42010X0930(02)

EUR-Lex

Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 42010X0930(02) - EN

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 42010X0930(02)

Ühinenud Rahvaste Organisatiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 86 – Põllumajandus- ja metsatraktorite tüübikinnituse ühtsed sätted seoses valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamisega

ELT L 257, 30.9.2010, p. 197–230 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2010/86(2)/oj

HTML

PDF

Official Journal

30.9.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 257/197

Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumise kuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatust käsitleva dokumendi TRANS/WP.29/343 viimasest versioonist, mis on kättesaadav Internetis:

http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html

Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:

Eeskirja algversiooni 4. täiendus – jõustumise kuupäev: 15. oktoober 2008

Eeskirja algversiooni 5. täiendus – jõustumise kuupäev: 24. oktoober 2009

SISUKORD

EESKIRI

1.	Reguleerimisala

Mõisted

3.	Tüübikinnituse taotlemine

4.	Tüübikinnituse andmine

Üldnõuded

Erinõuded

7.	Sõidukitüübi või sellele paigaldatava valgustus- ja valgussignaalseadmete muutmine ja laiendamine

8.	Toodangu nõuetele vastavus

9.	Karistused toodangu nõuetele mittevastavuse korral

10.	Tootmise lõplik peatamine

11.	Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste talituste ja haldusasutuste nimed ja aadressid

LISAD

1. lisa –

Teatis põllumajandus- või metsatraktoritüübile tüübikinnituse andmise, tüübikinnitusese andmisest keeldumise, tüübikinnituse laiendamise, tüübikinnituse tühistamise või tootmise lõpetamise kohta seoses valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamisega eeskirja nr 86 kohaselt

2. lisa –

Tüübikinnitusmärgi kujundus

3. lisa –

Punktides 2.6–2.10 esitatud mõistete definitsioonid

4. lisa –

Laternate nähtavus

5. lisa –

Suunatulelaternad. Geomeetriline nähtavus

1. REGULEERIMISALA

Käesolevat eeskirja kohaldatakse T kategooria (1) sõidukite suhtes seoses valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamisega.

2. MÕISTED

Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.1.

„Traktori tüüp vastavalt valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamisele” – traktorid, mis sarnanevad üksteisega järgmiste oluliste näitajate poolest:

sõidukid, mis erinevad punktide 2.1.1 ja 2.1.2 tähenduses, kuid ilma et see eeldaks kõnealusele traktoritüübile ettenähtud laternate tüübi, arvu, asendi ja geomeetrilise nähtavuse muutmist;

lisalaternatega või lisalaternateta traktorid;

traktorid selliste laternatega, mille asendit saab sõltuvalt registreerimisriigi liiklussuunast muuta.

2.2.

„Püsttasapind” – traktori keskmise pikitasapinnaga risti asetsev vertikaaltasapind.

2.3.

„Tühimassiga traktor” – töökorras traktor ilma lisavarustuseta, kuid koos jahutusvedeliku, õlide, kütuse, tööriistade ja juhiga.

2.4.

„Täismassiga traktor” – traktor, mis on koormatud tootja poolt kindlaksmääratud suurima tehniliselt lubatud massiga; tootja määrab kindlaks ka kõnealuse massi jaotumise telgede vahel.

2.5.

„Latern” – tee valgustamiseks (esilatern) või valgussignaali kiirgamiseks ettenähtud seade. Laternate hulka loetakse ka numbritulelaternad ja helkurid.

2.5.1. „Ekvivalentsed laternad”– ühesuguse funktsiooniga laternad, mis on saanud tüübikinnituse eeskirja nr 37 kohaselt või on vastavuses eeskirja nõuetega; selliste laternate näitajad võivad erineda tüübikinnituse saamise ajal sõidukil olnud laternate näitajatest tingimusel, et laternad vastavad käesoleva eeskirja nõuetele;

2.5.2. „Sõltumatud laternad”– laternad, millel on eraldi klaasid, eraldi valgusallikad ja eraldi korpused;

2.5.3. „Grupeeritud laternad”– eraldi klaaside ja eraldi valgusallikatega, kuid ühise korpusega seadmed;

2.5.4. „Kombineeritud laternad”– eraldi klaaside, kuid ühise valgusallika ja korpusega seadmed;

2.5.5. „Vastastikku ühendatud laternad”– seadmed, millel on eraldi valgusallikad (või üks erinevatel tingimustel töötav valgusallikas), täielikult või osaliselt ühised klaasid ja ühine korpus;

2.5.6. „Peitlatern”– esilatern, mis on osaliselt või täielikult peidetav, kui seda ei kasutata. Laternat saab peita liikuva katte abil, esilaterna ümberpaigutamise teel või mis tahes muul sobival viisil. Mõistet „sissetõmmatav” kasutatakse eelkõige sellise peitlaterna puhul, mille saab ümberpaigutamise teel autokere sisse peita;

2.5.7. „Muudetava asendiga laternad”– traktorile paigaldatud laternad, mida saab traktori suhtes liigutada ilma neid eemaldamata;

2.5.8. „Kaugtulelatern”– latern, mida kasutatakse tee valgustamiseks kaugele traktori ette;

2.5.9. „Lähitulelatern”– latern, mida kasutatakse tee valgustamiseks traktori ees, ilma et laterna ere tuli pimestaks vastassuunas liikuvate sõidukite juhte ja teisi liiklejaid ega tekitaks nendele muid ebamugavusi;

2.5.10. „Eesmine udutulelatern”– latern, mida kasutatakse tee valgustamiseks udus, lumesajus, vihmasajus või tolmupilvedes;

2.5.11. „Tagurdustulelatern”– latern, mida kasutatakse tee valgustamiseks traktori taga ja teiste liiklejate hoiatamiseks, et traktor tagurdab või hakkab tagurdama;

2.5.12. „Suunatulelatern”– latern, mida kasutatakse teiste liiklejate teavitamiseks sõidukijuhi kavatsusest muuta suunda kas paremale või vasakule;

2.5.13. „Ohutuli”– seade, mis võimaldab traktori kõigi suunatulelaternate samaaegset toimimist juhtimaks tähelepanu asjaolule, et traktor kujutab ajutiselt teistele liiklejatele erilist ohtu;

2.5.14. „Piduritulelatern”– latern, mida kasutatakse traktori taga olevate teiste liiklejate teavitamiseks traktorijuhi kavatsusest kasutada sõidupidurit;

2.5.15. „Numbritulelatern”– seade, mida kasutatakse tagumise registreerimismärgi jaoks ettenähtud ala valgustamiseks; see võib koosneda mitmest optilisest elemendist;

2.5.16. „Eesmine ääretulelatern”– latern, mida kasutatakse traktori kohaloleku ja laiuse märkimiseks eestpoolt vaadatuna;

2.5.17. „Tagumine ääretulelatern”– latern, mida kasutatakse traktori kohaloleku ja laiuse märkimiseks tagantpoolt vaadatuna;

2.5.18. „Tagumine udutulelatern”– latern, mille abil tehakse traktor tiheda udu korral tagantpoolt paremini märgatavaks;

2.5.19. „Seisutulelatern”– latern, mida kasutatakse tähelepanu juhtimiseks pargitud, ilma haagiseta traktorile asulas. Sellisel juhul asendab see eesmisi ja tagumisi ääretulelaternaid;

2.5.20. „Ülemine ääretulelatern”– latern, mis on paigaldatud külgserva äärmisse punkti nii kõrgele kui võimalik ning mõeldud traktori kogulaiuse selgeks märgistamiseks. See signaal on teatavate traktorite puhul mõeldud traktori eesmiste ja tagumiste ääretulelaternate täiendamiseks ning tähelepanu juhtimiseks eelkõige traktori suurusele;

2.5.21. „Töötuli”– seade tööala või -toimingu valgustamiseks;

2.5.22. „Helkur”– seade, mis näitab valguse peegeldumise abil traktoriga ühendamata valgusallikalt sõiduki kohalolekut vaatlejale, kes asub valgusallika lähedal. Käesoleva eeskirja tähenduses ei loeta helkuriteks:

valgust tagasipeegeldavaid numbrimärke;

muid märke ja valgust tagasipeegeldavaid märke, mida lepinguosalises riigis kehtivate nõuete kohaselt tuleb kasutada teatavat liiki sõidukite või nendega seotud toimingute puhul.

2.6.

Laterna valgusava (vt 3. lisa)

2.6.1. „Valgustusseadme valgusava” (punktid 2.5.8–2.5.11)– peegeldi täisava ortogonaalprojektsioon püsttasapinnal. Kui ainult laternaklaasi (või laternaklaaside) osa ulatub üle peegeldi täisava, siis võetakse valgusavana arvesse ainult selle osa projektsioon. Lähitulelaterna puhul piirneb valgusava valguse ja varju piirjoone ääres valguse ja varju piirjoone projektsiooniga klaasidel. Reguleeritava peegeldi ja klaaside puhul tuleks kasutada seadeulatuse keskasendit.

2.6.2. „Muu märgutulelaterna kui helkuri valgusava” (punktid 2.5.12–2.5.20)– laterna ortogonaalprojektsioon pinnal, mis asetseb risti laterna nullteljega ning on kokkupuutes laterna välise valgust kiirgava pinnaga, ning mis piirneb kõnealusel tasandil paiknevate ekraanide servadega, millest igaüks laseb läbi ainult 98 % kogu valgustugevusest nulltelje suunas. Valgusava alumise ja ülemise piirjoone ning külgmiste piirjoonte määramiseks kasutatakse ainult horisontaalsete ja vertikaalsete servadega ekraane.

2.6.3. „Helkuri valgusava” (punkt 2.5.22)– helkuri peegelpinna ortogonaalprojektsioon pinnal, mis asetseb risti helkuri nullteljega ning mis piirneb helkuri valgust peegeldava pinna välisservadega kokkupuutuvate ja nullteljega paralleelsete pindadega. Helkuri valgusava alumise ja ülemise piirjoone ning külgmiste piirjoonte määramiseks kasutatakse ainult vertikaalseid ja horisontaalseid pindu.

2.6.4. „Valgust kiirgav pind”– valgustus- või valgussignaalseadet ümbritseva läbipaistva läätse välispinna osa, mis võimaldab seadmel valgust kiirata.

2.7.

„Nähtav pind” – nähtav pind teatavas vaatlussuunas on valgust peegeldava pinna ortogonaalprojektsioon vaatlussuunaga ristloodsele tasapinnale (vt 3. lisa).

2.8.

„Nulltelg” – valgussignaalile iseloomulik telg, mille määrab kindlaks laterna tootja ning mida kasutatakse võrdlussuunana (H = 0°, V = 0°) fotomeetrilistel mõõtmistel ning laterna paigaldamisel traktorile.

2.9.

„Nullkese” – laterna tootja poolt kindlaksmääratud lõikepunkt nulltelje ja välise valgust peegeldava pinna vahel.

2.10.

„Geomeetrilise nähtavuse nurgad” – nurgad, mis määravad kindlaks miinimumruuminurga välja, mille ulatuses laterna nähtav valgust kiirgav pind peab nähtav olema. See ruuminurga väli määratakse kindlaks kera segmentide abil, mille kese langeb ühte laterna nullkeskmega ning mille ekvaator on paralleelne maapinnaga. Segmendid määratakse vastavalt nullteljele. Horisontaalnurgad β vastavad pikkusele ja vertikaalnurgad α vastavad laiusele. Laterna nähtava valgust kiirgava pinna mis tahes osalt lähtuva valguse levikule ei tohi geomeetrilise nähtavuse nurkade sees olla ühtegi takistust. Kui mõõtmised tehakse laternale lähemal, peab sama täpsuse saamiseks vaatlussuunda paralleelselt nihutama.

Geomeetrilise nähtavuse nurkade sees olevaid takistusi ei võeta arvesse, kui need olid olemas juba laterna tüübikinnituse saamise ajal.

Kui mõni sõiduki osa varjab paigaldatud laterna nähtava pinna mis tahes osa, siis tuleb tõendada, et takistusest varjamata laterna osa vastab laterna optilise osa tüübikinnitusel ettenähtud fotomeetrilistele väärtustele (vaata selgitavat joonist).

Selgitav joonis

2.11.

„Külgserva äärmine punkt” – tasapind traktori kummalgi küljel, mis on paralleelne traktori keskmise pikitasapinnaga ning langeb ühte selle külgserva äärmise punktiga, välja arvatud projektsioon, mille tekitavad:

2.12.

„Gabariitlaius” – kahe punktis 2.11 määratletud vertikaaltasapinna vaheline kaugus.

2.13.

„Üksiklatern” – mis tahes kombinatsioon kahest või mitmest identsest või mitteidentsest sama funktsiooniga ja sama värvi laternast, kui see koosneb seadmetest, mille kõigi valgust kiirgavate pindade projektsioon teataval püsttasapinnal moodustab vähemalt 60 % eespool nimetatud laternate valgust kiirgavate pindade projektsioone ümbritseva kõige väiksema ristküliku pindalast tingimusel, et sellisele kombinatsioonile antakse vajaduse korral tüübikinnitus üksiklaternana.

Sellist kombinatsiooni ei kasutata kaugtulelaternate, lähitulelaternate, eesmiste udutulelaternate ja külgmiste helkurite puhul.

2.14.

„Kaks laternat” või „paarisarv laternaid” – üks ribakujuline valgust kiirgav pind, kui see asetseb sümmeetriliselt traktori keskmise pikitasapinnaga, ulatub mõlemal küljel vähemalt 400 mm kaugusele traktori külgserva äärmisest punktist ning on vähemalt 800 mm pikk. Sellise pinna valgustamiseks on vaja vähemalt kahte valgusallikat, mis on paigutatud võimalikult lähedale selle pinna piiridele. Valgust kiirgav pind võib koosneda mitmest kõrvutiasetsevast osast tingimusel, et mitme üksiku valgust kiirgava pinna projektsioonid samal püsttasapinnal hõlmavad vähemalt 60 % nende üksikute valgust kiirgavate pindade projektsioone ümbritseva väikseima ristküliku pindalast.

2.15.

„Laternatevaheline kaugus” – kahe samasuunalise laterna puhul kaugus punkti 2.6 kohaselt määratletud kahe valgusava piirjoonte ortogonaalprojektsioonide vahel kõnealuse suunaga risti asetseval tasapinnal.

2.16.

„Lisalatern” – latern, mille olemasolu on jäetud tootja otsustada.

2.17.

„Töökorras oleku märgulamp” – märgulamp, mis näitab sisselülitatud seadme töökorras olekut.

2.18.

„Sisselülitatuse märgulamp” – märgulamp, mis näitab seadme sisselülitatust, kuid mitte selle töökorras olekut.

2.19.

„Valgustusseadme poolt kiiratava valguse värvus.” – Käesolevas eeskirjas kasutatakse tüübikinnitustaotluse esitamise ajal kehtivas eeskirjas nr 48 ja selle muudatustes sätestatud mõisteid kiiratava valguse värvuse kohta.

3. TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

3.1.	Sõiduki tüübikinnituse taotluse seoses paigaldatavate laternatega peab esitama sõiduki tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

3.2.

Taotlusele lisatakse allpool nimetatud dokumendid kolmes eksemplaris ja järgmised üksikasjad:

3.2.1.

sõidukitüübi kirjeldus vastavalt eespool punktides 2.1.1–2.1.3 nimetatud punktidele; tuleb täpsustada nõuetekohaselt märgistatud sõidukitüüp;

3.2.2.

tootja poolt ettenähtud valgustus- ja signaalseadmete loetelu. Lisaks sellele võib loetelu sisaldada iga funktsiooni kohta lisamärkust „või samaväärsed seadmed”;

3.2.3.

valgustus- ja signaalseadmeid tervikuna kujutav diagramm, millel on esitatud eri seadmete asend sõidukil;

3.2.4.

iga laterna kohta joonis või joonised, millel on kujutatud punktis 2.6 määratletud valgust kiirgav pind.

3.3.	Tüübikinnituskatseid korraldavale tehnilisele teenistusele tuleb esitada tühimassiga valgustus- ja signaalseadmete täiskomplektiga sõiduk, mille tüüp vastab tüübikinnituse saamiseks esitatule.

4. TÜÜBIKINNITUSE ANDMINE

4.1.	Kui käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituseks esitatud sõiduk vastab seoses kõikide loetelus määratletud tuledega käesoleva eeskirja nõuetele, antakse sellele sõidukitüübile tüübikinnitus.

4.2.

Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest numbrit (käesoleval juhul 00, mis tähistab eeskirja algversiooni) näitavad käesolevasse eeskirja viimati tehtud peamiste tehniliste muudatuste seeriat. Käesoleva eeskirja 7. punkti kohaselt ei või kokkuleppeosaline anda sama tüübikinnitusnumbrit teisele sõidukitüübile või samale sõidukitüübile, mis esitati varustusega, mida ei ole nimetatud punktis 3.2.2 nimetatud loetelus.

4.3.	Teatis sõidukile käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise, selle laiendamise, selle andmisest keeldumise, tühistamise või tootmise lõpetamise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele vormis, mis vastab käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele.

4.4.

Igale käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud tüübile vastavale sõidukile kinnitatakse tüübikinnituse vormis kindlaksmääratud hästi märgatavasse ja hõlpsasti juurdepääsetavasse kohta rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb:

4.4.1.

ringjoonega ümbritsetud E-tähest, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi eraldusnumber (2);

4.4.2.

käesoleva eeskirja numbrist, millele järgneb R-täht, sidekriips ja tüübikinnitusnumber, mis asuvad punktis 4.2.4.1 nimetatud ringist paremal.

4.5.

Kui sõiduk vastab kokkuleppele lisatud ühe või mitme eeskirja kohaselt kinnitatud sõidukitüübile riigis, mis on andnud tüübikinnituse käesoleva eeskirja alusel, ei pea punktis 4.4.1 ette nähtud sümbolit kordama; sellisel juhul paigutatakse punktis 4.4.1 ettenähtud sümbolist paremale üksteise alla tulpa eeskirja numbrid ja tüübikinnitusnumbrid ning kõigi nende eeskirjade lisasümbolid, mille kohaselt on antud kinnitus riigis, mis on andnud kinnituse käesoleva eeskirja kohaselt.

4.6.	Tüübikinnitusmärk tuleb paigutada sõiduki tootja paigaldatud sõidukiandmetega plaadi lähedale või selle peale.

4.7.	Tüübikinnitusmärk peab olema selgelt loetav ja kustutamatu.

4.8.	Käesoleva eeskirja 2. lisas on esitatud tüübikinnitusmärgi kujunduse näidis.

5. ÜLDISED NÕUDED

5.1. Valgustus- ja valgussignaalseadmed peavad olema paigaldatud nii, et tavapärastes kasutustingimustes, olenemata võimalikust vibratsioonist, säiliksid nende käesoleva eeskirjaga ettenähtud karakteristikud sellisel määral, et traktor vastaks käesolevas eeskirjas ettenähtud nõuetele. Eelkõige peab olema välistatud laternate tahtmatu reguleerimine.

5.1.1.

Traktorid peavad olema varustatud elektriühendustega, mis võimaldavad eemaldatava valgussignaalsüsteemi kasutamist. Eelkõige peab traktoritele olema paigaldatud püsivalt ühendatud pistikupesa, mida on kirjeldatud standardis ISO 1724 (1980) (6-või 12-voldiste elektrisüsteemidega sõidukite elektriühendused, mida rakendatakse eriti erasõiduautode ja kerghaagiste või haagissuvilate puhul) või ISO 1185 (1975) (elektriühendused vedavate ja veetavate sõidukite vahel, millel on 24-voldine elektrisüsteem ja mida kasutatakse rahvusvaheliseks kaubanduslikuks transpordiks). Standardi ISO 1185 (1975) puhul piirneb kontakti 2 funktsioon tagumise ääretulelaterna ja vasakul pool asuva ülemise ääretulelaternaga.

5.2. Punktides 2.5.8, 2.5.9 ja 2.5.10 kirjeldatud laternad peavad olema paigaldatud sellisel viisil, et neid oleks kerge õigesti reguleerida.

5.3. Kõigi valgussignaalseadmete puhul peab laterna nulltelg pärast laterna traktorile paigaldamist olema paralleelne teel liikuva traktori kandetasapinnaga ja traktori pikitasapinnaga. Lubatud hälve igas suunas on ± 3°. Lisaks sellele tuleb järgida kõiki tootjapoolseid paigaldamisega seotud erinõudeid.

5.4. Konkreetsete juhiste puudumise korral kontrollitakse laternate kõrgust ja suunda tasasele horisontaalsele pinnale asetatud tühimassiga sõidukil.

5.5. Erinõuete puudumise korral peab paarislatern olema:

5.5.1.

keskmise pikitasapinna suhtes sümmeetriliselt asetatud;

5.5.2.

üksteise ja keskmise pikitasapinna suhtes sümmeetriliselt asetatud;

5.5.3.

vastav ühesugustele kolorimeetriliste nõuetele; ning

5.5.4.

olema põhiliselt ühesuguste fotomeetriliste näitajatega.

5.6. Ebasümmeetrilise väliskujuga traktorite puhul peavad punktides 5.5.1 ja 5.5.2 esitatud nõuded olema täidetud nii palju kui võimalik. Need nõuded loetakse täidetuks, kui kahe laterna kaugus keskmisest pikitasapinnast ja kandetasapinnast on võrdne.

5.7. Eri funktsioonidega laternad võivad olla sõltumatud või grupeeritud, kombineeritud või ühes seadmes vastastikku ühendatud tingimusel, et iga selline latern vastab sellele laternale ettenähtud nõuetele.

5.8. Suurimat kõrgust maapinnast mõõdetakse valgusava kõige kõrgemast punktist ning väikseimat kõrgust valgusava kõige madalamast punktist. Lähitulelaternate puhul mõõdetakse minimaalset kõrgust maapinna suhtes helkuri madalaimast servast.

5.9. Erinõuete puudumise korral tohivad vilkuvat tuld kiirata ainult suunatulelaternad ja ohutuled.

5.10. Punane tuli ei tohi olla nähtav sõiduki eest ning sõiduki taga ei tohi olla nähtav ühegi muu kui tagurdustulelaterna või töötule valge tuli.

See nõue loetakse täidetuks, kui:

5.10.1.

punase tule nähtavus eest: punase laterna valgust kiirgav pind ei ole eest otse nähtav vaatlejale, kes liigub 1. vööndis püsttasapinnal 25 m kaugusel traktori ees (vt 4. lisa, joonis 1);

5.10.2.

valge tule nähtavus tagant: valge laterna valgust kiirgav pind ei ole eest otse nähtav vaatlejale, kes liigub 2. vööndis püsttasapinnal 25 m kaugusel traktori taga (vt 4. lisa, joonis 2);

5.10.3.

1. ja 2. vöönd vaatleja poolt nähtuna on vastavates tasapindades piiratud järgmiselt:

5.10.3.1.

kõrgus: kahe maapinnast vastavalt 1 m ja 2,2 m kõrgusel asuva horisontaaltasapinnaga;

5.10.3.2.

laius: kahe vertikaaltasapinnaga, mis moodustavad vastavalt traktori eesmise ja tagumise tasapinnaga 15-kraadise nurga ning läbivad keskmise tasapinna suhtes traktorist väljaspool vertikaaltasapindade lõikumispunkti(d) ja on traktori keskmise pikitasapinnaga paralleelsed ja piiritlevad laia rattavahega traktori kogulaiuse.

Mitme lõikumispunkti puhul valitakse 1. vööndi jaoks eesmine kõige kaugem punkt ning 2. vööndi jaoks tagumine kõige kaugem punkt.

5.11. Elektriühendused peavad olema sellised, et eesmisi ja tagumisi ääretulelaternaid, ülemisi ääretulelaternaid (kui need on olemas) ning numbritulelaternat on võimalik sisse ja välja lülitada ainult samaaegselt.

See ei kehti, kui eesmisi ja tagumisi ääretulelaternaid kasutatakse seisutulelaternatena.

5.12. Elektriühendused peavad olema sellised, et kaug- ja lähitulelaternaid ning eesmisi ja tagumisi udutulelaternaid on võimalik sisse lülitada ainult juhul, kui ka punktis 5.11 nimetatud laternad on sisse lülitatud. See nõue ei kehti siiski kaug- või lähitulelaternate kohta, kui nende hoiatavad valgussignaalid kujutavad lähitulelaternate üksteisele lühikese intervalliga järgnevaid signaale või kaugtulelaternate üksteisele järgnevaid signaale või vaheldumisi lähi- ja kaugtulelaternate üksteisele lühikese intervalliga järgnevaid signaale.

Töökorras oleku märgulambid võivad täita sisselülitatuse märgulampide funktsiooni.

5.13. Peitlaternad

5.13.1.

Laternate peitmine on keelatud. Erandiks on kaugtulelaternad, lähitulelaternad, eesmised udutulelaternad ja punktis 5.14.1 kirjeldatud laternad.

5.13.2.

Tööasendis valgustusseade peab jääma tööasendisse ka punktis 5.13.2.1 nimetatud talitushäire puhul ning ka sellisel juhul, kui nimetatud talitushäirega koos esineb mõni punktis 5.13.2.2 kirjeldatud talitushäire.

5.13.2.1.

Laterna kasutamiseks vajaliku toite puudumine.

5.13.2.2.

Vooluringi tahtmatu katkestus, maaühendus, rikked solenoidides, rikked hüdraulilistes või pneumojuhtmetes, kõritrossides, paindlikes ühendustes või muudes osades, mis juhivad ja kannavad üle peitseadmeid käivitavat voolu.

5.13.3.

Peitseadmete rikke või muude punktides 5.13.2.1 ja 5.13.2.2 osutatud rikete puhul peab saama peitlaterna tööasendisse panna ilma tööriistade abita.

5.13.4.

Elektriga liigutatavaid valgustusseadmeid peab saama tööasendisse panna ja sisse lülitada ka ühe lülitusseadise abil, välistamata võimalust panna seadmed tööasendisse neid sisse lülitamata. Grupeeritud kaug- ja lähitulelaternate korral peab eespool nimetatud lülitusseadis sisse lülitama ainult lähitulelaternad.

5.13.5.

Juhiistmelt ei tohi olla võimalik tahtlikult peatada sisselülitatud esilaternate liikumist enne nende tööasendisse jõudmist. Kui on oht, et esilaternate liikumine pimestab teisi liiklejaid, siis võib neid sisse lülitada alles pärast lõppasendisse jõudmist.

5.13.6.

Temperatuuri – 30 kuni + 50 °C puhul peab elektriga liigutatav valgustusseade jõudma tööasendisse kolme sekundi jooksul alates lülitusseadise esmakordsest käivitamisest.

5.14. Muudetava asendiga laternad

5.14.1.

Suunatulelaternate, eesmiste ja tagumiste ääretulelaternate ja piduritulelaternate asend võib olla muudetav tingimusel, et:

5.14.1.1.

kõnealused laternad jäävad tarktori külge kinnitatuks, kui nende asendit muudetakse;

5.14.1.2.

kõnealuseid laternaid on võimalik lukustada liiklustingimusteks vajalikku asendisse. Lukustamine peab olema automaatne.

5.15. Käesolevas eeskirjas kirjeldatud laternate värvus (3) on järgmine:

kaugtulelatern	:	valge või valikuline kollane
lähitulelatern	:	valge või valikuline kollane
eesmine udutulelatern	:	valge või valikuline kollane (1968. aasta teeliikluse konventsioon, 5. lisa, liide, 3. joonealune märkus)
tagurdustulelatern	:	valge
suunatulelatern	:	merevaigukollane
ohutuli	:	merevaigukollane
piduritulelatern	:	punane
tagumine numbritulelatern	:	valge
eesmine ääretulelatern	:	valge (valikuline kollane on lubatud juhul, kui latern on vastastikku ühendatud valikkollase esilaternaga)
tagumine ääretulelatern	:	punane
tagumine udutulelatern	:	punane
seisutulelatern	:	ees valge, taga punane, merevaigukollane juhul, kui seisutulelatern on vastastikku ühendatud külgmiste suunatulelaternatega
ülemine ääretulelatern	:	ees valge, taga punane
töötuli	:	erinõuded puuduvad
tagumine helkur	:	punane
mittekolmnurksed külgmised helkurid	:	merevaigukollane

Laternate värvuse määratlus peab vastama teeliikluse konventsiooni (1968) 5. lisas esitatule.

5.16. Käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse saamiseks esitatud traktoril peavad olema järgmised valgustus- ja valgussignaalseadmed:

5.16.1.

lähitulelaternad (punkt 6.2);

5.16.2.

suunatulelaternad (punkt 6.5);

5.16.3.

ohutuled (punkt 6.6);

5.16.4.

eesmine ääretulelatern (punkt 6.8);

5.16.5.

tagumine ääretulelatern (punkt 6.9);

5.16.6.

tagumine helkur, mittekolmnurkne (punkt 6.14);

5.16.7.

piduritulelatern (punkt 6.7);

5.16.8.

ülemine ääretulelatern (punkt 6.12) üle 2,1 m laiuste traktorite puhul. Kõigil muudel traktoritel keelatud.

5.17. Lisaks võivad traktoril olla järgmised valgussignaalseadmed:

5.17.1.

kaugtulelatern (punkt 6.1);

5.17.2.

eesmine udutulelatern (punkt 6.3);

5.17.3.

tagurdustulelatern (punkt 6.4);

5.17.4.

tagumine udutulelatern (punkt 6.10);

5.17.5.

seisutulelatern (punkt 6.11);

5.17.6.

töötuli (punkt 6.13);

5.17.7.

külgmised mittekolmnurksed helkurid (punkt 6.15).

5.18. Iga punktides 5.16. ja 5.17. nimetatud valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldus peab olema vastavuses käesoleva eeskirja punktis 6 esitatud asjakohaste nõuetega.

5.19. Tüübikinnituse saamiseks on keelatud muude kui punktides 5.16. ja 5.17. nimetatud valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamine. See säte ei keela kokkuleppeosalisel nõuda või keelata:

5.19.1.

spetsiaalset tüübikinnitusega ohutuld; või

5.19.2.

asjakohast valgustusseadet tagumise numbrimärgi jaoks, kui see on olemas ja vajab valgustamist.

6. ERINÕUDED

6.1.

KAUGTULELATERNAD:

6.1.1.

ARV

Kaks või neli.

6.1.2.

PAIGUTUS

Erinõuded puuduvad.

6.1.3.

ASEND

6.1.3.1.

LAIUS

Valgusava välisservad ei tohi ühelgi juhul olla traktori külgserva äärmisele punktile lähemal kui lähitulelaternate valgusava välisservad.

6.1.3.2.

KÕRGUS

Erinõuded puuduvad.

6.1.3.3.

PIKKUS

Võimalikult traktori ees; kiiratav valgus ei tohi siiski mingil juhul tekitada juhile otse ega kaudselt traktori tahavaatepeeglite ja/või muude valgust peegeldavate pindade kaudu ebamugavusi.

6.1.4.

GEOMEETRILINE NÄHTAVUS

Valgusava nähtavus, sealhulgas selle nähtavus aladel, mis asjaomases vaatlussuunas on valgustamata, peab olema tagatud laienevas ruumis, mille määratlevad valgusava perimeetrilt lähtuvad ning esilaterna nullteljega vähemalt 5° nurga moodustavad sirged.

6.1.5.

REGULEERITUS

Ettepoole. Peale laitmatu reguleerituse säilitamiseks vajalike seadmete ning juhul, kui sõidukil on kaks paari esilaternaid, võib üks paar, mis koosneb ainult kaugtulelaternatena toimivatest esilaternatest, olla pööratav olenevalt roolipööramisnurgast, kusjuures pööramistelg peab olema peaaegu vertikaalne.

6.1.6.

VÕIB OLLA GRUPEERITUD

lähitulelaterna ja muude esilaternatega.

6.1.7.

EI TOHI OLLA KOMBINEERITUD

mis tahes muu laternaga.

6.1.8.

VÕIB OLLA VASTASTIKKU ÜHENDATUD

lähitulelaternaga, välja arvatud juhul, kui kaugtulelatern on pööratav olenevalt roolipööramisnurgast; eesmise ääretulelaternaga; eesmise udutulelaternaga; seisutulelaternaga.

6.1.9.

ELEKTRIÜHENDUS

Kaugtulelaternad võivad olla sisse lülitatud kas samaaegselt või paarikaupa. Lähitule ümberlülitamisel kaugtuleks peab vähemalt üks paar kaugtulelaternaid olema sisse lülitatud. Kaugtule ümberlülitamisel lähituleks peavad kõik kaugtulelaternad olema samaaegselt välja lülitatud.

Lähitulelaternad ja kaugtulelaternad võivad olla korraga sisse lülitatud.

6.1.10.

SISSELÜLITATUSE MÄRGULAMP

Kohustuslik.

6.1.11.

MUUD NÕUDED

Samaaegselt sisselülitatavate kaugtulede valgusvihu suurim valgustugevus kokku ei tohi olla üle 225 000 cd. Suurim valgustugevus saadakse osa tüübikinnituse ajal mõõdetud ja tüübikinnitustunnistustele märgitud üksikute suurimate valgustugevuste kokkuliitmise teel.

6.2.

LÄHITULELATERNAD

6.2.1.

ARV

Kaks või neli (vaata punkt 6.2.3.2.1.).

6.2.2.

PAIGUTUS

Erinõuded puuduvad.

6.2.3.

ASEND

6.2.3.1.

LAIUS

Erinõuded puuduvad.

6.2.3.2

KÕRGUS MAAPINNAST

Kui on paigaldatud ainult kaks lähitulelaternat:

minimaalselt 500 mm,

maksimaalselt 1 200 mm

Seda kõrgust võib suurendada 1 500 millimeetrini, kui 1 200 mm kõrgus ei ole traktori kuju tõttu võimalik, võttes arvesse traktori kasutustingimusi ja töövarustust;

6.2.3.2.1.

traktoritele, mille ette on võimalik paigaldada teisaldatavaid seadmeid, on lubatud lisaks punktis 6.2.3.2.1 nimetatud tuledele paigaldada kaks lähituld kõrgusele kuni 3 000 mm, eeldusel, et elektriühendused on sellised, et kahte paari lähitulesid ei ole võimalik samaaegselt sisse lülitada.

6.2.3.3.

PIKKUS

Võimalikult traktori ees; kiiratav valgus ei tohi siiski mingil juhul tekitada juhile otse ega kaudselt traktori tahavaatepeeglite ja/või muude valgust peegeldavate pindade kaudu ebamugavusi.

6.2.4.

GEOMEETRILINE NÄHTAVUS

Määratletakse nurkade α ja ß abil punkti 2.10 kohaselt:

α= 15° ülespoole ja 10° allapoole,

ß= 45° väljapoole ja 5° sissepoole.

Selle välja piires peab olema nähtav peaaegu kogu laterna nähtav pind

Valguse lähedal asuvad pinnad või muud seadmeosad ei tohi tekitada peegeldusi, mis põhjustavad ebamugavusi teistele liiklejatele.

6.2.5.

REGULEERITUS

Eesmiste lähitulelaternate reguleeritus ei tohi muutuda olenevalt roolipööramisnurgast.

6.2.5.1.

Kui lähitulelaternate kõrgus on suurem või võrdne 500 mm ja väiksem või võrdne 1 200 mm, peab lähitule valgusvihku olema võimalik suunata 0,5–4 % võrra allapoole.

6.2.5.2.

Kui lähitulelaternad on kõrgemal kui 1 200 mm, kuid madalamal kui 1 500 mm, suurendatakse punktis 6.2.5.1. sätestatud 4 % piirmäära 6 %-ni; punktis 6.2.3.2.1 nimetatud lähitulelaternad peavad olema reguleeritud nii, et laternast 15 m kauguselt mõõdetuna paikneks valgustatud vööndit valgustamata vööndist eraldav horisontaaljoon kõrgusel, mis oleks võrdne ainult poole maapinna ja laterna keskme vahelise kaugusega.

6.2.6.

VÕIB OLLA GRUPEERITUD

kaugtulelaternate ja muude esilaternatega.

6.2.7.

EI TOHI OLLA KOMBINEERITUD

mis tahes muu laternaga.

6.2.8.

VÕIB OLLA VASTASTIKKU ÜHENDATUD

kaugtulelaternaga, välja arvatud juhul, kui kaugtulelatern on pööratav olenevalt roolipööramisnurgast;

muude esilaternatega.

6.2.9.

ELEKTRIÜHENDUS

Lähituledele ümberlülitamisel peab lülitusseade välja lülitama samaaegselt kõik kaugtulelaternad.

Lähitulelaternad ja kaugtulelaternad võivad olla korraga sisse lülitatud.

6.2.10.

SISSELÜLITATUSE MÄRGULAMP

Ei ole kohustuslik.

6.2.11.

MUUD NÕUDED

Punktis 5.5.2 esitatud nõuded ei kehti lähitulelaternate kohta.

Lähitulelaternad, mis tekitavad peamise valgusvihu (nagu on määratletud eeskirjas nr 48) ning mille objektiivne koguvalgusvoog ületab 2 000 luumenit, on keelatud.

6.3.

EESMINE UDUTULELATERN

6.3.1.

ARV

Kaks.

6.3.2.

PAIGUTUS

Erinõuded puuduvad.

6.3.3.

ASEND

6.3.3.1.

LAIUS

Erinõuded puuduvad.

6.3.3.2.

KÕRGUS

Vähemalt 250 mm maapinnast.

Ükski valgusava punkt ei tohi asuda kõrgemal lähitulelaterna valgusava kõrgeimast punktist.

6.3.3.3.

PIKKUS

Võimalikult traktori ees; kiiratav valgus ei tohi siiski mingil juhul tekitada juhile otse ega kaudselt traktori tahavaatepeeglite ja/või muude valgust peegeldavate pindade kaudu ebamugavusi.

6.3.4.

GEOMEETRILINE NÄHTAVUS

Määratletakse nurkade α ja ß abil punkti 2.10 kohaselt:

α= 5° üles- ja allapoole,

ß= 45° väljapoole ja 5° sissepoole.

6.3.5.

REGULEERITUS

Eesmiste udulaternate reguleeritus ei tohi muutuda olenevalt roolipööramisnurgast.

Udutulelaternad peavad olema suunatud ette, ilma et need pimestaksid või häiriksid vastassuunas liikuvate sõidukite juhte ja teisi liiklejaid.

6.3.6.

VÕIB OLLA GRUPEERITUD

muude esilaternaga.

6.3.7.

EI TOHI OLLA KOMBINEERITUD

muude esilaternaga.

6.3.8.

VÕIB OLLA VASTASTIKKU ÜHENDATUD

kaugtulelaternatega, mis ei ole pööratavad olenevalt roolipööramisnurgast, kui esilaternaid on neli;

eesmise ääretulelaternaga või seisutulelaternaga.

6.3.9.

ELEKTRIÜHENDUS

Udutulelaternaid peab saama sisse ja välja lülitada sõltumata kaug- või lähitulelaternatest ja vastupidi.

6.3.10.

SISSELÜLITATUSE MÄRGULAMP

Ei ole kohustuslik

6.4.

TAGURDUSTULELATERNAD

6.4.1.

ARV

Üks või kaks.

6.4.2.

PAIGUTUS

Erinõuded puuduvad.

6.4.3.

ASEND

6.4.3.1.

KÕRGUS

Mitte alla 250 mm ja mitte üle 1 200 mm maapinnast.

6.4.3.2.

LAIUS

Erinõuded puuduvad.

6.4.3.3.

PIKKUS

Erinõuded puuduvad.

6.4.4.

GEOMEETRILINE NÄHTAVUS

Määratletakse nurkade α ja ß abil punkti 2.10 kohaselt:

α= 15° ülespoole ja 5° allapoole,

β= 45° paremale ja vasakule, kui lampe on ainult üks,

β= 45° väljapoole ja 30° sissepoole, kui neid on kaks.

6.4.5.

REGULEERITUS

Tahapoole.

6.4.6.

VÕIB OLLA GRUPEERITUD

mis tahes muu tagalaternaga.

6.4.7.

EI TOHI OLLA KOMBINEERITUD

muude laternatega.

6.4.8.

EI VÕI OLLA VASTASTIKKU ÜHENDATUD

muude laternatega.

6.4.9.

ELEKTRIÜHENDUS

Latern saab süttida või jääda põlema ainult juhul, kui tagasikäik on sisse lülitatud, ning

kas mootor töötab,

või üks mootori käivitamist või seiskamist juhtiv seadis on mootori tööd võimaldavas asendis.

6.4.10.

MÄRGULAMP

Ei ole kohustuslik.

6.5.

SUUNATULELATERN (VT DIAGRAMM 5. LISAS)

6.5.1.

ARV

Seadmete arv peab võimaldama anda signaale, mis vastavad ühele punktis 6.5.2 osutatud paigutusest.

6.5.2.

PAIGUTUS

A – kaks eesmist suunatulelaternat (1. kategooria),

kaks tagumist suunatulelaternat (2. kategooria).

Need laternad võivad olla sõltumatud, grupeeritud või kombineeritud.

B – kaks eesmist suunatulelaternat (1. kategooria),

kaks korduvat külgmist suunatulelaternat (5. kategooria),

kaks tagumist suunatulelaternat (2. kategooria).

Eesmised ja korduvad külgmised laternad võivad olla sõltumatud, grupeeritud või kombineeritud.

C – kaks eesmist suunatulelaternat (1. kategooria),

kaks tagumist suunatulelaternat (2. kategooria),

kaks korduvat külgmist suunatulelaternat (5. kategooria) teatavatel punktis 6.5.3.3 määratletud juhtudel.

D – kaks eesmist suunatulelaternat (1. kategooria),

kaks tagumist suunatulelaternat (2. kategooria).

Paigutus A on lubatud ainult traktoritel, mille kogupikkus ei ole suurem kui 4,60 m ja mille valgusavade välisservade vaheline kaugus ei ole suurem kui 1,60 m.

Paigutused B, C ja D kehtivad kõikide traktorite suhtes.

Suunatulelaternate arv, asend ja horisontaalne nähtavus peavad olema sellised, et nad saaksid anda märku viisil, mis vastavaks vähemalt ühele allpool kirjeldatud paigutusele. Nähtavusnurgad on diagrammidel viirutatud; esitatud on minimaalsed väärtused, mida võib ületada; kõik nähtavusnurgad on mõõdetud valgusava keskmest.

6.5.3.

ASEND

6.5.3.1.

LAIUS

Välja arvatud 1. kategooria suunatulelaternad paigutuse C puhul, ei tohi traktori keskmisest pikitasapinnast kaugeim valgusava punkt olla traktori külgserva äärmisest punktist kaugemal kui 400 mm. Kaugus lambipaari kahe valgusava siseservade vahel peab olema vähemalt 500 mm. Eesmiste suunatulelaternate valgusava peab olema vähemalt 40 mm kaugusel lähitulelaternate või udutulelaternate (kui need on olemas) valgusavast.

Väiksem kaugus on lubatud juhul, kui valgustugevus suunatulelaterna nullteljel on vähemalt 400 cd.

6.5.3.2.

KÕRGUS

Maapinnast:

vähemalt 500 mm 5. kategooria suunatulelaternate puhul,

vähemalt 400 mm 1. ja 2. kategooria suunatulelaternate puhul,

üldiselt kuni 1 900 mm kõigi kategooriate puhul.

Kui traktori ehitus ei võimalda kõnealust maksimumväärtust kasutada, siis võib valgusava kõrgeim punkt olla 2 300 mm kõrgusel maapinnast 5. kategooria suunatulelaternate puhul, paigutusele A vastavate 1. ja 2. kategooria suunatulelaternate puhul ja paigutusele B vastavate 1. kategooria suunatulelaternate puhul; muudele paigutustele vastavate 1. ja 2. kategooria suunatulelaternate puhul võib see olla 2 100 mm kõrgusel,

6.5.3.3.

PIKKUS

Kaugus 1. kategooria suunatulelaterna (paigutus B) valgusava nullkeskme ja traktori kogupikkuse eesmist piirjoont tähistava püsttasapinna vahel ei tohi üldiselt olla üle 1 800 mm. Kui traktori ehituse tõttu ei ole võimalik täita minimaalse nähtavusnurgaga seotud nõudeid, võib kõnealust kaugust suurendada 2 600 millimeetrini.

Paigutuse C puhul on 5. kategooria suunatuled nõutavad üksnes juhul, kui 1. ja 2 kategooria suunatulede valgusava nullkeskmete vaheline kaugus ületab 6 meetrit.

6.5.4.

GEOMEETRILINE NÄHTAVUS

Horisontaalnurgad: Vaata paigutuste diagramme.

Paigutuste B ja C puhul ei tohi ületada nähtavuse surnud nurga maksimaalset suurust korduva külgmise suunatulelaterna taga, mis on 5°. Siiski võib seda suurendada 10°-ni, kui limiidist 5° ei saa kinni pidada.

Paigutuse D puhul võib eesmise suunatuletarena nähtavusnurka sissepoole, mis on 10°, vähendada 3°-ni, kui traktori kogulaius on vähem kui 1 400 mm.

Vertikaalnurgad: horisontaaltasapinnast 15° üles- ja allapoole.

Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada 10 %-ni paigutustele B ja C vastavate külgmiste korduvate suunatulelaternate puhul, kui nende kõrgus maapinnast ei ole üle 1 900 mm. Sama kehtib 1. kategooria suunatulelaternate puhul paigutustes B ja D.

6.5.5.

REGULEERITUS

Kui tootja on ette näinud laterna paigaldamisega seotud erinõuded, siis tuleb neid täita.

6.5.6.

VÕIB OLLA GRUPEERITUD

ühe või mitme laternaga, mis ei tohi olla peidetud.

6.5.7.

EI TOHI OLLA KOMBINEERITUD

muu laternaga, välja arvatud punktis 6.5.2 osutatud paigutuste kohaselt.

6.5.8.

VÕIB OLLA VASTASTIKKU ÜHENDATUD

ainult seisutulelaternaga, kuid ainult 5. kategooria suunatulelaternate puhul.

6.5.9.

ELEKTRIÜHENDUS

Suunatulelaternad lülituvad sisse muudest laternatest sõltumatult. Kõik traktori ühel küljel asuvad suunatulelaternad lülitatakse sisse ja välja ühe lülitusseadise abil ning peavad vilkuma ühe ja sama intervalliga.

6.5.10.

MÄRGULAMP

Kohustuslik kõigi suunatulelaternate puhul, mis ei ole otseselt sõidukijuhi vaateväljas. See võib olla optiline või helisignaal või mõlemad.

Optiline märgulamp on vilkuv tuli, mis lülitub kõigi muude suunatulelaternate kui korduvate külgmiste suunatulelaternate talitlushäire puhul välja või on sisse lülitatud, kuid ei vilgu, või mille vilkumissagedus muutub märgatavalt. Kui see on ainult helisignaal, siis peab see olema hästi kuuldav ning selle sagedus peab märgatavalt muutuma mis tahes talitlushäire puhul.

Kui traktor on seadistatud haagise vedamiseks, siis peab traktoril olema spetsiaalne optiline töökorras oleku märgulamp haagise suunatulelaternate jaoks juhul, kui haagist vedava sõiduki märgulamp ei võimalda näha traktori suunatulelaternate kombinatsiooni ükskõik millise laterna tõrget.

6.5.11.

MUUD NÕUDED

Tuli peab olema vilkuv ning vilkuma sagedusega 90 ± 30 korda minutis. Tuli peab süttima kuni ühe sekundi jooksul ning esimest korda kustuma kuni pooleteise sekundi jooksul pärast valgussignaali lülitusseadise kasutamist.

Kui traktoril on haagise vedamise luba, siis kasutatakse traktori suunatulelaternate lülitusseadist ka haagise suunatulelaternate puhul.

Ühe suunatulelaterna tõrke puhul, v.a lühis, peavad teised edasi vilkuma, kuid sellisel juhul võib vilkumissagedus ettenähtust erineda.

6.6.

OHUTULI

6.6.1.

ARV

Nagu on määratletud punkti 6.5 vastavate ridade all.

6.6.2.

PAIGUTUS

6.6.3.

ASEND

6.6.3.1.

LAIUS

6.6.3.2.

KÕRGUS

6.6.3.3

PIKKUS

6.6.4.

GEOMEETRILINE NÄHTAVUS

6.6.5.

REGULEERITUS

6.6.6.

VÕIB/EI TOHI OLLA GRUPEERITUD

6.6.7.

VÕIB/EI TOHI OLLA KOMBINEERITUD

6.6.8.

VÕIB/EI TOHI OLLA VASTASTIKKU ÜHENDATUD

6.6.9.

ELEKTRIÜHENDUS

Signaal lülitatakse sisse ja välja eraldiseisva lülitusseadise abil, millega pannakse kõik suunatulelaternad sama intervalliga vilkuma.

6.6.10.

SISSELÜLITATUSE MÄRGULAMP

Vilkuv ohutuli, mis võib töötada koos punktis 6.5.10 nimetatud märguandega (märguannetega).

6.6.11.

MUUD NÕUDED

Vastavalt punktile 6.5.11. Kui traktor on seadistatud haagise vedamiseks, siis peab ohutule lülitusseadise abil saama sisse lülitada ka haagise suunatulelaternaid. Ohutuli peab toimima ka juhul, kui mootorit käivitav või seiskav seade on asendis, mis ei võimalda mootorit käivitada.

6.7.

PIDURITULELATERNAD

6.7.1.

ARV

Kaks.

6.7.2.

PAIGUTUS

Erinõuded puuduvad.

6.7.3.

ASEND

6.7.3.1.

LAIUS

Laternatevaheline kaugus vähemalt 500 mm. Kaugust võib vähendada 400 millimeetrini, kui traktori kogulaius on alla 1 400 mm.

6.7.3.2.

KÕRGUS

Maapinnast: vähemalt 400 mm, kuni 1 900 mm või kuni 2 100 mm, kui sõiduki konstruktsioon ei võimalda piirväärtust 1 900 mm.

6.7.3.3.

PIKKUS

Erinõuded puuduvad.

6.7.4.

GEOMEETRILINE NÄHTAVUS

Horisontaalnurk: 45° väljapoole ja sissepoole.

Vertikaalnurk: 15° üles- ja allapoole.

Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada 10°-ni, kui laterna kõrgus on alla 1 500 mm maapinnast, ja 5°-ni, kui see kõrgus on alla 750 mm maapinnast.

6.7.5.

REGULEERITUS

Sõiduki taha.

6.7.6.

VÕIB OLLA GRUPEERITUD

ühe või mitme muu tagalaternaga.

6.7.7.

EI TOHI OLLA KOMBINEERITUD

muu laternaga.

6.7.8.

VÕIB OLLA VASTASTIKKU ÜHENDATUD

tagumise ääretulelaternaga ja seisutulelaternaga.

6.7.9.

ELEKTRIÜHENDUS

Peavad süttima sõidupiduri kasutamisel.

6.7.10.

MÄRGULAMP

Ei ole kohustuslik. Olemasolu korral peab see olema mittevilkuv ohutuli, mis süttib piduritulelaternate talitlushäire puhul.

6.7.11.

MUUD NÕUDED

Piduritulelaternate valgustugevus peab olema märkimisväärselt suurem tagumiste ääretulelaternate valgustugevusest.

6.8.

EESMINE ÄÄRETULELATERN

6.8.1.

ARV

Kaks või neli (vaata punkti 6.8.3.2).

6.8.2

PAIGUTUS

Erinõuded puuduvad.

6.8.3.

ASEND

6.8.3.1.

LAIUS

Traktori keskpikitasapinnast kõige kaugemal asuv valgusava punkt ei tohi olla sõiduki kaugeimast välisservast punktist kaugemal kui 400 mm.

Lubatud väikseim kaugus kahe valgusava siseservade vahel peab olema vähemalt 500 mm.

6.8.3.2.

KÕRGUS

Maapinnast: vähemalt 400 mm, kuni 1 900 mm või kuni 2 100 mm, kui kere kuju ei võimalda eespool ettenähtud piirväärtust 1 900 mm.

Traktoritele, mille ette on võimalik paigaldada teisaldatavaid seadmeid, mis võivad varjata kohustuslikke eesmisi ääretulelaternaid, võib paigaldada kaks eesmist lisaääretulelaternat kõrgusele kuni 3 000 mm.

6.8.3.3.

PIKKUS

Erinõuded puuduvad tingimusel, et laternad on reguleeritud ettepoole ja vastavad punktis 6.8.4 täpsustatud geomeetrilise nähtavuse nurkadele.

6.8.4.

GEOMEETRILINE NÄHTAVUS

Horisontaalnurk:

kahe eesmise ääretulelaterna puhul: 10° sissepoole ja 80° väljapoole. 10° nurka sissepoole võib siiski vähendada 5°-ni kui kere kuju ei võimalda 10° nurka. Traktorite puhul, mille kogulaius on vähem kui 1 400 mm, võib seda nurka vähendada 3°-ni, kui kere kuju ei võimalda 10° nurka.

Vertikaalnurk:

horisontaaltasapinnast 15° üles- ja allapoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada 10°-ni, kui laterna kõrgus on alla 1 900 mm maapinnast, ja 5°-ni, kui see kõrgus on alla 750 mm maapinnast.

6.8.5.

REGULEERITUS

Ettepoole.

6.8.6.

VÕIB OLLA GRUPEERITUD

mis tahes muu esilaternaga.

6.8.7.

EI TOHI OLLA KOMBINEERITUD

muude laternatega.

6.8.8.

VÕIB OLLA VASTASTIKKU ÜHENDATUD

mis tahes muu esilaternaga.

6.8.9.

ELEKTRIÜHENDUS

Erinõuded puuduvad.

6.8.10.

MÄRGULAMP

Kohustuslik. Kõnealune märgulamp ei tohi olla vilkuv. Selle olemasolu ei ole vajalik, kui armatuurlaua valgustuse saab sisse lülitada ainult samaaegselt eesmiste ääretulelaternatega.

6.9.

TAGUMINE ÄÄRETULELATERN

6.9.1.

ARV

Kaks.

6.9.2.

PAIGUTUS

Erinõuded puuduvad.

6.9.3.

ASEND

6.9.3.1.

LAIUS

Traktori keskpikitasapinnast kõige kaugemal asuv valgusava punkt ei tohi olla traktori kaugeimast välisservast punktist kaugemal kui 400 mm.

Kaugus kahe valgusava siseservade vahel peab olema vähemalt 500 mm. Seda kaugust võib vähendada 400 millimeetrini, kui traktori kogulaius on alla 1 400 mm.

6.9.3.2.

KÕRGUS

Vähemalt 400 mm või kuni 1 900 mm (erandjuhul 2 100 mm, kui 1 900 mm ei ole võimalik).

6.9.3.3.

PIKKUS

Erinõuded puuduvad.

6.9.4.

GEOMEETRILINE NÄHTAVUS

Horisontaalnurk:

kahe tagumise ääretulelaterna puhul:

kas 45° sissepoole ja 80° väljapoole või

80° sissepoole ja 45° väljapoole.

Vertikaalnurk:

horisontaaltasapinnast 15° üles- ja allapoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada 10°-ni, kui laterna kõrgus on alla 1 500 mm maapinnast, ja 5°-ni, kui see kõrgus on alla 750 mm maapinnast.

6.9.5.

REGULEERITUS

Tahapoole.

6.9.6.

VÕIB OLLA GRUPEERITUD

mis tahes muu tagalaternaga.

6.9.7.

VÕIB OLLA KOMBINEERITUD

numbritulelaternaga.

6.9.8.

VÕIB OLLA VASTASTIKKU ÜHENDATUD

piduritulelaternatega, tagumise udutulelaternaga või seisutulelaternaga.

6.9.9.

ELEKTRIÜHENDUS

Erinõuded puuduvad.

6.9.10.

SISSELÜLITATUSE MÄRGULAMP

Peab olema kombineeritud eesmiste ääretulelaternate märgulambiga. Kõnealune märgulamp ei tohi olla vilkuv. Selle olemasolu ei ole vajalik, kui armatuurlaua valgustuse saab sisse lülitada ainult samaaegselt eesmiste ääretulelaternatega.

6.10.

TAGUMINE UDUTULELATERN

6.10.1.

ARV

Üks või kaks.

6.10.2.

PAIGUTUS

Peab vastama geomeetrilise nähtavuse tingimustele.

6.10.3.

ASEND

6.10.3.1.

LAIUS

Kui on ainult üks udutulelatern, siis peab see asuma traktori keskmisel pikitasapinnal või keskmise pikitasapinna suhtes traktori sellel küljel, mis on vastassuunaline traktori registreerimisriigis ettenähtud liiklussuunale. Kõikidel juhtudel peab kaugus tagumise udutulelaterna ja piduritulelaterna vahel olema üle 100 mm.

6.10.3.2.

KÕRGUS

Maapinnast: vähemalt 250 mm, kuni 1 900 mm või kuni 2 100 mm, kui kere kuju ei võimalda piirväärtust 1 900 mm.

6.10.3.3.

PIKKUS

Erinõuded puuduvad.

6.10.4.

GEOMEETRILINE NÄHTAVUS

Horisontaalnurk: 25° sissepoole ja väljapoole.

Vertikaalnurk: horisontaaltasapinnast 5° üles- ja allapoole.

6.10.5.

REGULEERITUS

Tahapoole.

6.10.6.

VÕIB OLLA GRUPEERITUD

mis tahes muu tagalaternaga.

6.10.7.

EI TOHI OLLA KOMBINEERITUD

muude laternatega.

6.10.8.

VÕIB OLLA VASTASTIKKU ÜHENDATUD

tagumiste ääretulelaternatega või seisutulelaternaga.

6.10.9.

ELEKTRIÜHENDUS

Peavad olema sellised, et tagumist udutulelaternat saab sisse lülitada ainult juhul, kui lähitulelaternad või kaugtulelaternad või eesmised udutulelaternad või nende laternate kombinatsioon on sisse lülitatud. Need peavad olema sellised, et kui tagumine udutulelatern on sisse lülitatud, siis peab olema võimalik, et see töötab koos kaugtulelaternate või lähitulelaternate või eesmiste udutulelaternatega. Kui tagumine udutulelatern on sisse lülitatud, ei lülita kaugtule või lähitule lülitusseadise kasutamine tagumist udutulelaternat välja.

Kui on olemas eesmised udutulelaternad, siis peab olema võimalik tagumine udutulelatern välja lülitada eesmistest udutulelaternatest sõltumata.

6.10.10.

SISSELÜLITATUSE MÄRGULAMP

Kohustuslik. Sõltumatu, konstantse valgustugevusega märgulamp.

6.11.

SEISUTULELATERN

6.11.1.

ARV

Oleneb paigutusest.

6.11.2.

PAIGUTUS

Kaks eesmist laternat ja kaks tagumist laternat või üks latern kummalgi küljel.

6.11.3.

ASEND

6.11.3.1.

LAIUS

Traktori keskpikitasapinnast kõige kaugemal asuv valgusava punkt ei tohi olla traktori kaugeimast välisservast kaugemal kui 400 mm. Peale selle tuleb laternapaari puhul asetada laternad sümmeetriliselt traktori keskpikitasapinna suhtes.

6.11.3.2.

KÕRGUS

Maapinnast: vähemalt 400 mm, kuni 1 900 mm või kuni 2 100 mm, kui kere kuju ei võimalda piirväärtust 1 900 mm.

6.11.3.3.

PIKKUS

Erinõuded puuduvad.

6.11.4.

GEOMEETRILINE NÄHTAVUS

Horisontaalnurk: 45° väljapoole, ettepoole ja tahapoole.

Vertikaalnurk: horisontaaltasapinnast 15° üles- ja allapoole.

Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada 10°-ni, kui laterna kõrgus on alla 1 900 mm maapinnast; ja 5°-ni, kui see kõrgus on alla 750 mm maapinnast.

6.11.5.

REGULEERITUS

Laternad peavad vastama tingimustele seoses nähtavusega eest ja tagant.

6.11.6.

VÕIB OLLA GRUPEERITUD

mis tahes muu laternaga.

6.11.7.

EI TOHI OLLA KOMBINEERITUD

muude laternatega.

6.11.8.

VÕIB OLLA VASTASTIKKU ÜHENDATUD

ees: ääretulelaternatega, lähitulelaternatega, kaugtulelaternatega ja eesmiste udutulelaternatega,

taga: ääretulelaternatega, piduritulelaternatega ja tagumiste udutulelaternatega,

5. kategooria suunatulelaternatega.

6.11.9.

ELEKTRIÜHENDUS

Elektriühendused peavad võimaldama traktori samal küljel asuva(te) seisutulelaterna(te) sisselülitamist sõltumata ühestki muust laternast.

6.11.10.

MÄRGULAMP

Ei ole kohustuslik. Märgulambi olemasolu korral ei tohi tekkida selle segamini ajamise võimalust ääretulelaternate märgulambiga.

6.11.11.

MUUD NÕUDED

Selle laterna funktsiooni võib täita ka traktori samal küljel olevate eesmiste ja tagumiste ääretulelaternate samaaegne sisselülitamine.

6.12.

ÜLEMINE ÄÄRETULELATERN

6.12.1.

ARV

Kaks eest nähtavat ja kaks tagant nähtavat.

6.12.2.

PAIGUTUS

Erinõuded puuduvad.

6.12.3.

ASEND

6.12.3.1.

LAIUS

Võimalikult lähedal traktori külgserva äärmisele punktile.

6.12.3.2.

KÕRGUS

Suurimal kõrgusel, mis on kooskõlas laternate asendi laiuse ja sümmeetriaga

6.12.3.3.

PIKKUS

Erinõuded puuduvad.

6.12.4.

GEOMEETRILINE NÄHTAVUS

Horisontaalnurk: 80° väljapoole.

Vertikaalnurk: horisontaaltasapinnast 5° ülespoole ja 20° allapoole.

6.12.5.

REGULEERITUS

Laternad peavad vastama tingimustele seoses nähtavusega eest ja tagant.

6.12.6.

EI TOHI OLLA GRUPEERITUD

6.12.7.

EI TOHI OLLA KOMBINEERITUD

muude laternatega.

6.12.8.

EI TOHI OLLA VASTASTIKKU ÜHENDATUD

6.12.9.

ELEKTRIÜHENDUS

Erinõuded puuduvad.

6.12.10.

MÄRGULAMP

Kohustuslik.

6.12.11.

MUUD NÕUDED

Kui kõik muud tingimused on täidetud, siis võib traktori samal küljel asvuva eest nähtava laterna ja tagant nähtava laterna kombineerida üheks seadmeks. Ülemise ääretulelaterna asend vastava ääretulelaterna suhtes peab olema selline, et kaugus mõlema kõnealuse kahe laterna valgusavade üksteisele kõige lähemal asuvate punktide projektsioonide vahel püsttasapinnal ei ole üle 200 mm.

6.13.

TÖÖTULI

6.13.1.

ARV

6.13.2.

PAIGUTUS

6.13.3.

ASEND

Erinõuded puuduvad.

6.13.4.

GEOMEETRILINE NÄHTAVUS

6.13.5.

REGULEERITUS

6.13.6.

EI TOHI OLLA GRUPEERITUD

6.13.7.

EI TOHI OLLA KOMBINEERITUD

muu laternaga.

6.13.8.

EI TOHI OLLA VASTASTIKKU ÜHENDATUD

6.13.9.

ELEKTRIÜHENDUS

See lamp võib töötada kõikidest muudest laternatest sõltumatult.

6.13.10.

MÄRGULAMP

Kohustuslik.

6.14.

TAGUMINE MITTEKOLMNURKNE HELKUR

6.14.1.

ARV

Kaks või neli.

6.14.2.

PAIGUTUS

Erinõuded puuduvad.

6.14.3.

ASEND

6.14.3.1.

LAIUS

Välja arvatud punktis 6.14.4.1 sätestatud juhul ei tohi traktori keskpikitasapinnast kõige kaugemal asuv valgusava punkt olla traktori kaugeimast välisservast kaugemal kui 400 mm. Helkurite siseservade vaheline kaugus peab olema vähemalt 600 mm. Seda kaugust võib vähendada 400 millimeetrini, kui traktori kogulaius on alla 1 300 mm.

6.14.3.2.

KÕRGUS

Välja arvatud punktis 6.14.4.1 sätestatud juhul, vähemalt 400 mm ja mitte üle 900 mm maapinnast. Ülemist piirmäära võib suurendada 1 200 millimeetrini, kui 900 mm kõrgust ei ole võimalik saavutada ilma kergelt purunevate või painduvate kinnitusseadmete kasutamiseta.

6.14.3.3.

PIKKUS

Erinõuded puuduvad.

6.14.4.

GEOMEETRILINE NÄHTAVUS

Horisontaalnurk: 30° sissepoole ja väljapoole.

Vertikaalnurk: horisontaaltasapinnast 15° üles- ja allapoole.

Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada 5°-ni, kui helkuri kõrgus on alla 750 mm maapinnast.

6.14.4.1

Kui eespool toodud asendi ja nähtavusega seotud nõudeid ei ole võimalik täita, võib paigaldada neli helkurit järgmiste paigaldusnõuete kohaselt:

6.14.4.1.1.

Kaks helkurit peavad olema maapinnast kuni 900 mm kõrgusel. Ülemist piirmäära võib suurendada 1 200 millimeetrini, kui 900 mm kõrgust ei ole võimalik saavutada ilma kergelt purunevate või painduvate kinnitusseadmete kasutamiseta.

Helkurite siseservade vaheline kaugus peab olema vähemalt 300 mm ja nähtavuse vertikaalnurk peab olema horisontaaltasapinnast 15° ülespoole.

6.14.4.1.2.

Ülejäänud kaks helkurit peavad olema maapinnast kuni 2 100 mm kõrgusel ning vastama punkti 6.14.3.1 nõuetele.

6.14.5.

REGULEERITUS

Tahapoole.

6.14.6.

VÕIB OLLA GRUPEERITUD

mis tahes muu laternaga.

6.14.7.

MUUD NÕUDED

Helkuri valgusaval võib olla ühiseid osasid mis tahes muu tagalaterna valgusavaga.

6.15.

KÜLGMINE MITTEKOLMNURKNE HELKUR

6.15.1.

ARV

Kaks või neli.

6.15.2.

PAIGUTUS

Üks või kaks traktori kummalgi küljel kui traktor on kuni 6 meetrit pikk. Kaks kummalgi küljel kui traktor on üle 6 meetri pikk. Peegeldav pind peab olema kinnitatud vertikaaltasapinnale (maksimaalne hälve 10°), mis on paralleelne sõiduki pikiteljega.

6.15.3.

ASEND

6.15.3.1.

LAIUS

Erinõuded puuduvad.

6.15.3.2.

KÕRGUS

Mitte alla 400 mm ja mitte üle 900 mm maapinnast. Ülemist piirmäära võib suurendada 1 200 millimeetrini, kui 900 mm kõrgust ei ole võimalik saavutada ilma kergelt purunevate või painduvate kinnitusseadmete kasutamiseta.

6.15.3.3.

PIKKUS

Üks helkur peab olema mitte rohkem kui 3 m kaugusel traktori kõige eesmisest punktist ning kas sama helkur või teine helkur peab olema mitte rohkem kui 3 m kaugusel traktori kõige tagumisest punktist.

Vahemaa kahe samal küljel asetseva helkuri vahel ei tohi ületada 6 m.

6.15.4.

GEOMEETRILINE NÄHTAVUS

Horisontaalnurk: 20° ettepoole ja tahapoole.

Vertikaalnurk: horisontaaltasapinnast 10° üles- ja allapoole.

Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada 5°-ni, kui helkuri kõrgus on alla 750 mm.

6.16.

NUMBRITULELATERN

6.16.1.

ARV

Selline, et seade valgustaks numbrimärgi asukoha.

6.16.2.

PAIGUTUS

6.16.3.

ASEND

6.16.3.1.

LAIUS

6.16.3.2.

KÕRGUS

6.16.3.3.

PIKKUS

6.16.4.

GEOMEETRILINE NÄHTAVUS

6.16.5.

REGULEERITUS

6.16.6.

VÕIB OLLA GRUPEERITUD

ühe või mitme tagalaternaga.

6.16.7.

VÕIB OLLA KOMBINEERITUD

tagumiste ääretulelaternatega.

6.16.8.

EI TOHI OLLA VASTASTIKKU ÜHENDATUD

mis tahes muu laternaga.

6.16.9.

MÄRGULAMP

Ei ole kohustuslik. Olemasolu korral peaks selle ülesannet täitma eesmiste ja tagumiste ääretulelaternate märgulamp.

6.16.10.

ELEKTRIÜHENDUS

Seade lülitub sisse ainult samaaegselt tagumiste ääretulelaternatega.

7. SÕIDUKITÜÜBI VÕI SELLELE PAIGALDATAVA VALGUSTUS- JA VALGUSSIGNAALSEADMETE TÜÜBIKINNITUSTE MUUTMINE JA LAIENDAMINE

7.1.

Kõigist sõidukitüübis või sellele paigaldatavates valgustus- ja valgussignaalseadmetes või punktis 3.2.2 nimetatud loetelus tehtavatest muudatustest tuleb teavitada sõidukitüübile tüübikinnituse andnud haldusasutust. Seejärel võib kõnealune asutus kas:

7.1.1.

võtta seisukoha, et kõnealustel muudatustel ei ole negatiivset mõju ja et sõiduk vastab igal juhul nõuetele; või

7.1.2.

nõuda katsete eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt täiendava katsearuande esitamist.

7.2.	Muudetud tüübile tüübikinnituse andmisest või selle andmisest keeldumisest teatatakse käesolevat eeskirja rakendavatele kokkuleppeosalistele punktis 4.3 kindlaksmääratud korras.

7.3.	Tüübikinnituse laienduse andnud pädev asutus määrab igale laiendusele seerianumbri ja teatab sellest teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele käesoleva eeskirja 1. lisas ettenähtud näidisele vastava teate vormiga.

8. TOODANGU NÕUETELE VASTAVUS

8.1.	Kõik käesoleva eeskirja nõuete kohase tüübikinnitusmärgiga sõidukid peavad valgustus- ja valgussignaalseadmete paigalduse ja nende omaduste poolest vastama tüübikinnituse saanud sõidukile esitatavatele nõuetele.

8.2.	Punktis 8.1 sätestatud tüübile vastavuse kontrollimiseks tehakse piisaval arvul käesolevale eeskirjale vastavat tüübikinnitusmärki kandvate seeriatoodangu sõidukite pistelisi kontrollimisi.

9. KARISTUSED TOODANGU MITTEVASTAVUSE KORRAL

9.1.	Sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui punktis 8.1 sätestatud nõuded ei ole täidetud või kui valitud sõiduk või sõidukid ei läbinud punktis 8 ettenähtud katseid.

9.2.	Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on varem andnud, teavitab ta sellest kohe teisi käesolevat eeskirja kohaldavaid kokkuleppeosalisi teatisega, kasutades selleks käesoleva eeskirja 1. lisale vastavat teatise vormi.

10. TOOTMISE LÕPLIK PEATAMINE

Kui käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse omanik lõpetab tüübikinnituse saanud sõidukitüübi tootmise, peab ta sellest teatama tüübikinnituse andnud asutusele. Asjakohase teatise saamisel teatab asutus sellest teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osapooltele, kasutades selleks käesoleva eeskirja 1. lisale vastavat teatise vormi.

11. TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA HALDUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised peavad edastama ÜRO sekretariaadile tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ning nende tüübikinnitusi andvate haldusasutuste nimed ja aadressid, kellele tuleb saata teistes riikides välja antud tunnistused tüübikinnituse andmise, tüübikinnituse laiendamise, tüübikinnituse andmisest keeldumise, tüübikinnituse tühistamise või tootmise lõpliku peatamise kohta.

(1) Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3), (dokument TRANS/WP.29/78/Rev.1/Amend.2, mida on viimati muudetud 4. muudatusega) 7. lisas.

(2) 1 – Saksamaa, 2 – Prantsusmaa, 3 – Itaalia, 4 – Madalmaad, 5 – Rootsi, 6 – Belgia, 7 – Ungari, 8 – Tšehhi Vabariik, 9 – Hispaania, 10 – Serbia, 11 – Ühendkuningriik, 12 – Austria, 13 – Luksemburg, 14 – Šveits, 15 – (vaba), 16 – Norra, 17 – Soome, 18 – Taani, 19 – Rumeenia, 20 – Poola, 21 – Portugal, 22 – Venemaa Föderatsioon, 23 – Kreeka, 24 – Iirimaa, 25 – Horvaatia, 26 – Sloveenia, 27 – Slovakkia, 28 – Valgevene, 29 – Eesti, 30 – (vaba), 31 – Bosnia ja Hertsegoviina, 32 – Läti, 33 – (vaba), 34 – Bulgaaria, 35 – (vaba), 36 – Leedu, 37 – Türgi, 38 – (vaba), 39 – Aserbaidaan, 40 – endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, 41 – (vaba), 42 – Euroopa Ühendus (tüübikinnitusi annavad selle liikmesriigid, kasutades vastavat Euroopa Majanduskomisjoni sümbolit), 43 – Jaapan, 44 – (vaba), 45 – Austraalia, 46 – Ukraina, 47 – Lõuna-Aafrika, 48 – Uus-Meremaa, 49 – Küpros, 50 – Malta, 51 – Korea Vabariik, 52 – Malaisia, 53 – Tai, 54 – (vaba), 55 – (vaba) ja 56 – Montenegro. Järgmised numbrid antakse teistele riikidele sellises kronoloogilises järjekorras, nagu nad ratifitseerivad kokkuleppe, milles käsitletakse ratassõidukitele ning nendele paigaldatavatele ja/või nendel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ja kõnealuste nõuete alusel väljastatud tüübikinnituste vastastikust tunnustamist, või ühinevad sellega ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär edastab antud numbrid kokkuleppeosalistele.

(3) Laternate kiiratava valguse värvsuskoordinaatide mõõtmine ei kuulu käesoleva eeskirja alla.

1. LISA

TEATIS

(Suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))

2. LISA

TÜÜBIKINNITUSMÄRGI KUJUNDUS

NÄIDIS A

(Vt käesoleva eeskirja punkti 4.4)

Põllumajandus- või metsatraktorile kinnitatud eespool kujutatud tüübikinnitusmärk näitab, et asjaomane traktoritüüp on valgustus- ja valgussignaalseadmetega seoses saanud tüübikinnituse Madalmaades (E4) eeskirja nr 86 kohaselt. Tüübikinnitusnumber näitab, et tüübikinnitus anti vastavalt eeskirja nr 86 originaalversioonile.

NÄIDIS B

(Vt käesoleva eeskirja punkti 4.5)

Põllumajandus- või metsatraktorile kinnitatud eespool kujutatud tüübikinnitusmärk, näitab et asjaomane traktoritüüp on saanud tüübikinnituse Madalmaades (E 4) eeskirjade nr 86 ja nr 33 (1) kohaselt. Tüübikinnitusmärgi esimesed kaks kohta näitavad, et asjaomaste tüübikinnituste andmise ajal oli eeskiri nr 86 algsel kujul ja eeskiri nr 33 hõlmas muudatuste seeriat 02.

(1) Teine number on esitatud vaid näitena.

3. LISA

PUNKTIDES 2.6–2.10 ESITATUD MÕISTETE DEFINITSIOONID