This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52004AR0252
Opinion of the Committee of the Regions on the ‘Proposal for a Council Regulation — European Fisheries Fund’
Regioonide komitee arvamus teemal “Ettepanek: nõukogu määrus — Euroopa Kalandusfond”
Regioonide komitee arvamus teemal “Ettepanek: nõukogu määrus — Euroopa Kalandusfond”
ELT C 164, 5.7.2005, p. 31–47
(ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)
5.7.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 164/31 |
Regioonide komitee arvamus teemal “Ettepanek: nõukogu määrus — Euroopa Kalandusfond”
(2005/C 164/04)
REGIOONIDE KOMITEE,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogu määruse kohta, mis käsitleb Euroopa Kalandusfondi (KOM(2004) 497 (lõplik) — 2004/0169 (CNS)),
võttes arvesse Euroopa Komisjoni 15. juuli 2004. aasta otsust konsulteerida kõnealuses küsimuses regioonide komiteega vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 265 esimesele lõikele,
võttes arvesse regioonide komitee presidendi 26. mai 2004. aasta otsust teha komitee säästva arengu komisjonile ülesandeks koostada kõnealuse teema kohta arvamus,
võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2369/2002, millega muudetakse kalandussektorile ühenduse struktuuriabi andmise üksikasjalikke eeskirju ja korda kehtestavat määrust (EÜ) nr 2792/1999,
võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta,
võttes arvesse regioonide komitee arvamust ühise kalanduspoliitika tulevikku käsitleva komisjoni rohelise raamatu kohta (KOM(2001) 135 (lõplik) — CdR 153/2001 (1)),
võttes arvesse regioonide komitee arvamust ühise kalanduspoliitika reformi käsitleva komisjoni teatise kohta (KOM(2002) 181 (lõplik)) ja regioonide komitee arvamust komisjoni teatise kohta, milles esitati ühenduse tegevuskava keskkonnakaitsenõuete integreerimiseks ühisesse kalanduspoliitikasse (KOM(2002) 186 (lõplik) — CdR 189/2002),
võttes arvesse regioonide komitee arvamust komisjoni teatise kohta, mis käsitleb Euroopa akvakultuuri säästva arengu strateegiat (KOM(2002) 511 (lõplik) — CdR 20/2003 (2)),
võttes arvesse regioonide komitee finantsperspektiivide teemalist arvamust “Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile: Ehitades meie ühist tulevikku. Laienenud liidu poliitikaväljakutsed ja eelarvevahendid 2007–2013” (KOM(2004) 101 (lõplik) — CdR 162/2004 fin),
võttes arvesse9. detsembril 2004 vastu võetud säästva arengu komisjoni arvamuse eelnõu (CdR 252/2004 rev. 1) (raportöör: Sir Simon Day, Devoni krahvkonna nõukogu (UK/EPP)),
NING ARVESTADES JÄRGMIST:
1) |
Ühises kalanduspoliitikas tuleks näha ette vee-elusressursside ja akvakultuuri säästev kasutamine säästva arengu kontekstis, võttes tasakaalustatult arvesse keskkonnaalaseid, majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte ja pöörates erilist tähelepanu Euroopa Liidu piirkondade tingimustele. |
2) |
Ühise kalanduspoliitika säästva arengu komponent on lülitatud struktuurifonde reguleerivatesse eeskirjadesse alates 1993. aastast. Selle rakendamist tuleks järgida säästva arengu kontekstis Euroopa Kalandusfondi kaudu. |
3) |
Ühise kalanduspoliitika reguleerimisalasse kuuluvad vee-elusressursside ja akvakultuuri kaitse, majandamine ja kasutamine ning kala- ja akvakultuuritoodete töötlemine ja turustamine liikmesriikide territooriumil, ühenduse vetes või ühenduse kalalaevade või liikmesriikide kodanike poolt. |
4) |
Euroopa Kalandusfondil saab olema piirkondadele oluline mõju, mistõttu on tähtis kaasata Euroopa Kalandusfondi määruses pakutud meetmete rakendamisse piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused, |
võttis 58. täiskogu istungil, mis toimus 23.–24. veebruaril 2005 (23. veebruari koosolek), vastu järgmise arvamuse.
1. Regioonide komitee seisukohad
Üldmärkused
REGIOONIDE KOMITEE
1.1 |
tervitab Euroopa Komisjoni ettepanekuid Euroopa Kalandusfondi määruse vastuvõtmiseks säästva kalandussektori toetamiseks. Kalandusfond on oluline, sest kohalike kalandusega tegelevate kogukondade jaoks on eluliselt tähtis, et nad saaksid praeguse radikaalsete muutuste protsessi käigus maksimaalselt toetada kalandust, alternatiivset majandusarengut ja keskkonnaalaseid algatusi; |
1.2 |
on seisukohal, et Euroopa Kalandusfondi umbes 700 miljoni euro suurune aastaeelarve vastab ELi praeguses finantsperspektiivis ligikaudu Kalanduse Arendusrahastu eelarvele. Regioonide komitee usub, et kõnealune eelarve maht on ettepanekus esitatud eesmärkide saavutamiseks minimaalne, mida ei tohiks läbirääkimistes ELi teiste institutsioonidega mitte mingil juhul vähendada. Tuleb arvestada, et eelarve maht on lõplik, et sellest jagatakse senisest suuremale arvule osalejatele ning et tulenevalt ühtekuuluvuse põhimõtte rakendamisest saavad uued liikmesriigid lähenemise sihtala rahastamise raames rohkem kasu kui vanad. Vanade liikmesriikide rahandusalaseks väljakutseks on tulevikus kulutada väiksemaid summasid võimalikult efektiivselt; |
1.3 |
rõhutab, et regioonidel peaks olema selgesti määratletud roll Euroopa Kalandusfondi igas valdkonnas, mis mõjutab vahetult piirkondlikku ja kohalikku tasandit. Tuleks ette näha sätted, mis võimaldaksid programmide piirkondlikku haldamist; näiteks restruktureerimine on piirkondlik küsimus ja kohalikud struktuurid peaksid võimaldama tõlgendamises paindlikkust kohalikke olusid arvestades. Piirkondlik struktuur peaks võimaldama ka mitmekesistamise paindlikku tõlgendamist, et see vastaks kohalikele oludele; |
1.4 |
tervitab jõupingutusi selektiivsemate ja keskkonnasõbralikumate kalastamisviiside kasutuselevõtmiseks. Vette tagasi lastud saagi ja kaaspüügiga, eriti vaalaliste kaaspüügiga seotud probleemid on muutunud Euroopa Liidu paljudes piirkondades viimastel aastatel üha tõsisemaks probleemiks. Selle probleemi lahendamisel on oluline arvesse võtta kohalikke tingimusi; |
1.5 |
nõustub struktuuriabi seisukohalt, et kalandusfond peaks keskenduma rohkem kaitsele ja keskkonnaalastele algatustele, ohutusele, toodete kvaliteedi parandamisele ja mitmekesistamisele ning vähem investeerimismeetmetele tootmisvõimsuse suurendamiseks; |
1.6 |
nõuab, et laiendataks määratlust “väikesemahuline rannapüük”, mis piirdub hetkel laevadega, mille kogupikkus ei ületa 12 meetrit ja mis ei kasuta veetavaid püüniseid, nii et siia alla kuuluksid ka väiksemahulised, valitud, keskkonnasõbralikud püügitavad, mis ei ole tingimata seotud laeva mõõtmetega; |
1.7 |
arvab, et on vaja selgitada, kas projekte lubatakse rahastada mitmelt prioriteetselt suunalt, et tegevusi projekti tasandil integreerida; |
1.8 |
kutsub üles uuesti kaaluma ühisettevõtete mehhanismi ja töötamise lõpetavate laevade planeeritud kasutuse laiendamist, nii et need oleks võimalik muuta majandusedu saavutamise vahenditeks arengumaades; |
1.9 |
on seisukohal, et Euroopa Kalandusfondist ja struktuurifondidest rahastamine peaksid olema rakendamisel ühitatavad, et liikmesriikidel ja partneritel oleks võimalik määrata kindlaks kohalike oludega kõige sobivam rahastamisvahend. See seos on tähtis, sest vastupidiselt varasemale ei ole paljudel Euroopa Regionaalarengu Fondi konkurentsivõime programmidel kalapüügist sõltuvate piirkondade tarbeks moodustatud standardreservi, mistõttu võivad kalandusfondi- või struktuurifondide rahastusvõimaluse puudumisel mõnede rannikualade kogukondade toetamisele suunatud tegevused toetustest ilma jääda; |
1.10 |
soovib selgitust otsuse kohta, millega moodustatakse ühise kalanduspoliitika raames piirkondlikud nõuandekomisjonid, ning piirkondlike nõuandekomisjonide seose kohta Euroopa Kalandusfondi juhtimisega. 2002. aasta detsembris läbi viidud ühise kalanduspoliitika reformiga nähti piirkondlikud nõuandekomisjonid ette ühise kalanduspoliitika juhtimise parandamiseks ning täpsustati, et piirkondlike nõuandekomisjonide moodustamise otsustab nõukogu. Piirkondlikud nõuandekomisjonid võimaldavad sidusrühmadel osaleda aktiivsemalt ühise kalanduspoliitika väljatöötamisel; |
1.11 |
arvab, et on vaja selgitada, kas piirkondlikud nõuandekomisjonid kaasatakse vahetult Euroopa Kalandusfondi protsessi. Kuna piirkondlikud nõuandekomisjonid eeldatavasti suurendavad sidusrühmade kaasatust ELi kalanduspoliitika formuleerimisse ja rakendamisse eelolevatel aastatel, on selle aspekti kohta vaja rohkem teavet; |
1.12 |
toetab kalatööstuses meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamisele pööratud tähelepanu ning jõupingutusi noorte inimeste toomiseks kalandussektorisse ja sektori praktiliste töömeetodite ja tingimuste parandamiseks; teeb ettepaneku, et komisjonil oleks kasulik koostada kogemuste ja heade tavade tutvustamiseks eri liikmesriikidest saadud näidete põhjal juhtumianalüüside kogum; |
Märkused Euroopa Kalandusfondi haldamise kohta
1.13 |
tunnistab, et uute erandite lisamine N+2 reegli rakendamisel suurendab paindlikkust ja aitab piirkondadel, eelkõige uutes liikmesriikides, struktuurifondidest õigeaegselt ja korrapäraselt vahendeid vastu võtta; nõustub ettepanekuga ühekordse ettemakse tegemiseks (artikkel 78); arvab, et oleks kasulik, kui praeguse süsteemi protsesside kontrollimine lõpetataks õigeaegselt, et anda kasulik panus ja häid juhtumianalüüse järgmise programmi kavandamisse; |
1.14 |
on seisukohal, et järelevalve peaks olema lihtsustatud ja minimaalne, kuid siiski piisav tõendamaks, et programme on rakendatud eeskirjade kohaselt, ning näidata, milline tegevus on olnud tulemuslik. Lisaks sellele tuleks lihtsustada ja täpsustada kontrollinõudeid ning regioonide komitee soovitab, et ettepanekutes säiliks ametlikult tunnustatud organisatsioonide määratlus vastavalt määrusele 3759/92; |
1.15 |
soovitab, et fond loeks prioriteetseks projekte, millega kavatsetakse saada rohkem raha püütud kala ühiku kohta, nt kvaliteediskeemid, turustusahela lülide parendamine ning turu ja samuti laevade ja töötlejate parem tundmaõppimine. See võiks hõlmata ka projekte, mille eesmärk on leida kalatööstuse infrastruktuurile alternatiivseid ja täiendavaid kasutusvõimalusi, et laevade arvu vähenemisel infrastruktuur ei kaoks, vaid saaks täiendava kliendi- ja/või kasutajabaasi; |
Märkused konkreetsete artiklite kohta
1.16 |
tervitab jõupingutusi Euroopa Kalandusfondile selgema raamistiku ja kalanduspoliitikale üldiselt strateegilisema lähenemisviisi loomiseks. Eelkõige tervitab regioonide komitee “partnerluse” lähenemisviisi (artikkel 8), mis kavatsetakse sisse seada komisjoni, liikmesriikide ja pädevate kohalike ja piirkondlike asutuste vahel. See tagab sobiva kaasrahastamise leidmise, et tagada kalandusfondist rahalise toetuse saamine kalapüügist sõltuvate alade restruktureerimiseks ja majandusarenguks; |
1.17 |
taotleb, et komisjon konsulteeriks regioonide komiteega tema seisukohtade osas ühenduse strateegiliste suuniste sisu kehtestamisel (artikkel 14), sest see tagaks panuse sellelt valitsemistasandilt, mis on kõige lähemal neile, keda teema kõige rohkem puudutab; |
1.18 |
soovitab tungivalt lisada iga liikmesriigi strateegilisse aruandesse (artikkel 17) viite liikmesriigi partneritele ja sellele, millist koostööd on liikmesriik partneritega teinud; |
1.19 |
kutsub komisjoni üles täpsustama kalapüügipiirkondade “majandusliku ja sotsiaalse heaolu” saavutamiseks neljandalt, säästva arengu prioriteedi suunalt antava abi ulatust (artikkel 42); |
1.20 |
soovitab täpsustada ja uurida lähemalt artikli 42 lõikes 3 mainitud alade määratlust. Võib-olla peaks selles kontekstis järgima delegeeritud juhtimises sama liini nagu LEADERi programmi puhul, mis võimaldaks teatavat koordineerimist Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) kogukondlike algatustega ja neilt õppimist; |
1.21 |
taotleb praktilisema teabe esitamist artiklis 44 neljanda prioriteetse suuna raames pakutud rannategevusgruppide kohta. Tuleks ka selgitada, kuidas rannategevusgrupid kavatsetakse paigutada piirkondade ja kohaliku tasandi valitsemisstruktuuridesse, ning esitada andmed nende suuruse ja koosseisu, haldus- ja finantsalase suutlikkuse kohta. Samuti on vaja selgitada, kuidas kavatsetakse määratleda artikli 44 lõikes 2 erasektori vastutus; |
1.22 |
kutsub üles selgitama, milliseid partnereid hõlmab artikli 45 alapunkt c; |
1.23 |
arvab, et oleks kasulik, kui komisjon määratleks juba nüüd varakult paremini, mida loetakse kalandusfondi raames “vääramatuks jõuks”, et artikkel 90 oleks arusaadavam; arvab, et komisjon peaks esmalt arvestama kahju, mida on põhjustatud poliitilised rahutused, vaenutegevus, sõjaoht ja terroristide tegevus, ning jätma arvestamata kahjud, mida on põhjustanud streigid, töövaidlused, sadamate sulgemine või ilmastikutingimused; |
1.24 |
leiab, et akvakultuuri probleemid oleks sobivam paigutada artiklist 32 artikli 90 üheks aspektiks. |
2. Regioonide komitee soovitused
1. soovitus
Preambuli punkt 29
Komisjoni pakutud tekst |
Regioonide komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Motivatsioon
Laevastiku vähendamine on üks paljudest moodustest püügikoormuse kooskõlastamiseks olemasolevate ressurssidega. Püügikoormuse kohandamiseks vajalikke vahendeid tuleb rakendada siis, kui ressursid seda nõuavad.
2. soovitus
Preambuli punkt 33
Komisjoni pakutud tekst |
Regioonide komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Motivatsioon
Keskmise suurusega ettevõtteid ei tohiks jätta ilma abist akvakultuuri ja kalandustoodete töötlemist ja turustamist puudutavas osas. Paljud mainitud ettevõtted, seda iseäranis konservitööstuses, kuuluvad keskmise suurusega ettevõtete alla, kuna neis töötab palju inimesi; siiski jääb nende äritegevuse maht tunduvalt allapoole keskmise suurusega ettevõtetele omistatavat piiri. Seega ei ole see kooskõlas vajaliku suundumusega sektori kontsentratsiooni suunas.
3. soovitus
Artikkel 4
Komisjoni pakutud tekst |
Regioonide komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Motivatsioon
Prioriteetide selgitamine.
4. soovitus
Artikkel 6
Komisjoni pakutud tekst |
Regioonide komitee muudatusettepanek |
||||||||||||||||||||
Vastastikune täiendavus, kooskõla ja vastavus
|
Vastastikune täiendavus, kooskõla ja vastavus
|
Motivatsioon
Täpsustuse puudumisel tähendab artikkel soovimatut ja absoluutset keeldu püügivõimsust suurendada.
5. soovitus
Artikkel 9
Komisjoni pakutud tekst |
Regioonide komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Motivatsioon
See peaks tõhustama partnerlussuhteid.
6. soovitus
Artikkel 10
Komisjoni pakutud tekst |
Regioonide komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Motivatsioon
Piirkondadel peaks olema selgesti määratletud roll Euroopa Kalandusfondi igas kohalikku ja piirkondlikku tasandit mõjutavas valdkonnas. Selleks tuleb piirkonnad lülitada komisjoni pakutud halduskoostöösse, et tagada nende osalemine fondi haldamises ja rakendamises.
7. soovitus
Artikkel 18
Komisjoni pakutud tekst |
Regioonide komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Motivatsioon
See peaks tõhustama partnerlussuhteid.
8. soovitus
Artikkel 19
Komisjoni pakutud tekst |
Regioonide komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Motivatsioon
Pakutud korraldusasutuse töö või osa selle tööst tuleks delegeerida riigi tasandist allapoole. Nii PESCA rahastamine (1996–2000) kui ka praeguse sihtala 1 (2000–2006) programmide rahastamine on näidanud, et programmi kõige tõhusamaks, sujuvamaks ja lihtsaks toimimiseks on vaja kohalikku juhtimist. Seepärast peab määrus võimaldama liikmesriikidel delegeerida mõned korraldusasutuse ülesanded kohalikele partneritele.
9. soovitus
Artikkel 23
Komisjoni pakutud tekst |
Regioonide komitee muudatusettepanek |
||||||||||||||||||||||||
Reguleerimisala Fond aitab rahastada:
|
Reguleerimisala Fond aitab rahastada:
|
Motivatsioon
Kohandamise kavad kalandussektoris peavad kehtima vähemalt sama kaua kui rakenduskavad, mille osaks nad on.
10. soovitus
Artikli 24 lõige 6
Komisjoni pakutud tekst |
Regioonide komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Motivatsioon
Laevastiku kohandamise kavade tähtaegade piiramine kahele kuule ei ole programmitöö perioodil 2007–2013 õigustatud. Teise paranduse puhul leitakse, et kaks kuud ei ole piisav aeg ning seda tuleks laiendada neljale kuule.
11. soovitus
Artikkel 25
Komisjoni pakutud tekst |
Regioonide komitee muudatusettepanek |
||||
Riigiabi püsivale lõpetamisele
|
Riigiabi püsivale lõpetamisele
|
Motivatsioon
Riigiabiga laevade püügitegevuse püsivale lõpetamisele püütakse tagada kalalaevastiku vähendamist. Kalalaevastik väheneb seoses laeva vanametalliks lammutamisega, kuid mitte kalavarudele juurdepääsu õiguste kaotamisega. NEAFC laevade puhul tähendaks kalastusüksuse tegevuse lõpetamine seda, et kaotatakse siiani legaalne võimalus “koguda” oma juurdepääsuõigusi ning neid teistele laevadele üle kanda, et tagada individuaalkvootide jagamisega suurem püügimaht.
12. soovitus
Artikli 26 lõige 1
Komisjoni pakutud tekst |
Regioonide komitee muudatusettepanek |
||||
Riigiabi ajutisele lõpetamisele
|
Riigiabi ajutisele lõpetamisele
|
Motivatsioon
Püügitegevuse ajutise lõpetamise meetmetel peab olema püsiv positiivne mõju ning seetõttu peavad need kuuluma püügikoormuse kohandamise kavasse. Tingimus, et laeva püsiva püügikoormuse kahanemine peab vastama ajutisest lõpetamisest tuleneva püügikoormuse kahanemisele, on ülemäärane. Igal liikmesriigil on õigus toimida vastavalt oma kohandamise kavale.
13. soovitus
Artikkel 27
Komisjoni pakutud tekst |
Regioonide komitee muudatusettepanek |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kalalaevade pardal tehtavad investeeringud ja selektiivsus
|
Kalalaevade pardal tehtavad investeeringud ja selektiivsus
|
Motivatsioon
Tagada, et abi hulka võib kuuluda ka laevade varustamine või moderniseerimine kalalaevastiku tingimuste parandamiseks ning vältida ühenduse kalalaevastiku liigset vananemist, kui sellega ei vähendata siseriiklike püügikoormuse kohandamise kavade tõhusust.
14. soovitus
Artikkel 27 a
Komisjoni pakutud tekst |
Regioonide komitee muudatusettepanek |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Artikkel 27 a Väikesemahuline rannapüük
Kohaldatakse käesoleva määruse II lisas toodud tabeli 3. rühmas sätestatud määrasid |
Artikkel 27 a Väikesemahuline rannapüük
Kohaldatakse käesoleva määruse II lisas toodud tabeli 3. rühmas sätestatud määrasid. |
Motivatsioon
Täpsustada kõnealuse artikli määratlust ja rakendusala ning seetõttu, et ettevõtjaid tuleb julgustada ära kasutama kalaliike, mille püügikvoot on alatäidetud, mitte keskenduma kalaliikide püügile, mille püügikoormus on ammendatud.
15. soovitus
Artikkel 28
Komisjoni pakutud tekst |
Regioonide komitee muudatusettepanek |
||||||||||||||||||||||||
Sotsiaalmajanduslik hüvitis laevastiku majandamise eest
|
Sotsiaalmajanduslik hüvitis laevastiku majandamise eest
|
Motivatsioon
On täiesti selge, et ettevõtjad ei peaks kannatama majanduslikku kahju ametivõimude poolt kehtestatud keelu tõttu. Püügikoormuse kohandamise meetmed viivad kalapüügiüksuste ja üksustes olevate töökohtade kaotamiseni. Tuleb tagada sotsiaalmajanduslikud meetmedlaevapere liikmetele, keda mõjutab laeva püügitegevuse alaline lõpetamine, nagu on sätestatud praegu kehtivas raamistikus.
16. soovitus
Artikkel 30
Komisjoni pakutud tekst |
Regioonide komitee muudatusettepanek |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Abikõlbulikud meetmed
|
Abikõlbulikud meetmed
|
Motivatsioon
Euroopa Kalandusfond aitab akvakultuurisektoris kaasa nii töökohtade loomisele ja majandustegevuste mitmekesistamisele kui ka toodete turustusele ja töötlemisele. Kõnealune toetus ei tohiks olla piiratud mikro- ja väikeettevõtete poolt tehtavate investeeringutega. Liikmesriigid võivad oma võimalustest lähtuvalt seada abisaamise prioriteediks need projektid, mis on kalandusvaldkonna ja kalandusest sõltuvate piirkondade sotsiaalmajandusliku arengu seisukohast kõige tõhusamad.
17. soovitus
Artikkel 33
Komisjoni pakutud tekst |
Regioonide komitee muudatusettepanek |
||||
Investeeringud töötlemisse ja turustamisse
|
Investeeringud töötlemisse ja turustamisse
|
Motivatsioon
Euroopa Kalandusfond aitab akvakultuurisektoris kaasa nii töökohtade loomisele ja majandustegevuste mitmekesistamisele kui ka toodete turustusele ja töötlemisele. Kõnealune toetus ei tohiks olla piiratud mikro- ja väikeettevõtete poolt tehtavate investeeringutega. Liikmesriigid võivad oma võimalustest lähtuvalt seada abisaamise prioriteediks need projektid, mis on kalandusvaldkonna ja kalandusest sõltuvate piirkondade sotsiaalmajandusliku arengu seisukohast kõige tõhusamad.
18. soovitus
Artikkel 34.2
Komisjoni pakutud tekst |
Regioonide komitee muudatusettepanek |
||
|
|
Motivatsioon
See on üks paljude praeguste strateegiate eesmärke ja elavdab oluliselt majanduslikku arengut uutes ja olemasolevates töötlemisettevõtetes.
19. soovitus
Artikkel 36
Komisjoni pakutud tekst |
Regioonide komitee muudatusettepanek |
||
|
|
Motivatsioon
Kollektiivsete projektide abistamine on tervitatav. Kuid kollektiivsete meetmete võtmiseks on sageli vaja moodustada uued organisatsioonid, mistõttu abi peaks hõlmama ka nende algseid moodustamiskulusid.
20. soovitus
Artikkel 38.2
Komisjoni pakutud tekst |
Regioonide komitee muudatusettepanek |
||
|
|
Motivatsioon
See on valdkond, mille lisaväärtus aitab toetada teisi artiklis mainitud investeeringuid.
21. soovitus
Artikli 39 lõige 3
Komisjoni pakutud tekst |
Regioonide komitee muudatusettepanek |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Motivatsioon
Muudatusettepaneku esimene pool on täpsustav ja teise poole eesmärk on tagada, et jätkataks kalatootjate organisatsioonide toetamist, arvestades Kalanduse Arendusrahastu antud toetuse positiivset mõju kalatoodete edendamisele.
22. soovitus
Artikkel 41
Komisjoni pakutud tekst |
Regioonide komitee muudatusettepanek |
Kalalaevade moderniseerimine või ümberhindamine Fond võib toetada avalik-õiguslike või avaliku sektori osalusega asutuste poolt liikmesriigi lipu all teostatavat kalandussektori kalalaevade moderniseerimist ainult koolitus- või teadusliku uurimistöö eesmärgil. Fond võib toetada kalalaeva ümberhindamist väljaspool kutselist kalapüüki toimuva pideva mittetulundusliku tegevuse jaoks. |
Kalalaevade moderniseerimine või ümberhindamine Fond võib toetada avalik-õiguslike või avaliku sektori osalusega asutuste poolt liikmesriigi lipu all teostatavat kalandussektori kalalaevade moderniseerimist ainult koolitus- või teadusliku uurimistöö eesmärgil. Fond võib toetada kalalaeva ümberhindamist väljaspool kutselist kalapüüki toimuva pideva mittetulundusliku tegevuse jaoks. |
Motivatsioon
On sobiv toetada kalalaevade kasutust teistsuguse tegevuste jaoks, sh ka tulundusliku tegevuse jaoks, kui nimetatud tegevused ei ole seotud kutselise kalapüügiga. Kuni aastani 2002 kehtinud mitmeaastased kalalaevastiku arenduskavad oleksid olnud palju tõhusamad, kui kalalaevu oleks võinud kasutada muuks, sh kaubanduslikuks tegevuseks, näiteks turismisektoris.
23. soovitus
Artikkel 42
Komisjoni pakutud tekst |
Regioonide komitee muudatusettepanek |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Abi reguleerimisala
|
Abi reguleerimisala
|
Motivatsioon
Muudatusettepaneku esimene pool täpsustab prioriteete. Teine pool on ajendatud asjaolust, et artikli kaks esimest lõiku määravad kindlaks meetme põhisuuna. Kuivõrd geograafiline, okeanograafiline, majanduslik ja sotsiaalne ühtsus on abi saamiseks piisav eeltingimus, siis ei tohiks fondipoolse abi andmist piirata ainult vähem kui 100 000 elanikuga kohalikele omavalitsustele.
24. soovitus
Artikkel 44
Komisjoni pakutud tekst |
Regioonide komitee muudatusettepanek |
||||||||||||||||||||||
Osalemine rannapüügipiirkondade säästvas arengus
|
Osalemine rannapüügipiirkondade säästvas arengus
|
Motivatsioon
Muudatusettepaneku esimene osa täpsustab ja suurendab paindlikust kohalike tingimuste suhtes. Komisjoni pakutud tekstist on välja jäetud lõige 2, sest ei ole sobiv piirata projektide arvu, mida selles valdkonnas võib teostada avaliku sektori initsiatiivil, ning kuna kõige tähtsam on toetada maksimaalselt selliste projektide täideviimist, mis aitavad saavutada kõnealuseid eesmärke, seda sõltumata sellest, kas nad jäävad avaliku- või erasektori vastutusalasse. Uus lõige 6 on motiveeritud vajadusest õppida struktuurifondide raames maakogukondade jaoks välja arendatud headest tavadest. See peaks parandama rannategevusgruppide käivitamist ja töökorraldust programmiperioodi algul.
25. soovitus
Artikkel 54
Komisjoni pakutud tekst |
Regioonide komitee muudatusettepanek |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kulude abikõlblikkus
|
Kulude abikõlblikkus
|
Motivatsioon
Toetus, mida antakse ettevõtetele, mis pole käibemaksukohuslased, peaks sisaldama käibemaksu.
Kulutused majutusele peaksid olema abikõlblikud, kui need tõesti tekivad seoses konkreetsete abikõlblike projektidega.
26. soovitus
Artikkel 63
Komisjoni pakutud tekst |
Regioonide komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Motivatsioon
See aitab protsessi lihtsustada.
27. soovitus
Lisa II
Komisjoni pakutud tekst |
Regioonide komitee muudatusettepanek |
2. grupp: (tootlikud investeeringud) Rannapüügipiirkondade säästva arengu meetmed (artikkel 43); kalalaevade pardal tehtavad investeeringud (artikkel 27); investeeringud akvakultuuri (artikkel 30); investeeringud kalandustoodete töötlemisse ja turustamisse (artikkel 34); uute turgude edendamine ja arendamine (artikkel 39). |
2. grupp: (tootlikud investeeringud) Rannapüügipiirkondade säästva arengu meetmed (artikkel 43); kalalaevade pardal tehtavad investeeringud (artikkel 27); investeeringud akvakultuuri (artikkel 30); investeeringud kalandustoodete töötlemisse ja turustamisse (artikkel 34); kalasadamate sisseseade (artikkel 38); uute turgude edendamine ja arendamine (artikkel 39). |
Motivatsioon
Abikõlblike meetme hulgast ei tohiks kõrvale jätta kalasadamates tehtavaid erainvesteeringuid, kui need investeeringud on kõigi sadamaid kasutavate kalurite huvides ja aitavad parandada neile pakutavaid teenuseid.
Brüssel, 23. veebruar 2005
Regioonide komitee
president
Peter STRAUB
(1) EÜT C 107, 3.5.2002, lk 44.
(2) ELT C 256, 24.10.2003, lk 29.