51997XC0123(01)

Komisjoni Teatis

toimikutele juurdepääsu käsitlevate taotluste läbivaatamise sisemiste protseduurireeglite kohta EÜ asutamislepingu artiklites 85 ja 86, ESTÜ asutamislepingu artiklites 65 ja 66 ning nõukogu määruses (EMÜ) nr 4064/89 sätestatud juhtudel

(97/C 23/03)

(EMPs kohaldatav tekst)

SISSEJUHATUS

Toimikule juurdepääs on kõikide vaieldavate konkurentsiasjade (keeld koos trahviga või ilma, ühinemiskeelud, kaebuste tagasilükkamine jne) oluline menetlusetapp. Komisjoni ülesandeks selles valdkonnas on kokku sobitada kaks vastukäivat kohustust, nimelt kaitseõiguse tagamine ning ettevõtteid käsitleva konfidentsiaalse teabe kaitsmine.

Käesoleva teatise eesmärk on tagada toimikutele juurdepääsu osas kehtiva haldustava kooskõla Euroopa Ühenduste Kohtu ja esimese astme kohtu praktikaga, eelkõige nn naatriumkarbonaadi lahendiga [1]. Selle lahendiga ettenähtud käitumisviis hõlmab kõiki juhtumeid, mida käsitletakse ettevõtete suhtes kohaldatavate konkurentsieeskirjade alusel (EÜ asutamislepingu artiklid 85 ja 86, määrus (EMÜ) nr 4064/89 [2] (edaspidi "ühinemismäärus") ning ESTÜ asutamislepingu artiklid 65 ja 66).

Toimikule juurdepääs, mis on menetluses üks meetmeid selgituste andmise õiguse [3] (mis on ette nähtud nõukogu määruse nr 17 [4] artikli 19 lõigetega 1 ja 2, komisjoni määruse 99/63/EMÜ [5] artikliga 2 ning artiklite 85 ja 86 transpordi valdkonnas kohaldamist reguleerivate asjaomaste sätetega) tõhusa teostamise tagamiseks, peab olema korraldatud kõikide juhtumite puhul, mis hõlmavad otsuseid rikkumiste kohta, otsuseid kaebuste tagasilükkamiste kohta, otsuseid ajutiste meetmete kehtestamise kohta ning määruse nr 17 artikli 15 lõike 6 alusel tehtud otsuseid.

Allpool sätestatud suunised on siiski põhiosas seotud väidetavate rikkumistega seoses uurimise all olevate ettevõtete õigustega; need ei käsitle kolmandate isikute, eelkõige kaebuse esitajate õigusi.

Ühinemisasjade puhul on otseselt seotud isikute juurdepääs toimikule ette nähtud ühinemismääruse artikli 18 lõikega 3 ning määruse (EÜ) nr 3384/94 [6] (edaspidi "rakendusmäärus") artikli 13 lõike 3 punktiga a.

I. TOIMIKULE JUURDEPÄÄSU ULATUS JA PIIRID

Kuna toimikule juurdepääsu lubamise eesmärk on võimaldada vastuväidete adressaatidel väljendada oma arvamusi komisjoni järelduste kohta, peab kõnealustel ettevõtetel olema juurdepääs kõikidele komisjoni (IV peadirektoraat) "toimikusse" kuuluvatele dokumentidele, välja arvatud Herculese kohtuotsuses nimetatud liiki dokumentidele, [7] nimelt teiste ettevõtete ärisaladustele, komisjonisisestele dokumentidele [8] ja muule konfidentsiaalsele teabele.

Seega ei kuulu edastamisele kõik uurimise käigus kogutud dokumendid ning tuleb teha vahet edastamisele kuuluvatel ja mittekuuluvatel dokumentidel.

A. Mitteavalikustatavad dokumendid

1. Ärisaladused

Ärisaladused on teave (dokumendid või nende osad), millele ettevõte on taotlenud ärisaladuse kaitset ning mille komisjon on ärisaladuseks tunnistanud.

Selle teabe mitteavalikustamise eesmärk on kaitsta ettevõtete õigustatud huve, takistades kolmandaid isikuid omandamast strateegilist teavet nende oluliste huvide ning nende äri toimimise või arengu kohta. [9]

Ärisaladuse määratlemise kriteeriume ei ole seni täielikult kindlaks määratud. Lähtuda tuleb siiski kohtupraktikast, eriti Akzo ning BAT ja Reynoldsi kohtuotsustest, [10] dumpinguvastastes menetlustes kasutatavatest kriteeriumidest [11] ning ärakuulamise eest vastutava ametniku otsustest antud küsimuses. Mõistet "ärisaladus" tuleb tõlgendada laiemalt: Akzo otsuse kohaselt nõuab määrus nr 17, et komisjon võtaks arvesse ettevõtete õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi.

Ärisaladusi ei ole enam tarvis kaitsta, kui need on teada väljaspool ettevõtet (või ettevõtete gruppi või ühendust), millega need seonduvad. Ka ei saa faktid olla ärisaladuseks, kui aja möödumise tõttu või mis tahes muul põhjusel ei ole neil enam kaubanduslikku tähtsust.

Kui ärisaladused tõendavad rikkumist või pigem vabastavad ettevõtte süüst, peab komisjon kokku sobitama tundliku teabe kaitsmise huvi, avalikkuse huvi konkurentsieeskirjade rikkumise lõpetamise vastu ning kaitseõiguse. Selleks on tarvis hinnata:

i) teabe olulisust rikkumise toimepaneku või selle puudumise kindlakstegemise seisukohalt;

ii) selle tõendusjõudu;

iii) selle asendatavust;

iv) tundlikkuse taset (kui suurel määral teabe avalikustamine ettevõtte huve kahjustaks?);

v) rikkumise raskusastet.

Iga dokumenti tuleb hinnata eraldi, et teha kindlaks, kas selle avalikustamise vajadus on suurem, kui avalikustamisest tekkida võiv kahju.

2. Konfidentsiaalsed dokumendid

Tarvis on kaitsta ka teavet, mille osas on taotletud konfidentsiaalsust.

Sellesse kategooriasse kuuluvad andmed, mis võimaldavad tuvastada teiste poolte jaoks tundmatuks jääda soovivate teabeandjate isikut, ning teatavat liiki teave, mis edastatakse komisjonile konfidentsiaalsuse tagamise tingimusel, näiteks uurimise käigus saadud dokumendid, mis moodustavad osa ettevõtte varast ning mille suhtes on tehtud mitteavalikustamise taotlus (näiteks ettevõtte poolt teha lastud turu-uuring, mis moodustab osa tema varast). Nagu ka eelmisel juhul (ärisaladused), peab komisjon kokku sobitama ettevõtte õigustatud huvi kaitsta oma vara, avalikkuse huvi konkurentsieeskirjade rikkumiste lõpetamise vastu ning kaitseõigused. Kategooriasse "muu konfidentsiaalne teave" kuuluvad ka sõjasaladused.

Reeglina ei takista dokumentide konfidentsiaalne iseloom nende avalikustamist, [12] kui asjaomane teave on vajalik väidetava rikkumise tõendamiseks ("süüd tõendavad dokumendid") või kui need dokumendid muudavad kehtetuks või lükkavad ümber komisjoni vastuväidetes esitatud põhjendused ("süütust tõestavad dokumendid").

3. Sisedokumendid

Sisedokumendid ei saa oma iseloomu tõttu olla tõenditeks, millele komisjoni saaks asja hindamisel tugineda. Enamasti kuuluvad nende hulka asjassepuutuvate talituste projektid, arvamused või memod, mis on seotud käimasoleva menetlusega.

Komisjoni talitustel peab olema võimalik ennast käimasoleva asja osas oma institutsiooni piires vabalt väljendada. Nende dokumentide avalikustamine võiks kahjustada ka komisjoni arutelude salajasust.

Lisaks tuleb märkida, et ka üldsuse komisjoni ja nõukogu dokumentidele juurdepääsu käsitlev tegutsemisjuhend, mis on sätestatud komisjoni otsuses 94/90/ESTÜ, EÜ, Euratom, [13] nagu seda on muudetud otsusega 96/567/ESTÜ, EÜ, Euratom, [14] kaitseb menetluse salajasust ning kontrollimiste ja uurimistega seotud sisedokumentide ja selliste dokumentide salajasust, mille avalikustamine kahjustaks eraelu puutumatuse kaitset, äri- ja tööstussaladuste kaitset ning juriidilise või füüsilise isiku poolt taotletud konfidentsiaalsust.

Nendest kaalutlustest tulenevalt on põhjendatud sellesse kategooriasse kuuluvate dokumentide mitteavalikustamine ning tulevikus paigutatakse need uurimisaluste juhtumitega seotud sisedokumentide toimikusse, millele põhimõtteliselt juurdepääsu ei ole (vt punkt II.A.2).

B. Avalikustatavad dokumendid

Kõik dokumendid, mis ei ole eespool toodud kriteeriumide kohaselt "mitteavalikustatavad", on asjassepuutuvatele isikutele juurdepääsetavad.

Seega ei piirne juurdepääs toimikule nende dokumentidega, mida komisjon käsitab ettevõtte kaitseõiguse seisukohalt "vajalikena".

Komisjon ei tee juurdepääsetavate dokumentide osas valikut, et kõrvaldada neid, mis võivad olla ettevõtte kaitseõiguse seisukohalt vajalikud. Seda põhimõtet, mis sedastati juba esimese astme kohtu Herculese ja Cimenteries CBRi [15] kohtuasjades tehtud otsustes, kinnitati ja arendati edasi naatriumkarbonaadi kohtuasjas, kus kohus leidis et "kaitsega menetlustes, mis on ette nähtud määrusega nr 17, ei saa komisjon ainuisikuliselt otsustada, milliseid dokumente on vaja kaitseks kasutada. … Komisjon peab asjaomase ettevõtte nõustajatele andma võimaluse tutvuda dokumentidega, mis võivad olla vajalikud, et oleks võimalik hinnata nende tõendusjõudu kaitse seisukohalt." (Kohtuasi T-30/91, punkt 81).

Erimärkus uuringute kohta:

Tuleb rõhutada, et konkreetse menetluse või konkreetse toimikuga seoses teha lastud uuringud, mida kasutatakse menetluses otseselt või kaudselt, tuleb teha kättesaadavaks olenemata nende tegelikust väärtusest. Tuleb lubada juurdepääsu mitte üksnes uuringu tulemustele (aruanded, statistilised andmed jms), vaid ka komisjoni kirjavahetusele uuringu tegijaga, pakkumistingimustele ning uuringu metoodikale. [16]

Uuringu rahaliste aspektidega seotud kirjavahetus ning andmed uuringu tegija kohta jäävad viimase huvides siiski konfidentsiaalseks.

II. JUURDEPÄÄSUÕIGUSE TEOSTAMISE KORD

A. Ettevalmistav menetlus – artiklite 85 ja 86 alusel uuritavad juhtumid

1. Uurimistoimik

1.1. Teatavate dokumentide tagastamine pärast kontrollkülastusi

Oma määruse nr 17 artikli 14 lõigete 2 ja 3 kohaste uurimiste käigus omandab komisjon märkimisväärse hulga dokumente, millest osa võivad pärast üksikasjalikku läbivaatust osutada kõnealuse juhtumiga mitteseotuiks. Need dokumendid tagastatakse üldjuhul ettevõttele nii kiiresti kui võimalik.

1.2. Taotlus dokumendi mittekonfidentsiaalse versiooni saamiseks

Et soodustada toimikule juurdepääsu hilisemal menetlusetapil, palutakse asjaomastel ettevõtetel süstemaatiliselt:

- täpsustada, millist teavet (dokumendid või nende osad) nad käsitavad ärisaladustena ning konfidentsiaalsete dokumentidena, mille avalikustamine neid kahjustaks,

- oma konfidentsiaalsustaotlust kirjalikult põhjendada,

- anda komisjonile oma konfidentsiaalsete dokumentide mittekonfidentsiaalne versioon (milles konfidentsiaalsed osad on kustutatud).

Kontrolli (artikli 14 lõiked 2 ja 3) käigus ära võetud dokumentide osas esitatakse taotlused alles pärast seda, kui kontrollijad on oma lähetusest tagasi pöördunud.

Kui ettevõte vastuseks komisjoni taotlusele väidab, et esitatud teave on konfidentsiaalne, kasutatakse järgmist protseduuri:

a) käesoleval menetlusetapil aktsepteeritakse ajutiselt konfidentsiaalsusväiteid, mis näivad esmapilgul olevat põhjendatud. Komisjon jätab endale siiski õiguse see küsimus hilisemal menetlusetapil üle vaadata;

b) kui konfidentsiaalsusväide on ilmselgelt põhjendamatu, näiteks juhul, kui see seondub dokumendiga, mis on juba avaldatud või mida on laialdaselt levitatud, või on ülemäärane, hõlmates nähtava põhjuseta kõiki või peaaegu kõiki saadud või saadetud dokumente, teatatakse asjaomasele ettevõttele, et komisjon ei nõustu väidetava konfidentsiaalsuse ulatusega. Küsimus lahendatakse dokumentide juurdepääsetavuse lõpliku hindamise käigus (vt allpool).

1.3. Dokumentide juurdepääsetavuse lõplik hindamine

Võib osutuda vajalikuks anda teistele asjaga seotud ettevõtetele juurdepääs dokumendile isegi siis, kui selle välja andnud ettevõte seda vastustab, juhul kui see dokument on otsuse aluseks [17] või on selgelt tegemist süütust tõestava dokumendiga.

Kui ettevõte teatab, et dokument on konfidentsiaalne, kuid ei esita selle mittekonfidentsiaalset versiooni, kohaldatakse järgmist protseduuri:

- konfidentsiaalsusväite esitanud ettevõttega võetakse uuesti ühendust ning palutakse esitada dokumendi piisavalt arusaadav mittekonfidentsiaalne versioon,

- kui ettevõte on jätkuvalt teabe avaldamise vastu, pöördub pädev talitus ärakuulamise eest vastutava ametniku poole, kes vajadusel rakendab komisjoni 12. detsembri 1994. aasta otsuse 94/810/ESTÜ, EÜ (komisjonis konkurentsimenetluste raames ärakuulamiste eest vastutavate ametnike pädevuse kohta) [18] artikli 5 lõike 4 kohase otsuseni viivat menetlust. Ettevõttele teatatakse kirja teel, et küsimust arutab ärakuulamise eest vastutav ametnik.

1.4. Nummerdatud dokumendiloend

Nummerdatud dokumendiloend koostatakse järgmiste põhimõtete kohaselt:

a) loend sisaldab katkematult nummerdatuna kõik uurimistoimiku lehekülgi ning viidet (salastatustaseme koodi järgi) dokumendi juurdepääsetavuse astmele ning isikutele, kellele juurdepääs on lubatud;

b) igale loendis sisalduvale dokumendile omistatakse juurdepääsukood:

- juurdepääsetav dokument

- osaliselt juurdepääsetav dokument

- ilma juurdepääsuta dokument;

c) täielikult ilma juurdepääsuta dokumentide hulka kuuluvad põhimõtteliselt "ärisaladusi" sisaldavad dokumendid ja muud konfidentsiaalsed dokumendid. Naatriumkarbonaadi lahendit silmas pidades sisaldab loend ka kokkuvõtet, mis võimaldab kindlaks teha dokumentide sisu ja teema, nii et igal toimikule juurdepääsu taotlenud ettevõttel oleks võimalik kõiki fakte teades kindlaks teha, kas dokumendid on tõenäoliselt tema kaitse seisukohalt vajalikud, ning otsustada, kas taotleda juurdepääsu nimetatud klassifikatsioonist hoolimata;

d) juurdepääsetavate ja osaliselt juurdepääsetavate dokumentide sisu ei ole vaja loendis kirjeldada, kuna kõik ettevõtted saavad nendega "füüsiliselt" täisversioonis või mittekonfidentsiaalses versioonis tutvuda. Viimasel juhul kustutatakse tundlikud osad selliselt, et juurdepääsu omaval ettevõttel oleks võimalik kindlaks teha kustutatud andmete iseloom (nt käive).

2. Käimasoleva juhtumiga seotud sisedokumentide toimik

Asjaajamise lihtsustamiseks ja tõhustamiseks asetatakse sisedokumendid tulevikus uuritavate juhtumitega seotud sisedokumentide toimikusse (ilma juurdepääsuta), mis sisaldab kronoloogilises järjekorras kõiki sisedokumente. Sellesse kategooriasse liigitamist kontrollib ärakuulamise eest vastutav ametnik, kes vajadusel tõendab, et selles sisalduvad paberid on "sisedokumendid".

Sisedokumentideks loetakse näiteks järgmised dokumendid:

a) juhtumite käsitlemisel otsestele ülemustele esitatud taotlused juhiste saamiseks ja saadud juhised;

b) juhtumiga seotud konsultatsioonid teiste komisjoni talitustega;

[19]

d) eelnõud ja muud töödokumendid;

e) üksikud tehnilise abi lepingud (keeled, andmetöötlus jne), mis seonduvad juhtumi mõne konkreetse aspektiga.

B. Ettevalmistav menetlus – ühinemismääruse alusel läbi vaadatavad juhtumid

1. Samad meetmed, kui artiklite 85 ja 86 alusel uuritavate juhtumite ettevalmistava menetluse puhul

a) Teatavate dokumentide tagastamine pärast kontrolli

Ühinemismääruse artikliga 13 on konkreetselt ette nähtud kohapealsed kontrollid: neil juhtudel kohaldatakse punktis II.A.1.1 artikli 85 ja 86 alusel läbi vaadatavate juhtumise puhuks sätestatud protseduuri.

b) Nummerdatud dokumendiloend

Komisjoni toimikus sisalduvate dokumentide nummerdatud loend koos juurdepääsukoodidega koostatakse punktis II.A.1.4 sätestatud kriteeriumide alusel.

c) Taotlus dokumendi mittekonfidentsiaalse versiooni saamiseks

Soodustamaks toimikule juurdepääsu, palutakse uuritavatel ettevõtetel:

- täpsustada, millist teavet (dokumendid või nende osad) nad käsitavad ärisaladustena ning konfidentsiaalsete dokumentidena, mille avalikustamine neid kahjustaks,

- oma konfidentsiaalsustaotlust kirjalikult põhjendada,

- anda komisjonile konfidentsiaalsete dokumentide piisavalt arusaadav mittekonfidentsiaalne versioon (milles konfidentsiaalsed osad on kustutatud).

Nimetatud protseduuri järgitakse II etapi juhtumite puhul (kus komisjon algatab menetluse teate esitanud isikute suhtes) ning I etapi juhtumite puhul (mille osas komisjon teeb otsuse menetlust algatamata).

2. Ühinemisjuhtumite ettevalmistavas menetluses võetavad erimeetmed

a) Edasine menetlus II etapi juhtumite puhul

II etapi juhtumite puhul on edasine menetlus järgmine.

Kui ettevõte teatab, et osa tema esitatud dokumentidest või kõik need dokumendid on ärisaladused, tegutsetakse järgmiselt:

- kui väide näib olevat põhjendatud, ei ole kolmandatel isikutel asjaomastele dokumentidele või nende osadele juurdepääsu,

- kui väide näib olevat põhjendamatu, palub komisjoni pädev talitus ettevõttel uurimise käigus ning hiljemalt vastuväidete saatmise ajaks oma seisukoha üle vaadata. Ettevõte peab kirjalikult teatama, milliseid dokumente või nende osi tuleb käsitada konfidentsiaalsetena, või saatma dokumentide mittekonfidentsiaalse versiooni.

Kui erimeelsused konfidentsiaalsuse ulatuse osas jätkuvad, edastab pädev talitus küsimuse ärakuulamise eest vastutavale ametnikule, kes vajaduse korral teeb otsuse 98/810/ESTÜ, EÜ artikli 5 lõikes 4 sätestatud otsuse.

b) Erijuhtumid

Ühinemismääruse artikli 9 lõikes 1 sätestatakse, et "komisjon võib asjaomasele ettevõttele viivitamatult teatavaks tehtava otsusega … suunata teatatud koondumise käsitlemise asjaomase liikmesriigi pädevatele asutustele". Toimikule juurdepääsu seisukohalt peaks huvitatud isikutel üldjuhul olema võimalik näha siseriikliku asutuse taotlust juhtumi suunamiseks, välja arvatud selles sisalduvaid ärisaladusi või muud konfidentsiaalset teavet.

Ühinemismääruse artikli 22 lõikes 3 sätestatakse, et kui "komisjon leiab liikmesriigi taotluse põhjal, et (…) koondumine, mis pole ühenduse seisukohalt oluline (…), tekitab või tugevdab turgu valitsevat seisundit (…), võib ta (…) vastu võtta artikli 8 lõike 2, 3 ja 4 teises lõigus sätestatud otsused". Kõnealused otsused annavad komisjonile volituse käsitleda ühinemisi, mida tema läbivaatamisvolitused tavajuhul ei hõlmaks. Seepärast tuleks asjaomastele isikutele võimaldada juurdepääsu suunamist taotleva liikmesriigi kirjale, millest on eelnevalt kustutatud ärisaladused või muu konfidentsiaalne teave.

C. Toimikule juurdepääsuga praktiline korraldus

1. Üldreegel: toimikuga tutvumine komisjoni ruumides

Ettevõtted kutsutakse komisjoni ruumidesse asjassepuutuvate toimikutega tutvuma.

Kui ettevõte saadud dokumendiloendi põhjal leiab, et ta vajab enda kaitsmiseks mõnd dokumenti, millele juurdepääsu ei ole, võib ta selles osas esitada põhistatud taotluse ärakuulamise eest vastutavale ametnikule. [20]

2. Kui aga toimik ei ole liiga paks, võib ettevõte valida, kas lasta endale saata kõik juurdepääsetavad dokumendid, välja arvatud need, mis juba saadeti koos vastuväidetega või kaebuse tagasilükkamist käsitleva kirjaga, või tutvuda toimikuga komisjoni ruumes.

Artikli 85 ja 86 juhtumite puhul lisatakse erinevalt varasemast käibetavast edaspidi vastuväidetele või tagasilükkamiskirjale üksnes need kogutud tõendid ja osundatud dokumendid, mis on vastuväidete/tagasilükkamise aluseks.

Enne vastuväidete esitamist laekunud juurdepääsutaotlusi põhimõtteliselt ei rahuldata.

D. Konkreetsed küsimused, mis võivad tekkida seoses turgu valitseva seisundi kuritarvitamisega seotud kaebuste ja menetlustega (artiklid 85 ja 86)

1. Kaebused

Ehkki kaebuse esitajaid võib nõuetekohaselt menetlusse kaasata, ei ole neil samu õigusi ja tagatisi, kui väidetavatel rikkujatel. Kaebuse esitaja õigus toimikuga tutvuda ei tulene samast alusest, kui vastuväidete adressaadi kaitseõigus, ning pole põhjust anda kaebuse esitajale asjaomaste ettevõtetega võrdseid õigusi.

Kaebuse esitaja, keda on teavitatud kaebuse tagasilükkamise kavatsusest, võib siiski taotleda juurdepääsu dokumentidele, millel komisjoni seisukoht põhineb. Kaebuse esitajatele ei tohi aga lubada juurdepääsu kaebuse objektiks olevate ettevõtete ega kolmandate ettevõtete konfidentsiaalsele teabele või muudele ärisaladustele, mille komisjon on uurimise käigus omandanud (määruse nr 17 artiklid 11 ja 14).

On selge, et siinkohal tuleb konfidentsiaalsuse põhimõttest veelgi enam kinni pidada, kuna rikkumist ei eeldata. Vastavalt Fedetabi kohtuotsusele [21] annab määrus nr 17 kaebuse esitajatele õiguse olla ära kuulatud, mitte aga õigust saada konfidentsiaalset teavet.

2. Menetlus turgu valitseva seisundi kuritarvitamise juhtudel

Asjas BPB Industries ja British Gypsum v. komisjon esitati turgu valitseva seisundi kuritarvitamise juhtudel kohaldatava protseduuri küsimus esimese astme kohtule ja Euroopa Kohtule. [22]

Nagu ka määratlusest nähtub, on turgu valitsevatel ettevõtetel võimalik konkurentidele või kaubanduspartneritele, klientidele ja tarnijatele avaldada väga olulist majanduslikku või kaubanduslikku survet.

Esimese astme kohus ja Euroopa Kohus tunnustasid seepärast, et komisjoni soovimatus avalikustada mõningaid uuritava ettevõtte klientidelt saadud kirju oli õiguspärane.

Ehkki komisjoni jaoks on see teave väärtuslik, luues parema arusaama asjaomasest turust, ei ole see mingil juhul süütõendiks ning selle avaldamine asjaomasele ettevõttele võiks autorite suhtes hõlpsasti karistusmeetmete ohu põhjustada.

[1] Esimese astme kohtu otsused kohtuasjades T-30/91, Solvay v. komisjon, T-36/91, ICI v. komisjon, ja T-37/91, ICI v. komisjon [1995] ECR II-1775, II-1847 ja II-1901.

[2] EÜT L 395, 30.12.1989, lk 1, parandatud versioon EÜT L 257, 21.9.1990, lk 13.

[3] Esimese astme kohtu otsus liidetud kohtuasjades T-10, 11, 12 ja 15/92, CBR ja teised [1992] ECR II-2667, punkt 38.

[4] EÜT 13, 21.2.1962, lk 204/62.

[5] EÜT 127, 20.8.1963, lk 2268/63.

[6] EÜT L 377, 31.12.1994, lk 1.

[7] Esimese astme kohtu otsus kohtuasjas T-7/89, Hercules Chemicals v. komisjon [1991], ECR II-1711, punkt 54.

[8] Komisjoni sisedokumendid ei moodusta osa uurimistoimikust ning asetatakse uuritava juhtumiga seotud sisedokumentide kausta (vt punktid I.A.3 ja II.A.2).

[9] Näiteks tootmis- ja jaotuskulude hindamise meetodid, tootmissaladused ja -protsessid, tarneallikad, toodetud ja müüdud kogused, turuosad, klientide ja turustajate nimekirjad, turustusstrateegiad, omahinna struktuur, müügipoliitika ning andmed ettevõtte sisemise korralduse kohta.

[10] Kohtuasi 53/85, Akzo [1986] ECR 1965, punktid 24–28 ning eelkõige punkti 28 leheküljed 1991–1992. Kohtuasjad 142 ja 156/84, BAT ja Reynolds v. komisjon [1987] ECR 4487, punkt 21.

[11] Kohtu 30.3.1982 korraldus kohtuasjas 236/81, Celanese v. komisjon ja nõukogu [1982] ECR 1183.

[12] Siin tuleks järgida punktis II.A.1.3 kirjeldatud protseduuri.

[13] EÜT L 46, 18.2.1994, lk 58.

[14] EÜT L 247, 28.9.1996, lk 45.

[15] Cimenteries' kohtuotsuse punktis 41 viidatud Herculese kohtuotsuse punktis 54 leidis esimese astme kohus, et komisjon on kohustatud ettevõtetele kättesaadavaks tegema kõik uurimise käigus omandatud dokumendid, olenemata sellest, kas need räägivad ettevõtete poolt või vastu, välja arvatud juhul, kui tegemist on teiste ettevõtete ärisaladuste, komisjoni sisedokumentide või muu konfidentsiaalse teabega.

[16] Sellest sättest tulenevalt on tarvis uuringulepingu koostamisel sellesse lisada konkreetne punkt, millega nähakse ette, et komisjon võib uuringu ja asjaomased dokumendid (metoodika, kirjavahetus komisjoniga) avalikustada kolmandatele isikutele.

[17] Näiteks dokumendid, mis aitavad määratleda rikkumise ulatust, kestust ja iseloomu, poolte isikuid, konkurentsile tekitatud kahju, majanduslikku tausta jne.

[18] EÜT L 330, 21.12.1994, lk 67.

[19] Kui taoline leping puudub, tuleb järgida sedasama konfidentsiaalsuse tagamise põhimõtet.

[20] Otsuses 94/810/ESTÜ, EÜ sätestatud erimenetlus.

[21] Kohtuasjad 209-215 ja 218/78, Fedetab [1980] ECR 3125, punkt 46.

[22] Esimese astme kohtu otsus kohtuasjas T-65/89, BPB Industries ja British Gypsum [1993] ECR II-389, ja Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-310/93 P, BPB Industries ja British Gypsum [1995] ECR I-865.

--------------------------------------------------