Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52004AR0232

    Regioonide komitee arvamus teemal: “Ettepanek: nõukogu määrus, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta”

    ELT C 231, 20.9.2005, p. 1–18 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)

    20.9.2005   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 231/1

    Regioonide komitee arvamus teemal: “Ettepanek: nõukogu määrus, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta”

    (2005/C 231/01)

    REGIOONIDE KOMITEE,

    Võttes arvesse ettepanekut NÕUKOGU MÄÄRUSE kohta, millega kehtestatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi üldsätted, KOM(2004)492 lõplik — 2004/0163 (AVC);

    Võttes arvesse Euroopa Komisjoni 16. juuli 2004. aasta otsust konsulteerida kõnealuses küsimuses regioonide komiteega vastavalt ühenduse asutamislepingu artikli 265 esimesele lõigule;

    Võttes arvesse Euroopa Parlamendi otsust konsulteerida komiteega kõnealuses küsimuses;

    Võttes arvesse nõukogu 28. aprilli 2004. aasta otsust, mille kohaselt otsustati vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 80 ja artikli 265 lõikele 1 konsulteerida kõnealuses küsimuses regioonide komiteega;

    Võttes arvesse oma presidendi 26. mail 2004 tehtud otsust, millega tehti komitee territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika komisjonile ülesandeks koostada arvamus kõnealusel teemal;

    Võttes arvesse teisi ettepanekuid Euroopa Komisjoni määruste kohta, mis puudutavad Ühtekuuluvusfondi, KOM (2004) 494 (lõplik) — 2004/0166 (AVC), Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF), KOM (2004) 495 (lõplik) — 2004/0167 (COD), Euroopa Sotsiaalfondi, KOM(2004) 493 (lõplik) — 2004/0165 (COD) ja “Euroopa piiriülese koostöö rühma (EGCC) loomist”, KOM(2004) 496 — (lõplik) — 2004/0168 (COD);

    Võttes arvesse oma arvamust majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kolmanda aruande kohta (CdR 120/2004 fin) (1);

    Võttes arvesse perspektiivaruannet struktuurifondide haldamise ja lihtsustamise kohta pärast 2006. aastat (CdR 389/2002 fin) (2);

    Võttes arvesse oma arvamust teemal “Partnerlussuhted kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja sotsiaalmajanduslike organisatsioonide vahel: panus tööhõivesse, kohalikku arengusse ja sotsiaalsesse ühtekuuluvusse” (CdR 384/2001 fin) (3);

    Võttes arvesse hr Albert Bore'i finantsväljavaateid käsitlevat arvamuse eelnõud (“Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile: ehitades meie ühist tulevikku — poliitilised väljakutsed ja eelarvevahendid laienenud ühenduses 2007–2013”), mille territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika komisjon võttis vastu 26. novembril 2004 (CdR 162/2004 rev. 3);

    Võttes arvesse hr Rosario Condorelli arvamuse eelnõud, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu ettepanekut Euroopa Regionaalarengu Fondi määruse kohta, (CdR 233/2004 rev. 1);

    Võttes arvesse hr Paiva arvamuse eelnõud, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu ettepanekut Euroopa Ühtekuuluvusfondi määruse kohta, (CdR 234/2004);

    Võttes arvesse pr Fernandez Felgueroso arvamuse eelnõud, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu ettepanekut Euroopa Sotsiaalfondi määruse kohta, (CdR .../2004);

    Võttes arvesse oma arvamuse eelnõud (CdR 232/2004 rev. 3), mille territoriaalse ühtekuuluvuspoliitika komisjon võttis vastu 4. veebruaril 2005 (raportöörid: hr Nilsson, Kommunalrad/ORDF ja hr Tatsis, Proedros Nomarchiakis Aftodioikissis Dramas-Kavalas-Xanthis);

    1)

    ARVESTADES, et komitee hinnangute põhiline mõõdupuu on jätkuvalt EÜ asutamislepingu artiklis 158 toodud eesmärk. Majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamine edendamaks ühenduse kui terviku harmoonilist arengut ja vähendamaks erinevusi piirkondade vahel eelkõige seoses kõige ebasoodsamas olukorras olevate alade mahajäämuse vähendamisega, annab olulise panuse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli tugevdamisse Euroopas ning aitab kaasa Lissaboni ja Göteborgi agenda elluviimisele;

    2)

    ARVESTADES, et Euroopa põhiseaduse lepingu artikkel III-220 tugevdab ühtekuuluvuse eesmärki, viies sisse territoriaalse mõõtme: “Selleks et edendada oma igakülgset harmoonilist arengut, töötab Euroopa Liit välja ja rakendab meetmeid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks.”;

    3)

    ARVESTADES, et laienemine on toonud kaasa täiendavad nõuded ühtekuuluvuse järele Euroopas, mis nõuavad pikaajalisi ja kestvaid pingutusi.

    võttis komitee oma 59. plenaaristungil 13.–14. aprillil 2005 (13. aprilli istungil) vastu järgmise arvamuse:

    REGIOONIDE KOMITEE

    SISSEJUHATUS

    I   Üldine kontekst

    1.

    Ühineb arvamusega, et vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 158 on ühtekuuluvuspoliitika piirkondlik mõõde kõige tähtsam ja seda tuleb pärast laienemist tugevdada, edendamaks Euroopa Liidu harmoonilist arengut.

    2.

    Peab positiivseks ühtekuuluvuse ning Euroopa Liidu regionaalpoliitika mõju osas viimastel aastatel saavutatud tulemusi seoses ühenduse kui terviku sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvusega. Komitee kordab ka, et lepingutega kinnitatud ühtekuuluvuspoliitika on kõige võimsam, nähtavam ja tähtsam vahend, mida solidaarsuse ja koostöö põhimõtete rakendamiseks kasutatakse, seega on ühtekuuluvuspoliitika Euroopa Liidu inimeste ja piirkondade integratsiooni üheks peamiseks nurgakiviks.

    3.

    Kiidab heaks Euroopa Komisjoni finantsettepanekud, millega eraldatakse ühtekuuluvuspoliitikale 336,1 mld eurot ning jaotatakse kõnealune summa kolme sihtala vahel. Komitee peab komisjoni rahastamisettepanekut piisavaks, et jätkata EL-15 riikide piirkondade abistamist ja samal ajal toetada võrdsetel tingimustel uusi liikmesriike, juhul kui vahendeid jagatakse õiglaselt ning keskendutakse kõige tõsisemate probleemide lahendamisele. Kõnealune ettepanek kiidetakse praegusel hetkel heaks selge tingimusega, et nii komisjon kui liikmesriigid otsivad võimalusi mõistliku kasvu tagamiseks, võttes arvesse laienemisega kaasnevaid uusi nõudeid.

    4.

    Leiab, et komisjoni pakutud eelarve mis tahes vähendamine ükskõik mis kujul, seab ohtu ühtekuuluvuspoliitika põhialused ja kahjustab solidaarsuspõhimõtet, mis on Euroopa integratsiooni olemuse selge ja oluline osa.

    5.

    Vastavalt lükkab tagasi mistahes eelarve muutmise katsed komisjoni pakutud summade osas, mis on seotud rahaliste vahendite jagamisega sihtalade vahel.

    6.

    Rõhutab taas tugevat sidet tõhusa üle-euroopalise regionaalpoliitika ning Lissaboni ja Göteborgi agenda elluviimise vahel. ELi kõigi piirkondade tulevast majanduskasvu ja konkurentsivõimet viib edasi ELi kõiki piirkondi hõlmava ühtekuuluvuspoliitika jätkamine, mitte kõnealuse poliitika tagasi toomine riiklikule tasandile; ELi konkurentsivõime sõltub iga piirkonna konkurentsivõimest.

    7.

    Hoiatab, et programmeerimisperioodi alustamisega viivitamine finantsperspektiive puudutavate pikaleveninud läbirääkimiste tõttu viib finantsprobleemide ja ebastabiilsuseni ELi kohalikes ja piirkondlikes omavalitsustes.

    II   Ühtekuuluvuspoliitikat puudutav uus partnerlus

    8.

    Kiidab heaks vahendite ja prioriteetide keskendumise kolmele sihtalale (vastastikune lähenemine, piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive ning Euroopa territoriaalne koostöö). Sellega parendatakse sisemist ühtsust seoses struktuurifondide koordineerimisega ühenduse tasandil ja Euroopa sektorispetsiifiliste poliitikate kooskõlastamisega ning välist ühtsust seoses erinevate tegevustasandite (kohalik, piirkondlik, riiklik, Euroopa Liidu tasand) sidumisega.

    9.

    Kiidab heaks, et Ühtekuuluvusfondist toetatakse liikmesriike, mille rahvamajanduse kogutulu on vähem kui 90 % ühenduse vastavast keskmisest näitajast. Liikmesriikide jaoks, mis ei ole laienemise tulemusena enam abikõlblikud, tuleb leida poliitiline lahendus.

    10.

    Tervitab ettepanekut, mille kohaselt keskendub vastastikuse lähenemise sihtala raames eraldatav struktuurifondide toetus piirkondlikule ja kohalikule jätkusuutlikule majandusarengule.

    11.

    Tervitab komisjoni ettepanekut leida lahendus piirkondadele, mida mõjutab uue vastastikuse lähenemise sihtala raames nn statistiline efekt. Siiski ei ole määruse eelnõu asjakohane säte piisav, kuna ei paku planeerimiskindlust toetuse ulatuse ja abi rakendamist käsitlevate eeskirjade seisukohalt.

    12.

    Kiidab heaks komisjoni ettepaneku luua piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive sihtala kõigile neile piirkondadele, mis ei kuulu vastastikuse lähenemise sihtala alla. Erilist tähelepanu tuleks pöörata märkimisväärsete sotsiaal-majanduslike probleemide ja suure struktuurilise kohandusvajadusega piirkondadele, mis tuleb kindlaks määrata ainulaadsete kriteeriumide alusel. Samuti kiidab komitee heaks tõsiasja, et kõnealust uut sihtala tuleb kohaldada piirkondlikul tasandil tervikuna.

    13.

    Nõustub, et piirkonnad, mis 2006. aastal on täielikult kaetud 1. sihtalaga ning ei kuulu vastastikuse lähenemise sihtalasse, tuleb liigitada “järk-järguliselt kasvava abiga” piirkondadeks ning et kõnealused piirkonnad saavad jätkuvalt kasu struktuurifondidest, et õiglastel ja erapooletutel tingimustel kaasa aidata piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive tõstmisele.

    14.

    Väljendab tunnustust spetsiaalse Euroopa territoriaalse koostöö sihtala loomise ning riikidevahelise ja piiriülese koostöö ning koostöövõrgustike rakendamise osas, kuid nõuab piirkondadevahelise koostöö kui iseseisva suuna kaasamist uude sihtalasse. Kõnealune sihtala peab panema erilist rõhku innovatsiooni ja parimate tavade levitamisele, suurendamaks konkurentsivõimet Euroopa Liidus.

    15.

    Nõustub, et fondidest toetuste andmisel arvestatakse Euroopa territoriaalse mõõtmega, asetades erilist rõhku linnapiirkondade, kalastuspiirkondade, eriliste looduslikult ja geograafiliselt ebasoodsate tingimustega piirkondade (saared, hõredalt asustatud alad, mägipiirkonnad või piiriäärsed alad) ning äärepoolseimate piirkondade taaselustamisele.

    16.

    Tervitab äsjaesitatud naaberriikide instrumenti kui vahendit, millega tugevdatakse nägemust Euroopa ühisruumist ning kutsub Euroopa Komisjoni üles tegema selgeid ettepanekuid kõnealuse vahendi ja territoriaalse koostöö sihtala kooskõlastamiseks, et saavutada maksimaalne koosmõju.

    17.

    Märgib, et on vaja uuesti läbi mõelda teatud riikidevahelised ruumid, arvestamaks Euroopa uut poliitilist geograafiat tulevase laienemise valguses, ning teeb ettepaneku säilitada praeguse 2000–2006 perioodi need riikidevahelised koostöötsoonid, mis vastavad ühenduse nõuetele järjepidevuse ja tõhususe osas ning on arendanud asjaomaste piirkondade ühishuvisid ning võimalusi.

    18.

    Tervitab soolise aspekti integreerimist fondide programmeerimise, rakendamise ja hindamise kõigis etappides.

    19.

    Kiidab heaks jõupingutused halduse lihtsustamiseks, läbipaistvuse suurendamiseks ja üldise määrusega reguleeritud fondide juhtimiseks ning soovib, et komisjoni vastuvõetavad kohaldamistingimused oleksid samasuunalised.

    20.

    Toetab ettepanekuid partnerluse tugevdamiseks ja koostööks nii kohalike, piirkondlike, riiklike ja ühenduse ametivõimude kui era- ja sotsiaalsektori osalejate vahel kogu programmeerimis-, rakendamis- ja hindamisprotsessi vältel.

    21.

    Pooldab strateegilist lähenemist programmeerimissüsteemile, kuna see viib uue poliitilise protsessini, mis suudab suurendada nii planeerimise kvaliteeti kui ka juhtimise tõhusust ja efektiivsust. Samal ajal annab see võimaluse riiklike strateegiate ja ühtekuuluvuspoliitika strateegiliste eesmärkide paremaks kooskõlastamiseks .

    22.

    On arvamusel, et riikliku tugivõrgustiku sisseviimine annab juhtimisalase vastutuse üle rakenduskavade juhtidele ning sellest tulenevalt arvab, et piirkondlike ja kohalike omavalitsuste rolli saab edaspidi tugevdada ühtekuuluvuspoliitika kõigis etappides.

    23.

    Tunnistab, et uute erandite lisamine osas, mis puudutab reegli N+2 rakendamist, suurendab paindlikkust ja aitab piirkondadel, seda iseäranis uute liikmesriikide puhul, õigeaegselt ja nõuetekohaselt saada osa ühtekuuluvusfondidest, ehkki ootab, et komisjon võtaks rohkem meetmeid suurema paindlikkuse saavutamiseks.

    III   Regioonide komitee seisukohad

    24.

    Märgib, et lihtsustamine ei tähenda mitte üksnes detsentraliseerimist, vaid kogu süsteemi suuremat vastutusastet. Regioonide komitee rõhutab partnerluspõhimõtte ning kohalikest ja piirkondlikest omavalitsustest valitud esindajate kaasamise olulisust ja kutsub komisjoni üles innustama liikmesriike kasutama võimalust sõlmida vajaduse korral kolmepoolseid lepinguid.

    25.

    Toetab komisjoni jõupingutusi tugevdada subsidiaarsuspõhimõtet. Seetõttu soovib regioonide komitee lihtsustamise osas tehtavate jõupingutustega rõhutada, kui oluline on mitte suurendada tsentraliseeritust liikmesriigi tasandil. Oluline on kindlustada subsidiaarsusprotsess ka kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Eesmärk ei tohi olla mitte üksnes vastutuse üleandmine liikmesriikidele, vaid ka asjassepuutuvate osapoolte kaasamine ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide rakendamise sobival etapil. Seetõttu soovib regioonide komitee, et subsidiaarsuspõhimõtet rakendataks ka liikmesriikide siseselt, mitte ainult liikmesriikide ja Euroopa Liidu vahel.

    26.

    Leiab, et jooksval perioodil esile kerkinud vastuvõtmise probleem kahaneb järk-järgult ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste kaasamine järgmise programmeerimisperioodi kõigis etappides aitab kõnealuse probleemi kõrvaldada.

    27.

    Kutsub Euroopa Komisjoni üles kehtestama riigiabi eeskirjades ja määrustes territoriaalset diferentseerimist toetavat raamistikku, võimaldamaks territoriaalse ühtekuuluvuse sihtala huvides sihipäraseid avaliku sektori investeeringuid eriti ka turuhälvete likvideerimiseks.

    28.

    Teeb ettepaneku käsitleda väga madala asustustihedusega piirkondi erijuhtudena seal valitsevate tingimuste tõsiduse tõttu, nagu on sätestatud Rootsi ja Soome ühinemislepingutes.

    29.

    On arvamusel, et Euroopa territoriaalse koostöö sihtala rakendamine tuleks sõnastada selgemalt. Haldusformaalsuste lihtsustamiseks tuleb teha suuri jõupingutusi, eriti toetuskavade osas, mida hallatakse mõlemal pool piiri, kuna ELi ülimalt keerulised õigus- ja haldusnormid on piiriülest koostööd siiani tõsiselt takistanud.

    30.

    Kiidab heaks merepiiride kaasamise territoriaalse koostöö eesmärgil ja nõuab, et 150 km piirangut tõlgendataks paindlikult, võimaldamaks ühise merepiiriga piirkondade tähenduslikku koostööd.

    31.

    Soovitab efektiivsuse ja piirkondadevahelise koostöö tõhustamiseks katta piirkondlike programmidega kõik strateegilised teemad, pakkudes nii lisandväärtust Euroopa tasandil ning piisavaid rahalisi vahendeid.

    32.

    Tervitab komisjoni tähelepanu sotsiaalse hõlvamise tugevdamisele ja kutsub üles võtma rohkem meetmeid vastamaks puuetega inimeste vajadustele.

    33.

    Leiab, et suuremat tähelepanu tuleb pöörata elanikkonna vananemisega seotud küsimustele, mis kujutab endast Euroopa ees seisvat lähikümnendite suurimat väljakutset.

    34.

    Soovitab tungivalt, et tulevased struktuurifondidest rahastatavad programmid kataksid probleeme, nagu linnade uuendamine, sotsiaalne tõrjutus, majanduslik ümberkorraldamine ja ühistransport, mis kõik kipuvad koonduma suurlinnapiirkondadesse. Struktuurifondid peavad andma oma panuse suurlinnapiirkondade jätkusuutlikku arengusse.

    35.

    On mures ühenduse kaasfinantseerimise määra kindlaksmääramise osas seoses riiklike kogukuludega, kuna sellega võidakse tõkestada erasektori osalemist programmides. Seetõttu teeb komitee ettepaneku arvutada fondide toetuse suurust vastavalt riiklikele kogukuludele, mis oleks esmaseks vahendiks avaliku ja erasektori vahelise koostöö tugevdamisel.

    36.

    Soovitab tungivalt aktiivselt konsulteerida regioonide komiteega kevadise Euroopa Ülemkogu kohtumise konkurentsivõime ja ühtekuuluvuse tegevuskavade iga-aastase ülevaatamise raames. See pakuks kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele võimalusi teemade ja hea tava esiletoomiseks, mis on vajalikud avatud kooskõlastusmeetodi paremaks toimimiseks Lissaboni ja Göteborgi agenda rakendamisel.

    37.

    Väidab, et riiklik strateegiline tugivõrgustik peaks olema ülevaatlik strateegiline dokument, mis jätab piisavalt ruumi rakenduskavadele, mida juhitakse piirkondlikul tasandil, võimaldamaks neil otsustada iga piirkonna spetsiifiliste eesmärkide ja meetmete üle. Lisaks on oluline tagada, et kõnealune dokument ei kutsuks esile hilinemisi rakenduskavade heakskiitmisel ega kujutaks endast täiendavat takistust viimaste rakendamisele.

    38.

    Palub komisjonil säilitada praegune tulemusreservi süsteem.

    39.

    Teeb ettepaneku kaaluda süsteemi, kus ERDFi toetuste raames ei oleks abikõlblik ainult hüvitatav käibemaks, sarnaselt komisjoni pakutuga ESFi raames. Praegu tekitab käibemaks konkreetseid tegevuskulusid kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Kuna käibemaks on riigi sissetulek, tuleks määratleda mudel, et kõrvaldada käibemaksu negatiivne mõju kohalikul ja piirkondlikul tasandil.

    40.

    On seisukohal, et N+2 reeglil on programmeerimisperioodi alguses jätkuvalt negatiivne mõju, eriti nii territoriaalse koostöö sihtala kui märkimisväärsete investeerimisprojektide puhul, mis ei ületa suurprojektide summa künnist. Negatiivseid mõjusid on võimalik vähendada selliste maksete osakaalu suurendamisega, mis ei kuulu automaatse vahendite eraldamise alla.

    41.

    Nõuab, et rakenduskavades, prioriteetides ja meetmetes viidataks selgelt keskkonnakaitset puudutavatele siduvatele kohustustele.

    42.

    Leiab, et ühtekuuluvuspoliitika peaks edendama ruumilist arengupoliitikat, mis arvestaks olemasolevate üle-euroopaliste koostööstruktuuridega ja koostöö väljavaadetega ühiste territoriaalsete tunnuste korral.

    REGIOONIDE KOMITEE SOOVITUSED

    I JAOTIS

    TOETUSE EESMÄRGID JA ÜLDREEGLID

    I PEATÜKK

    Kohaldamisala ja määratlused

    Soovitus 1

    Artikkel 2, lõige 5

    Komisjoni ettepanek

    RK muudatusettepanek

    5)   “avaliku sektori kulud: toimingute rahastamiseks mõeldud avaliku sektori panus, mis on pärit riigi, piirkonna või kohaliku ametiasutuse eelarvest, Euroopa ühenduste eelarvest seoses struktuurifondide või Ühtekuuluvusfondiga, või mis tahes muu sarnane kulu. Igasugust toimingute rahastamiseks mõeldud panust, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ (ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta) mõistes pärit avalik-õigusliku organi või ühest või mitmest piirkondlikust või kohalikust ametiasutusest või avalik-õiguslikust organist koosneva ühenduse eelarvest, loetakse avaliku sektori panuseks;

    5)   ”avaliku sektori kulud: toimingute rahastamiseks mõeldud avaliku sektori panus, mis on pärit riigi riikliku, piirkondliku või kohaliku ametiasutuse eelarvest, Euroopa ühenduste eelarvest seoses struktuurifondide või Ühtekuuluvusfondiga, või mis tahes muu sarnane kulu. Igasugust toimingute rahastamiseks mõeldud panust, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ (ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta) mõistes pärit avalik-õigusliku organi või ühest või mitmest piirkondlikust või kohalikust ametiasutusest või avalik-õiguslikust organist koosneva ühenduse eelarvest, loetakse avaliku sektori panuseks;

    Motivatsioon

    Avaliku sektori kulud kujutavad endast riigiasutustelt tulevat avaliku sektori panust. Siinkohal ei ole vaja täpsustada, kust tulevad riiklikud vahendid. See tekitab tõkkeid ja piiranguid selle asemel, et õhutada loovust kohalikul ja piirkondlikul tasandil koos partnerlusega, nagu on viidatud artiklis 10.

    Soovitus 2

    Artikkel 3, lõige 1

    Komisjoni ettepanek

    RK muudatusettepanek

    1.   Vastavalt asutamislepingu artiklile 158 võetavate meetmete eesmärk on tugevdada laienenud ühenduse majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, et toetada ühenduse ühtlast, tasakaalustatud ja säästvat arengut. Kõnealuseid meetmeid võetakse fondide, Euroopa Investeerimispanga (EIP) ja muude olemasolevate rahastamisvahendite toetusel. Meetmete eesmärk on lahendada probleemid, mis on seotud eelkõige vähemarenenud riikides ja piirkondades tekkinud majanduslike, sotsiaalsete ja piirkondlike erinevustega, majanduslike ja sotsiaalsete ümberkorralduste kiirenemisega ja elanikkonna vananemisega.

    Ühenduse säästva arengu prioriteedid kaasatakse riiklikul ja piirkondlikul tasandil fondidest rahastatavatesse meetmetesse majanduskasvu, konkurentsivõime ja tööhõive, sotsiaalse hõlvatuse ning keskkonnakaitse ja kvaliteedi parandamise teel.

    1.   Vastavalt asutamislepingu artiklile 158 võetavate meetmete eesmärk on tugevdada laienenud ühenduse majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, et toetada ühenduse ühtlast, tasakaalustatud ja säästvat arengut. Kõnealuseid meetmeid võetakse fondide, Euroopa Investeerimispanga (EIP) ja muude olemasolevate rahastamisvahendite toetusel. Meetmete eesmärk on lahendada probleemid, mis on seotud eelkõige vähemarenenud riikides ja piirkondades tekkinud majanduslike, sotsiaalsete ja piirkondlike erinevustega, majanduslike ja sotsiaalsete ümberkorralduste kiirenemisega ja elanikkonna vananemisega.

    Ühtekuuluvuspoliitika eesmärke täites annab ühendus oma panuse ELi territooriumil toimuvate majandustegevuste harmoonilisse, tasakaalustatud ja jätkusuutlikku arengusse.

    Ühenduse säästva arengu prioriteedid kaasatakse riiklikul, ja piirkondlikul ja kohalikul tasandil fondidest rahastatavatesse meetmetesse majanduskasvu, konkurentsivõime ja tööhõive, sotsiaalse hõlvatuse ning keskkonnakaitse ja kvaliteedi parandamise teel.

    Motivatsioon

    Tõstes esile ühtekuuluvuspoliitika üldeesmärke ja muutes tegevused ja meetmed käesoleva lõigu teiseks alajaotuseks, tuuakse raskuspunkt tagasi ühisele ühtekuuluvuspoliitikale ühenduse tasandil. Soovitus on kooskõlas määruse 1260/99 artikliga 1, kus öeldakse, et “Neid eesmärke täites annab ühendus oma panuse…”. Käesolevas määruse kohta käivas ettepanekus viiakse rõhuasetus selgelt mujale: ühenduse jätkusuutliku arengu prioriteedid kaasatakse riiklikul ja piirkondlikul tasandil fondidest rahastatavatesse meetmetesse majanduskasvu, konkurentsivõime ja tööhõive, sotsiaalse hõlvatuse ning keskkonnakaitse ja kvaliteedi parandamise teel (finantseesmärk). Kõnealusel sättel on kindlasti käesolevast ettepanekust erinev rõhuasetus.

    Soovitus 3

    Artikkel 3, lõige 2, punkt a)

    Komisjoni ettepanek

    RK muudatusettepanek

    a)

    lähenemise eesmärgi ülesanne on kiirendada vähemarenenud liikmesriikide ja piirkondade lähenemist, parandades ainelisse ja inimkapitali tehtavate investeeringute suurendamise ja nende kvaliteedi tõstmise, innovatsiooni ja teadmistepõhise ühiskonna arendamise, majandusliku ja sotsiaalse kohanemisvõime, keskkonnakaitse ja -parandamise ning haldussuutlikkuse suurendamise teel majanduskasvu ja tööhõive tingimusi. Kõnealune eesmärk on fondide prioriteet.

    a)

    lähenemise sihtala ülesanne on kiirendada vähemarenenud liikmesriikide ja piirkondade lähenemist, parandades ainelisse ja inimkapitali, infrastruktuuri, ettevõtlusse tehtavate investeeringute suurendamise ja nende kvaliteedi tõstmise, innovatsiooni ja teadmistepõhise ühiskonna arendamise, majandusliku ja sotsiaalse kohanemisvõime, keskkonnakaitse ja -parandamise ning haldussuutlikkuse suurendamise teel majanduskasvu ja tööhõive tingimusi. Kõnealune sihtala on fondide prioriteet.

    Motivatsioon

    Lähenemise sihtala seisukohalt on tähtis tuua selgelt välja infrastruktuuride teema, mille puhul mõeldakse mitte ainult füüsilisi infrastruktuure, vaid samuti inimkapitali ja ettevõtluse infrastruktuuri ja ka innovatsiooni ning teadmisteühiskonna arengut, keskkonnakaitset ja parandamist ning haldussuutlikkuse tõhustamist.

    Soovitus 4

    Artikkel 6 lõige 1

    Komisjoni pakutud tekst

    Muudatusettepanek

    Artiklis 25 osutatud riikliku strateegilise raamistiku esitamisel näitab iga asjaomane liikmesriik ära NUTS I ja NUTS II piirkonnad, mille kohta ta esitab ERFile rahastamiseks programmi

    Artiklis 25 osutatud riikliku strateegilise raamistiku esitamisel näitab iga asjaomane liikmesriik kokkuleppel oma piirkondadega ära NUTS I ja NUTS II piirkonnad, mille kohta ta esitab ERFile rahastamiseks programmi. Kooskõlas artikli 34 lõikega 2 võib liikmesriik teha rakenduskavade osas ettepanekuid erineval, sobivamal territoriaalsel tasandil.

    Motivatsioon

    Selguse huvides on oluline lisada viide artikli 34 lõikele 2, millele vastavalt on liikmesriigil lubatud pakkuda tegevusprogramme erineval territoriaalsel tasandil kui NUTS I või NUTS II piirkonnad.

    Soovitus 5

    Artikkel 7, lõige 3

    Komisjoni pakutud tekst

    Muudatusettepanek

    Koostöövõrkude ja kogemusevahetuse eesmärgil võib saada toetust kõikjal ühenduses.

    Koostöövõrkude ja kogemusevahetuse eesmärgil Laiaulatuslikuks rahvusvaheliseks koostööks, mis ulatub kogemuste vahetamisest kuni investeerimisprojektideni, võib saada toetust kõikjal ühenduses. See peab võimaldama projektide läbiviimist ühenduse senistel sisepiiri- ja uutel välispiirialadel ka tulevikus.

    Motivatsioon

    Riikidevaheline koostöö leiab aset ühes kolmeteistkümnest selleks määratud piirkonnast. Lisaks on vajadus võimaluse järele algatada koostööprojekte piirkondadega kogu Euroopa Liidus, muu hulgas ka projekte, mis ei kuulu piiriülese või riikidevahelise koostöö alla. Kui koostöö on piiratud kogemuste vahetamise ja võrgustike rajamisega, siis ei arvestata piirkondade vajadusi teha kaugeleulatuvat koostööd teiste Euroopa Liidu piirkondadega. Seepärast peaks piiriülese ja liikmesriikide vahelise koostöö laialdane teemadering olema kohandatav ka regioonidevahelisele koostööle.

    IV PEATÜKK

    Toetamise põhimõtted

    Soovitus 6

    Artikkel 10, lõige 1

    Komisjoni pakutud tekst

    Muudatusettepanek

    Komisjon teeb otsuse fondidest toetuse andmise kohta tihedas koostöös (edaspidi “partnerlus”) liikmesriikidega. Liikmesriigid korraldavad vastavalt siseriiklikele eeskirjadele ja tavadele partnerluse järgmiste enda määratud asutuste ja organitega

    a)

    pädevad piirkondlikud, kohalikud ja linnavalitsusasutused ja teised riigiasutused

    b)

    majandus- ja sotsiaalpartnerid

    c)

    mistahes teine kodanikuühiskonda, keskkonnapartnereid, valitsusväliseid organisatsioone või meeste ja naiste võrdõiguslikkust toetavaid organeid esindav asjakohane asutus.

    Komisjon teeb otsuse fondidest toetuse andmise kohta tihedas koostöös (edaspidi “partnerlus”) liikmesriikidega ja piirkondadega. Liikmesriigid korraldavad vastavalt siseriiklikele eeskirjadele ja tavadele partnerluse järgmiste enda määratud vastavate asutuste ja organitega

    a)

    pädevad piirkondlikud, kohalikud ja linnavalitsusasutused ja teised riigiasutused

    b)

    majandus- ja sotsiaalpartnerid

    c)

    mistahes teine kodanikuühiskonda, keskkonnapartnereid, valitsusväliseid organisatsioone või meeste ja naiste võrdõiguslikkust toetavaid organeid esindav asjakohane asutus.

    Motivatsioon

    Määrus peab tagama piirkondade kaasamise fondide üle peetavate läbirääkimiste kõigis etappides. Komisjoni ettepaneku järgi on piirkondade osalemine läbirääkimiste menetluses liikmesriikide pädevuses. On oluline, et piirkonnad on komisjonile otsesteks arutelupartneriteks, kui arutatakse fondi tegevust vastaval alal.

    Oma avaliku halduse valges raamatus märgib komisjon, et tasakaaluks piirkondade suuremale vastutusele ühenduse poliitikate rakendamisel (ja see puudutab eriti ühtekuuluvuspoliitikat) pole hakatud neid ELi poliitikasse rohkem kaasama. Ta lisab, et selle põhjuseks on, et riikide valitsused ei kaasa piirkondi piisavalt oma positsioonide väljatöötamisse ühenduse poliitika kohta. Üks viis tagamaks, et piirkonnad osalevad ühtekuuluvuspoliitikas, on sätete lisamine määrustesse, mis teevad kohustuslikuks nende kaasamise läbirääkimismenetlustesse.

    Kokkuvõtteks peab kõnealune määrus tunnustama piirkondi juhtimis- ja rahastamisüksustena ning selleks on vajalik nende otsene kaasatus konsultatsioonidesse komisjoniga fondi üle peetavate läbirääkimiste kõigis etappides.

    Soovitus 7

    Artikkel 10, lõige 1, punkt c)

    Komisjoni pakutud tekst

    RK muudatusettepanek

    c)

    mistahes teine kodanikuühiskonda, keskkonnapartnereid, valitsusväliseid organisatsioone või meeste ja naiste võrdõiguslikkust toetavaid organeid esindav asjakohane asutus.

    c)

    mistahes teine kodanikuühiskonda, keskkonnapartnereid, valitsusväliseid organisatsioone, sotsiaalmajanduslikke organisatsioone või meeste ja naiste võrdõiguslikkust toetavaid organeid esindav asjakohane asutus.

    Motivatsioon

    Partnerlus peaks tugevdama sotsiaalmajanduslike organisatsioonide hõlvamist.

    Soovitus 8

    Artikkel 10, lõige 2

    Komisjoni pakutud tekst

    RK muudatusettepanek

    2.   Partnerluse käigus järgitakse täielikult kõikide partnerite institutsioonilisi, seaduslikke ja finantsilisi volitusi. Partnerlus hõlmab riikliku strateegilise raamistiku ettevalmistamist ja järelevalvet ning rakenduskavade ettevalmistamist, rakendamist, järelevalvet ja hindamist. Liikmesriik kaasab asjaomased partnerid, eriti piirkonnad, ettenähtud tähtajaks programmitöö eri etappidesse.

    2.   Partnerluse käigus järgitakse täielikult kõikide partnerite institutsioonilisi, seaduslikke ja finantsilisi volitusi. Partnerlus hõlmab riikliku strateegilise raamistiku ettevalmistamist ja järelevalvet ning rakenduskavade ettevalmistamist, rahastamist, rakendamist, järelevalvet ja hindamist. Liikmesriik kaasab asjaomased partnerid, eriti piirkonnad ja linnad, ettenähtud tähtajaks programmitöö eri etappidesse tähtajaks, mis võimaldab neil mõjutada igat etappi.

    Motivatsioon

    On oluline, et partnerluse raames antakse üksikutele osapooltele võimalus avaldada arvamust programmitöö erinevates etappides. See on võimalik vaid siis, kui selleks on ette nähtud piisavalt aega. Samuti on oluline arvamuse avaldamine rahastamisküsimustes ja see tuleks siinkohal ära märkida.

    V PEATÜKK

    Finantsraamistik

    Soovitus 9

    Artikkel 15, lõige 2

    Komisjoni pakutud tekst

    Muudatusettepanek

    Artikkel 15

    Koguvahendid

    1.   Perioodil 2007-2013 fondidest kulukohustuste täitmiseks saadaolevad vahendid on 2004. aasta hindades 336,1 miljardit eurot vastavalt I lisas aastate kaupa esitatud jaotusele.

    Esimeses lõigus nimetatud summade kasutamiseks programmitöös ja nende edasiseks Euroopa ühenduste üldeelarvesse lülitamiseks seotakse need summad iga-aastase 2%-lise indeksiga.

    Eelarvelised vahendid jaotatakse artikli 3 lõikes 2 määratletud eesmärkide vahel nii, et neist märkimisväärne osa oleks koondatud lähenemise eesmärgi piirkondadele.

    2.   Komisjon esitab vastavalt artiklites 16, 17 ja 18 sätestatud kriteeriumidele aastate kaupa vahendite soovitusliku jaotuse liikmesriikide vahel, ilma et sellega piirataks artiklites 20 ja 21 osutatud sätete kohaldamist.---

    Artikkel 15

    Koguvahendid

    1.   Perioodil 2007-2013 fondidest kulukohustuste täitmiseks saadaolevad vahendid on 2004. aasta hindades 336,1 miljardit eurot vastavalt I lisas aastate kaupa esitatud jaotusele.

    Esimeses lõigus nimetatud summade kasutamiseks programmitöös ja nende edasiseks Euroopa ühenduste üldeelarvesse lülitamiseks seotakse need summad iga-aastase 2%-lise indeksiga.

    Eelarvelised vahendid jaotatakse artikli 3 lõikes 2 määratletud sihtalade vahel nii, et neist märkimisväärne osa oleks koondatud lähenemise sihtala piirkondadele.

    2.   Komisjon esitab vastavalt artiklites 16, 17 ja 18 sätestatud kriteeriumidele aastate kaupa vahendite soovitusliku jaotuse liikmesriikide ja piirkondade vahel, ilma et sellega piirataks artiklites 20 ja 21 osutatud sätete kohaldamist. Erilist tähelepanu tuleb pöörata piirkondadele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, näiteks väga väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimatele piirkondadele, saartele, piiriülestele ja mäestikualadele.

    Motivatsioon

    Piirkonnad peaksid olema kaasatud fondide jagamisse. Jagades vahendeid liikmeriikide vahel, seab komisjoni ettepanek edasise jagamise liikmesriikide ainupädevusse. Tegelikult sätestas kolmanda ühtekuuluvuse aruande esimene projekt, et fondide jagamine toimub komisjoni kehtestatud soovitusliku jaotuse alusel piirkondade kaupa. Kõnealune alalõik jäeti aruande lõppversioonist välja. Samuti tuleb märkida, et artiklites 16, 17 ja 18 nimetatud kriteeriumid katavad jagamise riikide kaupa ja seega tuleks lisada piirkondade kaupa jagamise kriteeriumid.

    Teine täiendus on vajalik, et viia fondide üldsätteid käsitlev määrus kooskõlla põhiseaduse lepingu vastavate sätetega (artikkel III-220).

    Soovitus 10

    Artikkel 17, lõige 2

    Komisjoni pakutud tekst

    Muudatusettepanek

    2.   Lõike 1 punktis a nimetatud assigneeringud jaotatakse ERFist ja ESFist rahastatavate rakenduskavade vahel võrdselt.

    2.   Lõike 1 punktis a nimetatud assigneeringud jaotatakse ERFist ja ESFist rahastatavate rakenduskavade vahel võrdselt proportsioonis, mis määratakse kindlaks piirkondlikust olukorrast lähtuvalt, kusjuures rakenduskavade teostamine peab toimuma detsentraliseeritult ning piirkondade ja linnade heapartnerlikus koostöös.

    Motivatsioon

    Põllumajandusel ja traditsioonilisel tootval tööstusel põhineva majanduse ümberkujundamine teadmistepõhiseks majanduseks nõuab ettevõtluselt suuri uuenduslikke jõupingutusi toote-, protsessi- ja turu-uuenduste valdkonnas. Selleks on ERDFi toetused sobivamad kui ESFi omad.

    II JAOTIS

    STRATEEGILINE LÄHENEMINE ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKALE

    I PEATÜKK

    Ühenduse strateegilised suunised ühtekuuluvuspoliitika alal

    Soovitus 11

    Artikkel 23

    Komisjoni pakutud tekst

    RK muudatusettepanek

    Kõnealuste suuniste kaudu viiakse iga fondide eesmärgi puhul ellu ühenduse prioriteedid, pidades silmas tasakaalustatumat, ühtlasemalt ja säästvamat arengut.

    Kõnealuste suuniste kaudu viiakse iga fondide eesmärgi puhul ellu ühenduse prioriteedid, pidades silmas tasakaalustatumat, ühtlasemalt ja säästvamat arengut, aidates peamiselt piirkondlike erinevuste vähendamise kaudu kaasa Lissaboni ja Göteborgi eesmärkide saavutamisele.

    Motivatsioon

    Regioonide komitee soovib meelde tuletada, et vastavalt asutamislepingu artiklile 158 on regionaalpoliitika põhieesmärk piirkondlike erinevuste vähendamine.

    Soovitus 12

    Artikkel 25, lõige 1

    Komisjoni pakutud tekst

    RK muudatusettepanek

    Liikmesriigid esitavad riikliku strateegilise raamistiku, mis tagab ühenduse struktuuriabi kooskõla ühenduse strateegiliste suunistega, ning määrab kindlaks ühenduse prioriteetide, säästvat arengut toetavate siseriiklike ja piirkondlike prioriteetide ning riiklike tööhõive tegevuskavade vahelised seosed.

    Raamistik kujutab endast fondide programmitöö ettevalmistamise vahendit.

    Liikmesriigid esitavad riikliku strateegilise raamistiku, mis tagab ühenduse struktuuriabi kooskõla ühenduse strateegiliste suunistega, ning määrab kindlaks ühenduse prioriteetide, säästvat arengut toetavate siseriiklike, ja piirkondlike ja linnade prioriteetide ning riiklike tööhõive tegevuskavade vahelised seosed.

    Raamistik kujutab endast fondide programmitöö ettevalmistamise ülevaatlikku ja strateegilist vahendit.

    Motivatsioon

    Võttes arvesse nõuet, mille kohaselt peavad riiklikud strateegilised raamistikud täpsustama linnade sekkumise prioriteete, on viide linnade prioriteetidele asjakohane.

    Regioonide komitee on arvamusel, et piirkondade juhitud rakenduskavadele tuleb jätta piisavalt tegutsemisruumi, et iga piirkonna jaoks oleks võimalik kindlaks määrata spetsiaalsed eesmärgid ja tegevused.

    Soovitus 13

    Artikkel 25, lõige 2

    Komisjoni pakutud tekst

    RK muudatusettepanek

    2.   Iga riiklik strateegiline raamistik peab sisaldama liikmesriigi strateegia ja selle meetmete elluviimise lühikirjeldust.

    2.   Iga riiklik strateegiline raamistik peab sisaldama liikmesriigi strateegia ja selle meetmete elluviimise lühikirjeldust. Kõnealune strateegia peaks olema kooskõlas artiklis 10 määratletud partnerluspõhimõttega.

    Motivatsioon

    Riikliku strateegilise raamistiku rajamine on kasulik, kuid see peaks otseselt vastama kohalikule ja piirkondlikule olukorrale.

    Soovitus 14

    Artikkel 27, lõige 1

    Komisjoni pakutud tekst

    Muudatusettepanek

    Liikmesriikide iga-aastased aruanded

    Iga liikmesriik esitab esimest korda 2008. aastal ja seejärel hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks komisjonile aruande, mis käsitleb tema strateegia elluviimisel ja eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme, võttes eriti arvesse kehtestatud näitajaid, panust lähenemist käsitlevate ühenduse strateegiliste suuniste toetamisel ning olemasolevaid hindamisi.

    Aruandes tuleb viidata siseriiklikule tööhõive tegevuskavale.

    Liikmesriikide iga-aastased aruanded

    Iga liikmesriik esitab esimest korda 2008. 2009. aastal ja seejärel hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks komisjonile aruande, mis käsitleb tema strateegia elluviimisel ja eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme, võttes eriti arvesse kehtestatud näitajaid, panust lähenemist käsitlevate ühenduse strateegiliste suuniste toetamisel ning olemasolevaid hindamisi.

    Aruandes tuleb viidata siseriiklikule tööhõive tegevuskavale.

    Motivatsioon

    Ühtekuuluvuspoliitika asjakohase hindamiseni viiv strateegiline programmiperiood peaks algama 2009. aastal.

    III JAOTIS

    PROGRAMMITÖÖ

    I PEATÜKK

    Üldsätted struktuurifondide ja ühtekuuluvusfondi kohta

    Soovitus 15

    Artikkel 31, lõige 5

    Komisjoni ettepanek

    RK muudatusettepanek

    Komisjon võtab iga rakenduskava vastu võimalikult kiiresti pärast seda, kui liikmesriik on selle ametlikult esitanud.

    Komisjon võtab iga rakenduskava vastu võimalikult kiiresti kuue kuu jooksul pärast seda, kui liikmesriik on selle ametlikult esitanud.

    Motivatsioon

    Komisjoni lõpliku otsuse ootamise periood liikmesriikide jaoks peab olema piiritletud. Muudatusettepanek aitaks paika panna täpsema ajakava.

    Soovitus 16

    Artikkel 32, lõige 1

    Komisjoni ettepanek

    RK muudatusettepanek

    Rakenduskavad vaadatakse läbi liikmesriigi või komisjoni algatusel pärast järelevalvekomitee heakskiitu ning vajaduse korral tehakse nendes ülejäänud programmitöö perioodiks parandused, kui on toimunud märkimisväärsed sotsiaalmajanduslikud muutused või tahetakse võtta rohkem või muul viisil arvesse ühenduse prioriteete, eriti nõukogu järeldusi silmas pidades.

    Rakenduskavad vaadatakse läbi liikmesriigi, komisjoni või asjaomase abikõlbliku piirkonna algatusel pärast järelevalvekomitee heakskiitu ning vajaduse korral tehakse nendes ülejäänud programmitöö perioodiks parandused, kui on toimunud märkimisväärsed sotsiaalmajanduslikud muutused või tahetakse võtta rohkem või muul viisil arvesse ühenduse prioriteete, eriti nõukogu järeldusi silmas pidades. Kõnealune läbivaatamise kord vastab artiklile 10.

    Motivatsioon

    On oluline, et partnerlusel, nagu toodud artiklis 10, oleks mõju programmide läbivaatusotsuste üle.

    Soovitus 17

    Artikkel 32, lõige 2

    Komisjoni ettepanek

    RK muudatusettepanek

    2.   Komisjon võtab otsuse rakenduskavade parandamise taotluste kohta vastu võimalikult kiiresti pärast liikmesriigi ametliku taotluse esitamist.

    2.   Komisjoni võtab otsuse rakenduskavade parandamise taotluse kohta vastu võimalikult kiiresti kolme kuu jooksul pärast liikmesriigi ametliku taotluse esitamist.

    Motivatsioon

    Komisjoni lõpliku otsuse ootamise periood liikmesriikide jaoks peab olema piiritletud. Muudatusettepanek aitaks paika panna täpsema ajakava.

    Soovitus 18

    Artikkel 36, lõige 4

    Komisjoni ettepanek

    RK muudatusettepanek

    4.   ERFist rahastatavad tegevuskavad, mis on seotud lähenemise eesmärgi ning piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgiga, peavad lisaks sisaldama järgmist:

    a)

    iga piirkondliku programmi puhul piirkondadevahelise koostöö meetmed, mida rakendatakse koos vähemalt ühe piirkonnaga teises liikmesriigis;

    4.   ERFist rahastatavad tegevuskavad, mis on seotud lähenemise eesmärgi ning piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive sihtalaga, peavad võivad lisaks sisaldada järgmist:

    a)

    iga piirkondliku programmi puhul piirkondadevahelise koostööd taotlevad meetmed, mida rakendatakse koos vähemalt ühe piirkonnaga teises liikmesriigis;

    Motivatsioon

    Tegevuste otsustamise hetkel tuleb teatada konkreetne piirkond. Programmeerimise tasandil ei ole võimalik ette kindlaks määrata, millise piirkonna või piirkondadega koostööd teha. Projekti teostajatel peab olema võimalus ise otsustada, millise piirkonnaga/piirkondadega koostööd teha.

    Soovitus 19

    Artikkel 40, lõige 3

    Komisjoni ettepanek

    RK muudatusettepanek

    3.   Komisjon võtab otsuse vastu võimalikult kiiresti pärast seda, kui liikmesriik või korraldusasutus on esitanud artiklis 39 osutatud teabe.

    3.   Komisjon võtab otsuse vastu võimalikult kiiresti hiljemalt kuus kuud pärast seda, kui liikmesriik või artiklis 39 viidatud teabe korraldusasutus on taotluse esitanud.

    Motivatsioon

    Komisjoni lõpliku otsuse ootamise periood liikmesriikide jaoks peab olema piiritletud. Muudatusettepanek aitaks paika panna täpsema ajakava.

    Soovitus 20

    Artikkel 41, lõige 1

    Komisjoni pakutud tekst

    Muudatusettepanek

    Korraldusasutus võib usaldada rakenduskava osa juhtimise ja rakendamise ühele või mitmele enda poolt määratud vahendusasutusele, milleks võivad olla kohalikud ametiasutused, regionaalarengu asutused või valitsusvälised organisatsioonid ning mis tagab ühe või mitme toimingu läbiviimise vastavalt korraldusasutuse ja kõnealuse organi vahel sõlmitud kokkuleppe sätetele.

    Korraldusasutus võib usaldada rakenduskava osa juhtimise ja rakendamise ühele või mitmele enda poolt määratud vahendusasutusele, milleks võivad olla piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused, regionaalarengu asutused või valitsusvälised organisatsioonid ning mis tagab ühe või mitme toimingu läbiviimise vastavalt korraldusasutuse ja kõnealuse organi vahel sõlmitud kokkuleppe sätetele.

    Motivatsioon

    Täpsustus, et rakenduskava osa juhtimise ja rakendamise võib usaldada üldise toetuse kaudu ka piirkondlikele omavalitsustele, tundub asjakohane.

    IV JAOTIS

    MÕJUSUS

    I PEATÜKK

    Hindamine

    Soovitus 21

    Artikkel 45, lõige 1

    Komisjoni pakutud tekst

    Muudatusettepanek

    1.   Ühenduse strateegilised suunised, riiklik strateegiline raamistik ning rakenduskavad kuuluvad hindamisele. Hindamiste eesmärk on tõsta fondide toetuse kvaliteeti, mõjusust ja kooskõla ning rakenduskavade rakendamist. Samuti hinnatakse toetuse mõju ühenduse strateegilistele eesmärkidele ja asutamislepingu artiklile 158 ning asjaomaste liikmesriikide ja piirkondade konkreetsetele struktuurilistele probleemidele, võttes arvesse säästva arengu vajadusi ning ühenduse keskkonnamõju ja strateegilist keskkonna hindamist käsitlevat asjaomast seadusandlust.

    1.   Ühenduse strateegilised suunised, riiklik strateegiline raamistik ning rakenduskavad kuuluvad hindamisele. Hindamiste eesmärk on tõsta fondide toetuse kvaliteeti, mõjusust ja kooskõla ning rakenduskavade rakendamist. Samuti hinnatakse toetuse mõju ühenduse strateegilistele eesmärkidele ja asutamislepingu artiklile 158 ning asjaomaste liikmesriikide ja piirkondade konkreetsetele struktuurilistele probleemidele, võttes arvesse säästva arengu vajadusi ning ühenduse keskkonnamõju ja strateegilist keskkonna hindamist; meeste ja naiste võrdõiguslikkust, diskrimineerimise vältimist vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 13, sotsiaalset hõlvamist ja puuetega inimeste ligipääsu käsitlevat asjaomast seadusandlust.

    Motivatsioon

    Diskrimineerimise vältimine ja sotsiaalne hõlvamine on Euroopa Ühenduse olulised kohustused ja eesmärgid ning peavad olema sõnaselgelt tunnustatud strateegiliste suuniste eesmärkides.

    II PEATÜKK

    Reservid

    Soovitus 22

    Artikkel 48

    Komisjoni ettepanek

    RK muudatusettepanek

    1.   Artiklis 29 osundatud iga-aastase aruteluga seoses peab nõukogu aastal 2011 kooskõlas asutamislepingu artiklis 161 sätestatud korraga jagama artiklis 20 osutatud reservi liikmesriikide vahel, premeerida neid algse olukorraga võrreldes saavutatud arengu eest:

    a)

    lähenemiseesmärgi puhul järgmiste kriteeriumide alusel:

    i)

    sisemajanduse kogutoodangu kasv inimese kohta, võrreldes ühenduse keskmisega NUTS II tasemel, põhinedes ajavahemikul 2004-2010 kättesaadavatel andmetel;

    ii)

    tööhõive määra kasv NUTS II tasemel, põhinedes ajavahemikul 2004 2010 kättesaadavatel andmetel;

    b)

    piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgi puhul järgmiste kriteeriumide alusel:

    i)

    proportsionaalselt piirkondadele, mis kulutasid ajavahemikul 2007-2010 vähemalt 50% oma ERF-i assigneeringutest innovatsiooniga seotud tegevusele nagu osutatud määruse (EÜ) nr […] artikli 5 lõikes 1;

    ii)

    tööhõive määra kasv NUTS II tasemel, põhinedes ajavahemiku 2004 2010 kohta kättesaadavatel andmetel.

    2. 2.   Iga liikmesriik eraldab asjaomased summad rakenduskavade vahel, võttes arvesse eelmises lõikes osutatud tingimusi.

    1.   Artiklis 29 osundatud iga-aastase aruteluga seoses peab nõukogu aastal 2011 kooskõlas asutamislepingu artiklis 161 sätestatud korraga jagama artiklis 20 osutatud reservi liikmesriikide vahel, premeerida neid algse olukorraga võrreldes saavutatud arengu eest:

    a)

    lähenemiseesmärgi puhul järgmiste kriteeriumide alusel:

    ii)

    sisemajanduse kogutoodangu kasv inimese kohta, võrreldes ühenduse keskmisega NUTS II tasemel, põhinedes ajavahemikul 2004-2010 kättesaadavatel andmetel;

    ii)

    tööhõive määra kasv NUTS II tasemel, põhinedes ajavahemikul 2004 2010 kättesaadavatel andmetel;

    b)

    piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgi puhul järgmiste kriteeriumide alusel:

    i)

    proportsionaalselt piirkondadele, mis kulutasid ajavahemikul 2007-2010 vähemalt 50% oma ERF-i assigneeringutest innovatsiooniga seotud tegevusele nagu osutatud määruse (EÜ) nr […] artikli 5 lõikes 1;

    ii)

    tööhõive määra kasv NUTS II tasemel, põhinedes ajavahemiku 2004 2010 kohta kättesaadavatel andmetel.

    2. 2.   Iga liikmesriik eraldab asjaomased summad rakenduskavade vahel, võttes arvesse eelmises lõikes osutatud tingimusi.

    1.    Iga liikmesriik, konsulteerides tihedalt komisjoniga, hindab iga sihtala osas ja enne 31. detsembrit 2010 kõikide rakenduskavade tulemuslikkust piiratud arvu kontrolliindikaatorite põhjal, näidates efektiivsust, juhtimist, rahalist rakendamist ning mõõtes teemakohaseid tulemusi võrrelduna algsete spetsiifiliste eesmärkidega.

    Indikaatorite osas teeb otsuse liikmesriik, konsulteerides tihedalt komisjoniga, arvestades piirkondlike omavalitsuste edastatud andmeid ja võttes arvesse tervet komisjoni pakutud soovituslikku indikaatorite nimekirja või osa sellest ning need kvantifitseeritakse nii olemasolevates iga-aastastes rakendusaruannetes kui vahehindamisaruannetes. Liikmesriigid vastutavad nende rakendamise eest.

    2.   Vahehindamisel ja enne 31. märtsi 2011 eraldab komisjon, konsulteerides iga sihtala osas tihedalt asjaomaste liikmesriikidega iga liikmesriigi ettepanekute põhjal, arvestades selle institutsioonilisi eripärasid ning nende vastavat programmeerimist, kulukohustuste assigneeringud edukatele rakenduskavadele ja nende prioriteetidele.

    Motivatsioon

    Me oleme arvamusel, et komisjoni ettepanek muuta “filosoofiat” ja reservi jaotamist kvaliteedi ja tulemuslikkuse eest liikmesriikide vahel ei ole kohane. Meie arvates peaks kvaliteedi ja tulemuslikkuse reservi jagama liikmesriik, nii nagu seda tehti kolmanda programmeerimisperioodi ajal (2000-2006).

    Soovitus 23

    Artikkel 49

    Komisjoni pakutud tekst

    Muudatusettepanek

    Riiklik ettenägematute kulude reserv

    1.   Liikmesriik peab reserveerima 1% aastasest struktuurifondi toetusest lähenemiseesmärgile ning 3% aastasest struktuurifondi toetusest piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgile, et lahendada ettenägematuid kohalikke ja valdkondlikke kriise, mis on seotud majanduslike ning sotsiaalsete ümberkorraldustega või kaubavahetuse laienemise tagajärgedega.

    Kõnealusest reservist toetatakse asjaomaste töötajate kohanemisvõimet ning asjaomaste piirkondade majanduslikku mitmekesistamist täiendusena rakenduskavadele.

    2.   Iga liikmesriik esitab konkreetsed rakenduskavad eelarvelisteks kulukohustusteks, mis hõlmavad kogu perioodi, et olla valmis eelmises lõikes viidatud kriisideks.

    Riiklik ettenägematute kulude reserv

    1.   Liikmesriik peab reserveerima 1% aastasest struktuurifondi toetusest lähenemise sihtalale ning 3% aastasest struktuurifondi toetusest piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive sihtalale, et lahendada ettenägematuid kohalikke ja valdkondlikke kriise, mis on seotud majanduslike ning sotsiaalsete ümberkorraldustega või kaubavahetuse laienemise tagajärgedega.

    Kõnealusest reservist toetatakse asjaomaste töötajate kohanemisvõimet ning asjaomaste piirkondade majanduslikku mitmekesistamist täiendusena rakenduskavadele.

    2.   Iga liikmesriik esitab konkreetsed rakenduskavad eelarvelisteks kulukohustusteks, mis hõlmavad kogu perioodi, et olla valmis eelmises lõikes viidatud kriisideks.

    Rakenduskava vajalik muutmine toimub lihtsustatud ja kiirendatud loataotlemise korra alusel.

    Motivatsioon

    Kiireks reageerimiseks on vajalik ka selgelt lihtsustatud ja kiirendatud loa taotlemise kord.

    V JAOTIS

    RAHALINE TOETUS FONDIDELT

    I PEATÜKK

    Fondide toetus

    Soovitus 24

    Artikkel 50, punkt d)

    Komisjoni ettepanek

    RK muudatusettepanek

    d)

    erafinantseerimise määr kõnealustel aladel, eriti avaliku- ja erasektori koostöös.

    d)

    erafinantseerimise määr erafinantseerimine kõnealustel aladel, eriti avaliku- ja erasektori koostöös.

    Motivatsioon

    Sõna “määr” viitab millelegi loendatavale. Käesoleva peatüki järgmistes artiklites (51-53) ei tooda määra mõõtmise kirjeldust, nt määra mõõtmismeetodid, ülempiir jms.

    Soovitus 25

    Artikkel 51, lõige 2

    Komisjoni pakutud tekst

    RK muudatusettepanek

    Fondide osamaksed tuleb arvutada avaliku sektori kogukulude alusel.

    Fondide osamaksed tuleb arvutada avaliku ja erasektori kogukulude alusel.

    Motivatsioon

    Regioonide komitee on mures, et ühenduse kaasfinantseerimise määr arvutatakse avaliku sektori kogukulude suhtes — sellest tulenevalt võivad eraettevõtted loobuda programmides osalemast. Seetõttu teeb komitee ettepaneku arvutada fondide toetuse suurus vastavalt riiklikele kogukuludele, mis oleks esmaseks vahendiks avaliku ja erasektori vahelise koostöö tugevdamisel.

    Soovitus 26

    Artikkel 51, lõige 3

    Komisjoni pakutud tekst

    Muudatusettepanek

    Fondide osaluse piirmäärad iga prioriteedi puhul on järgmised:

    a)

    85% avaliku sektori kuludest kaasfinantseeritud Ühtekuuluvusfondist;

    b)

    75% avaliku sektori kuludest kaasfinantseeritud ERFist või ESFist rakenduskavade raames piirkondades, mis on abikõlblikud seoses vastastikuse lähenemise sihtalaga;

    c)

    50% avaliku sektori kuludest kaasfinantseeritud ERFist või ESFist rakenduskavade raames piirkondades, mis on abikõlblikud piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgi raames;

    d)

    75% avaliku sektori kuludest kaasfinantseeritud ERFist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi rakenduskavade raames;

    e)

    kaasfinantseerimise määr konkreetsete meetmete puhul, mida rahastatakse artikli 5 lõikes 4 osutatud äärepoolseimate piirkondade lisaeraldiste raames, on 50% avaliku sektori kuludest

    Fondide osaluse piirmäärad iga prioriteedi puhul on järgmised:

    a)

    85% avaliku ja erasektori kuludest kaasfinantseeritud Ühtekuuluvusfondist;

    b)

    75% avaliku ja erasektori kuludest kaasfinantseeritud ERFist või ESFist rakenduskavade raames piirkondades, mis on abikõlblikud seoses vastastikuse lähenemise sihtalaga.

    c)

    50% avaliku ja erasektori kuludest kaasfinantseeritud ERFist või ESFist rakenduskavade raames piirkondades, mis on abikõlblikud piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive sihtala raames;

    d)

    75% avaliku ja erasektori kuludest kaasfinantseeritud ERFist Euroopa territoriaalse koostöö sihtala rakenduskavade raames;

    e)

    kaasfinantseerimise määr konkreetsete meetmete puhul, mida rahastatakse artikli 5 lõikes 4 osutatud äärepoolseimate piirkondade lisaeraldiste raames, on 50% avaliku ja erasektori kuludest.

    Motivatsioon

    2004. aasta veebruaris esitatud kolmandas ühtekuuluvusaruandes toetas Euroopa Komisjon kaasrahastamist erasektori kuludest. Kuid kõnesolevas määruse eelnõus nähakse ette kaasrahastamist ainult avalikest vahenditest. Seega ei saa erasektorist laekuvaid kaasrahastamisvahendeid, vastupidiselt käimasolevale toetusperioodile, EL projektide rahastamisse enam kaasata.

    Erasektorist laekuvaid kaasrahastamisvahendeid tuleks kasutusele võtta, mitte täielikult välistada. Vastavasisuline määrus kehtiks eelkõige ennetava tööturupoliitika valdkonnas ning takistaks sarnaste meetmete rakendamist praeguses ulatuses. Kõnealusele valdkonnale on eriti iseloomulik suur innovaatilisus ning mitmekesine avaliku ja erasektori partnerlus.

    Soovitus 27

    Artikkel 51, lõige 4

    Komisjoni pakutud tekst

    Muudatusettepanek

    4.   Fondide maksimaalne osalus võib lähenemise sihtmärgi ja piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive sihtala puhul äärepoolseimates piirkondades ning lähenemiseesmärgi puhul äärealadel asuvatel Kreeka saartel tõusta kuni 85%-ni teostatavate rakenduskavade avaliku sektori kuludest.

    4.   Fondide maksimaalne osalus võib lähenemise sihtala ning piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive sihtala puhul äärepoolseimates piirkondades ning lähenemise ning piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive sihtalade puhul äärealadel asuvatel Kreeka saartel tõusta kuni 85%-ni teostatavate rakenduskavade avaliku sektori kuludest.

    Motivatsioon

    Et Kreeka saartest kuulub suur enamus piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive sihtala alla, näib olevat kohatu, kahjulik ja ebaaus, kui kõnealused saared jäetaks ilma toetuseta.

    VI JAOTIS

    JUHTIMINE, JÄRELEVALVE JA KONTROLL

    I PEATÜKK

    Juhtimis- ja kontrollsüsteemid

    Soovitus 28

    Artikkel 58, lõige 7 (uus)

    Komisjoni ettepanek

    RK muudatusettepanek

     

    7.   Arvestades artikli 51 lõikes 1 sätestatut, tuleks kohaldada kolmepoolseid leppeid kohalike ja piirkondlike organite, liikmesriikide ning komisjoni vahel. Selline kokkulepe võib tugevdada partnerluspõhimõtet, ühendades kohalikud, piirkondlikud, riiklikud ja riikidevahelised organid.

    Motivatsioon

    Kõigi poolte kokkuleppel peaks olema võimalik tugevdada koostööd kõigil tasanditel kolmepoolsete lepete abil. See peaks olema osa üldmäärusest, et rõhutada kohaliku ja piirkondliku tasandi kaasatust ning partnerlust, nagu sätestatakse artiklis 10.

    VII JAOTIS

    FINANTSJUHTIMINE

    I PEATÜKK

    Finantsjuhtimine

    3. JAGU

    EELFINANTSEERIMINE

    Soovitus 29

    Artikkel 81, lõige 1

    Komisjoni pakutud tekst

    Muudatusettepanek

    1.   Pärast komisjoni otsust, millega kiidetakse heaks fondidest rakenduskavale antav toetus, teeb komisjon liikmesriigi määratud asutusele ühe eelmakse. See eelmakse moodustab 7% rakenduskavale struktuurifondidest antavast toetusest ja 10,5% Ühtekuuluvusfondist antavast toetusest. Eelmakse võib vastavalt eelarveliste vahendite kättesaadavusele jaotada kahele rahandusaastale.

    1.   Pärast komisjoni otsust, millega kiidetakse heaks fondidest rakenduskavale antav toetus, teeb komisjon liikmesriigi määratud asutusele ühe eelmakse. See eelmakse moodustab 7 10,5% rakenduskavale struktuurifondidest antavast toetusest ja 10,5% Ühtekuuluvusfondist antavast toetusest. Eelmakse võib vastavalt eelarveliste vahendite kättesaadavusele jaotada kahele rahandusaastale sooritatakse kahe kolmandiku osas esimesel ja ühe kolmandiku osas teisel eelarveaastal.

    Motivatsioon

    Maksete, mis ei kuulu automaatse vahendite eraldamise alla, osakaalu suurendamine ja ettepandud jaotus arvestavad nii vajadusega saavutada rakendamise esimestel aastatel kulude realistlikum areng kui ka Ühtekuuluvusfondi juhistega.

    VIII JAOTIS

    KOMITEED

    I PEATÜKK

    ERDF, ühtekuuluvusfond ja fonde koordineeriv komitee

    Soovitus 30

    Artikkel 104 (lisada uus punkt)

    Komisjoni ettepanek

    RK muudatusettepanek

    1.   Komisjoni abistavad ERF, Ühtekuuluvusfond ja fonde koordineeriv komitee (edaspidi “komitee”).

    2.   Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artiklis 3 sätestatud nõuandemenetlust vastavalt selle artikli 7 lõikele 3.

    3.   Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artiklis 4 sätestatud korralduskomitee menetlust vastavalt selle artikli 7 lõikele 3.

    Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 nimetatud tähtajaks kehtestatakse üks kuu.

    4.   Komitee koostab oma protseduurireeglid.

    5.   EIP ja EIF nimetavad komiteesse oma hääleõiguseta esindaja.

    1.   Komisjoni abistavad ERF, Ühtekuuluvusfond ja fonde koordineeriv komitee (edaspidi “komitee”).

    2.   Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artiklis 3 sätestatud nõuandemenetlust vastavalt selle artikli 7 lõikele 3.

    3.   Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artiklis 4 sätestatud korralduskomitee menetlust vastavalt selle artikli 7 lõikele 3.

    Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 nimetatud tähtajaks kehtestatakse üks kuu.

    4.   Komitee koostab oma protseduurireeglid.

    5.   Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee nimetavad mõlemad ühe hääleõiguseta esindaja.

    6.   EIP ja EIF nimetavad komiteesse oma hääleõiguseta esindaja.

    Motivatsioon

    Kaks komiteed on Euroopa Liidu nõuandvad organid, seega peaks need tiheda koostöö raames selgelt välja tooma. Kõnealuses artiklis nimetatud komiteede tööraamistikku tuleks täpsemalt määratleda, nagu määruse 1260/99 artiklites 47 ja 48. See on vastavuses partnerluse põhimõttega.

    Brüssel, 13. aprill 2005

    Regioonide komitee

    president

    Peter STRAUB

    (1)  ELT C 318, 22.12.2004, lk 1.

    (2)  ELT 2003/C 256/01.

    (3)  ELT C 192, 12.8.2002, lk 53.

    Top