„0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 A B C D E F G H J K L M N P R S T U V W X Y Z“.

1. LISA

LEEDVALGUSALLIKATE ANDMELEHED (1)

Asjaomase leedvalgusallika kategooria andmelehti ja rühma, kus nimetatud kategooria on koos selle suhtes kohaldatavate piirangutega loetletud, kohaldatakse nii, nagu need on inkorporeeritud resolutsiooni R.E.5 või selle hilisematesse redaktsioonidesse, mis kehtisid leedvalgusallika tüübikinnitustaotluse esitamise ajal.

(1)  Leedvalgusallikate andmelehed, valgusallikakategooriate loetelu ja rühm koos selle kategooria suhtes kohaldatavate piirangutega ning andmelehtede numbrid on inkorporeeritud resolutsiooni R.E.5 märke ECE/TRANS/WP.29/2016/111 all.

2. LISA

3. LISA

TÜÜBIKINNITUSMÄRGI KUJUNDUSE NÄIDIS

(vt punkt 2.4.4)

Leedvalgusallikale kantud eespool kujutatud tüübikinnitusmärk näitab, et valgusallikas on saanud tüübikinnituse Suurbritannias (E11) tüübikinnitusnumbri 0A01 all. Tüübikinnitusnumbri esimene number näitab, et tüübikinnitus on antud vastavalt eeskirja nr 128 (*1) algversiooni nõuetele.

(*1)  Ei vaja tüübikinnitusnumbri muutmist.

4. LISA

ELEKTRILISTE JA FOTOMEETRILISTE OMADUSTE MÕÕTMISE MEETOD

Kõikide kategooriate leedvalgusallikaid, millel on integreeritud soojusvaheti, mõõdetakse tuulevaikuses ümbritseva õhu temperatuuril 23 ± 2 °C. Nende mõõtmiste puhul tuleb hoida andmelehtedel ette nähtud minimaalset vaba õhuruumi.

Kõikide selliste kategooriate leedvalgusallikate mõõtmisel, millele on ette kirjutatud temperatuur Tb, stabiliseeritakse Tb-punkt vastava kategooria andmelehel määratud temperatuuril.

Kui 1. lisa asjaomasel andmelehel on kindlaks määratud maksimaalne katsetemperatuur, tehakse käesoleva lisa punktis 5 kirjeldatud meetodi kohaselt täiendavad mõõtmised kõrgetel temperatuuridel.

1.   VALGUSVOOG

1.1.   Valgusvoo mõõtmine integreeritud meetodi abil tehakse:

1.2.   Valgusvoo väärtused, mõõdetuna

peavad vastama miinimumi ja maksimumi nõuetele.

Variandi a puhul peab kõnealune väärtus olema vahemikus 100–80 % 1 minuti järel mõõdetud väärtusest, kui andmelehel ei ole ette nähtud teisiti.

1.3.   Mõõtmised tuleb teha nõutud katsepingel ning asjaomase pingevahemiku miinimum- ja maksimumväärtuste juures. Kui andmelehel ei ole sätestatud teisiti, ei tohi valgusvoo kõrvalekalle ületada järgmisi lubatud hälbe piire.

2.   NORMALISEERITUD VALGUSTUGEVUS/KUMULATIIVNE VALGUSVOOG

2.1.   Valgustugevuse mõõtmine algab:

2.2.   Mõõtmised tuleb teha nõutud katsepingel.

2.3.   Katsenäidise normaliseeritud valgustugevuse arvutamiseks jagatakse käesoleva lisa punktide 2.1 ja 2.2 kohaselt mõõdetud valgustugevuse jaotus käesoleva lisa punkti 1.2 kohaselt mõõdetud valgusvooga.

2.4.   Katsenäidise kumulatiivne valgusvoog arvutatakse CIE väljaande nr 84-1989 jao 4.3 põhjal, liites kokku ruuminurka sisaldava koonuse punktide 2.1 ja 2.2 kohaselt mõõdetud valgustugevuse väärtused.

3.   VÄRVUS

Käesoleva lisa punkti 1.1 tingimustega võrdsetel tingimustel mõõdetud kiiratava valguse värvus peab olema samas nõutud värvusevahemikus.

4.   VÕIMSUSTARVE

4.1.   Võimsustarvet mõõdetakse samadel tingimustel, nagu on sätestatud käesoleva lisa punktis 1.1, ja käesoleva eeskirja punkti 3.3.3 nõuete kohaselt.

4.2.   Võimsustarbe mõõtmised tuleb teha nõutud katsepingel.

4.3.   Saadud väärtused peavad vastama asjaomasel andmelehel esitatud miinimum- ja maksimumväärtuste nõuetele.

5.   FOTOMEETRILINE MÕÕTMINE, KUI MAKSIMAALNE KATSETEMPERATUUR ON KINDLAKS MÄÄRATUD

5.1.   Temperatuur ja temperatuurivahemik

5.1.1.   Punktides 5.3, 5.4 ja 5.5 ette nähtud fotomeetrilised mõõtmised tehakse kõrgetel temperatuuridel T, tõstes temperatuuri korraga kuni 25 °C võrra ja hoides leedvalgusllikat pidevalt töös.

5.1.1.1.   Kui leedvalgusallikas kuulub kategooriasse, millel on integreeritud soojusvaheti, ulatub temperatuurivahemik ümbritseva õhu temperatuurist 23 ± 2 °C kuni 1. lisa asjaomasel andmelehel määratletud maksimaalse katsetemperatuurini; sealjuures tuleb säilitada asjaomasel andmelehel ette nähtud minimaalset vaba õhuruumi ning valgusallikas peab enne iga ümbritseva õhu temperatuuri tõstmist töötama 30 minutit.

5.1.1.2.   Kui leedvalgusallikas kuulub kategooriasse, mille puhul on kindlaks määratud temperatuur Tb, ulatub temperatuurivahemik asjaomasel andmelehel ette nähtud temperatuurist Tb kuni 1. lisa asjaomasel andmelehel määratletud maksimaalse katsetemperatuurini; sealjuures stabiliseeritakse enne iga mõõtmist temperatuur punktis Tb.

5.2.   Pinge

Mõõtmised tuleb teha nõutud katsepingel.

5.3.   Valgustugevuse ja värvuskoordinaatide mõõtmise suund

Kõiki valgustugevuse ja värvuskoordinaatide väärtusi võib punktis 5.1 määratletud temperatuurivahemikus mõõta samas suunas. Suund peab olema selline, kus valgustugevus on kõigi mõõtmiste puhul suurem kui 20 cd.

5.4.   Valgusvoo väärtused kõrgetel temperatuuridel

Valgusvoo väärtusi punktis 5.1 määratletud temperatuurivahemikku kuuluvatel kõrgetel temperatuuridel T võib arvutada, kui korrigeerida käesoleva lisa punkti 1.2 kohaselt mõõdetud valgusvoo väärtust punktis 5.3 kirjeldatud valgustugevuse väärtuste ja järgmistel temperatuuridel mõõdetud valgustugevuse väärtuse suhtega:

5.5.   Värvivariatsioon

Värvivariatsioon on kõigi värvipunktide (määratud värvsuskoordinaatidega x, y) maksimaalne hälve värvipunktist (x0, y0) punktis 5.1 määratletud temperatuurivahemikku kuuluvatel kõrgetel temperatuuridel T järgmiselt:

(*1)  Valgusvoo maksimaalne kõrvalekalle lubatud hälbe piiridest arvutatakse katsepingel mõõdetud valgusvoogu aluseks võttes. Katsepinge ja pingevahemiku piiride vahel peab valgusvoo käitumine olema üldjoontes ühtlane.

5. LISA

TOOTJA KVALITEEDIKONTROLLIMENETLUSTELE ESITATAVAD MIINIMUMNÕUDED

1.   ÜLDOSA

Vastavusnõuded loetakse fotomeetrilisest, geomeetrilisest, visuaalsest ja elektrilisest aspektist täidetuks, kui seeriatootmise leedvalgusallikate puhul ei ületata 1. lisa vastavatel andmelehtedel ja soklite vastavatel andmelehtedel esitatud lubatud hälbeid.

2.   TOOTJAPOOLSELE VASTAVUSKONTROLLILE ESITATAVAD MIINIMUMNÕUDED

Tootja või tüübikinnitusmärgi omanik peab vajalike ajavahemike tagant iga leedvalgusallika tüüpi vastavalt käesoleva eeskirja sätetele kontrollima.

2.1.   Katsete laad

Käesolevatele spetsifikatsioonidele vastavuse kontrollimiseks tehtavad katsed peavad hõlmama fotomeetrilisi, geomeetrilisi ja optilisi omadusi.

2.2.   Katsemeetodid

2.2.1.   Katsed tehakse üldiselt käesolevas eeskirjas kirjeldatud meetodite järgi.

2.2.2.   Käesoleva lisa punkti 2.2.1 kohaldamine nõuab katseseadmete regulaarset kalibreerimist ja nende mõõteandmete vastavusse viimist pädeva asutuse tehtud mõõtmiste tulemustega.

2.3.   Valimi võtmine

Leedvalgusallikate näidised valitakse ühtliku partii hulgast juhuslikkuse põhimõttel. Ühtlik partii tähendab tootja tootmismeetodite kohaselt määratletud sama tüüpi leedvalgusallikate rühma.

2.4.   Kontrollitud ja dokumenteeritud parameetrid

Leedvalgusallikaid tuleb kontrollida ja katsetulemused registreerida vastavalt 6. lisa tabelis 1 esitatud omaduste rühmadele.

2.5.   Nõuetele vastavuse kriteeriumid

Tootja või tüübikinnituse omanik vastutab katsetulemuste statistilise uurimise eest, et täita tehnilised nõuded, mis on sätestatud käesoleva eeskirja punktis 4.1 seoses tootmise nõuetele vastavuse kontrollimisega.

Nõuetele vastavus on tagatud siis, kui 6. lisa tabelis 1 esitatud omaduste rühma puhul ei ületata lubatavate kõrvalekallete taset. See tähendab, et nõuetele mittevastavate leedvalgusallikate arv mis tahes leedvalgusallika tüübi mis tahes omaduste rühmas ei ületa 6. lisa vastavas tabelis 2, 3 või 4 esitatud nõuetele vastavuse norme.

Märkus: iga üksikut leedvalgusallika suhtes kohaldatavat nõuet tuleb käsitada ühe omadusena.

6. LISA

NÄIDISTE VÕTMINE JA TOOTJA KATSEANDMETE VASTAVUSTASEMED

Tabel 1

Omadused

Tabelis 2 on loetletud lubatud hälbe ülemmäärad, mis põhinevad erineval arvul katsetulemustel iga omaduste rühma kohta. Need määrad põhinevad eeldusel, et lubatav mittevastavuse tase on 1 protsent, eeldades, et usaldusnivoo on vähemalt 0,95.

Tabel 2

Tabelis 3 on loetletud lubatud hälbe ülemmäärad, mis põhinevad erineval arvul katsetulemustel iga omaduste rühma kohta. Need määrad põhinevad eeldusel, et lubatav mittevastavuse tase on 6,5 protsenti, eeldades, et usaldusnivoo on vähemalt 0,95.

Tabel 3

Tabelis 4 on loetletud lubatud hälbe ülemmäärad protsendina, mis põhinevad erineval arvul katsetulemustel iga omaduste rühma kohta, eeldades, et usaldusnivoo on vähemalt 0,95.

Tabel 4

(*1)  Hindamine hõlmab tavaliselt ühe tehase seeriatoodangu leedvalgusallikaid. Tootja võib koguda sama tüübi kohta andmeid eri tehastest, kui need tehased töötavad sama kvaliteedisüsteemi ja -juhtimise alusel.

(*2)  Juhul kui leedvalgusallikal on enam kui üks valgustusfunktsioon, kohaldatakse omaduste (mõõtmete, võimsuse, värvuse ja valgusvoo) rühma igale funktsioonile eraldi.

7. LISA

TÜÜBIKINNITUSASUTUSE TEHTAVATELE PISTELISTELE KONTROLLIDELE ESITATAVAD MIINIMUMNÕUDED

1.   Üldosa

Vastavusnõuded loetakse fotomeetrilisest, geomeetrilisest, visuaalsest ja elektrilisest aspektist täidetuks, kui seeriatootmise leedvalgusallikate puhul ei ületata 1. lisa vastavatel andmelehtedel ja soklite vastavatel andmelehtedel esitatud lubatud hälbeid.

2.   Masstootmises olevate leedvalgusallikate nõuetele vastavust ei vaidlustata, kui tulemused on kooskõlas käesoleva eeskirja 8. lisaga.

3.   Nõuetele vastavus vaidlustatakse ja tootjale antakse korraldus viia tootmine nõuetega vastavusse, kui tulemused ei ole käesoleva eeskirja 8. lisaga kooskõlas.

4.   Kui kohaldatakse käesoleva lisa punkti 3, tuleb kahe kuu jooksul võtta juhuslikult mõnest hiljutisest tootmistsüklist täiendav 250 leedvalgusallikast koosnev valim.

8. LISA

PISTELISE KONTROLLIGA KINNITATUD VASTAVUS

Vastavuse kinnitamine või mittekinnitamine otsustatakse tabelis esitatud väärtuste alusel. Iga omaduste rühma kohta kinnitatakse leedvalgusallikate vastavust või jäetakse see kinnitamata vastavalt tabelis esitatud väärtustele (1).

(1)  Kava on ette nähtud selleks, et hinnata leedvalgusallikate vastavust lubatavate kõrvalekallete tasemete 1 % ja 6,5 % juures ning see põhineb tavakontrolli kaheastmelisel valimi võtmise kaval, mis on esitatud IEC väljaandes 60410 „Omaduste kontrollimise valimi võtmise kavad ja menetlused“.

(*1)  Leedvalgusallikaid tuleb kontrollida ja katsetulemused registreerida vastavalt 6. lisa tabelis 1 esitatud omaduste rühmadele.

9. LISA

VALGUST KIIRGAVA ALA HELEDUSKONTRASTI JA HELEDUSE ÜHTLUSE MÕÕTMISE MEETOD

1.   Heleduse mõõtmise seadmete abil peab saama selgelt kindlaks määrata, kas valgust kiirgava ala heleduskontrast on ülal- või allpool katsetatava leedvalgusallika puhul nõutavat taset.

Seadme resolutsioon peab alal, mis on suurem kui katsetatava leedvalgusallika valgust kiirgav ala, olema 20 μm või väiksem. Kui seadme resolutsioon on väiksem kui 10 μm, arvutatakse heleduse kahe lähima mõõteväärtuse aritmeetiline keskmine, mis esindab ala heleduse väärtust vahemikus 10–20 μm.

2.   Ala heleduse mõõtmine toimub mõlemas suunas võrdsel kaugusel asuvas ruudustikus.

3.   Alad 1a ja 1b määratakse kindlaks heleduse mõõtmise põhjal alal, mis koosneb 1. lisa asjaomasel andmelehel ette nähtud nominaalkiirguskastist, mille mõõtmeid on kõigil külgedel suurendatud 10 % võrra (vt joonis 1). Väärtus L98 on heleduse kõigi mõõdetud väärtuste 98. protsentiil.

3.1.   Ala 1a (valgust kiirgav ala) on väikseim nominaalkiirguskasti sees olev ja sellega samasuunaline ristkülik, mis sisaldab kõiki heleduse mõõtmisi väärtusega vähemalt 10 % väärtusest L98. Väärtus L1 on kõigi alal 1a mõõdetud heleduse väärtuste aritmeetiline keskmine (vt joonis 2). Väärtus R0,1 on sellise pinna osa alast 1a, mille heleduse väärtus on suurem kui 10 % väärtusest L1. Väärtus R0,7 on sellise pinna osa alast 1a, mille heleduse väärtus on suurem kui 70 % väärtusest L1.

3.2.   Ala 1b on väikseim nominaalkiirguskasti sees olev ja sellega samasuunaline ristkülik, mis sisaldab kõiki heleduse mõõtmisi väärtusega vähemalt 70 % väärtusest L98.

4.   Ala 2 on mõlemas suunas 1,5 korda suurem kui 1. lisa asjaomasel andmelehel ette nähtud nominaalkiirguskast ning see asetseb nominaalkiirguskastiga sümmeetriliselt kaugusel d0 = 0,2 mm alast 1a, kui andmelehel ei ole ette nähtud teisiti (vt joonis 3). Väärtus L2 on aritmeetiline keskmine 1 %st kõigist alal 2 mõõdetud heleduse väärtustest (suurimad väärtused).

Kui asjaomasel andmelehel on valguspiiri tekitavana määratletud rohkem kui üks ala 1a (valgust kiirgava ala) külg, määratakse iga külje puhul väärtus L2 kindlaks eespool kirjeldatud viisil.

5.   Heleduskontrasti väärtus(t)eks on ala 1a heleduse väärtuse L1 ja ala(de) 2 heleduse väärtuse L2 suhe.

6.   Kui 1. lisa asjaomasel andmelehel ette nähtud nominaalkiirguskast on jagatud n alaks (nt n = 1 × 4), kehtib sama jaotus ka ala 1a puhul.

6.1.   Iga ala puhul n alast on väärtus L1,i (i = 1, …, n) vastava ala kõigi mõõdetud heleduse väärtuste aritmeetiline keskmine.

6.2.   Väärtus ΔL on kõigi heleduse väärtuste L1,i suurim suhteline hälve heleduse väärtusest L1.

ΔL = Max {(L1,i – L1)/L1; i = 1, …, n}

Joonis 1

Nominaalkiirguskasti suurendamine

Nominaalkiirguskast (andmelehel ette nähtud suurus ja asend)

Heleduse mõõtmise ala

Baastasand

Nulltelg

Joonis 2

Alade 1a ja 1b piiritlemine

Ala 1a (kõik väärtused, mis on ≥ 10 % väärtusest L98)

Ala 1b (kõik väärtused, mis on ≥ 70 % väärtusest L98)

Baastasand

Nulltelg

Joonis 3

Ala 2 piiritlemine

— Nominaalkiirguskasti 1,5 × mõõtmed

— kaugus d0 ala 1a valguspiiripoolsest küljest

Ala 2

Baastasand

Nulltelg