20.9.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 231/72

1.1

jagab Euroopa Komisjoni seisukohta, et rahastamisvahendit LIFE+ tuleb käsitleda lahutamatus seoses ELi toetuste ja Euroopa keskkonnapoliitika erinevate aspektide rakendustingimuste üldise läbivaatamise ja ümberkorraldamisega; ent on arvamusel, et tulnuks pigem

1.2

on seisukohal, et valmistades ette LIFE+ määruse ettepanekut, oleks Euroopa Komisjon pidanud analüüsima kohaliku ja piirkondliku tasandi konkreetseid rahastamisvajadusi seoses ELi keskkonnapoliitika erinevate prioriteetide elluviimisega; lisaks oleks komisjon pidanud andma hinnangu kõnealuste toetuste vastavusele subsidiaarsuse põhimõttele;

1.3

tervitab Euroopa Komisjoni jõupingutusi lihtsustamaks praegu kehtivaid regulatsioone, luues üheainsa rahastamisvahendi, kuid rõhutab, et hetkel on keeruline ennustada ajavahemikuks 2007–2013 avanevaid võimalusi ja ressursse, mis eraldatakse keskkonnaalaste projektide rahastamiseks erinevate rahastamisvahendite kaudu, ning kindlaks määrata, mismoodi tuleb omavahel kooskõlastada erinevaid rahastamisallikaid järgimaks ühenduse rahastamise erinevaid prioriteete ja tingimusi;

1.4

võtab teadmiseks, et projekte, mida seni rahastati vahenditest LIFE keskkond (tööstus- ja keskkonnaalased projektid) ja LIFE kolmandad riigid, ei ole enam tulevikus võimalik rahastada LIFE+ vahendist, ning nõuab, et “Innovatsiooni ja konkurentsivõime” ja “Naaberriikide poliitika rahastamisvahendi” programmidesse loodaks alaline keskkonnaalane haru, nii et nendest programmidest võidaks rahastada kõnesolevaid projekte ajavahemikul 2007–2013.

1.5

on arvamusel, et kõik eelnevalt toodud asjaolud on tervikuna vajalikuks eelduseks, et töötada välja ettepanekud ELi keskkonnapoliitika üldsuunistele (ja Euroopa Keskkonnaagentuuri tegevusele) vastavate projektide sisulise külje ja nende rahastamistingimuste kohta; olukorras, kus eelnevalt toodud aspektid jääksid arvesse võtmata, hakatakse pidama määruse ettepanekut LIFE+ kohta pigem keeruliseks rahastamissüsteemiks ning projekti kavandajad ei suuda mõista, millised on ühenduse prioriteedid ja milline on nende algatuste seostatus antud prioriteetidega.

1.6

rõhutab, et LIFE+ käsitleva eelnõu kohaselt on abikõlblikud veel vaid uuringud, kontseptsioonide väljatöötamine ja planeerimine ning konkreetseid rakendusmeetmeid ei ole enam võimalik LIFE-programmi vahenditest rahastada. Komisjon püüdleb kõigi kesksete toetatavate valdkondade (struktuurifondid ja maaelu arengu fond) integreerimise poole, millega kaasneb puudus, et keskkonnaalastel projektidel tuleb konkureerida teistsuguste ülesandepüstitustega.

2.1

väljendab muret selle pärast, et Euroopa Komisjon soovib olulises osas (75- kuni 80-protsendilises ulatuses vahendi eelarve kogumahust) delegeerida LIFE+ vahendiga seotud programmi koostamist ja eelarve täitmise ülesandeid liikmesriikidele, ilma et ettepaneku sõnastus valgustaks sellise “detsentraliseerimise” tingimusi ja asjaolusid;

2.2

hoiatab selle eest, et määruse ettepaneku aluseks olev eesmärk — lihtsustada ja lisada paindlikkust — ei tohi viia ühenduse keskkonnapoliitika tagasitoomiseni riiklikule tasandile; lisaks sedastab komitee, et antud juhul tuuakse komisjoni ühe olulise poliitikavaldkonna toetusprogramm esimest korda sel viisil tagasi riiklikule tasandile, kuigi seda ei ole vaja, kuna EL on juba eraldanud rahalisi ressursse kohalike keskkonnaalaste projektide läbiviimiseks;

2.3

ei pea asjakohaseks, et kõik rahastatavate meetmete kriteeriumid soovitakse kindlaks määrata mitmeaastases strateegilises programmis ja iga-aastastes tööprogrammides, ning juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et määruse ettepanek ei täpsusta rahastamise üksikasju (toetuste suurus, abikõlblikud meetmed, abikõlblikkuse põhikriteeriumid);

2.4

nõuab Euroopa lisaväärtuse mõiste selget määratlemist ja palub selgitust, kuidas hakkab kõnealune eesmärk kajastuma LIFE+ vahendist rahastatavates projektides, kuidas kavatsetakse võtta arvesse seda eesmärki projektide väljavalimisel ja kuidas seostub eesmärk võimalike kasutatavate teiste ELi toetustega; sellega seoses toob komitee esile vajaduse määrata kindlaks terve rida objektiivseid kriteeriume ja uurida võimalusi kohandada toetust vastavalt saadud Euroopa lisaväärtusele;

2.5

tõdeb, et ettepaneku seletuskirja punktis 3 on kirjas, et LIFE+ näol taotletakse lihtsustatud ja nõuetekohast vahendit, ja soovib, et järgitaks rangelt viie toetusvaldkonna vahelist tasakaalu, sest vaatamata igasugustele eelarvelistele vajadustele ei tohi LIFE+ vahend hakata teenima vaid ELi keskkonnapoliitika mõne üksiku haru huvisid; selle eest tuleb hoolt kanda mitte ainult ühenduse tasandil ettenähtud kahe mitmeaastase programmi raames (2007–2009 ja 2010–2013), vaid vajaduse korral ka siseriiklikes programmides;

2.6

kutsub seetõttu komisjoni üles uurima, kas saaks kehtestada alammäära kohustustele iga toetusvaldkonna suhtes ja milline oleks sellise piirmäära kehtestamise mõju;

2.7

väljendab tõsist kahetsust seoses küsimusega, kas suudetakse säilitada teatud projektide prioriteete ja rahastamisvõimalusi, sh NATURA 2000 alade ja NATURA 2000 võrgustiku loomise ja jätkuva kaitse ning ka pinnaveekogude ökoloogilise seisundi parandamise projektide rahastamist, leiab, et finantsperspektiivide 2007–2013 raames ettenähtud rahastamisvahendid ei taga võrgustiku piisavat töölerakendamist ning palub komisjonilt selgitust seoste ja eelarvevahendeid puudutavate täpsemate andmete kohta, mida eraldatakse (sihtotstarbeliste eraldustena) teistest, LIFE+'ga kõrvuti kasutusel olevatest rahastamisvahenditest (Euroopa Põllumajandusfond Maaelu Arendamiseks EAFRD, ERDF) ja mida võib kasutada kõnesolevate projektide rahastamiseks;

2.8

taotleb, et komisjon suurendaks märgatavalt iseäranis LIFE+ programmile ettenähtud iga-aastast 300 mln euro suurust finantsraamistikku, et oleks võimalik täita erinevaid nõudeid, ja tagada minimaalne protsendimäär NATURA 2000 võrgustiku töölerakendamiseks.

2.9

suhtub kriitiliselt programmi “LIFE+ rakendamine ja haldamine” jaoks ettenähtud meetmetesse, mis on suunatud muu hulgas keskkonnapoliitika arengu ja rakendamise “alusteadmiste” parandamisele; kahtlemata on vaja parandada neid alusteadmisi, ent need ülesanded näivad kuuluvat peamiselt Euroopa Keskkonnaagentuuri (EKA) tegevusalasse;

2.10

kutsub seetõttu Euroopa Komisjoni üles määratlema selgemalt antud raames ettenähtud meetmeid ning täpsustama, kuidas kavatsetakse kooskõlastada need meetmed EKA algatuste ja eelarvega;

3.1

on seisukohal, et järgmistes finantsperspektiivides keskkonna olukorra parandamiseks ettenähtud kulud peaksid olema piisavad selleks, et tagada ELi meetmete tulemuslikkus, säästlikkus ja vastastikune täiendavus ning sel viisil saavutada soodustavat mõju riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil; komitee toonitab, et nendest kulutustest jääb suurim osa piirkondliku ja kohaliku tasandi kanda ning et piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel on etendada oluline roll kõnealuste meetmete rahastamisel;

3.2

on arvamusel, et LIFE+ peab olema enam kui pelgalt neid meetmeid toetav abivahend, nimelt peab ta olema — sarnaselt kasutuselolevast LIFE vahendist rahastatavate projektidega — rahastamisvahend, mis toetab peamiselt algatusi, mille tulemusena luuakse eriti suurt Euroopa lisaväärtust ühenduse keskkonnapoliitikas;

3.3

usub, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamine keskkonnaalaste rahastamisprogrammide koostamisse ja rakendamisse on olulise tähtsusega; ent kardab, et antud ülesannet ei ole võetud selgesõnaliselt määruse ettepanekusse, vaatamata komisjoni soovile detsentraliseerida oluliselt LIFE+ vahendi programmi koostamist ja haldamist;

3.4

on seisukohal, et tuleb täpsustada LIFE+ vahendi rakendamise teatud tingimusi selle suhtes, mismoodi LIFE+ võiks pakkuda kaasrahastamise mehhanismi, milles osaleksid liikmesriigid, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused ning muud avaliku ja erasektori asutused; rõhutab antud seoses ülesande keerulisust innustada erinevaid osalejaid, eriti erasektori esindajaid rahastama täielikult vabatahtlikul alusel vaevalt kasu toovaid keskkonnaalaseid projekte;

3.5

sellega seoses nõuab komitee paindlike partnerlusel põhinevate koostöövõimaluste uurimist ja kolmepoolsele mudelile toetuva lähenemise arendamist; sellise mudeli toimimise aluseks oleksid lepingutega sätestatud tegevusel põhinevad menetlused, mis kaasaksid kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused poliitiliste eesmärkide elluviimisse, et suurendada rakendamismehhanismide tõhusust;