamiseks.

LEGISLATIVE FINANCIAL STATEMENT

Policy area(s): Internal Market Activit(y/ies): IDABC Programme, Standardisation, Publications |

TITLE OF ACTION: ACTION PLAN FOR THE IMPLEMENTATION OF THE LEGAL FRAMEWORK FOR ELECTRONIC PUBLIC PROCUREMENT |

1. BUDGET LINES

1.1. Budget lines (operational lines and related technical and administrative assistance lines (ex- B. A lines)) including headings.

The administrative and operational expenditure form part of and are covered by, the existing budget lines and programmes and do not lead to the commitment of supplementary credits with regard to official Commission financial programming.

MARKT

12.0201 Implementation and development of the Internal Market

OPOCE

260201 Procedures for awarding and advertising public supply, works and services contracts

ENTR

020403 Standardisation and approximation of legislation

02020401 Pan-European eGovernment services to public administrations, enterprises and citizens (IDAbC)

02010405 Pan-European eGovernment services to public administrations, business and citizens (IDABC) - Administrative expenditure

1.2. Duration of the action and of the financial impact:

2005-2007

1.3. Budgetary characteristics ( add rows if necessary) :

Budget line | Type of expenditure | New | EFTA contribution | Contributions from applicant countries | Heading in financial perspective |

120201 | Non-comp | Diff[1] | NO | YES | NO | No [3] |

020403 | Non-comp | Diff | NO | NO | NO | No [3] |

260201 | Non-comp | Diff | NO | NO | NO | No [3] |

02020401 | Non-comp | Diff | No | YES | NO | No [3] |

02010405 | Non-comp | Non-Diff | No | YES | NO | No [3] |

2. SUMMARY OF RESOURCES

2.1. Financial Resources

2.1.1. Summary of commitment appropriations (CA) and payment appropriations (PA)

EUR million (to 3 decimal places)

Expenditure type | Section no. | Year n (2005) | n + 1 | n + 2 | n + 3 | n + 4 | n + 5 and later | Total |

Operational expenditure[8] |

Commitment Appropriations (CA)[9] | 8.1 | a | 1,15 | 1,35 | 0,705 | 3,205 |

Payment Appropriations (PA) | b | 0,855 | 0,875 | 0,875 | 0,6 | 3,205 |

Administrative expenditure within reference amount[10] |

Technical & administrative assistance (NDA) | 8.2.4 | c | 0,080 | 0,080 | 0,080 | 0,240 |

TOTAL REFERENCE AMOUNT |

Commitment Appropriations | a+c | 1,23 | 1,43 | 0,785 | 3,445 |

Payment Appropriations | b+c | 0,935 | 0,955 | 0,955 | 0,6 | 3,445 |

Administrative expenditure not included in reference amount[11] The needs for human and administrative resources shall be covered within the allocation granted to the managing DG in the framework of the annual allocation procedure |

Human resources and associated expenditure (NDA) | 8.2.5 | d | 0,594 | 0,594 | 0,594 | 1,782 |

Administrative costs, other than human resources and associated costs, not included in reference amount (NDA) | 8.2.6 | e | 0,109 | 0,109 | 0,109 | 0,327 |

Total indicative financial cost of intervention

TOTAL CA including cost of Human Resources | a+c+d+e | 1,933 | 2,133 | 1,488 | 5,554 |

TOTAL PA including cost of Human Resources | b+c+d+e | 1,638 | 1,658 | 1,658 | 0,6 | 5,554 |

2.1.2. Compatibility with Financial Programming

X Proposal is compatible with existing financial programming for 2005 and 2006.Pour l'année 2007, la proposition est conforme au nouveau cadre des perspectives financières 2007-2013, voir la Communication [COM(2004)101] de la Commission de février 2004.

( Proposal will entail reprogramming of the relevant heading in the financial perspective.

( Proposal may require application of the provisions of the Interinstitutional Agreement[12] (i.e. flexibility instrument or revision of the financial perspective).

2.1.3. Financial impact on Revenue

X Proposal has no financial implications on revenue

( Proposal has financial impact – the effect on revenue is as follows:

3. CHARACTERISTICS AND OBJECTIVES

Details of the context of the proposal are required in the Explanatory Memorandum. This section of the Legislative Financial Statement should include the following specific complementary information:

3.1. Need to be met in the short or long term

On 30 April 2004, the European Parliament and the Council have adopted Directives 2004/17/EC and 2004/18/EC as part of the legislative package of Procurement Directives. These Directives provide for the first time a coherent framework for conducting procurement electronically in an open, transparent and non-discriminatory way, establish rules for tendering electronically and fix the conditions for modern purchasing techniques based on electronic means of communication.

However, the move towards using electronic means in the procurement process is not without risks. Incorrect application of the new EU rules and discriminatory technical solutions and practices could fragment the Internal Market and increase the risk of inefficiencies and bad governance. Implementing the new EU provisions on electronic public procurement correctly and as quickly as possible will determine Europe’s capacity to keep open the markets for electronic public procurement and contribute to achieving the Lisbon objectives.

3.2. Value-added of Community involvement and coherence of the proposal with other financial instruments and possible synergy

The transformation of public procurement from procedures carried out on paper to electronic procedures is a complex operation which requires action and decisions at many levels beyond the simple transposition of the new rules by Member States. Organisational, technical and institutional issues should be addressed by governments in order to re-engineer existing processes for tendering and purchasing, and to exploit the available ICT solutions and tools. Adoption of the EU legal framework for the use of electronic means in the public procurement process was a first significant step in order to remove legal uncertainties and to establish the required safeguards for open, transparent and non-discriminatory public procurement using electronic means.

Use of electronic means should guarantee in practice that any business in Europe with a PC and internet connection can participate in a public purchase conducted electronically. Besides ensuring compliance with the legal framework, Community involvement is intended to provide guidance and impetus to Member States’ efforts and coordination. Through the Action Plan, it addresses risks and problems in particular in the following areas: legal environment; technical environment; administrative and organisational processes; businesses’ access to public procurement markets; knowledge-building, skills and awareness.

In doing so, Community action in relation to e-procurement may be expected to provide a coherent framework for introducing e-government services more generally and sustain convergence of RTD efforts in this field. Eventually, use of e-procurement at national, regional and local level in the Member States may also contribute to more efficient management of Community structural funds.

3.3. Objectives, expected results and related indicators of the proposal in the context of the ABM framework

To achieve generalised use of for electronic public procurement by 2010, the Commission proposes an Action Plan for a functioning Internal Market and good governance in electronic public procurement. The Action Plan shall assist Member States and facilitate implementation of the relevant provisions of the Directives correctly and in time, in particular with the aim:

- To prevent fragmentation, e.g. the emergence of new ‘e-barriers’ in EU public procurement markets;

- To provide the conditions for ensuring good governance and greater efficiency of public procurement markets and

- To work towards an international framework for electronic public procurement.

The Commission assisted by the Advisory Committee for Public Contracts will monitor overall progress in implementing the Action Plan. By the end of 2007, the Commission will review the situation and report on the results achieved. This assessment will concentrate on the progress achieved on the legal front, the development of the necessary infrastructures for carrying procurement electronically, the use of electronic means and progress achieved in implementing the Action Plan. An assessment of economic impacts would be rather premature as experience shows that benefits from such reforms take longer to materialise. The Commission will use the following indicators to monitor progress:

- Indicators for the implementation of the legal framework: Proper alignment of national legislations to the legislative package, e.g. transposition of all provisions on electronic public procurement in each Member State; implementation of the directives in due time; number of legal actions for failure in transposing into national legislation; date of transposition of the directives into national legislation.

- Indicators for use of electronic means in public procurement process: General development of electronic procurement across the Union, e.g. share of notices dispatched electronically by contracting authorities; share of tender documents accessible electronically; number and volume of dynamic purchasing systems; share of calls for tender using electronic auctions; share of cross-border procurement. And increased transparency and compliance in public procurement activities

- Economic indicators: statistical information is already being collected on public procurement markets; this information will be progressively extended to cover electronic means such as the share of central purchasing and evolution of dynamic purchasing systems. The Action Plan envisages improvements to collection and processing of procurement data at both, national and Community level.

To implement the Action Plan on e-procurement, the Commission intends to carry out a substantial number of actions, among which an Interpretative Communication on electronic public procurement and a Commission Regulation establishing standard forms for the publication of notices. In this context, the Commission will table proposals and take the appropriate initiatives according to the time-table set out in the Action Plan. It will provide the necessary legal support and assistance to the Member States for the transposition of the public procurement directives and monitor the application of Community law as well as organise meetings of the relevant committees, in particular, the Public Procurement Advisory Committee and the Working Group on e-procurement; it will also propose continuation of the activities of the e-procurement workshop managed under the IDA programme. In addition, meetings with Member States will be organised within the Statistics working group to improve data collection and explore solutions to automate it in view of the end-2006 deadline laid down in the e-procurement Action Plan. Finally, the Commission will participate actively in international fora and provide adequate input to international standardisation fora, most particularly on interoperability issues.

Commission output will be surveyed in terms of timely delivery and content of outputs; the completion of studies on time; compliance cost indicators for public procurement rules; appropriate impact assessments where applicable and the degree of acceptance from stakeholders. The quality of economic indicators will be judged by the quantity of reliable data available, and the fulfilment of EU statistical obligations.

3.4. Method of Implementation (indicative)

Show below the method(s)[13] chosen for the implementation of the action.

X Centralised Management

X Directly by the Commission

ٱ Indirectly by delegation to:

ٱ Executive Agencies

ٱ Bodies set up by the Communities as referred to in art. 185 of the Financial Regulation

ٱ National public-sector bodies/bodies with public-service mission

ٱ Shared or decentralised management

ٱ With Member states

ٱ With Third countries

ٱ Joint management with international organisations (please specify)

Relevant comments:

4. MONITORING AND EVALUATION

4.1. Monitoring system

4.2. Evaluation

4.2.1. Ex-ante evaluation

Extended impact assessment

4.2.2. Measures taken following an intermediate/ex-post evaluation (lessons learned from similar experiences in the past)

Not relevant

4.2.3. Terms and frequency of future evaluation

Review by the Commission and Advisory Committee for Public Contracts in 2007; if necessary, additional evaluation exercises will be considered.

[1] SEC (2004)1639, Extended Impact Assessment for Action Plan on electronic procyrement (Elektrooniliste riigihangete alase tegevuskava mõjude laiendatud hindamine), komisjonisisene töödokument.

[2] ‘Tenders Electronic Daily’, ELi ametlik kodulehekülg, millel avaldatakse kõik hangete direktiivide alla käivad pakkumiskuulutused.

[3] Asutustevahelise andmeside programm

[4] Direktiivi 1999/93/EÜ kohaselt kehtestati tehnilised standardid ETSI ESI raames ja CEN/ISSSi e-märgistusele pühendatud seminaril.

[5] Põhjalikum analüüs on esitatud kirjutises ‛Legal and market aspects of electronic signatutres’, Euroopa komisjoni tellitud uuring, Interdisciplinary Centre for Law and Information Technology, CUL, Leuven, oktoober 2003.

[6] 21. aprillil 2004. aastal võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu ametlikult vastu otsuse 2004/387/EÜ, millega alustati uut IDABC-programmi. Eelnenud programmi AVAS saavutustest lähtuvalt on selle eesmärk alates 2005. aastast identifitseerida, toetada ja edendada üleeuroopalisi koostalitlusvõimelisi e-valitsuse teenuseid.

[7] Centre Européen de Normalisation/Workshop on Information Society Standardisation Systems (infoühiskonna standardiseerimissüsteemide seminar)

[8] Expenditure that does not fall under Chapter xx 01 of the Title xx concerned.

[9] Investments by the Publications Office should over time considerably reduce expenditure for publications in the Official Journal.

[10] Expenditure within article xx 01 04 of Title xx.

[11] Expenditure within chapter xx 01 other than articles xx 01 04 or xx 01 05.

[12] See points 19 and 24 of the Interinstitutional agreement.

[13] If more than one method is indicated please provide additional details in the "Relevant comments" section of this point